__MAIN_TEXT__

Page 1

S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

1 32 lk

Olümpiavõitja kadalipp

ERKI NOOL

A J A K I R I

(3) 61 JUUNI-JUULI 2019 HIND 3.90

Teel olümpiale

MARGARET MARKVARDT

-

-

Tippjooksjate kasvataja

OLAV KARIKOSK

Eesti ratturite truu abiline

URMAS KARLSON

-

-

Liikumisrõõm kogu eluks

ELO SAUE

PRIIT PULLERITS

Kas aus mäng on võimalik?

GREETE STEINBURG: RATTASPORT SOBIB MU KEHALE JA MEELTELE NOORJOOKSJA KARASTUB: LEONID LATSEPOV / SUUR JOOKSUPIDU RAPLAS / JOOKSUPAAR: MATI JA REINE KOPPEL / TIIT TALI PÖÖRASED TREENINGUD / HOIDKEM KEHA KORRAS: MARIS KAJARI HARJUTUSVARA/ SEIKLUSSPORTLASED SÖÖVAD KOOS ŠOKOLAADI / ELAMUSI VÕHANDU MARATONIL / KUIDAS SAADA RAUDMEHEKS?


NEILE, KES EI PEATU Alkoholivaba õlu GO annab sulle värskust ja jõudu, et jätkata. Ja jätkata.


J O O K S J A VÄ L J A A N D J A LT

TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 18 eurot poolaasta (3 numbrit) 9 eurot www.jooksja.ee N SWA ECO

LA

NOR DI

C

BEL Trükitoode 4041 0820

st ra pä

REKLAAM ajakiri@jooksja.ee 626 4780 NORDICOM reklaam@nordicom.ee 5666 7770 – TELLIMINE spordime.ee tellimine@jooksja.ee 626 4780

a og ug H ja ri ul. ge ks Ro rjoo de uu ga i S oe ver s p Sel oo la t k ap on R m šit ar fini sN ta km na e 5 Do oist p

TOIMETUS peatoimetaja ANDRUS NILK andrus@jooksja.ee – toimetaja-sekretär LAURA RAHE laura@jooksja.ee – küljendus JAANIKA VERLIN EVELIN LINHOLM ajakiri@jooksja.ee – turundus- ja levijuht PIRET VIHERPUU piret@jooksja.ee – väljaandja DONATAS NARMONT donatas@jooksja.ee – trükk AS Printall

Mõnus spordi ja jooksusuvi on tulemas, paljudel esimesed stardid tehtud, tulemused ja kindlasti ka mitmed isiklikud rekordid treeningpäevikusse kirja pandud. Ja palju põnevat ootab meid veel ees. Nagu ikka pole midagi uut siin päikese all nii on ka suvise kalendri koostamine, et kõik endale meelepärane sinna ära mahutada. Tööl peab käima (ega siis tervet suve ka puhata saa), sporti tahaks teha (ja paljudel on mitu ala, mida harrastada), reisida, pere ja lastega aega veeta, aiatöid teha, suviseid üritusi külastada, vahel ka lihtsalt niisama lebotada. Ning ongi ühel hetkel see magus, aga lühike aeg otsas. Valikute küsimus, nagu ikka ja jälle tõdema peame. Jooksja kollektiivil on iga aasta kevadel veel üks oluline sündmus, lisaks ajakirja välja andmisele iga kahe kuu tagant: nimelt Rapla Selveri Suurjooksu korraldamine, tänavu juba seitsmendat aastat. Jooks on arenenud, lisandunud on osalejaid, samas on korraldajad püüdnud ka maksimaalselt panustada sellele, et osalejatele pakutav teenuste kvaliteet tõuseks, et päev Raplas oleks tore ja mõnus, et sinna saaks tulla lastega ning lahkuda Raplast ainult kõige paremate elamustega igas mõttes. Sel aastal tõime Raplasse juurde poolmaratoni distantsi, eks väike hirm oli ka, kuidas raja valik ja eri distantside kokku sobitamine õnnestub, sest väga pikaks me Raplas päeva veel teha ei tahaks. Aga mine tea, ehk kasvab ka Rapla Selveri Suurjooks kunagi paaripäevaseks nädalalõpu ettevõtmiseks, saame näha. Esialgu tunnevad korraldajad rõõmu sellest, et saime esmakordselt osalejate arvu üle 2000 ja et ka lastejooksudel oli üle mitme aasta väga suur kasv. Mis saab veel parem motivaator olla edaspidigi üritust korraldada ja arendada kui võistlejate rahulolu ja Raplasse tulijate arvu kasv. Nii rahvaspordiürituste kui nendel osalemise tulevik sõltub ju palju nii filosoofilist, tehnilist kui ka majanduslikku poolt hõlmavatest küsimustest, millega kõigil vastavas valdkonnas tegelejatel tuleb lähitulevikus rohkemal või vähemal määral kokku puutuda. Aga jätame need arutelud juba suvepuhkuse järgsesse aega. Fakt on see, et sport on kasulik ja selle vastu on raske vaielda. Selle teadmise ja tundega lähemegi vastu mõnusale spordisuvele aastal 2019!

Bu rk ivs ki

Jooksja postiaadress SÕJAKOOLI 10 TALLINN 11316

Head spordisõbrad!

Fo to :V ikt or

(3) 61 JUUNI – JUULI 2019

Donatas Narmont

Jooksja väljaandja

AJAKIRI JOOKSJA PAKUB TÖÖD kaasautoritele rubriigi- ja uudiste toimetajatele esikaanel: Greete Steinburg foto: Aivar Kullamaa

Võimalik töötada mittekoosseisuliselt ning osalise tööajaga. Soovitav eelnev kogemus antud valdkonnas ning spordi (vastupidavusalade) jälgimine ja tundmine. Huvi korral võtke palun ühendust donatas@jooksja.ee

koos tööp artne rid

www.jooks.ee

www.koolisport.ee

www.selver.ee


KAANEPERSOON

10


GREETE STEINBURG : jõuan sõita välismaa ässadega võidu Eesti parim naisrattur Greete Steinburg ihkab tänavustel maastikurattasõidu Euroopa meistrivõistlustel sekkuda medalikonkurentsi. Ta on veendunud, et harjutab sama suure mahuga nagu maailma paremik.

2

015. aastal osales Steinburg esimest korda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Maastikurattasõidu Euroopa meistrivõistlustel Saksamaal lõpetas ta 30. ja maailmameistrivõistlustel Itaalias 34. kohaga. 2016. aastal sai ta EM-sõidul Lätis Siguldas oma senise parima, 11. koha. Möödunud suvel püüdis ta EM-il Itaalias Spilimbergos esikümne kohta, taandus siiski 14-ndaks. MM-võistlustel Itaalias Auronzo Di Cadores jäi tema laeks 21. koht. Tänavuse hooaja esimene haripunkt on Euroopa meistrivõistlused juuli alguses Norras. „See on minu jaoks väga oluline EM. Olen juba paaril aastal lootnud teha medali kanti tulemust. Loodan, et kõik klapib ja õnnestub vormistada korralik tulemus,” ütles Steinburg ja lisas enesekindlalt: „Jõuan sõita välismaa ässadega võidu.” Tänu täisväärtuslikule ettevalmistusele sügisest alates on Steinburgi töövõime tõusnud. Kevadised võistlused Portugalis ja Hispaanias pakkusid ratturile rahulolu. Korraks tekitas ärevust viirushaigus, mille ta sai ilmselt külge juba Portugalis ja see avaldus mai lõpus koju naastes.

2019 JUUNI – JUULI

„Enne viirushaigust tundsin, et ma pole kunagi oma elus nii tugev olnud, viirus võttis pisut enesekindlust vähemaks. Üks võistlus oli väga raske, jõudu polnud. Tean aga, et ma pole hästi treeninud mitte ainult sel kevadel, vaid aastaid. Ükskord peab see töö ära tasuma,” sõnas ta lootusrikkalt.

