Kunstikool

V천ru Kunstikool

V천ru Kunstikool 2003.....2013

Vormiõpetuse tunnis

Eelõpe. Ühistöö

Mari Paulus, 15 a Võru Kunstikool 10 Koostanud Liia Leppik, Tiina Suumann Kujundanud Kadi Pajupuu Fotod: Toomas Hütt, Andrey Yavnashan, Egon Tintse, Jüri Kuusk, Urve Mill, Angela Orro, Ulla Torop, Liia Leppik Tekstid: Liia Leppik, Võru Kunstikooli vilistlased, õpilased ja õpetajad Keeletoimetaja: Merle Sulg Raamatu väljaandmist on toetanud Võru linn

Saateks

VÕRU

Võru linna lastel ja noortel on aastakümnete jooksul olnud võimalik tegeleda väga paljude huvialadega. Praeguse aja laste vanemad ja vanavanemad mäletavad kindlasti oma noorusaega, kui väike maja Pioneeride tänaval oli õhtupoolikuti tulvil saginat: eri vanuses lapsed tantsisid balleti, tegelesid mudellennunduse või kunstiga, mängisid malet. Valik oli lai. Ka enamikul Võru Kunstikooli õpetajatest on meeles see koht, mis kutsus pärast kooli tantsima, trummi lööma või joonistama. Õpetaja Asta Määritsa tolleaegses kunstiringis on käinud pool praegustest kunstikooli õpetajatest. Väiksed kunstihuvilised said end proovile panna – „päris“ akvarellidega maalida, savist voolida, vaskplaati kohrutada, linooli lõigata.

1989. aastal nimetati pioneeride maja Võru huvikojaks, kus huviringid jätkasid senist tegevust. Huvikoda tegutses mitmes hoones ja oli 800 õpilasega suurim huviõpet pakkuv asutus Võru linnas. 1999. aastal sai huvikoja kunstiõpetajate eestvedamisel teoks plaan pakkuda Võruski kunstialast süsteemset süvaõpet üleriigilise kunstikoolide õppekava alusel. Sama aasta sügisel alustas õppetööd Võru huvikoja kunstikooli 1. kursus. Kunstikool jõudis huvikojas tegutseda neli õppeaastat ja saata teele esimese lennu.

Ning taas olid teoksil muutused. Võru linna huviharidus reorganiseeriti. Ümberkorralduste käigus loodi uus huvikool – Võru Kunstikool, milles jätkasid õppetööd kunsti süva- ja huviõppe, käsitöö-, lilleseade ja tantsugrupid.

2013. aasta 1. septembril möödub 10 aastat päevast, kui Võru Kunstikool avas uksed ja õpperuume täitsid särasilmsed ning rõõmsameelsed lapsed. Aitäh kõigile, kes aitasid kaasa kooli sünnile!

Samuti tänan kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes on muutnud kunstikooli eriliste lastega eriliseks kooliks – tundes rõõmu ja vaimustust edusammudest, osates hinnata ilu, loomingulisust ning kultuuri selle sõna kõige laiemas tähenduses.

Käesolev raamat annab põgusa pildilise ülevaate Võru Kunstikooli 10 õppeaastast, alates kooli loomisest 2003. aastal kuni 2013. aasta kevadeni.

Liia Leppik Võru Kunstikooli diektor

VÕRU Meie kool

Kunstikool on üks kolmest Võru linna munitsipaalhuvikoolist ja ühtlasi ainus kunstialane huvikool Võru maakonnas. Kooli koduks on algusaastatest peale olnud Tartu tänava maja nr 23 kolmanda korruse ruumid. Kooli kasutada on viis õppeklassi, saal tantsutundideks, kaks kabinetti ja abiruumid.

Olenevalt õppeaastast on huvilisi õppureid olnud 200–270.

Peamise õpilaskonna moodustavad Võru linna lapsed ja noored. Umbes kolmandik õpilastest käib koolis ümberkaudsetest valdadest ning kaugemad on pärit koguni lähimaakondadest.

2013. aasta 1. jaanuari seisuga õpib koolis 230 noort ja 25 täiskasvanud huvilist 20 erinevas õppegrupis.

Huvikool nagu iga teinegi haridusasutus peab ajaga kaasas käima. Kümne tegevusaasta jooksul on toimunud ka kunstikoolis muudatusi. Tegevuse on lõpetanud käsitöö ja lilleseade õpperühm, mõttelise pausi on võtnud fotoklass ja keraamikat saab nüüd katsetada koos teiste rakenduskunsti aladega tarbekunsti õppegrupis. Arendada on tarvis arvutigraafikat õppeainena.

