[ TEEMA ] suusamaratoni korraldamisel,” lausus Haanja maratoni eestvedaja ja lisas, et ainuüksi rajamasina ülalpidamine nõuab märkimisväärset väljaminekut. Suure osa suusamaratoni eelarvest võtab Näki sõnul söök, mida pakutakse kõikidele distantsi läbijatele. Raha nõuavad ka rinnanumbrite tegemine, registreerimine, ajavõtt. „Toetajateta oleks meie eelarve miinuses,” lausus Haanjamaa mees. Suusamaratoni korraldavad vabatahtlikud, palgalisi töötajaid pole. „Kasumit me ei saa,” ütles Näkk. Stamina juht Urmo Raiend rääkis, et osalustasude suurenemine ei ületa suhtväärtuses korralduskulude kasvu. „Üritusi on juurde tulnud ja konkurents
Kuidas säästa raha? Rahvasportlane Riks valis 2013. aastal osalemiseks kaheksa rahvaspordivõistlust. Ta registreeris kõigile esimeses voorus ja kokku kulus tal 166 eurot. Kui Riks jätnuks registreerimise viimasele voorule, tulnuks tal välja käia 345 eurot. Vahe on rohkem kui kahekordne. Võistlus Esimene voor Viimane voor Tartu suusamaraton 63 km 40 80 Haanja suusamaraton 42 km 21 45 Viljandi järvejooks 12 km 10 30 Tartu rattaralli 135 km 30 60 Kõrvemaa triatlon 15 25 Kalevipoja rulluisumaraton 42 km 15 30 Tallinna maraton 42,2 km 20 50 Kõrvemaa rattamaraton 40,5 km 15 25 tel osalejate innukus annab eeskuju inimestele, kes tänu sellele hakkavad samuti oma tervise eest järjepidevalt hoolt kandma,” arutles Lilliallik. Ta lisas, et rahvaspordiüritused on üks odavam tervisepropaganda viise, mis aitab kaudselt säästa haigekassa raha. „Paljud riigid on sellest aru saanud ja panustavad inimeste tervislikku eluviisi. Meil on piiratumad võimalused, seda rohkem tuleb püüda otsida keskvõimu, kohalike omavalitsuste, eraettevõtjate ja ürituste korraldajate ühisosa,” tõdes ta. Lillialliku sõnul moodustavad teistes Euroopa riikides osavõtutasud rahvaspordiürituste eelarvest üldjuhul kolmandiku. Ülejäänud kaks kolmandikku jagunevad eraettevõtjate ning kohalike omavalitsuste ja keskvõimu vahel. „See jaotus üldjuhul meil ei kehti,” ütles ta. „Avaliku sektori tugi kipub jääma kümne protsendi kanti, ülejäänu jaguneb sponsortoetuste ja osavõtutasude vahel. Seetõttu on osalustasud
Liikumisrõõm
mõjutab osavõtutasude hinnataset,” lausus Raiend. Ta soovitas varakult otsustada, millistel üritustel osaleda ja end esimeses, kõige odavamas registreerimisvoorus kirja panna. See aitab kümneid eurosid säästa.
Anda treenimiseks indu
Lilliallik usub, et elukalliduse tõusust hoolimata läheb liikumisharrastus järjest populaarsemaks. „Eks osavõturekordid teevad ikka head meelt, aga need pole peamine eesmärk,” sõnas Lilliallik, kelle juhitavatel võistlustel tundis mullu ligi 40 000 rahvasportlast liikumisest rõõmu. „Peamine eesmärk on pakkuda inimestele head teenindust ja innustada neid
Urmo Raiend, Stamina juht: „Üritused on rahvasportlase pidupäev, aga kindlasti peab jääma aega ka treenimiseks.” järjepidevalt liikumisharrastusega tegelema. Rahvaspordiüritus võib paljudele saada oma tervise eest hoolitsemisel esimeseks sammuks.” Lillialliku meelest võiksid harrastussportlastest arvamusliidrid kehaliselt aktiivset eluviisi ja liikumisharrastust rohkem hea sõnaga tutvustada ja riigi spordipoliitikas kaasa rääkida. „Liikumisharrastus on meie teadliku tervisekäitumise ja haiguste ennetamise üks tugitala ning rahvaspordiüritus-
Eestis üldjuhul ka tõusnud.” Rahvaspordiürituste lipulaevad Tartu Maraton ja SEB Tallinna Maraton naudivad suurt populaarsust. Raiendi hinnangul on ka väiksemates keskustes toimuvatel üritustel elujõudu ja kasvuruumi. „Üritused on rahvasportlase pidupäev, kuhu tullaks sõprade ja kolleegidega nii taaskohtuma kui ka heas mõttes võistlema, aga kindlasti peab jääma aega ka treenimiseks,” lausus Raiend. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE
127