ITK Sõnumid. Detsember 2022

Sõnumid

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

AVALUGU. Ida-Tallinna Keskhaigla sai Eesti kaasaegseima positronemissioontomograafi (PET), millega hakatakse teostama diagnostilisi uuringuid põhiliselt onkoloogilistele patsientidele. Statsionaarse seadme eeliseks on PET-uuringu kiirem kättesaadavus pahaloomulise kasvajaga patsientidele. Uut seadet tutvustavad meie nukleraarmeditsiinikeskuse juhataja dr Anne Poksi ja radioloog-juhtivarst dr Eve Kelk.  Järg lk 2

Eesti ainus koepank ja tema meeskond

Pool aastat tegutsenud koepank on ainus taoline Eestis. Peagi vajab koepank spetsialiste juurde, kuna nõudlus nende töö järele üha kasvab.  Lk 8-9

Kuidas töötab kaugosalusrobot?

Kirurgiakliinikus eeltestiti personali ja patsientide kaugosalusroboti kasutamist. Need on Eestis esimesed omataolised kaugosalusrobotid, mida haiglakeskkonnas testitakse.  Lk 10-11

IT-OSAKONNA JUHT RAUL VEEBER: Küberruum on täis digitaalset kurjust, kuid seni ei ole meie haiglaga õnneks midagi väga halba juhtunud.  Lk 15

Eriline päev

Radioloogia residendid lisapädevusega nukleaarmeditsiini alal dr Steve Astok, dr Katariina Lige, radioloog-juhtivarst dr Eve Kelk ja nukleaarmeditsiinikeskuse juhataja dr Anne Poksi.

KESKHAIGLA

Tegemist on hübriidse molekulaarkuvamisseadmega, kus lisaks PET-ile on ka kompuutertomograafia (KT) võimekus – kaks uuringuseadet ühes. Seda seadet kasutatakse peamiselt onkoloogilistel patsientidel haiguse ulatuse hindamiseks. PET/KT-uuringu tulemused on olulised patsiendi edasises ravikäsitluses.

Seade on valmistatud USAs, lennutatud sealt Saksamaale ja Saksamaalt sõidutatud autoga Tallinnasse. ITK-sse jõudis see septembri lõpus. Kaks kõige suuremat kahetonnist osa toodi sisse läbi töötava EMO. See oli haigla mitmete struktuuride hea koostöö, alates EMOst ja kirurgiakliinikust ning lõpetades meie meditsiinitehnika inseneride, tehnika- ja haldusosakonnaga – oli paras logistika, aga tehtud ta sai. Seadme tehniline paigaldamine võttis aega viis päeva, aga kuna tegemist on digitaalse tipptehnoloogilise seadmega, vajas see väga täpset kalibreerimist radioaktiivsete ainetega ja selleks kulus kuu aega.

Oktoobri teises pooles algasid personali koolitused ja nüüd oleme valmis seadmele ametlikult avastardi andma.

● Kui oluline on see, et ITKs nüüd niisugune uuringuseade on? Me oleme PET-uuringuid teinud 15 aastat. Seni külastas ITKd üle kahe nädala reedeti Põhjamaades ringi sõitnud PET-buss, milles olev uuringu-seade pärineb aastast 2003. Nüüd kolime bussist haigla ruumidesse uhiuue statsionaarse seadmega. See on suur samm edasi, mis tagab uuringu parema pildikvaliteedi ja parema kättesaadavuse pahaloomulise kasvajaga patsientidele – haiged ei pea järjekorras ootama kaks nädalat, vahel rohkemgi. Mobiilse PET-bussi leping lõpeb käesoleva aastaga.

● Milline on PET-patsiendi ooteruum ja kes on Karl? Patsient peab uuringuks varuma kuni kolm tundi, millest enamus on ooteaeg märkaine kogunemiseks haiguskolletes, uuringu enda salvestusaeg on tunduvalt lühem. Pärast radioaktiivse märkaine süsti on patsiendid teistest

inimestest eraldatud seadmeruumi kõrval paiknevas varjestatud ooteruumis. Siin on mõnusad lamamistoolid. Igal patsiendil on oma privaatne tualettruum vastavalt kiirguse ohutuse eeskirjale. Radioaktiivse diagnostikumi kogunemist haiguskolletesse ootame kuni paar tundi, olenevalt uuringust, seejärel toimub PET-uuringu salvestus.

