Mimikri

Page 1

ETeKL aastanäitus

MIMIKRI

2021


Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda. Ellujäämise kunsti kõige laiemaid interpretatsioone pakub Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus.

Näitus MIMIKRI toob vaatajate ette tööd, mis tõlgendavad näituse teemat ja seostuvad tekstiili kui väljendusvahendiga kontseptsiooni, materjali või tehnika kaudu. Osalevad autorid on oma töödes tundmatuseni muutunud või vastupidi, äravahetamiseni iseendaks jäänud, kõnetades tänast näitusekülastajat aktuaalsetel teemadel tekstiili keeles. Tuttavad paigad ja inimesed vahelduvad mõtteuperpallidega, sügavate hingesoppide avamine peitusemänguga.

Näitusele said esitada oma teoseid nii ETeKL liikmed kui ka kunstnikud väljastpoolt liitu ning kõrgkoolide tekstiilikunsti tudengid. Valiku tegi žürii koosseisus Krista Leesi, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Madis Liplap.

Näitusel MIMIKRI osalevad autorid Frank Abner, Reena Curphey, Ainikki Eiskop, Ehalill Halliste, Sigrid Huik, Mariann Kallas, Heli Kelt, Annika Kiidron-Roomets, Krista Leesi, Maasike Maasik, Lylian Meister, Ester Must, Merike Männi, Ilme-Anu Neemre, Merle Nisuma, Marin Nooni, Aet Ollisaar, Erika Pedak, Tambet Näituse peategelane on loodus, mis Pedak, Katrin Pere, Liis Pihlik, erinevates avaldumisvormides on Marilyn Piirsalu, Liilia Pilden, Ülle kohal peaaegu igas teoses. Tekstiil Raadik, Anu Raud, võimaldab luua visuaalseid ja Merike Roodla, Ilme Rätsep, kontseptuaalseid mustrikoopiaid ja Ülle Saatmäe, Mari Seger, Eve teisikuid, samuti värvikombinatsioone Selisaar, Merle Suurkask, Ljudmila ja vorme, mis on silmapaistvad ja Swarczewskaja, Aune Taamal, Erika samas tähelepandamatud, kasutades Tammpere, Maryliis Teinfeldt-Grins, edukalt nii tasapindset kui ka Liisa Torsus ruumilist vormi. Teemaga suhestudes saavad oma võimaluse nii moodsad tehnoloogiad kui autorite unikaalsed tehnikad ja traditsioonilised oskused.

Näituse kujundaja on Madis Liplap Näituse graafiline disain Kadi Pajupuu Fotod Toomas Huik Näituse kuraator Aet Ollisaar, näitust korraldab ETeKL juhatus Näituse korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital ja Pärnu Linnavalitsus


Marju Raabe ajaveeb kirikutekstiilid.blogspot.com

Märksõnu altarikatted

väljavõtteid Marju raabe 2020. aasta postitustest

kantslikatted näitused liturgilised värvid põrandavaibad

Tekstiilipreemiate laureaadid

tallinna Jaani kirik tiina puhkan anu raud lilian bristol kuldtikand Matus puldikatted

Aastanäitusel eksponeeritakse eraldi väljapanekuna ETeKL tekstiilipreemiate tänavuste laureaatide töid. Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2020 laureaat on Ülle Saatmäe, kes pälvis preemia jätkusuutliku looduslähedase temaatika ja teostuse veenva rakendamise eest. Aasta Nooreks Tekstiilikunstnikuks 2020 valiti KarlArtur Korsar tervikliku ja töömahuka tulemuse eest omanimelise kaubamärgi arendamisel. Tunnustuse Aasta Tekstiilitegu 2020 pälvis Marju Raabe tegevus Eesti tekstiilivaldkonna tutvustamisel ja mõtestamisel. Tekstiilipreemiaid antakse Eesti Tekstiilikunstnike Liidu eestvõttel välja kord aastas alates 1996. aastast.

seinavaibad aino schMidt-kosk ehalill halliste hageri kirik Maasike Maasik vilJandi kultuuriakadeeMia istMekatted