Vastu tulles lastevanemate soovile toimub õppetöö nüüd ka eelkooliealistele lastele ning põhiõppe õppekava on pikendatud viiele aastale.

Praegu on Võru Kunstikoolis kaks õppesuunda: kunst ja tants. Õpilane saab valida vastavalt huvialale ja eale nelja süsteemse õppekava vahel: kunsti süvaõpe, osaõpe, tarbekunst ning tants. Õppekavad on jagatud vastavalt õpilase edasijõudmisele õppetöös ja tema vanusele kolmeks õppeastmeks. Iga astme läbimine viib õppuri järgmisele tasemele. Sihipärane, süsteeme õppetegevus toimub põhimõttel – kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale. Olenevalt valitud õppesuunast ja -kavast läbib õpilane õppeastme 3–5 aastaga ja õppida saab kogu kooliaja kestel, seega 12 aastat.

Kunsti õppesuund Eelõpe on mõeldud eelkooliealistele ja algklassiõpilastele, õppetöö on mängulisem ja õpitakse tundma erinevaid väljendusvahendeid. Põhiõppe ained on joonistamine ja maalimine kunstiajaloo ja kompositsiooniõpetusega. Lisaaineteks on vormiõpetus, taimeseade, tekstiilikunst ja graafika. Täiendõppes korratakse ja täiendatakse süvendatult põhiõppes õpitut. Osaõpe ja tarbekunsti õppegrupid on väiksema ajamahuga alternatiiv süvaõppele.

Tantsu õppesuund Kõikide tantsude õppimise aluseks on tantsutundides omandatav koordinatsioon, rütmitunnetus, hea rüht, akrobaatilised elemendid, esinemisjulgus ja koostöö. Õpitakse erinevaid tantsustiile, nagu show-, estraadi-, stepptantsu ja flamenkot ning eri rahvaste tantsude töötlusi.

Kunstikooli õpilase väljundiks on esinemised konkurssidel, festivalidel, näitustel, kontsertidel. Aastakümne jooksul on olnud sadu toredaid ülesastumisi ja võimalusi projektides osaleda.

Traditsiooniks on saanud igakuised näitused oma koolis, näitused teistes Võru linna koolides ja asutustes, aastanäitus, osalemine Võru linna päevadel, õppeekskursioonid kunstimuuseumidesse ning -galeriidesse. Meie õpilased on osa võtnud üleriigilistest kunstikoolide festivalidest ja õpilastööde näitustest ning rahvusvahelistest ja kohalikest kunstiprojektidest.

Tantsulapsed ehk Katariina tantsutrupp on toonud koju mitu laureaaditiitlit ja eripreemiat üleriigilistelt festivalidelt Koolitants ja Gymnfest. Meie tantsijad on alati oodatud esinema koolide, lasteaedade või asutuste üritustele nii Võru linnas kui kaugemalgi. Lisaks traditsioonilistele kevadkontsertidele on tantsuõpetaja viimaste aastate jooksul toonud lavalaudadele kuus suurepärast tantsuetendust.

TANTS

Kümne aasta jooksul on kunstikoolis õppinud üle tuhande õpilase. Huvialale aastateks truuks jäänuna on erinevaid õppeastmeid lõpetanud ligi 200 noort. Süvaõppe lõpetanutest on kõrgkoolide kunsti- ja kultuurivaldkonna erialadel haridusteed jätkamas 30 tublit noort inimest. Kuid olulisem arvudest ja teadmiste-oskuste omandamisest on sarnaste huvidega noorte ühtekuuluvustunne, sõprus, hoolimine – see seletamatu miski, mis teeb südame soojaks ka aastate möödudes, meenutades toredaid laagripäevi, ekskursioone, õpetajate ütlemisi, “liblikaid kõhus” lõputöö kaitsmisel või publiku tormilist aplausi pärast õnnestunud kontserti...

On oluline meeles pidada, et kõikides meis – nii väikestes kui suurtes – on peidus soov end väljendada ja andekuseseeme, mis vajab ülesleidmist ning arendamist, et võiks tunda tehtust rahuldust ning rõõmu.

