Page 1

EESTI VASTUPIDAVUSALADE AJAKIRI

Hind 4 €

Nr 2 (24) 2013

w w w. ve lo a j a k i r i . e u

w w w. ve lo a j a k i r i . e u

Suure õhinaga SEB Tartu Neliküritusele

Rattarallisid jagub igale maitsele

Reena Koll

vallutab teibaga kõrgusi

EMT Rullituur sobib ka hobisõitjatele

Contra jookseb mööda Võrumaad

Getter ja Ott-Sander:

tulge meiega Rapla jooksule! NurmeKasjõuabTiidrek Enn Sellikule järele?

Algaja jooksuhuvilise A ja B


[ VÄLJAANDJALT LUGEJALE ]

EESTI VASTUPIDAVUSALADE AJAKIRI

Nr 2 (24) 2013 Ajakiri Jooksja postiaadress: Sõjakooli 10 Tallinn 11316

Kontakt:

ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4780

Toimetus:

Peatoimetaja: Andrus Nilk andrusnilk@gmail.com Velo toimetaja: Romet Puuram romet@motokross.eu Disainer: Maia Vaab ajakiri@jooksja.ee Toimetaja-sekretär: Laura Rahe laura@jooksja.ee Väljaandja: Donatas Narmont donatas@jooksja.ee

Trükk:

AS Printall

Reklaam ja tellimine:

Tellimishinnad:

aasta (6 numbrit) - 12 € poolaasta (3 numbrit) - 6 €

Koduleht:

www.jooksja.ee

H

ead Jooksja lugejad! Ajakiri Jooksja saab käesoleva numbriga juba nelja-aastaseks. Aasta pärast on käes esimene väike juubel. Oleme koos teiega, head lugejad, saanud korraliku hoo ja samas rütmis liigume ka edasi. Kuna väga paljud teist on eri taseme ja eesmärkidega rahvasportlased ja harrastajad, peaks kevadsuvise rahvaspordihooaja algus küll enamikule vaid rõõmu tegema. Võistlusi korraldatakse eri tasemel spordisõpradele ja kõikidel vastupidavusaladel, mida eestlastel meeldib harrastada, on korralik võistluskalender. Koos aprillikuu Jooksjaga saavad kõik ajakirja tellijad meie traditsioonilise treeningupäeviku–kalendri, kus on välja toodud eri Eesti paigus korraldatavad võistlused. Oma treeningute kirjapanek ja nende hilisem analüüsimine aitab harrastajal paremini mõista sportliku vormi paranemist. Üks jooks lisandub veel põnevasse võistluskalendrisse. Ajakirja väljaandjana ja Raplast pärit inimesena on heameel tõdeda, et see toimub just minu kodulinnas. Ajakiri Jooksja koostöös Selveriga korraldab 2. juunil esimest korda Raplas jooksu, mille eesmärk on lähiaastatel jõudsalt areneda. Suuri sõnu ja lubadusi ette jagada ei taha, aga korraldajad teevad kõik ürituse heal tasemel läbiviimiseks. Rapla Selveri jooksu esitlevad aprillikuu Jooksjas Getter Jaani ja Ott-Sander Palm, kes on Raplaga tugevasti seotud. Ootame kõiki jooksusõpru 2. juunil Raplasse stardijoone taha! Jooksja maht on seekord soliidne – 132 lehekülge. Pakume lugemiseks nii harrastajate võistlusmuljeid, põhjalikke nõuandelugusid kui ka kasulikku reklaami. Aasta tagasi kolis rattaajakiri Velo Jooksja kaante vahele ja nüüd on heameel tõdeda, et koos Veloga läheme

Foto: Aivar Kullamaa

ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4780 Nordicom: reklaam@nordicom.ee kontakttelefon: 56 66 7770

Uutele väljakutsetele vastu!

Jooksja väljaandja Donatas Narmont Rapla kivisillal, taamal kuulus kahe torniga Rapla kirik. Siit möödub juuni alguses Rapla jooks.

ka algavale rattasõidu hooajale vastu. Kuigi ajakirja trükki mineku ajal kattis suurt osa Eestimaad lumevaip (ise suusatasin veel 11. aprillil), võis aimata, et kauaks see nii kestma ei jää. Meid ootavad jooksmiseks metsa- ja pargirajad ning rattaga sõitmiseks ja rulluisutamiseks kergliiklusteed, samuti tennise- ja golfiväljakud. Kasutagem aktiivselt sportimisvõimalusi ja pidagem jätkuvalt sportlikust eluviisist lugu!

Donatas Narmont, Jooksja väljaandja

Koostööpartnerid: Esikaanel: Getter Jaani ja Ott-Sander Palm Foto: Aivar Kullamaa

www.ekjl.ee

www.stamina.ee

MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi www.jooks.ee www.tartumaraton.ee APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

5


6

SISUKORD

Selles numbris

JOOKSJA 2/2009

Selles numbris

[ SISUKORD ] Jooksja suvenumbris jagavad asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks,

tutvustatakse nii Eesti paremaid tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, käsitletakse laste sportimist, avaldatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender.

008 KUULSUSED ESIMESEL RAPLA JOOKSUL

Saates „Tantsud tähtedega” tutvunud laulja Getter Jaani ja endine võistlustantsija Ott-Sander Palm kutsuvad jooksusõpru esimesele Rapla jooksule.

010 SEB TARTU NELIKÜRITUS Muljeid populaarsest rahvaspordisarjast jagavad Maris Tamm, Margery Lilienthal ja Merlin Müür.

014 LÕUNALAAGRIS TREENIMAS

9 Kaanestaar Gerli Ots Aastaid oma lõbuks jooksnud noor naine räägib, kuidas ta valmistub elu esimeseks maratoniks.

14 Joostes õpite iseennast tundma Jooksuekspert Meelis Minn annab jooksukooli teises osas nõu, mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema.

20 Löö kaasa järvejooksudel! Järvejooksude korraldaja Stamina juht Urmo Raiend selgitab, mida tuleks osalejate jaoks paremini teha.

Jooksupartneri juhendaja Einar Kaigas viis kümme harrastajat Hispaaniasse.

22 Joostes jalutuks

016 NÕUANNE ALGAJALE

et vigastas end liialt ahnelt harjutades.

Ahto Tatter jagab soovitusi, kui palju nädalas treenida ja mismoodi koormust valida.

026 SEB TALLINNA MARATONI VÕLU

Mitmekülgne harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab,

25 Rekordimees Pavel Loskutov jälle hoos 40-aastaseks saav üks Eesti paremaid pikamaajooksjaid tahab veel noorematega võidu joosta.

26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist

Rühmatreener Peeter Karask on parandanud mitu korda oma tippmarki.

Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo kirjeldab

028, 030, 032, 034 EESTI JOOKSUPAREMIK

27 Maratonihundi come backk Stockholmis

Ülevaade Tiidrek Nurme, Nikolai Vedehhini, Viljar Vallimäe, õdede Luikede, Evelin Taltsi, Sergei Tšerepannikovi ja Priit Ausi ettevalmistusest.

036 INTERVALLTREENINGU PÕHITÕED

Jooksuprofessor Ants Nurmekivi arutleb treeningumeetodika arengu üle.

043 FÜSIOTERAPEUT INDREK TUSTIT

kirjutab probleemsetest kehaasenditest.

048 HARJUTUSI JALALABA TUGEVDAMISEKS soovitab füsioterapeut Katre-Lust Mardna.

adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu.

62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni joostes võimsat emotsionaalset laengut.

28 Elu pärast põlveoperatsiooni Tennist ja jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast

10

põlvelõikust taas harjutada.

30 Jooksjaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse Olümpiasangar Jüri Jaanson lubab pärast sõudjakarjääri lõppu ka ise jooksudel kaasa teha.

32 Jooksuriiete valimine Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa annab nõu, mida peaks treeningul selga panema.

34 Valik rahvaspordiüritusi Jooksmine, jalgrattasõit, triatlon, ujumine, rulluisutamine, orienteerumine ja seiklussport.

37 Eksootikajanu viib eri maailmanurkadesse Harrastusjooksja Villu Zirnask seab oma reisikavu nii, et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas. 6

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

08 48


6

SISUKORD

Selles numbris

JOOKSJA 2/2009

Selle

[ SISUKORD ] asjatu Jooksja suvenumbris jagavad tutvustatakse nii Eesti pare käsitletakse laste sportimist, av

91

054 KÜLMRAVI VÄHENDAB VALU

9 Kaan

Selgitusi jagab ortopeed Toomas Tein.

Aastaid

elu esim

062 SEIKLUSSPORDI VÕISTLUS

14 Joo

48-tunnine kestusvõistlus EXTAR 48 h peetakse 16.–18. maini Ida-Virumaal.

88

Jooksue

mille üle

072 SPORTLIK PEREKOND

20 Löö

Jaanus ja Anneli Undrest võtavad SEB Tartu Jooksumaratonile tütred kaasa.

Järvejoo

mida tule

078 JALGRATTASPORT

Liisi Rist, harrastaja, võistlussarjad, tehnilised uuendused.

22 Joo

Mitmekü

et vigast

091 KERGEJÕUSTIKUKÜLJED

72 122 118

Marko Aleksejev teeb sisehooaja kokkuvõtte, teivashüppajate ja noorte naisheitjate tegemised, Erich Teigamägi jätkab EKJL-i juhina.

25 Rek

106 EMT RULLITUUR

26 Mud

115 INNUKAS RAHVASPORTLANE

adrenalii

40-aasta

veel noo

Mitmekü

Kaija Saarepuu Eesti Postist juhib Eesti Firmaspordi võistlustel parima rahvasportlase arvestuses.

27 Mar

118 MIS VÄGI VEAB LAPSED ÕUE?

28 Elu

62-aasta

joostes v

Tennist j

Epp-Mare Kukemelk uuris emadelt ja isadelt, kuidas nad lapsi sportima kutsuvad.

põlvelõik

30 Joo

Olümpia

122 EESTI JOOKSJAD PARIISI MARATONIL

ka ise jo

Keskmaajooksja Roman Fosti edukas debüüt.

32 Joo

124 JOOKSURETK MÖÖDA VÕRUMAAD

annab nõ

Aastaid

34 Vali

Margus Konnula alias Contra jookseb seitsme päevaga ligi 330 kilomeetrit mööda Lõuna-Eesti teid.

Jooksmi

orienteer

37 Eks

Harrastu et võtab APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

7


[ VÕISTLUS ]

Tulge Rapla Selveri

jooksule koos Getteri ja Ott-Sanderiga! Kuigi võib tunduda, et laulja Getter Jaani ja tema poiss-sõber, endine võistlustantsija ja praegune treener Ott-Sander Palm sobiksid ehk rohkem mõne glamuuriürituse pildile, on nad tänavu kevadel hoopis esimest korda peetava Rapla Selveri jooksu reklaaminäod. Tekst: Ants Põldoja

Fotod: Aivar Kullamaa

J

ooksmine? Aga miks mitte! Kui mõni arvab, et ainult jooksu tutvustamisega nende roll piirdubki, siis ta eksib. Getter tunnistab, et on lapsest saadik olnud spordiga sinasõber. „Spordipisiku olen saanud oma vanaisalt ja onult. Nemad käivad 40–50-kilomeetristel rulluisu-, suusa- ja jooksumaratonidel. Mina piirdun veel kümne kilomeetriga, aga ehk olen kunagi nii tubli ja sellise võhmaga, et suudan maratonigi läbida!” ütleb Getter, kes on varem proovinud ka muid spordialasid, ent jooksu armastab siiski kõige rohkem.

Joosta looduses

Ott-Sander pooldab jooksmist, kuid tunnistab, et pole nii suur fänn nagu Getter. „Aastaid tagasi oli meie kooli suurjooks iga-aastane tava, kuid mina püüdsin seda vältida igal võimalikul viisil. Praegu kahetsen seda ning sel põhjusel tegin otsuse kaasa lüüa Rapla Selveri jooksul, et sellest kujuneks samasugune traditsioon ja paljud inimesed saaksid nautida seda, mis neil enne tegemata on jäänud,” räägib Ott-Sander.

Getter Jaani, laulja: „Joostes saad ennast välja elada, oma mõtteid mõelda ja lihtsalt paariks tunniks end välja lülitada.” Võistlustantsuga tegeledes oli üldkehaline ettevalmistus, kaasa arvatud jooksmine, sama oluline kui tantsusammude oskamine, kuid praegu peab noormees jooksmist pigem harrastuseks. „Eelistan loodusrada, sest asfaltteel või staadionil on ikka igav joosta. Korra 8

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Getter Jaani ja Ott-Sander Palm osalevad 2. juunil esimest korda toimuval Rapla Selveri jooksul.


[ VÕISTLUS ]

Getter Jaani esindas Eestit 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Telesaates „Tantsud tähtedega” süttis Getter Jaani ja Ott-Sander Palmi vahel säde, mis hõõgub siiani.

jooksin kümme kilomeetrit staadionil ning seda ma enam ette ei võtaks. Kuigi võhma jätkus mul tantsimisel piisavalt, olen eelistanud lühemaid distantse,” selgitab ta. Getter eelistab samuti metsas jooksmist, ehkki ta ei pea ka teistsugust keskkonda igavaks. „Joostes saad ennast välja elada, oma mõtteid mõelda ja lihtsalt paariks tunniks end välja lülitada. Metsas valitseb rahu, mida pean jooksmisel väga tähtsaks. Ning mina eelistan pikemat maad,” rõhutab ta. Koos polegi Getter ja Ott-Sander kuigivõrd jooksmas käinud. „Sparta treeningul põrkame ikka jooksulintidel kokku, aga ei tea, kas seda saab koos jooksmiseks nimetada,” lausub Getter lõbusalt. Talvel harjutavad mõlemad jooksulindil. „Lint on ju väga hea vahend talvise jooksuvajaduse rahuldamiseks,” ütleb Ott ning Getter lisab: „Talvel ma väljas jooksmisest mõnu ei tunne.”

Jah Rapla jooksule!

Kindlasti tulevad nii Getter kui ka OttSander 2. juunil Rapla Selveri jooksu

Rapla Selveri Suurjooks Pühapäeval, 2. juunil Rapla Selveri parklas. Lastejooksud kell 11, põhidistantside algus alates kella 12-st. Distantsid 10 km jooks/kepikõnd (rada täpselt mõõdetud) ja 5 km jooks/kepikõnd. Lastejooksud kuni 12-aastastele, distants alates 200 m. Registreerimine www.jooksja.ee. Osavõtumaks kuni 10. maini soodushindadega

Ott-Sander Palm, endine võistlustantsija: „Andsin jah-sõna Rapla jooksu toetamiseks väga kiiresti, sest Rapla on mu kodulinn.” starti. Kuigi Getter valib võib-olla pikema võistlusmaa kui Ott-Sander. „Andsin jah-sõna Rapla jooksu toetamiseks väga kiiresti, sest Rapla on mu kodulinn,” ütleb Ott-Sander. „Raplas pole varem nii suurt jooksu korraldatud ning rahvaspordiürituste organiseerimisel on kodulinn jäänud pisut vaeslapse ossa. Uue jooksu algatamine on väga teretulnud ning mul on suur au, et saan sellele kaasa aidata.” Ka Getter andis jah-sõna kohe. „Tegemist on jooksuga ja Rapla on minu jaoks üks kaunis väike paik, kust

on pärit ka minu vanaisa, mul polnud kordagi kõhklust.” Getter loodab, et tema muusikat fännavad noored võivad nüüd ehk isegi lauljanna jooksupisikust nakatuda. „Oleks tore, kui noored, kellele pole sport väga meelepärane olnud, leiaksid enda jaoks jooksmise,” lausus lauljanna. Ott-Sander, kes nimetab end pigem „nelja ratta inimeseks”, leiab, et elulaadi võiks pisut muuta. „Auto on vajalik, aga teisalt olen ka ise liiga mugav. Nii mõnegi asja saaks ajada ilma autota,” lubab Ott-Sander. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

9


[ TARTU NELIKÜRITUS ]

SEB Tartu Neliküritus innustab aasta ringi harjutama

Sportimine on leidnud kindla koha Maris Tamme, Merlin Müüri ja Margery Lilienthali elus eri viisil, kuid kõik kolm naist võivad nagu kokkulepitult kinnitada: Tartu Neliküritusel osalemine loob nende treeningurütmis korrapära. Tekst: Andrus Nilk Fotod: Tarmo Haud, Lembit Peegel, Ardo Säks

S

portlikus peres sirgunud Maris Tamm kandis endas aastaid unistust suusatada Tartu Maratonil. Seitse aastat tagasi võttis ta julguse kokku ja otsustas end registreerida kogu Tartu Neliküritusele. Paraku tabas neiut juba suusasõidu kümnenda kilomeetri järel ebaõnn, kui mõlemad suusaklambrid lahti tulid. „Sain teeninduspunktist abi, kuid uued kruvid polnud õige mõõduga, klambrid logisesid ja pidin iga paarisaja meetri järel kruvisid tagasi lükkama, sest need kippusid klambri küljest välja tulema,” meenutas Maris äpardunult alanud, kuid siiski veidi rohkem kui kaheksa tunni pärast lõppenud suusamaratoni.

Äpardustejada jätkus rattamaratonil, kui juba kolmandal kilomeetril lagunes parema jala pedaal. Ometi oli Maris enne seda käinud rattaga teeninduses, kus öeldi, et kõik on korras. „Soovitati sõidust loobuda, aga ma ei kavatsenudki alla vanduda, sest see oli minu esimese nelikürituse viimane etapp,” meenutas Maris oma sihikindlust.

90

kilomeetrit nädalas jooksis Maris Tamm kõige tugevamal treeninguperioodil 2010. aastal, kui ta püstitas oma maratoni rekordi 3:12.07. Kuigi vändata sai vaid vasaku jalaga, sõitis noor naine vapralt edasi ja üllataval kombel leidis sõidurütmi. „Olin iga läbitud kilomeetri üle õnnelik ja nii kaheksakümmend neli korda järjest,” lausus ta. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna tudengina sõitis Maris vahel rattaga kodulinna Viljandisse. Jooks oli treeningukavas peaaegu iga päev. Nüüd tunnistab ta, et järjest vähem jääb aega teha nelikürituse etappideks eriettevalmistust.

Treeneritöö teeb tugevaks

Maris Tamm oli parimas jooksuhoos 2010. aastal. 10

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

„Häbi öeldagi, aga tänavu panin suusad esimest korda jalga alles Tatu Maratoni stardis, sama juhtub ilmselt SEB Tartu Rattaralli eel rattaga,” lausus aeroobikatreenerina töötav Maris, kel tuleb argipäeviti juhendada kahte–nelja ja puhkepäeviti ühte rühmatreeningut. 2010. aastal osales Maris innustunult

jooksuvõistlustel. Samal hooajal püstitas ta maratonis isikliku rekordi 3:12.07. „Aastatepikkuse järjepideva treenimisega oli mul kujunenud tugev alusmüür ja kui pühendusin mõneks ajaks jooksule, parandasin jõudsalt isiklikke rekordeid ja eesmärgid aina suurenesid. Tegin seda kõike treeneritöö kõrvalt, lõpuks ei pidanud jalad enam ülekoormuse all vastu,” meenutas Maris. Jalavigastustest paranemise ajal ei saanud sportlik piiga pool aastat joosta. Siis ta suusatas, ujus ja sõitis rattaga. Hoolas harjutamine tegi teda neil aladel tugevamaks. Näiteks Tartu Maratoni läbis aeroobikatreener tänavu rohkem kui kolme tunni võrra kiiremini kui 2006. aastal, SEB Tartu Rattamaratonil on neil kordadel ajad olnud vastavalt 6:58 ja 5:06. „Tänu doktor Madis Rahule olen jalul ja tegelen hingelähedasega – olen treener ja sportlane,” lausus Maris. „Kuigi jooksu pole võimalik sama palju treenida kui varem ja suured sihid jäidki kahjuks vaid sihtideks, naudin oma igapäevast tööd spordimaailmas ja üritan spordipisikuga nakatada üha rohkem tublisid mehi ja naisi.”

Spordimeka Otepää

Viljandist pärit ning kaksteist aastat Tallinnas õppinud ja töötanud Merlin Müür naudib Otepää suurepärast suusamaastikku. Tehvandi spordikeskuse väga hästi hooldatud ning valgustatud suusa- ja liikumisrajad asuvad tema elukohast paarisaja meetri kaugusel. „Suusatamine on üks vähestest talvistest aladest, mida saan endale sobival ajal harrastada,” lausus mullu sügisel Otepää vallavanemaks valitud naine. Ülemöödunud aastal osales Merlin klubi TriSmile treeningukavas „kuue nädalaga triatleediks” ja läbis Pühajärvel peetud triatloni TriStar33.3. Ta ütles, et Tartu Neliküritusele minek tundus


[ TARTU NELIKÜRITUS ] sportimise loogilise jätkuna. „2008. aastal osalesin SEB Tartu Rattamaratonil esimest korda ega osanud ette kujutada mudarallit, mida tagumise otsa sõitjana pidin kogema,” meenutas Merlin. „Porilaua ja rataste vahe ning pidurid olid nii kõvasti mudast kinni kiilunud, et mitu kilomeetrit oli raske mõista, kuidas on võimalik sõitu nautida.” Talvist ettevalmistust ei pea Merlin nii heaks, et võiks SEB Tartu Jooksumaratoni ja SEB Tartu Rattaralli raskusteta läbida. Lihaseid, mis saavad jooksmisel ja rattasõidul suurema koormuse, on tarvis enne pikale distantsile startimist

Tartu Rattarallile raja jäärde mehele joogipudelit ulatama. Õigel ajal õigesse kohta jõudmine polnud hõlbus. Siis otsustas ta: parem minna järgmine kord sõitjana kui jälle hooldemeeskonna liikmena. Marko pani abikaasa linnabike’ile peenikesed kummid alla ja 2009. aasta SEB Tartu Rattaralli võis alata. Ent pärast esimest teeninduspunkti leidis Margery end äkki külili maas ratta kõrval. „Kuigi olin kõvasti kukkunud, otsustasin, et ei anna kergekäeliselt alla. Sain aru, et nii palju mul kangust ikka on, et neliküritus läbi teha,” ütles ta.

Merlin Müür, Otepää vallavanem: „Tartu Neliküritused toovad piirkonda arvukalt spordituriste, kes elavdavad kohalikku ettevõtlust ja linnapilti.”

Nüüd tiivustab neliküritus Margeryt aasta ringi treenima. Mullusest on tal ette näidata oma kõige parimad ajad: 137-kilomeetrisel rattarallil 4:12 ja 89-kilomeetrisel rattamaratonil 4:10. „Pole kunagi mõelnud, et mu tulemused peavad paranema,” lausus Margery. „Mu eesmärk on läbida maratonid mõnuga, samas püüan alati ennast natuke ületada. Olen omandanud natuke parema suusatamise tehnika, õppinud rattasõidus mõned nipid. Küll pean tunnistama, et protokollist tulemuste, eeskätt siis aja vaatamine teeb rõõmu. Vahel, kui tuleks veel veidi pingutada, tunneb Margery, et jaksust jääb vajaka. Võib-olla mõjutab see, et lapse

treenida. Ettevalmistuskavva kuulub ka jooks ümber Viljandi järve. „137-kilomeetrise rattaralli valutuks läbimiseks oleks mõistlik enne vähemalt kahe distantsi jagu rattaga sõita,” ütles Otepää valla juht, kes tunneb uhkust, et kodulinnas stardipaugu saavad suured rahvaspordiüritused meelitavad rohkesti osalejaid. „Vallavanemana ja Klubi Tartu Maratoni ürituste austajana usun siiralt, et on ainult aja küsimus, mil Tartu Maratoni registreerimine on avatud samuti vaid kümme minutit, nagu juhtus järgmise aasta Vasaloppeti maratonile registreerimisega,” lausus Merlin. „Samuti usun, et Otepääle saabuvad välis- ja kodumaised maratoonarid täidavad nädalateks Lõuna-Eesti majutusasutused.” Muide, ka Merlin oli üks 15 800 õnnelikust, kel õnnestus oma nimi kümne minuti jooksul Vasaloppeti maratonile kirja panna.

Koos mehega maratonidele

Abikaasa, Eesti paremikku kuulunud purjetaja Marko innustamisel 26-aastasena suusatama hakanud Margery Lilienthal meenutas tänulikult oma esimest Tartu Maratoni 2005. aastal – finišis valdas teda väga eriline tunne. Neliküritusel sai peres esimesena tulemuse kirja Marko. Esialgu oli Margery kaljukindel, et tema kogu sarjas kaasa ei tee. „Maanteesõit tundus väga hirmus,” tunnistas naine, kes läks esimesele SEB

Merlin Müür SEB Tartu Rattamaratonil

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

11


[ TARTU NELIKÜRITUS ]

Sportlik pere Margery Lilienthal sõidab SEB Tartu Rattamaratonil.

põlves ta järjepideva sporditreeninguga ei tegelenud. „Päris tore ja huvitav kogemus oli eelmise aasta naistesõit, kui finišeerisin esimese suusatajana,” meenutas ta. SEB Tartu Jooksumaratoniks kavatseb Margery korralikult valmistuda, sest peab jooksu enda jaoks üpris raskeks. „Jooksus aitab mind tõesti vaid treening. Rattaga sõidan iga päev, kui ilm võimaldab, see on meie pere elustiil. Eelmisel aastal sõitsin cruiseriga 3200 kilomeetrit. Lisaks teen mõned rattatreeningud,” lausus Margery, kes naudib Hawaii Expressi korraldatud naistetreeninguid, mida vahel ka ise korraldab. Suusatamine meeldib Margeryle vastupidavusaladest kõige enam. Koos 12

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

3200

kilomeetrit sõitis Margery Lilienthal eelmisel aastal cruiserirattaga. abikaasaga koguvad nad Worldloppeti sarja maratone, et saada Worldloppeti Masteriks. Järgmisel talvel stardivad nad koos ka 90-kilomeetrisele Vasaloppetile. „Oleme alati võtnud maratonidel käiku kui puhkust,” tõdes ta. „Uisuteh-

Marko ja Margery Lilienthalil on neli last. Viimsi vald nimetas nende pere möödunud aastal kodukandis kõige sportlikumaks. Margery Lilienthal rääkis: “Kõige vanem poeg, Marko Kustav võitis purjetamises klassi Zoom 8 Euroopa meistrivõistlustel hõbeda ja tuli koos vendade Tõnistetega klassis Melges 24 Euroopa meistriks. Praegu on ta hobipurjetaja. Vanem tütar Katrina õpib Hollandis, ta on minu moodi tervisesportlane. Noorem poeg Markus tegeleb purjetamisega ja valmistub lõunamaal uueks võistlushooajaks. Kõige pisem on tütar Karmen sõidab juba rattaga kolm kilomeetrit lasteaeda. Näiteks siis, kui emmel on kiire, sai ta kohe väga pahaseks, et ei saanud rattaga minna. Karmen suusatab, sõidab lumelauga, uisutab, jookseb – kõike suure mõnuga nagu emme ja issi. Küll ütleb temagi, et temast saab purjetaja. Aga eks see nii ongi, kui oled sünnist saati veetnud suved merel kas kaatris või jahil.” nikamaratone sõidame Markoga koos. Sõlmisime sellise kokkuleppe kohe alguses, oleme sellest kinni pidanud.” Margery kutsus oma 14-aastase poja Markuse, kes tegeleb purjetamisega, sel aastal suusatama. Alguses soostus ta sõitma vaid uisutehnikaga, aga peagi proovis klassikatehnikat ja osales Tartu Maratoni lühikesel distantsil. Ühtlasi püüab Margery Viimsi lasteaia juhatajana töökaaslasi liikumisrõõmuga nakatada. Sügisesel kahenädalasel võidukõndimisel osales suur osa sajaviiekümnest lasteaia töötajast. Samuti koguvad nad aprillist oktoobrini rattasõiduga kilomeetreid. Paljud töötajad on teinud kaasa Tartu Nelikürituse etappidel.


Maraton on rtumaraton.ee ta w. ww ! s u m la e

Peasponsor: Autopartner:

Suurtoetajad:

Meediapartner:

Jooksupartner: Jook


[ TREENINGULAAGER ]

Hispaania laager

laadis jooksusõpru värske jõuga

Märtsis üle kahe nädala Hispaanias harjutanud Jooksupartneri rühma liikmed talletasid lõunamaa soojuses energiat ja timmisid jooksuvormi. Tekst: Jooksja ja Jooksupartner

K

aksteist Eestimaa jooksusõpra seadsid end 14. märtsil sisse Atlandi ookeani ääres asuva El Rompido resorti ehk puhkekeskuse hotellis. Ümbruses on mitu golfiväljakut ja seal käib rohkesti golfareid. „Kuna elasime meretasapinnal, hakkasime teisel–kolmandal päeval kohe korralikult harjutama,” ütles laagrit korraldanud Jooksupartneri juhendaja Einar Kaigas. Äratus oli kell pool kaheksa, esimene treening tehti kell kümme. Pärast lõunasööki ja puhketundi läksid innukamad jooksjad teisele treeningule. „Päevakava täpne järgimine polnud kohustuslik, harrastajad tahtsid ikka nautida akiivset puhkust,” ütles Kaigas. Jooksma sai minna kohe hotelli eest.

Menüü Hommikusöök: kaerahelbepuder moosiga. Lõunasöök: makaronid hakklihaga, salatiks kurk, tomat, paprika, lehtsalat. Õhtusöök: kukesupp (kodunt kaasas). Igas söögikorras olid ka juustu- ja vorstivõileivad, piim või mahl.

14

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Foto: Jooksupartner Kõige lühem rada oli 2,5- ja kõige pikem 9,3-kilomeetrine. Pärast treeningut võis sulistada jalgupidi välibasseinis. Mõne korra külastasid harrastajad spaa sauna. „Väga hea igapäevatööst puhata ja suurepärases treeningukeskkonnas täielikult jooksule pühenduda,” kiitis laagrit Keio Hämäläinen. „Nautisin elurütmi, argipäeva mured olid peast pühitud. Sain tegeleda sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib. Väga häid emotsioone

Keio Hämäläinen: „Nautisin elurütmi, argipäeva mured olid peast pühitud.” andis ka meie huumorist lugu pidav suurepärane seltskond, muidugi suhtusime treeningutesse tõsiselt.”

Arendavad mäkkejooksud

Kaigas ütles, et eesmärk polnud üliheades oludes rohkesti kilomeetreid koguda, vaid kodumaa talvest pääsemisel jooksurütmi ja –tehnikat taastada. „Mulle meeldib aktiivne puhkus, kui seda muidugi liialt ei saa,” ütles varemgi Jooksupartneriga lõunamaal harjuta-

nud Sven Reiss, kes hommikul jooksis ja pärastlõunasel treeningul tegi jooksuharjutusi või mängis tütrega tennist. Tugevate treeningutena kasutas Kaigas 200–300-meetriseid mäkkejookse. „Mäkkejooksul peab maksimumilähedaselt pingutama, aga jõudu tuleb ikka nii jaotada, et jaksaksid kõikidel lõikudel korralikult töötada,” lausus Reiss. Samuti tehti sammhüppeid, kõhu- ja seljalihaste harjutusi. Murul oli mõnus joosta paljajalu kiirendusi.

Lissaboni poolmaratonil

Laagri teisel poolel, 24. märtsil sõitis osa jooksjaid Lissaboni poolmaratonile. „See lõhkus natuke treeningurütmi, parem oleks, kui võistlus toimuks laagri alguses või lõpus,” märkis Kaigas ja lisas, et poolmaraton kujunes eestlastele edukaks. Viimaseks kümneks päevaks liitus harrastajatega Keio Kits. Ühe Eesti parema keskmaajooksja tegemiste nägemine oli harrastajatele õpetlik. „Mul tekkis väike probleem kannakõõlustega, mille eest hoolitsemiseks sain Keio Kitselt kasulikke soovitusi,” ütles Hämäläinen, kes loodab, et Hispaanias timmitud jooksuvorm aitab paremini valmistuda SEB Tallinna Maratonil kolme tunni alistamiseks.

Eesti harrastusjooksjad Lissaboni poolmaratonil (vasakult): Taavi Kilki, Keio Hämäläinen, Kristel Vallaste, Kaili Kuusik, juhendaja Einar Kaigas, Leili Teeväli, Ülari Kais, Sven Reiss koos tütrega, Silja Luide ja Priit Hiob koos Kaigase tütre Mia-Liiga.


[ ALGAJA JOOKSJA A JA B ] Tallinnas Pääskülas peetav rabajooks sobib igale jooksusõbrale.

Jõukohane treening teeb algaja meistriks Jooksutreeningutega alustamisel on võtmeküsimused, kui palju, kui tihti ja millise kiiruse ehk tempoga joosta. Tekst: Ahto Tatter

Jooksumaht

Fotod: Lembit Peegel

Maht on jooksu vundament. Mahtu saab mõjutada kas treeningute kestuse või treeningkordade arvuga. Algajale on jooksu ajaline kestus olulisem kui läbitud distants. Algajal sobib treenida kolm korda nädalas, igale treeningupäevale järgneb puhkepäev. Treenituse suurendamiseks on soovitav joosta vähemalt 30–35 minutit, seda võib teha kõnniga vaheldumisi. Kõndida tuleb juhul, kui südamelöögisagedus läheb jooksmisel suureks ehk üle 150 löögi minutis. Üks inimene hakkab kohe esimesel treeningul jooks16

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

ma, teine peab aga alustama kõnniga ja järk-järgult jooksuosa suurendama. Soovitan esimesel etapil joosta kolm– neli korda nädalas 30–35 minutit, jooks võib vahelduda kõnniga. Teisel etapil on nädalas kaks–kolm 30–45-minutilist ja üks kuni 60-minutiline jooks. Kolmandal etapil on neli treeningut nädalas: kaks korda 30–45 minutit jooksu, üks 30–45-minutiline vahelduva tempoga jooks ja üks 60–75-minutiline jooks. Sõltuvalt individuaalsest arengust võib ühele etapile kuluda kaks–kolm kuud. Kes tunneb valmidust treenida rohkem, võib jätkata järgmise etapi

treeninguid. Koormust peaks suurendama järk-järgult. Juhul kui harjutuskordade arv nädalas kasvab, tuleks muuta treeningud mitmekülgsemaks. Sageli juhtub, et laupäeva ja pühapäeva treeningud, millest üks on pikk jooks, moodustavad nädala mahust poole või rohkem. Organismil kulub nädalalõpu koormusest taastumiseks mitu päeva ja teised treeningud kannatavad. Sama probleem tekib siis, kui ühe treeningu koormus on teiste treeningutega võrreldes tunduvalt suurem. Kasulikum on harjutada korraga vähem ja sagedamini. Näiteks pika jooksu võib jagada kahele järjestikusele päevale. Kahe järjestikuse treeninguga kuhjuv väsimus ei lase organismil täielikult


[ ALGAJA JOOKSJA A JA B ] taastuda ja selle toime on samasugune nagu pikal jooksul. Pika jooksu osa nädala jooksumahust võiks olla 25–30 protsenti. Arengu eeldus on järjepidev treenimine, kuid paljudele harrastajatele tekitab see pereelu ja töökohustuste tõttu raskusi. Liiga pika treeningupausi vältimiseks tuleks meeles pidada: pigem teha kavandatust lühem treening kui harjutamisest loobuda. Juhul kui mingil põhjusel ei saa õues joosta, võib treenida ka kodus toas (kükid, paigaljooks, jõu- ja venitusharjutused jms). Võtke toatreeningut kui loomingulist väljakutset. Järjepidevust aitavad hoida jõukohased eesmärgid, mis hoiavad motivatsiooni kõrgel isegi siis, kui jooksmine tundub mingil momendil

Öeldakse, et liiga ei tee jooksumaht, vaid kiire jooksutempo. viimane asi, mida sooviksite teha. Treeningukava kohustab ja planeerimine aitab jooksu lihtsamalt päevatoimetuste sekka mahutada. Treeningukava koostamisel võib küsida treeneri abi.

Jooksukiirus ehk tempo

Öeldakse, et liiga ei tee jooksumaht, vaid kiire jooksutempo. Suur osa treeningust peaks olema aeroobse tempoga, mis lubab näiteks kaasjooksjaga vestelda. Hingelduse tekkimisel on tempo liiga kiire. Aeroobse jooksu südamelöögisagedus on üldjuhul alla 150 löögi minutis. Sobiva SLS-i arvutamiseks tuleb 220-st lahutada vanus, sellest 80 protsenti on aeroobse jooksu kiirus (nt 220 – 35 = 185, millest 80 protsenti on 148). Jõukohase jooksukiiruse valikul tasub küsida nõu treenerilt või kogenud jooksjalt.

30

minutit võiks jooksutreeningute alguses joosta, see võib vahelduda kõnniga.

Jooksu sees või pärast jooksu võib teha lühikesi spurte (kuni 100 m), mis tugevdavad jalalihaseid. Vahelduva tempoga treeningul (rootsi keeles fartlek ehk jooksumäng) tehakse ühtlase rahuliku jooksu sees eri pikkusega kiiremaid lõike (kestusega 30 sekundit kuni kolm minutit). Kiiremate lõikude kiirus võiks olla 3–10 km võistlustempos. Selle kindlaks tegemiseks võiks treeningul joosta 5 km, SLS üle 150 löögi minutis.

Treeningute tasakaal

Iga treening on tähtis. Maratoniks valmistudes ei saa pidada pikka jooksu kõige tähtsamaks. Juhul kui keskenduda üksnes pikale jooksule ja jätta tagaplaanile jooksu kiirus, maht, sagedus ja taastumine, ei anna pikk jooks soovitud eesmärki. Kiirus- ja tempotreeningud, pikk ja taastav jooks koos üldkehaliste harjutustega moodustavad arengu tagava treeninguterviku. Üldkehaliste harjutuste tegemisel võiks alustada kõhu- ja seljalihaste tugevdamisest, samuti tuleks teha jooksuharjutusi. Treening lõppeb venitusharjutustega, mis hoiavad lihaseid ja liigeseid heas seisundis. Joosta võiks eri pinnasel, eelistatum on pehme pinnas ja vahelduv maastik, mis suurendab jooksja ökonoomsust. Treeningute varieerimine aitab säilitada motivatsiooni. Ühekülgne harjutamine tekitab tüdimust, aga jooksu eesmärk on pakkuda elamusi ja heaolutunnet.

