kĂĽsitlus
Kas meil on vastikuid mängijaid? Mängu ajal pidevalt jalga löövat, riietest hoidvat, lükkavat ja sikutavat, kuid kompromissitut jalgpallurit peetakse üldiselt “vastikuks” mängijaks. Kes meie jalgpallis sellised buldogid on? Sergei Ratnikov, Vahur Vahtramäe, Indrek Zelinski, Ingemar Teever ja Argo Arbeiter tunnistavad, et väljakul ei taheta selliste meestega ise eriti kokku saada, kuid rohtu on ka nende vastu. Sergei Ratnikov: selliste tüüpide vastu aitab ainult kiirus Treener ja endine koondise poolkaitsja Kui mõelda pisut negatiivses võtmes, siis Eestis üritavad kõik niimoodi mängida, sest kui puudub tehnika ja vajalikul tasemel mängulugemine, siis püütakse seda kuidagi kompenseerida. Foto: Lembit Peegel Teisest küljest on selline võitluslikkus muidugi ka positiivne. Minu ajal olid sellised mehed Hans Näks, Urmas Kaljend ja Urmas Hepner. Mina olin rohkem dispetšer ja Näksi vastu oli ikka väga raske mängida. Ta ei andnud isegi võimalust pöörata, kogu aeg oli seljas. Samas, ma ei ütleks, et sel ajal oli selliseid häid mehi palju. Praegu ei ole selles vallas ka eriti kedagi esile tõsta, aga kui, siis Nõmme Kaljust Ken Kallaste. Tema on seda tüüpi mängija. Rohi selliste meeste vastu on kiirus ja seda ma oma poistele ka enne väljakule minekut räägin. Nende vastu pole mõtet triblingusse minna, tuleb üritada seinaga ja kiirusega, sest nad ei anna alla. Kui sa need mehed korra ka üle mängid, tulevad ja võtavad nad palli ikkagi ära või teevad vea. Märgusõna on kiirus, kiirus ja veel kord kiirus. Treenerina ma muidugi tahaks, et minu meeskonnas oleks selliseid mängijaid. Ainult loojatele ja rünnakutele orienteeritud mängijatele on vaja ka kaitses mehiselt võitlevaid mehi, kõik peab olema balansis. Samas ei taha ma öelda, et sellisteks meesteks otseselt sünnitakse, kuid pool vaimust peab kindlasti olema, ülejäänu saab juba treeningutega välja arendada. Treener peab sellistele asjadele tähelepanu pöörama, nende tüüpidega tuleb teinekord rohkem tegeleda.
“
Ingemar Teever: nad oskavad kergesti närvi ajada Foto: Lembit Peegel
Tallinna FC Levadia rĂĽndaja
Ega meil neid eriti palju pole ja ma ei oska öelda, kas see on hea või halb. Mäletan, et kui olin veel Kaljus, siis oli trennis Ken Kallaste selline mees, kes oli kogu aeg takjana küljes, pressis ja tiris. Väga agressiivne, lõikas ja andis vastu jalga. Aga ta on äärekaitsja ja mängus selliseid suuri rumalusi ei tee. Levadias oli varem niisugune mees Andrei Kalimullin, aga praegu selliseid taklamise vendi pole. Meil on head kaitsvad poolikud, nagu Marek Kaljumäe, aga nad ei mängi vastaste jaoks ebameeldivalt ja tegutsevad pigem targalt. Sellised mängijad oskavad vastased kergesti närvi ajada. Kui sul pole paaril korral õnnestunud palliga midagi korda saata ja muudkui tõmmatakse, siis just eriti noormängijad võivad endast välja minna. Niisuguste mängijate vastu eriliselt ei valmistuta. Aga kui ta on saanud esimesel poolajal kollase kaardi, siis treenerid teinekord soovitavad tema vastu veel teravust üles näidata, sest on mehi, kes mingil juhul ei jäta. Üks selline on kindlasti Tallinna Kalevis Risto Kägo. Treener vahetas ta alati pärast kollast kaarti välja, et asi punasega ei lõpeks. See mees valu ei karda ja annab alati täiega. Selliseid mängijaid võiks liigas muidugi päris palju olla, aga siis võiksid nad olla ka mitmekülgsemad, võimelised kaitsma ja ehitama. Meeskonnale on see kindlasti hea, kui on selline mängija olemas.
„
Läbi ajaloo on kindlasti Viktor Alonen olnud selline buldog: ta oli väike, tugev ja kompromissitu võitleja.
50
JALKA JAANUAR 2013