Mägedes sõidu kasulikkus Greete on veendunud, et arengut soodustanud on hoolas mägedes treenimine. Eesti tasasevõitu maastikul pole tal võimalik koguda tõusumeetreid, mis on aga hädavajalik, et suuta konkureerida tiitlivõistlustel. „Euroopa maratonidel on tõusumeetreid vähemalt 2000, Eestis kõige rohkem 700-800. Need on kaks eri võistlust. Seal võidab rattur, kes jaksab sõita tõusudel ja jõuab ka laskumistel kiiremini alla,” lausus Steinburg. Oma peamises treeningupaigas Portugalis sõidab Greete enamasti mägedes, näiteks ka kahetunnistel taastavatel treeningutel on tulnud 600-700 tõusumeetrit. „Kevadel tundus kummaline, et tõuse polnud raskem sõita kui siledal maal. Olen nii palju mägedes harjutanud, et tõus tundus juba nagu sile maa. Natuke tempo kukkus, aga see

11

tekst: Andrus Nilk fotod: Aivar Kullamaa, erakogu

ei tekitanud organismis šokiseisundit. Tõusudel on mõnus sõita,” ütles ta.

Maksimalist, kes on õppinud puhkama Viimasel kolmel hooajal on Steinburg koostanud ise treeningukavu. Ta ütles, et tunneb oma organismi ja võimeid piisavalt. Ta ei karda ennast piitsutada ja julgeb võtta puhkepäeva, kui keha annab SOS-signaali. „Tahan anda endast treeningutel maksimumi, siis tean, et olen teinud kõik, et võistlustel hea tulemus saavutada. Olen maksimalist, olen tahtnud sageli liiga palju treenida. Olen mõistnud lõpuks, et puhkus on oluline treeningu osa. Juhul kui tunnen väsimust või midagi on pahasti, siis teen puhkepäeva,” lausus Greete. Paar hooaega tegi Steinburg koostööd soomlase Pia Sundstedtiga, kes võistles 2000. aastal Sydney olümpial. „Pia elab Kataris, suhtlesime Skype’is ja see polnud päris see,” lausus Greete. „Ma pole võib-olla väga osav enesetunde kirjeldaja, seda enam veel võõrkeeles. Lõpuks koostöö hääbus. Kaks hooaega olid üsna kahvatud. Tundsin, et pean proovima ennast ise treenida.” Steinburg hoiab silmad ja kõrvad lahti, õpib igaühelt, kes on nõus


TREENING

Kuidas saavutada hea minek nii treeningutel kui ka võistlustel? Kuidas kavandada treeninguid, et sportlase võimed järk-järgult suureneksid ja koos sellega kasvaks ka enesekindlus? Mille põhjal võib treener aru saada, et hoolealune pole valmis täisväärtuslikult pingutama? Mis aitab sportlast võistluseks parimal moel häälestuda? Enda tegemiste põhjal arutleb olümpiavõitja Erki Nool, kogemusi jagavad kergejõustikutreener Harry Lemberg ja triatlonitreener Jüri Käen. tekst: Andrus Nilk | fotod: Mati Kalve, Scanpix

K

ui Erki Nool hakkas 1999. aasta sügisel kümnevõistluse kahekordse olümpiavõitja Daley Thompsoni ja Greg Richardsi kavade järgi valmistuma Sydney olümpiamängudeks, siis tegi ta samasuguseid kõhu- ja seljalihaste harjutusi, nagu sobib teha koolipoistel. Nii britid kui ka Eesti olümpiakoondise liider teadsid, mida eeldab maailmaklassi tulemuse saavutamine. Kõiki nõrgemaid piirkondi tuli põhjaliku üldkehalise ettevalmistuse käigus tugevdada ja trumbid treenida veel kõvemaks. „Jooksumaht oli kavandatud oktoobrist alates nii suur, et kui pean 2000. aasta 30. septembril jooksma Sydney olümpiastaadionil 1500 meetris teatud aja, siis olen selleks valmis nii kehaliselt kui ka vaimselt. Teadsin enne starti, et keegi ei jookse minust viis sekundit kiiremini,” lausus Nool. Samas andsid nii Nool kui ka tema abilised endale selgelt aru, et tegutseda tuleb paindlikult ja valmis olla ootamatuteks tagasilöökideks. „Absoluutset treenimise tõde pole olemas,” sõnas Nool. „Ettevalmistusel on raamid, sa tead, kus suunas tahad liikuda ja mida pead selleks tegema. Sa ei saa ehitada treeninguid täpse kava järgi – oktoobris teed seda ja aprillis toda. Ei saa enne teha korralikku sprinditreeningut, kui kerelihased pole tugevad. Kaugust ei saa hüpata, kui teatud lihased ei pea pinge all vastu. Kehaline võimekus tuleb samm-sammult üles ehitada. Sport ei käi nagu Youtube’i videos, kus lubatakse 15 minutiga six-packi.”

„Tundsin kehas jõudu ja emotsioonid olid laes” Noole sõnul peab treener aru saama, kuidas sportlane – eriti kui ta on uus grupi liige – allub treeningule, keskendub, taastub. „Sügistalvine ettevalmistus on oluliselt lihtsam, sest intensiivsus on väike, harjutad korrapäraselt, tõstad järk-järgult koormust ja saad tugeva põhja,” rääkis Erki. „Mahutreeningut on tarvis teha selleks, et jaksata seejärel mitme kuu vältel intensiivselt harjutada. Kümnevõistluses on esimesed etteasted mais, samas pead suutma tugevasti treenida veel septembris. Hooaeg on väga pikk.”

26

Kümnevõistleja Erki Nool jookseb 2002. aastal 100 meetrit.


KAARDILAUAST TÕUSTES STAADIONILE JOOKSMA Erki Nool tõi näite enda treenitusest ja psühholoogilisest valmisolekust ajast, kui oli maailmatasemel kümnevõistleja. „Kord mängisime kaarte ja kaotaja pidi jooksma 400 meetrit isiklikust rekordist mitte üle kolme sekundi aeglasemalt. Kui sa seda aega ei jaksanud joosta, pidid jätkama teisel ringil ja 800 meetri ajaks oli ette nähtud 2.02. Kui jooksid 400 meetrit plaanitust aeglasemalt, tuli maksta igale kaaslasele viis dollarit, sama palju tuli tasuda kaaslastele iga üle 2.02 läinud sekundi eest. Mu 400 meetri rekord oli toona 46,5, pidin jooksma 49,5. Tõusin kaardilauast püsti, panin naelkingad jalga ja jooksin 48,8,” meenutas Erki. Mida nii hea valmisolek näitas? „Et tast tuleb olümpiavõitja! Need on erilised inimesed ja neid ei ole maailmas väga palju,” lausus Harry Lemberg, kes oli Eesti kergejõustiklaste esindaja 2000. aasta Sydney olümpiamängudel, kus Nool pälvis kuldmedali.

2000. aasta kevadel harjutas Nool kuus nädalat Ameerika Ühendriikides, iga päev kestis treening kella kümnest kella neljani pärastlõunal. „Sa pead klappima inimestega, kellega teed koostööd,” ütles Erki. „Tippsportlase treener ei saa olla domineeriv, ta peab valima õige viisi, kuidas hoolealust mõjutada. Samas ei saa treener kõike mõjutada – sportlane peab olema valmis tegema kõike, mis on tippkonkurentsis võistlemiseks vajalik.” Nool ei teinud ettevalmistuses endale järeleandmisi ja pööras treeningutel palju tähelepanu detailidele. Ta tõi näite 1995. aasta Lõuna-Aafrika Vabariigi laagrist, kus ta oli valmis päevast päeva pingutama. Ta arenes mühinal ja püstitas aprillis 200 meetri jooksu Eesti rekordi 21,03.