Treeningu ajal kaotab su keha vedelikku ning tekib loomulik kurnatusetunne, seepärast on juba trenni ajal hea juua Arctic Sportwater’it, mis korvab kaotatud vedeliku, mineraalid ja vitamiinid kergelt ning liigsete kaloriteta. Värskendava pomeli-greibimaitsega Arctic Sportwater on maheda maitsega ning kergesti joodav spordijook. Samas sisaldab Sportwater piisavalt suure koguse magneesiumi, B- ja C-grupi vitamiine ja kaltsiumi, et kustutada organismis treeningu käigus tekkinud vajadus vedeliku, vitamiinide ja mineraalainete järele. Arctic Sportwater on ideaalne trennikaaslane ning igapäevane janukustutaja, sest sisaldab 100 ml kohta vaid 5 kcal.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

17


[ VÕISTLUS ]

Linnajooksusari

kutsub sihikindlaid jooksusõpru

Teist aastat järjest koonduvad kuus suurt jooksu ühiseks võistlussarjaks Eesti Linnajooksud. Esikohta kaitsevad Viljar Vallimäe ja Evelin Talts.

3 3

79

Fotod: SEB Tallinna Maraton

jooksjat, kes lõpetasid 2012. aastal pikemad distantsid ehk kuldraja, saavad tänavu kõikidele linnajooksusarja etappidele tasuta registreerida.

2

Tekst: Jooksja

eurot maksab kuni 30. aprillini registreerimine 2013. aasta linnajooksusarja pikematele distantsidele ehk kuldrajale.

00

72

000

osalejat ootab Narva Energiajooksu korraldava Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik tänavu piirilinna jooksule, seal on kavas 21,1 km ja 7 km ning lastejooksud.

18

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Kul

osaledes tuleb joosta kuuel etapil järgmistel distantsidel: Tartus 10 km, Rakveres 21,1 km, Narvas 21,1 km, Pärnus 9 km, Tallinnas 42,2 km, Paidest Türile 13,6 km. Kõik kuldraja lõpetanud saavad kingituse Eesti Linnajooksude koostööpartnerilt. Kõigil kuuel osavõistlusel tulemuse kirja saanud võistlejaid, kaasa arvatud kuldraja lõpetanuid autasustatakse medaliga.

6

võistlust kuulub linnajooksusarja: Paf Tartu Olümpiajooks 25. mail, Eesti Ööjooks 7. juunil Rakveres, Narva Energiajooks 10. augustil, Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks 1. septembril Pärnus, SEB Tallinna Maraton 8. septembril, Viking Window Paide–Türi rahvajooks 6. oktoobril.

ja dra l

5

eurot jagatakse 2013. aastal linnajooksusarjas kuuele paremale mehele ja kuuele paremale naisele auhinnaraha.

SEB Tallinna Maraton on linnajooksusarja kõige pikem distants, läbida tuleb 42,195 kilomeetrit.


NO SHOCK

Leevendab koormust rinnale raske treeningu ajal

EASY ADJUST

Paelad kergesti reguleeritavad kandmise ajal

NO SWEAT

Efektiivne niiskuse eemaldamine hoiab sinu naha kuiva


AEG

VAHETUSEKS? Too aprillis oma vana pulsikell meile ning soeta endale uus Polari pulsikell

25% soodsamalt!

Sa ei leidnud poest soovitud mudelit? Registreeri oma soov kodulehel! polarestonia.ee

RCX5

RCX3

RC3 GPS

Kampaania tingimused leiad kodulehelt polarestonia.ee

RS300X

FT40

FT60


S.EE .PHC.12 .09.02

HOIA OMA MAKSA! ist am vit ar et nn .E iga im rav on ist gem ! Te panu Tähele

Alkohol, rasvane toit ja ravimid võivad kahjustada maksa! Essentiale Forte N Toimeaine: essentsiaalsed fosfolipiidid Näidustus: maksa toksilis-toitumusliku kahjustuse ja kroonilise hepatiidi toetusravi. See ravim ei asenda vajadust vältida maksa kahjustavaid aineid (näiteks alkohol).

e

im

is

ge

õrv

alt

oi

et

kk

ida

el v

mis

p ü si

Kaebus te

tä he lep an eli ku lt p ake nd is o leva t inf oleh te.

õi k

lu

ge ge

m

Käsimüügiravim.

te

p el

i rst ua õ n

! ga kri e e pt ia võ

KÜSI APTEEGIST! Täiendav info müügiloa hoidjalt: sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt 139e/2, 11317 Tallinn, Eesti, tel: +372 627 3484 või www.ravimiamet.ee


[ JOOKSUTREENING ]

Kuidas harjutada

SEB Tallinna Maraton on innustanud harrastajaid hoolsalt treenima.

enne ja pärast maratoni?

Kuidas treenida ja puhata maratonile eelneval ja järgneval nädalal? Soovitusi annab Eesti Kergejõustikuliidu kestusjooksu alarühma vastutav treener Toomas Tarm. Tekst: Toomas Tarm Foto: Rainer Ojaste

M

aratonile eelneva nädala tähtsus võistlustulemusele on üldiselt arvatust suurem. Sellest perioodist sõltub suuresti, kas jooksja stardib maratonile puhanuna ja energiast tulvil.

Koguda jõuvarusid

Nädal enne maratoni on kõige sobivam aeg võistluseelseks viimaseks pikaks jooksuks, mis on tavapärasest pikast jooksust umbes viiendiku võrra lühem. Näiteks kui tavapärane pikk jooks on 30 km, siis sel korral oleks see 22–24 km. Ka võiks joosta tavapärasest veidi aeglasemalt. Samuti tuleb vormi teritamisel kasuks kuni 10 km pikkune treeningvõistlus. Distantsi ei tohiks läbida täie jõuga, vaid tempo suurendamise varuga, joostes näiteks kümme kilomeetrit poolmaratoni rütmiga.

7

päeva enne maratoni võib teha pika jooksu või treeningvõistluse. Aastaid soovitati seitse kuni kümme päeva enne maratoni tühjendustreeningut, enam seda üldjuhul ei kasutata. Korralikult tehtud tühjendustreening kurnab organismi liigselt ja sageli tekib kasu asemel kahju. Enam ei tohi tugevasti treenida. Keha nii-öelda äratamiseks sobib teha nädala keskel (kolmapäeval, kui maraton on pühapäeval) üks rütmitreening. Olen 24

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

sel puhul jooksnud 10–12 km vaheldumisi kilomeetri maratonitempos ja kilomeetri umbes 30 sekundit aeglasemalt. See aitab lihastel ja organismil võistlusrütmiga kohaneda. Pärast taastavaid, jõuvarude kogumiseks mõeldud jookse soovitan teha jooksuharjutusi ja kuni 100-meetrisi rütmijookse. Taastava jooksu pikkus sõltub jooksja tasemest. Tippsportlased jooksevad maksimaalselt ühe tunni, harrastajatele sobib 40–50-minutine treening. Kui maraton on pühapäeval, siis esmaspäevast kolmapäevani süüa vähem süsivesikuid ja rohkem valgurikast toitu. Palju kala- ja kanaliha, kohupiima, jogurtit. Neljapäevast laupäevani võiks peamiselt süüa riisi, pastat, puuvilju, rosinaid, mett. Rohkesti peab tarbima vedelikku. Parim on suure süsivesikusisaldusega spordijook, mis laeb energiavarusid. Lisaks võiks võtta magneesiumi ja B-vitamiine. Saunas ja massaažis ei soovita maratonieelsetel päevadel käia.

Puhkus taastab jõudu

Maratonijärgsel nädalal tuleb pühenduda taastumisele. Jooksutreeninguid kavas pole või sörgitakse väga aeglaselt. Nii maratonipäeva õhtul kui ka järgmisel kolmel päeval on kasulik jalutada. See annab lihastele ja vereringele mõõdukat koormust ning kiirendab taastumist. Hästi mõjuvad tugevast pingutamisest kosuvale organismile ujumine ja rattasõit, mis võimaldavad jooksmisel palju põrutada saanud liigestel ja lihastel puhata, kuid rakendavad teisi lihaseid. Kolmel maratonijärgsel päeval tasub sörkida ainult juhul, kui lihased pole

Treeningukava Maratonieelne nädal.

P: pikk jooks või treeningvõistlus. E: taastav jooks, jooksuharjutused. T: taastav jooks, rütmijooksud. K: rütmitreening 10–12 km, vaheldumisi 1 km maratonitempoga ja 1 km umbes 30 sek aeglasemalt. N: puhkepäev. R: taastav jooks. L: soojendussörk koos jooksuharjutuste ja rütmijooksudega. P: maraton.

Maratonijärgne nädal.

E, T, K: väga aeglane sörk 20–30 min või kõndimine, jalgrattasõit, ujumine. N: aeglane jooks 30 min. R: aeglane jooks 40 min või puhkus. L: aeglane jooks 50 min. P: aeglane jooks üks tund või pisut lühem fartlek lühikeste, kuni 200-meetriste või 30-sekundiliste kiirendustega.

väga valusad. Neljandal päeval võib jälle aeglaselt joosta ja igal järgneval päeval jooksu kestust järk-järgult pikendada, jõudes nädala lõpuks vähemalt ühe tunnise aeglase jooksuni. Umbes nädal


[ JOOKSUTREENING ] pärast maratoni võib proovida fartlekki, milles tehtavad lühikesed, kuni paarisajameetrised või kuni 30-sekundilised kiirendused annavad lihasseisundist hea ülevaate. Sörkides võib tunduda, et lihased ja organism on juba küllaldaselt taastunud. Kiirendustel muutuvad säärelihased ja reie eesmised lihased ruttu valusaks, kui keha vajab veel puhkust. Sel juhul tuleb kahel–kolmel päeval aeglaselt joosta ja alles seejärel uuesti proovida fartlekki. Üldjuhul saab teisel nädalal pöörduda tavapärase treeningurütmi juurde. Tugevaid treeninguid (tempojooks, lõigud jms) võib taas kavva võtta kolmandal nädalal. Energiavarude taastamiseks on vajalikud süsivesikud, mille söömist alustada hiljemalt paar tundi pärast maratoni. Valgurikas toit aitab lihaseid taastada ja üles ehitada. Lisaks võib võtta aminohappeid. Üle päeva on kasulik mõõduka kuumusega leilisaun. Taastumise kiirendamiseks hoida jalgu vaheldumisi külmas ja soojas vees. Juhul kui maraton on hooaja lõpus, võib kauem nautida puhkust ja jooksuvaba aega. Organismi täielikuks taastumiseks maratonist kulub peaaegu neli nädalat.

Kuni mai lõpuni koodiga ‘Jooksja’ kõik sporditooted

-10%

· kompressioonsokid · kompressioonsäärised · veekindlad sokid · jooksusokid · rattasokid · matkasokid ja palju muud PARIM VALIK SPORDISOKKE

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

25


[ VÕISTLUS ]

Võidupüha maratoni

joostes meenutame vabadusvõitlejaid

22. juulil joostakse Pärnumaal teist korda Võidupüha maratonil, mis on pühendatud esimese Eesti Vabariigi loojatele. Tekst: Jooksja

Foto: Lenno Põder

V

õidupüha maratoni iseloomustavad kultuurilis– ajaloolised traditsioonid. Peakorraldaja Vahur Mäe selgitas: „Maratoni sümboolne algus on Tori Sõjameeste Mälestuskirikus, kus süüdatav Võidupüha mälestustuli viiakse järgmisel päeval toimuvale paraadile. Rada läbib mitmeid tähtsaid paiku, näiteks Pulli küla, Eesti vanimat asulakohta, samuti Reiu asulakohta, maalilist Reiu– Raeküla metsa. Raja lõpuosas on Pärnu vaatamisväärsused vallikraav ja mudaravila ning finišisirgel Rüütli tänav, kus 23. veebruaril 1918. aastal loeti ette manifest ja kuulutati välja Eesti Vabariik.”

Paraad on Haapsalus

Maratonipäevaks jääb 22. juuni ehk päev enne Võidupüha, sest nii jõuab mälestustule viia Pärnust edasi, näiteks tänavu peetakse paraad Haapsalus.

Vahur Mäe, Võidupüha maratoni peakorraldaja: „Kus sellist maratoni südasuvel pidada kui mitte Pärnus! Samal ajal toimub Watergate’i veefestival ja suve avamine.” „Ajaloolised ja isamaalised üritused on eelkõige suunatud noortele Eesti ajaloo tundma õppimiseks,” ütles Mäe. Mullusel südasuvel läbis Pärnumaal 42,195 km distantsi 101 ja 21,1 km distantsi 122 jooksjat. Mäe loodab tänavusele maratonile 200–250 osalejat. „Jooksuvaimustus Eestis muudkui suureneb ja Pärnus on ikka osatud suurüritusi hästi korraldada,” lausus Mäe. 26

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Mälestustuli Tori Sõjameeste Mälestuskirikus on süüdatud.

Kuigi Võidupüha maratoni rada kulgeb ligi kaheksa kilomeetrit metsateedel ja seetõttu on võib-olla kiireid aegu raskem joosta, ootavad korraldajad starti ka Eesti paremaid maratoonareid. Mullu lõi kaasa ka lätlasi. „Läheme Riia maratonile oma jooksu reklaamima, meie võistluse viide on üleval rahvusvahelistes jooksuportaalides,” lisas Mäe.

Ainulaadne võidukarikas

4. mail äratatakse taas ellu Vändra maraton, seega pole Võidupüha maraton enam maakonna ainus. „Võib-olla on Vändra maratoni taastamisel ka Võidupüha maratoni teeneid, andis omamoodi tõuke,” lausus Pärnu linnavolikogu esimehe ametit pidav Mäe. Vahur Mäe nimeline jooksja oli esimesel Võidupüha poolmaratonil kuues. Tegu on jooksu peakorraldaja nimekaimuga. „Vahel poeb hirm naha vahele, et noorem Vahur Mäe on juba minust parem,” lausus Võidupüha maratoni peakorraldaja. 32-aastase mehe isiklik rekord maratonis on 3:15. Korraldajana pole Mäel Võidupüha maratonil aega võistelda, kuid paljudel

Võidupüha maraton Start: 22. juunil kell 13.30 Toris. Finiš: Pärnus Rüütli tänaval. Info: Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu koduleheküljel www.2silda.ee. Pärnu kõige populaarsema rahvaspordiürituse, Kahe Silla jooksu korraldajad on Võidupüha maratoni organiseerimisel Pärnumaa spordiliidu koostööpartnerid.

teistel Eesti jooksudel teeb ta kaasa. „Võtan osa Paide–Türi rahvajooksust, SEB Tallinna Maratonist, paljudest linnajooksusarja etappidest,” ütles ta. Võidupüha maratonile oodatakse koos perega. Peale kahe pikema distantsi on kavas 6,5 km pikkune Watergate’i käimisretk ja lastejooksud. „Võitja teenib Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse välja pandud rändtrofee, mis on valmistatud käsitööna. Mullune võitja Kristo Reinsalu hindas seda auhinda kõrgelt,” tõdes Mäe.


22. juunil 2013 Distantsid Maraton (Tori-Pärnu) Poolmaraton (Paikuse-Pärnu) käimisretk (Pärnu) Lastejooksud (Pärnu)

Osalejale veefestivali pass maratoonaritele veefestivali pass poolmaratoonaritele ja retkelistele 50% soodustusega Vaheldusrikas ja elamusi pakkuv rada Suvine Pärnu melu INFO ja REGISTREERIMINE

www.2silda.ee


[ EESTI PAREMIK ] Nikolai Vedehhin (vasakul) õnnitleb Tiidrek Nurmet 2012. aasta Eesti meistriks tuleku puhul.

Nurme ja Vedehhin timmivad vormi Eesti rekordite ründamiseks

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi jooksjad Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehhin on tahtmisest tulvil suvel hästi joosta. Treener Harry Lemberg ütles, et hoolealused on hoolsalt valmistunud. Tekst: Andrus Nilk

M

Fotod: Marko Mumm, SEB Tallinna Maraton

öödunud hooaeg jättis Nurmele rahulolematustunde. Ta ei parandanud 5000 m jooksu tippmarki teist aastat järjest ja Londoni olümpial jäi võistlemata. Nurme nime järel seisis Eesti Kergejõustikuliidu stipendiumide ja treeningutoetuste taga null. Septembris joostud 13.42,09 osutas, et suvel jäi Tiidrekul treenitus tulemuseks vormistamata. Sügisel arutles Nurme treeneriga põhjalikult oma võimaluste üle edasi minna. „Õnneks on inimesi, kes usuvad Tiidreku võimetesse ja tegemistesse ning töö uute eesmärkide saavutami-

28

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

seks läks lahti,” ütles Harry. Oktoobris alanud järjekordses treeningulaagris Kenyas leidis ta sobiva jooksupartneri James Mukunga, kelle abil on olnud hõlpsam treenida. Märtsi alguses

Harry Lemberg, treener: „Kõik algab ikka sportlastest. Kui nendel on sisu ja tahtmist, siis on võimalik midagi teha.”

Rooma–Ostia poolmaratonil näidatud aeg 1:03.13 andis nii Tiidrekule kui ka treenerile tagasisidet, et staieri töövõime on tugevnenud. „Poolmaratoni aeg peegeldab hästi anaeroobse läve taset, mis on üks peamisi tulemust määravaks teguriks 1500 m jooksus ja pikematel distantsidel,” lausus Lemberg. „Ilmselt oleks Tiidrek ka varasematel aastatel 21,1 km sinna kanti jooksnud.” Ettevalmistuse õnnestumisest andis Tiidrekule märku 40-minutine tempojooks paar nädalat enne poolmaratoni 2400 meetri kõrgusel, kui ta läbis kilomeetreid 3.10–3.15-ga. „See oli Tiidrekule väga hea kiirus,” lausus treener. „Sügis–talvisel perioodil oli peamine eesmärk olla terve.


USALDUSVÄÄRNE PARTNER EESMÄRGISTATUD TREENINGUTEL

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

SUUNTO QUEST Loodus on su trennisaal. Ükskõik, kas treenid võistlusteks või lõbu pärast, vajad kella, mida usaldada. Suunto Quest’i saad laadida just endale sobiva treeningkava. Ning jälgida trennis oma pulssi, kiirust, distantsi, sammutihedust ja ringiaegu, võrreldes seda treeningplaaniga. Pärast treeningut saad analüüsida oma tulemusi ja jagada neid teistega veebikeskkonnas movescount.com. Suunto Quest on nii stiilne, et võid selle jätta käele ka siseruumides. Andes mõista, et parema meelega oleksid hoopis väljas.


[ EESTI PAREMIK ] Viljar Vallimäe

Etioopiasse, kus harjutas viis nädalat 2700 ja 2400 meetri kõrgusel Addis Abeba lähedal. „Elupaik ja rahulikumad treeningud kõrgemal, teravad jooksud madalamal,” selgitas Lemberg. „Etioopiasse läks ta eeskätt seepärast, et kasutada maailmatasemel hollandlasest füsioterapeudi Jeroen Deeni abi.” Ettevalmistusskeem oli seal sama nagu Kenyas, lisandusid mõned maksimaalse hapniku tarbimise taseme (VO2 max) jooksud. Näiteks läbis kuus korda 1200 meetrit kilomeetrikiirusega 2.50. 28. aprillil võistleb Tiidrek USA-s Stanfordis tugevas konkurentsis esimest korda 10 000 meetrit. Mais treenib Nurme sagedamini staadionil. Lembergi sõnul peaks hoolealusel olema „esimene kiire 5000

28.

aprillil võistleb Nurme USA-s 10 000 m jooksus. Viljar Vallimäe jaanuaris.

Maht oli tavalisest suurem, ekstensiivsed lõigud kiiremad ja pikemad ehk kuni kolm kilomeetrit. Tänu tugevale treeningupartnerile oli tal võimalik kvaliteetselt harjutada. Üksinda on sellist tööd raske taluda.”

Piiride kompamine

Nurme ütles, et nii eelmisel kui ka sel aastal harjutas ta keskmäestikus riskeerivalt. Vajaduse korral harjutas kavandatust mõõdukamalt, kuni tundis tugevaks pingutuseks valmisolekut. „Tiidrek väsitas organismi julgemalt. Klassikuid tsiteerides: kompas oma piire. Varasemate aastatega võrreldes oli treeningukavast lähtumine paindlikum ja vabam, sõnaga – kenyalik,” selgitas Harry. Tähtis osa Nurme ettevalmistuses on üldkehalisel treeningul, mis aitab hoida närvilihasparaati heas seisundis. „Tiidrek teeb järjepidevalt tõkkeharjutusi: üleastumised, kerged hüplemised, jala vedamine üle tõkke jne. Eelkõige on neid vaja puusavöö ning alaselja seisundi parandamiseks, sest sellest kehapiirkonnast algavad tal paljud probleemid,” selgitas treener. Märtsi keskpaigas sõitis Nurme esimest korda treeningulaagrisse 30

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

meetri juuni esimesel poolel”. MM-i norm on kõrgeklassiline 13.20, sellest ajast ei jää enam kaugele ka 1976. aasta 28. juunist Enn Selliku nimele kuuluv Eesti rekord 13.17,2, mis tõstis Manfred Tõnissoni hoolealuse enne juulikuist Montreali olümpiat maailma edetabeli tippu. „Tiidreku poolmaratoni aeg on korralik, hea, et ta tahab nüüd võistelda ka 10 000 meetris,” ütles nii 5000 m kui ka 10 000 m distantsil Eesti rekordeid uuendanud jooksuprofessor Ants Nurmekivi. „5000 meetrit nõuab vastupidavust. Sellik oli enne 13.17,2 jooksmist võistelnud mitu korda 10 000 meetris.” Olümpiahooajal sai Enn 11. mail kirja 28.24,0 ja 10. juunil 28.10,4.

Vedehhinil hea rütm

Pärast vigastusest põhjustatud ebastabiilseid hooaegu jooksis Vedehhin möödunud suvel 800 m 1.49,53 ja 1500 m 3.44,04 ning võitis lühemal distantsil Eesti meistri tiitli ja tuli pikemal distantsil Tiidrek Nurme kannul teiseks. Opereeritud jalad olid tervenenud ja lubasid Nikolail alustada sügisel heal vastupidavustasemel tänavuseks hooajaks valmistumist. „Olen korduvalt mõelnud, kust leiab Nikolai sisemist jõudu, et sellistes tin-

gimustes ja vigastuste kiuste, tugevalt edasi sportida,” arutles Harry. „Nüüd on ta terve ja üle mitme aasta on ta saanud jälle treenida nagu vaja. Suur kasu on hüppeharjutustest, mis on tema jooksu üks peamisi alustugesid. Suur osakaal oli 8–12 km pikkustel tempojooksudel ja mäkkejooksul. Arengureserve oleme otsinud ka jooksu- ja kiirusharjutustest ning pikkadest lõikudest ja tugevatest treeningpartneritest. 1500 m isikliku rekordi 3.41,83 jooksis Nikolai 2009. aastal. Lemberg ütles, sisehooajal joostud 1500 m 3.49,02 ja 3000 m 8.18,32 on loonud Vedehhinile eeldused püstitada suvel Eesti rekord. Küsimusele, mis distantsil, vastas Harry: „Jätame selle lahtiseks.” Võimalik on võtta sihikule Nurmele kuuluvad rekordid: 1500 m 3.38,59 (2008) ja üks miil 3.59,74 (2011).

Vallimäe jäi oma rekordile pisut alla Septembris SEB Tallinna Maratonil isikliku rekordi 2:21.27 püstitanud Viljar Vallimäe sügistalvine ettevalmistus on korda läinud, ütles treener Toomas Tarm enne Rotterdami maratoni. Siiski jäi Viljaril 14. aprillil oma tippmark alistamata. 2:22.48 oli EM-i normist parem. Ka 24. märtsil peetud Lissaboni poolmaratonil ei liikunud Vallimäe treeneri sõnul nii, nagu ettevalmistus lubas (1:08.02). „Kehaline seisund eeldas, et Viljar võib iga ilmaga joosta 1:05,” lausus Tarm ja lisas, et sinnamaani läks hoolealusel tõusvas joones. Detsembris valmistas Vallimäe end kodus välislaagriks ette ja viibis üksteist päeva alpitelgis. Kuuenädalane treeningulaager Portugalis Monte Gordos möödus Viljaril treeneri hinnangul väga hästi. Jaanuaris jooksis maratoonar üle 800 kilomeetri. „Laagri lõpuks läks Viljari seisund juba väga heaks,” lausus Tarm. Veebruaris võistles Vallimäe Rakveres 10 km distantsil (31.36) ja Eesti sisetšempionaadil 3000 meetris (isiklik rekord 8.23,28). Tarm jäi hoolealuse tulemustega rahule. Märtsi alguses sõitis Vallimäe taas Monte Gordosse harjutama. Nüüd tuleb Viljaril koos treeneriga nuputada, mis jäi vormi teritamisel vajaka.


[ EESTI PAREMIK ]

Leila Luige

samm üha kiirem, Liina kannul Mullu oktoobris Amsterdami maratonil isikliku rekordiga

2:40.10 MM-võistluste normi täitnud Leila Luik on tõusnud üheks Eesti naiste pikamaajooksu liidriks. Tekst: Andrus Nilk

Foto: Aldo Luud

Treener tõdes, et kõik kolm õde, nende seas Rooma–Ostia poolmaratoni isikliku tippmargiga 1:19.26 läbinud Lily, on väikese sammu edasi astunud.

Energia laadimine

„Leila on leidmas kõige sobivamat treeningsüsteemi ning koormuse ja puhkuse vahekorda,” ütles Harry. „Ta järgib põhimõtet, et treening kestab 24 tundi ööpäevas. Märtsis ja aprillis laevad nii Leila kui ka Liina energiapatareisid. Oleme vähendanud nii jooksumahtu kui ka erialaseid treeninguid. Samas oleme mitmekesistanud treeninguid, teinud rohkesti jooksu- ja kiirusharju-

V

eebruaris parandas Leila kahenädalase vahega oma tippmarke: kõigepealt lõpetas hallis 3000 meetrit ajaga 9.38,83 ja Eesti meistrina, seejärel sai Rooma–Ostia poolmaratonil kirja 1:13.57, mis oli neli minutit senisest tipptulemusest parem. „Amsterdami maraton läks Leilal kergelt, ta jooksis kindlalt, taastumine oli kiire ja kohe kannustas väga suur tahe uuesti tugevasti treenida,” lausus Lemberg. „Kahe kuu vältel tegi ta keskmäestikulaagris Kenyas suure töö, mis mõjus päris hästi poolmaratonis. Kõige tähtsam – jäi terveks!” Silmanähtavalt kiirema sammu omandanud Leila hoidis 3000 meetris püsivat jooksuasendit ja ühtlast tempot.

Lihased on tugevnenud

„Möödunud kevadel ja suvel tegi ta jalavigastusest paranemise ajal kolme kuu vältel väga palju lihastreeningut,” lausus Lemberg. „Tugevad lihased aitavad hoida rühti ja õiget asendit, mis on ökonoomse jooksutehnika alus.” Amsterdami maratonil isikliku rekordiga 2:45.02 EM-normi täitnud Liina Luik võttis jaanuaris Dubais uuesti sihikule MM-i normi 2:43, mille alistamine läks tal ka korda – 2:42.27 „Dubai maraton ei olnud kergete killast, selle jooksuga tuli eredalt esile Liina iseloom,” lausus Harry. „Ühelt poolt, kuidas ta maratoni minult välja nurus, teiselt poolt, kuidas eesmärgi täitis. Eks ta Kenya laagris tundis, et on juba valmis hästi jooksma. Väga tugevast pingutusest taastumine nõudis aega, seepärast ei osalenud ta sisevõistlustel.” Märtsis sõitsid õed Luiged harjutama Portugali Eesti kergejõustiklaste ühte lemmiklaagripaika Monte Gordosse.

32

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Tantsuhoos (vasakult): Lily, Leila ja Liina pühenduvad praegu jooksmisele, et jõuda Rio de Janeiro olümpiale.

4

minutiga parandas Leila Luik oma poolmaratoni tippmarki. „Juba laagri teisel poolel tõdesid õed, et see pole tõsine koht,” märkis Harry. „Väga palju oli treeningutele keskendumist segavaid tegureid, mida Kenyas pole. Portugali laager pigem väsitas.”

tusi ning hüplemisi.” Portugalist põikasid Luiged Hollandisse Brunssumisse, kus jooksid 7. aprillil elu kiireimad 10 kilomeetrit: Leila 34.58, Liina 35.53. Lembergi sõnul püüavad kõik kolm õde kevadiste ja suviste treeningute abil uuendada 3000 m, 5000 m ja 10 000 m distantsil isiklikke tippmarke. Ta avaldas lootust, et saavutatav kiiruse varu lühematel distantsidel aitab kaasa maratoni tulemuse paranemisele. Leila ja Liina ettevalmistus 10. augusti maratoniks Moskva MM-il algab mais koduses Eestis.


jooksurevolutsioon BOOST™ tagab suurema energiatagastuse kui ükski teine vahuvormis pehmendusmaterjal kogu tööstuses. See kombineerib pehme mugavuse ja energia, mis annab parima võimaliku jooksukogemuse.

#boost

Järve Rademar Pärnu mnt 234/238, Tallinn

Kristiine Rademar Endla 45, Tallinn


[ EESTI PAREMIK ]

Maratoonareid kannustab pääs tiitlivõistlusele Londoni olümpial debüteerinud maratoonar

Evelin Talts lõpetas 7. aprillil Pariisis 42,195 kilomeetrit elu teise ajaga 2:41.52. Nüüd valmistub 35-aastane naine sihikindlalt Moskva MM-võistlusteks, et seal altminek olümpial heastada. Tekst: Andrus Nilk

Foto: Marko Mumm

S

ügistalvisel ettevalmistusperioodil, millest viis nädalat möödusid Portugalis Monte Gordos, läbis tiimi Stamina Arco Transport liige Talts rohkesti kilomeetreid. Veebruaris jooksumaht vähenes ja Eesti sisemeistrivõistluste eel teritas ta lõigutreeningutega vormi. Evelin jooksis isikliku rekordi nii 1500 m (4.39,80) kui ka 3000 m distantsil (9.52,31). „Väga tubli!” kiitis Urmas. Pariisi maratoni eel harjutas Talts taas Monte Gordos. Kontrolltreeningute põhjal võis oodata aega alla 2:40. „Nüüd tuleb keskenduda heale esinemisele

Evelin Talts tahab ka sel suvel võistelda 3000 m takistusjooksus.

34

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

MM-il,” ütles Randma. „Pariisi ajaga kindlustas Evelin kergejõustikuliidu stipendiumi ka järgmiseks aastaks, mis võimaldab rahulikult edasi töötada. MM-il tuleb oma tulemus välja joosta.”

Tugev tervis on pluss

2011. aasta sügisest saadik on Talts harjutanud suure koormusega. Ta on vähendanud aeroobikarühmade juhendamist, et saaks täielikult jooksule pühenduda. „Suur pluss, et Evelin on püsinud kogu ettevalmistusperioodi tervena,” lausus treener, kes erinevalt talvisest laagrist käis samuti märtsis Portugalis.

„Evelin suudab oma seisundit hästi hinnata ja treeningutel kaasa mõelda. Kehakultuuriharidus ja aeroobikatreeneri töö kogemus tulevad kasuks,” selgitas Randma. Kevadel ja suvel püüab Talts uuendada 5000 m ja 10 000 m jooksu tippmarke, samuti võistelda 3000 m takistusjooksus. „Kui tahad maratoni läbida 2:35-ga, pead ka lühemate distantside tulemusi parandama, selle eesmärgiga töötame,” ütles Randma.

Pikaajaline kava

Möödunud aasta novembris Hispaanias Malaga maratonil isikliku rekordi 2:26.54 püstitanud Sergei Tšerpannikov vigastas kolm päeva enne Pariisi sõitu Madridis jalga. Treeningute põhjal jõukohasena tundunud EM-i normi 2:23 ründamine lükkub ilmselt sügiseks.

Treeningute põhjal jõukohasena tundunud EM-i normi 2:23 ründamine lükkub Tšerepannikovil ilmselt sügiseks. „Malaga võistlus suurendas Sergei enesekindlust ja teda on kannustanud tohutu tahe,” lausus Randma. „Usun, et ta oleks läbinud maratoni 2:20 kanti. Nüüd tuleb jalg terveks ravida, seejärel võib sihikule võtta 5000 m ja 10 000 m tippmarkide parandamise.” Kuigi Tšerepannikov saab augustis 30-aastaseks, on ta pikamaajooksus õpipoiss. Treener on hoolealust sügisest saadik häälestanud nelja-aastaseks ettevalmistuseks, mille finiš ootab Rio de Janeiro olümpial. „Sergei harjutamist on seganud lühiajalised haigestumised,” lausus Urmas. „Tal tuleb hoida pea külmana ja mõista, et arendavad ja taastavad treeningud peavad olema tasakaalus. Hirmus tahtmine suurendab ka terviseriske.” Sügistalvine ettevalmistus on Randma sõnul sujunud ka Priit Ausil, kes sai Eesti sisemeistrivõistlustel 3000 m jooksus isikliku rekordiga 8.22,99 pronksi. „Eelmine hooaeg läks Priidul vigastuste nahka, meil mõlemal oli palju õppida,” lausus Urmas. „Märtsis sai ta Portugalis täisväärtuslikult harjutada. Ootan suure huviga võistlusi 3000 m takistusjooksus ja 5000 m jooksus.”


[ TREENINGUTEOORIA ] Euroopa jooksuparemik sise-EMvõistlustel Göteborgis.

Kuidas abistab

jooksjat intervalltreening? Kas klassikalise intervalltreeningu teooria põhialuste tundmine võiks aidata kaasaegse intervalltreeningu kasutamisel? Jah, vastab Tartu Ülikooli spordipedagoog Ants Nurmekivi, kes kuulus 1960. aastate lõpus maailma pikamaajooksu paremikku. Tekst: Ants Nurmekivi

E

Fotod: Marko Mumm ja Lembit Peegel

smalt püüan tuua selgust Woldemar Gerschleri ja Herbert Reindelli klassikalise intervalltreeningu teooria põhialustesse, mida sageli on valesti mõistetud. Parim võimalus selle analüüsi tegemiseks on toetumine Gerschleri õpilase, Gordon Pirie (Melbourne’i olümpia hõbemedaliomanik 5000 m jooksus, mitme maailmarekordi püstitaja) kirjutistele ja kogemusele. 36

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Juba 1930. aastatel alustasid Saksamaa Freiburgi ülikooli professorid Gerschler ja Reindell vastupidavustreeningu uuringuid, toetudes harjutuste füsioloogilisele toimele. Nende loodud intervallmeetodi põhiidee oli korduvate, eri pikkusega, suhteliselt jõukohase tempoga lõikude vaheldumine aeglase tempoga puhkepauside ehk intervallidega. Meetod põhines arvamusel, et südame löögimaht suureneb puhkepausi ajal ja vähehaaval kohaneb üha pingelisema

jooksutempo talumisel. Uue lõigu alustamise kriteerium oli pulsisageduse langus 120 löögile minutis. Laialt tuntuks sai intervallmeetod tänu 1940.–1950. aastate legendaarsetele jooksjatele nagu Rudolf Harbig (Gerschleri õpilane, 400 m ja 800 m maailmarekordimees) ja Emil Zatopek (pikamaajooksu neljakordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmarekordiomanik). Gerschleri süsteemis olid 100–2000-meetrised lõigud. Seejuures tuleb talvekuudel teha täisväärtuslik ettevalmistus 100 m, 200 m ja 400 m lõikudel. See on viinud aga paljud väärarusaamale, et kasutati ainult neid lõike. Isegi maailmarekordimees (400 m 46,0, 800 m 1.46,0) Harbig jooksis 2000-meetrisi lõike. Intervalltreeningu kasutamise triumfiks võib pidada Zatopeki edu 1952. aastal Helsingi olümpial, kus ta võitis 5000 m, 10 000 m ja maratonijooksu. Kuigi Zatopeki ebatavaliselt suured korduste arvud 200 m ja 400 m lõikude jooksmisel tagasid edu, ei peeta seda enam otstarbekaks. Ka Tšehhi inimveduriks kutsutud Zatopeki konkurent Gordon Pirie väidab oma hilisemates kirjutistes, et üleliigsed olid ka tema treeningurekordid – 80 x


[ TREENINGUTEOORIA ] valltreeninguga. Juhul kui Pirie sattus hoogu ja jooksis kiiremini, karjus Gerschler: „Langersammer!“ (aeglasemalt). Joosta on vaja jõukohase, mitte üle jõu käiva tempoga. Alati peab kontrollima pingutuse tugevust ja arvestama järgmisi asjaolusid. 1. Kiirus. Peab vastama treenitusele, et oleksite võimeline tegema kogu kavandatud töö ülemäärase pingeta. 2. Distants. Jooksja peab läbima distantsi vajaliku tempoga. 3. Intervallid. Need peavad olema lõigu läbimise järel küllaldase pikkusega, et sportlane jõuaks ka järgnevat lõiku joosta vajaliku kiirusega. 4. Pidev jooks. Pärast kiiret lõiku on vaja jätkata jooksu mugava tempoga. 5. Variatiivsus. Lõikude pikkus ja kiirus peavad huvi hoidmiseks muutuma. 6. Tehnika. Treener peab jälgima jooksutehnikat.

180

löögini minutis võib viia pulsisageduse intervalltreeningul lõigu lõpuks. 200 m ligi 29 sekundiga üle 30-sekundilise pausi ja 54 x 400 m ligi 64 sekundiga üle 45-sekundilise pausi. Õigesti kasutatud ja sobivate mahtudega intervalltreening ei ole ainult teaduslikult põhjendatud, vaid ka praktikas kinnitust leidnud. Intervalltöö sobib õigesti doseerides väga hästi lihaste ja südame-vereringesüsteemi mõjustamiseks.

Treening pole võistlus

Üks põhilisi vigu intervallmeetodi kasutamisel on treeningu muutumine võistluseks. Gerschler soovitas järgida põhimõtet – tööta kergelt. Hilisemate arusaamade järgi oli sel juhul tegemist ekstensiivse, mitte intensiivse inter-

ge treening. Arengut näitab puhkepausi kestuse lühenemine ja korduste arvu suurenemine ning lõigukiiruse paranemine, pulsisagedus ei tohiks minna üle 180 löögi minutis. Jooks peab olema suhteliselt kerge ja liigse pingeta. Lõikude läbimisedläbimise ligikaudsed ajad Lõikude (SIIA SISSE TABEL): ligikaudsed ajad: Algaja Hästitreenitud jooksja Distants Algaja Hästitreenitud 100 m 20 sek 15 sek jooksja 30 sek 200 100m 40 m sek 20 sek 15 sek 400 60 sek 200m 80 m sek 40 sek 30 sek 400 m arv80 60 sek Korduste 10 sek – 40. Korduste arv 10 – 40.