Nukleaarmeditsiinikeskuse personal oskab õigesti käituda kõrgendatud kiirgusväljas. Pärast protseduuri selgitavad töötajad patsientidele, kuidas pärast uuringut kiirgusohutuse nõuetele vastavalt kodustega käituda.

Karl on meie digitaalne täisautomaatne süstal. Kui radioaktiivne märkaine lennujaamast saabub, pannakse see koos varjestuskonteineriga automaatsüstlasse. Vastavalt patsiendi kehakaalule doseerib Karl igale patsiendile vajaliku süstimisannuse miniperfuusorisse. Karli abil on meil võimalik oluliselt vähendada personali kiirguskoormust. Senini toimus kogu see tegevus käsitsi.

● Kui palju see aparaat on võimeline päeva jooksul patsiente teenindama?

Meie võimalused katab seade täielikult ära. Kuna tegemist on hübriidkuvamisseadmega – nii PET kui KT – , siis nendel päevadel, kui me PET-uuringuid ei planeeri, saame samal sead-

mel teha kompuutertomograafilisi (KT) uuringuid plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele. Kompuutertomograafe on ITKs veel. Siin, Ravi tänava üksuses on üks võimas aparaat, mis praegu teenindab kogu maja – nii EMK, statsionaarseid kui ambulatoorseid patsiente. Uue seadmega saame vähendada Ravi tänava põhikompuutertomograafi koormust, võttes jõudumööda üle ambulatoorsete patsientide KT uuringud. Teeksime näiteks kahel päeval nädalas PET-uuringuid ja kolmel KT-uuringuid. Vastavalt nõudlusele vaatame oma tööprotsesse jooksvalt üle. Ühes päevas on nii arstil kui radioloogiatehnikul optimaalne uurida ja vastata 5–6 PET-uuringule, siis jõuab süveneda. Tegemist on keerulise molekulaarkuvamisuuringuga, mille järele on Eestis suur nõudlus.

Abiks ka teistele haiglatele Mobiilse PET-seadme rikete korral, mida ikka võib juhtuda, seni oleme palunud abi PERHi kolleegidelt meie PET-patisentide skanneerimiseks. Nüüd saame vajadusel samaga vastata. PET/KT-valdkonnas hea koostöö regionaalhaiglaga jätkub..

Haiglale on see 2,7 miljonit maksnud seade viimaste aastate üks suuremaid investeeringuid üldse. Onkoloogia on prioriteet ja meil on rõõm panustada selle arengusse ITKs.

KESKHAIGLA

Õpetavad arstid võtsid pilootaasta kokku

Palusime lühikest kokkuvõtet projekti vedajalt dr Joel Lumprelt.

Õpetava arsti projektil saab pilootaasta läbi. Õppisime esimesel aastal seda, et õppele pühendumine on mitte-akadeemilises haiglas vajalik ja võimalik. Õpetava arsti (ja tulevikus õpetava õe ja ämmaemanda) positsioon annab inimesele paremat tuge ja ressursse kvaliteetset õpet teha. Me saime teada, et selleks saab luua ka kaitstud aja, kui õpetav arst, tema juhid ja koolitusosakond omavahel katkematult suhtlevad ning õpetava arsti töö on läbipaistev ja eesmärgile suunatud. Me saime teada, et meie õppiva ja õpetava haigla kuvand jõuab juba meist märksa kaugemale ning paistame tänu sellele paremini silma ka tulevastele kolleegidele. Ning kui meie õppijad täidavad pärast seminari või koolitust tagasisideküsimustiku, näeme seal selgelt tajutavat muutust õppija enesekindluses ja ettevalmistuses

iseseisvaks tööks. Järgmisel aastal mõõdame juba seda, kuidas meie töö päriselt meie ravikvaliteeti mõjutab.

● Õpetavatel arstidel on igapäevaselt kolm regulaarset tegevust:

 Kord kuus toimub õpetavate arstide koolituspäev. Sihtgrupiks on õpetavad arstid ja teised kvaliteetsest õppest huvitatud ITK töötajad. Kohtade arv on piiratud kuni 20 osalejaga ja vajalik on registreerimine koolituslahenduses. Kuupäevad on leitavad õpetavate arstide alalehel.