„Tegin Lõuna-Aafrikas iga soojenduse ajal viisteist korda 60 meetrit põlvetõstejooksu ja ligi 700 meetrit kiirendusi, seejärel algas põhiosa,” meenutas Erki. „Päike paistis, tingimused olid ideaalsed, paremat sööki ei osanud ette kujutada. Ma polnud kunagi nii palju liha söönud kui seal. Tundsin kehas jõudu ja emotsioonid olid laes. Kodus olin ju aastaid söönud vaid seda, milleks raha jätkus – borši, pelmeene, pannkooke.” Kiiruslikud omadused on muutunud üha olulisemaks ka vastupidavusaladel. Triatlonitreener Jüri Käen ütles, et ka täispikaks triatloniks ei saa enam samamoodi valmistuda nagu 25–30 aastat tagasi. „Aeroobset vundamenti peab ehitama ilma kiirust kaotamata. Mingil mahutöö perioodil sa küll kaotad natuke liikumiskiirust, aga liigutuste sagedus peab säilima. Pärast tugevat koormust tulevad kergemad päevad ja nädal, siis lihased puhkavad ja liigutuste sagedus püsib,” ütles Käen.

„Rutiin ajas hulluks!” Nool rääkis, et treener saab koostada treeningukava ja juhtida ettevalmistust ning jälgida, et kõik tehakse õigesti, aga sportlane peab ennast ise võistluseks häälestama. „Olen alati muiates kuulanud ühe fenomenaalse treeneri juttu, kuidas ta ajastas enda hoolealuste tippvormi tiitlivõistluseks. Seda asja pole olemas. Sa võid olla maailma kõige parem treener, aga kui sportlane ei tunneta, mis seisus ta on, siis on igasugusest arvude võrdlemisest olematu kasu. Laste treenimisel võib see toimida, aga mitte tipptegija puhul,” ütles Erki.

„Kui sa pole noorena harjunud, et iga lõik lõppeb finišijoonel, mitte kümme meetrit varem, siis on raske loota, et pingutad ka hiljem lõpuni.” 2001. aasta maailmameistrivõistlustel Edmontonis tegi Nool päev enne etteastet kahe naissprinteriga starte. „Esimesel kümnel meetril sain nendelt tappa. Mõni oleks vangutanud pead, et kaotas 11,0 naistele. Järgmisel päeval jooksin 100 meetrit 10,60! Kogusin 8815 punkti. See ongi sportlase kogemus,” lausus 31-aastasena MM-i hõbemedali võitnud ja Eesti rekordi püstitanud Nool. Treeneri ülesandena rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nägi Nool pisiasjade märkamist ja psühholoogilist toetamist. „Adrenaliin on kõrgel, oled juba stardiks valmis, aga ikkagi pead tegema korraliku soojenduse ja venitusharjutusi,” lausus Erki. „Treener saab soovitada, et jookse veel pikemalt, rahusta end maha. Mõnikord tuleb teha nädal enne etteastet raske kangitreening, et end väsitada ja pinget maandada. Muidu krutid emotsioonid tippvormi minnes liiga üles ja õigel päeval tunned, et jalad on nagu vatis.” Nool ütles, et Sydney olümpiaks valmistudes jooksis tal mingil momendil juhe kokku. Hommikusöök, treening, massaaž, vitamiinid. Ärritasid ka pisiasjad, isegi kui söök tundus liiga soolane ja piprane. „Daley küsis: „Mis sul viga on?” Rutiin ajas hulluks! Siis ütles ta Jontschewile: „Homme ei tee hommikusööki, läheme kohvikusse, loeme lehti, massaaž jääb ära.” Ühel õhtul

HAIGUS RÖÖVIS JÕU Rääkides kuhjunud väsimusest, meenutas Erki Nool 2003. aastat, kui tal tänu ületreeningule avastati kopsuklamüüdia. „Tahtsin joosta viis korda 200 meetrit üle kaheminutilise kõnnipausi,” meenutas Erki. „Keskmine aeg ei oleks tohtinud olla 24 sekundist aeglasem. Viimase lõigu jaksasin joosta kõigest 26 sekundiga. Olin eelnevalt kõik vajaliku ära teinud ja pingutasin nagu hull, aga mu keskmine lõiguaeg näitas, et olin 2,5 sekundit plaanitust kehvem. See polnud ainus vilets treening, ma polnud suutnud kaks nädalat hästi harjutada. Siis läksin vereproovi andma, et saada selgust, mis segas.”

2019 JUUNI-JUULI

27


TREENING

Sparta personaaltreener Maris Kajari (paremal) soovitas Jooksja palvel harjutusi, mida harrastajatel on kasulik teha. Fotol oleval harjutusel palus juhendaja Nicole Maria Klaisil tõsta käed üles, hoides küünarnukki randmest kõrgemal. „Nicole jättis küünarnukid liiga alla,” ütles Kajari.

Harjutused hoiavad lihased ja liigesed korras Jooksusõpradel on käes parim treeninguaeg ja tore on kilomeetreid mõõta nii metsas, pargis kui ka asfaldil, nii hommikul kui ka õhtul. Selleks, et liigesed ja lihased koormust paremini taluksid, tuleb korrapäraselt teha ka kehalisi harjutusi. Jooksja palvel andis harjutuste valikul soovitusi Sparta personaaltreener Maris Kajari. tekst: ajakiri Jooksja | fotod: Mati Hiis

J

ooksmine on kogu organismile väga hea, arendab südant ja hingamiselundeid. Samal ajal peab hoolitsema ka lihaste ja liigeste seisundi eest, et hoiduda vigastustest ja jooksukoormust paremini taluda, rääkis Maris Kajari. Kajari pani harrastajale südamele, et kõiki liigutusi tuleb teha maksimaalse liikuvusulatusega ja keskendunult, et liigesed ja lihased harjuksid pingevaba liikumisega. Ta

Kummi kasutades mõjub sooritus kehale tõhusamalt. võttis abivahendiks kummi, mida kasutades mõjub sooritus kehale tõhusamalt. Samu harjutusi võib teha nii enne kui ka pärast jooksutreeningut, samuti võib neid teha vabal momendil – eriti paslikud on need istuva töö tegijale.

54


Harjutus 3 Harjutus 1 Harjutuste tegemist alustada sügava kükiga. Kõik suuremad lihasgrupid on aktiveeritud. Pilk on suunatud otse ette, silmapiirist pisut kõrgemale. Rind ees, abaluud lukus. Kumm ümber jalgade aitab aktiveerida põlve külgsidemeid, tuharalihaseid ja reie eemaldajalihaseid. Teha 8–10 korda.

Täiendus eelmisele harjutusele. Teha sügavkükk ja püsti tõustes sirutada jalg taha diagonaali. Siis kõverdada jalga põlvest. Harjutus mõjub reie tagaküljele ja tuharalihastele. Teha mõlema jalaga 8–10 korda.

Harjutus 2 Teha sügavkükk ja püsti tõustes sirutada jalg taha diagonaali. Sooritada harjutust aeglaselt, nii jalga taha viies kui algasendisse tagasi tuues. Teha mõlema jalaga 8–10 korda.

Harjutus 5 Sügavkükist üleshüpe, rõhutada pöia tõuget. Treenib plahvatuslikkust. Teha 8–10 korda.

Harjutus 7 Harjutus 4 Teha poolkükk, viia jalg aeglaselt nii kaugele kõrvale kui võimalik (4/1). Sooritada kordamööda mõlema jalaga (4/2) 8–10 korda.

Harjutus 6 Toengpõlvitus – põlved on maast lahti. Randmed on õlgadega ja põlved puusadega ühel joonel. Liikuda neli sammu kõrvale ja tagasi. Hoida kerelihased aktiivsed, pilk suunatud maha. Teha 8–10 korda.

2019 JUUNI-JUULI

55

Sama asend nagu eelmises harjutuses. Täienduseks sirutada jalga taha nii kaugele kui võimalik ja tuua aeglaselt algasendisse. Teha mõlema jalaga 8–10 korda.


SEIKLUSSPORT

ACE Adventure Team Estonia tiim koosseisus Mariann Sulg, Timmo Tammemäe, Rain Eensaar ja Silver Eensaar sõidavad 2017. aastal raftiga kärestikulisel jõel XTRail Altay Expeditionil Hiinas.

