rannajalgpall
Dejan Stankovic: ma ei ole Dejan Stankovici kohanud! Maailma parim rannajalgpallur, Šveitsi koondislane Dejan Stankovic (24, pildil) aitas oma meeskonna novembris MM-finaali, kus tuli alla vanduda Brasiiliale. Ta usub, et ka amatööridel on võimalus tippu jõuda, kuid selleks peab õigel ajal õigetele inimestele silma jääma. Midagi võimatut selles ei ole – ka Šveitsi pallurid harjutavad töö kõrvalt. Rannavuti kuningas andis Jalkale lühikese intervjuu. Lennart Komp Teie nimi viitab Balkani poolsaarele. Kus on teie juured? Kasvasin üles Serbias, aga kolisin vanematega Šveitsi, kui olin viieaastane. Kas olete kohanud Dejan Stankovici, Milano Interi poolkaitsjat? Kas ühesuguse nime tõttu on teid ka segamini aetud? Ei, kahjuks ma ei ole Dejan Stankovici kunagi kohanud, kuid loodetavasti kunagi see juhtub ja me saame üksteise vastu rannajalgpalli mängida. Vahel on tõesti juhtunud, et minu nimi tekitab inimestes segadust ning on küsitud, kas ma mängin Internazionales. Mulle teeb see nalja, kuid pärast novembris toimunud maailmameistrivõistlusi teatakse mind rohkem ega arvata, et ma San Sirol mängin. Olete praegu rannajalgpalli kuningas. Kuidas avastasite enda jaoks selle ala ja millal loobusite päris jalgpallist? Enne rannajalgpalluri karjääri algust mängisin ma Šveitsi 2. divisjoni meeskonnas FC Winterthur. Esimese mängu oma piirkonna võistkonna eest rannas pidasin ma 2005. aastal ning sain kohe rannajalgpalli rahvusmeeskonda. Peatreener Angelo Schirinzi helistas mulle täpselt kolm päeva pärast debüüti rannas. Mida on vaja peale raske töö ja armastuse, et rannajalgpallis tippu jõuda? Rannajalgpalluri omadused ei erine oluliselt tavajalgpalluri omadest. Tuleb olla füüsiliselt vastupidav, tehniline ja hea väljakunägemisega. Et päris teravaimasse tippu jõuda, on tarvis ka pisut 64
JALKA MAI 2010
õnne, et õigel ajal õiges kohas õigetele inimestele silma jääda. Eestis valib jalgpallur rannas mängimise harilikult siis, kui jõuab mõistmisele, et suurel väljakul tippu ei jõua. Kuidas on sellega Šveitsis ja millal on tagumine aeg rannajalgpalliga alustada? Ka enamik Šveitsi mängijaid on oma karjääri alustanud tavajalgpallis. Šveitsi rannajalgpalli liiga toimub suvel, kahe hooaja vahel, ning paljud mängijad osalevad mõlemas. Vanus ei ole rannajalgpallis sedavõrd oluline. Meie koondises on mängijaid, kes on 37 aastat vanad, kuid sellegi poolest maailma tipptasemel. Eesti rannajalgpallurid on amatöörid – harjutavad õhtuti pärast tööpäeva lõppu. Oma kogemusele toetudes hinnake, millised on võimalused selliste tingimuste juures tippu jõuda? Šveitsis on mõned mängijad poolprofessionaalid, kuid mitte kõik. Enne kui siirdusin Itaalia profiklubisse Catania, olin ka mina amatöör, töötades neli päeva nädalas. Ütleme nii, et ka amatöörina on võimalik läbi murda, kuid selleks peab olema kõrgelt motiveeritud ja palju aega, et õhtuti trenni teha. Rannavuti areng on seni olnud kiire. Millises suunas näete seda ala arenevat ning mida peaks tegema Eesti-sugune väike põhjamaine riik, et parimatel kannul püsida? Isiklikult tahaksin mängida veel 15 aastat. Selle aja jooksul muutub rannajalgpall kõvasti ning loodetavasti professionaal-
semaks. Näen, et üha rohkem inimesi tahab rannavutiga tegeleda, ja see teeb mulle rõõmu. Praegu mängitakse seda 65 riigis ja venelased on näidanud, et ka põhjapoolsetes riikides võib edukas olla. Šveits peaks jällegi olema eeskujuks väikestele, et on täiesti võimalik saada nii tugevaks kui praegu meie.