Võru Kunstikooli õpetajad

TIINA SUUMAN LY BERIŠVILI

ULLA ULLA TOROP

alates 2003. aastast (joonistamine, graafika, kompositsiooniõpetus) meie kaunis Pocahontas, kes ongi hingelt indiaanlane, mitte kodune ja maavillane eestlane, kuid kelle „indiaanlaseks olemine“ ei tähenda sulgi ja püstkodasid, vaid kogukonda, koostööd, jagamist ja arenemist; temas on sügavat ja lihtsat tarkust; oskab vaadelda Maad ja Taevast, Tuld ja Vett ning nendest jõudu ammutada; kunstis otsib mitte ainult ilu, vaid mõtet ja nihestumist... ja üldse on ta „peast pisut kunstnik“; sõbralik ja abivalmis õpetaja, kes tõreleb vaikse häälega; filosoofiline ja kindlameelne.

Kunstikooli endised õpetajad Karmen Luiga 2003–2005 Aire Perk 2003–2006 Andrus Needo 2003–2007 Tiit Varblane 2005–2006 Anneli Lupp 2006–2010 Maarja Vilsar 2007–2010 Ülle Hummal 2003–2012 Toomas Hütt 2010–2012

alates 2003. aastast (erinevad tantsustiilid) karismaatiline ja mitmekülgne loojanatuur; inimvõimete piire kompav läbi seinte mineja, kes ajab visalt oma rada; tal on meisterlik ja isikupärane väljenduslaad, tohutu töövõime ja erilised ideed; kerge ja kaunis nagu liblikas – ta ei kõnni, vaid liigub rõõmsameelsel tantsusammul; tema igast kotist, kapist ja riiulist võib leida tantsukingi; naine nagu orkester: tantsib, õmbleb, kujundab, interpreteerib, organiseerib, modelleerib, korrigeerib, garanteerib; noortepärane ja särav isiksus; sõbralik, nõudlik ja hooliv õpetaja.

URVE URVE MILL

alates 2003. aastast (vormija kompositsiooniõpetus, tarbekunst) teravapilguline vaatleja; vormimängude ekspert, valdab erinevaid materjale ja tehnikaid; koosneb paljudest värvidest – ta on punase-sinisekollasetriibuline, kuid samas ei koosne ainult põhivärvidest, temas on palju tonaalsusi; hoiab väga õpilasi, nendega suheldes on ta kollane, ta on neile nagu sõber; oskab igas olukorras aidata; mitmekülgne, huvitavate ideedega ja töökas; energiline, jutukas õpetaja.

LY

alates 2007. aastast (maalimine, joonistamine, kunstilugu) meie maja kunstiteadlane, kes kasutab tihti väljendit „Saad aru???“; tunneb peensusteni kunstiajalugu ja teab, millist viskerelva hoiab käes Michelangelo Taavet, ja seda, et Jeesuse jüngrid sõid pühal õhtusöömaajal apelsine ja angerjat, mitte leiba ja lambaliha; kõrgelt arenenud vastutustundega korrektsuse mustereksemplar – kui vaja, saab tehtud ja hästi tehtud, sealjuures laipu maha jätmata; tark, konkreetne ja sõbralik õpetaja, kes tunnustab alati, kui midagi on õnnestunud; range, kuid õiglane ning oskab huvitavalt rääkida; kasutab ütlusi „See on nagu „Värvi mind!“ raamatust“, „Järgmine kord võin ma klouninina ka ette panna!“

TIINA S.

TIINA LEHISTE

INNA INNA SÜVING

alates 2004. aastast (joonistamine, maalimine) rõõmsameelne naerukajakas; meie kooli copywriter, kelle humoorikalt tabavaid loometööde pealkirju genereerivas produktiivsuses ei kahtle keegi; mõtted ja ideed tema peas liiguvad kiiremini kui Google`i otsingumootor; lennukas, särtsuv ja intensiivselt värvikas; ei järgi ettekirjutatud reegleid – värvib põranda roosaks, paneb vannituppa klaaskuulidega lühtri ning jalga kuldsed saapad; vaatab Fashion TV-d ja lappab Vogue`i – teab täpselt, mis moes on; sütitav inimene, kelle olemasolu ainuüksi paneb naeratama; laia silmaringi ja hästi arenenud huumorisoonega; õpetajana range ja otsekohene, kuid sõbralik; terava, aga targa keelega; tunneb kaugelt ära kontsaklõbina järgi.

alates 2003. aastast (taimeseade) malbe ja visa nagu Murueide tütar, kes ta ilmselt ongi, sest ka kõige jonnakamad taimed vormuvad tema rohenäppude all kauniteks seadeteks; meie Lille-Tiina; alternatiivsusele kalduva mõttemaailmaga; olemuselt „roheline“ nagu klorofüll, mõnikord salati-, mõnikord laimiroheline, siis jälle muru- või metsaroheline; kihutab kollase rattaga – iga ilmaga; teab, kuidas helistada suvele; heatahtlik taustajõud; tagasihoidlik, sõbralik ja naeratav.

