treener
Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata Eesti võib naiste jalgpalliski jõuda EM- või MM-finaalturniirile, usub Allan Soomets. Praegu pärsib naiste vuti arengut asjaolu, et vankrit ei veeta ühisel jõul. Jako Arula
T
reener Allan Soomets (pildil, 30) on juba pikemat aega olnud nii FC Flora naiskonna kui ka Eesti koondise abitreeneri pingil. Ambitsioonidest tal puudu ei jää. Oma väravavahikarjääri jooksul on mees ka Eesti Meistriliigasse jõudnud, kuid siis tabas tulevast koondisetreenerit raskemat sorti vigastus. Treeneritööga oli ta end tegelikult mitu aastat varem sidunud ning ta jagaski oma jalgpallialast elu mängimise ja teiste treenimise vahel. Seega tuli tõuge tippspordist loobumiseks õigel ajal ning tulevast elukutset polnud raske valida. Tee viiski kohe FC Flora juurde, kus ta hakkas tegelema naiskonnaga. Selles ametis on ta praeguseni. Oma töös üritab Soomets olla võimalikult paindlik. Kuna tema treenitavad on peamiselt naissoost, siis tuleb peale erineva töömetoodika lisaks õppida tundma ka õrnema sugupoole hingeelu. Kui meestega koos tuleb tihtipeale ette tögamist ja nöökimist, siis neiud võivad seda võtta hoopis solvanguna. “Kui naistele pärast ülilihtsat eksimust öelda: “Ettevaatust selle puujalaga” vms, siis üldiselt ei võeta seda utsitava huumorina, vaid solvutakse, samal ajal kui meestel tekiks trots ennast tõestada ja paremini teha,” selgitab Soomets. Kindlaid põhimõtteid tuleb jälgida ka neidude puhul. Asi, mida mees oma hoolealuste puhul tähtsaks peab, on maksimaalselt pingutamine ja keskendumine. Seda toob ta esile just tugevamate mängijate puhul, kes juba teavad, et nad on teistest mänguliselt paremad, isegi kui nad pingutavad kõigest 80
Foto: Lembit Peegel
viib ning proovin siis neid ka ise rakendada.” Seega pole tunnustatud treeneri toomine Eesti koondise juurde arendanud mitte ainult mängijaid, vaid ka treenereid. Eesti naiste jalgpalli üldise taseme tõstmise suunas on Boanase Eestisse toomine Soometsa arvates alles väike samm. Peamine suund, kuhu Eesti peaks lähiajal liikuma, on kindla arengukava loomine ja selle täpne täitmine. Praegu on küll arengukava loodud (seni vastu võtmata), kuid nii-öelda küla-küla-vastu-mentaliteedi pärast on selle täitmine üsna keerukas.
“
Kehtib suhtumine, et iga mees tahab olla oma küla kuningas ning selline tegevus pärsib tugevalt Eesti naiste jalgpalli arengut.
protsenti. Seda üritab Allan Soomets tähele panna ning kuigi talendikaid mängijaid on raskem motiveerida, üritab ta sisendada mängijatele võistlust iseendaga, et olla mitte ainult teistest parem, vaid olla parem ka iseenda senistest sooritustest. Palju abi küpsemaks saamisel on olnud ka nüüdsest partnerist Eesti naiste koondise juures. “Keith Boanas on kindlasti mu silmaringi laiendanud ning üle võtta on temalt palju,” nendib Soomets. “Üritan koondise iga trenni jooksul tähele panna, kuidas ta teatud ülesandeid läbi
„
“Kehtib suhtumine, et iga mees tahab olla oma küla kuningas ning selline tegevus pärsib tugevalt Eesti naiste jalgpalli arengut,” tunnistab Soomets. Kuigi Eesti riik on väike, usub treener ise, et Eestil on ambitsioone tippu jõudmiseks küllaga. Sihipärase tegutsemisega erinevate tegevusplaanide koostamisel ning ka täitmisel võivad Eesti naistekoondised juba umbes kümne aasta pärast olla arvestatavad vastased enamikule Euroopa naistekoondistele. Võimatu poleks ka Euroopa või maailmameistrivõistluste finaalturniirile jõudmine, usub Allan Soomets. Selle eest, et see juhtuks, lubab ta oma võimaluste piires igatahes abiks olla. 2011 NOVEMBER JALKA
25