21. detsembril pühitses peapiiskop Urmas Viilma Saku Toomase kiriku. Altaripildiks on ses kirikus tekstiilikunstnik Maasike Maasiku loodud vaip aastast 1989. Algselt kooti vaip Keila kirikuaias asuva Vääna mõisnike Stackelbergide perekonna matusekabeli jaoks. Kabel restaureeriti 1989. aastal ja oli plaan hakata seal korraldama ilmalikke matuseid. Plaanid aga muutusid ja ühtki matust selles kabelis ei toimunud. Vaip rippus kabeli seinal 31 aastat kuni peapiiskop Urmas Viilmal tekkis mõte, et see vaip võiks olla uue peatselt valmiva Saku kabeli altaripildiks. 22. septembril võeti vaip Stackelbergide kabeli seinalt maha. Vaiba korrastasid Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse “Kanut” konservaatorid ning nüüd on see sõnumikuulutajaks Saku Toomase kirikus.

karikakatted kirikutekstiilide hooldaMine piiskopirõivad sinine talaar asta heinsaar-põldre aune taaMal avinurMe kirik

11. oktoobril pühitseti Risti kiriku roheliste katete komplekt – altari- ja kantslikate. Selle autor ja valmistaja on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan. Katete kavandite loomisel on olnud inspiratsiooniks kiriku seinamaalingud ja aknavitraažid. Varasemalt Risti kirikus rohelisi katteid teadaolevalt ei olnud.

harJu-Madise kirik heiMtali kirik ilMe-anu neeMre Järva-Jaani kirik kersti pook kerttu varik käsMu kirik

Põltsamaa kirik saab uued põrandavaibad. Vaipade valmistajaks on käsitöömeister Kersti Pook. Novembris kudus ta valmis esimese – 27 meetri pikkuse – lõimeripstehnikas vaiba. Uued vaibad valmivad olemasolevate 1956.-1957. aastal kootud vaipade eeskujul. Vanade vaipade mustri on loonud kunstnik Rudolf Sepp ja vaibad kudusid Aino Välbe (Meerits) ja Paula Roosvald. Põltsamaa kiriku uuest vaibast saab lähemalt lugeda näiteks siit. Põltsamaa kirik on teine kirik, mis sel sajandil saab uued lõimeripstehnikas käsitööna valmivad põrandavaibad. Esimene oli Urvaste kirik, kuhu kudus vaibad Karmen Kroonmäe 2013. aastal.

Madli sepper pärnu-Jaagupi kirik põltsaMaa kirik pöide kirik

Harju-Madise kogudus sai septembris Soome sõpradelt Masku koguduse tekitegijate ringilt kümme kootud lappidest tekki, mida külmas kirikus istumise alla või õlgadele panna. Neid tekke nimetatakse Ema Teresa tekkideks, sest algselt hakati neid tegema tema lastekodu jaoks Indias.

ridala kirik riste laasberg risti kirik saku kirik sirJe säär tallinna peeteli kirik tartu püha luuka kirik tori kirik torMa kirik vigala kirik altariaia katted altarilina arMulauatekstiilid

Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk valmistas oma teenitavasse kirikusse altarilina heegelpitsi. Pitsi mustri võttis ta Vigala kiriku heegelpitsidelt, mis valmisid üle saja aasta tagasi koguduse õpetaja Moritz Maximilian Buschi abikaasa Marie tööna. Torma kiriku vaibad


MIMICRY. Annual exhibition and the laureates of textile awards of the Estonian Textile Artists’ Association at the Museum of New Art Exhibition is open from Dec. 5, 2021 to Jan.30, 2022

Mimicry as the type of adaptation, parroting or imitation is a quality which helps to survive. The widest interpretations of the art of survival are offered on the exhibition of the Estonian Textile Artists Association at the Museum of New Art.

well as traditional skills get their chance. The artworks to this exhibition could be presented by both, member artists of the Association as well creators from outside and textile art students. The choice was made by the jury – Krista Leesi, Maryliis Teinfeldt-Grins and Madis Liplap.

MIMICRY shows artworks that interpret the theme of the exhibition and bind with textile as means of expression through conseption, material or techniques.

Artists participating on MIMICRY: Frank Abner, Reena Curphey, Ainikki Eiskop, Ehalill Halliste, Sigrid Huik, Mariann Kallas, Heli Kelt, Annika Kiidron-Roomets, Krista Leesi, Maasike Maasik, Lylian Meister, Ester Must, Merike Männi, Ilme-Anu Neemre, Merle Nisuma, Marin Nooni, Aet Ollisaar, Ingrid Helena Pajo, Erika Pedak, Tambet Pedak, Katrin Pere, Liis Pihlik, Marilyn Piirsalu, Liilia Pilden, Ülle Raadik, Anu Raud, Merike Roodla, Ilme Rätsep, Ülle Saatmäe, Mari Seger, Eve Selisaar, Merle Suurkask, Ljudmila Swarczewskaja, Aune Taamal, Erika Tammpere, Maryliis Teinfeldt-Grins, Liisa Torsus