TIINA L.

ANGELA ANGELA ORRO

alates 2007. aastast (joonistamine, maalimine) pika patsi ja pika meelega rahumeelne kulgeja; temas on midagi erilist kuskilt kaugest ajast, hingelt sarnaneb ta natuke mõisapreilidega; temas on juugendit ja ka omajagu lillelast; heasoovlik, õrn ja mahemeelne nagu luuletus udupeenest hõbekangast; hea huumorisoonega – tema naljad on heas mõttes iroonilised ja tabavad; saab hästi hakkama mehelike mehhanismidega, tunneb ennast koduselt nii trelliga kui trellita; tagasihoidlik ja alati elujaatav.

alates 2003. aastast (joonistamine, maalimine, kompositsiooniõpetus) optimistlike kalduvustega loovjõud, kes on sündinud kollase-oranži värvi nõrkusega; teab täpselt, millal ja kuidas olemasolevat generaalplaani korrigeerida – tal on nägemus ja kontseptsioon ja erinevad sfäärid ja oskused ja teadmised; tunneb ära tõtaka kõnnaku ja värviliste jalanõude järgi; on isikupärane ja hooliv; päästab päevast päeva õpilastes konutavaid Pegasusi kammitsatest valla; teab, et kõik lapsed on andekad ja et rebased võivad ka sinised olla; värviline isiksus; väga abivalmis ja rõõmsameelne õpetaja, sõnaosav ja humoorikas; kasutab ütlust "Ei tohi öelda, ma ei oska, vaid tuleb öelda – mul on hetkelisi raskusi".

LIIA

õpetajad

LIIA LEPPIK

L

03......04.....05......06......07.......08.......09.......10.......11.

Linnapäevad

Mari Aia, 11 a

Minu lemmikloom on hobune ja mulle meeldib hobuseid joonistada. Kunstikoolis võib üle ääre värvida, tavakoolis ei või. Kunstikoolis meeldib mulle väga, mul on siin hea tunne.

Aliis, 8 a (2011)

Kaidi Raamat, 8 a

10

.......12.......13

Liisu Tool, 13 a

11

Laager Saaremaal

Laager R천uges

12

03......04.....05......06......07.......08.......09.......10.......11.

Mari Aia, 13 a

Mari Paulus, 14 a Eleri Palgi, 14 a

Konkreetset mälestuskildu kunstikoolist ei kerkigi esile – kõik oli tore. Õpetajad olid alati abivalmid ja sõbralikud. Meenub suvepraktika Haanjas, oli väga soe suvi... Üldiselt oli kogu kunstikooliaeg huvitav ja sisukas. Sain proovida väga erinevaid kunstivorme ja -tehnikaid.

Kunstikoolist saadud kogemus andis kindlasti tõuke minna edasi õppima mu praegust eriala – arhitektuuri. Olen väga tänulik kõigile kunagistele kunstikooli õpetajatale!

Pärast gümnaasiumi astusin Tallinna Tehnikakõrgkooli, seejärel töötasin mõne aasta arhitektuurifirmas Kriips Punkt. Praegu õpin Taanis Aarhusi Arhitektuurikooli magistriprogrammis, milleni viisid mind õpingud Ateenas Erasmuse programmi raames ja praktika Istanbulis. Kõigi eelduste kohaselt lõpetan 2014. a kevadel.

Margit Soome, 27 a (2013)

13

03......04.....05..

14

.....06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Elian Laks, 14 a

15

03......04.....05...

Laager Toilas

Margit Soome, 17 a

16

....06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Mari Aia, 13 a

Vormi천petus

17

03......04.....05......06......07.......08..

Kunstikoolis on mõnus olla, tavakoolis peab palju kirjutama, aga siin peab töödele kirjutama ainult oma nime, ülejäänud aja saab joonistada. Eriti hästi kukuvad mul välja istuvad loomad. Kunstikoolis on kõige paremad õpetajad!