Sellise taseme (vt tabel) saavutamiseks kulub aega ja vaja on kasutada ka teisi treeninguvahendeid. 400 m jooksja (rekord alla 50,00), 800 m jooksja (rekord alla 1.53) või 1500 m jooksja (rekord alla 3.50) võib 100-meetrisi lõike joosta 15 sekundiga, 5000 m jooksja (alla 14.30) ja 10 000 m jooksja võib 100-meetriseid lõike joosta 16–17 sekundiga. Sörkimise puhkepausid kestavad hästitreenitud jooksjal 30, keskmise tasemega jooksjal 45 ja algajal 60 sekundit. Niisuguse kiirusega lõigud võivad näida tagasihoidliku koormusena, kuid need on siiski piisavalt kiired, sest

Kiireid lõike peaks ühel intervalltreeningul olema vähemalt kümme ja puhkepaus küllaldaseks taastumiseks piisav. Puhkepausi kestust saab määrata pulsi taastumisega. Ülesanne on viia pulsisagedus lõigu lõpuks kuni 180 löögini minutis. Sellise sageduse puhul on pulsi taastumine kiire. Puhkepausi ajal Loengusari: tuleb joosta sama kiire rütmiga nagu lõikude ajal. Muidugi on siis sammu pikkus lühike. Pärast pulsisageduse vähenemist 120 löögile minutis on Ajakava organism valmis 23. aprill Funktsionaalne anatoomia jooksuvõtmest - enamkoormatud alustama järgmist liigesed, lihased, amortisatsioon lõiku. Esimeste 30. aprill Kehaline tasakaal liikumisel, selle seos ülekoormusvigastuste lõikude järel võib ja traumadega. paus olla lühem, 7. mai Venitusharjutused - nende vajalikkus ja erinevad tehnikad. väsimuse süvene14. mai Eesti jooksukalender ja kuidas üles ehitada treeningkava (1). 21. mai Eesti jooksukalender ja kuidas üles ehitada treeningkava (2). misel võib paus 28. mai Narva poolmaraton ning Tallinna Maraton, ettevalmistus ja pikeneda. Näiteks planeerimine. 20 x 200 meetri 4. juuni Spordipsühholoogia – ootused, valmistus, läbipõlemine ja jooksmise puhul motivatsioon. võivad puhkeinÜhe loengu osavõtutasu on 5 eurot. Tasumine kohapeal ja sularahas tervallid olla Osalemissoovist teatada: katrin.soidra-zujev@tlu.ee alguses 25, 35, 45 ja 55 sekundit ning Täiendav info: Loengud toimuvad alates viiendast Tondi 55 (II korrus), Tallinn tlu.ee/harrastus lõigust püsivalt 60 Kell 18.00-19.30 sekundit. Juhul Loengusarja toetavad: kui väsimus veelgi TALLINN LIIGUB suureneb ja puhEesti Olümpiakomitee kepausile kulub 65 Ühendus Sport Kõigile sekundit, katkesta-

TREENI TEADLIKULT

HARRASTUSJOOKSJALE

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

37


[ TREENINGUTEOORIA ]

120

treeninguks. Sisuliselt on sel juhul tegemist ekstensiivse intervalltreeninguga. Essen (1978) näitas, et selline aeroobne intervalltreening lühikestel lõikudel vähendas glükogeeni kasutamist võrreldes sama intensiivsusega (100 protsenti VO2 max) kestusjooksuga. Christensen jt (1960) peavad seejuures soodsaks teguriks ka müoglobiinivarude taastumist puhkepausi ajal. Gorostiaga jt (1991) leidsid, et intervalltreening kordustega 30 sekundit (100 protsenti VO2 max kiirusega) vaheldumisi 30-sekundiliste puhkepausidega andsid suurema VO2 max juurdekasvu kui kestustreening 70-protsendilise kiirusega VO2 max kiirusest. Samadele järeldustele jõudsid ka Billat jt (2000).

löögile minutis peab langema pulsisagedus intervalltreeningul uue lõigu alguseks. kiirus treenituse paranedes järkjärgult suureneb. Seejuures on lõigu läbimise kiirus teisejärguline, hoopis tähtsam on puhkepaus, millele tuleb rohkem pöörata tähelepanu. Meie jooksjate põhiline viga on see, et nad tahavad joosta lõike kiiremini ja pikendada puhkepause.

Treeningu riskid

Treeningu läbiviimine

Intervalltreeninguid alustades ei tohi üle pingutada ja kui väsimus annab signaali, tuleb treening katkestada. Konkreetset intervalltreeningut alustage oma teadvuse lõdvestamisest, ärge kiirustage. Tehke rahulik soojendus (suure sammusagedusega, kuid aeglane!), soovitavalt pargis või metsas. Vältige staatilisi venitusharjutusi nii enne treeningut kui ka võistlust. Sobiv on 5–10-minutiline kerge venitusvõimlemine, mille lõpus võib sooritada suure ulatusega jalgade hooharjutusi. Nüüd olete treeninguks valmis. Tavaliselt tehakse enne lõigutreeningut kiirendusjookse, kuid Pirie soovitab esimesi lõike joosta kavandatavast keskmisest tempost aeglasemalt. Intervalltreening ei ole imevahend. Seepärast on väga asjakohane pidada meeles Pirie soovitust, et väga tähtis on täiel määral kasutada kogu aasta vältel kõiki tasakaalustatud treeningukomponente – aeroobset jooksu, tempojooksu, mäkkejooksu, intervalljooksu, sprinti ja jõutreeningut. Olenevalt treenituse paranemisest ja võistlushooaja lähenemisest muutub üks või teine treeninguvahend tähtsamaks. Pirie hoiatab: „Vältige kurnavaid intervalltreeninguid, see on kõige levinum viga.“ Intervalltreening võib olla väga purustav, kui ei jälgita Gerschleri põhimõtteid. Teisisõnu: vältige intensiivseid intervalltreeninguid. Määrav on ekstensiivse intervalltreeningu kõrge tase, mitte intensiivne (glükolüütilise toimega) intervalltreening. Kõik need soovitused kõlavad väga kaasaegselt. On hämmastav, kui palju oli Gerschler 38

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Eesti tänavune sisemeister 1500 m ja 3000 m jooksus Nikolai Vedehhin.

Üks põhilisi vigu intervallmeetodi kasutamisel on treeningu muutumine võistluseks. oma ajast ees, toetudes põhiliselt kogemusele ja vaistule.

Teaduslikud uuringud

Gerschler–Reindelli klassikalise intervalltreeningu kontseptsioon on väga hästi kooskõlas kaasaegsete intervalltreeningu teaduslikel alustel põhinevate käsitlustega (Astrand jt 1960; Fox jt 1967, 1977; Daniels, Scardina 1984; Billat 2001). On tähelepanuväärne, et oma väga põhjalikus ülevaateartiklis nimetab Billat (2001) intervalltreeningut intensiivsustel anaeroobsest lävest kuni maksimaalse hapniku tarbimiseni (VO2 max) eelistatult aeroobseks intervall-

Kõik eeltoodud uuringud põhinevad ühtsel arusaamal, et mida spetsiifilisem on stiimul südame vereringesüsteemi ja aeroobsete ensüümide mõjustamiseks, seda suurem on maksimaalse hapniku tarbimise näitajate paranemine. Oluline on ka fakt, et lisaks soodsatele aeroobsetele ja hapniku transpordiga seotud nihetele stimuleerib intervalltreening laktaadi tööaegse eemaldamise võimet (Brooks jt, 1996). Mitte asjata ei soovitata suhteliselt intensiivsete lõikude järel kasutada taastumiseks mõõduka intensiivsusega jooksu. Noakesi (1991) uuringutes tuuakse esile intervalltreeningu soodne toime ka jooksja lihassüsteemile. Väga kasulik on intervalltreening pikkade lõikude kasutamisega, kuid liigse atsidoosi ehk happelisuse tekke vältimiseks soovitatakse hoida sel juhul intensiivsus vahemikus 90–100 protsenti VO2 max tasemest (Robinson jt, 1991). Ekstensiivse intervalltreeningu koormust saab hinnata pulsisageduse ja vere laktaadisisalduse näitajate abil. Siinjuures peab aga tingimata arvestama konkreetse sportlase individuaalsusega – tema maksimaalse pulsisageduse ja vere laktaadisisalduse maksimaalse tasemega. Suure intensiivsuse ja kõrge pulsisageduse puhul kaob pulsi informatiivne väärtus, sest näiteks 190-se pulsisagedusega võib vere laktaadisisaldus olla kas 10 mmol/l või 20 mmol/l. Kui esimesel juhul on tegemist ekstensiivse intervalljooksu ülemise piiriga, siis teisel puhul ulatusliku glükolüüsiga ning intensiivse ehk anaeroobse intervalljooksuga. Seega võib tinglikult intensiivseks intervalljooksuks nimetada


[ TREENINGUTEOORIA ] arvestades ekstensiivsed intervalltreeningud kõrge kvaliteediga. Sellise valetõlgenduse tõttu on mitmed jooksjad põhjalikult kõrbenud. Tõeliselt glükolüütilisi intervalltreeninguid tehakse makrotsükli kestel vahetult põhivõistlusteks valmistumise etapil kaks–kolm, nende vahel on seitse–kümme päeva. Või asendatakse need võistluste või kontrolljooksudega. Kaasaegse intervalltreeningu koormuse monitooringus ehk hindamisel on otstarbekas toetuda ulatusliku

Gordon Pirie, Inglismaa pikamaajooksja: „Vältige kurnavaid intervalltreeninguid, see on kõige levinum viga.“

Eesti maratonijooksu rekordi omanik Pavel Loskutov.

intensiivsust, mille puhul ületatakse maksimaalse hapniku tarbimise tase. See tõstab ka vere laktaadi taseme üle 10 mmol/l. Kasulik on meeles pidada, et seda taset ületavad intensiivsused ja suured vere laktaadi näidud hakkavad inhibeerima ehk pidurdama mitte ainult aeroobsete ensüümide taset ja kreatiinfosfaadi mehhanismi, vaid ka glükolüüsi ennast. Seepärast on intensiivse intervalltreeningu kasutamine seotud väga suure riskiga. Mjakintšenko ja Selujanov (2005) väidavad, et selliseid treeninguid ei tohiks teha aastas rohkem kui neli–viis. Kui intervalltreeningul joostakse lõike suhteliselt suure kiirusega ja see ei tekita äärmist väsimust (maksimaalselt suuri vere laktaadi näite), siis see ei ole glükolüütiline. Uurides maailma parimate jooksjate lõigutreeningut ja püüdes seda jäljendada, sageli see lihtne ja hästi tuntud reegel unustatakse. Arvatakse, et tippjooksjate edu põhineb glükolüütilistes intervalltreeningutes, tegelikult on need taset 40

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

uuringuprojekti (Nummela jt, 2008) tulemustele. Nende uuringud näitasid, et sportlase enda subjektiivne tunnetus, vere laktaadisisaldus ja pulsi taastumine on parimad intervalltreeningu koormuse näitajad. Kõik nimetatud näitajad käituvad intervalltreeningul samasuunaliselt. Koormuse välise külje näitajatest mõjutavad intervalltreeningu koormust kõige enam lõigu intensiivsus, taastumispausi ja lõigu pikkus (või kestus). Seevastu treeningu ja lõikude kogumahul ei ole nii suurt mõju treeningu pingelisusele. Tegelikult ei tehtagi suure intensiivsusega lõike ühel treeningul suure mahuga. Sportlase taustaandmetest mõjustab intervalltreeningu pingelisust tema eelnev treeningu taust, võimete eripära ja sugu.

Ületreeningu vältimine Ületreeningu vältimiseks intervalltreeningul tuleb järgida Nummela jt (2008) soovitatud põhimõtteid. 1. Kavandada treening nii, et selle maht on suurim ja intensiivsus väikseim alustreeningu perioodil, intensiivsuse suurenemisel võistlusperioodil maht väheneb. 2. Intervalltreeningul tuleb kasutada suurt eri kiiruste ja koormuste ulatusskaalat kogu aasta vältel, ainult rõhuasetused muutuvad aeglastest kiirete ja kergetest raskete suunas. 3. Sportlane peab pidevalt jälgima ja hindama enda tunnetust treeningu väsitavuse kohta. Isegi tugeva treeninguetapi ajal ei tohi end pidevalt väsinuna tunda. 4. Treener peab usaldama enda silmi ja sportlase tunnetust ning julgema vajaduse korral muuta esialgset treeningukava. 5. Pulsi taastumise kiirenemine pärast treeningut osutab intervalltreeningu õnnestumisele. Samas tuleb jälgida, et maksimaalne pulss ei väheneks (mõõdupuu on viimase lõigu suurem kiirus ja suurem pulsisagedus). 6. Vere laktaadisisalduse vähenemine standardsel treeningul näitab intervalltreeningu õnnestumist. Samas peab jälgima, et maksimaalne laktaadisisaldus ei väheneks (mõõdupuu on viimase lõigu suurem kiirus ja suurem laktaat). 7. Kiire jõutootmise võime (võimsus) ei tohi liigselt halveneda kogu aasta vältel. Kiirusvõimed on nõrgemad alustreeningu lõpus ja need peaksid paranema võistlusperioodil.

Ants Nurmekivi: „Kokkuvõttes võib öelda, et klassikalise intervalltreeningu üldised põhimõtted kehtivad ka praegu. Kui siia lisada kaasaegsed teaduspõhised ja tulemusliku treeningupraktika kogemused, siis aitab intervalltreening kaasa tipptulemuste saavutamisele. Kasulikke mõtteid võib siit leida ka tulemuste paranemise eesmärgiks seadnud harrastusjooksja.”


NB Minimus sarja jalatsid on varustatud REVlite põrutust neutraliseeriva tehnoloogijaga.Kanna ja päka kõrguste vahe (Drop) on ainult 4 mm.Joostes Minimus jalatsiga pehmel pinnasel paraneb teie jooksutehnika,te ei jookse enam üle kanna - seega väheneb põrutus jalale. Turvaline ja nauditav kogemus.

©2013 New Balance Athletic Shoe, Inc.

WR10

com facebook.com/NewBalance

Uued New Balance mudelid Rademaris piiratud koguses praegu soodushinnaga; -20% pluss kaasa tasuta jooksusokid. Proovimine tasuta!

MR10


[ NÕUANNE ] Jooksuasend reedab, kelle kõhu- ja seljalihased on nõrgad.

Õige kehaasend – vigastustest prii sportimise alus (2.) Füsioterapeut Indrek Tustit selgitab nõuandeloo teises osas, kuidas mõjutab kehaasendit vaagna ettepoole nihutamine. Tekst: Indrek Tustit

V

Foto: SEB Tallinna Maraton

aagna ettepoole nihutamisel (inglise keeles swayback – toim) tekib kehaasendis järgmine muutus: puusaliiges surutakse ettepoole nii, et puusapöörel liigub gravitatsiooni joonest ettepoole. Kui normaalse kehaasendi puhul on kõige eesmiseks struktuuriks rinnak, siis siin muutub selleks vaagen ja gravitatsiooni joon liigub hüppeliigese kohalt ettepoole vahel kuni varvasteni. Puus jääb nüüd sirutatud asendisse, mis tähendab, et jalg (reis, säär ja hüppeliiges) on puusast tagapool. Selline asend põhjustab puusapainutajate pikenemist. Samuti muutub süga-

vamaks ja teravamaks alaselja nõgusus. Kõige etteulatuvamaks lüliks muutub kolmas nimmelüli. Kuna nõgusus lüheneb, siis see omakorda muudab küfoosi ehk kumerselgsuse ulatuse pikemaks ja suuremaks ning küfoos võib ulatuda kuni nimme lülide tasandini. Samuti võib alaselja nimme osa veidi lameneda, mis võib põhjustada vaagna mõnevõrra tahapoole kaldumise. Viimati nimetatu on aga vaid üks võimalus. Vaagna ettepoole nihutamine võib tekkida ka siis, kui vaagen on veidi ettepoole kallutatud. Vaagna ettepoole nihutamise peamine tunnus on, et vaagen asub rinnakust

ees. Sel juhul oskab inimene tavaliselt väga täpselt öelda, kus ta tunneb valu ja tihti ilmneb see tugevamalt pärast pikemat seismist. Kõige sagedamini esineb selline kehaasend 18–28-aastastel sportlastel ja last ootavatel naistel, sest neil nihkub raskuskese ettepoole. Nagu teiste kehasendite muutuste puhul, osalevad ka vaagna ettepoole kallutamisel mitmed omavahel tasakaalustamata lihased. Kõhu sirglihase pikkus jääb enam-vähem endiseks. Küll aga muutub sirglihase ülemine osa jäigemaks ning sirglihase alumine pool kaotab toonust ja venib veidi välja. Kõhu külgmistest lihastest välimine APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

43


[ NÕUANNE ] põikilihas (external oblique) pikeneb ja sisemine (internal oblique) jääb muutumatuks või lüheneb.

Toetutakse ühele jalale

Seetõttu, et jalg on pidevas sirutusasendis, puusapainutajad pikenevad ja jäävad nõrgemaks ning sirutajad – suur tuharalihas (gluteus maximius) ja reie tagakülje lihased – lühenevad ja muutuvad jäigaks. Tihti võib see kehaasend põhjustada inimese vajadust seismisel toetuda rohkem ühele jalale, mistõttu puus vajub külje poole. Üks ühele jalale toetumise põhjusi võib olla keskmise tuharalihase (gluteus medius) nõrkus, mis võimaldab puusal küljele vajuda. Samal ajal võib pidev sellises asendis olek põhjustada aja jooksul keskmise tuharalihase pikenemise ja nõrgenemise. Sellises asendis olekut püüab korvata lai sidekirme pingutaja lihas (tensor fasciae lata), mis omakorda põhjustab iliotibialtrakti (iliotibial band ITB) lühenemise ja jäigastumise. ITB sündroom esineb jooksjatel ja teistel kestusaladega tegelejatel suhteliselt sageli ja siis võib tekkida ka põlvevalu. Seda peetakse üldjuhul ülekoormusvigastuseks, kuid nagu eelnevast selgub, võib seda põhjustada ka vale kehaasend.

Soovitatavaid harjutusi Lähendajalihastele soovitatakse kahte venitusharjutust. Esimene harjutus. Jalga sirgena hoidmine venitab lähendajalihaseid, mis kinnituvad põlvest allapoole. Teine harjutus. Istudes panna jalatallad vastamisi ja suruda põlvedele vajutades jalgu allapoole. See venitab lähendajalihaseid, mis jäävad põlvest ülespoole. Iga venitust peaks hoidma umbes 30 sekundit ja seda võib teha kaks korda. Keskmise tuharalihase tugevdamiseks leidub palju harjutusi. Oluline on pidada nende harjutuste sooritamisel meeles, et kõht (naba) peaks olema maksimaalselt tõmmatud sisse ja üles roiete alla. Seejärel tuleb pingutada vaagna sisemisi lihaseid ja alustada harjutuste sooritamist. Hoida tuleks head hingamisrütmi. Harjutuste korduste arvu on raske soovitada. Väga nõrga lihase puhul ei suudeta korrektselt sooritada üle mõne üksiku korduse.

osas. Sama testi võib kasutada ka ITB-i venituseks. Trendalenburgi testi puhul tõstab vaatlusalune jala üles nagu kõndimise ajal. Kui normaalse keskmise tuhara-

Mõõta lihaste tugevust

Nii iliotibialtrakti (iliotibial band ITB) pikkust kui ka keskmise tuharalihase nõrkust saab mõõta lihtsate harjutustega, mida nimetatakse Oberi testiks ja Trendalenburgi sündroomi testiks. Oberi testi ajal lamab vaadeldav külili kõrgemal alusel, näiteks massaažilaual alumine jalg põlvest ja puusast painutatud, et oleks parem tasakaal. Abiline stabiliseerib vaagna ning vaatlusalune tõstab pealmise jala umbes viisteist kraadi üles ja sirutab jala umbes viisteist kraadi tahapoole. Sellest asendist peaks vaatlusalune suutma sirutatud jalga langetada massaažilaua servani. Mugandatud testi puhul võib abiline viia jala põlvest painutatud asendisse ja jala allapoole langetamine võib toimuda sellest asendist. Selline testi mugandus näitab ITB-i probleemi põlve poolses 44

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

lihase jõudluse puhul peaks vaagen jääma samale tasapinnale, siis keskmise tuharalihase nõrkuse puhul langeb tõstetud jala poolne puus alla ja sel juhul on vaja teha keskmist tuharalihast tugevdavaid harjutusi (vt kõrval olevat artiklit). Keskmise tuharalihase nõrkus on samuti üks kestusalade harrastajate

suuremaid probleeme ja viib väga paljude teiste häirete tekkeni, mis põhjustavad valu nii põlves kui ka hüppeliigeses. Vaagna ettepoole nihutamise korrigeerimine sõltub suuresti sellest, kas suudame muuta asendi, kus vaagen on rinnakust ettepoole nihutatud, ja taastada normaalse gravitatsiooni joone. Kui seismise ajal toetutakse üldjuhul ühele jalale, siis tuleb selle jala lähendajalihaseid (adductor) venitada ja tugevdada eemaldajalihaseid, eriti keskmist tuharalihast (vt kõrval olev artikkel). Kuna vaagna ettepoole kallutamine on pigem kehaasendi kui lihaste tasakaalustamatuse probleem, siis on oluline kehaasendit pidevalt jälgida. Probleemsest kehahoiakust arusaamiseks tuleb püüda end maksimaalselt sirutada ehk nii-öelda pikemaks kasvada. Selleks asetatakse näiteks raamat patsiendi pea kohale ühe–kahe sentimeetri kõrgusele ja taldu maas hoides püüab inimene seda peaga 5–10 sekundit järjest puudutada, samal ajal normaalselt hingates. Seejärel lõdvestutakse ja proovitakse uuesti. Et enda liigutustest paremini aru saada, võib mõlemas käes hoida väikest raskust.


NB Minimus sarja jalatsid on varustatud REVlite põrutust neutraliseeriva tehnoloogijaga.Kanna ja päka kõrguste vahe (Drop) on ainult 4 mm.Joostes Minimus jalatsiga pehmel pinnasel paraneb teie jooksutehnika,te ei jookse enam üle kanna - seega väheneb põrutus jalale. Turvaline ja nauditav kogemus.

©2013 New Balance Athletic Shoe, Inc.

WR10

com facebook.com/NewBalance

Uued New Balance mudelid Rademaris piiratud koguses praegu soodushinnaga; -20% pluss kaasa tasuta jooksusokid. Proovimine tasuta!

MR10


[ VÕISTLUS ]

Uus korraldaja tahab Viljandi järvejooksu taset parandada

Tänavu korraldab Eesti kõige pikema ajalooga spordivõistluse, Viljandi järvejooksu Viljandi linn. Missugused on järvejooksu peamised muudatused? Selgitusi jagab Viljandi linnapea Loit Kivistik. Tekst: Jooksja

Foto: Scanpix

„E

smalt tuleb tunnistada, et aega jäi mõnevõrra napiks, et suuri muudatusi ellu viia ja kõiki oma mõtteid sel aastal teoks teha,” lausus Kivistik ja tutvustas paari uuendust. Tallinna poolt tulevad jooksjad saavad Viljandisse Edelaraudtee rongiga sõites osta poole võrra odavama pileti. „Kõik, kes tulevad 1. mail järvejooksule Tallinnast, Raplast, Türilt jne, võivad auto koju jätta ja teekonna koos sõpradega rongiga ette võtta,” selgitas Kivistik ja lisas, et Viljandi raudteejaamas ootav buss viib jooksjad võistluspaika.

Kivistik. „Usun, et see aitab osalejate arvu suurendada.” Üks suuri probleeme on viimastel aastatel olnud viivitus stardikoridorist

Iga Viljandi järvejooksul osaleja võib soovi korral lasta diplomi endale kohe välja trükkida.

Ülekandepilt jooksust

Transpordiabi pakutakse Viljandi linnapea sõnul ka tartlastele. Tema sõnul on Klubiga Tartu Maraton tehtud kokkulepe, et nad sõidutavad viljandlasi maikuisele SEB Tartu Jooksumaratonile ja Tartu klubi toob tartlasi Viljandisse jooksma. „Usun, et konkureerivate võistluste ühisettevõtmine parandab meie mõlema positsiooni turul,” märkis Kivistik. Teine uuendus on tehtud pealtvaatajatele – jooksurajalt tehtavat ülekannet saab vaadata staadioni suurelt ekraanilt. Samuti on ülekandepilt nähtav internetis ja nutitelefonidega. „Kosmeetilisi muudatusi oleme teinud ka lastejooksu korralduses,” lausus Kivistik. „Lastevanematel on internetist võimalus välja trükkida osaleja kaart, see kodus täita, mis aitab hommikul enne lastejooksu veidi aega võita. Ajakava alusel kutsutakse iga vanuserühm starti.” Kuidas kasutada Viljandi järvejooksu populaarsust, et sinna koguneks varasemaga võrreldes kümnendiku võrra rohkem osalejaid? „Esmalt tuleb parandada ürituse korraldust,” ütles 46

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Viljandi järvejooks on üks populaarsemaid rahvaspordiüritusi.

väljumisel. Staadioni ees asuv stardipaik on jäänud jooksjatele kitsaks. Näiteks tagapool startijal kulus mullu stardijoone ületamiseks üle kahe minuti. „Tuleb nõustuda, et stardikoridoris seismine pärast stardikorralduse saamist pole jooksjatele just meeltmööda, kuid sel aastal me veel viitstardile ei mõtle. Samas on kindel, et jooksjate hulga kasvamisel üle nelja tuhande on viitstart praegusele lahendusele ainumõeldav alternatiiv,” lausus Kivistik. Viljandi järvejooks oli järvejooksusarja avaetapp. Osa jooksjaid innustas sarjas osalemine järjepidevalt harjutama, nüüd otsustas uus korraldusjuht loobuda järvejooksusarjast, „Loobumise põhjusi on mitu,” tõdes Viljandi linnapea. „Viljandi järvejooks sai küll kaasa sarjas osalemisel teatud materiaalsed hüved, kuid need ei kaalunud üle emotsionaalseid ebameeldivusi, mis kaasnevad sellega, kui üht spordivõistlust korraldavad kaks organisatsiooni ja seda tehes ei liigu nad ühes suunas. Erimeelsusi oli meil (Staminaga – toim) igal aastal ja nendest ülesaamine nõudis liiga palju ning mõnest ei olnudki võimalik üle saada.” Kivistik lisas, et praegu nad järvejooksusarjaga taasliitumisele ei mõtle. „Seega ei ole mul ka konkreetseid tingimusi, millele peaks sari vastama, et Viljandi järvejooks taas seal osaleks,” nentis ta.


[ NÕUANNE ]

Harjutusi

pöia tugevdamiseks

Kuidas tugevdada tallavõlvi lihaseid ning suurendada hüppeliigese liikuvust ja jõudu? Soovitusi annab SportEST-i partner, füsioterapeut Katre Lust-Mardna. Tekst: Lauri Birkan

Fotod: Katre Lust-Mardna

T

allavõlvi lihaste treenimise eesmärk on parandada kesknärvisüsteemi võimet aktiveerida kiiresti lihaskiudusid, suurendada liigese stabiilsust liikumisel ja õppida õigeid liigutusmustreid. „Üks levinumaid vigastusi on plantaarfastsiit, kui tallavõlvilihastes tekib pinge ja valulikkus,” lausus Lust-Mardna. „Kui saate tallaaluse vabamaks, muutuvad ka sääred ja reie tagaküljed elastsemaks. Vaid ühest minutist golfipallimassaažist piisab, et ettepainutamisel muutusi näha. Sääre- ja reielihast võib masseerida pilatese rulliga.” Neuromuskulaarseid ehk närvilihasaparaadi harjutusi on väga kasulik teha pärast vigastust, kui ei söanda traumeeritud jalale täie jõuga toetuda. Hüppeliiges koosneb kahest osast, alumisest ja ülemisest. Alumine hüppeliiges peab olema stabiilne ja ülemine hüppeliiges võimalikult liikuv. „Just stabiilsusest jääb hüppeliigesel kõige enam vajaka ja sellest tekib traumasid,” lausus Lust-Mardna. Hüppeliigese stabiilsust saab suurendada tasakaaluharjutustega. Esmalt sulgege silmad ja hoidke tasakaalu. Harjutustest suurima mõju saamiseks ning sääre- ja reielihaste tööle panekuks tuleb jalga põlvest kümme kraadi painutada. „Ärme treeni kunagi ühte asja korraga! Tasakaalu arendavaid harjutusi sooritades saame samal ajal treenida eri lihasgruppe,” soovitas Lust-Mardna.

Ühel jalal seistes kerepöörded kepiga, kehatüvi keerab maksimalselt alla ja sirutub üles.

Jalatalla pingetest vabastamine Jalatala masseerimine golfipalliga.

Pilatese rulliga sääre masseerimine.

Pulgal kõndimine.

48

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Kannakõõluse venitamine.

Personaalse kava soovijad võivad pöörduda spordifüsioterapeutide poole www.füsioteraapia.ee.


[ NÕUANNE ]

Hüppeliigese stabiliseerimine

Ühel jalal seistes (tugijala põlv veidi kõverdatud) kere ette kallutamine, viies samal ajal teist jalga taha üles.

Ühel jalal seistes põlvest kõverdatud jala ette ja taha või sirutatud jala ette ja küljele viimine.

Harjutused tasakaaluplaadil või -padjal. Alustada alati kahel jalal seismisest, seejärel teha ühel jalal keerulisemaid harjutusi.

Tallavõlvide tugevdamine

Pöiatõmbed seistes edasiliikumisega.

Istudes asetatakse ühe jala suur varvas teise jala suurele varbale ja hakatakse aeglaselt libistama mööda säärt maksimaalselt üles ja alla tagasi. Varvas peab olema kogu aeg vastu teist jalga. Kiirustada ei tohi!

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

49


[ NÕUANNE ]

Jalalaba uuringud

aitavad ennetada vigastusi

Eesti Spordimeditsiini klastrisse kuuluvad ortopeedid, spordiarstid ja ortopeediatehnikud selgitavad jalalaba eripära ja uuringute kasulikkust. Tekst: SportEST

Foto: Rainer Ojaste

J

algade hea tervis on enamikul spordialadel heade tulemuste saavutamiseks ja sportlastee pikendamiseks olulised eeldused. Jalad toimivad keha stabilisaatorite ja löögijõu neelajatena ning neil on tähtis roll keha tasakaalu säilitamisel. Liikumisel muutub jala asend sisse- ja väljapöördumise tõttu ning jalg reageerib tundlikult tekkivale pingele ja survele. Iga inimese jalal on ainulaadse kujuga pöid ja labajala tallavõlv, mis on kas normaalne, kõrge või lamenenud. Jala muudavad haruldaseks ka selle suurus ja jõud. Jalalabas on 26 luud, 33 liigest ning üle saja kõõluse, lihase ja sideme. Iga inimese jalg jätab maha ainulaadse jälje.

Jalgade biomehaanilisi häireid saab parandada vastavalt igaühe vajadustele tehtud tallatugede abil. Ortopeediatehnik hindab jala tüüpi ja kõrvalekaldeid normist ning valmistab tallatoed, et ülekoormust ära hoida.

Vigastuse ennetamine

Enamik inimesi kannab masstoodangu jalatseid, mis ei arvesta iga jala ainulaadsusega. Ei ole võimalik, et üks jalanõu sobib kõigile! Teadmata oma jala eripära, on lihtne teha vale otsus ja osta ebasobivad jalatsid, mis omakorda võivad põhjustada tervisehädasid. Jalalaba asendi ja koormusjaotuse hindamine pakub võimalusi nii vigastuste ennetamiseks kui ka juba väljakujunenud ülekoormuse ja traumade ravimiseks. Klouniriietes jooksjal on mõnus. Hea, et ta kasutab jooksmiseks sobivaid jalatseid.

Asjatundjad aitavad

Vale koormusjaotus jalal, liiga kõrge või lame tallavõlv ja ebasobivad jalanõud võivad põhjustada tervisehädasid, näiteks valu pöia esi- ja tagaosas, põlves, seljas, varvaste asendi muutusi, rühihäireid. Kaebuste tekkimisel tuleks pöörduda spordiarsti või ortopeedi poole. Arst hindab seisundit, täpsustab diagnoosi, vajaduse korral suunab lisauuringutele (jalgade koormusjaotuse uuringud, röntgen- ja ultraheliuuringud jms) ja määrab uuringutulemustest lähtuvalt ravi. Mitmekülgsed uuringud (loe ka infokasti) annavad teavet, kas kaebuste põhjuseks võivad olla jalgade biomehaanika häired, ebasobivad jalanõud, jala ülemäärane asendi muutus või muu jalgade anatoomiline eripära. Asjatundjad annavad soovitusi harjutuste tegemiseks, individuaalsete tallatugede või jalalaba tugevdavate ortooside kasutamiseks, spordijalatsi valikuks jms. 50

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Jala tervise hindamine Jala tervise hindamine koosneb mitmest vaatlus- ja uurimismeetodist: 1. Jalgade ja jala jäljendi visuaalne vaatlus ja hindamine. 2. Jalanõude kulumisjälgede vaatlus ja hindamine. 3. Jalalaba survejaotuse mõõtmine seistes ja kõnnil. 4. Jalalaba digitaalne skaneerimine. 5. Kõnni ja jooksu dünaamika hindamine videoanalüüsi abil. Kontrollimisele ja uuringutele on võimalik pöörduda järgmiste teenusepakkujate poole: Tartu Ülikooli Kliinikum (www.kliinikum.ee/taastusravi) ja Eesti Ortoosikeskuses (www.ortoosikeskus.ee)


SENSE MANTRA LOOMULIKKU JOOKSU SOODUSTAV DOOR TO TRAIL JALATS. MADALAM KANNAOSA TOETAB PÄKA ESI- VÕI KESKOSAL JOOKSMIST, SUUNATES PÕRUTUSTE NEELAMISE LIIGESTELT LIHASTELE NING LOOB PAREMA TASAKAALU JA TÕSTAB JOOKSU EFEKTIIVSUST.

TUNNETUS JALATSI EHITUS LUBAB JALAL VABALT LIIKUDA, MADALAM KANNAOSA SOODUSTAB PÄKA ESIOSAL JOOKSMIST JA TALLA PAREMAT RULLUMIST, MIS PARANDAB RAJATUNNETUST, JALA TUGEVUST JA PAINDUVUST, PAREMAT TASAKAALU JA KIIREMAT TAASTUMIST VÄHEMATE VIGASTUSTEGA. .

MADALAM KANNAOSA

10 mm

ENDOFIT™ AINULT SALOMONI POOLT KASUTATAV TEHNOLOOGIA JALATSI PEALSE SISEOSA EMBAB PÄKKA JA PARANDAB JALATSI ISTUVUST JA TAGASISIDET MAAPINNALT.

SOODUSTAB PÄKA ESIOSAL JOOKSMIST JA PAREMAT LIIKUVUST. 16 mm

KAITSE JOOKSUJALATSILT EELDAD PAINDUVUST JA RAJA TUNNETUST, AGA SAMAAEGSELT KA KAITSET KIVIDE, JUURTE JA MAAPINNA EBATASUSTE EEST. PROFEEL FILM PAKUB KERGET JA PAINDUV KAITSET, SEEJUURES TUNNETUST OHVERDAMATA.

DÜNAAMILINE HAARE

PROFEEL FILM

SALOMONILE AINUOMANE PATENTEERITUD SÜSTEEM ANNAB MAKSIMAALSE KOKKUPUUTEPINNA JA HAARDE KUIVAL RAJAL, SUUREMAD KLOTSID TAGAVAD PIDAMISE MUDAS.

KERGE JA PAINDUV KAITSEKIHT AITAB VÄLTIDA VIGASTUSI.

STRATEEGILINE PAIGUTUS PÄKA ESIOSAS ANNAB MAKSIMAALSE TOIME.

ERINEVA KUJUGA KLOTSID PARANDAVAD HAARDUMIST


SENSE MANTRA LOOMULIKKU JOOKSU SOODUSTAV DOOR TO TRAIL JALATS. MADALAM KANNAOSA TOETAB PÄKA ESI- VÕI KESKOSAL JOOKSMIST, SUUNATES PÕRUTUSTE NEELAMISE LIIGESTELT LIHASTELE NING LOOB PAREMA TASAKAALU JA TÕSTAB JOOKSU EFEKTIIVSUST.

TUNNETUS JALATSI EHITUS LUBAB JALAL VABALT LIIKUDA, MADALAM KANNAOSA SOODUSTAB PÄKA ESIOSAL JOOKSMIST JA TALLA PAREMAT RULLUMIST, MIS PARANDAB RAJATUNNETUST, JALA TUGEVUST JA PAINDUVUST, PAREMAT TASAKAALU JA KIIREMAT TAASTUMIST VÄHEMATE VIGASTUSTEGA. .

MADALAM KANNAOSA

10 mm

ENDOFIT™ AINULT SALOMONI POOLT KASUTATAV TEHNOLOOGIA JALATSI PEALSE SISEOSA EMBAB PÄKKA JA PARANDAB JALATSI ISTUVUST JA TAGASISIDET MAAPINNALT.

SOODUSTAB PÄKA ESIOSAL JOOKSMIST JA PAREMAT LIIKUVUST. 16 mm

KAITSE JOOKSUJALATSILT EELDAD PAINDUVUST JA RAJA TUNNETUST, AGA SAMAAEGSELT KA KAITSET KIVIDE, JUURTE JA MAAPINNA EBATASUSTE EEST. PROFEEL FILM PAKUB KERGET JA PAINDUV KAITSET, SEEJUURES TUNNETUST OHVERDAMATA.

DÜNAAMILINE HAARE

PROFEEL FILM

SALOMONILE AINUOMANE PATENTEERITUD SÜSTEEM ANNAB MAKSIMAALSE KOKKUPUUTEPINNA JA HAARDE KUIVAL RAJAL, SUUREMAD KLOTSID TAGAVAD PIDAMISE MUDAS.

KERGE JA PAINDUV KAITSEKIHT AITAB VÄLTIDA VIGASTUSI.

STRATEEGILINE PAIGUTUS PÄKA ESIOSAS ANNAB MAKSIMAALSE TOIME.