Participating artists have either changed in their artworks beyond recognition or remained their good old selves, addressing the visitor on actual subjects in the language of textile. Familiar places and people vary with somersaults of thought and the openings of deep pouches of soul chop and change with hide and seek. The main character of the exhibition is nature, present in almost every piece. Textile enables to create visual and conceptual copies of patterns and spitting images, as well as colour combinations and forms which are remarkable and yet unobserved, successfully using both, twoand three-dimensional forms. Relating with the theme, modern technologies as

The annual exhibition presents the laureates of the Estonian Textile Artists’ Association’s awards. The Textile Artist of the Year 2020 is Ülle Saatmäe for sustainable themes close to nature and for convincing application. The Young

Textile Artist of the Year of 2020 is KarlArtur Korsar for consistent and labourintensive result in developing the brand on his own name. The Textile Deed of the Year 2020 was given to Marju Raabe for information and evaluation of the field of textile. Textile awards have been given since 1996. Designer of the exhibition Madis Liplap Graphic design by Kadi Pajupuu Photos Toomas Huik Curator Aet Ollisaar, organizer the Board of the Estonian Textile Artists’ Association The exhibition is supported by Estonian Cultural Endowment, Town Government of Pärnu.



Merle Suurkask RADA(R)

2021 140x120cm Masintikand; linane, polüester Mets ei ole ainult puud. Masintikandi teostus Ilme Kosseson. Töö on valminud Kultuurkapitali toel.


Merike Roodla Sinilinnu pärastlõuna 2021 90cmx180cm Külmbatika; siid


Marilyn Piirsalu Mimi Kri

2021 215 cm x 70 cm Põime, tikand, RailReed Foto: Toomas Huik, Marilyn Piirsalu


Marin Nooni

Töö juhendaja Merilin Kruusel (EKA)

Harilik kaak ehk kuidas kodustada graffitit? 2021 100x70x1 cm Žakaartelgedel kudumine; vill

HARILIK KAAK ehk KUIDAS KODUSTADA GRAFFITIT? Kõigis meis on peidus üks väikene kaak, kes tahaks vahepeal oma tunded seinale kritseldada. Tekstiilikunstnikel on võimalus oma tunded kangasse kududa. Mina kasutasin kanga loomisel seekord teiste väljendatud tundeid, mille leidsin EKA ees asuvalt protsendikunsti monumendilt. See on koht, kus inimesed saavad oma väikese kaagi välja paisata. Just seal on esindatud kõige päevakohasem ja hetkel loodud rahvakunst (loe pigem: rahva kunst, rahva looming). Rahvakunst on ajas muutuv nähtus. Loodud kangas on kootud 17.02.2021 jäädvustatud hetke järgi. Järgmisel hetkel on see juba muutunud. See elab ja areneb. Sidusin kokku nii uueaegse nähtuse nagu graffiti, hästi koduse ja naturaalse materjaliga nagu lambavillane lõng. Tulemuseks sain maavillase graffiti. See ongi kohastumine.


Aet Ollisaar ON NAGU ON

2021 125 x 205 cm Autoritehnika, põime; lina, siid, puuvill, erinevad materjalid Otsides „oma asja“ tänavuse aastanäituse teemast, olin kaua aega nõutu. Jäljendamine pole kunagi olnud minu teema, pigem mittejäljendamine, iseenda otsimine. Minu kohastumise viis keerulises maailmas iseendana püsimiseks on olnud luua, kogu aeg, ka siis, kui selleks mingit aega ja võimalust ei ole. Otsides iseennast, aastatetagust ihalust värvi kihilisuse ja peegelduste järele, vedasin niithaaval üles värvilise lõuendi. Mitmekihiline unenäoline peegeldus, toon tooni järel, silmi vidutades nagu vanu fotosid vaadates. Mälestuste kirev kangas avaneb, tunnen end ära neis tõusudes ja mõõnades, eredates ja tumedates toonides, kirjeldamatus õnnes ja vaikivas nukruses. Üksikud hetked kaovad kiht-kihilt kaugusse, alles jääb see mis on silmale nähtamatu. Olen olemas. On nagu on.


