jalgpall & maailm näiteks läbi raha tähenduse muutumise, sest ühiskonnas, kus raha on pigem lihtne maksevahend, eksisteerib kõnealuses tähenduses eeldus olla emotsionaalne, kuid ühiskonnas, kus raha on kõige mõõdupuuks ja eraldiseisev väärtus, muudab ta ümbruse iseenesest ratsionaalseks, ehkki siin on ka emotsionaalseid asjaolusid. Ehk siis reaalset eelarvet ükskõik kas riigi, organisatsiooni või pere tasandil planeerides treenib inimene ennast praktiliselt mõtlevaks – igaks juhuks lisan, et ma ei eita praktilist mõtlemist, vaid püüan selgitada, et kirjeldatud keskkonnas tuleb püüda vältida emotsionaalsete tähenduste kadumist. Eespool kõneldu tähendab automaatselt, et ühiskonnas satub olulistesse rollidesse üha rohkem inimesi, kes vastavad ajastu olemusele, mis paratamatult toob kaasa ühiskonna muutumise, sest elu sisulisi väärtusi luuakse emotsionaalses ruumis ja neid, kes suudavad olla võrdselt tugevad nii emotsionaalses kui ratsionaalses keskkonnas, sünnib vähe ja inimese sellesuunalist arendamist meile ei õpetata – räägin nüüd laste kasvamisest ja kasvatamisest. Näiteks on arvutite ja mobiiltelefonide areng vähendanud kasvava inimese üksindustunnet – kui laps on üksi kodus, siis läheb ta virtuaalmaailma ja suhtleb seal; samuti saab ta alati helistada emale ja küsida, kus see on ja millal koju jõuab – üksindus on aga üks olulisemaid emotsionaalse arenemise allikaid. Mõistagi toob eeltoodud loogikast lähtuvalt emotsionaalse ja ratsionaalse konflikt kaasa ka konflikti sisu ja vormi vahel, ehk siis oht, et ajas liikudes allutab vorm sisu, on tõsine.
Millised jõud või huvirühmad, millised persoonid esindavad selles emotsionaalsuse ja pragmaatilisuse vastasseisus üht ja teist poolt? Kui nüüd natuke kujundeid kasutada ja püüda kirjeldada, kes on need inimesed, kes asuvad skaala ühes ja teises otsas, siis võiks telje algusesse paigutada boheemlased, kellel ükskõik sellest, kus ja kuidas nad elavad, aga miks mitte ka kodutud, keda näiteks Lõuna-Euroopa soojas kliimas kohtab sageli; nende vastandiks ratsionaalse poole peal on bürokraadid, kes oskavad elu näha ainult võrdluses paberi peal kirjeldatuga. Kuna kõik me teame, et reaalses elus pole lillelapselike põhimõtetega suurt midagi peale hakata, siis tuleneb siit loogiline järeldus, et bürokraat on suurim oht elu sisulisele kulgemisele, ja kuna lillelapsi jääb järjest vähemaks, aga bürokraatide hulk suureneb, siis võime väita, et ühiskond on tasakaalust väljas. Tulles tagasi tõe kui ühe olulisema emotsionaalse asjaolu juurde, ütleksin, et paradoksina kirjeldatakse ratsionaalsuse võitu ajas tõesena ja väidetakse, et see on ajastu toimimise olulisimaks ja vääramatuks aluseks ehk siis ratsionaalsuse esmasust tõestatakse emotsionaalsuse kaudu. Ja kindlasti on olemas inimesed, kes kohanenud ajas paremini ja suudavad oma emotsionaalseid vajadusi – ka emotsionaalseid väärastumisi – läbi maailma pragmaatilise toimimise osavamalt realiseerida. Kas suured tippklubid esindavad selles vastasseisus emotsionaalsust või pragmaatilisust? Jalgpall on selles mõttes huvitav valdkond, et ta hõlmab jõuliselt nii maailma emotsionaalset kui ratsionaalset poolt. Kui võrdleme koondise- ja klubijalgpalli, siis mõistagi esindab esimene neist pigem emotsionaalset maailma – jalgpallurid tulevad ju vabatahtlikult ja sisuliselt tasuta mängima oma kodumaa eest, luues erilise õhkkonna, kusjuures samal ajal muudetakse kirjeldatud emotsionaalne õhkkond ja püsiväärtused täpselt mõõdetavaks rahasummaks. Klubijalgpalli tipptasand on esmalt kirjeldatav läbi rahamõõtme, samal ajal on aga ka siin jõuliselt esindatud emot-
TEHNOLOOGIA EI taga ÕIGLUST
2012. aasta EM-finaalturniiri Ukraina–Inglismaa mängul jätsid kohtunikud ukrainlaste rünnakul fikseerimata suluseisu ja mõni sekund hiljem ka selle, et pall ületas täielikult väravajoone. Kui seal oleks kasutatud väravajoone tehnoloogiat, saavutanuks me ebaõiglase tulemuse.
sionaalne maailm ja seda läbi kõike unustavate poolehoidjate ja võistlusmomendi. Arvan, et jalgpalli populaarsuse põhjus praegusel ajastul peitubki selles, et ta haarab ühtviisi võimsalt nii mineviku mälestusi kui tuleviku unistusi, nii emotsionaalset kui ratsionaalset maailma, mis tähendab, et jalgpall jääb kestma praeguses võimsuses seniks, kuni need kaks maailma jätkavad võrdsel määral eksisteerimist. Vaata iseendasse ja leia vastus küsimusele, kas ootad jalgpallimängult pigem lõppseisu teadasaamist või kogu protsessist saadavat elamust alates vastasseisu peale mõtlemisest kuni mängujärgsete tunneteni, ja sa saad teada, millises vahekorras on sinu sees emotsionaalne ja ratsionaalne maailm. Kas emotsionaalsuse-pragmaatilisuse skaala hõlmab ka kohtupidamist jalgpallis: et eelistada tuleks inimest ja vähem jätta otsuse tegemist tehnoloogia hooleks? Loomulikult on see nii igasuguse kohtupidamisega. Selles tähenduses otsuste tegemise aluseks saavad ju olla vaid kirjutatud reeglid ja otsustaja peab olema väga tugev inimene, suutmaks arvestada ka õiglust selliselt, et mõlemad osapooled jäävad rahule ega hakka oma õigust taga nõudma seal, kus see jääks vaid vormiliseks. Hästi robustselt kirjeldades võivad 2014 MAI JALKA
39