Kas jagada šokolaadi kaaslasega või nosida üksi? Ikka jagada! Seiklusspordi võistlusel võib ette tulla väga keerulisi olukordi, kus pannakse proovile nii osalejate kehaline kui ka vaimne vastupidavus. Kuidas võtta vastu häid otsuseid ning olla koostöövalmis rasketel hetkedel, räägivad seiklussportlased Mariann Sulg, Maret Vaher ja Heiti Hallikma. tekst: Gerli Ramler | fotod: erakogu

V

aher nimetas õnnestunud võistlemise esimeseks nipiks moodustada võistkond, mille liikmetel on sarnased kehalised võimed ja ühine eesmärk. „Hea, kui meeskonnas on võrdse kehalise tugevusega liikmed, aga samuti on tähtis, et iga ala jaoks oleks olemas keegi, kes võtab juhti-

mise enda peale. Seiklusvõistlused kestavad üldjuhul kaua ja kõik väsivad. Heas tiimis toetatakse väsinud liiget ja võetakse juhtimine üle,” täiendas Hallikma. Sulg rääkis, et seiklusspordis pingutavad eri taustaga inimesed üliekstreemsetes maastikutingimustes, trotsivad kehva ilma, väsimust, vigastusi ja magamatust.

60

„Võistlusmomendil võib kaaslastest teinekord sõltuda su elu. Nad on põhimõtteliselt su perekond,” sõnas Mariann. Segavõistkonnas eeldatakse, et õrnema soo esindaja on meestest nõrgem. Naise seljakott pakitakse kõige kergem ja vajadusel abistatakse teda ka tempo hoidmisel, näiteks kummiga vedades või lükates.


Naised võivad olla pikemate seikluste esimestel päevadel aeglasemad kui mehed, kuid kestavad kauem ja on sitkemad. „Pikkadel seiklustel võib igaüht tabada kehv enesetunne või muu tempot pärssiv tegur, mistõttu tuleb aidata abivajajat soost olenemata, sest võistkond on just nii tugev, kui on selle nõrgim lüli,” lausus Sulg. „Üksteist tuleks kogu aeg vaimselt toetada ja ergutada, olenemata sellest, kas ollakse sel momendil tugevaim või nõrgim. Omavaheline suhtlemine on väga oluline!” Eestlased kipuvad olema tagasihoidlikud ka juhul, kui neil läheb väga raskeks. „Nähes mõnda Hispaania tiimi liikmeid seikluse mitmendal päeval, siis nemad ikka vadistavad, eestlased aga marsivad vaikuses, oma mõtete ja muredega. Meie jaoks on temperamentne meel, omavaheline tihe suhtlus, kurtmine ja avatus võõrad. Oleme harjunud ise hakkama saama,” lausus Sulg. Mariann tõi hea näite 2015. aasta Aafrika ekspeditsioonilt. „Me polnud veel palju oma tiimiga võistelnud ja ma ei tahtnud teistele öelda, kui jooksujalats hakkas jalavõlvi hõõruma. Mingil hetkel mainisin ja teiste utsitusel teipisime villialge ära. Sellest villist kasvas suur häda, mis jättis pitseri kogu võistlusele. Kui oleksin teipimist veel edasi lükanud, oleks võistlus ilmselt veel kehvemini lõppenud.”

Kanuuetapil võib tulla olukordi, kus kanuud üle maakitsuste vedades saab kiiremini edasi, kui mööda vett ringi sõites. Ees veavad Maret Vaher ja Sixten Sild, sabast toetab Heiti Hallikma.

tagant, kui maailmameistrivõistlustel Lõuna-Prantsusmaal sõideti raftiga kärestikulisel mägijõel. „Meil oli sellise taseme mägijõe jaoks vähe kogemust ja käisime oma paadiga ümber ning mina sattusin vee alla keerisesse. Olin nagu pesumasinas ja jõudsin juba kõige süngemaid mõtteid mõelda, kui korraga tundsin, kuidas kaaslane mu vestist haaras ja mind vee jõuhaardest välja pinnale kiskus. Mõnikord on teineteise aitamine elulise tähtsusega!” tõdes ta.

„Terav meel pingelistes olukordades ei aita,” ütles Mariann Sulg. Samas kardab Mariann kõrgust ja neidsamu kärestikke, ronimisülesannet tehes või kärestikulisel jõel sõites on alati meeldiv, kui keegi innustab ja kinnitab, et kõik läheb hästi. „Ise olen ennekõike just vaimset toetust pakkunud, aga ka söömise-joomise meeldetuletamist ja varustuse

„Vahel on teineteise aitamine elulise tähtsusega!” Rajal tekib sageli õpetlikke ja ootamatuid olukordi. Hallikma meenutas üht võistlust Lätis väga külma ilmaga. „Kontrollpunkt asus jõe keskel saarel ehk keegi pidi end ohverdama ja märjaks saama,” ütles Heiti. „Arutasime meeskonnaliikmega, et kumb ennast ohverdab, sest meie kolmas liige oli kõige väsinum ja üritasime teda liigsetest pingutustest säästa. Jõe äärde jõudes ja meie külmast siniste huultega nägusid nähes teatas aga tiimi väsinuim liige, et tema läheb. See oli kirjeldamatu kergendus, mis mind sel hetkel valdas!” Mariann meenutas eredat mälestust tõelisest tiimikaaslasest seitsme aasta

2019 JUUNI-JUULI

Maret Vaher liigub räätsadega mägedes 2006. aasta Poola seiklusspordivõistlusel Bergson Winter Challenge, kaaslased Rain Lond ja Randy Korb.

61


TRIATLON

Meelis Kalda lõpetas mullu Vabaduse väljakul oma esimese täispika triatloni.

Ironman – miks mitte ennast proovile panna! Augusti alguses teist korda peetavale rahvusvahelisele võistlusele Ironman Tallinn on oodata sadu spordihulle, kes soovivad üksteisega mõõtu võtta ja ennast ületada. Täispikal triatlonil teeb esimese etteaste Anneli Ratassepp ja teist korda läheb nii pikale teekonnale Meelis Kalda – mida nad ootavad, mis näpunäiteid jagavad ning miks nad üldse nii palju energiat nõudval võistlusel osalevad? tekst: Gerli Ramler I fotod: erakogu

A

nneli esmatutvus triatloniga oli paarkümmend aastat tagasi, kui ta käis vennale võistlustel kaasa elamas ja märkamatult tekkis soov ka ise seda spordiala proovida. „Esimesed lühikesed triatlonid olid päris rängad, aga mida edasi, seda enam tekkis soov end proovile panna, pingutada ja paremaid tulemusi saavutada,” meenutab ta. Ka rahvajooksudel osalenud Anneli triatlonihuvi aina kasvas, ta võistles ka välismaal. Pärast kooli lõpetamist jäi sportimine tal aga pikaks ajaks soiku, kuid tänu kolmele vennale tekkis temas taas soov triatloniks valmistuda. „2017. aastal osalesin Ironman 70.3 Otepää võistkondlikus võistluses, jooksin 21 kilomeetrit. See oli toona mu senine pikim distants! Järgmisel aastal hakkasid vennad veenma, et osaleksin Otepääl ka individuaalselt,” räägib Anneli.