Hanna, 8 a (2011)

Hanna Jõgi, 10 a

Margot Kinna, 11 a

Janar Juur, 17 a

Eelõppe tunnis

18

......09.......10.......11.......12.......13

Ilona Kartsepp, 9 a Tanel Tolsting, 17 a Katrina Kõivsaar, 18 a

Gümnaasiumiealisena sain aru, et peaksin valmistuma tulevaseks haridusteeks. Asusin õppima Võru Kunstikooli, et tegeleda unustusse vajunud huviala – kunstiga. Arvestades gümnaasiumide, üldise haridussüsteemi, ühiskonna ja eluhoiakute toetuse puudumist kujutava kunsti ja inimese loomingulise tegevuse suhtes, osutus Võru Kunstikool minu jaoks hädavajalikuks ning ainuõigeks valikuks. Minu juhendaja oli õpetaja Liia Leppik. Sain vajalikud baasteadmised kompositsiooni-, värvus- ja maaliõpetuses, samuti joonistamise graafilisuse kohta. Kohtusin inimestega, kes on mänginud ka mu edaspidises elus tähtsat rolli. Sain kunstikoolis käia küll vaid mõne aasta, kuid kindlasti lisas see aeg julgust astuda Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, mille lõpetasin 2011. Praegu lõpetan Tartu Ülikooli maalikunsti magistrantuuri ja kujutan enda tulevikku ette Eestis, üsna tõenäoliselt Võrus või selle lähiümbruses.

Tanel Tolsting, 25 a (2013)

Merle Madisson, 18 a

Tanel on esinenud erinevatel ühisnäitustel Tartus, Võrus, Pärnus, Tallinnas ja Portos (Portugalis) alates 2009. aastast. Värskemad ülesastumised (märts–aprill 2013) on Eesti Maalikunstnike Liidu uudisloomingu näitus Uue Kunsti Muuseumis Pärnus ja esimene isiknäitus Võru Linnagaleriis.

19

03......04.....05

Annikki Kevvai

Kerli J端risoo, 10 a

20

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13 Moeshow

21

Tantsuetendus Ali Baba

22

03......04

4.....05......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.....

Kevadkontsert Ali Baba

23

Tantsuetendus Checo Waka

03......04.....05....

24

...06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Kevadkontsert Kandle aias

Mäletan esimest esinemist: süda lõi vist 1000 korda sekundis ja lava tundus siis nii-suur-nii-suur… Aastate jooksul aga lavahirm kadus. Jäi ainult kartus, kas kõik sammud püsivad ikka meeles ja et midagi sassi ei läheks. Andsin alati endast parima.

Tantsisin Katariina trupis 10 aastat. Kolisime perega teise linna ja sedasi pidin Katariinaga hüvasti jätma.

Rühma koosseis jäi viimastel aastatel samaks. Tundsime üksteist hästi ja hoidsime väga kokku. Treeningud olid lõbusad – nalja ja naeru täis. Enne esinemisi oli alati kiire, sest pidi jõudma soenguid teha, kostüüme vahetada ja nooremaid aidata ning vahel neid ka valvata, et nad pahandusi ei teeks või võõras kohas ära ei eksiks.

Katariinas olid kõige südamlikumad ning sõbralikumad kaaslased, keda olen kohanud. Meenutan alati sooja tundega Katariina tantsutruppi, kes on kui suur pere: üks kõigi, kõik ühe eest.

Väga meeldejäävad on olnud ka Katariina igakevadised kontserdid – alati erineva teema ja omapärase süžeega.

Ksenija Borovichuk, 17 a (2013)

25

03......04.....05...

Eel천ppe tund

26

....06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Kaisa J채nis, 14 a

Kerttu Hainoja, 10 a

Hedvig Andrejev, 11 a

Saamuel Rammo, 11 a

Kirsten Kiholane, 11 a

27

03......04.....05

Mul on halb mälu. Kunstnikel ja kirjanikel pidigi meelespidamisega kehvasti olema – loomeinimeste paratamatus, mis teha.

Ma ei mäleta täpselt, millal ma kunstikoolis käima hakkasin, nagu ma ei mäleta ka kera ruumala ja pindala valemeid, mida õppisin eelmisel nädalal matemaatikatunnis. Põnevam kui geomeetriliste kehade pindala arvutada on neid joonistada.