Erika Pedak Tambet Pedak Vuntsidega naised. Mimikri

2021 175 x 122 x 5 Märgviltimine; Kihnu maalamba vill, nööbid Sündides maailma, oleme ühiskondlike normide ja kollitavate eelarvamustega justkui paika pandud. Sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest määrab ootuste kogum sugupoolte rollid ja ühtlasi identiteedi aluse. Üksikisiku tasandil on ilmselt aegade algusest olnud erandeid, mis on vastuolus laiemate masside arusaamadega. Muutused ühiskonnas võivad soorollide kindlaid piire nihutada või hägustada ja ajas ümber konstrueerida. Üha enam aktsepteeritakse üksikisiku enesemääratlust ja identiteedi kujundamist. Vaip Vuntsidega naised. Mimikri on viide tarkadele ja tugevatele naistele, kes tegutsevad nn meeste pärusmaal.


Annika Kiidron Fragment kollektsioonist Depressioonipoeesia

2021 koos mannekeeniga umbes 200X70X60 Tikkimine, õmblemine, heegeldamine Mantel, säärikud ja kindad Hõbenõela võidukollektsioonist Depressioonipoeesia. Kollektsioon on inspireeritud tänapäeval üha laiemaid mõõtmeid võtvast vaimutõvest, mis tihti on peidus tavalisena näiva pealispinna all. Millised on need kestad, mida me endale loome? Kellena soovime välja paista? Kuhu meie meeled meid hingerahu leidmiseks rändama viivad?


Ilme-Anu Neemre Eesti lipp koroona ajal 2020-2021 67x98x10 Niplisrüiu; erinevad materjalid

Töö koosneb mustast narmalisest pinnast, mille vasakus servas on kitsas sinine narmariba ja paremas valge narmariba. Rahvuslipust on järel ainult must.


Ainikki Eiskop Muster 2021 90 x 220 cm Vahabatika; siid

Sinu elu on põnev, ettearvamatu, täis üllatusi, pettumusi ja õnne. Sa liigud oma kordumatul teel ja ometigi liigud ajaloo ühises voolusängis. Lähedalt vaadates valitseb kaos, milles on võimatu näha selget joont. Elumuster on nii suur, et lähedalt polegi seda võimalik näha.


Merike Männi Teisikud 2020 145x97 Autoritehnika

Rollid elus,erinevad kujutised, iga detail sümboliseerib eri mõtteid. Tekib tunne, nagu läbi kanga tulevad möödunud aegade tegelased, kes meid vargsi jälgivad, teades meie saladusi ja tahaks rahustada meie meeli,enne kui maailm ümberringi hulluks läheb.


Eve Selisaar Lasuur

2021 120x90 Telgedel kudumine; kasutatud meditsiinilised näomaskid Vaip tundub nagu valgete pilvenarmastega helge sinine taevas. Aga see helgus on näiline, töös on peidus meie praeguse elu raskus ja äng, hirm ja teadmatus. Alles väga lähedale minnes hoomab vaiba tegelikku “sisu”.


Reena Curphey Pinnamood

2021 120x70x3 cm Märgviltimine, õmblemine; eelvilt, meriino vill, siidkangas, erinevad kiud Kõige parem looja on loodus ise. Kui on aega peatumiseks ja märkamiseks, siis avastad end keset lõpmatuid mänge täis unustamatuid värvikombinatsioone, looduslikke tekstuure ja pindasid. Kiirelt vaadeldes tihti ei märkagi midagi erilist, sageli need looduslikud vormimängud on end saladusliku looriga katnud ja osavalt keskkonda sisse sulandanud. Sügavamale süüvides avastad, et tuttavad algvormid on kõikjal me ümber, neid leidub nii taimestikus, puukoores, kivimikihtides.. Mida rohkem vaatled, seda rohkem avastad. See on nagu uuestisünd, mille tulemusena tekib igakord midagi täiesti kordumatut, alati uutes väljundites ja kombinatsioonides. Oma elu hakkavad elama nii mustrid, vormid, värvid kui pinnad. Jõuad iseendas järeldusele, et kõik on omavahel seotud ning võimalik. Töö „Pinnamood“ kätkeb endas neid tuttavaid vorme, kus igal vaatajal tekib oma lugu, mis aitab tal endal kohastuda loodusega me ümber just siin ja praegu. Isiklik seos.. Või hoopis tekitab küsimusi, kui palju me ise kohastume või muutume vastavalt ümbritseva keskkonna reeglitele?


Ülle Saatmäe Mis tunne on olla taim? 2021 1800x2100x5mm Taimetrükk kangal, digiprinditud fotod

Otsin oma töös sarnasusi kaameraga jäädvustatud loodusfragmentide ja taimedega trükitud tekstiilide vahel. Taim, kes ehitab end üles valgusest, veest ja süsihappegaasist, on intelligentne olevus. Tal ei ole silmi, nagu inimesel, kes võib teda vaadelda, pildistada ja hullematki teha. Tal on oma keel ja mõtted, mis on teistsugused. Aga võibolla polegi me nii väga erinevad?