Poolpikk triatlon – 1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km jooksu – tundus naisele hirmutav. Kaalunud veidi, pani ta oma nime kirja. „See oli nii ränk, mõtlesin, et see jääb mu viimaseks võistluseks. Aga valu ununes kiirelt,” lausub ta. Möödunud aastal Eesti pealinnas esimest korda peetud täispikal triatlonil Ironman Tallinn moodustas Anneli vendade Priidu ja Margusega tiimi, sõites 180 km jalgrattaga. Ikkagi poleks ta osanud uneski näha, et võiks ka üksi järjest ujuda 3,8 km, sõita rattaga 180 km ja joosta pärast eelnevaid pingutusi maraton ehk 42,195 kilomeetrit. „Tänu vendadele olen nüüd meie peres esimene, kes selle väljakutse vastu võttis. Täispikk triatlon oli mu kaksikvenna unistus ja leppisime kokku, et osaleme sel aastal mõlemad. Aga kahjuks oli ta sunnitud võist-

68

Meelis Kalda võttis Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul nn eksamiks täispika triatloni läbimise Tallinnas. See õnnestus oodatust paremini. luse aasta jagu edasi lükkama. Mina panin end kirja ju ainult tema pärast – et saaksime koos treenida!” naerab Anneli. Ratassepp harjutab viis-kuus korda nädalas. Ujub korraga ligi tund aega, umbes sama kaua kestavad ka jooksutreeningud, rattasõidule kulub kaks–kolm tundi. Talvel osales ta ka rühmatreeningutes ja spinningus, kus vändatakse veloergomeetril. Anneli treenib tuju järgi – juhul kui on väga kiire, siis aja säästmiseks


UJUMISE LIIDER

Margaret Markvardt on 200 m kompleksujumise ja 100 m seliliujumise Eesti rekordi omanik.

Margaret Markvardt: ujumine õpetab iseseisvust ja järjepidevust Margaret Markvardt on püstitanud mitu Eesti rekordit ja pürgib rahvusvaheliste tiitlivõistluste tipptulemuste poole. Keskkooli lõpetav ja seejärel USA-sse edasi õppima ning treenima suunduv neiu peab spordis oluliseks eelkõige eneseusku. tekst: Kadri Kütt I fotod: Merle Sirje Tael/Eesti Ujumisliit

U

jumisega alustas Margaret juba Rocca al Mare kooli esimese klassi kehalise kasvatuse tundides. Kord nädalas toimunud basseinitunnile lisandusid aga õige pea ka ujumis-­ treeningud. Margareti vanemate soov oli, et tütar ujumise selgeks saaks, aga sportlikke eesmärke veel ei seatud. Enne neljanda klassi algust märkas Margareti tollane õpetaja Tiina Veske temas ujumise eeldusi ja soovitas

tüdrukul minna treenima Piritale TOP-i ujulasse. „Tol ajal elasime kesklinnas, koolis käisin Rocca Al Mares ja treenisin Pirital. Vanemad ütlesid, et pean trennides käimisega ise hakkama saama ja arvasid, et tüdinen bussiga seiklemisest peagi ära, aga käin seal siiani,” jutustas Rocca al Mare kooli abiturient. Lapsena tegeles Margaret veel mitme teise spordialaga, tõsisemalt

74

rühmvõimlemisega. Kui tuli valida kahe spordiala vahel, otsustas ta võimlemisrühma lagunemise tõttu ujumise kasuks. Margaret leiab, et võimlemise taust on ka ujumisele palju juurde andnud.

Lõpetab keskkooli kuldmedaliga Alguses ujus Margaret kõikides stiilides, aga rohkem liblikat ja kompleksi. Praegu võistleb ta mitmekülgse sport-


UJUMISE LIIDER

lasena eri distantsidel, aga põhilised Ka taastumine on lootustandval on 200 m kompleks-, 100 m liblik-, 50 ujujal tiheda päevakava tõttu viimasel m ja 100 m seliliujumine. Kõige enam ajal veidi tahaplaanile jäänud. Enne meeldib neiule 200 m kompleksi, mis võistlusi ja raskel treeninguperioodil ei ole aga lihtne ala. püüab ta jõuda massaaži ning kasuMargaret harjutab TOP Ujumisklubi tada kompressioonriideid. Vajalikud treenerite Heidi Kaasiku ja Aarne-Vello on lihaste venitamine ja rullimine, Kersa käe all kuuel päeval nädalas ja laagrites ka jäävannid. Lihtsalt enamasti kaks korda päevas. Keskmine lõõgastumist naudib Margaret aga nädala koormus on kümme harjutus- kõige enam. korda. „Mulle meeldib enne kooli hommi- „Juba väikesena kune trenn ära teha, sest see tõmbab unistasin jõuda olümpiale” päeva käima ja tunnen end siis hästi Väikesena Pardikeste võistlussarjas ning üks suur asi on juba tehtud. Kooli- osaledes tundis Margaret esimest päevadel oli mul pigem raskusi õhtu- korda, et ujumine on tema jaoks ja ta sesse trenni jõudmisega, kuna nii sõit soovis sel alal midagi saavutada. Medakui ka kõik muu võtsid aega. Tänavu litest ja tiitlivõistlustel osalemisest on väga palju aega ja energiat kulunud hakkas ta unistama siis, kui algasid keskkooli lõpetamisele ning seetõttu korrapärased treeningud. on treeningud kannatanud,” lausus noorsportlane. Õpingutele pühendumine on Margaret Markvardt tasunud: ta lõpetab Rocca al Mare kooli keskendub juuli alguses kuldmedaliga. Ta pidas kõige olulisetoimuval universiaadil maks asjadest arusaamist, head hinded endast maksimumi olid boonus.

„Ujumine on vaimselt raske ala”

andma.

Ette on tulnud ka raskemaid hetki, kui „Juba väikese tüdrukuna unistasin treeningutahet on nappinud. Siis läheb jõuda olümpiamängudele ja seal Margaret ikkagi ujulasse, sest mine- ka medalit võita,” lausus Margaret. mata jätmisel tekiksid süümepiinad. „Eesmärkidest ma üldiselt rääkida ei Niiviisi saab ta ka väikesest nõrkus- armasta. Teen sporti enda jaoks ja kui momendist jagu. ma miskipärast seatud sihti ei saavuta, Mõnikord, kui korraga on väga palju ei pea ma hiljem ka kellelegi põhjustegemisi käsil, on Margaret siiski test aru andma. Võin olla rahul ka otsustanud treeningust loobuda, sest tiitlivõistlusele jõudmise ja protsessi ta teab, et ei suudaks sel päeval ujumi- nautimise pärast.” sele täielikult keskenduda ja treeningu Paremaks tulemuseks hindab Margaret 2017. aasta Euroopa lühikvaliteet kannataks. „Kõik sõltub treeningu iseloomust. raja meistrivõistluste 16. kohta 200 Vahel aitab ujumine end kõigest muust m kompleksis, kus ta püstitas Eesti välja lülitada ja hetkes olla. Puhkus ei rekordi. ole see aga kunagi, pigem on ala vaim„Samal võistlusel ujusin Eesti rekordi selt raske,” sõnas ta. ka 100 meetri seliliujumises ja paranMargaret harjutab koos kaaslastega, dasin endalegi üllatuseks isiklikku aga pingutada tuleb ikka üksi. tipptulemust mitme sekundiga. Nädal „Kindlasti on grupiga lihtsam tree- hiljem uuendasin Eesti meistrivõistnida kui üksinda. Innustame üksteist lustel kompleksujumise rekordit ja kui näed, et kellelgi on raske, on veelgi,” rääkis ta. endal kergem, kuna sa pole ainuke, Margaret peab võisteldes kõige olulikes kannatab,” tõdes ta. semaks anda endast parim. Seejärel Margareti treeningukava sisaldab hindab ta pigem aega kui kohta. Tema veel jõusaalis harjutamist ja pilatese- ootused olenevad ka vormist ja distanttunde. Vahel püüab ta jõuda ka crossfiti sist. Eesti meistrivõistlustel on ta aga treeningule, et saada keha sitkemaks. vahel pidanud kohta tulemusest oluliViimasel hooajal ei ole ta üldkehaliste semaks. treeningute osakaaluga rahul, sest „Konkurente on mul ka Eestis piisaõpingud on nõudnud oma osa. valt, aga on distantse, mida keegi eriti

2019 JUUNI-JUULI

75

TOP Ujumisklubi kasvandik Margaret Markvardt

MARGARET MARKVARDT Ujuja Sünniaeg: 1. aprill 2000 Pikkus 171,5 cm, kaal 64 kg Treenerid: esimene Tiia Veske, hiljem Ain Kaasik, praegu Heidi Kaasik ja Aarne-Vello Kersa Klubi: Top Ujumisklubi Saavutus: 2017. aasta Euroopa lühiraja meistrivõistluste 16. koht 200 m kompleksujumises Eesti rekordid (kokku 12): 100 m seliliujumises 1.00,34 ja 200 m kompleksujumises 2.12,87; naiskonnaliikmena (kokku 9) 4 x 100 m vabaujumises 3.51,14 ja 4 x 200 m vabaujumises 8.26,50 ning 4 x 100 m kompleksujumises 4.07,94.

ujuda ei taha. Näiteks 400 meetri kompleksis mul eriti konkurente ei ole, teistel aladel ei ole ma aga kindlasti alati esimene,” lausus ta. Viimased aastad on olnud Margaretile raskemad. Möödunud aastal kaotas ta oma treeneri Ain Kaasiku ja muudatused mõjutasid ka tema tulemusi.


