58
2009–2014 kontseptuaalsed tööd arendada toodeteks ja muutnud olemuslikult traditsioonilise tekstiili nägu. 2009. aastal lisandus tekstiilidisaini kaardile uue tulijana Stockholmis sündinud ja üles kasvanud Liina Viira, kes rõiva- ja aksessuaaridisainerina mugandab edukalt kaubamärgi Naiiv kaudu meie tekstiilipärandit, viidates oma stiliseeringutes pidevalt ka materjali universaalsusele. Omamoodi kõrvalpilguna mõjub see värske ja julgena. 2012. aastal muutis kurssi pikaajalisest professoritööst loobunud ja omanimelise kaubamärgi nimel tegutsema hakanud Mare Kelpman. Praeguse seisuga on sellest saanud üks edukamaid siinseid tekstiilile keskendatud brände, kus omakujundatud ja -toodetud kangastest loodud rõivad ja aksessuaarid ning pleedide kollektsioon on pälvinud võrdselt tähelepanu nii sisustus- kui ka moevaldkonnas. Kelpman on sulandunud loomulikuna elustiili- ja rõivadisaini, justkui oleks tema tooted alati olemas olnud. Näitusekunst Disaineri- ja õpetajatöö kõrvalt on üks aktiivsemaid näitustel tegutsejaid Kadi Pajupuu, kes on viimastel aastatel koostöös Marilyn Piirsaluga loonud põnevaid lahendusi nt vilditud toodetele ja mõtestanud tekstiili ka laiemalt. 2012. aastal valmis neil ühistööna Eesti Loodusmuuseumile mahukas ja füüsiliselt pika elueaga installatsioon Tagurpidi puu, kus on osaliselt kasutatud juba olemasolevaid töid (käbipadjad). Viimatiseks näituseks oli 2013. aastal Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Mõterjal, kus tekstiilikunstnik ja graafik jutustasid lugusid, samal ajal esitades küsimusi. Lausa igiliikur on kindlasti Anu Raud, kel rändnäitusena liikuvate vaibakoosluste kõrval toimus 2013. aastal Tallinna Kunstihoones seni olnuist mahukaim isikunäitus Eesti asi, millega kaasnes ka seminar. Sellega Anu Raud omamoodi tsementeeris oma tähtsa koha tekstiilikunstis nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Tema aktiivsust ja mõju arvesse võttes tundub lausa kummaline talle igal aastal preemiat mitte anda. Järjekindlalt liigub oma rajal Katrin Pere, kelle poeetilised ja teravad tööd on olnud eksponeeritud nii isiku- kui ka ühisnäitustel.
analysis of Estonian textile terminology and definitions along with astute counterparts in materials. The undertaking involves a device, in its own way word-play in verbiage, that she has employed for some time, and which, after some accumulation, flares from time to time in a personal exhibit or within a larger assemblage. Monika Järg established her studio ten years ago and has since then worked with interior design textiles and sound dampening panels.She has managed to transform what were originally conceptual works of a one-time nature into production and thus essentially changed the image of traditional textiles. In 2009 Liina Viira, born and raised in Stockholm, became a new addition to the textile design roster. As a designer of clothes and accessories, through her brand Naiiv, she successfully adapts our textile heritage, continuously pointing to the universality of material in her stylizing. As something of a diversion, the effect is fresh and bold. In 2012 Mare Kelpman relinquished her longstanding duties as a professor and changed course to practice under her own brand. At present, hers is one on the most successful textile brands here, whose clothes, accessories, and collection of throws, made of materials of her own design and production, have drawn attention both in fashion and interior design. Kelpman has blended life-style and clothing design in a natural manner, just as if her products had always existed. The Art of the Exhibition Beside her design and teaching, one of the most active participants in exhibiting has been Kadi Pajupuu, who, along with Marilyn Piirsalu, has in the last years created exciting solutions, for example for felted works, and given meaning to textiles in a larger perspective. In 2012 they collaborated on a long-lasting installation, Tagurpidi puu (Upsidedown Tree), at the Estonian Museum of Natural History, incorporating also some previously created works (pine cone cushions). Their latest show was in 2013 at the Pärnu Museum of New Art, in which the textile artist and the graphic artist wove tales, simultaneously raising questions. Surely in perpetual motion is Anu Raud, who, in addition to her peripatetic tapestry shows, in 2013 in Tallinn’s Arts Building