Merle Nisuma 7 tallekest

2021 44x46x1 Gobelään; puuvill, vill, harilik saar Kudusin töö fooni 2020. aastal. Tundsin, et lõpetatusest jääb justkui midagi puudu… Vaimustun väga kevadel saare pungadest – need teevad alati tuju heaks, kuna meenutavad kelmikaid jalakesi. Ühel 2021. aasta suvepäeval tärkas mõte ja vaimu silm nägi selles foonis õrnu tallekesi kepsutamas, pead kaunikesti peidus, aga jalad särtsu täis!


Liisa Torsus

Juhendaja: Merilin Kruusel

Tärkamine 2021 350 x 70 cm

TC-1 žakaartelgedel kootud kangas; 100% vill „Tärkamine“ on TC-1 žakaarteljel kootud mantlikangas, mis kujutab varakevadist tärkavat puud. Kangas sümboliseerib nii mustrikujundi näol kui ka sini-mustvalge värvigamma poolest tagasivaadet Ärkamisajale ning eestluse tekkimisele. Raagus okste kujutis on stiliseeritud kangaks autori tehtud foto põhjal kevadel õitsevast vahtrapuust. Materjalideks on 100% vill. Foto: Toomas Huik, Liisa Torsus


Liilia Pilden Merilin Kruusel Puhkus

2021 108x70cm ja 108x66,5cm Žakaar, lõim 100% villane, kude 100% akrüül Töö on valminud autori foto põhjal, mis on üles pildistatud Mehhikos, Mexico Citys. Enne kudumist olen seda tööd veidi muutnud, üheks muudatuseks on tee asendamine ookeani lainega. Selle peamiseks põhjuseks on minu enda suur armastus nii ookeani kui vee vastu ning tahtmine seda ka töösse sisse tuua.


Aune Taamal Rüüd valguskehale

2021 120 x 120 x 57 Lõikamine, sulatamine; autoritehnika, polüester-organza Rüü on põhitähenduses kehakate, rõivas, ka eriotstarbeline rõivas, ametirüü. Teises tähenduses kiht, kest, sulestik või miski muu kattev ehk ümbritsev. Antud rüüd jäljendavad silmuskudumeid, kus lõng jookseb looklevalt ja moodustab igal real silmuseid, mis on ühendatud eelneva ja järgneva rea silmuste külge tekitades elastse pinna. Minu “kudumites” on silmuseid moodustav “lõng” eelnevalt looklevaks lõigatud ja siis põimitud või tekitab silmuselise pinna efekti ainult lõikamine - sulatamine. Käesolevate rüüde

puhul jäljendasin silmuskudumise kõige levinumat tehnikat. Töö käigus tõdesin, et lõikamise läbi pitsiliste pindade tekitamiseks on silmuskudumise mustrid ammendamatuks inspiratsiooni allikaks. Oma olemuselt on need rüüd õrnad ja õhulised ning seetõttu sobivad pigem valguskehale. Inimese energeetikas on peale füüsilise, silmaga nähtava keha veel viis energiakeha. Eeterkeha, tunde- ja mõttekeha, psüühiline keha, astraalkeha ning valguskeha. Valguskeha on inimese välimine energiakeha, kõrgemate dimensioonide valgusstruktuur. Samamoodi nagu füüsiline keha, on see üks meie teadvuse kandjatest selles ja kõrgemates dimensioonides. Rüüde kujunduses kasutan kõrgemate dimensioonide värve ja sümboleid, mis aitavad ankurdada kehasse nende tasandite sagedusi ja lahustada anorgaanilisi tehislikke ajaliine. Foto: Toomas Huik, Aune Taamal


Ester Must

Kadi Pajupuu (juhendaja)

Olemus

2021 120 cm x 100 cm Gobelään; puuvill, vill, sünteetika Olen täheldanud, et igal inimesel on minust täiesti erinev ettekujutus. Sõbrad teavad minust palju, tuttavad põgusat infot ja võõrad viivad ehk näo ja nime kokku. Keegi peab mind energiapommiks, mõned arvavad, et olen tagasihoidlik. Samuti on minu arusaam parimast sõbrast teistsugune, kui näiteks tema töökaaslasel.   Tegemist on Kõrgema Kunstikooli Pallas lõputööga. Sellega uurisin, milliseid rolle võtavad ja loovad inimesed vastavalt neid ümbritsevale olustikule, miks on rollid niivõrd erinevad ning mis nende kujunemist mõjutavad.  Rollidest lähtudes valmis gobelään, mille kujutised vahelduvad värvilistes valgustes, kasutades valguste neeldumise põhimõtet. Iga kiht sümboliseerib ühte peamist rolli mu elus. Koos loovad pildid terviku, mis muutub nähtavaks neutraalses valguses.