UJUMINE

Nele Sumberg seisab paadis Eesti lipuga Alcatrazi saare kõrval enne Vaiksesse ookeani hüppamist.

AVAVEEUJUMINE – eneseületuses peituv vabadus Enamasti ujutakse turvalises basseinis. Loodus pakub aga võimalusi ja vabadust, mida ei saa ka sel alal kasutamata jätta. tekst: Kadri Kütt | fotod: Maarja Pütsep, erakogu

N

ele Sumberg polnud enne triatloniga alustamist kaldast kaugemale kui paarkümmend meetrit ujunud. Ta julges ujuda vaid piki merekallast sügavuses, kus varbaotsad põhja ulatusid. Siiani ehmatavad teda ootamatult nähtavale ilmuvad veetaimed ja veealused objektid. Samuti tõstab pulssi kalavõrku või kalamehe õnge otsa ujumine. „Lained ja hoovused võivad oluliselt takistada. Ujumine vastu lainet, piki lainet või külglainega on erinev. Tuleb harjuda, kuidas vesi sind loksutab, mitte paanikasse minna või vee vastu võidelda. Külmas vees peaks andma kehale aega sellega kohaneda,” ütles ta.

Kõige ohutum on Nele hinnangul ujuda tuttavas veekogus, piki kallast ja koos sõbraga. Tuleb veenduda, et oldaks ujudes teistele veekogul viibijatele piisavalt nähtav, et paadi või skuutriga kogemata otsa ei sõidetaks .

Enda ja vee piiride kompamine

„Kannan avavees alati erksavärvilist ujumismütsi ja võtan kaasa ujuva poi, millest saab kinni võtta, kui hirmu tunnen või mõni probleem tekib. Selle sees on hea ka auto võtmeid ja telefoni hoida, et ei peaks trenni ajal oma asjade pärast muretsema. Meres ujudes kutsun tavaliselt mõne sõbra SUP-lauaga julgestuseks kõrvale aerutama,” rääkis naine.

78

Nele Sumberg rahustas end mõttega, et ta ei ole kõige kiirem ega ka aeglasem ujuja, seega vaevalt just tema hai saagiks langeb. Niipea kui vesi kevadel piisavalt soojaks muutub, harjutab Nele parema meelega avavees, eelistatult meres. „Triatleetide seas on populaarne treenida siseveekogudes, aga minu arvates ei valmista see piisavalt hästi võistlus­ tingimusteks ette. Järves või karjääris ei teki peaaegu kunagi sellist lainet


REGISTREERU KOHE! myfitness.ee

Pirita: 8. juuni / Keila: 27. juuli


NÕUANNE

Aktiivse nooruki mineraalide vajadused Kiire… Veel kiirem… Vanematel on kiire, aga noorukitel on veelgi kiirem. tekst: Konstantin Ivanov, OÜ Linna Tervisekeskus, perearst

V

astuvõtul on 12-aastane tüdruk emaga. Selgub, et viimasel ajal kimbutavad last peavalud ja nõrkus, ei jaksa treeningule või võistlusele minna. Küsin - mis treeningud, kui palju ja kui kaua? Vastus - 5 korda nädalas iluuisutamine ja 2 korda ujumine, kestus 1,5-3 tundi päevas. Iga päev! Ja see kõik on pärast kooli, kus loomulikult on ka oma kehalise kasvatuse tunnid ja stressikoormus. Või näiteks 15-aastane poiss pikkusega 180 cm. Kaebused - üle aasta peavalud, ärritub kergesti, ei ole piisavalt tähelepanu koolis, tihti halvad hinded. Viimasel ajal on tekkinud unehäired ja krambid jalgades, mis avalduvad nii spordiväljakul kui ka une ajal. Küsin samu küsimusi, vastuseks - korvpallitreeningud 5-6 korda nädalas 1,5-2 tundi, pluss võistlused peaaegu iga nädal. Vanemad küsivad - kas teeme uuringud? Loomulikult teeme, aga võin kohe öelda, et mõlemal lapsel on juba arenenud magneesiumipuudus. Magneesiumipuudusest on palju räägitud ja kirjutatud tuhandeid artikleid. Täiskasvanud söövad erinevaid vitamiine ja toidulisandeid, aga unustavad oma lapsed ning noorukid, arvates, et neil on hea ja õige toitumine ning neil ei ole vaja midagi muud lisaks. Kahjuks tänu kiirele elutempole meie lapsed juba ammu ei söö korralikult! Ei saa õigel ajal sooja toitu, piisavalt vett jne. Samas on neil intensiivsed treeningud, võistlused, higistamine (eriti suvekuudel), mille tõttu laps kaotab palju mineraale. Lisaks teevad stress ja kiire kasvupe-

riood oma töö ning nii tekib aktiivsel lapsel/noorukil, varem või hiljem, mineraalide ja vitamiinide puudus. Mis on magneesium? Magneesium on vajalik lihaste (ka südamelihaste) tööks ja vereringe reguleerimiseks. Seda vajab raku energeetika ja närvitalitus. Magneesium on vajalik rohkem kui 300 ensüümi tööks. Samuti aktiveerib ensüüme luustiku moodustumisel ja osaleb veel paljudes protsessides meie organismis. Sellest tulenevad ka magneesiumipuuduse sümptomid: lihaste krambid, paresteesiad (nn.sipelgate jooks), lihasnõrkus, närvilisus, ärrituvus, kurnatus, väsimus, depression, unehäired, energia puudus, kontsentreerumisvõime langus, käitumishäired, stressitaluvuse langus, südamekloppimine, kõhukinnisus, spastilised kõhuvalud, süsivesikute talumatus ja muud sümptomid. 99% magneesiumist on kehas salvestatud rakkudesse, samal ajal kui vaid 1% keha kogu magneesiumist on ekstratsellulaarselt ehk veres. Perearsti või eriarsti poolt tehtud vereproovid ei anna tegelikku pilti magneesiumipuudusest, eelkõige diagnoositakse seda sümptomite järgi. Tallinnas saab tegelikku magneesiumi sisaldust veres kontrollida näiteks Synlab laboris. Täiskasvanute soovitusliku magneesiumikoguse (400 mg ööpäevas) saamist üksnes toiduga on raske saavutada. Tarbitud magneesiumist imendub vaid 30–45%. Ühes USA uuringus täheldati, et magneesiumi tarvitamine toiduga

on Ühendriikides vähenenud 475–500 mg-lt ööpäevas 1900. aastatel kuni 215–283 mg-ni 1990. aastatel. Tõenäoliselt peitub põhjus töödeldud toiduainete suurenenud tarbimises. Päevase soovitusliku magneesiumikoguse saab näiteks 100–200 g pähklitest-seemnetest, 300 g kamajahust, 1000 g leivast, 800 g tatrapudrust või 900 g keedetud täisterariisist. Seega ka õige ja tasakaalustatud toitumine ei garanteeri vajalikku magneesiumikogust. Mis nendest noorukitest sai? Nendel on kõik hästi. Kuna uuringud ei näidanud mingeid sisehaiguseid ning tuvastati üksnes D-vitamiini puudus, siis esialgsed soovitused - küllastada organismi D-vitamiini ja magneesiumiga. Oma praktikas soovitan noortel ja täiskasvanutel, kellel on vaja kiiresti efekti saada, kasutada Magne B6 FAST toidulisandit - mugav kasutada (suus lahustuv pulber ) ja kiire toimega ( hea annusega ja biosaadavusega magneesiumisool). Kuuride kestus on vähemalt 2 nädalat, keskmiselt 4-6 nädalat. Muidugi on alati oluline igapäevane tasakaalustatud ja korrapärane toitumine. Parimad magneesiumi allikad on rohelised köögiviljad, liha, teraviljasaadused, õlirikkad seemned ja pähklid. Kiire… Veel kiirem… Koos magneesiu­ miga saab saavutada vajalikku elutempot nii täiskasvanutel kui ka noorukitel ja lastel. Magneesium - elu rõõm! Olge terved!


