MÄENDUSE MAINE
18. GRANIIDIKAEVANDUS: VÕIMALIK VÕI VÕIMATU Vivika Väizene, Ain Anepaio TTÜ mäeinstituut Üha kasvava teeehitusmahu tõttu vajatakse Eesti teede ehituses ka vastavat materjali. Hetke seisuga tuuakse kogu vajalik graniitkillustik sisse, kuid meil on ka ise võimalus seda toota. Selleks pole vaja midagi muud teha, kui rajada graniidikaevandus Neeme graniidimassiivi Maardu lähedal. Kaevandatav graniidimassiiv (intrussioon) paikneb ligikaudu 100 km2 alal, ulatudes 200-125 meetrini maapinnast. Massiivi paksust hinnatakse vähemalt 1 kilomeetrini, seega on varud praktiliselt piiramatud. [1.1] Enne kui hakkame kaevandust rajama tuleb lahendada mitmeid probleeme. Esimeseks probleemiks on kaevanduse rajamise mõjud maapinnal. Meil tuleb lahenda tolmu ja müra mõjud ümbruskonnale. Kaevanduse korral rajatakse maapinnale ainult laoplatsid ja hooned, mida on vaja kaevanduse teenindamiseks. Tolmu tõrjeks saab kasutada niisutus- süsteeme. Šahti suudmete peale ehitatakse hooned, mis takistavad nii tolmu kui ka müra levikut. Selliseid ennetavaid samme astudes kõrvaldame suurema mõju ümbritsevale keskkonnale maapeal. Kaevanduse avamist tuleb alustada šahtide läbindamisega läbi veehorisontide, millega kaasneb kaks peamist probleemi - vee voolamine kaevandusse ja kaevandusvee reostumine. Nende probleemida vältimiseks saab kasutada erinevaid meetodeid. Enam levinud on maapinna külmutamine ning tsementeerimine. Kõige usaldusvaarseim meetod neist šahti läbindamisel on kivimi eelnev külmutamine. Vertikaalse šahti läbindamiseks puuritakse eelnevalt maapinnalt külmutuspuuraugud ümber tulevase šahti perimeetri. Külmutamise tulemusena tekib maapinnas külmunud silinder, mille vertikaalset telge mööda läbindatakse ka šaht [1.2] (Joonis 18-1
Joonis 18-1 Pinnase külmutamine ja šahti läbindamine Tsementeerimise korral aga täidetakse pinnase poorid ja lõhed tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega, mis tõstab pinnase tugevust ja vähendab veejuhtivust. Selleks puuritakse puuraugud, mille kaudu surutakse vastav lahus kivimimassiivi pooridesse ja lõhedesse ning mille tardumisel massiiv tiheneb ning väheneb filtratsioonitegur [1.2]. Pärast läbindamist vooderdatakse šahti seinad, et vältida edasist vee sissevoolu ning veekihtide omavahelist segunemist. Vooderdamise eesmärk on ka šahti seinte toestamine, et saaks selle külge monteerida seadmeid. Kui on läbindatud pehme pinnas ja jõutud aluskorrani tuleb hakata tegelema kõige huvitavama ja tähtsama probleemiga - kaeveõõnte läbindamisega graniidis, et tulemus oleks kõige kasulikum ning ohutuim [1.8] [1.9](Joonis 18-2).
71 TTÜ Mäeinstituut