Ülle Raadik Prototüüp

2021 138 x 106 Siiditrükk; puuvillane toorkangas Sellel tööl on 2 lugu. Mind on õpetatud sipelgaid, usse jne. austama ja mitte segama. Nende maailm on vanem kui meie oma, ütles isa. Vaata ja õpi. Kui kord karjapoisid viskasid rästiku sipelgapessa, mõtlesin mina, kummale neist valu pärast kaasa tunda. Hommikuks oli ussist järel ilus valge pitsiline riba. Selline ongi siis elu. Siis mõtlesin veel, et kas kõik said kõhu täis? ja et kas sisemistes “korterites” on neil päris pime? Lapselastel oli Nõmmel lemmik “sipelgapark”, hommikuti sädelesid rutakad uhked punased rautsikud päikesekiirtes! Kiiged jäid pärastiseks. Ükskord... “lapsevanemate tungival soovil”... pesa teisaldati. Jäi tavaline mänguplats, turvaline, nagu kõik teised.


Mari Seger Nii on! Neon?

2021 70x70x3cm Mahuline tikand; tüll, krinoliinvõrk, mohäär, puit Keelekõlade ja mateeria segamisel sündinud (eba)neoonsilt. Materjalis ütlen, nagu inglisepäraselt kõlab, ‘neon’. Ent kõrv kuuleb, nagu eestlane nentimas elulist tõdemust, “nii on!”. Kes on tegelikult tõele lähemal - kas see, kes näeb või kuuleb? Kas see, kes teab/ ei tea või teab, et ei tea? Vastus on mõlemad ja mitte kumbki. “Nii on! Neon?” on meeldetuletus sellest, et mõned asjad lihtsalt on ja ei ole nagu nad on (ja ei ole?).


Ehalill Halliste Kõik/Eimiski 2021 185x95 Gobelään

Tõejärgsel ajal võib kõik olla eimiski ja vastupidi. Mimikri on moondumiskunst – näilisuse kõrgplatoo. Mängigem kaasa! Seinale riputamiseks.


Maasike Maasik Pesa

2021 105x130 Gobeläänpõime; vill, puuvill, sünteetika Kõik laululinnud õpivad laulma eeskujuks olevat lindu jäljendades. Laulmise õppimine jaotatakse kaheks etapiks. Esimeses etapis, mis algab ligikaudu nädala jooksul pärast munast koorumist, kuuleb noorlind liigiomast laulu ning jätab selle meelde. Teises etapis proovib lind saavutada täpset koopiat meeldejäetud laulust. Mõned liigid suudavad uusi laule õppida ainult esimese aasta jooksul, teised aga võivad teha seda kogu elu vältel. Aga kui ühes suures pesas kooruksid juhuse või eksperimendi tahtel (nii nagu minu vaibal Pesa) täiesti erinevat liiki linnupojad. Kelle laul seal siis kõlaks? Kelle järgi õppida? Keda jäljendada? Kas mõistlik oleks õppida kõige agressiivsema ja tugevama eeskuju laulu või hoopis kõige suurema, kirevama, ilusama? Looduses võivad olla need valikud ellujäämise ja liigi püsimise küsimused. Inimühiskonnaski tuleb paljudel, üsna tihti, laulda mitte kõige loomuomasemat laulu. Mõnikord võib see olla ellujäämise küsimus, mõnikord aga on see lihtsalt turvaliselt koos eksisteerimise kompromiss. Ideaalses maailmas (nagu ka ideaalses pesas) võiks olla igal ühel vabadus olla tema ise, aga samal ajal ka leida ja jäljendada endale sobivaid eeskujusid, ilma, et see oleks elu ja surma küsimus.