ERINEVA KUJUGA KLOTSID PARANDAVAD HAARDUMIST


TĹĄempionide eine! Hea toit on edu pant. Proovi Kikase kanaĹĄnitslit - maitsvat, tervislikku ja toitvat klassikalist kanalihatoodet... ja ei mingit kunsti!

www.kikas.ee


[ NÕUANNE ]

Külmravi vähendab

valu ja aitab vigastusest paraneda

Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST käis külas Medexis ortopeed doktor Toomas Teinil, kes selgitas külma mõju, külmravi rakendamist pärast treeningut ja vigastuse korral. Tekst: Aivo Normak/SportEST

Fotod: Fysioline Eesti

K

ülmravi on spordivigastuste puhul esmaabi andmisel väga oluline. Külma toimel väheneb turse ja verevalumi tekkimise võimalus, aeglustub organismi ainevahetus, veresooned ahenevad ja põletikulised protsessid vähenevad.

Külmasprei leevendab valu.

Külm ravib vigastust

Ühendades külmravi teiste soovituslike esmaabivõtetega on võimalik vigastusest märgatavalt kiiremini paraneda. Kui ägeda vigastuse korral ei ole tekkinud verejooksu või luumurdu, tasub rakendada meetmeid, mille inglisekeelne nimetus on RICE (rest ehk puhkus, ice ehk jää, compression ehk surve, elevation ehk kõrgemale tõstmine). Vigastuse korral peab külmraviga jätkama vähemalt kahel–kolmel päeval ja vigastatud piirkonda tuleks külmakoti või jääga jahutada ligi 20 minuti jooksul iga kolme tunni järel. Külmravi pikemaajaliseks jätkamiseks sobib hästi ka külmageel.

Külm ravib valu

Külmravi abil on võimalik leevendada valu, kuna see aktiveerib närvilõpmeid ja närviteid, mis suudavad takistada seljaajust ajju nn valurajal liikuvat signaali. Seega pärsib külm valuretseptorite tööd ja aeglustab närviimpulsside juhtimiskiirust, vähendades valu tunnet. Külm-

Külmravi ohud Külmaprotseduuridega kaasnevatest ohtudest on esmatähtis meeles pidada, et väga suuri kehapindu pikemaajaliselt jahutades (nt jäävann) võib tekkida külmetushaigus või lausa alajahtumine. Mingit kehapiirkonda jääkotiga jahutades tuleb vältida jää ja naha otsekontakti, mis võib põhjustada naha külmakahjustusi. 54

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Taastumiseks kasutatakse aina enam jäävanni, kus on võimalik jahutada kogu keha või üksikuid kehaosi. ravi ajal hakkab aju andma organismile käsklusi paranemist kiirendavate endorfiinide tootmiseks, need aitavad ühtlasi organismi enda paranemismehhanismidel käivituda.

Külm aitab taastuda

Külmaprotseduurid toetavad tugevast treeningust või võistlusest taastumist. Pärast protseduuri kiireneb organismi ainevahetus ja laienevad veresooned, mille tulemusel kannab veri rakkudesse rohkem hapnikku ja lihastest eemalduvad efektiivsemalt jääkaineid (nt laktaat). Lisaks vähendab külm lihaste põletikulisi protsesse, mida põhjustavad treeningu käigus tekkivad mikrokahjustu-

Jääkott vähendab turset.


[ NÕUANNE ]

ARVAMUS Füsioterapeut Anneli Sikkut: „Juba sadu aastaid tagasi raviti jääga. Kaasajal on jää kasutamine asendunud mugavate, kiirelt kasutavate ja tõhusate vahenditega: külmaspreid, külmakotid ning külmageelid. Külmaspreisid on kahte sorti: lühiaegse toimega aerosoolid ning nn geel külmaspreid (nt Ice Power Sport), mille toime on üks– kaks tundi. Aerosooli ja külmasprei kombineeritud kasutamine võib anda pikaajalise külma mõju. Vigastuse olemusest sõltuvalt kasutatakse külmageele üldjuhul üks–kaks nädalat, kuid vahel isegi kuni neli nädalat. Külmageelide eelis on nende pikaajaline toime ning neid kasutatakse akuutsel vigastuse perioodil kolm–neli korda päevas, samal ajal kui spreid tuleks panna väga sagedasti. Pärast treeningut, ülekoormust ja ülekoormusvigastuse ravimisel kasutatakse samuti külmageele, mis vähendavad põletikku ja turset ning lõõgastavad lihaseid. Külmageeli toimet teaduslike uuringute saadud tulemused tõestavad ning kinnitavad külma efektiivsust ja jätkusuutlikust (Airaksinen et al: Prospective Randomized Controlled Trial of the Effectiveness of Cold Gel: American Academy of Physical Medicine and Rehabilitation 9 / 2001).

A E J BI! R I KI US A H TÕ

Ice Power Plus • trauma ja kukkumiste järgselt • lihas- ja liigesvaludele • lihaspingete ja ülekoormuse puhul leevendab põletikuliste • liigeste sümptomeid • seljavaludele • ennetab ja alandab paistetust

• esmaabiks venitustel, rebestustel, traumadel Ice Power kiirkülmakott

Võta alati endaga kaasa treeningule, matkale, reisidele, …! EE_IPPlus_Instant_Kylmäspray.indd 1

sed. Külmal on ka valuvaigistav, stressi vähendav ja immuunsüsteemi tugevdav toime. Pärast tugevat pingutust on soovitatav koormatud keha piirkonda jahutada, mis tagab kiirema taastumise ja parema valmisoleku järgmiseks treeninguks. Lisaks on tugeva toimega külmaaerosoolid ja -geelid jms. Pärast treeningut turgutab ka külm dušš.

Jäävann on kasulik

Külmraviks ja tugevatest treeningutest taastumise kiirendamiseks on hästi kättesaadavad jää ja külm vesi. Tõhusa jahutajana aitab jää traumade korral turset ja põletikku vähendada. Lihaste ja liigeste masseerimine jääga parandab tugevast treeningust taastumist ja aitab ennetada vigastusi. Taastumiseks kasutatakse aina enam jäävanni, kus on võimalik jahutada kogu keha või üksikuid kehaosi. Külmaspreiga saab väga kiiresti kehaosa jahutada, kuid selle toime on lühiajaline. Külmaspreid on kõige sobivam kasutada eelkõige esmaabi andmiseks vigastuse korral. Pikemaajalisemat jahutavat toimet omavat külmageeli võib peale määrida vastavalt sümptomitele iga päev kolme–kuue tunni järel.

Ice Power külmasprei • esmaabi sporditraumadele, venitustele, rebestustele • kiire ja efektiivne • toime algab koheselt • järelravi Ice Power külmageeliga

– aitab sind! www.icepower.net 12.4.2013 APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

55

12:45:04


[ NÕUANNE ]

Seitse müüti toidulisanditest

Söömine käib treenimise ja kehalise vormi parandamisega käsikäes. Kui organism ei saa piisavalt kvaliteetset kütust, kannatavad tulemused ning võivad tekkida tervisehädad. Toidulisandite kasutamise plusse ja miinuseid hindas kulturismi ja fitnessi treener Indrek Viska. Tekst: Helen Sulg

I

nfoportaali www.mybody.ee tegemisi vedav Viska ütles, et kodulehe eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust söömise, treenimise ja toidulisandite vallas. Lehelt leiab artikleid, retsepte ja foorumi.

Esimene müüt

– toidulisandites on rohkesti keemiat. See pole nii. Toidulisandid sisaldavad organismile vajalikke makro- ja mikrotoitaineid, mis täiendavad toiduaineid ning on nendega sarnase koostisega toitainete kontsentreeritud allikas. Euroopa Liidus on toidulisandite tööstus tugeva järelvalve all ning toodete kvaliteedi pärast muretsema ei pea. Tootesertifikaate võib müüjate käest küsida. Toidulisandite kasutamisel on neli põhilist eesmärki: töövõime parandamine, keha rasvavaba lihasmassi kasvu soodustamine, keharasva vähendamine, immuunsussüsteemi tugevdamine. Toidulisandeid omastab organism kiiremini kui sööki, samuti võimaldab toidulisand süüa väiksemaid koguseid ja saada rohkem kasulikke toitaineid kiiremaks taastumiseks.

56

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Teine müüt

– toidulisandite mõju on ülehinnatud. Nii ja naa. Sellel müüdil on osaliselt tõepõhi alla. Tuleks vaadata kriitiliselt, et reklaamitu ja reaalsus kokku läheks. Vältida tuleks tooteid, mille etiketil lubatakse ulmetulemusi treeninguta ja normaalse toitumiseta. Reaalsus on see, et õiges vahekorras ja õigeid komponente tarbides on võimalik eesmärke koos normaalse toitumisega kiiremini saavutada. Üks toidulisandi ülesandeid on leevendada mõne toitaine puudujääki. Näiteks kui tahame parandada hapnikutarbimist ja lihaste verevarustust, sobib tarvitada arginiini, taastumise kiirendamiseks on mõistlik kuni 20 minutit pärast treeningut tarbida valku ja süsivesikuid kontsentreeritud kujul suhtes 1:2.

Kolmas müüt

– toidulisandeid vajavad ainult kulturistid. Vale. Kulturismi harrastaja energiakulu on treeningul tunduvalt väiksem kui jooksjal, ratturil või tennisistil. Näiteks tunni ajaga kümme kilomeet-

rit jooksva 80-kilose mehe energiakulu on 850 kilokalorit, kulturist sama kaua kestval jõusaalitreeningul umbes 450. Juhul kui jooksjate, ratturite ja suusatajate treeningumaht on tunduvalt suurem kui kulturistidel, kasvab ka vajadus toidulisandeid võtta. Aminohapped, mineraalid, vitamiinid on organismile tähtsad.

Neljas müüt

– toidulisandid võivad asendada sööki. Pole nii. Tavaline toit on A ja O, söök peab olema tasakaalustatud ja süüa tuleb piisavas koguses. Nagu öeldud, on toidulisandi ülesanne kiirendada taastumist ja leevendada organismis tekkivaid puudujääke.

Viies müüt

– toidulisandid ei sobi naistele. Vale. Nagu pole naiste ja meeste praadi, pole ka vahet, mis soost isik tarbib toidulisandeid. Naise kehakaal ja energiakulu on väiksemad, seetõttu on ka vajadused väiksemad. Naistel esineb sagedamini rauavaegust.

Kuues müüt

– toidulisandid on vanuritele. Vale. Seenior eelistab ainevahetuse kiirendajaid või vajab verevarustuse ja toonuse parandajaid. Ei soovita tarbijal uskuda lubadusi stiilis „Doktor Oz soovitas”.

Seitsmes müüt

– toidulisandid on kallid. Vale. Arvutus tõestab seda. Kilogrammine valgukontsentraadi purk maksab 30 eurot. Sellest saab teha kahe kuu kestel 33 kokteili (üks doos on 26 grammi), mis teeb hinnaks 15 eurot. Sama valgukoguse saamiseks lihast on vaja rohkem raha välja käia.


NO SHOCK

Leevendab koormust rinnale raske treeningu ajal

EASY ADJUST

Paelad kergesti reguleeritavad kandmise ajal

NO SWEAT

Efektiivne niiskuse eemaldamine hoiab sinu naha kuiva


[ NÕUANNE ]

Kuidas mõjutavad

organismi energiajook ja spordijook? Spordiarst Mihkel Mardna selgitab, mida peaks arvestama energiajoogi ja spordijoogi tarvitamisel. Tekst: Jooksja

Energiajook ergutab

Energiajook on ergutava toimega, mille tarvitamine aitab inimesel end paremini kokku võtta. Seal sisalduvad ained kofeiin ja tauriin ning taimsed ekstraktid mõjuvad toniseerivalt, neist võib olla kasu lühiajalisel pingutusel. Vastupidavusalal, näiteks maratonijooksus, võib energiajook mõju avaldada lõpukilomeetritel, kui väsinud keha vajab ergutamist. Jooksu ajal ei tohiks aga energiajooki tarvitada, sest tauriin ja kofeiin pärsivad vedeliku ja mitme vajaliku mineraalaine imendumist organismis. Enamik energiajooke on hüportoonilised või parimal juhul normotoonilised. Kiiremini imenduvad organismis aga hüpotoonilised joogid.

58

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Sporditegemise ajal pole energiajoogi tarvitamine enamasti õigustatud,

Spordijook annab energiat

Pikal pingutusel on vedeliku tarvitamine organismile vajalik. Ühes tunnis imendub maksimaalselt 900–1000 milliliitrit vedelikku. Võime juua rohkem, aga see enam ei imendu. Kui aga näiteks juua pool tundi enne maratoni pool liitrit hüpotoonilist spordijooki, siis ei teki organismis nii kiiresti vedeliku puudust. Palavuses peaks jooma jahedat spordijooki. Soe jook ei imendu ja jääb makku loksuma. Jahe jook tagab organismi energiasäästliku toimimise. Külma ilmaga tuleb juua leiget spordijooki.

Sobiva spordijoogi saamiseks tuleks seda segada maitsetu veega, siis saab kõige objektiivsema tulemuse. Kui segada spordijooki mineraalveega, mõjutavad selles sisalduvad ained nii segu koostist kui ka maitset. Spordijoogi segamisel tuleks arvestada, et jook oleks hüpotooniline, siis see imendub difusiooni teel seedetraktist kiiremini. Normotooniline jook seguneb veega aeglaselt. Hüpertooniline jook tõmbab aga vee endasse ja kipub sooritusvõimet pärssima. Kümne kilomeetri jooksul tuleks juua vett, mis imendub kõige kiiremini. Pikematel distantsidel, eeskätt maratonis on vaja mineraalaineid ja suhkrut. Süsivesikud on kõige odavam energia ja seda leidub spordijoogis küllaldaselt.


APRILLIS

NALJA

POLE Jalgpalli Meistrite Liiga veerand-

finaalid. Meie kodune Eesti Korvpalli Meistriliiga. Veninud algusega NHLi hooaeg kogub tuure. 20. aprillil algavad NBA playoff’id. Lisaks palju sündmusi tennisest ja käsipallist Vormel 1 ja MMA-ni!

JÄLGI VEEBIS JA MOBIILIS!


[ VÕISTLUS ]

Kõva Mehe jooks

Üle maailma koguvad populaarsust takistustega jooksud rasketes oludes. Eestis on selle ala lipulaev kuuendat korda toimuv Kõva Mehe jooks. Tekst: Jooksja

V

ärvika spordiürituse korraldajate, spordiklubi Stamina ja Saunapunkti eesmärk on mitmekesistada harrastussportlase võistlusmenüüd ja pakkuda talle võimalust end nii kehaliselt kui ka vaimselt proovile panna. Laupäeval, 22.juunil on kõik värvika ja ekstreemse sportliku pingutuse sõbrad oodatud Saunapunkti, kus ees ootab looduslike ja ehitatud takistustega kümnekilomeetrine jooksurada. Esimese viie jooksu põhjal on korraldajad teinud hulgaliselt häid järeldusi, mida on võetud arvesse, et pakkuda heatasemelist sportlikku meelelahutust.

Heitlus ämblikuvõrguga

Kõva Mehe jooksul tuleb osalejatel

60

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Vähemalt viiel korral tuleb Kõva Mehe jooksus end vette kasta, mõnel korral paraku ka kaelani. vähemalt viiel korral end vette kasta, mõnel korral paraku ka kaelani. Märjast libedate jalatsitega savisest künkast üles ronimine paneb proovile nii kannatamisvõime kui ka tasakaalutunde. Varasematest kordadest tuttav heinapallide virn ehitatakse sel aastal kindlasti kõrgem ja virna tipust avaneb uhke vaade eespool lippavatele kaaskannatajatele.

Eelmistel jooksudel osalenud teavad, et torudes roomamine ja üle müüride turnimine on juba sissetöötatud takistused. Ämblikuvõrk, millest tuli möödunud suvel üle ronida, tehakse veel raskemini ületatavaks. Paremusritta pannakse nii mehed, naised kui ka tiimid. Tiimi arvestuses liidetakse kolme osaleja ajad ja väiksema koguajaga võistkond saab esikoha. Jooksu suurtoetaja Salomon annab igale lõpetajale Kõva Mehe särgi, sel korral saab iga finišeerija ka medali. Võistluskeskuses Saunapunktis võivad jooksusõbrad väsinud lihaseid kosutada soome ja vene saunas. Jaanilaupäeva puhul süüdatakse kõikide kõvade meeste ja naiste auks jaanituli, mille ääres on hea värskeid muljeid vahetada.


Uus Acceleritas3 on kohal! Tõeline pärl metsas ja raskel maastikul jooksjatele. Uudne tallamuster töötab nagu traktori rehv, juhtides pori talla alt külgedele. Samal ajal tagab uus Rubber 9 Extreme™ kummisegu erakordselt hea haardumise ka kõval pinnasel, kaotamata oma kestvust. Madal tallaprofiil annab hea rajatunnetuse. Uus vahetalla ehitus teeb jalatsi painduvamaks ja kergeks kõigest 195 grammiseks. Pealismaterjal imab minimaalselt vett ja on vastupidav. Jalats võimaldab jala loomulikku liikumist, tekitades tunde nagu jookseksid sokkides. Sokkides, mis kaitsevad jalga, haarduvad väga hästi ja on vastupidavad. Saadaval MATKaSPORT kauplustes www.matkasport.ee

www.icebug.se


[ VARUSTUS ]

Beureri spordikellad sobivad ka nõudlikule harrastajale Laia ampluaaga Saksa kaubamärgi Beureri toodete hulka kuuluvad teiste seas meditsiini- ja koduelektroonika, elektroonilised kaalud ja massaažitoolid, sealt leiab ka korraliku valiku spordikellasid. Tekst: Lauri Birkan

Fotod: Euronics

Odavamad mudelid Kuigi lihtsamate ning odavamate (alates 39 eurost) mudelite juurde pulsivöö ei kuulu, avaldab muljet näpusensorifunktsioon, mis annab võimaluse korraks oma hetkepulssi kontrollida. Seevastu kallimate, pulsivööga kellade puhul – hinnaga kuni 189 eurot –, võib valida mitme lisafunktsiooniga mudelite vahel, mille sihtrühmaks vastavalt jooksjad, ratturid või lihtsalt vaba aja veetmist armastavad pühapäevajalutajad. Parimaid kelli saab ka arvutiga ühendada ning vajaliku tarkvara alla laadida, et tulemusi graafiliselt vaadata. Lühidalt öeldes on kelladel olemas kõik, mida nõudlikum sportlane vajab – välja arvatud GPS-i funktsioon. Kellele aga viimane äärmiselt oluline on, võiks tutvust teha Beureri uusima müügihitiga: Runtastic PM 200+. See on nutitelefoniga ühilduv miniatuurne ning GPS-i funktsiooni toetav vastuvõtja (koos vajaliku tarkvaraga), mis ühildub pulsivööga ja näitab lisaks reaalajas kõrguste vaheldumist, kiirust, distantsipikkust, trenniks kulutatud aega ning kalorite hulka. Lühidalt: täiendab märkimisväärselt nutitelefoni, kaotades ühtlasi vajaduse samal ajal kella kanda. Telefoni võib kinnitada spetsiaalse kinnitusega mugavalt ümber õlavarre.

Veekindlad kellad

Beurerit Eestis esindava Euronicsi kauplusi haldava Sandman Goup AS tootejuhi Regina Krukovskaja sõnul võib Beureri kelli liigitada ka pulsivöö ja kella vahelise andmeülekande järgi – ühed on analoog, teised aga digitaalse andmeülekandega. „Viimane välistab võimaluse, et kõrval pingutava kodaniku kellaga andmed segamini läheksid. Analoogsignaali puhul võib seda juhtuda,” ütles Krukovskaja ning lisas, et kõik Beureri kellad on ka piisavalt 62

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Beureri pulsikelladel on rohkesti funktsioone ja ilus disain.

veekindlad, et nendega ujuma minna. Et veekindlus aga säiliks, soovitab ta kella patareisid ise mitte vahetada, vaid lasta seda teha asjatundjal. Mis teeb aga Beureri kellad heaks? „Esmalt muidugi väga hea hinna ja kvaliteedi suhe – ka kõige odavamatel kelladel on põhifunktsioonid olemas, lisaks on kellade menüü lihtne ja kõigile arusaadav. Ei midagi keerulist,” põhjendas tootejuht. Lisaks on võimalik soetada endale juurde mitmeid lisatarvikuid (näiteks jalgrattakinnitust või jooksususside külge kinnitatavat kiirusemõõdikut), mida saab vajadusel alati välja vahetada. Peale kõige muu on kellad ilusad ja neid sobib ka igapäevaselt kanda. „Tänu Beureri kellade suurele valikule ja kenale disainile peaks igaüks leidma omale kella vastavalt maitsele,” lausus Krukovskaja.

Beureri kella juurde võib soetada kiirusmõõdiku, mis kinnitub jooksujalatsite külge.

Runtastic PM 200+ on nutitelefoniga ühilduv miniatuurne ning GPS-i funktsiooni toetav vastuvõtja, mis ühildub pulsivööga.


TULE TRENNI! myfitness.ee

TREENINGUD ILMA SIDUVA LEPINGUTA! EESTI SUURIM SPORDIKLUBIDE KETT ROCCA AL MARE KRISTIINE VIRU TARTU LÕUNAKESKUS NARVA FAMA PÄRNU VILJANDI AVAME VARSTI UUED KLUBID TARTU KESKLINNAS JA LASNAMÄEL

LIITU ONLINE ALATI SOODSAM


[ VARUSTUS ]

Milline jooksujalats sobib Eesti maastikule

Tootjad pakuvad maastikul jooksmiseks erineva tallamustriga jalatseid, minimalistlikest soki tüüpi tossudest paksema tallaga põrutuskindlate jooksujalatsiteni. Kuidas kohanduvad eri tallad Eesti maastikuga, selgitab kogenud jooksja ja multisportlane Silver Eensaar. Tekst ja fotod: MatkaSport

Icebug Attla-L Bugrip® La Sportiva Quantum Quantum esindab La Sportiva morfodünaamilise tallaga jalatseid, mis püüavad pilku uudse lainelise ning tavapärasest paksema tallaga. Quantumi paksem ja vetruvam tald pakub jalale tuge. Talla keskosasse on kujundatud hobuserauakujuline stabilisaator, mis vähendab jala väändumise ohtu. Tootja hinnangul sobivad need jalatsid mägisel maastikul jooksmisel. Silver Eensaar: „Olen kasutanud Quantum jalatseid Ace Xdream sarja linnajooksul, need sobivad väga hästi asfaldil jooksmiseks. Kuivades oludes on talla pidamine väga hea, kuid mudas ja märgadel lehtedel ning heinal võib olla libe. Selle jalatsiga võib näiteks joosta mööda asfaltteed metsa treenima. Maastikul on eeliseks sügavam muster, asfaldile sobib Quantumi suhteliselt sile tald kõige paremini.“

Kõvasulam naastudega tald on mõeldud treeninguteks jäätunud radadel, jäisel asfaldil, lumes, vihmas ja poris. Dünaamilised naastud haakuvad hästi maastikul ning varjuvad talla mustrisse asfaldil joostes. Tald on pehme ja painduv, kuid hea külgstabiilsusega. Tänu Squish™ põrutusvastasele süsteemile on mõeldud kasutamiseks nii pehmel kui ka kõval pinnasel. Eensaar: „Sobivad kõige paremini jooksmiseks talvel jäistes oludes, eelised on libeduskindlus, jäigem tald, tugevdus ja põrutuskindlus. Lumega piisab sageli ka tavalise jooksujalatsi tallamustrist, et pinnasega head kontakti saada, kuid jääl on naastud vajalikud. Samuti annavad naastud eelise orienteerumisel libedal märjal heinal või märgade puutüvede ületamisel. Sobivad treenimiseks.“

LaSportiva C-Lite2.0 Väga sügava tallamustriga kerged jooksujalatsid, mis on valmistatud võistlemiseks seiklussportlastele, orienteerujatele ja krossijooksjatele. Tald sobib eri maastikele, välistald on kaetud AT FriXion kulumiskindla kummiseguga ning talla külge saab kinnitada lisaks eraldi müüdavaid A.T naaste, et pakkuda maksimaalset haarduvust ka libedal pinnasel. Eensaar: „Maastikul jooksjate hulgas oli La Sportiva C-Lite mudeli eelkäija Crosslite pikka aega hinnatud võistlusjalats. Kerge, hea pidamisega, hingav. Ainus koht, kus seda ei soovitaks, on sile ja märg kiviparkett, kõikidel ülejäänud pinnastel on väga hea haakuvusega jalats. Sama võib öelda ka uue C-Lite jalatsi kohta. Sobib hästi maastikul jooksmiseks ja orienteerumiseks ning ka multispordiks, sest jäigem ja sirgem tald võimaldab hästi sõita rattaga.“

64

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Icebug Acceleritas3 Acceleritas3 on Icebugi uusim maastikujooksu jalats, mis esindab tootja minimalistlikku suunda ning tundub jalas nagu põrutuskindel sokk. Õhukeseks töödeldud talla eesmärk on pakkuda paremat maapinna tunnetust. Tallamuster on tuletatud traktori rehvi mustrist, kus diagonaalsed sügavad kanalid lükkavad joostes pori jalatsi keskosast äärtesse. Tald pakub tootja kinnitusel haakuvust nii tasasel kui äkilisemal maastikul. Eensaar: „Uus mudel, mida ei ole veel proovinud. Välimuselt meenutab Innove8 jalatseid, mis on orienteerujate hulgas küllaltki hinnatud. Maastikul jooksmine vajab äkilist mustrit, eriti mudas ja märjal heinal, tõenäoliselt sellisele maastikule mõeldes on seda tootearendust ka tehtud.“


On aeg hakata mõtlema oma tuleviku peale. Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid. Jooksmine ühendab paljusid spordialasi. Kuigi see on lihtne, on see väga nõudlik. Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ’’Running’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete triatleetide ja jooksjate poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga jooksmise ajal nii lühikestel kui ka pikkadel distantsidel. Meilt tellides saab klient kaasa oma enda jalgadest tehtud positiivid. Järgmise paari tellimiseks ei ole vaja teha muud kui tuua need meile, ning me valmistame ootetööna (u 20 min) uue tallatoe paari vastavalt kliendi soovile.

www.gadox.ee  Jalalabale lasuva surve mõõdistamist jalalaba neljas eriosas (kand, keskvõlv, pöid, varbad) nii dünaamilises kui ka staatilises olekus;  tulemust analüüsida 2D ja 3D versioonis;  salvestada kõnnimudel (ROP) ja analüüsida kõnnimudelit õige telje suhtes kraadides;  seade mõõdistab täpselt labajala pikkuse ja laiuse, mis on eriti oluline kliendile õigete jalatsite ja sisetaldade valikul;  saadud raportitulemusi arvestades on võimalik tellida individuaalsed sisetallad igapäevaseks kasutamiseks kui ka erinevaks otstarbeks nagu näiteks jooks, kõnd, tennis, golf, suusatamine, rulluisutamine, jalgpall jne;  mõõdistamine võimaldab määratleda jalalaba probleemsed piirkonnad ja valida õiged tallatoed ning jalatsid (sh. kliendid, kes põevad diabeeti, reumatoidartriiti või kelle jalalaba on deformeerunud);  andmed salvestatakse andmebaasi. Andmebaas võimaldab erinevatel aegadel tehtud uuringute tulemusi Jalalaba diagnostikat teostatakse Türi 10c, Tallinn eelregistreerimine tel. 650 1322 E. - R. 9.00 - 16.00 võrrelda. AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn

Tel: 6 501 322 Fax: 6 501 323

E-post:info@gadox.ee E-R 9.00-16.00


[ VARUSTUS ]

Survepõlvikute

kandmine vähendab jooksmisel lihaspinget

Nanso Group Eesti AS on aastaid valmistanud profülaktilise otstarbega survepõlvikuid Bohaco Support & Travel. Tekst: Jooksja

Foto: Nanso Group Eesti AS

E

sialgselt olid profülaktilised survepõlvikud mõeldud neile, kes töötavad kestvalt seistes või istuvas asendis ning käivad pikkadel reisidel, kus inimesed ei saa mitme tunni vältel palju liikuda. Survepõlvikute kandmisel jalad ei paistetanud ja seisva töö puhul väsisid jalad vähem. Nanso Group AS toodetavates survepõlvikutes on sünteetiliste niitide osatähtsus viidud miinimumini ja allergiavabade naturaalsete lõngade osatähtsus moodustab kuni 70 protsenti. Järjest uusi materjale võetakse tootmises ka edaspidi kasutusele.

Survepõlvikute kandmise mõjust on aru saanud ka sportlased. Näiteks spordisurvepõlvikuid kasutavad need, kelle jalad on rohkem koormatud, näiteks pikamaajooksu, suusatamise, jalgrattaspordi või pallimängude esindajad.

Vereringe paraneb

Saksamaal Friedrich-Aleksanderi Ülikoolis tehtud uuringus selgus spordisurvesukkade kasulik mõju harrastusjooksjaile. Väidetavalt võib näiteks nelja tunniga maratoni läbiva jooksja 68

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Nanso survepõlvikud vähendavad lihaspinget ning parandavad taastumist. tulemus Nanso sokkide kandmisel paraneda kuni kaksteist minutit. Sokid vähendavad lihaspinget ning taastumine on kiirem. „Survepõlvikute põhiülesanne on parandada vereringet ja aidata kaasa, et lihastes ei tekiks piimhapet,” täpsustas Nanso Group Eesti AS juhatuse liige Andres Ergma. „Jala allpool on surve suurem ning see väheneb põlve suunas, lükates sellega verd tagasi südame poole.” Kui tavainimesel võib jääda arusaam, et survesokid küll aitavad tulemusi parandada, aga ei tundu jalas mugavad, siis selle võimaluse lükkab Ergma kindlameelselt ümber: „Surve ei sega jooksmist, vaid annab jõudlusele ainult juurde.” Nanso Group Eesti AS on valmistanud survepõlvikuid jooksjatele ja korvpalluritele. Tennisistid kannavad Bohaco Support & Travel profülaktilise otstarbega survepõlvikuid, mis avaldavad jalale väga kerget survet. Sokkide kasutamine on populaarne ka eri alade harrastussportlaste seas. „Sokid on Rademari spordikauplustes müügil ning jaemüügist ostetud sok-

Nanso Group Eesti AS valmistatud survepõlvikud

kide kohta meil pole täpseid andmeid, kes neid tarvitavad,” ütles Ergma ja lisas, et Rapla korvpallikoolist sai äsja uus koostööpartner, kes Nansolt survepõlvikuid tellis.


Bohaco p천lvikud

viivad v천idule!

NANSO GROUP EESTI AS www.nanso.ee

Kopli 25, Tallinn 10412 tel 6678442 faks 6678458

Edasim체체jad: Rademari kauplused www.siidisukk.ee


Jooksuaeg on kohe algamas ja kindlasti on jooksusõbrad juba huvi tundmas, et mida uut on sel kevadel spordibrändidel pakkuda. Hea jooksujalats on selline, mis istub ideaalselt jalas, millel on piisavalt toestust ja mille põrutuskindlus lubab läbida probleemideta pikki distantse. Ja atraktiivne välimus kuulub samuti komplekti. Selle kirjeldusega klapib ideaalselt uus Nike Flyknit Lunar+ 1. Uudne ja mugav jooksujalats, mis ühendab endas ideaalselt jalga istuvad „kootud“ pealsed ja hea põrutuskindlusega Lunarlon vahetallad. Nike Flyknit tehnoloogia sündis 2012. aasta veebruaris ja suurele areenile jõudis see esmakordselt Londoni olümpiamängudel, kui mitmed tippatleedid võistlesid selle tehnoloogiaga valmistatud Nike Flyknit Racer jalatsis. Uus jalats kaalus vaid 160 grammi, mis oli tervelt 19% kergem, kui Nike senine kõige kergem jooksujalats. Nike Flyknit tehnoloogia tähistab uut ajastut jooksujalatsite loomises. Uue tehnoloogiaga pealsed on loodud kudumistehnikat kasutades. Need on ühes tükis ja kohanduvad ideaalselt jalaga. Ka vajalik toestus on materjali „sisse kootud“, kuid täiendavaks toestuseks on kasutatud Nike Flywire tehnoloogiat. Selle tulemuseks on äärmiselt kerged, hingavate ja mugavate pealsetega, kuid hästi toestatud jooksujalatsid, mis sobivad ideaalselt ka igapäevajooksjatele.

Nike Flyknit Lunar+ 1 on müügil Nike esinduskauplustes Viru Keskuses ja Sportland Running kaupluses Kristiine Keskuses.

Väga hea põrutuskindluse annab jalatsile Lunarlon. See vastupidav vahtmaterjal annab jalatsile pehme kui samas väga tundliku põrutuskindluse. Nike Flyknit Lunar+1 on neutraalse toestusega jalats, kuid oma universaalsuses ja pealsete „kohandumisvõimega“, sobib see hästi erinevatele jooksjatele.

Nike Flyknit tehnoogia on muuhulgas on ka ökoloogiliselt eesrindlik, sest pealsed valmistatakse ühes tükis ja puudub vajadus lisada erinevaid kihte ja paneele, mistõttu tekib tootmisjääke minimaalselt (hinnanguliselt kuni 80% vähem).


Joostes vabaneb rohkem kui higi

Aktiivne harrastussportlane, Elioni Spordiklubi liige Jaanika Kindlam osales märtsis viirushaigust trotsides Rooma maratonil. Kuigi eesmärk jäi saavutamata, pakkus Igaveses Linnas jooksmine suure elamuse. Tekst: Helen Sulg

„J

Foto: erakogu

ooksin nagu muuseumis,” hindas Jaanika Igavese Linna ilu ja vaatamisväärsusi. „Kõigega tutvumiseks tuleb ilmselt läbida see rada mitu korda.” Maratoniks valmistus Jaanika kuus kuud, kuid saatus tegi talle ninanipsu – kolm nädalat enne võistlust tabas teda viirushaigus ja kogu distantsil tundis ta end kehvalt. „Öeldakse küll, et unista suurelt, aga tegelikult tuleb võtta rahulikult,” tõdes Jaanika ja lisas, et eesmärk ei tohi muutuda kinnisideeks. Iseendaga võideldes suutis naine maratoni lõpetada. Eesmärgiks seatud aega 3:45 püüab ta uuesti septembris SEB Tallinna Maratonil.

Kolm maratoni aastas

Jooksu ja suusatamisega tegelenud isa eeskujul osales Jaanika Viljandis Paala järve jooksul ja suusapühapäevakutel. Teises klassis läks tüdruk kergejõustikutreeningule, kuid põhikooli lõpus tuli põlvehädade tõttu harjutamisest loobuda. Paari aasta pärast leidis naine korvpalli mängides tee spordi juurde tagasi.

eneseületust, on sealt alates läinud tõusvas joones,” rääkis Jaanika, kes on osalenud jooksu-, rattasõidu- ja seiklusspordiüritustel. „Siiani arvasin, et üks maraton aastas on küll, aga nüüd pean kolme täitsa mõistlikuks – kevadel, suvel ja sügisel,” lausus Jaanika. „Tegelikult olen jooksnud ka talvel maratoni – vana aasta maratoni.” Üldjuhul jookseb naine õues, miski ei kutsu teda spordihalli treenima. „Põhjuseid jooksmiseks on väga palju,” ütles ta. „Hea enesetunne, parem väljanägemine, liikumine värskes õhus, mõnus seltskond, mõtete selginemine.

[ TEGIJA ] See aeg kulub iseendale. Mulle meeldib ühes filmis kuuldud mõte: joostes vabaneb rohkem kui vaid higi.”

Sport ja töö

Töö kõrvalt leiab Jaanika kindlasti treenimiseks aega, kui seda soovib. „Mul on toetav pere. Jooksult tagasi tulles olen nagu teine inimene, see on niivõrd lõõgastav,” lausus ta. Vahel treenib Jaanika koos teiste jooksusõpradega. „Aeg kaob lennates ning tüütud ei tundu ka lõigutreeningud, jooksuharjutused ja kehalised harjutused,” lisas ta. 2006. aastast alates on Jaanika osalenud seiklussarjas Xdream. Kõige põnevamad on öised etapid. „Päikesetõusus vändata, ujuda või joosta on tore,” lausus ta. Aktiivse rahvasportlasena imetleb Jaanika inimesi, kes suudavad ületada iseennast. Rooma maratoni lõpetas ta koos ratastoolisõitjaga. Väike tõus Colosseumi juurde valmistas mehele suurt katsumust, aga ta ei lubanud ennast aidata, vaid rühkis võiduka lõpuni. „Inimesed virisevad sageli pisiasjade pärast ja unustavad, et tuleks olla tänulik selle üle, mis on olemas ja sellest rõõmu tunda,” lausus Jaanika.

Jaanika Kindlam jooksis märtsi alguses Rooma maratonil.

Jaanika Kindlam, harrastaja: „Siiani arvasin, et üks maraton aastas on küll, aga nüüd pean kolme täitsa mõistlikuks.” Pärast lapse sündi käis Jaanika võimaluse korral korvpalli mängimas, jooksmas ja rattaga sõitmas, kuid treeningud olid kaootilised ja kindla sihita. Nüüd jookseb ta viis korda nädalas. „Kuigi esimene võistlus, Tallinna sügisjooksu kümme kilomeetrit nõudsid APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

71


[ PERESPORT ] Undrestite pere (vasakult): Kristin, Jaanus, Krisselin ja Anneli.

SEB Tartu Jooksumaraton kutsub kogu perega starti

Kehaliselt aktiivset eluviisi järgivad Jaanus ja Anneli Undrest võtavad tütred Kristini ja Krisselini rahvaspordiüritustele kaasa. Neile meeldib koos aega veeta. Tekst: Lauri Birkan

„M

Fotod: Tarmo Haud ja erakogu

eie pere eestvedaja sportimisel on pereisa Jaanus, keda innustab suur tahe ja kohusetunne ettevõetud eesmärkide täitmiseks ning ta on sellega ka mind nakatanud,” lausub pereema Anneli. Ema ja isa võtavad sportimisele ja vaba aja veetmisele kaasa ka tütred, 16-aastase Kristini ja kolmeaastase Krisselini. „Mereäärne jalutuskäik koos soojade saiadega on üks meie nädalavahetuse lemmiktegevusi,” ütleb Anneli. „Naudime spaas veemõnusid või külastame sõpru ja lõpetame päeva koos valmistatud maitsva söögiga. Ka õhtused jalutus72

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

käigud ja toredad väljasõidud Eestimaa eri kohtadesse on pere rohkem liitnud.”