Nimelt saab matemaatikas teatud kera pindala olla ainuõige, kuid kunstis võib kera muutuda pirniks või oliiviks, korvpalliks või korvpallirõngaks, taevakehaks või hoopis büstiks.

Ave Nurmeots, 13 a Kevin Loigu, 13 a

Janar Prutt, 14 a

Kuidas õpetada ja õppida kunsti, mille mõiste on aastasadadega kasvanud nii laiatähenduslikuks, et peaaegu igat üllitist, tegevust või nähtust võib nimetada kunstiks? See ei ole lihtne.

Seetõttu hindangi kunstikooli õpetajaid – nende käe all õppides on õpilastes säilinud isikupära, oma joon, millele on aastate jooksul lisandunud kogemused, oskused, tunnetus ning trots ajada n-ö oma asja. Mul on vedanud, et pikkade kunstikooliaastate jooksul on mul olnud palju juhendajaid-suunajaid. Õpetaja Tiiduga õppisin austama harilikku pliiatsit, õpetaja Andrusega skulptuuri, õpetaja Aire rõhutas ausust, Inna hoolivust. Õpetaja Angela hoidis üleval rõõmsat meelt, õpetaja Tiinaga (L) kasvama pandud lill on praeguseks kõrgeima kasvuga lill minu kodus (vabandust, õpetaja, mina kutsun ilmselt igavesti taimi lilledeks), õpetaja Tiinaga (S) katsetasime erinevaid tehnikaid, õpetaja Ulla pani südamele töökust. Õpetaja Liia võttis kokku kõik eelneva ja tõi meis esile parima.

Ma ei mäleta küll aktusekõnesid ega esimeste kursuste töid, kuid mulle jäävad meelde veidrad naljad, värvised käed, naermisest valusad kõhulihased, loodetavasti vähemalt veerand õpetajate nõuannetest, kustutuskummi viskamise täpsuslahingud Janariga, suvised laagrid, veteranmakk ruumis nr 2, õnnestumised ja ebaõnnestumised, kaaslased, nende näoilmed ja rõõmsad hääled; seinakell, mis on pärast pööripäeva õigest kellaajast tund ees või tund taga. Kuid kõige enam jääb meelde see soe, kodune tunne, mis saab kunstikooli sisenedes osaks. Teadmine, et mind oodatakse, et mind hinnatakse kui isiksust, mitte kui õpilast.

Kevin Loigu, 18 a (2013) Kevin ja jutus mainitud Janar (Prutt) on 2013. aasta kevadeks lõpetanud kunstikooli süvaõppe õppekava kõik astmed: eel-, põhi-, ja täiendõppe, kokku 12 aastat.

28

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Gerli K천iv, 12 a

Liisi Rauba, 17 a

Liisa Kunnus, 15 a

29

Cabaret 30

03......04.

Lennujaam

Tantsuetendus

.....05......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......

31

03......04.....05......06.

Talvemuinasjutt

32

......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Parimale tantsugrupile…

Kui teiega ühinesin, olime võõrad. Saime ruttu sõbraks. Meie sõprusele pani aluse koos tantsimine – see ühendas meid.

Meie grupis oli 20 toredat neiut, keda juhendas abivalmis, elurõõmus ja meile kallis õpetaja Ly. Trennis sai alati palju nalja. Meil oli oma „tantsukunn“ Jannu, lobiseja Stiina ja kõhnuke Kati. Viis aastat pakkusite mulle nagu teist kodu.

See aeg oli täis ilusaid päevi nii treeningutel kui ka esinemistel. Jääte mu mälestustesse igatahes alatiseks.

Ave Ladva, 16 a (2011)

Kõige paremini on mulle meelde jäänud päev, kui 2011. aasta lennu tüdrukud tegid õpetaja Lyle üllatuse: V rühm värvis üle kõik saali seinad. Remondi tegemisel olid abiks ka isad-emad ja saal sai ilusa värske rüü. Töö käis salaja ning nädalavahetusel. Kui õpetaja Ly viimaks saali astus, oli ta täiesti jahmunud! Ja need pisarad olid õnnepisarad.

Kristine Haukamägi, 19 a (2012)

Talvemuinasjutt

Tantsuetendus 33

03......04.....05 Maria Variksaar, 16 a

Erlis Paltsepp, 14 a

Diana L천hmus, 17 a

Lenne Raa, 12 a

34

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13 Gerli Kõiv, 13 a

Liisa Veddel, 10 a Kerttu Mölder, 12 a

Edlyn Klampe, 15 a

Ave Nurmeots, 14 a

35

Valgustite töötuba

Kirke Saarnits, 12 a Liisa Kunnus, 16 a

Kärt Piirisild, 18 a

36

03......04.....05......06......07..

