KUI KOSTUB MÜRA

Jõuülekandesüsteemis ja selle alamkoostudes esinevad võnked ning vibratsioonid tekitavad müra ja kiirendavad süsteemi osade kulumist.

Sõidukite jõuülekandesüsteem koosneb mootorist, sidurist, käigukastist, liigenditest, ajamivõllist ja veoratastest. Sõidumugavust ja kogu süsteemi kaalutegurit silmas pidades peab see süsteemile toimivate pöördemomentide suhtes olema üsna paindliku ülesehitusega. Väändevõngete esinemiseni tänapäevaste sõidukite ajamisüsteemis viivad järgmised tegurid:

• momendi kiire muutumine, mis oleneb süüte ebaühtlusest üksikute silindrite nurkkiirenduses (seotud üha suurema rõhuga mootori sissepritsesüsteemis);

• süsteemi koormuse muutumine sõiduki dünaamilisel kiirendamisel; müra puudub

• muutused sidurisüsteemis, mis viivad väändevõngete esinemiseni ajamisüsteemis.

Võnked ilmnevad käigukastist tuleva mürana ja kere elementide tekitatavate vibratsioonidena.

MootorSummuti mertssõidukites kasutatavates siduriketastes kuus, seitse või kaheksa erinevate näitajatega kruvivedru. Need võimaldavad sõltuvalt teostusest muuta pöördenurki isegi kuni 18 kraadi võrra.

Tänapäevaste mitmeastmeliste väändevõngete summutite konstruktsioonid siduriketastes nõuavad sageli eellõtku olemasolu, mis esineb ebaühtlane töö väändevõngete summuti ühtlane töö

Jõuülekandesüsteemi lihtsustatud mudel, mis koosneb neljast võnkemassist.

Võnked ja nendega kaasnev müra saavutavad oma epitsentri resonantsvõngete vahemiku läbimise käigus. Siduriketta tähtsaim osa on nn väändevõngete summuti.

Kui käik on sees, esineb omavõngete resonants

1. Resonants

2. Resonants

3. Resonants

Eelsummuti

3. Summutusaste

1. Summutusaste sõiduki tüübist olenevalt harilikult vahemikus 40–70 Hz. Konstruktorid üritavad viia mürataseme miinimumini ja vähendada neid võnkeid nii, et need esineksid väljaspool mootori töö pöörete vahemikku. Väändevõngete summuti kasutamine siduriketastes tühikäigu pööretel on võimaldanud vähendada nende resonantside esinemist vahemikus 7–15 Hz. Kui summuti kasutamine sidurikettas ei ole võimalik, kandub summutamine kahemassilise hooratta kasutamisel üle hoorattale. Siduriketaste vedrud võimaldavad keerata rummu nurga all perimeetri suunas. Väändevõngete summutid võivad olla konstrueeritud mitmel viisil. Reeglina on kom- summuti vedrudel, laagripesades või tühikäigupöörete võngete summutusvedrudes. Sellisele konstruktsioonile pannakse sageli süüks puudulikku teostust, kuid tegelikult on just vastupidi. Lõtkude esinemine süsteemis ei ole puudus, vaid sellise konstruktsiooni kasutamine võimaldab sõidu ajal vältida müra teket. Eelvõngete summuti vedru fikseeriv ketas on seotud rummu, mitte kandekettaga. Tänu sellisele lahendusele saavad süsteemi osad liikuda üksteise suhtes nurga all.

Näide võngete visuaalse filtreerimise kohta väändevõngete summutiga siduriketastes. Tänapäevase konstruktsiooniga siduriketas kolmeastmelise väändevõngete summutiga.

Uusima põlvkonna siduriketastes kasutatakse harilikult kolmeastmelist väändevõngete summutamise süsteemi. See koosneb järgmistest osadest: ajamiketas, vastuketas ja erineva summutusastmega kruvivedrud (paiknevad siduriketta kere vastavates laagripesades). Neile järgnevad hõõrdrõngad ja neid suruvad koonus-, leht- või taldrikvedrud.