Naisekandmise meistrid

Lõpetanud möödunud talvel edukalt Tartu Maratoni, tekkis Rakvere lihakombinaadis tööjuhina leiba teenival Jaanusel soov osaleda ka Tartu Nelikürituse teistel võistlustel. Undrestite meeldivaim kevadine spordiüritus on emadepäeval, 12. mail peetav 23-kilomeetrine jooksumaraton, mille pereisa läbis mullu ajaga 1:32.13. „Vahelduv maastik, suur osavõtjate arv ja hea korraldus,” loetleb Jaanus Otepäält Elvasse kulgeva jooksu plusse.

„Saan seal koos sõpradega joosta ja pärast muljeid vahetada. Lumi on läinud ja loodus puhkeb taas ellu.” 2. juunil peetavale Tartu Rattarallile stardib paljudel rulluisu-, jooksu- ja suusamaratonidel ning triatlonidel osalenud Jaanus esimest korda. „See nõuab suurt eneseületust,” tunnistab möödunud aastal Eesti Firmaspordi Liidu võistluste kokkuvõttes parima meessportlase nimetuse pälvinud läänevirulane. Tõuke end liigutama hakata sai Jaanus 1990. aastate lõpus ettevõtete spordivõistlustel. Järgnevalt juba iseseisvalt treenides suurendasid motivatsiooni


[ PERESPORT ] tulemuste parandamine ja pingutusest saadav heaolutunne. „Hea näide on ka meelelahutuslik spordiala, naisekandmine, millest on jäänud aegumatud mälestused – oleme mitmekordsed Eesti ja maailmameistrid klassikalises stiilis,” pajatab pereisa.

edukam naisrahvasportlane. Praegu valmistub kahe tütre ema juunis Prahas peetavateks Euroopa Firmaspordiliidu mängudeks. „Kindlasti lähen hea tujuga Tartu Jooksumaratonile,” ütleb Anneli. „Eelmisel aastal sain sealt superelamuse, kuigi

Perekond Undresti soovitus: „Olge kogu perega aktiivsed, armastage oma tervist, uskuge endasse, kaasake lapsi ja sõpru endaga koos liikuma.” Tänavune aasta on Jaanusele alanud tulemuste parandamisega: Tartu Maratoni (63 km) läbis ta ajaga 3:15:25. Võidukas Rakvere talvejooksusarjas sai ta ühel kolmest 10 km etapist aja 37.41. Enam ei sea ta aga rahvaspordivõistlustel peaeesmärgiks tulemuste parandamist, vaid häid emotsioone ja spordirahvaga koos olemist. „Pean oluliseks aktiivset tervislikku liikumist,” märgib ta. Jaanus püüab nädalas treenida neli– viis korda, kuid viimasel paaril aastal on olnud üsna keeruline aega leida. „Treeningule olen läinud kas enne Krisselini lasteaiast koju toomist või siis, kui abikaasa on Tallinnast koju jõudnud,” lausub Jaanus. Võimaluse korral võtavad Undrestid lapsed treeningule kaasa. Kui ema ja isa suusatavad, siis tütred kelgutavad. Ujulas saavad kõik koos veemõnusid nautida.

Rõõm liikumisest

Tallinnas Eesti Postis grupijuhina töötava Anneli sõnul aitab kehaliselt aktiivne tegevus pärast tööpäeva meeli värskendada ja tuju rõõmsana hoida. Tõsi, Rakverest pealinna ja tagasi sõit võtab üsna palju aega ja seetõttu spordib pereema peamiselt nädalavahetustel. „Meelsasti jooksen, suusatan ja mängin bowling'ut ,” lausub Anneli. „Töö juures tõttan pigem mööda treppe neljandale korrusele, kui sõidan liftiga. Valin aeg-ajalt meelega pikema tee, et rohkem liikuda. Teen kõik selleks, et hoida kontoriinimesena oma tervist ja vähest liikumist kuidagi korvata.” Eesti Posti spordiklubi liikmena on Anneli uhke oma panuse üle Eesti Firmaspordiliidu mängudel – Eesti Post on olnud neli korda järjest riigi kõige sportlikum ettevõte. Ta ise oli aga 2011. aastal firmaspordiliidu võistluste kokkuvõttes kõige

Igav ei hakka! Eesti 3000 m ja 5000 m jooksu rekordi omanik, kergejõustikutreener Ille Kukk iseloomustab Tartu Jooksumaratoni: „Mitmekülgne rada huvitaval maastikul ja vahelduval reljeefil. Igav ei hakka! Enamik 23 km rajast kulgeb metsateedel, 10 km distants on ainult metsas pehmel pinnasel. See jooks annab hea ülevaate ettevalmistusperioodist ja treenitusest enne suvehooaega. Mu enamik õpilasi teeb kaasa 10 km distantsil.” viimased viis kilomeetrit olid rasked.” Kuu aega hiljem läbis Anneli kodulinnas Eesti Ööjooksul poolmaratoni 1:57:43-ga, kuigi oli enne seda jooksnud vaid 80 kilomeetrit. Tema uus eesmärk on suusatada Tartu Maratonil. „See kujuneb raskeks, sest ma pole klassikatehnikaga elus ühtki kilomeetrit läbinud,” tunnistab naine. Kristinile meeldib, et vanemad on sportlikud. „Neil on eesmärgid ja tahe seda kõike pärast oma tööd teha ning meid õega kaasata paljudesse toredatesse tegemistesse,” ütleb Sõmeru põhikooli õpilane, kes on tulnud bowling'us kahekordseks Eesti juunioride meistriks ja harrastab kergejõustikku. Eesti Firmaspordi Liidu võistlustel on Kristin pjedestaalile jõudnud jooksus ja bowling'us. Pisikesel Krisselinil on aga juba teisest eluaastast kindel soov minna kord issiga Tartu Maratonile suusatama. Tal on juba seljataga aukartust äratav sportlaskarjäär, jooksurattaga tillusõidud ja arvukad tillujooksud Tartus, Rakveres ja Kõrvemaal.

Jaanus Undrestile meeldib pingutada.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

73


[ NÕUANNE ]

Parimad jalatsid

rahuldavad isikupäraseid vajadusi

Igal jooksuhooajal tasub üle vaadata oma jalatsikapp: kas sealt on võtta korralikud jooksujalatsid või tuleb kulunute asemele hankida uued ja mõnusamad jalavarjud. Mille järgi valikuid teha ning otsuseid langetada? Nõu annab Tarmo Torim Jooksueksperdist. Tekst: Tarmo Torim/Jooksuekspert.ee

S

pordipoes avaneb tihti samasugune pilt nagu kaubamaja toiduosakonnas – silme eest läheb kirjuks ning valida ei oska. Võrdlus on kohane, sest teadlikult võiks valida nii söögipoolist ostukorvi kui ka sobivaid jooksujalanõusid. Kas valiksite pasliku toidu selle järgi, mis on parasjagu odav ja allahinnatud? Või selle järgi, mida momendil eriti jõuliselt reklaamitakse? On selge, et kui soovite saavutada head tulemust ehk tervislikult süüa, tuleb teha isikupäraselt teadlik otsus. Samamoodi käib ka jooksujalatsi

Kogenud jooksujalatsite müüja oskab mõista ostja soove ja vajadusi ning kasulikku nõu anda. Tarmo Torim on Jooksueksperdi konsultant (www.jooksuekspert.ee)

74

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Fotod: Terje Lepp, erakogu valimine. Suurim vahe on ehk see, et kui möödapaneku toidu ostmisel saab järgmisel poeskäigul heastada, siis ebasobivaid jooksujalatseid väga tihti välja vahetada ei raatsiks. Esineb juhtumeid, kus harrastaja on leidnud sobiva jalanõu alles pärast aastaid

kestnud proovimisi ja valede jalatsitega enesepiinamist.

Kuidas valikut alustada?

Kindlasti ei jõua kogu jooksujalatsite turul pakutavaga kursis olla. Valiku alustamisel tuleks kirjeldada oma keha hetkeolukorda. Igal jooksjal on oma kehakaal ja pikkus, isikupärane füsioloogiline seisund ja treenitus ning eluviis. Samuti avaldavad jooksmisel suurt mõju pärilikud eeldused ja kogetud vigastused. Mõne inimese kõõlused ja lihased on elastsemad, mõnel jäigemad. Kõik nimetatud asjaolud mõjutavad nii jalgade kui ka kogu keha liikumist. Väga suurt rolli mängib jooksutehnika. Näiteks üle kanna jooksjal peab jalatsi kannaosa olema korraliku ehitusega, eriti juhul, kui kehakaal on kippunud ülearu suureks ning jooksurada kulgeb asfaldil. Jooksjate vajadused on väga erinevad, sama jalats ei sobi kõikidele ühtmoodi. Seega, ei ole


[ NÕUANNE ] olemas lihtsalt „parimat jalatsit“, vaid igaühel tuleb üles leida kõige sobivam jalatsipaar just enda isikupäraseid vajadusi arvestades.

Mis põhjusel joosta?

Igal jooksjal on oma kehakaal ja pikkus, isikupärane füsioloogiline seisund ja treenitus ning eluviis.

Mis suunas areneb jooksujalats? Jalatsite valmistamise tehnoloogia on viimasel paaril aastal arenenud väga pikkade sammudega. Sarnaseid omadusi pakkuv jalats on ligi kolmandiku võrra kergem kui kaks aastat tagasi. Ostja valikuid on mõjutanud turunduskampaaniad, kus jalatsites pakutakse välja kõikvõimalikke vedrusid, patju ja muid imekonstruktsioone, mis peaksid jooksja sooritusvõimet just kui imeväel parandama. Väide, et tehnoloogilised uuendused asendavad keha loomulikku liikumist, ei ole seni sõltumatute laborite kinnitust leidnud. Jooksujalatsite pidev arendamine on toonud vastukaaluks esile kahtluse, et liialt turvalised jalanõud uinutavad hoolimatult ja seetõttu valesti jooksma ning kaotavad piisava tunnetusliku kokkupuute jooksja ja maapinna vahel. Oletati, et just need põhjused suurendavad tunduvalt vigastuste ohtu. Jooksjad muutusid tasahilju liialt mugavaks ning unustasid oma keha loomuliku liikumise, lootes seda asendada tehnoloogia viimase sõna järgi valmistatud jalanõudega. Harrastusjooksjate kehalise taandarengu protsessi tagasipööramiseks soovitatakse kasutada paljajalu jooksmist matkivaid jalatseid, millel on olematu põrutusleevendus. Minimalistlik liikumine sai kiiresti populaarseks – umbes kümnendik heaoluriikide jooksjatest on ostnud sellised jalatsid. Mõistagi harrastajate lähtetase ja treenitus erinevad suuresti ning osa neist tegi endale õhukese tallaga jalatsitega joostes liiga. Viimaste aastate uuringud näitavad, et 5–10-millimeetrise paksuse pehmendatud tallaga jooksujalatsid, mille kand ja päkk asuvad samal kõrgusel, on piisavalt minimalistlikud, et mitte kaotada head tunnetuslikku kontakti maapinnaga ning anda jalale võimalus kogu vajalikus ulatuses liikuda. Samas ei ole need liiga ohtlikult õhukesed ja on sobilikud suuremale osale jooksjatele kui minimalistlikud jalatsid. Tegelikult on sellised jalatsid juba ammu olemas – tuntud inglise keeles kui racing flats ehk võistlusjalatsid. Seega on arenguring täis saanud.

Samuti on oluline endale selgeks teha, mida soovitakse jooksus saavutada ja missuguste treeningkoormuste talumiseks tuleb eesmärgi püüdmisel valmistuda. Kas vaja on turvalist jalatsit sörkjooksuks? Kas joosta kiiresti ja võistelda? Kui pikk distants läbida ja kas see on jõukohane?

Võistlusjalatseid ja minimalistlikke jalatseid kasutavad tippjooksjad ning spordi biomehaanikat ja oma kehaasendit hästi tunnetavad harrastajad. Turvalise treeningujalatsi kasutamine võistlustel on kindlasti tervislik valik, kuigi mitte alati kõige sobivam. Põhjus – varem või hiljem väsib iga jooksja ning väsimusega muutub jooksutehnika. Liigestes ja lihastes tekib pinge ning seetõttu suureneb vigastuse oht. Millist tuge peaksid jalatsid pakkuma, et väsinud jalad ei saaks kannatada ning kavandatud kilomeetrid oleks võimalik läbida? See sõltub taas isikupärastest vajadustest. Toestatum ning pehmem jalats on massiivne, samas aitab algajal just väsimisel turvalisemalt joosta. Mõtlema paneb uuringutes selgunud arv – 80 protsenti harrastusjooksjatest on kimbutanud vigastused. Üldjuhul pole traumat põhjustanud ebasobivad jooksujalatsid, vaid ebakorrapärane või üle jõu käiv treening. Juhul kui keha pole valmis valitud koormusi taluma, annab see peagi mõnes liigeses, kõõluses, sidemes või lihases valulikult tunda. Seega tuleb edeneda sammsammult. Eneseanalüüsiks tarvilike teadmiste ja oskuste puudumisel on mõistlik leida kogenud jooksujalatsite müüja, kes oskab samastuda ostja soovide ja vajadustega ning kasulikku nõu anda. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

75


KEVAD 2013 NIKE

JOOKSUKOLLEKTSIOONID NIKE ESINDUSKAUPLUSTEST VIRU KESKUSES JA TEISTEST SPORDIKAUPLUSTEST.

SÄRK 34,95 KILEKAS 109,95 PÜKSID 47,95 JOOKSUJALATSID 159,95

JOHANNA: JAKK 99,95 PÜKSID  52,95 JALATSID  89,95

TOP 54,95 KILEKAS 139,95 PÜKSID 42,95 JOOKSUJALATSID 159,95

GREGOR: SÄRK 34,95 JAKK  99,95  PÜKSID  52,95 JALATSID 129,95


KILEKAS 109,95 PÜKSID 47,95 JOOKSUJALATSID 169,95

KILEKAS 139,95 PÜKSID  79,95 JOOKSUJALATSID 129,95

GREGOR: SÄRK 37,95  JAKK  99,95  PÜKSID  52,95  VABAAJAJALATSID 159,95

KILEKAS 99,95 PÜKSID 47,95 JOOKSUJALATSID 139,95

JOHANNA: JAKK 104,95  PÜKSID  74,95 VABAAJAJALATSID  139,95 Fotod: Liis Härmson Modellid: Johanna ja Gregor


[ TEGIJA ]

w w w. ve lo a j a k i r i . e u

Liisi Rist murdis meeletu

tahtejõu ja sihikindlusega profiks Esimest hooaega profiklubisse kuuluv Liisi Rist püüab Grete Treieri eeskuju järgides tipptasemele tõusta. Tekst: Velo

Fotod: Mihkel Jüri, Fabiano Ghilardi

L

iisi, kuidas sa jalgrattaspordi juurde jõudsid? Ühel ilusal päeval tekkis mänguhoos mõte minna Tabasalus toimunud perespordipäevale, kus tuli joosta vaid paar kilomeetrit. Rääkisime sellest ideest emale ja peagi olimegi rinnanumbritega võistlusrajal. Avastasin spordi 12-aastaselt, kui Tiina Pallas kutsus mu venna triatlonitrenni. Peale seda hakkasin ema ja õdedega väga väikeste mahtudega treenima. Näiteks päevas tegime viiekilomeetrise rattaringi ja jooksime kuni paar kilomeetrit peale. Võistlustel jäi mu vend silma ühele endisele jalgratturile, Raivo Siimule, kes tutvustas minu perekonda Kalevi Jalgrattakooli peatreenerile Ado Heinale. Esialgu läks trenni vaid vend, pool aastat hiljem suudeti mindki ratta selga meelitada ja aasta hiljem liitus treeningutega ka noorem õde Daisi. Enne jalgrattaspordi juurde asumist mängisin sulgpalli. Paralleelselt triatloni ja jalgrattaspordiga tegelesin mõne aasta orienteerumisega. Jalgrattatrennis meeldis kõige rohkem.

w w w. ve lo a j a k i r i . e u

Milliseid saavutusi pead olulisemaks või meeldejäävamaks? Esmalt meenuvad juunioride klassi Eesti meistrivõistlused temposõidus. Varem olin kolmel aastal järjest olnud eraldistardist sõidus teine, viimast korda juunioride hulgas võisteldes oli suur tahtmine võita. Andsin endast kõik ja kui finišis keskmise kiirusega ka eliitnaisi edestasin, oli tunne võimas. Üheks olulisemaks saavutuseks pean 2011. aastal Rootsi 78

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

MK-etapil 130 km sõidus saadud 76. kohta. Jaksasin maailma paremikuga koos sõita. See süstis minusse enesekindlust ja motivatsiooni, et püüelda järgmiste unistuste poole. Kindlasti oli üks olulisi pöördepunkte mullune võit Kuressaare kriteeriumil.


[ TEGIJA ] Millised kehalised eeldused on teinud sinust täpselt sellise ja nii palju saavutanud sportlase, nagu sa oled? Mulle ei ole loodus kõige paremaid kehalisi eeldusi kinkinud, õde Daisi on andekam. Küll aga on mul meeletu tahtejõud ja sihikindlus, mis on mind proffide hulka aidanud. Treenerid on teinud tähelepanekuid: isegi kui olen väga väsinud ja enam üldse ei jõua, siis ikkagi leian kuskilt mingi jõuvaru ja hoian nii kaua kui võimalik pundist kümne küünega kinni. Kes on sind sportlasena kõige rohkem innustanud ja kelle nõuandeid oled kõige rohkem kuulanud? Spordis innustab mind kõige rohkem minu noormees,

Liisi Rist Sünniaeg: 25.06.1991 Klubid: S. C. Michela Fanini Rox, Hawaii Express (2012) ja Kalevi Jalgrattakool (2005–2011). Treenerid: Siim-Erik Alamaa, esimene treener Ado Hein (Liisi kuulab tema nõuandeid siiani), Itaalias Giuseppe Lanzoni. Elukoht: Itaalias Lucca, Eestis Tabasalu. Perekond: ema Jaanika Rist ja isa Aivar Rist, õed Daisi (20) ja Kristi (16), vend Tõnis (18), poiss-sõber Siim-Erik Alamaa.

Kas suhteliselt noorena profiks saamine tuleb kasuks või mitte? Arvan, et see on mulle kasulik. Saan varakult välismaal kogemusi omandada ja näha, kuidas mu sõidud välja tulevad. Ilma profilepinguta oleksin jäänud Tartu Ülikooli õppima ja rattaspordiga jätkanud vaid hobikorras.

Liisi Risti kordaminekud

1. Olen leidnud ideaalse noormehe, kes toetab, hoiab ja armastab mind alati. 2. Lõpetasin Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali hõbemedaliga. 3. Profileping.

Siim-Erik Alamaa, kes on samuti jalgrattur ja ühtlasi minu treener. Usaldan tema nõuandeid täielikult. Tänu tema koostatud treeninguplaanile ja näpunäidetele olen praegu nii tugev, nagu olen ja sõidan välisklubis. Kindlasti innustab Grete Treier paljusid noori rattatüdrukuid positiivse ellusuhtumisega ja annab oma tulemustega kõigile eeskuju. Kui vajan abi, siis tean, et ta aitab alati hea meelega. Ka oma esimese treeneri Ado Heina nõuandeid on alati hea kõrva taha panna. Oled nüüdseks saanud sõita ka koos proffidega. Kas taseme vahe on märgatav või oled juba kohanenud? Jään realistiks – maailma tipp on veel kaugel. Vaatamata sellele olen õnnelik, et jõuan juba proffidega võidu sõita ja ka tulemused kirja saada. Iga sõit annab tohutult kogemusi ja enesekindlust, et olen õigel teel. Kuidas jõudsid profilepinguni? Eestist on raske välismaale võistlema saada ja kui saadaksegi, napib kogemusi, et säravat tulemust saada. Pidin lootma kellegi soovitusele. Möödunud talvel valisime Siim-Erikuga uue viisi talviseks ettevalmistuseks, tänu sellele olin kevadel väga heas vormis ja minu võite märgati. Profilepingu sain tänu Grete Treierile, kes soovitas oma klubi pealikel mind tiimi võtta. Aitäh!

Millised võistlused sulle kõige rohkem sobivad? Kui Eestis pidin peaaegu igal võistlusel hea tulemuse tegema, siis proffide hulgas alles hakkan oma kohta otsima. Varem arvasin, et mu leivanumbriks saavad pigem tasase maa sõidud, kuid paistab, et olen oma mägedes sõitmise võimeid alahinnanud. Aprilli lõpus ootab ees esimene mägine mitmepäevasõit ning tõenäoliselt saan seal head tagasisidet oma mäevormi kohta. Mis Eesti naisratturitest välismaal arvatakse? Kui oma tiimi liikmed ja tõsisemad fännid välja arvata, siis peaks tikutulega otsima spetsialisti, kes teaks mõnda eestlasest naisratturit peale Treieri. Grete on väga kõvast puust naine, tahaksin loota, et Eesti naisratturitest on välismaal hea mulje jäänud. Üritan latti sama kõrgel hoida ja häid emotsioone pakkuda. Millised on su tänavused plaanid? Elu on näidanud, et profileeri siirdudes teeb rattur märkimisväärse arenguhüppe. Jään huviga ootama, kuidas esimese profihooaja täies mahus läbimine mulle mõjub. Profisõitude kohti või tulemusi ei oska veel pakkuda. Suur eesmärk on tulla Eesti meistriks grupisõidus. Palun kirjelda lühidalt oma nädala treeningukava. Esimene kuu Itaalias kulges enamasti nii: nädalas oli üks puhke- ning kuus treeningupäeva, millest kolm olid kahe- ja kolm viietunnised treeningud. Praegu on pikki treeninguid vähemaks jäänud, ent tempo on suurenenud. Millega sisustad vaba aega? Itaalias vaatan vabal ajal filme, lahendan ristsõnu või loen raamatuid. Interneti vahendusel suhtlen palju lähedastega. Pärast treeninguid peab ikka puhkama. Millal tuled Eestisse võistlema? Aprilli lõpus tulen paariks nädalaks koju. Proovin sel ajal ka võistelda. Taas tulen koju juunis peetavateks Eesti meistrivõistlusteks. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

79


[ VÕISTLUS ]

Samsung Estonian Cup kuulutab kevadet Eesti suurim maastikurattavõistluste sari Samsung Estonian Cup toob maikuust septembrini Eestimaa eri paigus metsa- ja kruusateedele tuhandeid rattasõpru. Sel kevadel stardib kaheksast etapist koosnev rattavõistlus kolmeteistkümnendat korda. Tekst: Velo

Fotod: Jaanus Ree

V

isalt taandunud talv ja hiline kevad Samsung Estonian Cupi korraldajaid ei heiduta. Sarja peakorraldaja Allar Tõnissaare sõnul oodatakse tänavu igale etapile rohkem kui paar tuhat suurt ja väikest ratturit. Traditsiooniliselt peetakse Samsung Estonian Cupi etapil neli rattasõitu. Põhisõit ehk maraton pikkusega 58–70 kilomeetrit, 30–35-kilomeetrine poolmaraton, lastesõidud seitsmes vanuseklassis ning möödunud hooajal käivitunud matkasõit. Viimane ei ole küll võistlus, kuid pakub hea võimaluse nädal varem rajaga tutvust teha või pingevabalt rattasõitu ja kaunist Eesti loodust nautida.

Kõige visamad Uuel hooajal on Samsungi sarja etapid saanud pisut pikkust juurde ning kaheksa etapi maratonidistantside kogusumma moodustab tänavu 500 kilomeetrit. Niinimetatud viiesajaliste klubisse saavad kõik visad ratturid, kes läbivad kõik kaheksa osavõistlust. Möödunud aastal oli selliseid raudseid mehi ja naisi kokku 315. Võistlus kohtade ja punktide eest toimub Samsung Estonian Cupi igal etapil ja kaheksa etapi kokkuvõttes nii maratoSamsung Estonian Cupil sõidavad ratturid kaheksal rattamaratonil kaunis Eesti looduses.

80

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

ni, poolmaratoni kui ka lastesõitude distantsil. Individuaalses üldarvestuses läheb nii maratoni kui ka poolmaratoni distantsil sarja kokkuvõtliku paremusjärjestuse selgitamisel arvesse kuus etappi kaheksast. Lisaks selgitatakse välja aktiivseim rattur Premium7 vahefiniši punktide alusel, samuti Hansgrohe kiirenduskilomeetri parim. Võistkondlikusse arvestusesse kuuluvad võistkonna nelja parima ratturi kohapunktid kõigilt etappidelt.

Üllatused tulekul Rattasarja organisaatorid hoiavad kõrget taset ja püüavad igal hooajal mõne uuendusega osalejaid positiivselt üllatada. Peakorraldaja Tõnissaare kinnitusel käib sarja ettevalmistustöö talvel suure hooga.

Samsung Estonian Cupi kõikidele etappidele registreerimine lõpeb 21. aprilli südaööl. „Otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas luua sarjas osalejatele täiendavat lisaväärtust ja pakkuda suuremat sportlikku hasarti ja rõõmu,” lubas Tõnissaar ja tõi oma sõnade kinnituseks näite eelmisest hooajast, mil käivitus suurt populaarsust kogunud kiirenduskilomeeter. Tänavu üllatab positiivselt Mulgi rattamaratonil osalejaid vannitoasisustuse ja sanitaartehnika tootja Hansgrohe duširekka, kus pärast rattasõidu lõppu on võimalus end mugavalt puhtaks pesta.


1. etapp 05. mai (P) Mulgi Rattamaraton

5. etapp 27. juuli (L) Otepää Rattamaraton

2. etapp 19. mai (P) Tallinna Rattamaraton

6. etapp 10. august (L) Elva Rattamaraton

3. etapp 08. juuni (L) Rõuge Rattamaraton

7. etapp 24. august (L) Kalevipoja Rattamaraton

4. etapp 07. juuli (P) Fuji Rakke Rattamaraton

8. etapp 07. september (L) Jõulumäe Rattamaraton

Nädal enne põhivõistlust toimub kõikjal Tallink matk ja avatud raja sõit.

www.estoniancup.ee · www.facebook.com/EstonianCup


[ TULIHINGELINE HARRASTAJA ]

Üleolekutunde soovi asendab sõidumõnu Pärnust pärit endine jalgrattur Alar Aia räägib, miks ta tegi noorena rattaspordiga lõpparve ning kuidas nooruspõlve lemmikala enda jaoks uuesti avastas. Tekst ja foto: Velo

A

lustasin rattasõiduga 11-aastaselt. 1970. aastate keskel oli suurim motiveerija see, et ratas anti päris muidu ja veel „võidukas”, mida poest osta ei olnud võimalik. Huvi suurendas naabrimees Ain Jaanimägi, keda olin näinud uhke rattaga sõitmas. Sportlaskarjääri lõpetamisega on veidi keerulisem lugu ja põhjus pigem psühholoogiline. Olin saanud maitsta teistest

Alar Aia, harrastaja: „Treenige järjepidevalt ja mõnuga. Kui üle ei pinguta, ei kao ka isu.” üleoleku tunnet ja tahtsin seda veel kogeda, aga iga aasta lõpus juhtus mingi apsakas (enamasti kukkumine), mis jättis

Harrastaja Alar Aia Sündinud 12.10.1964 Klubi: Püha Loomaaed Tulemusi: koolinoorte meister, juunioride Eesti meister eraldistardist sõidus, juunioride NSV Liidu meistrivõistlustel meeskonnasõidus neljas koht (kõik 1982. aastal).

82

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

talvisesse ettevalmistusse augu ja nagu treener Rein Kirsipuu oma raamatus ütleb: „Vundamendita tulemust ei tule”. Areng seiskus ja see hakkas ajudele. Ei suutnud mõista, miks ma ei suuda enam kaaslastele ära teha. Nüüd võivad muidugi kõik muiata – kaaslasteks olid ju tulevased profid Arvi Tammesalu, Toomas Kirsipuu, Martin Aun. Võimalik, et mul oli siiski mingi talendiiva, kui puuduliku ettevalmistusega üldse jõudsin nende meestega koos sõita.

Maanteele tagasi Varem endisi rattureid maanteel sõitmas nähes mõtlesin: „Miks nad nooremana kauem ei sõitnud? Kas neil vanadel meestel midagi muud ei ole tõesti teha?” Ise uuesti sõitma hakates sain aru, miks seda tehakse. Harrastajana alustasin umbes 35-aastaselt ja mitte enda algatusel. Heas mõttes süüdlasteks pean Romet Puuramit ja Kaasma Kaidot. Kaasma, kes oli juba aasta sõitnud ja oma küllalt suurest rasvakihist lahti saanud, tuli koos Puuramiga, kes võistles sel ajal noorteklassis, mulle ratast pähe määrima. Et annavad hea odava ratta, maksmisega on aega. Rõhusid veel minu südametunnistusele, et kõik Noorena tahtis Alar Aia (ees) ikka üleolekutunnet kogeda, harrastajana naudib ta võistlushasarti.


[ TULIHINGELINE HARRASTAJA ]

Põhimõte: treenida järjepidevalt Alar Aia ütles, et ta ei kogu kilomeetreid, vaid järgib põhimõtet – harjuta järjepidevalt. „Tavaliselt sõidan päevas tund või paar,” lausus ta. „Noorena oli mul väga põdur tervis. Kui hakkasin regulaarselt treenima, pööras nagu uue lehekülje. Olen harva haige, üldjuhul oma lollusest. On olnud ka kukkumistest tingitud traumasid, aga hea tervise taustal ei pea ma neid millekski hulluks.” Harrastussporti kiindunud mehe meelest tugevdab sportimine tervist igal tasemel. „Ei ole ju nii, et Enn Kuusk on terve nagu purikas ja Jaan Kirsipuu on invaliid,” lausus Alar. „Neile, kes end keelatud stimulaatorite ja veredopinguga ei tapa, pole profisport kahjulik. Olen päris kindel, et põlveliigeseid vahetavad Tanel Kangerti ülekaalulised ja mittesportlikud eakaaslased.”

teised sõidavad juba ammu. Ilmselt oli mul nõrkushetk, et lasksin end ära rääkida. Läksin samal päeval rattaga tasakaalu harjutama. Järgmisel päeval oli Pärnus Loomaaia velotuuri grupisõit, kuhu pahaaimamatult starti läksin, ent sõitsin ka lõpuni. Ma küll kustusin täielikult ja oigasin veel kaua. Sõidust jäi meelde vaid see, kui meeldiva alaga on tegu.

Kas olen loru? Mind on enamasti fanaatikuks peetud ja ilmselt ka olen. Kui küsida, miks ma iga päev maanteel sõidan, siis on lihtne vastata – mulle meeldib rattasõit! Toon ühe värvikama näite. Valmistusime tiitlivõistlusteks (NSV Liidu juunioride meistrivõistlused 1982. aastal) ja olime kõik heas hoos. Sõitsin trennis paaris koos Pavel Matvejeviga (ta võitis hiljem NSV Liidu meistrivõistlustel meeskonnasõidu hõbeda ja pronksi), kelle silmad olid peast eemaldumas ja kael tunduvalt pikem kui tavaliselt. Endal oli veel üpris hea, mõtlesin muiates, kui lisada veidi kiirust. Üleolekutunne on nii hea, et... Saan küll aru, et ma ei saavuta seda tunnet enam kunagi, aga meeldiv on mõelda, et istun jälle sadulasse ja lasen ajul asfaldil liikudes puhata. Juba kolmandal treeninguvabal päeval tekivad süümepiinad – just nagu kõik näitaksid näpuga ja teaksid, et olen loru. Olen rattasõidust saanud palju häid emotsioone ja hulgaliselt eluaegseid sõpru, kellega ei ole pidevalt ninapidi koos, aga kelle jaoks vajaduse korral olemas oleme.”

SEIKLUS- JA ELAMUSREISID 2013 jalgrattal ning jalgsi

• Matka rattal või jalgsi turistide poolt sissetallamata radadel • Tutvu kohaliku eluolu ja inimestega sellistena nagu nad on

JALGRATTAREIS GRUUSIAS

Svaneetia – Gruusia „Metsik Lääs“ Aeg:  15. – 23. juuni 2013 Hind: € 990

JALGRATTAREIS KÕRGÕZSTANIS

Tjan-Šani mäestikust Issõk-Kuli järve äärde Aeg:  10. - 19. august 2013 Hind: € 1190

JALGRATTAREIS UKRAINAS

Taga-Karpaatia seitse legendi Aeg:  19. - 27. juuli 2013 Hind: € 890

JALGRATTAREIS GRUUSIAS Rattareis Thušeetias: Euroopa ääremaal. Aeg: 17. - 25. august 2013 Hind: € 1050

JALGRATTAREIS NEPALIS Kathmandust Tiibeti piirini. Aeg:  15. – 23. november 2013 Hind: € 1250

SUUR KAUKASUSE AVASTUSRETK GRUUSIAS Jalgsimatk üle Kaukasuse aheliku Aeg:  27. juuli – 03. august 2013 Hind: € 1050

JALGRATTAREIS HIINAS Riisiterrassidelt karstimägedele Aeg: 12. – 20. oktoober 2013 Hind: € 1250

&Moments seiklus- ja elamusreisid Tel 618 8099 info@andmoments.com www.andmoments.com

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

83


[ TEHNIKA ]

Käiguvahetust hõlbustab tehnoloogiline uuendus Eelmisel aastal tõi ettevõte SRAM müügile maastikuratta tootesarja XX1, millest võib kujuneda laialt kasutatav tehnoloogiline uuendus. Tekst ja fotod: Velo

XX1

on jalgratta ülekandesüsteem, mille üks suuremaid erinevusi klassikalise maastikuratta ülekandega võrreldes on see, et ees on ainult üks hammasratas ning tagumisel kassetil koguni üksteist hammasratast. Tavapärasel maastikurattal on ees kolm ning taga kümme hammasratast. Kui SRAM hakkas arendama uut käiguvahetussüsteemi, avastasid ettevõtte tootearendajad, et eesmise käiguvahetaja välja jätmine ning uut tüüpi hammasratta ehitamine annab traditsioonilise esimese ülekande ees mitu eelist.

Tootearendajad pakuvad uusi valikuvõimalusi ratturitele. Esimese käiguvahetaja ülesanne on keti liigutamine ühelt hammasrattalt teisele ning selle hoidmine sõitja valitud hammasrattal. Mida kiiremaks ja sujuvamaks käiguvahetus timmida, seda suurema tõenäosusega ei hoia käiguvahetaja enam ketti õigel kohal ja hakkab seda hammasrattalt maha viskama. Ülekandesüsteemil SRAM XX1 puudub aga esimene käiguvahetaja ning hammasratas on tehtud nii, et kett püsib kindlalt paigal. XX1 esimene hammasratas on valmistatud sügava ja kitsa hamba patendi järgi, mis sobitub laitmatult ketiga, ükskõik millise hammasratta peal on kett tagumisel kassetil.

1

2

3

4

Vastupidavam kett 11-käigulise XX1 kett on küll kitsam kui tavapärane rattakett, kuid vastupidavam. Kett on kaetud uudse kulumiskindla kihiga ning tootja kinnitusel peab see kauem vastu kui 10-, 9- või 8-käigulise kassetiga maastikuratta kett. XX1 käiguulatus on väga lai. Tagumisi hammasrattaid on 10, 12, 14, 16, 18, 21, 24, 28, 32, 36 ja 42 hambaga. Kui ülekanne muutub käiguvahetusel rohkem kui viiendiku võrra, tundub see sõitjale ebameeldiv, kuid SRAM on teinud paari-kolme protsendi võrra väiksemad muutused. Ainuke suurem üle-

Uuendused võetakse tasapisi omaks Paarkümmend aastat tagasi ei osanud keegi unistadagi, et jalgratta käike saab vahetada leistangi pealt, mitte raami küljes olevatest heeblitest. Kümme aastat tagasi tõi rattaosade tootja Mavic turule toona ulmelisena tundunud elektroonilise juhtme ja trossivaba käiguvahetussüsteemi. Uuendust ei võetud kohe omaks, eks tootel olid ka sünnivead. Nüüd valmistab enamik rattavarustuse tootjaid täiselektroonilist käiguvahetajat. 84

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

1. 11 hammasrattaga kassett; 2. Esimene hammasratas 3. Keeratav käiguvahetuslüliti; 4. SRAM-i ülekandesüsteem XX1

kande muutus toimub viimase kahe käigu vahetusel, mida on juba kindlasti vaja. Esimesi hammasrattaid on 28, 30, 32, 34, 36 ja 38 hambaga. Hammasratast on lihtne vahetada, selleks ei pea eemaldama pedaali. SRAM-i tootearendajate meelest ei pea ühe hammasrattaga käiguvahetaja kahe ja kolme hammasrattaga käiguvahetajat välja vahetama. Nad pakuvad teistsugust valikuvõimalust neile ratturitele, kes ei vaja laiemat käiguulatust.


MAANTEE ERI www.hawaii.ee

Speedster 40

erihind

699.-

normaalhind 899.Ostja BOONUS

TASUTA osavõtt ühest etapist: Kuusalu, Elva, Tabasalu, Haapsalu, Pandivere, Võru

AMETLIK RATTAPARTNER

AMETLIK RATTAPARTNER

HAWAII EXPRESS

TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, Dünamo* Liivalaia 5, 644 4118, Spantal Sport* Rocca al Mare kaubanduskeskus, 665 9128, Spantal Sport Järve keskus, 608 8233, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603, PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna tn 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 799 4945, JÕGEVA Estem Kesk tn 3, 505 8386, KÄRDLA Kerttu Sport Vabriku väljak 1, 463 2130, KEILA Rõõmu kaubamaja* Haapsalu mnt 57B, 678 1551 (*Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks. www. .com/hawaiiexpress


[ VÕISTLUSED ] Ratturid vuravad maanteel.

Kevadest sügiseni jagub

rattavõistlusi igale huvilisele 2013. aasta võistluskalendrist leiavad ratturid peale traditsiooniliste sõitude ka uusi üritusi. Kirjeldame mõningaid võistlussarju, kus rahvasportlased saavad tunda rõõmu tervislikust eluviisist ning oma võimeid tippsportlastega võrrelda. Tekst: Velo

Fotod: Scanpix

Eesti Rahva Velotuur – tunda ennast profina Eesti Rahva Velotuur pakub esimest korda Eesti rattaajaloos igale rattasõidusõbrale võimalust läbida velotuur ehk kogeda sama, mida Rein Taaramäe Tour de France’il. Pärast iga etappi saab aja kokku liita ja kiiremad püüavad liidrisärki. Kuuest etapist koosneva maanteeratturite võistlussarja etapid sõidetakse vahelduval maastikul: Lõuna-Eesti kruusateedel, Karksi-Nuia ja Viljandi küngastel, Pärnu ja Vändra tasandikel, vürtsiks Saaremaa küljetuul. Avaetapil, 20. aprillil peetaval Karksi-Nuia rattarallil on kavas 110 km ja 86

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

55 km. Paremusjärjestust peetakse nii individuaalselt kui ka meeskondlikult.