JALGRAT TAMATK

Ratturid väntavad Tipikate rattamatkal Järvamaal.

Hüppa rattasadulasse ja sõida matkama! tekst: Kadri Kütt I fotod: Hans-Toomas Saarest, erakogu

Suvel on parim aeg rattaga punktist A punkti B liikuda ja sportida, kuid ette saab võtta ka põnevaid loodusmatkasid. Seltskonna, marsruudi ja raja raskusastme saab igaüks ise valida või üllatada end mõne seiklusega korraldatavate ühismatkade seast.

M

TÜ Tartu Rattamatkad korraldajad pakuvad huvilistele juba viiendat hooaega elusaid hetki ehk võimalust osaleda 12 põneval matkal. Rattaretked korraldatakse Tartu lähistel iga kuu septembri lõpuni. Tartu rattamatkade korraldaja Raimo Ronimoisi sõnul on matkasarjal olnud igal aastal läbiv teema, mis teeb ühissõidu põnevaks. „Käesoleva aasta teema on „Avasta kohaliku toidu maitseid!”, mis tähendab, et matkajad jõuavad teekonnal toidu tootjate või valmistajate juurde. Varem on matkapunktid asunud mõisate ja maapoodide juures, sel aastal külastatakse sarnaselt eelmisele LEADER meetmest abi saanud ettevõtmisi ning kauneid kohti,” rääkis Ronimois. Matkad viiakse läbi pühapäeviti ja Tartust maksimaalselt 25 km kaugusel. Seltskond alustab teekonda oma kodust endale sobival kellaajal, valib sobiva marsruudi ja paraja sõidukiiruse, et rõõmsana sihtpunkti jõuda. Küll tuleb silmas pidada, et kontrollpunktid, kus osalejaid registreeritakse, on avatud kell 11.00–14.00. Liiklusohutuse eest vastutavad ratturid ise. Retked on osalejatele tasuta.

2019 JUUNI-JUULI

Andre farmi lehmi kutsutakse Mummukesteks ja neid hellitatakse kallistustega Hooaja lõpus loositakse aktiivsemate sarjas osalejate vahel välja põnevaid auhindu. Peauhinna, jalgratta loosist osavõtmiseks tuleb teha kaasa vähemalt üheksal ja väiksemate meenete võitmiseks vähemalt kuuel matkal.

Tartumaa sööke mekkima Tartu rattamatkadel väntajaid ootab üheksa seiklust. 2. juuni, Sofi talu Tatra külas. Sofi talu vana karjamõisa hoone on seminaride, koolituste, sünnipäevade ja teiste pidulike sündmuste korraldamise koht (sofitalu.ee). 16. juuni, Andre farm. Koht, kus lehmi kutsutakse Mummukesteks ja neid hellitatakse kallistustega. Sealsed lehmad hoolivad inimestest ja inimesed teevad kõik võimaliku, et loomadele oleks tagatud hea ning

1 2

91


Poiss jookseb üle tõkke.

Suvi – ideaalne aeg sportimiseks ja liikumiseks Suur osa laste ja noorte liikumisharjumuse kujundamisel on perekonnal. Just vanemad annavad eeskuju ja sellest lähtuvalt kujunevad ka laste tegevused. tekst: Tiina Säälik/SK ProRunner | fotod: Mati Hiis, Indrek Mänd

M

airi Põder on suure jalutuskäike. Tasapisi maa pikenes ja pere ema, peres on lõpuks oli 12-kilomeetrine matk neile viis last, kellest kolm täiesti paras. Koos läbisime 16 kilomeetrit on juba täiskasvanud. Kõrvemaa kevadjooksul.” Kümneaastase Piia ja seitsmese Mairi rääkis, et lastele meeldib metsas. Markuse tervisliku eluviisi eest „Ega me siis pea laiali ringi torma, ikka kannavad vanemad veel usinalt hoolt. vaatame, kuidas sipelgas liigub, kuulame „Kaks nooremat last olid juba aastasena käo kukkumist või vaatame kaunist päikealati matkadel ja retkedel kaasas, oleme loojangut,” lausus Mairi. enamikel Eesti matkaradadel käinud,” Kui laps tahab liikuda, ütles Mairi ja jätkas: „Esmaspäev on mul ei saa teda keelata töövaba ja see on mõeldud lastelastele. Minu teise lapse kaksikud on pool aastat Mairi ise käis lapsepõlves emaga suusatamas ja jalutamas ning teisvanemad kui mu noorim poeg. Nad õpivad esimeses klassis ja pärast kooli- melisena tegeles kergejõustikuga. Sportlikuks muutus ta pigem koos päeva lõppu läksime koos metsa. Esialgu võtsime ette kuni kolmekilomeetriseid oma lastega.

106

„Sauel on head võimalused liikuda ja kõige tähtsam, et lastele meeldib,” rääkis Mairi. „Kuidas sa saad midagi muud plaanida, kui laps ütleb hommikul lasteaeda minnes, et õhtul lähme näiteks rattaga sõitma või mere äärde.” Markus sai maikuus uue jalgratta ja kui ta tegi emale ettepaneku sõitma minna, polnud Mairil loomulikult südant öelda ei. Nad sõitsid tol korral 45 kilomeetrit. Tütrega on Mairi läbinud pikemaid maid. Väntasid 96 kilomeetrit Sauelt Haapsallu ja järgmisel päeval 56 kilomeetrit Haapsalust Riisiperre, sealt sõideti rongiga koju. Piia on vanematega kahel aastal osalenud nii Scoutsrännakul kui ka Ekströmi marsil, kus distants ulatub 30


„Nutiseadmed on liikumise surm. Varem võistlustele sõites lapsed lärmasid bussis ja raske oli korda pidada, nüüd on aga kõik vaiksed, pilk telefonides.” kilomeetrini. Toredaid elamusi on saadud Elamusretkedelt ja maastikumaratonilt. „Kui maratoni lõpuni on jäänud umbes kümme kilomeetrit, on tütar öelnud optimistlikult – jah, tean, minna on veel sama pikk maa nagu on Saue ring. Nii ei tundugi viimased kilomeetrid ületamatult rasked ja kurnavad. Kuid ka raskemaid momente tuleb ette ja siis on vaja lapse tuju üleval hoida,” lausus Mairi. Viljandi järvejooksule nii väikesi veel kirja panna ei saanud, aga käimisdistantsile tohtis küll ja nii on Piia ja Markus vanematega juba kolmel aastal järvele tiiru peale teinud. „Kuidas ma jätan lapsed koju või finišipaika ootama? Kui nad ise väga tahavad

2019 JUUNI-JUULI

Tüdruk viskab palli.

meiega koos liikuda, siis ei saa keelata,” ütles Mairi. Piia harjutab treener Marko Pruusi käe all Saue spordiklubis. Lapsed suusatavad, jooksevad, sõidavad rattaga ja ujuvad. „Meile meeldib liikumine, see teeb tuju heaks ja annab rohkesti elamusi. Ega meile ka muud asjad võõrad ole, šoppame ja nutiseadmedki on olemas,” ütles Mairi.

107

Lastele tuleb leida jõukohaseid tegevusi Orienteerumisklubi Käbi eestvedaja ja Alu põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Liivi Tafenau on veendunud, et iga last saab kutsuda liikuma, tuleb leida vaid jõukohaseid tegevusi, mis neid köidaks ja ühtlasi ka kehalist koormust annaks.


