MÄENDUSE MAINE
1. EESTI VAJAB ROHKEM MÄEINSENERE Paul Vesiloo, Ave Õnnis TTÜ mäeinstituut Mäeinsener maailmas Maailmas on mäeinseneride kriis. Miks see nii on ja millised on sellest tulenevad tagajärjed? Kui vajalik on inimkonnale mäeinsener? Kes kujundavad mäenduse mainet? Milline tähendus on mäetööstuse maine kujundamine inimkonnale? Ülalmärgitud küsimusi arutati juba XV Ülemaailmsel Mäekongressil Madridis ajavahemikus 25-29 mai 1992. aastal, kus üheks teemaks oli mäenduse maine kujunemine ja kujundamine ning selle tagajärjed. Kongressil osalesid ka TPI lõpetanud mäeinsenerid A. Adamson, V. Viilup, Ü. Tambet. Esitame mõned teemasse puutuvad olulisemad seisukohad Londoni Kuningliku Mäeülikooli (Royal School of Mines) dekaani prof. C. T. Shaw * ettekandest, mis oli avaldatud kongressile pühendatud ajakirja Glückauf numbris. Professor tegi ettekande teemal: Maailm vajab rohkem mäeinsenere ( Die Welt braucht mehr Bergingenieure). Autor märgib ettekande sissejuhatavas osas: Mäeinseneride õpetamises valitseb kriis. Üha vähem üliõpilasi valivad oma õppekohaks mäeülikooli. Ülikoolide seisukohast on kujunenud nägemus, et mäetööstus pole seda probleemi endale teadvustanud; vähemalt pole selle vastu midagi ette võtnud. Seepärast on ülikoolid ise probleemi omaks võtnud ja organiseerinud ülemaailmse mäeprofessorite liidu „Society of Mining Professors”. Ühingusse kuuluvad 36 ülikooli 23 riigist.(kongressi ajal, nüüd on liikmete arv suurenenud. Professorite liitu kuuluvad TTÜ Mäeinstituudi professorid Ingo Valgma ja Jüri-Rivaldao Pastarus. Järjekordne ühingu kongress toimub 2010 aastal Eestis. Ka Brüsselis arutati vahetult enne kongressi teemat kus märgiti, et mäeinseneride õpetamine peab sisaldama kõike vajalikku mäetööstuse jaoks ja tehti ülevaade mäeinseneride õpetamisest Euroopa riikide mäefakulteetides. Vajalik on mäetöösturite diskussioon mäeinseneride õpetamise sihtide püstitamiseks. Euroopas õpetatakse mäemehi paljudes erinevates mäenduslikes õppeasutustes. Stuudiumi maht ja õpetamise aeg erinevad koolide lõikes kohati üsnagi palju. Õpetamise põhisiht, mis tagab tema ellujäämise, peab õppekava ja õppimise aega vaatama kui ühte terviklikku organismi. Õpetamise protsessis tuleks ka kindlasti märkida atraktiivseid mäetöösturite nimesid. Prof. C.T. Shaw oma ettekande sissejuhatavas osas märkis veel, et ta peab oma eesmärgi täidetuks kui teema äratab tähelepanu ettevõtjate-kaevandajate seas ja kui vähemalt üks ettevõtja probleemi omaks võtab. Edasi kirjutas professor: Üha vähemaks jääb mäendusüliõpilaste arv. Professorite liidu liikmete andmetel on kõikjal üliõpilaste arv vähenenud. Ühe USA professori hinnangul lõpetavad tulevikus riigis õpingud 100 mäeinseneri, aga vaja oleks 300. USA-s oleks täiendavalt vaja 200 noort mäeinseneri aastas. Parem pole olukord ka Suurbritannias. C. T. Shaw toob üliõpilaste arvu vähenemise tagajärgedest näited USA ja Suurbritannia mäeülikoolidest. Mäeülikoolide arv vähenes 25 aasta jooksul alates aastast 1980 USA-s 25-lt ülikoolilt 17. ülikoolini ja Suurbritannias vähenes õppeasutuste arv samas ajavahemikus 8-lt 4 peale. Selle situatsiooni põhjuseid on palju. Üks on kindel: paljusid noori inimesi kohutab peamiselt avaliku arvamuse seas levinud tööstusaru maine. Kui avalik arvamus mäetööstusest paraneb, saame me jälle mäeülikoolidesse üliõpilasi juurde. Professorite liidu liikmed tegid küsitlusi USA ülikoolides selgitamaks miks üliõpilased ei valinud endale mäeinseneri eriala. Tehtud küsitluse põhjal sai järeldada, et üheks peamiseks põhjuseks oli avalikkuse halb maine mäetööstusest. Prof. C. T. Shaw esitab üliõpilaste vähenemise näitena olukorra USA ja Suurbritannia ülikoolides. Vt alljärgnevaid graafikuid.
9 TTÜ Mäeinstituut