Persoon
2007. aasta pronksiöö sündmusi. Kaitseliitu märgati, sest saime inimeste heaks midagi reaalselt ära teha. Millisena näed enda ja ka maleva tulevikku? Minu kohta on vastus lihtne, mina olen malevapealik täpselt nii kaua, kuni ma pole saanud teistsugust käsku. Kui muud käsku ei tule ja tervis vastu peab, saan ma teenida sellel ametikohal kuni 55. eluaastani, seega veel kolm aastat. Kui elule tagasi vaatan, leian, et ehk ongi aeg ka juba [reservi mina], olen 32 aastat vormikandja olnud. Ennast ma küll veel vanaks ei pea, aga kui kunagi tundsin end ii kaugele, organisatsioonis noore ja kui vähegi seejärel keskmisena, siis mäletan, nüüd olen jõudnud sellisesse ikka, et kui mõni olen olnud alati mees veel pensionile ümbritsetud valäheb, jään Kaitseliidu nadest ja ilusatest kõige vanemaks tegevasjadest. teenistujaks.
N
AVE PROOS
Oma suurest kogust hindab Arnold Juhans kõige enam neid esemeid, mis seotud tema isaga, kes kandis samuti nime Arnold Juhans
on võimalik saada häid tulemusi. Minule on kõige olulisem, et mehed oleksid rahul ja motiveeritud tegutsema. Eestile oleks nagu iga kolme-nelja aasta tagant vaja mingisugust raputust, et rahvas üles ärkaks ja iga mees aru saaks, et tema koht on Kaitseliidus ning tema naise ja laste koht on ka siin. Palju hakkajaid uusi liikmeid tuli meile näiteks pärast 2005. aasta tormi ja üleujutusi Haapsalus. Sama oli ka pärast
Maleva tulevikku näen heas valguses. Usun, et Lääne malevas on tublisid mehi ja naisi piisavalt, et sama jõudsalt edasi minna. Ka riik on praeguseks palju andnud, et Kaitseliit saaks kasvada. Selle eelarvega, mis meile on eraldatud, on võimalik areneda ja vajalikke tegevusi läbi viia. Malevapealikuna olen saanud väga paljud oma soovid täide viia. Kunagi mõtlesin, et enne, kui reservi lähen, tahan, et Hiiumaa staabihoones oleks tehtud korralik remont. Praeguseks on Hiiumaal selline uus staap, mis annab enamikule Eestis silmad ette. Teine suur soov oli, et saaks taastatud ajalooline traditsioon – loodud Lihulasse oma Kaitseliidu üksus.
Kaitseliidu Lääne maleva pealikud aastatel 1918—1940 KOLONELLEITNANT AGO REIO (kuni 1936. aastanii August Reinhold; 8. IX 1895 Karula vald, Võrumaa — 29. VI 1971 Buenos Aires, Argentina ) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik 15. juulist 1930 kuni 14. märtsini 1934. Tuntud sporditegelane. Lõpetas Riia Vaimuliku Seminari, 1916. aastal Kaasani sõjakooli ja 1932. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli aastatel 1934— 1940 Eesti Laskurliidu peasekretär ning 1937. ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel sõjapüssimeeskonna juht. 1944. aastal põgenes Rootsi, oli 1947. aastal Stockholmi maailmameistrivõistlustel Eesti iseseisvana osalemise nõudjaid. 1949. aastal siirdus Buenos Airese maailmameistrivõistluste organisaatorite kutsel Argentinasse kohtunike tööd juhtima.
THEODOR RÕUK. VR I/2 (14. detsember TH
ERAKOGU
Pär Pärast Saksa okupatsiooni lõppu ja kõrgema võ võimu üleminekut Eesti Ajutisele Valitsuse sele nimetati leitnant Theodor Rõuk Eesti Ka Kaitse Liidu ülema Ernst Põdderi 11. nove vembri 1918 päevakäsuga nr 1 Läänemaa Ee Eesti Kaitse Liidu ülema asutuse ülemaks. Th Theodor Rõuk oli tänapäeva mõistes Kaitse seliidu Lääne maleva esimene pealik, juhti tides Kaitseliidu tegevust kogu tolleaegse L Läänemaa piirides ja Haapsalu linnas.
Theodor Rõuk
18
KAPTEN VILLEM VÄEDEN VR I/3 (27. august 1886 Vormsi saar, Läänemaa — 24. aprill 1942 Sosva, Sverdlovski oblast) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik Vabadussõja ajal ja pärast taasloomist 1924. aastal kuni 15. juulini 1930.
RANNAROOTSI MUUSEUM
189 1891 Kabala vald, Viljandimaa — 21. juu juuli 1940 Tallinn) oli Eesti advokaat, pol poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane (ala (alamkapten). Korp! Sakala vilistlane.
Villem Väeden
Kaitse Kodu! Kod 5/2013