 Kord kuus toimuvad simulatsioonid EMKis (ja selle eeskujuks olnud simulatsioonid Naistekliinikus). Kuupäevad on leitavad residentide õppe alalehel.

 Kord nädalas toimub erakorralise meditsiini ABC kursus. Kuupäevad on leitavad residentide õppe alalehel.

ÕPETAVA ARSTI KOOLITUSPÄEV. Registreerumine koolituslahenduses! 5.01. Teema: Simulatsioonõpe. Lektorid täpsustuvad.

ERAKORRALISE MEDITSIINI A - PATSIENDI STABILISEERIMINE. Kohad juba täis. 12.01. A1. Struktureeritud praktiseerimine. Veaanalüüs. Juurmaa. 19.01. A2. Sekkumine: AB (ventilatsioon ja oksügenisatsioon). Eesmaa. 26.01. A3. Sekkumine: AB (õhuteede tagamine ja ventileerimine). Sazonov.

EMK SIMULATSIOON. Registreerumine koolituslahenduses! 12.01. Patsiendi stabiliseerimine. Korjas, Juurmaa, Truupõld, Lumpre.

NK SIMULATSIOON. Registreerumine koolituslahenduses! 26. ja 27.01. Vastsündinu taaselustamine, baaskoolitus. Instruktorid täpsustuvad.

Lisainfo: Joel Lumpre – koolitusosakonna arendusspetsialist, joel.lumpre@itk.ee

Sügiskonverents keskendus eakale patsiendile

ITK traditsiooniline sügiskonverents toimus tänavu juba 20. korda ja oli seekord pühendatud eakale patsiendile.

TEKST: Kerlin Remmel

Juubelikonverentsist võttis osa üle 800 tervishoiutöötaja nii saalis kui veebi vahendusel. Osalejaid oli nii ITKst kui ka teistest haiglatest, tervisekeskustest, apteekidest, laboritest ja haigekassast.

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

„ITK on elukaarehaigla, kus ravitakse igas vanuses haigeid. Sellest on tingitud ka konverentsi teemavalik: eelmisel aastal käsitlesime lapspatsiendiga seotud teemasid, tänavu oli fookuses eakas patsient ja temaga seotud eripärad,“ selgitas konverentsi peakorraldaja dr Mäeots. Auväärses eas inimesed on suur ja väga oluline ühiskonnagrupp, kellel võib kõrge vanuse tõttu olla mitmesuguseid tervisemuresid ja kaasuvaid haiguseid. Samuti vajavad tähelepanu eaka toimetuleku ja hooldamisega seotud teemad, nt õendusabi ja hospiitsiteenus.

Konverentsil oli väga mitmekesine teemavalik, näiteks käsitleti aneemiat, silma- ja südamehaigusi ning räägiti lülisambakirurgiast ja onkoloogiast. Samuti sai kuulata ettekannet dementsusest, õendusabist ja hospiitsist. Konverentsil toimus ka kardioloogide ümarlaud, kus jagati kogemusi eakate

patsientide käsitlusest.

4. novembril 20 aastat tagasi toimus Rahvusraamatukogu saalis meie haigla esimene konverents. „Tookord oli saalis 264 kuulajat, täna on meil aga hübriidkonverents, kus osales enam kui 800 inimest,“ rõõmustas dr Ene Mäeots.

Rahvusvahelise enneaegse sünni päeva eesmärk on 17. novembril juhtida tähelepanu enneaegsete lastega peredele, nende muredele, toimetulekule ja toetamisele. ITK Naistekliiniku neonatoloogia osakond korraldas sel puhul haiglas olevatele enneaegsete beebide emadele erilise päeva ja kutsus poliitikuid osalema ümarlaual, et teadvustada probleemkohti ja otsida koos lahendusi.

Tegime enneaegselt sündinud beebide emmedele üllatuse

KESKHAIGLA

TEKST: Ene Veiksaar

Aastas näeb Eestis ilmavalgust u 13 000 last. Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku sünnitusmajas sünnib neist iga kolmas. Enneaegseid lapsi sünnib ITKs ligi 350, kes veedavad oma esimesed elupäevad, -nädalad ja isegi -kuud haiglas. Ida-Tallinna Keskhaiglas asub enneaegsete keskus, mille piirkonda kuuluvad Põhja-Eesti, Ida-Virumaa, Pärnumaa, Järvamaa, Lääne-Eesti ja saared.

