MÄENDUSE MAINE
9.
HARJUMAA EHITUSMAAVARAD JA NENDE KASUTAMINE Angela Notton
Harjumaa asetseb Soome lahe lõunarannikul, tema geoloogiline ehitus koosneb kristalsest aluskorrast, mis on kaetud Edicara (Hilis-Proterosoikum) ja Paleosoikum aegkonna Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastu settekivimilise aluspõhjaga ning Kvaternaari pudedatest setetest koosneva pinnakattega [1,2,3]. Kvaternaari setete paksus on valdavalt alla 5m, kuid liustikuserva Pandivere ja Palivere ajutiste seisakute vööndites võivad ületada isegi 20m. Soome lahe rannikul on settekivimite paksus umbes 125m. Aluskorra pealispind ja settekivimite kihid on nõrgalt kaldu lõuna suunas, keskmiselt 3m ühe km kohta, seepärast lõuna poole settekivimite paksus suureneb. Samal ajal vanemad kihid sukelduvad nooremate alla ja iga noorema lademe levikuvöönd jääb vanemast lõuna poole. Harjumaal on aluspõhja maavaradena arvele võetud 16 maardlat, Kvaternaari setete maardlaid on 42. Aluspõhja maavaradena on arvele võetud nii ehituslubjakivi kui ka tehnoloogilise lubjakivi maardlad. Kvaternaari maardlatena käsitletakse ehitusliiva ja ehituskruusa maardlaid. Varudena on arvele võetud kristallilise ehituskivi maardlana Maardu graniidimaardla. Seisuga 01.01.2008.a oli arvele võetud seega 59 maardlat, neist üleriikliku tähtsusega on Nabala, Harku, Vasalemma ja Väo lubjakivimaardla, Naissaare, Prangli ja Tallinn-Saku liivamaardla ning Maardu graniidimaardla. Aluspõhja maavaradena on arvele võetud lubjakivi on moodustunud Kesk- ja Ülem Ordoviitsiumis. Lubjakivi maardlad paiknevad Kesk-Ordoviitsiumi Kunda, Aseri, Lasnamäe ja Uhaku lademes ja ÜlemOrdoviitsiumi Keila, Oandu, Rakvere; Nabala ja Vormsi lademes (Joonis 9-1). Üldiselt suureneb kivimite savisisaldus läbilõikes alt ülespoole. Lubjakivides on sageli palju kivistisi, trilobiite, brahheopoode, okasnahksete ja käsijalgsete skeletiosi. Tehnoloogilise lubjakivi maardlad paiknevad Ülem-Ordoviitsiumi Keila, Oandu ja Vormsi lademes. 3 Arvele on võetud 5 maardlat, mille aktiivne tarbevaru moodustab 1,9 mln.m . Tehnoloogilist lubjakivi kaevandatakse käesoleval ajal ainult Rummu maardla samanimelises karjääris, mahud on suhteliselt väikesed. Varem piirdusid nad 200-900 kuupmeetriga aastas, aga viimase 2 aastaga on mahud 3 kasvanud kuni 30 tuhande m aastas. Harjumaa ehituslubjakivi maardlad paiknevad nii Kesk-Ordoviitsiumi kivimites kui ka ÜlemOrdoviitsiumis. Arvele võetud kokku 12 ehituslubjakivi maardlat, neist kaevandatakse lubjakivi 7 maardlas. Seitsme maardla peale on väljastatud 18 kaevandamise luba, pooled üleriikliku tähtsusega maardlatele ja ülejäänud kohaliku tähtsusega maardlatele.
Joonis 9-1. Lubjakivi maardlate paiknemine Ülem– ja Kesk–Ordoviitsiumi läbilõikes. Kollaste ruutudena on märgitud maardlad, kus käesoleval ajal kaevandatakse. Numbrid ülemises reas näitavad maardlaid: 1–Paeküla-Kõmmaste, 2–Munalaskme, 3–Kernu, 4- Tuula, 5-Määra, 6-Jägala, 7-Sõrve, 8Rummu, 9-Vasalemma lubjakivimaardla (1.paemurd), 10-Vasalemma lubjakivimaardla (2.paemurd), 11-Sookaera, 12-Valkla, 13-Nabala, 14-Maardu, 15-Harku, 16-Väo 29 TTÜ Mäeinstituut