Samsung Estonian Cup – maastikuratturi maiuspala Populaarses maastikumaratonide võistlussarjas leiab jõukohase raja iga tasemega sõitja. Kavas on kaheksa etappi pikkusega 53 – 75 km. Avaetapi, 5. mail peetava Mulgi rattamaratoni mitmekesine rada kulgeb Viljandi ümbruses. Teine etapp, Tallinna rattamaraton üllatab osalejaid Everesti kilomeetriga, kus saavad oma võimed proovile panna kõik sõitasoovijad. Sel korral tuleb ratturitel vändata ka Kõrvemaa tervisespordikeskuse juures asuvast Vene mäest üles.

Filteri temposõidu karikasari – kiiruse proovilepanek Eri temposõite pakkuva Filteri karikasarja oodatakse eeskätt harrastajaid, kuid võistlustest võtavad osa ka eliitratturid ja rattakoolide kasvandikud. Kaheksaetapilises karikasarjas on kavas eraldistardist sõit, paarissõit ja meeskonnavõistlus. Esi-


mest korda tõmbab sarja üldliider selga kollase liidrisärgi ja eelmise aasta võitja sinise särgi. 15. mail peetaval avaetapil Harjumaal Jüris on kavas 22 km paarissõit.

Filteri maanteekarikasari – grupisõidu tanner Filteri maanteekarikasari koosneb kuuest rattarallist. Igal etapil on pikk ja lühike distants ning võistluskeskuses peetavad lastesõidud. Võistlusele oodatakse eri tasemega rattasõidusõpru. 11. mail peetaval avaetapil, Kuusalu rattarallil on kaks erinäolist osa: üks kulgeb Lahemaa Rahvuspargi teedel ja teine pargist väljas. Lahemaale jäävad kurvilised, valdavalt metsavahelised kurvilised teed. Kaunis loodus kutsub rahvasportlasi, kes eelistavad rahuliku tempoga matkata. Rahvuspargist välja jääv rada kulgeb tuultele Rehviparandus käib avatud loopealsetel. Seetõttu võib grupp rattasõiduga ikka küljetuule mõjul kiiresti laguneda. Tõenaokaasas. liselt leiavad sõidu otsustavad sündmused aset raskel Tsitre tõusul, kus rada kulgeb ligi kilomeetri jagu ülesmäge.

UU S!

[ VÕISTLUSED ]

VÕTAME PINGEVABALT LIHASTELE, NÄRVISÜSTEEMILE, ENERGIAAINEVAHETUSELE

Püha Loomaaia velotuur – seenioride heitlus Kolm päeva kestev velotuur on mõeldud Eesti Jalgratturite Liidu seeniorlitsentsiga sõitjatele, kuid kaasa saavad teha ka litsentsita veteranid. Võistlus on individuaalne, kuid meeskonnatöö on lubatud. Etapid toimuvad Pärnumaal ja Kihnu saarel. Kel soov velotuurist osa võtta, peab registreerimisega kiirustama, sest sel aastal lubatakse stardijoonele 100 osalejat.

Doppelherz® aktiv Magneesium 400 400+B6+B12+Foolhape DIRECT

Kvaliteetvitamiinid Saksamaalt.

Team-Rattapood Cup – maastiku-rattafännide lemmik Maastikurattafännidele mõeldud rattakrosside võistlussari koosneb viiest etapist. Sõidetakse ringil, mis muudab võistluse pealtvaatajatele ligitõmbavaks. Maastikumaratonide radadega võrreldes on Team Rattapood Cupi trassid tunduvalt tehnilisemad ja nõuavad head rattavalitsemise oskust. Harrastussportlasel ei maksa aga võistluse raskust peljata, sest võistlusklassid on eri raskusastmega. Tõenäoliselt julgeb iga harrastaja kõikidest langustest alla sõita ning jõuab kõikidest tõusudest üles sõita. Avaetapp peetakse 21. aprillil Vokas.

Jõgeva rattaralli – uustulnuk

Magneesiumi ja B-vitamiine sisaldavad sidrunimaitselised mikrograanulid vedelikuta sissevõtmiseks, kiirelt ja lihtsalt manustatav! • uudne ja praktiline manustamisvorm kiireks ja vahetuks tarbimiseks – magneesiumi ja B-vitamiine sisaldavad mikrograanulid väikeses pakikeses • ideaalne kasutamiseks sportides, reisil või kui tablettide sissevõtmine on raskendatud • laktoosi- ja gluteenivaba 1 pakike päevas. Pakendis 20 tk.

Saadaval apteekides!

Esimese Jõgeva rattaralli põhisõit on 107 km ja matkasõit 47,5 km. Start ja finiš asuvad Jõgeval. Põhidistantsil tuleb läbida kolm ringi. Katsumuseks on kindlasti 3,5 km enne finišit olev tõus. Rohkem infot võistlussarjade ja toimumisaegade kohta leiate Eesti Jalgratturite Liidu kodulehelt www.ejl.ee. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

87


[ VÕISTLUS ]

Trikiratturite õhulennud paelusid Simpel Sessioni publikut BMX-ratturid tegid Tallinnas Saku Suurhallis peetud ülemaailmse tähtsusega festivaliks tõusnud Simpel Sessionil kaelamurdvaid trikke. Tekst: Velo

Fotod: Jaanus Ree / Red Bull Photofiles

13.

korda toimunud Simpel Sessionile pani punkti BMX-i finaal, mille võitis Kevin Peraza Mehhikost, järgnesid Michael Berani Tšehhimaalt ja Harry Maini Suurbritanniast. Parim Eesti trikirattur Rasmus Paimre sai kvalifikatsioonis 51. koha. Teist aastat tegid Simpel Sessionil kaasa neiud. Mullust esikohta kaitses Camila Harambour Tšiilist, kellele järgnesid Angie Marino USA-st ja Georgia Wheaty Suurbritanniast. Parima triki tegi ameeriklane Stevie Chruchill (360 to feeble), kannul kaasmaalased Trey Jones (sprocket nose 360) ning Dan Foley (sprocket nose 360). Meeleolu hoidsid üleval tuntud BMX-i kommentaatorid Zack Catfish Yankush ja Darryl Nau. Kokku võistles 104 trikiratturit ning 71 rulatajat, kellest oli parim Mihhail Kruglov Venemaalt. Napilt kaheteistkümne finalisti seast välja jäänud Raul Urberg sai 14. koha.

Sebastian Keep sõiduhoos

Anton Efstifeev`i stiilinäide

11 BMX ratturite finalistid

88

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Eesti trikiratturit osales Simpel Sessionil.


SINU DIGIPOOD

Ülivõimsa protsessoriga uusim tahvelarvuti ASUSelt! ASUS MeMo Pad Smart 10

ekraan

10.1" 1280x800

aku kestvus

protsessor

tundi

1.2GHz

8,5

Tegra 3

mälu

kaal

16GB 580g

IPS ekraan. Tagab suurepärase vaatenurga ja tõetruud värvid. Nvidia neljatuumaline protsessor kindlustab töö sujuvuse. 12-tuumaline GeForce tagab täiustatud graafika ja parimad mänguelamused! SonicMaster helisüsteem koos dual stereo kõlaritega tagavad parima helikvaliteedi. HDMI väljund koos Full HD taasesitlus toega võimaldavad teil vaadata filme telekast Full HD kvaliteedis!

OS.

Müügil sinine ja valge mudel!

Android 4.1.

329.-

MeMO Pad on vaid 9,9mm paksune ja kaalub vaid 580g

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-7 tööpäevaga. Kiire ja mugav järelmaks.

kuumakse alates 48 kuud

8.33€

429€

-23%

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 03.04.2013 - 30.04.2013. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

Tähelepanu: Järelmaks on finantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Järelmaksu pakkujaks on Swedbank Liising AS. Krediidi kulukuse määr on 15,01% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500 €, sissemakse 10%, tagastamise tähtaeg 2 aastat, intress 9,9% aastas, lepingutasu 19 €. Määr on arvestatud eeldusel, et põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. Arvutus on ligikaudne ja võib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.


[ KERGEJÕUSTIK ]

Sisehooaja õppused välishooaja lahinguteks

Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev teeb kokkuvõtte talvisest võistlushooajast, mis kulmineerus märtsi alguses Göteborgis peetud Euroopa sisemeistrivõistlustega. Tekst: Jooksja ja EKJL

Fotod: Marko Mumm/EKJL

S

isehooaeg andis ülevaate Eesti koondise hetkeseisust välishooaja eel. Esile tõusid mitmed noored sportlased ja vanemad tegijad paranesid vigastusest. Kokkuvõttes oli sisehooaeg ridade korrastamiseks ja suvisteks koondise võistlusteks valmistumise vaheetapiks. Sise-EMiks ei olnud veel põhjust kõrgendatud saavutuslikke eesmärke seada. Küll aga pidi Vana Maailma tšempionaat andma sportlastele väga tähtsa platvormi edukaks etteasteks suvistel tiitlivõistlustel.

Anna Iljuštšenko jagas sise-EM-il neljandatviiendat kohta.

Liidrirolli täitis Iljuštšenko

Möödunud hooajal Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks valitud Anna Iljuštšenko, kes püstitas veebruari alguses Saksamaal Arnstadtis Eesti siserekordi 1.94, oli talvel vaieldamatult koondise liider. Sise-EM-il tegi neljandat-viiendat kohta jaganud Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi kergejõustiklase karjääri parima etteaste tiitlivõistlustel. Pronksmedal oli talle lähemal kui kunagi varem. Rootslannal Ebba Jungmarkil oli 1.96 ületamisel õnne. Annal jäi selle kõrguse alistamiseks tehnilisest kindlusest puudu. Veendusin, et Sillamäelt pärit kõrgushüppaja koostöö Gaspar Eproga laabub ilusasti. Kui alguses võis eeldada, et Anna kasutab peamiselt oma suuri kogemusi ja treener pakub talle tuge, siis Göteborgis nägin treeneris enamat kui vaid tuge. Gaspar juhendas Annat rahulikult ja täpselt. Eleriin Haas tõestas, et eelmisel aastal püstitatud isiklik rekord 1.92

Abi koondislastele: EKJL on toetanud koondise eeldatavaid esinumbreid võistkondlikuks EM-iks valmistumiseks 400 euroga. polnud juhuslik, sel talvel ületas ta 1.90. Göteborgis tuli Eleriin algkõrguse 1.80 alistamisega kolmandal katsel raskest seisust välja, lõpuks sai jagu 1.89-st.

Mikk Pahapill ja Andres Raja paranesid sügiseks vigastustest ja võime rõõmustada, et sisehooajal said nii sportlased ise kui ka poolehoidjad positiivse tagasiside nende vigastuspausi ajal tehtud tööle. Samas tekkis mõlemal kõrgetasemelisse konkurentsi naasmisel väike tõrge, kuid eeldan, et suvehooaega silmas pidades tuleb seljataha jäänu pigem kasuks. Mikk võistles jaanuari keskel tõkkejooksus, milles ta end möödunud aastal kukkumisel vigastas, seejärel ka teivashüppes. Tallinnas rahvusvahelisel mitmevõistlusel kogutud seitsmevõistluse tulemusega (6024) tõestas Mikk oma heale tasemele tagasitulekut. Göteborgis pidi ta jala-

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

91


[ KERGEJÕUSTIK ] Eleriin Haas valmistub U23 EM-võistlusteks.

Noorsooklassi esindajad pürgivad Tampere EM-ile Juulis peetakse Tamperes alla 23-aastaste kergejõustiklaste EM-võistlused, kuhu tahab saada üle tosina Eesti sportlase. Naiste U23 vanuseklassi liidril Eleriin Haasal on päris hea võimalus saada Soomes kõrge koht. Eelmisel aastal täitsid EM-i normi kettaheitja Kätlin Tõllasson ja mitmevõistleja Grete Šadeiko, kes ravis talvel põlve ega võistelnud. Kaia Soosaarel jäi sisehooajal kaugushüppenormist 6.10 kaks sentimeetrit puudu. Diana Suumanni 7,56 60 m jooksus ja 8,71 60 m tõkkejooksus on korralikud tulemused, mis annavad lootust EM-i normide 11,85 ja 13,95 alistamiseks. Linda Treiel arenes jõudsalt kuulitõukes, mullu täitis ta EM-i normi ka odaviskes. Meestest täitsid sisehooajal U23 EM-i normi Mikk Meerents ja kaugushüppajad Henrik Kutberg ning Rain Kask, eelmisel aastal said normist jagu Richard Pulst 100 meetris, Rasmus Mägi nii 400 meetris kui ka sama pikal tõkkemaal, Kaur Kivistik 3000 m takistusjooksus ja 1500 m jooksus, Martin Lehemets vasaraheites, Maicel Uibo kümnevõistluses. Kiirjooksu alarühma vastutav treener Valter Espe soovib Tamperesse võistlema viia ka 4 x 100 m teatejooksu meeskonna. Kvartetti kandideerivad peale Pulsti Timo Tiismaa, Markus Ellisaar ja Rasmus Rooks. Pulst, kel jäi 60 m jooksus sise-EM-i normist 6,75 üheksa sajandikku puudu, on asendamatu sportlane ka võistkondlikul EM-il. U23 vanuseklassi 1000 m jooksus püstitas Eesti siserekordi (2.24,17) Allar Lamp, kes võtab samuti Tamperes võistlemise sihikule. U23 EM-ile lähetame ainult sportlased, kes täidavad normi sel hooajal.

Heitjatel ja kestusjooksjatel oma võistlused Eesti parim meeskergejõustiklane Gerd Kanter alustas ettevalmistust koos füsioterapeut Indrek Tustitiga jaanuaris Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ta lubas, et tuleb võistkondlikule EM-ile koondist esindama. Märt Israel võistles kettaheites kahel korral Växjö sisehallis. Odaviske esinumber Risto Mätas sai Leila Luik rõõmustab 3000 m talvistel Euroopa karikavõistlustel jooksu Eesti sisemeistrina. Hispaanias Castellonis kolmanda koha. Risto töötab sihikindlalt, lisaks leiab ta aega teha teistele heitjateletõukajatele-viskajatele videoanalüüse ning abistada suveks valmistumisel Magnus Kirti ja Raine Kuningat. Küünarliigese vigastusest paranev Liina Laasma toimetab koos treener Toomas Merilaga, suure tõenäosusega saab 2011. aastal Tallinnas juunioride Euroopa meistriks kroonitud odaviskaja suvel taas võistelda. Kestusjooksjad näitasid head taset. Jaanuaris täitis Liina Luik Dubais kolmanda Eesti naismaratoonarina MM-i normi. Augustikuiseks Moskva võistluseks valmistuvad nüüd Evelin Talts, Leila ja Liina Luik – see on erakordne seis Eesti kestusjooksu ajaloos. Tiidrek Nurme ja Leila Luik jooksid Rooma–Ostia poolmaratonil tublid isiklikud rekordid (1:03.13 ja 1:13.57). Roman Fosti võitis samuti Itaalias oma tippmargiga väiksema poolmaratoni (1:07.59).

vigastuse tõttu etteaste pooleli jätma, kuid see polnud tõsine trauma, mis ei nõua pikka treeningupausi. Rajal ebaõnnestus Tallinna võistlus mõni päev varem treeningul saadud

92

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

kerge vigastuse tõttu. Nii tõkkejooksu kui ka kuulitõuke tulemusega näitas ta head treenitust. Kuigi Andresel jäi mitmevõistluses sügistalvine ettevalmistus realiseerimata, on ka tema võist-

lusareenile korralikult tagasi tulnud. Lisaks parandasid oma tipptulemusi nooremad mitmevõistlejad. Kaarel Jõeväli sai Göteborgis üheksanda koha, kuu aega varem Tallinnas püstitatud isiklikust rekordist (5899) jäi tal 58 punkti puudu. Ootame, et Kaarel teeb suvel kettaheites ja odaviskes korralikud tulemused ning parandab oma kümnevõistluse tippmarki. USA-s õppiv Maicel Uibo püstitas seitsmevõistluses isikliku rekordi 5975 ja parandas U23 vanuseklassi Eesti rekordit (5960), mis kuulus 1990. aastast Erki Noole nimele. Nii tänavustele tähtsamatele võistlustele kui ka kaugemasse tulevikku ette vaatavalt on mitmevõistluse seis hea, mis lubab kindlustundega vastu minna juuni lõpus Tallinnas peetavale Euroopa karikavõistluste superliigale. Pahapill on kümnevõistluskoondise liider, ülejäänud meeskonna moodustamisel on tähtis roll matšil Soome ja Rootsiga. Arvestame ka samal ajal USA üliõpilaste tšempionaadil võistleva Uiboga. Kuulitõukaja Raigo Toompuu kavatses alguses sisehooaja vahele jätta. Siis ütles: „Treeningud on rahuldavalt sujunud, olen valmis võistlema.“ Ta tõukas peaaegu 19 meetrit ja polnud põhjust teda Göteborgi lähetatud koondisest välja jätta. Tõsi, seal tema etteaste luhtus. Kuigi ükski kaugushüppaja sise-EM-i normi 7.70 ei täitnud, soovisime ühe sportlase saata Göteborgi eesmärgiga


[ KERGEJÕUSTIK ] täita oluline lüli U23 EM-iks ja võistkondlikuks EM-iks valmistumisel. Selle õiguse sai Rain Kask. Saatsin kõigile sise-EM-il osalenud sportlastele ankeedi, et nad analüüsiksid, kuidas läks nii pikaajalisem kui ka võistluseelne ettevalmistus, missugune oli motivatsioon, mis suurel võistlusareenil toetas ja mis võis häirida. Oluline on, et analüüs aitaks nii sportlasel kui ka taustajõududel järgmiseks võistluseks sammu edasi astuda. Saavutusspordi juhina on ka minul äärmiselt oluline olla kursis, mis osas on meil võimalik kergejõustiklasi tiitlivõistluste eel ja ajal kõige rohkem aidata.

EM-ilt eemale jäänud sportlased Mitmevõistleja Grit Šadeiko täitis siseEM-i normi 60 m tõkkejooksus (8,25), aga jäi seejärel haigeks. Maris Mägi tuli 200 m jooksus isikliku siserekordiga (24,24) Eesti meistriks, tippvorm oli Göteborgi minekuks olemas, aga tartlanna oli enne Eesti meistrivõistlusi haige ja haigestus pärast taas. Rasmus Mägi valmistus talviseks hooajaks varasemast julgemalt, kuid soovitud vorm jäi saavutamata. Tehtud töö ei lähe kaduma, sise-EM-ilt eemalejäämine ei olnud midagi hullu. Kõrgema taseme saavutamiseks tuleb treeningutel ikka katsetada. Marek Niit vigastas sisehooaja hakul pöida. Mööndes, et vigastused on Teivashüppaja Veiko Kriisk

tippspordi lahutamatu osa, suhtus meie esisprinter oma olukorda professionaalse rahuga. Arkansase ülikooli tudeng teadis, kuidas peab jalga ravima ja kuidas saab samal ajal treenida. Tal ei kadunud eneseusk, et jookseb sisehooaja lõpuks oma tulemused, mida ta tegigi (200 m 20,76, 400 m 46,35). Arkansase ülikooli 4 x 400 m teatejooksumeeskonnaga võidetud USA üliõpilaste meistritiitlit hindas ta ise väga kõrgelt. Marekil on ülikoolis käsil viimane hooaeg. Loodetavasti avaneb Eesti parimal sprinteril edaspidi võimalus seada suvine tippvorm rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks ning tema töö tuleb rohkem Eesti koondise kasuks. Mikk Meerents püstitas mitu isiklikku rekordit ja tõusis kõrgushüppes edetabeli liidrina (2.17) peamiseks kandidaadiks

29. ja 30. juunil võõrustab Tallinn Euroopa mitmevõistluste karikavõistlusi. Lisaks Eesti võistkonnale osalevad superliigas Valgevene, Prantsusmaa, Poola, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, Ukraina. Lähemalt loe järgmisest Jooksjast. võistkondliku EM-i kohale. Kui kaugushüppes (Jõeväli 7.67) ja kõrgushüppes kuulub sisehooaja parim tulemus mitmevõistlejale, siis teivashüppes lahendas isikliku rekordi 5.20 ületanud Veiko Kriisk olukorra hüppajate kasuks. Usun, et ta võib suvehooaja hakul kümme sentimeetrit rohkem hüpata. Arenguredelil astus järgmise sammu 16-aastane Reena Koll, kes püstitas teivashüppes Eesti rekordi 4.24. Tema eesmärk on hea esinemine alla 18-aastaste EM-il Donetskis. Vigastatuna jäid sisevõistlustelt eemale kaugushüppe Eesti rekordi omanik Ksenija Balta ja kolmikhüppaja Igor Sjunin. Balta soovib suvel jooksudes võistelda. Kolmikhüppe seis tekitab võistkondlikku EM-i silmas pidades küsimärke. Jaanus Uudmäe lubas suvel võistelda, Lauri Leis harjutab tasapisi. Naiste sisehooaja edetabelijuht Liane Pintsaar tegi sisehooajal ühe etteaste, kuid Eesti meistrivõistlustel kaasa ei teinud.

Hans-Christian Hausenberg oli talvel rekordihoos

Noorteklassi komeet Hausenberg Noorkergejõustiklastest andis sisehooajal kõige rohkem kõneainet 14-aastane Hans-Christian Hausenberg, kes püstitas B-klassi Eesti siserekordeid kokku kaheksateistkümnel korral viiel alal. Tartu kalevlase nimele kuuluvad nüüd järgmised tippmargid: 60 m tõkkejooksus (8,34), teivashüppes (4.75), kaugushüppes (6.77), kolmikhüppes (13.92) ja seitsmevõistluses (5239). Eriti võimsa, 483-punktilise paranduse tegi ta seitsmevõistluses. Keiso Pedriks püstitas U20 vanuseklassis 60 m tõkkejooksu Eesti rekordi 7,91, meeste tõketega sai pärnakas kirja juunioride tipptulemuse 8,07. Meie U20 ja U18 noortekoondised võitsid kindlalt mitmevõistluse Balti maavõistluse. A-klassi võistkond oli ka üksikalade matšil Läti ja Leedu esindusest parem. Kaks ala võitsid Reena Koll, Kreete Verlin ja Hausenberg. Vasaraheitjad Georg-Kaspar Räni ja Anna-Maria Orel täitsid lumehangede vahel võisteldes U18 EM-i normi. Juulis Itaalias Rietis peetava alla 20-aastaste EM-võistluste kandidaatidele korraldame alarühmade treeningulaagreid. Märtsis harjutasid Audentese spordigümnaasiumis heitealade noorsportlased. Nad tegid seal ka kontrollkatseid ning said süvalihaste treenimiseks harjutusvara. Järgmises laagris saame hinnata, kuidas nad on harjutusi teinud. Koostan igale noortekoondise kandidaadile arvestuskaardi, millele kantavate tulemuste abil saab sportlane ka ise oma arengut täpsemalt jälgida ja ülesandeid seada.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

93


[ KERGEJÕUSTIK ]

Läti treener õpetab Eesti teivashüppajaid

Oma tütre juhendamisele pühendunud Läti rekordi omanik Aleksandrs Obižajevs õpetab meelsasti ka Reena Kolli, Lembi Vaherit, Tiina Tikku ja Getter Marie Lembergi. Tekst: Andrus Nilk

Fotod: Marko Mumm/EKJL, Harry Lemberg

M

öödunud suvel juunioride maailmameistrivõistlustel Barcelonas teivashüppes kümnenda koha saanud Reena Koll on üks medalisoosikuid juulis Donetskis peetavatel alla 18-aastaste MM-il. Tänavusel sisehooajal ületas kergejõustikuklubi Harta 16-aastane kasvandik 4.24, sentimeetri jagu rohkem möödunud aasta talvest Lembi Vaheri valduses olnud Eesti rekordist. Suure tõenäosusega jagatakse kõrguse 4.30 alistajatele tiitlivõistluste pjedestaalikohti.

„Olen veendunud, et see aitab tal suvel stabiilselt ületada 4.30–4.40,” lausus Obižajevs, kelle koostöö Eesti teivashüppajatega algas olümpiavõitja Erki Noole ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhataja Harry Lembergi korraldatud mõnepäevastes treeningulaagrites. „Reena on maast-madalast hoolsalt ja sihipäraselt harjutanud, kindlasti on arengule kaasa aidanud ema ja isa geenid. Ta tahab väga saada paremaks. Jooksukiiruse ja jõunäitajate järgi on ta juba valmis võistlema maailma paremate teivashüppajatega. Nüüd tuleb tal

Aleksandrs Obižajevs: „Mis eile jäi tegemata, seda on täna vaja teha kaks korda rohkem. Aga kui eile tegid midagi valesti, on täna vaja teha kaks ja homme kümme korda rohkem.” „Juhul kui kõik sujub ja Reena treenib õigesti, võib ta Donetskis võita medali. Selle annab 4.30–4.35. Medali värv sõltub paljudest teguritest,” ütles Läti treener Aleksandrs Obižajevs, kes on jaganud teivashüppetarkust ühele Eesti kergejõustiku suuremale tulevikulootusele.

Tütrele pühendumine

2011. aastal püstitas Koll Eesti rekordi 4.12, möödunud suvel alistus talle 4.05. Obižajevsi soovitusel muutis Reena hüppetehnikat, et luua eeldusi tippklassi kõrguste ületamiseks.

94

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

visalt töötada tehnika parandamisel,” lausus Läti treener. Hanno Koll on tütre õpetamisel nõu küsinud ka soomlastelt ja Noolelt. „Hanno kolis töö tõttu Jõgevalt Jõhvi, kus ta töötab spordikoolis treenerina, tal pole niisugust vabadust ainult oma tütrega tegeleda nagu minul,” ütles Obižajevs. „Soovides, et tütar hüppaks kõrgemale, on vaja temaga tegelemisele anda palju energiat, jõudu ja teadmisi. Siis kujuneb professionaalsus ja siis saad teada, milleks oled võimeline.” Reena Koll ületas tippmargi 5. veebrua-

Aleksandrs Obižajevs Sündinud 16. septembril 1959 Läti teivashüppetreener Läti rekord 5.80 (1987), siserekord 5.74 (1983). Saavutused: 1983. a sise-EM-il 2., 1987. aasta MM-il 9. Abikaasa Elina Freimane hüppas kaugust 6.79. Vanem tütar Rita ületas teivashüppes 4.00, noorem tütar Krista 4.20, Pauls Pujats 5.50 ja Karlis Pujats 5.40.


[ KERGEJÕUSTIK ]

Eesti rekordi omanik Reena Koll

ARVAMUS Londonis olümpiakulla pälvinud ja siseEM-il Göteborgis isiklikku rekordit kordava 6.01-ga kulla võitnud prantslane Renauld Lavillenie. Obižajevs: „Suure töövõimega sportlane, kel on ka kodus hüppepaik. Ta on oma tehnilisi vigu parandanud, aga mitte nii kardinaalselt, et hakata ründama maailmarekordit (ukrainlane Sergei Bubka ületas 1993. aastal Donetski hallis 6.16 ja aasta hiljem Sestrieres 6.14).” 1994. aastal Eesti rekordi 5.86 püstitanud Valeri Bukrejev polnud väga kiire ega silmapaistvalt tugev, kuid kuulus maailmaklassi. Obižajevs: „Ta armastas oma ala ning õppis palju Vene treeneritelt ja teivashüppajatelt. Tänu professionaalsele suhtumisele jõudis ta oma võimete laeni.” Londonis olümpiakulla pälvinud ja märtsis sisemaailmarekordi 5.02 püstitanud USA sportlane Jennifer Suhr. Obižajevs: „Ta on pikk (183 cm) ja tugev. Pikkus annab kõrgele hüppamiseks olulise eelise. Reena Kolli kasv on 180. Lühikesekasvuline kaotab juba äratõukel oma osavuseelise.” Möödunud talvel Suurbritannia rekordi 4.87-le viinud ja tänavu Euroopa sisemeistriks tulnud Holly Bleasdale. Obižajevs: „Väga tubli tööga saavutatud tase. Ka viie meetri ületamine on võimalik, aga mitte nii suure kehakaaluga (pikkus 175 cm, kaal 68 kg).”

Tiina Tikk teeb treener Aleksanders Obižajevsi juhendamisel teivashüppe harjutust.

ril Tartu Ülikooli spordihoones peetud Martin Kutmani mälestusvõistlustel, kus Obižajevsi 16-aastane tütar Krista ületas 4.19. „Loobusin äritegevusest ja pühendusin tütre juhendamisele. Töötame perspek-

tiivitundega, mis lubaks tal oma maksimaalseid tulemusi hüpata 21–22-aastasena. Samamoodi võiks läheneda ka Reena treenimisel,” lausus Obižajevs, kes peab oma treenerikreedoks noorsportlase sammsammulist arendamist, mis võimaldab absoluutset lagitulemust viia palju kõrgemale kui kehalisi võimeid rutakalt tugevdades ja tehnikavigu parandamata jättes. Sügisel uue treeneri otsinud juunioride Euroopa rekordi 4.58 omanik rootslanna Angelica Bengtsson parandab samuti arengu tiivustamiseks tehnikat. „Ta on ülihea võimleja, kiire ja julge, kuid hüppeelementides on palju vigu. Praeguse tehnikaga ta viit meetrit ei ületa,” lausus lõunanaaber.

Õpetada õiget tehnikat

Obižajevs, kes viis 1987. aastal Läti rekordi 5.80-le, oli iseõppija. 1983. aasta sise-EM-il võitis ta hõbemedali ja seejärel kutsuti NSV Liidu koondise laagritesse, kuid soodne arenguiga oli juba möödas. „Noorteklassis peab kindlasti tegelema mitmekülgse ettevalmistusega, kui peame silmas perspektiivi teha täiskasvanuna oma lagitulemus,” ütles Obižajevs. „Lastele tuleb kohe õpetada õigeid tehnikaelemente. Pärast midagi lõhkudes ja uut õpetades kulub aega, närve ja pisaraid.” Samuti Läti treenerilt koolitust saavad Lembi Vaher, Tiina Tikk ja Getter Marie Lemberg õpivad edasiminekuks individuaalselt kõige sobivamat tehnikat. „Alguses on vaja sissejuurdunud harjumused lõhkuda, minna mõni samm tagasi ja õppida õigeid tehnilisi sooritusi. See kõik nõuab aega, vara on nende kohta midagi öelda,” lausus Obižajevs. Samuti Obižajevsilt nõu küsinud Veiko Kriisk ületas talvel isikliku rekordi 5.20. „Eelmisel aastal ei saanud ta veel tehnikat korda, nüüd on seis parem ja suvel võib ta alistada 5.30–5.40,” nentis lätlane. Poole meetri võrra oma tippmarki parandanud ja Eesti U16 vanuseklassi rekordi 4.75-le viinud Hans-Christian Hausenbergi mitmekülgsus on jätnud Obižajevsile hea mulje. „Pean noormehe treenerist Hendrik Lindepuust väga lugu. Mitmevõistlusega tegelemisel näen teda perspektiivis 5.20 ületajana, see on hea tulemus,” ütles lõunanaaber.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

95


[ KERGEJÕUSTIK ]

Seitse meest märtsi lõpus valitud Eesti Kergejõustikuliidu juhatusest (vasakult): Harry Lemberg, Gert Lee, Urmo Raiend, volikogu juhataja Jaak Vettik, president Erich Teigamägi, Mati Lilliallik ja Aivar Tuulberg. Pildilt puuduvad Rein Sokk ja volikogu asejuhataja Mehis Viru.

Erich Teigamägi

läks kergejõustikuliidu juhina uuele ringile 2006. aastast alates EKJL-i president olnud Erich Teigamägi ütles kokkuvõtvalt, mis tema juhitavalt alaliidult lähiaastatel kõige rohkem hoolt ja tegusid nõuavad. Tekst ja foto: EKJL

„Aasta tagasi kevadel kinnitas EKJL-i volikogu juhatuse ette valmistatud arengukava 2012–2016, mis on kindlasti üks põhilisi suunaseadjaid kergejõustiku arendamisel. Olulised märksõnad eelseisval perioodil on minu hinnangul vahendid, saavutussport, järelkasv ja kergejõustiku-uudiste laialdasem kajastamine ja levitamine. Nii alaga seotud kui alast huvitatud inimestele. Väga oluliseks, lausa kriitiliseks pean treenerite kutse sisulisemat väärtustamist, aga sel-

96

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

les tegevuses ei saa alaliit olla tulemuslik üksi, vaid koostöös olümpiakomitee, kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga. Kergejõustikualana on jooksmine kõige laiemalt levinud liikumisharrastuse vorme, mille propageerimisel koostöös ala entusiastidega on liidul palju ära teha. Soovime kaasata ala juurde aktiivselt kergejõustikust huvituvaid inimesi, kaasa lööma vabatahtlikuna uute projektide sõnastamisel ja elluviimisel.”


Neiud loovad

kuuli, ketta ja odaga sinasõprust

Eesti tugevate meeste varjus on esile kerkinud trobikond edasipüüdlikke ketast heitvaid, oda viskavaid ja kuuli tõukavaid neidusid. Jooksja tunneb huvi, kuidas Kätlin Piirimäel ja Linda Treielil on senine ettevalmistus möödunud. Tekst: Andrus Nilk

Fotod: Marko Mumm/EKJL, Sven Arbet/Delfi

J

ärvamaal Koigi vallas elav 17-aastane Kätlin Piirimäe on endast juba häälekalt märku andnud. Möödunud suvel püstitas ta kolmekilose kuuliga Eesti A-klassi rekordi 17.70, neljakilose kuuliga sama vanuserühma tippmargi 15.22 ja hoogsa arengu krooniks võitis täiskasvanute seas Eesti meistri tiitli. Tänavustel riigi sisemeistrivõistlustel tuli oma rekordist neli sentimeetrit vähem tõuganud 177 cm pikkusel tütarlapsel tunnistada Linda Treieli (15.81) paremust. „Kui noortevõistlustel pole konkurentsi, võivad vahel võidud Kätlinile liiga lihtsalt tulla. Hea on, kui kõrgema koha saamiseks peab pingutama. Ta tahab ka ise paremini võistelda, kui konkurendid on tugevamad,” pidas Kätlini ema ja treener Külli Tambre tähtsaks sportlase võimet end kokku võtta ja jõukohane tulemus saavutada. Möödunud aastal Barcelonas peetud juunioride MM-il jäi Piirimäe tulemus veidi alla 14 meetri. Küllap see oli vajalik kooliraha maksmise kord. Sel suvel Itaalias Rietis peetavatel U20 EM-võistlustel avaneb tal võimalus finaalikohta püüda. „Kindlasti tahame seal hästi esineda,” lausus Tambre.

Piirimäed on tuhinas

Kettaheites on Piirimäel juunioride EM-i normist (46.00) vähem kui meeter vajaka. Rahvusvahelises konkurentsis keskendub Paide gümnaasiumi õpilane kuulitõukele.

Kätlin harjutab koos ligi kaks aastat noorema venna Kertiga Koigi põhikooli spordisaalis. Koduasula põhikoolis õppiv noormees juhtis 2012. aastal Eesti B-klassi edetabelit nii kuulitõukes kui ka kettaheites. „Laste tulemused on pidevalt paranenud ja nad on treeningutuhinat täis,” ütles poega ja tütart juhendav Külli Tambre.

[ KERGEJÕUSTIK ] lustele sõita.”Tambrel pole kehakultuuriharidust. Ta on lugenud erialatekste ja küsinud oma ala asjatundjatelt nõu. „Meie treeningud on mängulised ja mitmekülgsed, oleme omal käel hakkama saanud,” ütles noorteklassis ka ise kergejõustikuga tegelenud Külli. EKJL-i heitealade vastutav treener Ants Kiisa ütles, et Tambrel on poja ja tütre juhendamine hästi välja tulnud. „Oleme neid alati nõus aitama,” lausus Audentese spordigümnaasiumis töötav Kiisa. Märtsis Audentese spordigümnaasiumis peetud kolmepäevases laagris tegid noored heitjad ja tõukajad erialakatseid. Kiisa arvates võinuks Kätlin kuulitõuke rekordi järgi näidata paremaid katsetulemusi. „Sportlane, kes tõukab kolmekilost kuuli ligi 18 meetrit, peaks suutma teha kuulijänni ette 17 ja taha 20 meetrit,”

2560

euroga toetab Koigi vald Kätlin ja Kert Piirimäed nelja aasta vältel. Raha on mõeldud Rio de Janeiro olümpiaks valmistumiseks. Talvel tõukasid Kätlin ja Kert kuuli puitpõrandale veetud mattidele, viskasid palju topispalli, tegid koordinatsiooni- ja imitatsiooniharjutusi ning jõutreeningut. Mõnikord sõitsid Viljandi või Tartu kergejõustikuhalli harjutama. Taastumiseks võtsid ette teekonna Tartu või Rakvere veekeskusse. „Tulen töölt, teen süüa ja seejärel läheme kiiresti treeningule,” lausus pereettevõtlusega tegelev Tambre. „Tänu sellele, et saan ise oma töid ja tegemisi sättida, võin lastega ka argipäeviti võist-

Juunioride EM-iks valmistuv Kätlin Piirimäe sai Eesti sisemeistrivõistlustel kuulitõukes hõbemedali.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

97


[ KERGEJÕUSTIK ] lausus Kiisa. „Jännitulemusi vaadates on Kätlinil jõu arendamisel varu. Ta saab sügisel 18-aastaseks. Pikas perspektiivis ei piisa arenemiseks looduslikest eeldustest. Tippu jõudmine nõuab teatud momendist mitmekülgseid erialaseid treeninguid.”

Linda Treiel võitis sisehooajal kuulitõukes Eesti meistri tiitli.