Enneaegselt sündinud beebide ellujäämise protsent on võrreldav Põhjamaadega. „Meie eesmärk on nii elulemus kui ka elukvaliteet. Kui veel paarkümmend aastat tagasi läks 70% enneaegseid ellujääjaid haiglast välja siiski erinevas raskusastmes haiguse, arenguhäire või puudega, siis nüüd on see protsent 30. Selliste tulemuste taga on väga hea meeskonnatöö ja pikaajaline kogemus,“ ütles ITK neonatoloogia osakonna juhataja dr Pille Andresson, kes on seda tööd teinud juba 25 aastat. „Enneaegsete ravi peab olema nii kvaliteetne, et neil, kes ellu jäävad, oleks võimalikult täisväärtuslik elu. Meie tööst sõltub kõik, mis tulevikus olema saab. Seepärast on neonatoloogia väga oluline meditsiinivaldkond.“

Eriline päev 17. novembril oli enneaegsete lastega haiglas olevatele emadele pühendatud eriline päev. Hommikupoolikul ootasid neid suupisted, muusika, väikesed meened, jumestus, soeng ja ka pildistamine. Keskpäeval esines naistekliiniku trepihallis kitarrivirtuoos Paul Neitsov, kes andis tunniajase kontserdi, millest said osa kõik soovijad ja möödujad.

Kell 15 algas Perekooli ruumides ümarlaud, kus poliitikute ja erialaspetsialistide osavõtul toimus arutelu demograafilistest trendidest, enneaegsete laste ravi kvaliteedist ja võimalustest, et teadvustada probleeme ja leida lahendusi.

„Üks olematu pool on materiaalne abi ja tugiisikud, teine on moraalne tugi ehk psühholoogiline abi. See on tohutu koormus ka ühiskonnale kanda. Me püüame neist probleemidest aimu anda,“ ütles dr Andresson.

Rahvusvahelise enneaegse sünni päeva auks muutus taaskord Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja üheks ööpäevaks sirelilillaks, sest just see värv on enneaegsete tunnusvärv, mis tähistab uue elu algust ning sümboliseerib optimismi.

Meie tööst sõltub kõik, mis tulevikus olema saab. Seepärast on neonatoloogia väga oluline meditsiinivaldkond.

Neonatoloogia osakonna õendusjuht Liis Tõnismäe, osakonna juhataja dr Pille Andresson ja ämmaemandustöö koordineerija Reet Vinkel.

Kui organidoonorlusega saab aidata ühe organiga ühte inimest, siis koedoonorluse puhul saab abi mitu patsienti.

Eesti ainus koepank ja tema meeskond

Koepanga juhataja Marge Martjak: Selles töös rutiini ei ole ja saab tegeleda maailmatasemel meditsiiniga.

TEKST: Ene Veiksaar

ITKs pool aastat tegutsenud koepank tegeleb kudede hankimise, töötlemise ja säilitamisega nende edasise siirdamise eesmärgil ja on ainus taoline Eestis. Õige pea vajab koepank spetsialiste juurde, kuna nõudlus nende töö järele üha kasvab.

„Koepangast saavad abi paljud patsiendid luumurdude ja seljaoperatsioonide korral, kui neil on vaja kasutada doonorluud. Samuti silmakliiniku patsiendid, amnionimembraani kasutamisel kahjustatud silma pindmiste kudede parandamiseks, silma pindmiste põletike vähendamiseks ning paranemise soodustami-

seks,“ ütles koepanga juhataja Marge Martjak.

„See on arenev ja lai valdkond ning nii ongi meil koepanka spetsialiste juurde vaja.“

● Mida haigla pakub spetsialistile, kes sulle kolleegiks tuleb?

Pakume eripärast väljaõpet ainulaadses valdkonnas, mida Eestis mujal ei ole, samuti väliskoolitusi. See on valdkond, mida annab väga palju arendada. See on arenev ja lai valdkond ning nii ongi meil koepanka varsti spetsialiste

juurde vaja, sest koepank laieneb ja nõudlus selle töö järele üha kasvab.

