meistriliiga Kui aastaid tagasi läksime üle laupäevasele mängupäevale meistriliigas, eelnes sellele küsitlus, kus umbes kolmesajast huvilisest eelistas umbes 70–75% mängupäevana laupäeva; mängupäeva vahetusest olulisem on praegu stabiilsuse hoidmine ja harjumuse kujundamine, samas vajab vastuseid laupäevase suvise mängupäeva küsimus, eriti Tallinnas – võimalik, et tuleme järgmiseks aastaks välja kalendriga, kus suvine laupäevane voor sisaldab traditsioonilisel päeval toimuvat telemängu, millele lisandub osa mänge reede ja/ või esmaspäeva õhtul. Esmaspäevase mängupäeva sissetoomine on paratamatu neljapäevaste Euroopa liiga mängude tõttu. Rõhutan, et kõnealune ei ole imerohi.
Ajakirjandus kui huvigrupp Eespool toodud näidetest on lihtne minna järgmise olulise huvigrupi juurde ning kõnelda ajakirjandusest ja ajakirjanikest, kes punkarite ja politseinike mängust tegid jõulise uudise, umbes sarnase nagu korvpalliajakirjanikud Valka saabunud mustanahalisest korvpallurist, aga kellele sisulised tegevused erinevatel põhjustel põnevust ei paku; tühja trummi mõistagi pikalt ei tao ja ehk muutub üht-teist selles vallas siis, kui jalgpalliga üles kasvanud põlvkonnad võtavad ühiskonnas sisse olulisemaid positsioone – tuletan meelde, et massiline noorte tulemine jalgpalli juurde algas 1984. sünniaastaga, mis tähendab, et suurem hulk jalgpalliga üles kasvanuid on praegu alles 28aasta-
sed või nooremad – ja kui ühiskondlik pendel liigub tagasi sisuliste tegevuste jaoks soodsamasse positsiooni. Praegusel arenguetapil on ajakirjanike ja publiku jaoks võimalik tõmmata ka üks jalgpalliline paralleel – koondise mängude mugav regulaarsus ja atraktiivsus on üheks põhjuseks, miks liigajalgpalliga ei tegeleta piisavalt, korvpalliajakirjanikel sellist võimalust lihtsalt ei ole ja nad peavad keskenduma klubikorvpallile, et oma lemmikalaga sidet hoida.
“
FC Levadia, Nõmme Kalju ja FC Flora on oma euromängudest üldjuhul teavitanud enam-vähem samas mahus mis liigamängude puhul, ometi leiab nendele mängudele tee oluliselt rohkem inimesi kui liigamängudele.
„
Kõnelen siinkohal ka ühelt jalgpalliajakirjanikult kuuldud loo: Flora–Levadia liigamängu eel olevat toimetusesisesel hääletusel mängu eelloo avaldamine lihtsalt maha hääletatud, järeldaksin sellest, et jalgpalliajakirjanikele ollakse kadedad võimaluse eest kajastada sisulist sporti – kõnelen koondisemängudest –, jalgpalliajakirjanikud on aga piisavalt naiivsed ja lasevad ennast veenda, et Eesti liiga mängudest ei ole midagi kirjutada. Ma ei hakka Foto: Lembit Peegel siinkohal vaidlema liigataseme üle, tõrjun väite vaid näitega Malta saarelt, mille liiga on Eesti liigast pigem nõrgem, kuid mille iga vooru mängudele pühendatakse erinevates ajalehtedes mitmeid lehekülgi. Tõsi, selles Muhu saare suuruses väikeriigis on ka ajalehti oluliselt rohkem kui Eestis ja nad Noor põlvkond kasvab peale ja loodetavasti on enamusel ka Eestis oma lemmikklubi. 52
JALKA SEPTEMBER 2012
kannavad endaga kaasas maailmavaatelisi ideid ja nende eesmärk ei ole pelk rahateenimine. Märgin süvitsi minemata ka ära, et ajakirjanduslikke valikuid on Eestis juba vähemgi kui maades, mida me oleme harjunud pidama ebademokraatlikeks ja see ei ole mistahes sisulise arengu tee valinud tegevuste jaoks hea.
Raha Missioonikeskse ajakirjanduse puudumine ja vaid tulukeskse ajakirjanduse olemasolu on õnnetus, mille esmaseks põhjuseks on meie saabumine lääneühiskonda kapitalismi sellises faasis, kus meile elu ülesehitamiseks aega ei antud. Ajalehed asutati ajalooteljel ülesandega inimeste valgustamiseks ning ajakirjanduse normaalne areng on hoidnud neid samm-sammult kulgenud ühiskondades endiselt suuremal või vähemal määral samal teel – rahateenimise kõrval kantakse kindlaid põhimõtteid, kaitstakse ja propageeritakse veendumusi ja nii edasi, see on võimalik tänu kultuurikihi olemasolule ehk siis raha hakati teenima alles pärast muude asjaolude toimima hakkamist ning ka siin võib märkida, et sellegi kultuurikihi vahetamine rahaks on võimalik ja mõistlik ainult teatavates piirides ja tingimustes. Täpselt samamoodi on firmadega, mis loodi ajaloos eelkõige hobitegevuseks ja enese realiseerimiseks, rahateenimine oli teisejärguline eesmärk või vähemalt ei paistnud ta nii selgelt esimese eesmärgina välja. Eesti saabumisel kapitalismi sai suure osa ärimeeste jaoks sihiks raha teenimine ja selle läbi rantjee-eluni jõudmine, firmat missioonina ehitasid üles vähesed. Siin on ka põhjus, miks oluline hulk ettevõtteid on müüdud globaalsetele kontsernidele või lihtsalt välismaalastele. Kuidas on see kõik seotud jalgpalliga? Aga nii, et kui vaatame kaubamärke, mis reklaamivad ennast rahvusvahelises jalgpallis, siis on väga raske leida nende käes oleva raha jaoks teed Eesti jalgpalli – globaalsete ettevõtete käitumine väikestel turgudel on tavajuhul vaid tulu võtmine ja seda läbi globaalse reklaami ehk siis selline kaubamärk tutvustab ennast jalgpalli kaudu MM-finaalturniiril või Meistrite liigas ja tal ei ole huvi ega