Liis Pihlik Mustri muutused

2020 82x158x3 cm Märgviltimine, tikand; vill „Mustri muutused 1 ja 2” Vikipeedia seletab: MIMIKRI – kohastumise tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega. See on järeleahvimine või jäljendamine, mis aitab ellu jääda. Ehk siis päästev lahendus, süsteem ja muster, kohastumine ja kaitse. Kui loomailma bioloogilised mimikrid on pigem pikaaegsed ja püsivad, siis inimese maailma sotsiaalsed mimikrid on kiiremas kohanemises. Kui muutuvad sotsiaalsed normid, poliitiline olukord, võimusuhted, rahaline seis, sõprussuhted - võib inimene tunda vajadust muuta oma toimimise mehhanisme, leida uued jäljendatavad, leida uued suled, millega end ehtida ja kaitsta. Mimikri on kui kellegi teise saabastesse astumine. Jäljendamine ehk püüd olla kellegi/millegi moodi, peaks olema arengu algus, esimesed sammud. Edasi tuleb leida oma, sest iga inimene vajab oma kogemust. „Mustri muutused” on püsimatuse meeldetuletused, arengu lood. Otsimise, leidmise ja muutuse jada. Mimikrist lahti ütlemise ja endaks saamise lugu. Suures keerulises süsteemis tajude tundlaid püsti ajades, maailma ja enda vahel tasakaalu leidmine. Julgen arvata, et kõige parem oleks kui mimikreid polekski vaja. Kui me tahaks ja saaks olla üdini me ise, mimikrita, saamata seejuures maailma poolt alla neelatud. Kuigi mõistan, et see saaks juhtuda vaid ideaalmaailmas. Täna saan ma aru kui õnnelik on olnud minu elu. Mul ei ole kordagi olnud vaja leida toorest ellujäämise mimikrit. Vaid otsingud ja kohastumised isikliku arengu pinnalt. Selle eest olen elule väga tänulik.


Ljudmila Swarczewskaja Lume lummus 2021 112 x 112 cm Gobelään; vill, akrüül, puuvill, viskoos, erinevad materjalid

Mimikri võib olla vahend individuaalsuse kaitsmiseks, mitte selle eitamiseks. Minu loometöö kreedo on sõnastatud antiikses postulaadis “Esteetika eelneb eetikale”, mis tegelikult kinnitab harmoonia ülemlikkust eetika võrdluses. Niisamuti, võimaldab kooskõla kunstnikku oma väjaandusviisina kasutada metafoore, et vältida ülemäärast retoorikat. Minu uue gobelääni nimi on “Lume lummus” (2021). Olen võtnud eeskuju looduse muutumistest, kus vesi muundub lumeks, lumi kristalliks, lumehelbeks, või raheks. Lume lummus toon esile lumevalged variatsioonid, indigo ja hõbedased taustal. Ruudukujulise kompositsiooni kolm osa loovad rütmi muutustest, kus igaühel on oma ilm”. Lumesaju vertikaalne käik vaheldub diagonaalis hõbedaste “lendavate kiilude-kildudega”, ning esitavad igas osas oma “Snow show”. Oma gobeläänis olen lume lummuse esiletoomiseks kasutanud koos erinevaid koelõngu: villast ja akrüüllõnga, puuvillast bukleed, viskooslõnga narmastega, lüreksit, ka lükra lõigatud ribasid. Nõnda loon ühtaegu nii tekstuurseid kui metafoorseid variotsioone, et kooskõlas loodusega ilmestada “lume lummuse” mimikri tunnuseid oma gobeläänis.


Heli Kelt Mäng

2021 105x105cm Näpunöör; vill Lihtne mäng TRIPS-TRAPSS-TRULL Seda oli tore ajaviiteks mängida kahekesi koos või vahel ka iseendaga. Oli kaks võimalust: võidad või ei võida. Lihtne mäng. Nüüd aga on meel hakanud otsima iga ruudu ja risti tagant veel mingeid sõnumeid ja tähendusi. Lihtne mäng –TRIPS-TRAPS-TRULL Foto: Toomas Huik, Heli Kelt


Maryliis Teinfeldt-Grins Liustikunukid Polüester, puuvill, klaas, puit Minu teos “Liustikunukid” otsib ühenduspunkte jää, lume ja tekstiili vahel. Töö on tõukunud sõnast lumevaip, mis toob kõnekalt kokku potentsiaali vaadata tekstiilseid lahendusi ja võtteid külmunud veega. Proovisin tööd luues silme ette manada lume erinevaid vorme, neist enam paelus mind liustik – tugevalt kokkukurrutatud lumevaip. Kangast manipuleerides proovisin imiteerida liustike koospüsimist.


