KRISTJAN PRII
KAITSELIIT
Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muutunud julgeolekuohtudele.
70
2 | 2016
sest nende jätkamisest oma ametis sõltub riigi toimimine. Näiteks on riigikaitselise töökohustusega ametikohad vabariigi presidendil, riigikogu liikmetel ja valitsusel, aga riigikaitselise töökohustusega ametikohti on ka näiteks elutähtsaid teenuseid osutavates ettevõtetes ja riigiasutustes. „Elektrit tahame me sõja ajal ka, verepank peab toimima, veepuhastid samuti,“ tõi Vainult näiteid. Iga elutähtsat teenust osutav asutus otsustab ise, millised ametikohad näiteks elektrijaamas on niisugused, mis peavad ka sõjaajal tingimata alles jääma.
Kaitseressursside amet peab nende ametikohtade üle eraldi registrit ja riigikaitselise töökohustusega ametikohtadel töötavaid inimesi sõjaaja ametikohale määrata ei saa. Kaitseväe koosseisus asuvatel sõjaaja ametikohtadel on lahingulised ülesanded. „Nendele ametikohtadele saab nimetada vaid kaitseväekohustuslasi või Kaitseliidu liikmeid, kes on andnud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale määramiseks,“ loetles Vainult. See on see, mida nimetatakse maakaitsestruktuuriks või „roheliseks“ struktuuriks, selgitas Vainult – need inimesed on
