treener
Silvar Luht taastas nullist Põltsamaa jalgpalli “Üks pall läks pauguga katki ja hirmuga mõtlesin, mis saab, kui ka teisega nii juhtub,” meenutas oma esimesi kuid Põltsamaa jalgpallitreenerina Silvar Luht (45). 1991. aastal ei olnud kunagises hertsog Magnuse kodulinnas varustust lihtsalt kuskilt võtta ja viimati oli seal organiseeritult vutitrenni tehtud pool sajandit tagasi. Lennart Komp
noortegrupp üle mitmekümne aasta ja sellesse sattus ka hilisem koondislane Aivar Anniste,” rääkis Luht. “Alguses oli varustuse ja trennipaikadega raskusi. Kuskilt õnnestus saada kaks palli, kuid paari kuu pärast läks üks pauguga katki. Õnneks hakkas varsti varustust tilkuma.” Ajaloolise järjepidevuse huvides sai klubi nimeks Põltsamaa Sport, sest samanimeline vutimeeskond tegutses linnas ka 1930ndatel. Alguses tuli harjutada EPT võimlas, kehvas olukorras staadionil või koguni kruusaSporditähe poolt aasta treeneriks (1995) valitud Silvar Luht ei pea enam palli kattega hokiväljakul. katkiminekut kartma. Luhti eestvõttel aga tehti korda Põltsamaa staadioni muru, õltsamaal oli ikka au sees olnud millel 1997. aastal pidas FC Flora käsipall ning kergejõustik. sõprusmängu Tbilisi Dinamoga. Pärast Tartu ülikoolis kehakul“Poisid tulid toona ja tulevad ka tuurieriala lõpetamist kodumaile tööle praegu hea meelega trenni, kuid läinud Luht nägi, et kergejõustik ei ole enam noorte seas atraktiivne. 1991. aastal probleemiks on transport, sest näiteks Põltsamaad ümbritsevast vallast saaalustas ta esimese jalgpalligrupiga ning esialgu ta oma ülemustele sellest ei kõs- vad käia vaid need, kellele pakuvad küüti vanemad,” rääkis Luht. “Noored sanudki. Pärast aga pani nad fakti ette. on praegu kolmes grupis ja kõik sooviJa kõik läks kenasti. jad olen vastu võtnud.” “Tervel Jõgevamaal oli see esimene
P
Luhti juhendada on 70 noort, lisaks täiskasvanute meeskond. Tänavu osales Põltsamaa Sport D2 ja C1 noorteliigas ning täiskasvanute meistrivõistluste III liigas. Kui esimesel kümnel aastal ei andnud Luht endale armu ja trennid toimusid iga päev, siis nüüd on ta võtnud pühapäeva vabaks. Poistel on nädalas kaks vaba päeva. “Nii tihe graafik hakkas tervisele,” põhjendas Luht. “Kui poisid tahavad kuhugi jõuda, peavad nad ise juurde tegema. Jalgpalli tase on niivõrd arenenud, et minu kolme-nelja trenniga nädalas ei tohiks koondisesse jõuda.” Enese koolitamisega on Luht jõudnud Eesti Jalgpalli Liidu 2. astmele ning peab seda praegu täiesti piisavaks. Esimese jalgpalli süvakoolituse tegi ta läbi Helsingis 1995. aastal, kui koolitajate seas oli nimekas Gerrard Houllier. Treenerina eelistab Luht karmim olla pigem trennis kui väljaku äärest. “Treeneri karjumine väljaku ääres ei anna midagi, sest kohtumise ajal on vaja, et mängija pea töötaks ja ei hakataks teineteist süüdistama,” lausus Luht. “Kui midagi on vaja parandada, saab sellest rääkida vaheajal. Pigem tõstan ma häält trennis kui mängus.” Noorena takistusjooksus Eesti meistriks tulnud Luht aga jõudis spordi juurde suuresti tänu vutile, sest kuigi organiseeritud trenne ei toimunud, mängiti hoovis ikkagi. 2010 VEEBRUAR JALKA
17