Treiel taltsutab oda

Juulis Tamperes peetavateks alla 23-aastaste EM-võistlusteks valmistuv Linda Treiel, kes on mitmel korral esindanud Eesti koondist seitsmevõistluses, keskendub möödunud hooajast Peeter Koorepi juhendamisel odaviskele. Augustis püstitatud isiklik rekord 53.37 andis 190 cm pikkusele Tartu Ülikooli kehakultuuritudengile 2012. aasta Eesti edetabelis Raine Kuninga (56.17) järel teise koha. „Odaviskes on Lindal suurem arenguperspektiiv ja ta tahab ennast sel alal proovile panna,” ütles Koorep. Treieli ettevalmistus suvehooajaks on põhinenud odaviskel, kuid ta võistleb ka kõrgushüppes (sisehooajal isiklik rekord 1.79) ja kuulitõukes (isiklik rekord 15.81). „Lindal on hea viskeliigutus, oleme terve talve otsinud talle sobivat visketehnikat ja -rütmi,” ütles Koorep. „Tippvormi kavandame U23 EM-iks. Võistkondlikul EM-il tuleb tal ilmselt Eesti koondist esindada kuulitõukes, kuid ta püüab konkurentsi pakkuda ka odaviskes.” Märtsi alguses Hispaanias Castellonis peetud talvistel Euroopa karikavõistlustel tõukas Treiel kuuli veidi üle 14 meetri ja sai odaviskes kirja 49.38. „Kuulitõukes oli Linda pehme,” selgitas Koorep. „Odaviskes näitas ta oma eelmise aasta keskmist tulemust. Peale isikliku rekordi püstitamise on ta vaid korra üle 50 meetri visanud. Suvel loodan temalt stabiilselt 50-meetriseid viskeid ja hooaja parima tulemusena 55–56 meetrit.” Kiisa tundis heameelt, et Treiel otsustas odaviskele pühenduda. „Siiani on tal hästi läinud, tervis on korras,” lausus ta. Ka Kiisa enda õpilasel, kettaheitjal Kätlin Tõllassonil on sügistalvine ettevalmistus sujunud. Seda näitas ka Euroopa karikavõistlustel saavutatud 50.15. „Treeningulaagris Portugalis heitis Kätlin juba päris kaugele,” lausus juhendaja lootusrikkalt.

98

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Peeter Koorep, treener: „Odaviskes on Linda Treielil suurem perspektiiv kui mitmevõistluses.” Sihikul järelkasvu tiitlivõistlused Naiskergejõustiklased, kes on täitnud kettaheites, kuulitõukes, odaviskes ja vasaraheites rahvusvaheliste tiitlivõistluste normi või püüavad seda täita. U23 EM. 11.–14. juulil Tampere (Soome). Normitäitjad: Kätlin Tõllasson kettaheites, Linda Treiel odaviskes ja kuulitõukes. Normi püüdjad: Kirke Kirt kettaheites ja kuulitõukes, Ksenija Safonova ja Ellina Anissimova vasaraheites, Liina Laasma odaviskes. U20 EM. 18.–21. juulil Rietis (Itaalia). Normitäitjad: Kätlin Piirimäe ja Lisette Liivrand kuulitõukes. Normi püüdjad: Piirimäe kettaheites, Laura Lannusalu ja Lisette Liivrand vasaraheites, Mari-Liis Tulev odaviskes. U18 EM, 10.–14. juuli Donetsk (Ukraina). Normitäitjad: Karina Baumverk ja Monica Vainola kuulitõukes, Anna Maria Orel vasaraheites. Normi püüdjad: Kärt Unt ja Triin Junson odaviskes.


[ TRIATLON ]

Kolm ühe eest ehk rahvatriatlonid kutsuvad

Ei maksa peljata, et kolme ala üksteise järel tegemine on kolm korda raskem kui võistlemine ühel vastupidavusalal. Triatloniga alustamiseks sobivad lühikesed rahvadistantsid. Tekst: Valdo Jahilo

Fotod: Kirsti Jahilo

T

riatloni läbimine võib esimese hooga mõjuda liiga suure pingutusena ka neile, kes on harjunud ennast püsivalt liigutama. Nagu maratonijooks saab alguse esimesest sammust, tasuks ka triatloniga tutvuse tegemiseks valida esimeste kogemuste omandamiseks mõni rahvadistants. Rahvatriatlonide minisarja on viimastel aastatel korraldanud spordiklubi Stamina entusiastid. Need on lühikesed ja jõukohased võistlused, mis üldjuhul koosnevad sadakonnast ujumismeetrist, kuni kümnekilomeetrisest rattasõidust ning paari–kolmekilomeetrisest jooksust. Lühematel triatlonidel osalemine ei saa jääda kuidagi varustuse puudumise taha. Pikematel distantsidel on soovitav raja ladusamaks läbimiseks kasutada kalipsot ja spetsiaaljalgratast, rahvavõistlustel osalemiseks seesugust erivarustust pole vaja.

Eesmärk on ujumismaa lõpetada, keegi ei vaata viltu, missuguses tempos ja ujumisviisis harrastaja selle läbib. Ainus nõue on, et ujumisstiil peab jääma vee peale, mitte alla ning kõrvalist abi või abivahendeid (lestad, ujumislaud vms) kasutada ei tohi. Ujumiseks läheb vaja vaid prille ja ujumispükse, soovitavalt ka mütsi. Number kantakse üldjuhul veekindla markeriga kas võistleja põsele või õlale. Mõni on ujumiseks jalga tõmmanud lühikesed liibuvad jooksu- või hoopis pehmendusega rattapüksid. Siis pole vaja nende vahetamiseks peatuda ja saab kiiremini

Rattaga rühib mäest üles Stamina Arcotranspordi jooksutiimi liige Liis Grete Arro.

Ujuda rahulikult

Tean, et ujumine võib tekitada esmapilgul suurimat võõrastust. Iseäranis siis, kui ujumisoskus pole veel kõige kindlam ning kardetakse ühisstardis tekkivat rüselust ja trügimist. Keegi annab ehk kogemata käega matsu, siis lööb kobrutav vesi näkku. Lubades kiiremad ja osavamad ette, võiksid algajad kindluse mõttes startida rahulikult tagumiste seas, kus on turvalisem. Seda enam, kui siiani on nad ujunud siledas basseinivees omaette rajal.

Kõige mugavam on aga kanda triatloni kombet, mille istmiku all on õhuke pehmenduspadi rattaga sõitmiseks. 100

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

edasi. Kõige mugavam on aga kanda triatloni kombet, mille istmiku all on õhuke pehmenduspadi rattaga sõitmiseks – sel juhul saab vahetusalad läbida vaid jalatseid varvaste otsa torgates.


[ TRIATLON ]

Ratast saab rentida

Vahetusalas tuleb enda külge kinnitada võistlusnumber, mis on eelnevalt kinnitatud selga tõmmatava särgi rinnale. Veelgi mugavam on see panna aga vöökummi külge – siis piisab vaid sekundist, et sinna sisse astuda ja see puusadele tõmmata. Jalga rattakingad või tossud (olenevalt ratta pedaalidest) ja pähe kindlasti kiiver! Kui number on kinnitatud numbrivöö külge, tuleb rattadistantsil keerata see seljale ning jooksudistantsil ette. Üks ratta lenksule kinnitatav täiendav number annab kohtunikele ratturist märku eestpoolt. Märgadele jalgadele sokkide tõmbamine võtab aega. Kui tegu on vähegi sisse kantud jalatsitega, võib need tõmmata otse palja jala peale. Hea, kui vahetusalas on võistlejal valmis pandud käterätik, millega saab talla liivapurust puhtaks tõmmata ning kuivatada. Vajaduse korral saab ratta rentida võistluspaigas. See on Stamina rahvatriatlonidel kujunenud heaks traditsiooniks. Rattadistants on märgitud üldjuhul maastikule, sõiduks sobib maastikuratas. Jooksu eel tuleb taas põigata vahetusalasse. Õigel hetkel tuleb hüpata sadulast maha, panna ratas oma kohale, võtta kiiver peast. Ees

Naised osalevad triatlonidel üha aktiivsemalt.

ootab jälle jalatsivahetus, kui rattasõidus olid jalas rattakingad. Võidab triatleet, kel on viimaseks alaks jäänud kõige rohkem jõudu. Algul võivad rattasadulast jooksule minnes jalad tunduda kangevõitu, lihased peavad hakkama teistmoodi tööle. Kangus kaob jalgadest peagi, lihased kohanevad jooksusammuga ja hingamisrütm normaliseerub.

Ala vahetuse nipid

Võistlused

Rahvatriatlonid:

16. juuni – Nõmme basseinitriatlon; 7. juuli – Pühajärve rahvatriatlon (6. juulil on jooks ümber Pühajärve); 20. august – Pirita rahvatriatlon; 21. september – Saaremaa duatlon, jooks + ratas + jooks (22. septembril on Saaremaa pööripäeva jooks).

Kes kavatseb startida pikematel distantsidel, võiksid vahetusala tegevusi eelnevalt harjutada, et kõik toimingud sujuksid ratsionaalselt ja segadusteta. Samuti oleks pikemateks võistlusteks hea harjutada alade üleminekuid, et keha saaks kogemuse ujumisjärgsest väntamisliigutusest ning väntamisjärgsest jooksusammust. Mida tuttavam on ala vahetuse tunne, seda lihtsam on võistlejal jõuvarusid jagada ning tempot planeerida. Triatlonisuvi on põhjamaal lühikesevõitu. See sõltub ennekõike vee jahedast temperatuurist (teinekord võivad korraldajad ujumise külma temperatuuri tõttu asendada ka jooksuga. Seega tasub kohe heita pilk rahvatriatlonide võistluskalendrisse ja sobiv tuleristsete koht välja valida.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

101


[ TEENUS ]

Fysioparki

massöörid aitavad jooksjaid

Tallinnas Rocca al Mares MyFitnessi teisel korrusel avatud Fysioparki spordimassaaži ja liikumisravi keskuses pakutakse teenust nii Eesti jooksuparemikule kui ka harrastajatele. Tekst: Ants Põldoja

Foto: Stamina

F

ysioparki massöör Helvis Trääder ning füsioterapeut ja massöör Taavi Põder annavad nõu, kuidas jooksuhooaja alguses oma keha eest hoolitseda.

Põder: „Jooksjatele oleme pakkunud teenuseid aasta ringi. Alates kevadest keskendume eelkõige võistluseelsele massaažile.” Mille poolest erinevad jooksjate soovid ja vajadused teiste alade tegijate soovidest ja vajadustest? Põder: „Kõik tegevused sõltuvad probleemist. Kui on mingi mure, tuleb see olenemata alast lahendada.” Trääder: „Jooksjad on harjunud, et jalad vajavad peamiselt hoolt. Mingil määral nii ongi, aga kogu keha vajab korras hoidmist. Alaselg kipub jooksjatel kangeks jääma. Vajalikud on

Reedel, 5. aprillil Fysioparki teenust kasutanud Roman Fosti jooksis pühapäeval, 7. aprillil Pariisi maratonil hea aja.

Mille poolest eristub Fysiopark teistest samu teenuseid pakkuvatest firmadest? Trääder: „Pigem tuleks küsida klientidelt, miks nad meil käivad. Millegipärast tahavad kõik tagasi tulla. Küsimus on arvatavasti meie professionaalses suhtumises. Tegeleme oma tööga tõsiselt ja läheneme sportlastele individuaalselt.”

Taavi Põder, füsioterapeut: „Spordirahvas on nii mõnus, et nendega on lihtsalt tore tegelda.” Põder: „Üks, mis kindlasti Fysioparki teistest teenuse pakkujatest eristab, ongi individuaalne suhtumine, meie juurde saab näiteks aja kokku leppida ka pühapäeva õhtuks, et hommikusest jooksust kiiremini taastuda.” Trääder: „Üks jalgrattur ütles, et välismaal on tavalisel klubisportlasel, rääkimata harrastajast, raske saada aega koondisega töötava tippmassööri juurde. Meile võib igaüks helistada, ehkki oleme mõlemad teatud aja ära, mina laskesuusatajatega ja Taavi jalgpalluritega.” Põder: „Koos oleme olnud poolteist aastat, aga näiteks Helvis oli Roman Fostiga varemalt mitu hooaega seotud.” Trääder: „Talvisel IBU Cupi etapil, kus käisime Priiduga (Ailt – toim) Eesti koondislasi aitamas, reklaamisime 102

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Massöörid

teenuseid ka teistele. Kui ühelt ameeriklaselt küsisin, mida me teistmoodi tegime, siis ta vastas, et sai tunni jooksul nii spordimassaaži, manuaalteraapiat kui ka taastavat venitust. Aga USA-s peaks ta minema kolme eri spetsialisti juurde. Meil on Lauri Rannama ja Indrek Tustiti koolkond, pakume mitmekülgsemat teenust.” Kes on teie peamised kliendid? Trääder: „Sportlasi käib seinast seina. Kahevõitlusalade esindajad, jooksjad, suusatajad, ujujad. Fosti on meie pikaajaline klient, samamoodi Evelin Talts, Kristo Reinsalu, Sergei Tšerepannikov, Priit Lehismets.”

Fysioparki põhikoosseis: Helvis Trääder, Taavi Põder, Marius Unt, Marje Tammo, Priit Ailt, Martin Kiho ja Rene Viskar. teipimine ja kinesioteipimine. Näiteks Fosti tundis kaks päeva enne Pariisi maratoni, et selg oli kange, helistas reede õhtul ja käisin tal kodus selga teipimas. Lahenduse leiame alati, ei pea kartma helistada.” Põder: „Peame tähtsaks inimeste aitamist.” Trääder: „Sportlane saadab pärast hea tulemuse tegemist tänusõnumi.” Põder: „Eks elame oma kunagisi ebaõnnestumisi sportlaste peal välja ja teeme kõik selleks, et hoolealused suudaksid näidata head tulemust.”


Auto rent pulmadeks ja muudeks Ăźritusteks

www.pulmamersu.ee

Telli pulmamersu koos muude pulmateenustega www.florist.ee vahendusel ja saad pulmasĂľiduki soodushinnaga!


[ NÕUANNE ]

Maksa koormavad tugevad treeningud, ravimid, söök ja alkohol

Maks on üks inimese tähtsamaid organeid, mida nimetatakse keha laboratooriumiks. Maks teeb kahjutuks mürkaineid. Tekst: Kaidu Meitern

M

Foto: SEB Tallinna Maraton

aks osaleb toitainete lagundamises, vereloomes ja antikehade tootmises. Hiina meditsiinis tuntakse maksa kohana, kus asub viha. Vähesel määral on maks keha soojusallikas. Kui maksa talitlus on häiritud, ilmnevad järgmised nähud: väsimus, ärritunud olek, depressioon, keskendumisvõime vähenemine, seedehäired ja kõhukinnisus, silmade probleemid ning nahahaigused. Maksa kahjustab kõige rohkem alkoholi liigtarbimine, mis võib tekitada raskekujulise haiguse, maksatsirroosi. Maksa ülesanne ongi eemaldada organismist alkoholimürk, ent kui tegemist on suurtes kogustes või alkoholi on aastaid tarbitud, ei jõua maks kõiki mürke eemaldada ja tekib maksakahMaratonijooks on tugev pingutus.

justus. Maksakahjustuse sümptomid on eelkõige iiveldus, kõhuvalu, madal palavik ja unetus. Maksa kahjustab ka üleliigne ja pikaajaline valuvaigistite, näiteks paratsetamooli või ibuprofeni tarvitamine. Väikestes kogustes anaboolsete steroidide kasutamisel on raviotstarve ning see aitab vältida ülekoormuse

Maksa kahjustab kõige rohkem alkoholi liigtarbimine, mis võib tekitada raskekujulise haiguse, maksatsirroosi.

Kasulik teave

Maksa seisundi uuringud: – bilirubiin, mis tõuseb haigusseisundite (hepatiit, maksatsirroos, hemolüütiline aneemis, mis pole eriti spordiga seotud) korral; – gamma-glutamüüli transferaas, mis tõuseb samuti maksahaiguste (näiteks kroonilise alkoholismi, sapiteede obstruktsiooni, kõhunäärmepõletiku) korral, aga ka ravimite (antikonvulsandid, antidepressandid jm) pideval kasutamisel. tekkimist ja võimaldab suuremate koormustega treenida. Tõsi, nende steroidide kasutamine viimati nimetatud eesmärgil on spordis antidopingureeglite järgi keelatud. Suurtes kogustes anaboolsete steroidide pikaajaline tarbimine põhjustab suuri maksakahjustusi. Spordis viivad suured ja pikaajalised koormused maksa ülekoormamiseni. On täheldatud, et maksa võib kahjustada ka vale toitumine, näiteks ülirohke valgurikas toit koormab maksa ülemääraselt.

Maksakahjustuse ravi

Tõsiste maksakahjustuste puhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, kes määrab vastavad ravimid. Kergemate maksakahjustuste ravimisel ja nende ennetamiseks võib kasutada apteegi käsimüügis olevaid taimseid preparaate nagu Essentiale Forte N. Nimetatud ravim on mõeldud maksahaiguste põhiravi toetusena ja eriti maksa mürgitus-toitumusliku kahjustuse raviks. Olulise teabena on infolehel kirjas, et antud preparaat sisaldab vähesel määral etanooli, kuid see ei sega mootorsõidukite juhtimist. Teiste looduslike preparaatidena võib maksakahjustuste puhul tarvitada veel ravimeid Carsil ja Liv-52. 104

JOOKSJA.EE | APRILL 2013


S.EE .PHC.12 .09.02

HOIA OMA MAKSA! ist am vit ar et nn .E iga im rav on ist gem ! Te panu Tähele

Alkohol, rasvane toit ja ravimid võivad kahjustada maksa! Essentiale Forte N Toimeaine: essentsiaalsed fosfolipiidid Näidustus: maksa toksilis-toitumusliku kahjustuse ja kroonilise hepatiidi toetusravi. See ravim ei asenda vajadust vältida maksa kahjustavaid aineid (näiteks alkohol).

e

im

is

ge

õrv

alt

oi

et

kk

ida

el v

mis

p ü si

Kaebus te

tä he lep an eli ku lt p ake nd is o leva t inf oleh te.

õi k

lu

ge ge

m

Käsimüügiravim.

te

p el

i rst ua õ n

! ga kri e e pt ia võ

KÜSI APTEEGIST! Täiendav info müügiloa hoidjalt: sanofi-aventis Estonia OÜ Pärnu mnt 139e/2, 11317 Tallinn, Eesti, tel: +372 627 3484 või www.ravimiamet.ee


[ VÕISTLUS ]

EMT Rullituur pakub sõidumõnu nii tippudele kui ka algajatele

Miks peaks rulluisusõber tulema EMT Rullituurile, kus pöörase kiirusega maratonil võidu kihutatakse? Aga seepärast, et ta saab valida jõukohase distantsi ja sõita rahuliku tempoga. Tekst: Rulliklubi

Foto: Jaanus Juss

V

äiksema sõidukogemusega harrastajatele on kavas 15 km pikkune võistlus IIZI Skate, mis sobib ka algajatele. Kõik rajad kulgevad liikluseks suletud teedel ja sõita on turvalisem kui kergliiklusteel, kus peab arvestama nii jalakäijate, jooksjate kui ka jalgratturitega. Samuti on EMT Rullituuri rajad lauged ja ohutud. Sõit kulgeb ühes suunas, igaüks liigub oma sõidureas. Põnevaid sõite teevad ja hullumeelseid kiirusi arendavad mehed maratonis ehk 42,2 km distantsil. Eesti paremikule pakuvad konkurentsi välismaa tipprulluisutajad. Möödunud hooajal osales EMT Rullituuril sõitjaid üheteistkümnest riigist. Eraldi stardivad rullsuusatajad. Tasapisi kogub suusasõprade suvine ala fänne. Siingi stardib kirju seltskond, alustades Eesti koondislastest ja lõpetades seenioridega. Kasutada võib nii klassikatehnika kui ka vabatehnika rullsuuski. Väljakutseid esitab ka see võistlus kuhjaga.

EMT Rullituur EMT Rullituuril on seitse etappi, kus on kavas rulluisutamine, rullsuusatamine ja ratastoolisõit. Avaetapp, Raplarull sõidetakse 26. mail. Info ja EMT Rullituurile registreerimine www.rulliklubi.ee (uus koduleht).

Rulluisutaja leiab EMT Rullituurilt mõnusa õhkkonna, lauged ja ohutud teed ning jõukohased distantsid. Etapid eri linnades toovad treeningutesse vaheldust. šis limonaadi, šokolaadi ja loomulikult medali. EMT Rullituur on muutunud kogu pere sündmuseks, kus osalevad nii mudilased kui ka vanaisad. Võistluskeskuses on rulluiskude ja kõige vajaliku varustuse müüjad. Lastehoiu telki saab jätta pesamunad, kui ise peab rajal sõitma. Meeleolu hoiavad päevajuht ja reibas muusika. Võistluskeskuses on ka EMT 4G kiire internet. Sõitu saab jälgida Live Streamingu kaudu ka arvuti vahendusel. Osalejatele pakutakse värskendavat spordijooki ja sõidu lõpul antakse moonakott, mille sisu aitab kulutatud energiat taastada, et päeva saaks jätkata sama rõõmsalt ja põnevalt, nagu see on möödunud EMT Rullituuril.

Sõidurõõmu ka lastele

Loomulikult on oma sõidud ka lastele. Kuni kaheksa-aastaseid rulluisumudilasi ootab Pisirulli ehk umbes viiesajameetrine sõit. Kuni 12-aastased lapsed sõidavad umbes kolmekilomeetrisel POP Lastesõidul. Iga pisipõnn saab fini-

106

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

EMT Rullituuri avaetapp peetakse nagu mullugi Raplas.


[ TREENING ]

Rullikool

kutsub rulluisutamist õppima

Kes soovib õppida rulluisutamist nullist või unarusse jäänud oskusi värskendada, tulgu maikuus Tallinnas algavasse rullikooli. Sinna on oodatud kõik rulluisuhuvilised sõltumata vanusest, soost ja sõiduoskusest. Tekst: Rulliklubi

Foto: Jaanus Juss

tahavad kiiresti sõita ja kõvasti treenida. Ka neil moodustab osa treeningust tehnika parandamine, teises osas arendatakse kehalist töövõimet. Rullikooli eestvedajale Jaanus Ritsonile tulevad sel hooajal abiks juhendajad Albe Team/Arco Transportist, nende seas üks Eesti tippsõitjaid Kert Keskpaik. Laste rühma juhendaja õpetab poistele ja tüdrukutele rulluisutamise algtõdesid läbi mänguliste elementide. Juhendajat abistavad Eesti meistri tiitleid võitnud Albe Team/Arco Transport võistkonna noored neiud. Kõik koolitused toimuvad Tallinnas, kuid kindlasti sõidavad juhendajad rullibussiga Eestimaa eri piirkondadesse õpetust jagama (loe ka www.rullikool.ee).

R

ulluisutajad harjutavad eri rühmades. Algajate jaoks on igas tunnis sama programm. Kõige enam treeninguajast keskenduvad nad tasakaalu ja rütmiharjutuste kaudu pidurdamise õppimisele. Teine pool tunnist kulub lihtsamate sõiduharjutuste ja manööverdamiste omandamisele. Edasijõudnute rühmas on eesmärk sõidutehnika parandamine, õpitakse eri harjutusi ja tehnikaelemente. Koolitused on mõeldud harrastajatele, kellele meeldib rulluisutades vaba aega veeta. Ühtlasi saavad nad soovi korral valmistuda võistlemiseks. Sobivat väljundit pakub EMT Rullituur, kus võib valida 15 km ja 42 km sõidu vahel. Igas tunnis tehakse eri harjutusi ja korratakse varem õpitut. Eraldi tegutseb treenijate rühm, kuhu on oodatud aktiivsed harrastajad, kes

Uuenduslik ettevõtmine Sel aastal on kavas rullikoolis luua uus harjutajate rühm, mida nimetatakse kahe tunni klubiks. Seal sõidetakse teadlikult kontrollitud kiirusega kuni 20 kilomeetrit tunnis. Eesmärk on turvalise ja rahuliku tempoga koos sõites rulluisutamisest lõbu tunda. Pikem siht on läbida maraton kahe tunniga. EMT Rullituuril on nii maratonis kui ka IIZI Skate’i 15 km distantsil kahe tunni klubi tempomeister, kes aitab parajat hoogu hoida, grupi koostööd reguleerida ja nõrgemaid järele aidata.

108

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

EMT Rullituuriks saab treenida ka rullikoolis.


Mõõdukas ja korrapärane treening on oluline tervise heaks. Beurer pakub laia valikut pulsikellasid optimaalseks treeningu jälgimiseks ja kaitsmaks stressi eest.

TREENI TARGALT

BEURERI PULSIKELLADE ABIGA

Pulsikell Beurer PM26

Pulsikell Beurer PM52

Pulsikell Beurer PM62

Pulsikell Beurer PM90

Hind 49.90

Hind 79.-

Hind 89.-

Hind 189.-

Nii algajad harrastajad kui ka aktiivsed sportlased saavad selle kella abil kergesti jälgida pulsisagedust ja mitmeid teisi oma füüsilise vormiga seotud näite. Kella on lihtne kasutada ja see sobib nii meestele kui naistele.

Naiseliku voolava disainiga kella abil saab mõõta keskmist ja maksimaalset pulsisagedust ja ringiaegu. Kellal on tekstiilist pulsivöö, pesa jalgrattale kinnitamiseks, veekindlus kuni 30 m ja hoiustamiskohver.

LED-ekraan roheliselt nii kaua kuni püsite treeningtsoonis ning muutub punaseks kui väljute tsoonist. Roostevabast terasest korpus. Mõõdab keskmist ja maksimaalset pulsisagedus, näitab kulutatud kalorite ja rasva kogust. Võimalik on määrata individuaaltreeningu vahemik.

Pulsivöö nutitelefonidele Beurer Runtastic PM2000+

Hind 89.-

Pulsivöö koos vastuvõtjaga. Runtastic appi abil saad mõõta keskmist ja maksimaalset pulsisagedus, jälgida kulutatud kalorite ja rasva kogust. GPS-navigaator, kiiruse ja marsruudi salvestamine nutitelefoni. Tasuta konto www.runtastic-com.

Beureri pulsikellad on müügil Euronicsi kauplustes. Info ja kaupluste lahtiolekuajad www.euronics.ee

Kõrgusmõõtjaga pulsikell koos tarkvara ja arvutikaabliga. Mõõdab keskmist ja maksimaalset pulsisagedus, näitab kulutatud kalorite ja rasva kogust. Võimalik on määrata individuaaltreeningu vahemik. Fitness test, automaatne ringiaegade salvestamine, baas- ja aktiivse ainevahetuse kiiruse arvutamine. EASYFIT tarkvara treeningute planeerimiseks, kontrolliks ja kaalu jälgimiseks.


[ SÕUDMINE ]

Harrastajaid

paeluvad mitmekülgsed treeningud

Sisesõudmine ehk sõudeergomeetril treenimine on demokraatlik spordiala, mis pakub parajat pingutust nii heas vormis harrastajale, mõõduka koormuse otsijale kui ka vormi minetanud inimesele. Tekst: Jooksja

Fotod: Heiti Kruusmaa

K

oolitüdrukuna Tartus usinalt aerutamisega tegelenud Sirli Kruusmaal jäi sportimine mitmeks aastaks unarusse. Tallinna elama kolinuna käis ta põgusalt pool aastat Harku sõudekeskuses sõudeergomeetri treeningutel, kuid tööle pühendudes jäi sportlik eluviis tagaplaanile. Kehakaal oli vahepeal oluliselt suurenenud ja Sirli tundis taas vajadust kehalise koormuse järele. Möödunud kevadel läks Kruusmaa sõbranna soovitusel Harku sõudekeskusesse Aleksei Lipintsovi juhendatud sõudespinningu treeningule. See sobis talle kohe ja nüüd harjutab ta neli–viis korda nädalas. „Ülihea mõju,” kiitis 35-aastane naine Lipintsovi treeninguid. „Kui omandada õige sõudeergomeetri tõmbamise tehnika ja jälgida pulssi, aitab ergomeetril harjutamine väga tõhusalt kaalu langetada ja toonust tõsta. Mu kehakaal on märgatavalt vähenenud, samal ajal pole ma söömisharjumusi palju muutnud.” Sõudespinningu treeningutel on Sirli tutvunud vahva seltskonnaga, keda ühendavad motiveeritus saada hea kehaline seisund ja võistlushasart. „Olen osalenud sel hooajal peaaegu kõigil harrastajate võistlustel ja proovinud pidevalt oma tulemusi parandada,” ütles Sirli. Märtsis kuulus Kruusmaa 24 tunni sõudeergomeetrivõistlusel Eesti rekordi püstitanud naiskonda. „Kõik pidid tugevasti pingutama. Kambavaim, meeskonnatöö, oma rolli

110

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

koos teiste harrastajatega neljapaati. Viimaks julges sõuda ka ühepaadiga. „Ootan väga jää sulamist, et saaks jätkata Harku järvel sõudmise õpinguid,” lausus Sirli. „Soovin parandada nii tehnikat kui ka saada paat kiiremini liikuma. Eesmärk on sõuda nii, et saaksin ka veetreeningut nautida.” Aerutamist peab Sirli ikkagi südamelähedaseks. Ta loodab suvel mõne korra süstaga järvele sõitma minna. „Sõudmine pakub mitmekülgseid treeninguid,” põhjendas ta uue kiindumuse plusse. Treener Lipintsovi sõnul on Sirli algusest saadik korralikult ja targalt treeninud ning vastupidavust oluliselt suurendanud.„Mulle meeldib tema pühendumus," ütles Aleksei. „Ta võttis

Sirli Kruusmaa

80

protsenti lihaseid saavad sõudmises tööd. ja vastutuse tundmine ning kogu ürituse suurepärane korraldus andsid pikaks ajaks ülihäid emotsioone,” lausus Sirli, kes ootab põnevusega 11. mail peetavat sisehooaja viimast võistlust 100 km distantsil. Möödunud suvel istus Kruusmaa alguses koos treener Lipintsoviga kahe inimese sõudepaati ja mõned korrad

kohe minu pakutud eesmärgi vastu ja hakkas selle täitmiseks treenima.”

Kehaline puue ei sega

Möödunud hooajal invasportlaste hulgas nii Eesti meistri tiitli kui ka EMT Sisesõudmise sarja võitnud Siim Sarapuu on enda treenituse parandamise kõrval võtnud ülesandeks kutsuda ka teisi puudega inimesi sõudeergomeetri treeningule. „Teen koos paadikaaslase Randel Peernaga kõik, et tuua ka teisi puudega inimesi sisesõudmise tundidesse,” ütles Siim. „Tervisespordiga tegeledes saab erivajadusega inimene ise oma vaimset ja kehalist heaolu parandada ning treening suurendab enesekindlust.” Varem vahel rattaga sõitnud Sarapuu


[ SÕUDMINE ] Siim Sarapuu

tundis kohe esimesel sõudeergomeetri treeningul end nii vaimselt kui ka kehaliselt hästi. Näpp uuele harrastusele oli antud, peagi võttis see ka käe. „Sõudmises saavad tööd kaheksakümmend protsenti lihaseid, selle alaga saab tegeleda aasta ringi,” selgitas Siim ala eeliseid. „Sisehooajal osalesime nii EMT sarjas kui ka Harku sõudespinningu klubi üritustel. Võistluspinge tekitab alati adrenaliini.” Treener Lipintsovi sõnul on aeroobsed treeningut Siimu tervist parandanud ja sitkemaks teinud. Mullu suvel proovisid Sarapuu ja Peerna sõuda Pärnu jõel. Tarvis oleks uut kahepaati, mida nad püüavad hankida enda mittetulundusühinguga Pärnu Invasõudmine ja Spordiklubi. „Pingutama peab tugevasti, kui tahan midagi saavutada,” ütles kolm– neli korda nädalas harjutav Sarapuu, kes unistab 2016. aasta Rio de Janeiro paraolümpiale pääsemisest.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

111


[ VÕISTLUS ]

Ida-Virumaa

võõrustab Eesti seiklusspordi olümpiat

48-tunnist kestusvõistlust EXTAR 48 h võib nimetada seiklusspordi olümpiaks, sest peale kohalike ekstremistide meelitab see Ida-Virumaale ka lähiriikide seiklussportlasi. Tekst: Jooksja

Seiklussport 16.–18. maini peetakse Ida-Virumaal seiklusspordivõistlus MATKaSPORT EXTAR 48 h. Korraldaja on XT sport. Info: www.xtsport.ee info@xtsport.ee telefon + 372 510 6991

Foto: Kaimo Puniste/www.kmzphoto.eu

M

ATKaSPORT EXTAR 48 h on Eesti pikim seiklusspordivõistlus, kus kolmeliikmelised võistkonnad läbivad jalgsi, jalgrataste ja paatidega liikudes maastikule paigutatud kontrollpunkte. Peale ettenähtud kontrollpunktide võivad tiimid sooritada ka mitmeid lisaülesandeid – ronimine, takistuste ületamine, täpsuseproov, ujumine jne. Radu planeerides arvestavad korraldajad toimumispaiga kõikide võludega, näidatakse piirkonna looduse ilu ja eripära. Ida-Virumaa pakub kontraste. Pearajameister on üks Eesti paremaid ja kogenumaid seiklussportlasi Randy Korb, kes ainsa eestlasena on läbinud ja saanud tulemuse kolmel seiklusspordi MM-il.

Lähe 48 tunni seiklusvõistlusele on antud.

Tipud on stardis

Korraldajad julgustavad kõiki aktiivseid inimesi osalema ning nihutama koos sõpradega oma võimete piire. Kui olete läbinud mõne maratoni või pikema distantsi joostes, käies, ratastel, uiskudel või paadiga sõites ning olete saanud sellest positiivse emotsiooni, siis MATKaSPORT EXTAR-i läbimine on jõukohane ettevõtmine, kus on võimalik kogeda emotsioonide tulva, mida on raske sõnadesse panna. Võistelda võivad nii maailma paremad seiklus-

sportlased kui ka looduse nautijad. Eelmisel aastal osales 31 võistkonda neljast riigist. Sel aastal on registreeri-

ARVAMUS Tauno Sasmin, võistkond Kuuba Vabaks (2012. aasta EXTAR-il): „Kolm lahedat sõpra, 47 tundi 48 minutit ja 5 sekundit, 18 etappi, 140 kilomeetrit rattasõitu, 23 kilomeetrit rulluisutamist, 30 kilomeetrit kanuusõitu, 55 kilomeetrit jalgsi kaardiga liikumist, lisaülesanded, üheksa tundi vihma, kolm tundi und, mõnusat vaimset ja kehalist eneseületust, vesiville ja kangeid jalgu. Finišeerides oli tunne ülev, võrreldamatu millegi seni kogetuga! Adrenaliin, rahulolu ja puhas rõõm – see ongi EXTAR 48h.“ Rait Pallo, Salomon Team (viiekordne SEB Tartu Nelikürituse võitja): „EXTAR-il kogetavaid emotsioone on sõnadega raske edasi anda. Peab ise kogema.“ 112

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

nud üle kahekümne võistkonna, mille koosseisudes stardivad ka tipptegijad. Kohal on ka 2012. aasta rogaini maailmameistrid ja 2013. aasta seiklusspordi Euroopa meistrivõistluste kolmanda koha omanikud Rain ja Silver Eensaar (võistkond Team Vaude MATKaSPORT), samuti 2013. aasta EM-võistluste teise koha võistkond Red Fox Venemaalt, 2012. aasta Endurance Questi võitja võistkond Omjakon ning tuntud Soome suusataja Annmari Viljanmaa Eesti–Soome ühisvõistkonnas Annemi ja pojat.


Proovi uue maitse g uut energia a t!

Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele

STARTERI UUDISED & ÄGEDAD MÄNGUD FACEBOOK.COM/ENERGYDRINKSTARTER


11.04.–1.05.2013

HEAD

HINNAD

099 135

26%

Kodujuust murakamoosiga 5%, Valio Alma, 200 g, 4,95/kg

2

39 345

30%

Hommikusöök Nesquik, Nestlé, 450 g, 5,31/kg

Toodetud Eestis

509 999

49%

Juust Originaal 26%, viilutatud, Valio Atleet, kg

0

89 125

28%

Tualettpaber Super Long, 3-kihiline, Lambi, 2 rulli/pk, 0,45/rull

299 369

18%

Filtri- või presskannukohv, keskmine röst, Luxus, 500 g, 5,98/kg

219

24%

289

Jahutatud broiler, Tallegg, kg

529 750

29%

Pesupulber Mountain Spring või White Flower, Ariel, 2 kg, 2,65/kg

109 159

31%

Heeringafilee Matjes traditsiooniline, Vici, 240 g / neto 190 g, 5,74/kg

159 229

30%

Lihapallid ürdi-toorjuustuseguga, Rakvere LK, 300 g, 5,30/kg

179 280

36%

Paberkäterätt Emilia, 2-kihiline, erinevad, Lotus, 4 rulli/pk, 0,45/rull

Piltidel on illustreeriv tähendus ja pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.


[ TEGIJA ]

Kaija Saarepuu:

treening aitas lahutusvalust vabaneda Eesti Firmaspordi Liidu korraldatavate mängude arvestuses juhib naistest parima rahvasportlase punktiarvestust Eesti Posti Võru kandekeskuse töötaja Kaija Saarepuu. Tekst: Ants Põldoja

Fotod: Eesti Posti spordiklubi

„K

aija võttis sel aastal tõsiselt käsile Eesti parima rahvasportlase tiitli saavutamise, teades, et see pole kerge, nõuab suurt ajakulu ja proovilepanekut paljudel aladel,” rõhutas Eesti Posti ürituste projektijuht Indrek Raig.

„Kindlasti võtsid lapsed palju vaba aega ja polnud ka tollal motivatsiooni sporti teha. Esimese poja kõrvalt lõpetasin ülikooli ja see võttis kogu vaba aja,” meenutas Kaija. Mõistagi pole pere eest hoolitsemine naisele mingi jõudeelu, ent siiski noo-

Indrek Raig Eesti Postist: „Kaijal on sportlase hing, kes võistleb alati kompromissitult. Rahvasportlasele kohaselt ei puudu ta kunagi ka võistlusjärgselt koosviibimiselt. On alati valmis tööandjat esindama, teda ei pea eraldi veenma või meelitama.” Spordiinimestele kõlab Kaija Saarepuu nimi kuidagi tuttavalt? Jah, tegemist on tuntud suusasprinteri, Torino olümpial kaheksanda koha saanud Anti Saarepuu nüüd juba eksabikaasaga. Just lahutusele järgnenud raske aeg sundis Kaija Saarepuud end kokku võtma ja pühenduma spordile.

ruses intensiivselt sportinud inimesel hakkas vähesem liikumine tunda andma lisandunud kilode näol. Ometi võitis Kaija näiteks ka 2009. aasta Eesti ettevõtete talimängudel suusatamise. „Ega ma siis eriti treeninud, kuid suusatamisoskused polnud ununenud ning selle pealt ikkagi võitsin,” selgitas ta.