Gerli K천iv, 13 a

......08.......09.......10.......11.......12.......13

37

TantsUETENDUS Katariina universumis

38

03......04.....05

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Katariina universumis

39

Tants

03......04.....05

Ăœleilma tantsud 40

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Ăœleilma tantsud

41

03......04.....05 Anne Maria Prants, 14 a

42

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Marlen Pajumets, 18 a

Keiu Grossberg, 13 a

Kai Riin Olesk, 14 a

Timo Toom, 13 a

03......04.....05

Meril Mändik, 11 a

Joosep Sepp, 14 a

Kai Riin Olesk, 14 a

44

Merili Pappel, 12 a

Kaisa Irašin, 18 a

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Anett V채limets, 15 a

45

03......04.....05

Kursuse ühistöö

46

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Kirsten Kiholane, 14 a Alisika Vassermann, 11 a

Seliin Soidla, 11 a

Timo Thal, 12 a

47

03......04.....05......06......07.......08..

Saamuel Rammo, 14 a

48

......09.......10.......11.......12.......13

Kerttu Mölder, 14 a

Johan Hallimäe

Kõige rohkem meeldib mulle teha pilte, millel on päike, pere, vikerkaar, muru, inglid ja ingelkassid. Ükskord joonistasin sinise kassipoja ja kõrvarõngastega jänese.

Kunstikoolis ei õpi me matemaatikat, õpime joonistamist, maalimist ja teisi huvitavaid asju. Siin pole peaaegu mitte miski raske.

Jekaterina, 7 a (2011)

Kristjan Piller, 9 a

49

7.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Saamuel Rammo, 15 a

Sigrid Liira, 17 a

Saamuel Rammo, 15 a

50

Kerttu Mรถlder, 14 a

51

03......04.....05......06......07.......08.......09 Karl Martin Munski, 12 a

Mona Vahtra, 14 a

Aliis Lang, 9a

Timo Thal, 12 a

Pille Riin Vanamets, 12 a

52

9.......10.......11.......12.......13

Hanna R채sta, 9 a

53

03......04.....05

Elise K천iv, 9 a

Karoline Otsaru, 16 a

Janar Prutt, 17 a

54

Killu Uibo, 12 a

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Agur Andri Tarmo, 18 a

55

03......04.....05

Sigrid Liira, 17 a

Anett V채limets , 15 a

Karoline Otsaru, 16 a

56

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Rainer Gregor Parij천gi, 17 a

57

03......04.....05

Aliis Lang, 9a

Timo Toom, 15 a

Nora Tamra, 8 a

58

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Kirsi Katrin Palgi, 8 a

59

03......04.....05

Saamuel Rammo, 15 a Anett Välimets, 15 a Joosep Sepp, 15 a Evelina Aništšenko, 13 a

60

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13

Rainer Gregor Parijõgi, 17 a

Olin siis seitsmeaastane, kui läksin esimest korda huvikoja kunstiringi. Viis aastat hiljem astusin Võru Kunstikooli, kus lõpetasin põhiõppe kursuse 2005. aastal. Kindlasti tuli kunstikoolis õppimine mulle ainult kasuks. Olen veendunud, et huviala, millega lapsepõlves tegeletakse, mõjutab paljuski ka edasist elu. Enda näitel võin öelda, et kunstikoolis õppimine on mõjutanud ka mu hilisemaid otsuseid. Lisaks erialasele arengule sain Võru Kunstikoolist mitu väga head ning lähedast sõpra – ka kümme aastat hiljem käime omavahel läbi.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkasin õpinguid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Siin on loomingulisus ja ka erinevate tehnikate valdamine väga oluline ning tihti olen tundnud, et eelnev kunstikoolikogemus on lihtsustanud siinseid õpinguid.

Praeguseks on mul käsil kooli lõpetamine mööbli restaureerimise ja konserveerimise erialal.

Liisu Tool, 23 a (2013)

Salvador Dali Jürgen Joonas, 9a

61

03......04.....05

62

5......06......07.......08.......09.......10.......11.......12.......13 Tantsulaager

63

64

65

03......04.....05

66