Anu Raud

Kuduja Merike Lond

Mulgid New Yorkis 2021 200 x 120 Põime; vill, lina

Mulk ma olen ja Ameerikat külastanud olen. Nii see vaip sündis


Katrin Pere Põimevaip

2021 100cmx100cmxligikaudu 80cm, või 100x100x35cm Installatsioon; metsviinapuu juured, aerosoolvärv

20 aastat hoole ja armastusega kasvatatud metsviinapuu hekist tuli loobuda, sest ta ei tahtnud enda kõrval teisi taimi kasvada lasta. Osa sellest maa-alusest põimevaibast sai siis välja juuritud ja ootab nüüd vormistamist. Juurekänkrad on kui pusle tükid, mida saab ikka ja jälle uueks tervikuks laduda – sõltuvalt enda ja kujundaja soovist.


Mariann Kallas Mõtterännakul

2021 150x150 Gobelään; vill, puuvill, poolvillane, linane Mõtterännakul, mida tihti sihitult teeme, et lõpuks ennast leida. Loomemõtte otsingul segastel aegadel, kus pandeemia lukustas grupid oli suhtlus kaudne. Hea mõte. Põgeneme loodusesse. Seosetud tunded jätkuvad ka metsas, kus selgub, et see pole ka õige mets. Eksitav suund ja ei pruugigi leida seda, mida otsima mindi. Eksitav rännak jätkub.


Erika Tammpere Sulavesi

2021 185x150x30 Gobelään- ja pindpõime, autoritehnika, ready-made Viimasel ajal kohtab Eestis sageli lageraideid, nii ka meie suvekodu naabruses. Metsaelanikud on häiritud ja otsivad uut kodu. Nii tulid meilegi 2 aastaks kaks noort ja saledat nastikut, kes leidsid pesa tiigikalda kivide vahel. Muutus oli sellega seoses konnade kadumine. Nüüd on maod metsa-alale tagasi läinud. Seal, puuokste ja taimestiku keskel on neid raske märgata. Kohalike, näiliselt süütute tegevuste summeerumisel on aga hoopis tõsisemad mõjud Maale – kliima soojeneb, igijää sulab...


Krista Leesi Uksekardin / Tartu

2021 Digitaaltrükk; polüesterkangas Kangale on trükitud foto kahes reas ustega ehk Tartu kahekorruseline puukuur, tulemuseks seega uksekardin.


Ilme Rätsep PUU SÜDA

2021 255 x 90 cm Kuumvaha maal; siid Kommunikatsiooni struktuurid ja kohastumine. Kui ma oleksin puu. Sarnasused, mis jäävad väljapoole meeleelundite tajupiire. Foto: Pelle Kalmo


Sigrid Huik Sisemine ilu

2021 70 x 40 x 30cm Õmblemine, tikkimine; siid, pärlid, metallkarkass Oleme igati ilusad. Mõni on ilusam kui teine. Sisemine ilu on peidus ja seda ei näe niisama, peab oskama vaadata. Igas naises on peidus madu ja oi kui ilus!


Frank Abner Muutumises

2021 90x120 Siiditrükk; puuvillane kangas Kui seda tööd piisavalt pikalt vaadata, siis hakkab see elama, liikuma ja voolama nagu vesi. On vaja tähele panna erinevaid värve ja detaile, mis kõik lisavad tervikule. Vahel on ka endal selline tunne, et on vaja pausi, selleks, et asjad taas liikuma hakkaks. Kui üks etapp läbi saab, siis võib valitseda segadus. Olles millestki sõltuv, annab see kindluse ning konkreetse joone, mida ajada, aga järgmine hetk kui millestki sõltumine otsa saab, valitseb järsku kaos ja teadmatus. Kõik mis oli enne paigas on nüüd erinevates nurkades laiali, nõudes aru, mis saab edasi ning kuidas ennast jälle organiseerida. Läbides mitmeid protsesse ja eksperimente loome erinevaid kihte, vorme ning mustreid, mis on pidevas virvenduses, otsides enda lõpliku kuju. See kõik jäljendabki peas toimuvat.


Lylian Meister Vedur

2021 300 cm x 170 cm x 1,5 cm Käsitafting; Uus-Meremaa vill Joonised peidavad alati midagi muud ja ei ole mõeldud olema “asi iseeneses”. Ometigi on nad ka ise nii ilusad, mina armastan vanu tehnilisi jooniseid, maa- ja merekaarte. Veduri leidsin jooniseks maskeerununa vana jaamaga kaasa tulnud raamatust ja sellisena on see minu loomingus ilmunud erinevatele materjalidele: trükikangale, masintikandile ja nüüd ka Vändras asuva Valley OÜ abiga villasele põrandavaibale.





Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.