Halb mõte kaob

Kuigi lahkuminek Anti Saarepuust ning sellele järgnenud tõsisem pühendumine spordile polnud Kaija sõnul otseses seoses, võib tema sõnul elumuutusi kaudselt lugeda siiski tõukeks tuua treening ja võistlussport ellu tagasi. Kas sport aitas üle saada ka lahutusega kaasnenud raskustest?

Kaija Saarepuu suusarajal.

Lapsed ja ülikool

Noorteklassis pürgis Kaija Eesti suusaparemikku. Neiupõlvenime Vasilkovski kandes jõudis ta Eesti noorte meistrivõistlustel mitmeid kordi pjedestaalile ja muudel võistlustel kuue parema sekka. „Keskkooli ajal hakkasin rohkem õppimisele mõtlema, astusin ülikooli ning sellepärast jäi sportimine ka pooleli,” rääkis Kaija. Muidugi oli oma osa ka varajases abiellumises ja lapse sünnis, ent otsuse tippsporti pürgimisest loobuda langetas võrulanna siiski varem. Paraku juhtus nii, et sportimine, ka lihtsalt harrastusena, jäi üsna soiku. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

115


[ TEGIJA ] Kaija Saarepuu koos Allar Adamsoniga ettevõtete talimängudel, taamal Jaanus Undrest.

„Kindlasti, see oli väga raske aeg, aga treening mõjub vaimule ja tervisele hästi ning viib halvad mõtted eemale,” vastas Kaija ja lisas, et korrapärane harjutamine parandas enesetunnet. „Kindlasti on ka sõbrannadel oma roll, sest nad kutsusid mind trenni ning koos on ikka ju lõbusam. Ning nüüd, kui lapsed on ka suuremad, jääb rohkem aega iseendale, ent samas käin ka koos lastega väga palju suusatamas ja suvel rattaga sõitmas,” lisas ta. Kuigi suusatamine on Saarepuu trumpala, esindab ta Eesti Posti firmaspordivõistlustel ka teistel aladel. „Teen kõike, mida oskan ja millega hakkama saan, näiteks talvised firmaspordi mängud on andnud ka tõuke kergejõustikku teha. Edetabelit juhingi tänu sellele, et lisaks suusatamisele tulid veel mõned alad hästi välja,” lausus Kaija.

Suvel hooga edasi

Kaijat ei pea firmaspordivõistlustele meelitama, sest talle meeldib seal käia. „Kokku tulevad toredad ja sportlikud inimesed ning kõik naudivad sportimist 116

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Eesti Post – spordisõbralik ettevõte Ajakiri Jooksja on varemgi kirjutanud, et Eesti Post on riigi üks spordisõbralikumaid ettevõtteid. „Meil on väga ettevõtlikud eestvedajad ja kindlasti sportlikud töötajad, täis tahtmist ja indu aktiivselt tegutseda,” ütles Kaija Saarepuu ja rõhutas, et hea tervis ja aktiivsus vabal ajal muudavad inimesed ka tööl positiivsemaks. „Eesti Posti spordiklubisse kuulub üle neljasaja aktiivse rahvasportlase, kellele pakutakse võimalust ka soodsamatel tingimustel sportida ning samuti osaleda headel tingimustel või erinevate koostööprojektide raames kõigil rahvaspordiüritustel,” ütles Eesti Posti spordiklubi juht Indrek Raig. Tänavu liitus Eesti Post SportID süsteemi, mis võimaldab pakkuda töötajaile sportimisvõimalust enam kui seitsmekümnes spordiklubis ja ujulas. „Igaüks saab ID-kaardi alusel minna kõigisse nendesse kohtadesse sportima ning ise pärast vaadata veebist, kui palju mingi spordiklubi teenuseid on ta kasutanud. Mugav nii töötajale kui ettevõttele, kes ei pea leidma ise koostööpartnereid,” sõnas Raig.

ja mõnusat seltskonda. Kindlasti võiks Eestis veel rohkem sportlikke firmasid neist mängudest osa võtta,” lausus ta. Möödunud talvel treenis Kaija neliviis korda nädalas. „Tähtsaim üritus oli Tartu Maraton, nautisin seal suusatamist, käisin ka Kõrvemaa maratonil, kus olin naiste arvestuses üheksas. Tähtis on regulaarne harjutamine, siis on ka võistlemine puhas nauding,“ rõhutas Kaija.

Erakordselt kaua kestnud suusahooaja lõppemine ei tähenda Kaija jaoks treeningukordade ja võistluste vähenemist. „Harjutan kindlasti rohkem kui eelmisel suvel, ootan juba jooksmist, rullsuusatamist ja rattasõitu,” rääkis ta. „Teen kaasa Võrumaa järvejooksusarjas. Võib-olla võtan ka mõne pikema jooksuvõistluse ette. Praegu on plaanis osaleda Kõrvemaa jooksul.”


Proovi uue maitse g uut energia a t!

Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele

STARTERI UUDISED & ÄGEDAD MÄNGUD FACEBOOK.COM/ENERGYDRINKSTARTER


[ LAPSED ] Tüdruk lippab metsarajal.

Mis võimuga

saada lapsed liikuma?

Lapsed veedavad liiga palju aega teleri ja arvuti ees. Kuidas saada nad rohkem õue liikuma? Üks lahendus on kaljukindel: emad ja isad peavad andma oma lastele eeskuju. Tekst: Epp-Mare Kukemelk/Delfi

K

ahe poja ema Marika tõdes, et sügisel ja talvel on lapsi iseseisvalt õue liikuma saada keeruline. „Vanema eestvedamisel või sõpradega koos olles ei ole üldjuhul raske välja minna,” lausus ta. Mida põnevam tegevus, seda kauem lapsed Marika sõnul õues olemist naudivad. Paeluvad näiteks kelgutamine, snow-tubing, retk loodusesse. „Minu lapsepõlvega võrreldes veedavad poisid ja tüdrukud muidugi õues tunduvalt vähem aega,” nentis naine. Suhtekorraldaja Janek Mäggi peab kõige olulisemaks, et laps ise tahab sportida ja mängida. Ta on käinud oma lastega, nad on vastavalt 13-, 12- ja seitsmeaastane, suusatamas, rattaga sõitmas ja ujumas. „Vanem poeg tegeleb ratsutamisega ja noorem ujumisega, pere noorim liige, tütar, käib balletitunnis,” loetles isa laste hobisid. „Ausalt öeldes ei ole ma pidanud neid väga palju innustama. Nad on ise leidnud huvitavad tegevused.” Varem tegelesid Mäggi pojad kergejõustikuga. Janek ütles, et lapseva118

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Foto: Lembit Peegel

60

minutit mõõdukat kehalist tegevust vajab laps igal päeval, soovitatakse Tervise Arengu Instituudi läbi viidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raportis. Kolm aastat tagasi vastas sellele soovitusele 11–15-aastastest õpilastest vaid 14 protsenti. 35 protsenti poistest ja 72 protsenti tüdrukutest kulutab koolipäevadel arvutimängudele kaks ja pool tundi.

nem peab laste huvide muutustega kaasas käima. „Oluline on minu meelest see, et vaimne ja kehaline aktiivsus oleksid tasakaalus,” rääkis ta. „Sageli kipub olema nii, et vaimselt aktiivne laps, kes näiteks loeb palju raamatuid, ei ole sama aktiivne kehaliselt. Või siis vastupidi.” Mäggi möönis, et treeningutasud on päris suured, kuid lastele mõõduka kehalise koormuse andmine ei sõltu ainult rahast. „Jooksmiseks mõne jalavarju ikka leiab. Suvel saab neli kuud ujuda järvedes,” ütles ta ja lisas, et terve vaimuga kaasneb üldjuhul terve keha. „Vanemad peavad andma lastele eeskuju ja äratama nendes huvi sportida. Innustamiseks korraldatud võistlused ja saadud medalid kutsuvad lapsi liikuma,” lausus kolme lapse isa ja lisas: „Tulemuseks on rõõmsamad, tervemad ja hea enesetundega lapsed ning õnnelikumad vanemad.”

Koos perega loodusesse

Raadio Retro FM päevatoimetaja Anu Jürisson kõnnib kolm–neli korda nä-


[ LAPSED ]

Kaks ettepanekut Koolis tuleks lapsed vahetundidel saata ilmast sõltumata õues. Vihmasaju korral kannab laps vihmakeepi, talvel sooje riideid. Kes aktiivselt liikuda ei viitsi, võib värske õhu vanne võtta. Selle ettepaneku laenasin põhjanaabritelt. Eesti koolide uksed on tundide ajal üldjuhul suletud ja õpilased peavad välja minekuks küsima õpetaja luba, mida kontrollib turvamees. Lukustatud uste poliitikale on õiguskantsler tähelepanu juhtinud. Tean, mis on vastuargumendid. Õpetajad ei taha, et lapsed läheksid vahetunni ajal poodi või nurga taha suitsetama. Lisaks muretsetakse, et välisjalatsitega koolimajja naastes tehakse koridori poriseid jälgi. Aga kui teekski uksed lahti ega keelaks lastel õue minemist, vaid lausa ajaks nad välja liikuma? Teine ettepanek kulutab riigi raha. Kuigi riik võiks suurendada praegust 19-eurost lastetoetust, siis isiklikult pooldan, kui näiteks anda igale lapsele 20 eurot kuus huvitegevuseks. Laps läheb sporditreeningule või mõnesse huvialaringi. Riik kannab pearaha treeningurühma või huvialaringi korraldajale. Kui valitud treeningu või huvialaringi maksumus ületab riigilt saadava pearaha, tasub ülejäänud osalusmaksu pere. Epp-Mare Kukemelk Toimetuselt. EV Valitsuse tegevuskavas on hakata 2014. aasta 1. jaanuarist maksma igale lapsele aastas 130 eurot huvialaringi toetuseks.

dalas koos naabrinaisega. Naabrinaine kutsus kord oma 10-aastase tütre umbes tunnisele retkele kaasa, siis tegi Anu oma üheksa-aastasele tütrele samasuguse ettepaneku. „Varem oli tütar mõista andnud, et ei ole kõndimisest väga huvitatud, aga nüüd, kui ka sõbranna on meie kambas, tuli väga hea meelega,” lausus Anu. Jürisson ei muretse laste vähese liikumise pärast. Pärast kooli minekut läks poeg spordi- ja tütar tantsutreeningule, samamoodi soovib ta talitada pesamunaga. „Treening on lapsele vajalik,” põhjendas ta. „Tütrel on hea söögiisu ja kooliperioodil on tema kehakaal kontrolli all, kuid suvel hakkab vaikselt kerkima. Sügisel läheb ta taas treeningule ja kaal normaliseerub.” Ka lastega koos sportlikku ajaveetmist peab Anu tähtsaks. „Pojale meeldib suusatada ja rattaga sõita, ta on ema ja isa kaasa kutsunud,” ütles ta. Linnainimesena tahaks Jürisson võtta rohkem koos perega ette loodusretki, minna kas või seenele ja marjule või rabasse jalutama ja pildistama. „Spordi alla see ei lähe, aga parem ikka kui kodus arvuti taga konutada,” lausus ta.

APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

119


[ TERVISERADA ]

Viimsi terviseradadel käib vilgas töö

Viimsi valla elanikud said talvel suusamõnusid nautida Haabneeme ja Rohuneeme radadel, mõlemas paigas kavandatakse laiendustöid. Tekst ja foto: Kaarel Zilmer

V

iimsi valla spordi ja liikumisharrastuse arengukava koostamisel sai eelnevate uuringute põhjal selgeks, et kuigi viimastel aastatel on lisandunud mitu sportimispaika sisetingimustes, siis perspektiivseteks ja enamikule valla elanikest liikumist pakkuvateks paikadeks on just eri asumite lähedusse jäävad kergliiklusteed ja liikumisrajad. Seda enam, et vallas on hea teedevõrgustik, leidub rohkesti metsa ja rohealasid. Eesti suurima kooli rajamine Haabneeme koos lisakorpuse ja lasteaedadega on välistegevuste nõudlust veelgi suurendanud. Esimene lahendus oli kooli lähedusse liikumisradade rajamine. Võimsa klindiastangu alla jääva raja esimene osa valmis kaks aastat tagasi ja tänu valgustusele on seal nii joostud kui ka suusatatud. Raja teine osa, mille ehitustöid alustati mullu sügisel, peaks lõplikult valmima suve hakul. Ka see rada saab valgustuse ning hakkpuidu katte. Kui neid kaks lõiku tahetakse pikendada veel ühest otsast Laidoneri pargini ja teiselt poolt Lubja mäele planeeritava mäesuusakeskuseni, siis kujuneks sellest äärmiselt meeldiv ja kindlasti suurt kasutamist leidev terviserada.

Lastele algõppe nõlvad

Valla teise otsas Rohuneemes on aga välja kujunemas ehk Viimsi kõige mitmekülgsemad terviserajad. Endise suure militaarala kohandamine liikumisharrastuseks võtab küll aega, aga juba tänavu oli uutel profileeritud radadel väga head suusatamisolud. Rajad ühendavad ka Püünsi ja Kelvingi küla, neid said hästi kasutada ka Püünsi kooli õpilased. Sellele rajale projekteeritakse valgustuse esimest etappi, rada tahetakse katta võimalikult palju ka puiduhakkega. Lisaks kavandatakse sinna ka lumelaua, mäesuusatamise algõppe nõlvu ning laste murdmaasuusatamise algõp120

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Rohuneemes kulgesid talvel hästi hooldatud suusarajad.

Viimsi vallas on hea teedevõrgustik, leidub rohkesti metsa ja rohealasid. peks õppeväljakut ja väikest nõlva. Muidugi saab olema harrastajatele rohkesti eri reljeefiga metsaradu aasta ringi liikumiseks. Perspektiivseks terviseradade rajamise kohaks on uue Randvere põhikooli lähiümbrus. Ühe asumilähedase rajatisena on kasutusel ka Tammneeme ja Randvere külade piirimaile jäävad rajad. Vallakodaniku Märt Vooglaiu algatusel on tehtud tema maadele ligi kahekilomeetrine liikumisrada. Ka seal on vajalik raja mingi osa valgustamine.

Hea koostöö

Viimsi valla eri keskuste vahel on kavas

koos Eesti Terviseradadega ja RMK-ga korrastada võimalikud ühendusteed, mida mööda saaks aasta ringi mis tahes moel liikuda ja kust kulgeks talviti ka rajahooldustehnika, et hooldada heal tasemel suusaradu. Kui lisaks valmivad kavandatavad kergliiklusteed, peaks lähiaastatel looduses liikumine olema viimsilastele, aga ka naabrusse jäävate Tallinna linnaosade elanikele peaaegu et täiuslikes oludes. Teades, et Eesti Terviseradade üks eelisarendusprojekte on ka Viimsi piirkond, tahab vald ka ise nende rajatiste valmimisse panustada. Võib loota, et ka viimsilased ise panevad oma kodukoha liikumisvõimaluste korrastamisel käed külge. Toimetuselt. Suusaõpetaja ja Tallinna Ülikooli õpetaja Kaarel Zilmer on Viimsi valla volikogu kultuuri ja spordikomisjoni liige.


Terviseradasid arendavad:

TEEME KOOS TERVISERAJAD KORDA! Tule 4. mail talgupäevale. Vaata lähemalt www.terviserajad.ee


[ VÕISTLUS ]

Pariisi maraton

võõrustas Eesti jooksjaid lahkelt Jooksutiimi Stamina Arcotransport jooksjad ületasid Pariisi maratonil 2013. aasta Moskva MM-võistluste ja 2014. aasta Zürichi EM-võistluste norme.

Maratoni hommikul valitses jooksmiseks suurepärane ilm pilvitu taeva, tuulevaikuse ja nelja plusskraadiga.

Tekst ja fotod: Stamina

P

ühapäeval, 7. aprillil peetud Pariisi maratonil suutsid kolm Stamina Arcotransport tiimi jooksjat talvise ettevalmistuse suurepäraselt tulemusteks vormistada. Märtsis Portugalis harjutanud Evelin Talts aeg 2:41.52 tähistas teist korda MM-i normi täitmist. Esimest korda sai ta MM-i normist jagu mullu Rotterdamis, kui jooksis 42,195 kilomeetrit üle kolme minuti kiiremini. Nüüd keskendub Talts augustikuiseks Moskva võistluseks, et parandada Londoni olümpiamängude maratoni ebaõnnestumist. Aastaid keskmaajooksjana Eesti paremikku kuulunud Roman Fosti valmistus oma esimeseks maratoniks peamiselt Eestimaa talves, vaid märtsis sai ta paar nädalat Madriidis harjutada. 24.veebruaril Itaalias joostud poolmaratoni aeg 1:07:59 andis Romanile kind-

lust ja nii suutiski ta Pariisis lõpetada korraliku ajaga 2:21.43, mis tähendas ka Eesti Kergejõustikuliidu seatud EM-i normi täitmist. Kalev Cramo korvpallimeeskonna füsioterapeudina leiba teeniv ja töö kõrvalt jooksukilomeetreid koguval Priit Lehismetsal oli kindel plaan julgelt alustades parandada oluliselt mullu SEB Tallinna Maratonil joostud aega. Pariisi tänavatel kulus Priidul maratoni läbimiseks aega 2:26.42. Isiklikku rekordit parandas ta koguni kümne minutiga. Pariis maratonil alustasid hooaega ka tiimi suurtoetaja Arcotransport Grupi juht Leho Rennit ja spordiklubi Stamina juht Urmo Raiend. Jooksusõprade seas Lexina tuntud Rennit lõpetas oma 16. maratoni ajaga 3:37:41. Loskutoviga ühele pulgale jõudnud ehk oma 33. maratoni lõpetanud Urmole märgiti protokolli 4:04.48.

Pärast 42,195 km läbimist oli hea auga väljateenitud medalitega poseerida Triumfikaare juures.

122

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Pariisi kodutud said peale starti valida riideid ja muud kasulikku.


[ VÕISTLUS ]

Ligi 40 000 jooksjat vallutasid 7. aprillil Pariisi peatänava, Champs-Élysee’ avenüü.

Vaid 27 jooksjat 38 690 lõpetajast ei saanud teada Fosti kodutiimi, mis oli tema särgi seljale kirjutatud. Roman sai 28. koha.

Priit Lehismets parandas oma teisel maratonil isiklikku rekordit kümne minutiga. Kenya jooksjate vahel näis Roman Fosti kui võõrkeha, tema lennukas samm pani ka mustad mehed küsima: „Kes see veel on?“

Evelin Talts jooksis Pariisi tänavatel meestest ümbritsetuna.

Priit Lehistmets (vasakult esimene), Evelin Talts ja Roman Fosti maratonimedaliga. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

123


[ CONTRA JOOKS ]

Liputamisjooks ümber Võrumaa

Kui lippasin 2011. aastal Sander Hannusega paar etappi tema suurejoonelisel ümber Eesti jooksul kaasa, hakkas peas kummitama mõte, et võiksin ka midagi taolist endale jõukohasemas vormis ette võtta – joosta ümber Võrumaa. Mängisin mõttes võimaliku ringi läbi, päris palju kilomeetreid tuli kokku, üle 200. Tekst: Contra

Fotod: Tartu Linnajooks

A

ga vist jäänukski see uitmõtteks, kui poleks võrukeste lipukonkursi korraldamise arutelus õhku visatud kinnast, et Contra võiks võidulipuga ümber Võrumaa joosta. Täpsustan: tegu pole mitte Võru maakonnaga praeguse haldusjaotuse järgi, vaid Vana–Võrumaaga, mille all oli/on ka paras lahmakas praegust Põlvamaad ja Valgamaad. Jooks läbi kõigi ajalooliste Võrumaa kihelkondade. Ütlesin kohe, et muidugi võtan selle ette. Muide, nii naljakas kui see ei tundu, mulle ei meeldi asjatult joosta, kandev idee peab olema, kas või mingi mõte, mis näiteks kümne kilomeetriga selgeks mõelda.

Uma Pido päev

Nüüd on lipp valitud ja aeg plaani teostama hakata. Marsruut sai jaotatud seitsmele päevale, nii et finiš Võrus oleks

Uma Pido päeval 1. juunil, kus ongi esimene suurejoonelisem võrukeste lipu heiskamine. Uma Pido on kolmandat korda toimuv võrukeelne laulupidu. Alustan jooksu 26. mail Võrust. Seitsme päevaga peaksin läbima vähemalt 330 kilomeetrit. See distants on jagatud ebaühtlaselt, nii et teine ja kolmas päev on üsnagi äärmuslikud (ligi 70 km), neljal päeval jookseksin umbkaudu

330

kilomeetrit tuleb Contral joosta seitsme päevaga Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa teedel.

Marsruut Võru – Varstu – Urvaste – Mooste – Orava – Vastseliina – Haanja – Võru.

3

2

4

START/FINIŠ

5 6

124

JOOKSJA.EE | APRILL 2013 1

maratoni ja viimane ots Haanjast Võrru oleks kõige lühem. Esimese päeva lõpuks peaksin jõudma Varstu, teisega Urvastesse, järgmised peatuspaigad oleksid Mooste, Orava, Vastseliina ja Haanja. Et mu jalad juba teavad, mida tähendab sajakilomeetrine jooks, julgen 70 kilomeetrit rahulikus tempos ette võtta küll, peaasi on jälgida loosungit „Aigu om!“ (tlk: aega on!). Arutelud, kuidas täpselt jooks toimub, seisavad veel ees. Alates sellest, kuidas kanda lippu ja kui suur see võiks olla, et oleks mugav, aga samas oleks lipp nähtav. Söömine on väga oluline, loodan, et selle korraldavad inimesed, kes elavad minu jooksuraja ääres. Midagi olen valmis ka kaasas tassima, näiteks veepudelit. See, et olen muidu võimeline ka 30 kilomeetrit söömata ja joomata jooksma, tuleb seekord ära unustada. Üheski pisiasjas ei tohi lõdvaks lasta, sest seitsme päeva ja kolmesaja kilomeetri läbimisel võib kõiksugu asju ette tulla. Kõige rohkem kardan, et mingi koht võib hõõruma hakata, päris igasse kohta ei sobi plaaster ka. Seega peaksin viimastel kuudel eri rõivaid proovima kanda.

Söön Võrumaal kasvatatut

Kui keegi tahab kaasa joosta, kas ühte päeva või isegi tervet nädalat, siis võiks teada anda, et saaks mõelda rohkemate inimeste söötmise peale. Eesmärgiga, et toidukaardis oleks vaid Võrumaal kasvatatu ja toodetu (nt pean seetõttu loobuma suurest lemmikust banaanist), oleme välja töötanud soovitusliku toiduainete nimekirja. Õhtuti võib tegelikult süüa mida iganes, kui seda teha mõistlikult. Vabatahtlikud rattasõitjaid aitavad mu asju vedada. Kraami peaks olema piisavalt vähe, et ühe rattakoormaga toime tulla. Kaasajooksikud on teretulnud kas või paari kilomeetri kaupa, samuti ettevõtmised kohtades, mida läbin. Näiteks on setud lubanud Orava ja Vastseliina vahel oma lipuga kampa lüüa. Margus Konnula alias Contra jooksis möödunud aasta oktoobris Tartu Linnamaratonil.


Kauneim puhkuse- ja seminarikeskus Eestis, kus nii eraisikutel kui ka ettevõtetel on võimalik korraldada firmaüritusi ja ka golfiga seotud sündmusi. Otepääl on kvaliteetne täismõõtmeline golfirada. 18 rajaga PAR 73 avati aastal 2006, kaasaegses loodusesse sobitatud klubihoones teenindab kõiki külalisi A la Carté restoran Mr Jakob. TEIE PARTNER EDUKATES ETTEVÕTMISTES – OTEPÄÄ GOLFI- JA SEMINARIKESKUS Golfiüritused kõigile, nii amatööridele kui professionaalidele. Tule veeda päev oma klientide, sõprade või kolleegide seltsis golfimängu avastades või niisama, puhates kontorimiljööst. Golfiõpe vene, soome, inglise ja eesti keeles Laste mängutuba lapsehoidja teenusega Moodsad teenused äsjavalminud klubihoones Seminariruumid kuni 50 inimesele A la Carté restoran Mr Jakob Sigariruum La Casa del Habano A Le Coq lounge Saunad ja riietusruumid baariteenindusega 200 inimest mahutav peotelk ja telgid väiksemate ürituste tarbeks Grilliala, köök ja varjualused üritusteks Pro-shop ja kohvik Kvaliteetne golfisimulaator Fullswinggolf (USA) Korraldame turundusüritusi, tooteesitlusi, avatud ja kutsetega võistlusi, golfidemosid ja seiklusrikast Öögolfi! Green Card 99 eurot osaleja (golfimängu ametlik kursus). Rühmadele allahindlus. Firmaürituse raames golfidemo alates 19 eurot inimene olenevalt rühma suurusest. Küsi julgelt pakkumist www.otepaagolf.com. Tule ja mängi!

Golfikeskuse majutuspartnerid on pea kõik Otepää hotellid, Tartus hotell London ja Pallas. Majutusega golfipakette leiate nii meie kui hotellide kodulehekülgedelt. GMP Clubhotel kutsub Teid Otepääle veetma aega stiilselt ja meeldejäävalt. Luksuslik majutus alates 30 eur/inimene Golfipakett majutusega alates 42 eur/inimene Kõik GMP Clubhotel’i pakkumised leiate aadressil www.clubhotel.ee / +372 5010504


[ TEEMA ]

Miks rahvasport nõuab aina rohkem raha?

Rahvasportlasel tuleb rangemalt valida, missugusel üritusel osaleda, sest soovides paljudel huvitavatel võistlustel kaasa teha, võtavad osalustasud rahakotist suure tüki. Tekst: Epp-Mare Kukemelk

R

Fotod: Lembit Peegel

ahvasport on kulukamaks läinud. Olen seda tundnud omal nahal ja kuulnud tuttavaid sama väitmas. Toredatel üritustel osalemist tuleb tõsiselt kaaluda ning mõnest peab paraku loobuma. Raha ei kulu üksnes osalustasule, vaid ka transpordile, söögile, suusa- või rattahooldusele, jooksujalatsitele, riietusele, vahel majutuselegi. „Kõiki asju ju ei jaksagi, ikka tuleb teha elus valikuid,” tõdes Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik. „Me pole oma üritustel viimasel paaril aastal osavõtutasu tõstnud. Püüame hoida hinda, et inimesed saaksid tulla teistega koos liikumisrõõmu nautima ega peaks majanduslikul põhjusel kõrvale jääma.” Lillialliku sõnul on Eesti rahvaspordiürituste osalustasud üldjuhul suu-

rusjärgu võrra madalamad kui mujal maailmas. Samal ajal on lisandunud uusi suusa-, ratta-, jooksu- ja rulluisumaratone, millest liikumisharrastajad tahavad osa võtta. „Üritusi tuleb kindlasti lähiajal veelgi juurde, kõikidest ei jõuagi osa võtta, aga poes ei jaksa ju ka igast kaubasortimendist midagi osta,” lausus Lilliallik.

40 000 rahvasportlast osales mullu Spordiürituste Korraldamise Klubi üritustel.

Korralduskulud suurenevad

Spordivõistlusi korraldavad mittetulundusühingud peavad kogu teenitud raha investeerima põhitegevusse. Vaid üksikud spordivõistluste korraldajad suudavad inimesi palgata, et aasta ringi üritusi ette valmistada. Palju sõltub sellest, kuidas riigivõim ja kohalikud omavalitsused raatsivad panustada rahvaspordiüritustesse kui võimalikesse mainekujundusväljundeisse,” ütles Lilliallik. „Sponsorite võimalused on piiratud, kindlasti peab oma osa panustama ka rahvasportlane.” Haanja suusamaratoni eestvedaja Silver Näki sõnul tuleb korraldamisel kanda suuri kulusid. Laitmatu suusaraja ettevalmistamine neelab enamiku osalustasust. Rada tuleb hooldada ka suvel. „Jooksuvõistlusel ja rattamaratonil ei kulu raja tegemisel nii palju raha nagu

Rahvasportlased ja lapsekäruga jalutajad Tallinnas Stroomi ranna kergliiklusteel 126

JOOKSJA.EE | APRILL 2013


[ TEEMA ] suusamaratoni korraldamisel,” lausus Haanja maratoni eestvedaja ja lisas, et ainuüksi rajamasina ülalpidamine nõuab märkimisväärset väljaminekut. Suure osa suusamaratoni eelarvest võtab Näki sõnul söök, mida pakutakse kõikidele distantsi läbijatele. Raha nõuavad ka rinnanumbrite tegemine, registreerimine, ajavõtt. „Toetajateta oleks meie eelarve miinuses,” lausus Haanjamaa mees. Suusamaratoni korraldavad vabatahtlikud, palgalisi töötajaid pole. „Kasumit me ei saa,” ütles Näkk. Stamina juht Urmo Raiend rääkis, et osalustasude suurenemine ei ületa suhtväärtuses korralduskulude kasvu. „Üritusi on juurde tulnud ja konkurents

Kuidas säästa raha? Rahvasportlane Riks valis 2013. aastal osalemiseks kaheksa rahvaspordivõistlust. Ta registreeris kõigile esimeses voorus ja kokku kulus tal 166 eurot. Kui Riks jätnuks registreerimise viimasele voorule, tulnuks tal välja käia 345 eurot. Vahe on rohkem kui kahekordne. Võistlus Esimene voor Viimane voor Tartu suusamaraton 63 km 40 80 Haanja suusamaraton 42 km 21 45 Viljandi järvejooks 12 km 10 30 Tartu rattaralli 135 km 30 60 Kõrvemaa triatlon 15 25 Kalevipoja rulluisumaraton 42 km 15 30 Tallinna maraton 42,2 km 20 50 Kõrvemaa rattamaraton 40,5 km 15 25 tel osalejate innukus annab eeskuju inimestele, kes tänu sellele hakkavad samuti oma tervise eest järjepidevalt hoolt kandma,” arutles Lilliallik. Ta lisas, et rahvaspordiüritused on üks odavam tervisepropaganda viise, mis aitab kaudselt säästa haigekassa raha. „Paljud riigid on sellest aru saanud ja panustavad inimeste tervislikku eluviisi. Meil on piiratumad võimalused, seda rohkem tuleb püüda otsida keskvõimu, kohalike omavalitsuste, eraettevõtjate ja ürituste korraldajate ühisosa,” tõdes ta. Lillialliku sõnul moodustavad teistes Euroopa riikides osavõtutasud rahvaspordiürituste eelarvest üldjuhul kolmandiku. Ülejäänud kaks kolmandikku jagunevad eraettevõtjate ning kohalike omavalitsuste ja keskvõimu vahel. „See jaotus üldjuhul meil ei kehti,” ütles ta. „Avaliku sektori tugi kipub jääma kümne protsendi kanti, ülejäänu jaguneb sponsortoetuste ja osavõtutasude vahel. Seetõttu on osalustasud

Liikumisrõõm

mõjutab osavõtutasude hinnataset,” lausus Raiend. Ta soovitas varakult otsustada, millistel üritustel osaleda ja end esimeses, kõige odavamas registreerimisvoorus kirja panna. See aitab kümneid eurosid säästa.

Anda treenimiseks indu

Lilliallik usub, et elukalliduse tõusust hoolimata läheb liikumisharrastus järjest populaarsemaks. „Eks osavõturekordid teevad ikka head meelt, aga need pole peamine eesmärk,” sõnas Lilliallik, kelle juhitavatel võistlustel tundis mullu ligi 40 000 rahvasportlast liikumisest rõõmu. „Peamine eesmärk on pakkuda inimestele head teenindust ja innustada neid

Urmo Raiend, Stamina juht: „Üritused on rahvasportlase pidupäev, aga kindlasti peab jääma aega ka treenimiseks.” järjepidevalt liikumisharrastusega tegelema. Rahvaspordiüritus võib paljudele saada oma tervise eest hoolitsemisel esimeseks sammuks.” Lillialliku meelest võiksid harrastussportlastest arvamusliidrid kehaliselt aktiivset eluviisi ja liikumisharrastust rohkem hea sõnaga tutvustada ja riigi spordipoliitikas kaasa rääkida. „Liikumisharrastus on meie teadliku tervisekäitumise ja haiguste ennetamise üks tugitala ning rahvaspordiüritus-

Eestis üldjuhul ka tõusnud.” Rahvaspordiürituste lipulaevad Tartu Maraton ja SEB Tallinna Maraton naudivad suurt populaarsust. Raiendi hinnangul on ka väiksemates keskustes toimuvatel üritustel elujõudu ja kasvuruumi. „Üritused on rahvasportlase pidupäev, kuhu tullaks sõprade ja kolleegidega nii taaskohtuma kui ka heas mõttes võistlema, aga kindlasti peab jääma aega ka treenimiseks,” lausus Raiend. APRILL 2013 | JOOKSJA.EE

127


[ TERVISERADA ]

Viimsi terviseradadel käib vilgas töö

Viimsi valla elanikud said talvel suusamõnusid nautida Haabneeme ja Rohuneeme radadel, mõlemas paigas kavandatakse laiendustöid. Tekst ja foto: Kaarel Zilmer

V

iimsi valla spordi ja liikumisharrastuse arengukava koostamisel sai eelnevate uuringute põhjal selgeks, et kuigi viimastel aastatel on lisandunud mitu sportimispaika sisetingimustes, siis perspektiivseteks ja enamikule valla elanikest liikumist pakkuvateks paikadeks on just eri asumite lähedusse jäävad kergliiklusteed ja liikumisrajad. Seda enam, et vallas on hea teedevõrgustik, leidub rohkesti metsa ja rohealasid. Eesti suurima kooli rajamine Haabneeme koos lisakorpuse ja lasteaedadega on välistegevuste nõudlust veelgi suurendanud. Esimene lahendus oli kooli lähedusse liikumisradade rajamine. Võimsa klindiastangu alla jääva raja esimene osa valmis kaks aastat tagasi ja tänu valgustusele on seal nii joostud kui ka suusatatud. Raja teine osa, mille ehitustöid alustati mullu sügisel, peaks lõplikult valmima suve hakul. Ka see rada saab valgustuse ning hakkpuidu katte. Kui neid kaks lõiku tahetakse pikendada veel ühest otsast Laidoneri pargini ja teiselt poolt Lubja mäele planeeritava mäesuusakeskuseni, siis kujuneks sellest äärmiselt meeldiv ja kindlasti suurt kasutamist leidev terviserada.

Lastele algõppe nõlvad

Valla teise otsas Rohuneemes on aga välja kujunemas ehk Viimsi kõige mitmekülgsemad terviserajad. Endise suure militaarala kohandamine liikumisharrastuseks võtab küll aega, aga juba tänavu oli uutel profileeritud radadel väga head suusatamisolud. Rajad ühendavad ka Püünsi ja Kelvingi küla, neid said hästi kasutada ka Püünsi kooli õpilased. Sellele rajale projekteeritakse valgustuse esimest etappi, rada tahetakse katta võimalikult palju ka puiduhakkega. Lisaks kavandatakse sinna ka lumelaua, mäesuusatamise algõppe nõlvu ning laste murdmaasuusatamise algõp128

JOOKSJA.EE | APRILL 2013

Rohuneemes kulgesid talvel hästi hooldatud suusarajad.

Viimsi vallas on hea teedevõrgustik, leidub rohkesti metsa ja rohealasid. peks õppeväljakut ja väikest nõlva. Muidugi saab olema harrastajatele rohkesti eri reljeefiga metsaradu aasta ringi liikumiseks. Perspektiivseks terviseradade rajamise kohaks on uue Randvere põhikooli lähiümbrus. Ühe asumilähedase rajatisena on kasutusel ka Tammneeme ja Randvere külade piirimaile jäävad rajad. Vallakodaniku Märt Vooglaiu algatusel on tehtud tema maadele ligi kahekilomeetrine liikumisrada. Ka seal on vajalik raja mingi osa valgustamine.

Hea koostöö

Viimsi valla eri keskuste vahel on kavas

koos Eesti Terviseradadega ja RMK-ga korrastada võimalikud ühendusteed, mida mööda saaks aasta ringi mis tahes moel liikuda ja kust kulgeks talviti ka rajahooldustehnika, et hooldada heal tasemel suusaradu. Kui lisaks valmivad kavandatavad kergliiklusteed, peaks lähiaastatel looduses liikumine olema viimsilastele, aga ka naabrusse jäävate Tallinna linnaosade elanikele peaaegu et täiuslikes oludes. Teades, et Eesti Terviseradade üks eelisarendusprojekte on ka Viimsi piirkond, tahab vald ka ise nende rajatiste valmimisse panustada. Võib loota, et ka viimsilased ise panevad oma kodukoha liikumisvõimaluste korrastamisel käed külge. Toimetuselt. Suusaõpetaja ja Tallinna Ülikooli õpetaja Kaarel Zilmer on Viimsi valla volikogu kultuuri ja spordikomisjoni liige.


Mitte lihtsalt õhupuhastaja. See on disaintoode, mis puhastab õhku.

Falmeci uus tootesari kasutab õhu puhastamiseks innovatiivset E.ion® süsteemi, kus ioniseerimise teel puhastatakse õhk lõhnadest ja saastest. E.ion® System on integreeritud elegantsesse kaasaegsesse vormi, mida ei piiritle ühupuhastaja suurus. Lisainfo www.falmec.ee


[ RISTSÕNA ]

Lahenda ristsõna ja võida Eurospordi auhindu Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakiri Jooksja toimetusse 31. maiks 2013: Ajakiri Jooksja, Sõjakooli 10, Tallinn 11316. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi 3 Eurospordi komplekti (nokamüts ja matkakruus). Eelmise ristsõna võitjad on REET REHTLA, RITA RANDMAA ja REIN EENSALU. Võtame võitjatega ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Marcus Hellner ja Kikkan Randall. 130

JOOKSJA.EE | APRILL 2013


Kevadsuvised kollektsioonid on kohal! CRAFT PAKUB LAIA VALIKUT ESIMESE, TEISE JA KOLMANDA KIHI RIIDEID JOOKSMISEKS JA JALGRATTASÕIDUKS. Crafti tooted saadaval: Rademar, Sportland, Extreme Sport, Stopper, Maratonsport, Silja Sport, Rakser Sport, Petersport, Viljandi Rattapood, A&T Sport, A2K Sport.

www.craft.se


Jooksja (24) Nr 2, 2013  
Jooksja (24) Nr 2, 2013  
Advertisement