NÕUANNE

Tähelepanu, keskendumine, kohalolek ja kulgemine – avar õppeväli Igapäevaelus liigub meie tähelepanu tuhandete stiimulite vahel ning see toimub nii iseenesestmõistetavalt, et meil ei teki huvi süveneda, kuidas või miks toimub millegi märkamine, märkamata jätmine või millelegi keskendumine. Ometi võib spordis just tähelepanu ja keskendumise reguleerimisoskus saada meelepäraste tulemuste saavutamisel määravaks. tekst: Külliki Taylor, spordipsühholoog fotod: Reigo Teervalt, Bamberg Brose Baskets, erakogu

Trikirattur keskendub soorituse ajal oma keha ja ratta kooskõlastatud tegevusele.

P

eaaegu iga ärkvel oldud minut nõuab meilt hetke kõige tähtsama teabe väljavalimist kogu meieni jõudvast infotulvast. Informatsiooni üleküllus kahandab aju töö tõhusust – mõtlemist vajavaid ülesandeid lahendab aju alati üksteise järel, mitte aga samal ajal, ning iga kord, kui meie tähelepanu köidab mingi uus stiimul, peab aju ühelt ülesandelt teisele lülituma. Tähelepanul on kaks vormi: tahtlik ja tahtmatu. Tahtlikku tähelepanu juhib sportlane ise, näiteks võistluse eel otsustab ta lähtuvalt oma strateegiast, taktikast ja eesmärkidest, millele ta soovib oma tähelepanu suunata ja hoida. Tahtmatu tähelepanu rakendub tööle tingituna väljapaistva ja silmatorkava välise stiimuli poolt ning sellele tähelepanu pööramine on sportlase jaoks automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu.

„Jutustav treenija” ei harjuta teadlikult Inimese tähelepanu on väga hüplik, see võib liikuda mingi mõtte, tunde, maitse, hääle ilmumise juurest teise juurde, edasi ja tagasi. Ise valida ja püsida valitud asja juures on keeruline, kuid spordis oluline. Tähelepanu ja keskendumise reguleerimisoskus mõjutavad meie treeningute kvaliteeti ning treeningute eesmärk määrab, millele soovime keskenduda ja tähelepanu suunata. Võimalik, et spordisõbra õhtuse metsajooksu eesmärk on leida lahendus töökoosolekul vastamata jäänud küsimusele. Sel juhul keskendub spordiharrastaja tõenäoliselt sellele, mida minevikus öeldud ja mõeldud või mida tulevikus võiks mõelda ja öelda. Kui treeningu lõpus on soovitud lahendus leitud, on

Mida mõtles Matti Nykänen suusahüppetornis seistes? „Seal ei mõelda midagi, sealt ainult tullakse.” inimene rahul – kilomeetrid möödusid märkamatult ning ka tööprobleemile lahendus käes. Kilomeetrid võivad märkamatult mööduda ka sportlasel, kelle treeningu sisule keskendumise asemel analüüsib varasemat ebaõnnestumist ja närveerib eesseisva võistluse pärast. Mõlema sportlase treeningu kvaliteet jääb aga teadmatuks, sest n-ö jutustaval treenijal puudub tagasiside tehtud treeningu kohta, sest tegelikkuses möödusid mõlema treeningud ilma teadliku tegutsemiseta.

Kohalolek – keskenduda hingamisele „Jutustava treenija” vastand on sportlane, kelle tähelepanu on suunatud käesolevale tegevusele. Keskendumisvõime sisu ongi tähelepanu suunamine ja hoidmine tegevusel selliselt, et ebaolulised välised ja sisemised ärritajad seda ei mõjutaks. Oluline ei ole see, mis on olnud, mis võib tulla või mida teeb treeningukaaslane, vaid just praegune hetk ja tegevus, mida teeme ilma igasuguste hinnangute andmisteta. Oma mõtetega tegevuse juures kohalolek (ing k mindfulness) soodustab neutraalset ja rahulikku meelelaadi ning aitab vältida liigset emotsioonidega kaasaminekut. Ka emotsioonidel on komme kiiresti vahelduda, eriti kui tegemist on vastupida-

114


Oluline on just praegune hetk ja tegevus, mida teeme ilma igasuguste hinnangute andmisteta. vusspordiga ja on piisavalt aega – teatud protsessi tulemusena tekib üks emotsioon, järgmise protsessi tõttu see vaibub ning saabub uus. Kohalolek õpetab märkama tekkivaid mõtteid ja emotsioone ilma, et nendega kaasa minna. Harvardi ülikoolis leiti, et üks emotsioon kestab keskmiselt vaid 90 sekundit, kuid kui treeningul või võistlusel püüame ebameeldiva emotsiooniga võidelda, maha suruda või eirata, pikeneb selle kestus ning võib viia oluliselt suurema ärrituseni, kui laseksime emotsioonil lihtsalt olla ja minna. See aitab ära hoida asjatut energiakulu ning võimaldab suunata energia sinna, kus organism seda oluliselt rohkem vajab. Nagu eespool öeldud, tegeleb aju korraga ühe asjaga. Kui oleme keskendunud tegevusele, ei saa samal ajal keskenduda näiteks muretsemisele eesseisvate katsumuste pärast. See, millele täpsemalt sportlane keskendub, on individuaalne ning võib treeningu vältel muutuda, kuid kõige lihtsam viis tagasi tulla käesolevasse hetke on keskenduda hingamisele.

Kulgedes möödub aeg märkamatult Kohaloleku-oskusest veel meelepärasemaks seisundiks võib pidada kulgemist (ing k flow). Selles seisundis toimub liikumine justkui autopiloodil, aju annab lihastele käske ilma, et meie teadvus sellesse protsessi üldse sekkuks, liikumine on pingevaba, nauditav ja justkui automatiseeritud. Sellise meelolu saavutamine eeldab vabanemist nii kehalisest kui psüühilisest pingest. Kulgedes möödub aeg märkamatult. Sellist olekut võib pidada kõige sobivamaks kogemuseks, mille poole just eriti võistlustel püüelda. Kui paluda sportlaselt pärast võistlust oma etteastet analüüsida, kuuldub sageli vastus, et ta võistlusest suurt midagi ei mäleta. See näitab, et sportlane oli võisteldes sügavalt keskendunud ning suutis häirivatest välisteguritest hoiduda. Kulgemise vastandiks võib pidada arutlevat ja analüüsivat sportlast. Sel juhul on ta tavapärases teadvusseisundis ning võib üksikasjalikult läbi mõelda kogu treeningut või võistlust puudutava strateegia või tehnika. Legendaarseks on saanud endise Soome suusahüppekuulsuse Matti Nykäneni vastus küsimusele, millele ta enne hüppele minekut suusatornis ka mõtleb. Nykänen vastas: „Seal ei mõelda midagi, sealt ainult tullakse.”

Mis on kulgemise eeldused? Mis aga on eeldused, et kulgemise-laadset liikumist oleks spordis üldse võimalik tajuda? Esimene eeldus on tasakaal eesootava väljakutse ja sportlase võimete vahel – sportlane tajub, et eesolev sündmus esitab talle väljakutse ja ta tunnetab, et tal on olemas oskused ja piisav võimekus, et väljakutsega toime tulla. End võimekaks pidav sportlane eelistab ülesandeid, mis teda proovile panevad ning ebaõnnestumine ei põhjusta lootusetust. Suurim ärevuse allikas enne võistlust või muud olulist sündmust on aga tajumine, et olemasolevast võimekusest ei tarvitse piisata, et väljakutsega toime tulla. Ärevust võib aga kulgemise vastandpooleks pidada.

115

Orienteeruja Annika Rihma keskendub tähelepanelikult kaardi lugemisele, et järgmisse punkti liikuda võimalikult otstarbekalt.


180

Profile for Jooksja

Ajakiri Jooksja (3) 61, 2019  

Ajakiri Jooksja (3) 61, 2019  

Profile for jooksja
Advertisement