● Milline haridus või eelnev väljaõpe peab kandidaadil olema? Kindlasti kõrgharidus meditsiinis või loodusteadustes. Tal peavad olema baasteadmised, sest Eestis rakkude-kudede koolitusi ei saa. Taolisi koolitusi pakub Barcelona ülikool, kus ma ise läbisin magistriõppe. Meie spetsialist peab endale selgeks tegema ja ära õppima kõik valdkonnad, millega me koepangas tegeleme. Taoline väljaõpe saab

Koepanga avamine juunis 2022.

toimuda üksnes kohapeal. See valdkond sobib näiteks geenitehnoloogia valdkonna lõpetanud spetsialistile.

● Mis on koedoonorlus?

Tahaksingi seda Eesti elanikkonnale rohkem tutvustada. Meil räägitakse organidoonorlusest väga palju. Kui organidoonorlusega saab aidata ühe organiga ühte inimest, siis koedoonorluse puhul saab abi mitu patsienti. Näiteks ühest reieluupeast valmistatud luupuruga saame aidata kolme inimest ning ühest platsentast valmistatud preparaatidega saame aidata 30 inimest! Sellest on Eestis veel vähe räägitud. Plaanilisi keisrilõikeid meil ikka on ja inimesed on nõus annetama platsenta, mis muidu läheks äraviskamisele. Sama lugu on reieluupeaga, mis on operatsioonijääde ja läheks samuti äraviskamisele. Tegemist on doonorlusega. Meil on vaja patsiendi nõusolekut ja analüüse, et saaksime seda teiste patsientide aitamiseks kasutada.

Koepank aitab ja toetab ka viljatusravikeskust ja emapiimapanga tegevust. Praegu me ei jõua teha nii palju, kui nõudlust on.

Kirurgiakliinikus testiti patsiendiga suhtlevat robotit

Kirurgiakliinikus eeltestiti personali ja patsientide kaugosalusroboti kasutamist. Need on Eestis esimesed omataolised kaugosalusrobotid, mida haiglakeskkonnas testitakse. Testijateks olid TalTechi IT kolledž, meie haigla teadusosakond ja kirurgiakliinik.

TEKST: Ene Veiksaar

Katrin Kangur, TTÜ/TalTechi IT

Kolledži teadur: Personalil on roboti juhtimiseks vaja kaameraga arvutit või mobiiltelefoni ja internetilevi. Äppi pole selleks vaja. Mujal maailmas kasutatakse taolist seadeldist päris palju just vanemate patsientide hoolduses, et näiteks külalised saaksid nende juurde tulla, ükskõik kus maailma otsas nad ka poleks. Ka näiteks juhtudel, kui (koroona)piirangute tõttu ei pääse lähedased omakseid külastama.

Testiti patsientide ja õdede suhtlemist roboti abil palatis ning kaardistati, kuidas see suhtlus praktikas toimib.

Helje Talivee-Toom, ITK teadusosakonna sekretär: „See robot on suhtlusvahend, mida patsiendil on mugav kasutada, sest ta ei pea ise ühelegi klahvile vajutama, robot sõidab tema juurde.“

20. juunil allkirjastasid ITK ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) raamlepingu, et otsida uusi lahendusi, kus on vaja teadlaste abi. Teadlased pak-

See robot on suhtlusvahend, mida patsiendil on mugav kasutada, sest ta ei pea ise ühelegi klahvile vajutama, robot sõidab tema juurde.

 Kätlin Pallo, kirurgiakliiniku õendusjuht: Esialgu on meil huvi hakata kasutama sellist robotit isolatsioonipalatites patsiendiga suhtlemisel.

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

 Ivi Persidski, taastusraviosakonna õendusjuht: Meditsiinis leiaks see kindlasti kasutust. Näiteks majagiidina, kes juhatab inimesi õigesse kohta. Arstid saavad teha kaugvisiite ja konsultatsioone ning juhendada residente. Samuti saab seda kasutada isolaatorites, aga ka koolituste läbiviimiseks.

kusid katsetamiseks välja roboti, mida nad just õppetöös ise testivad.

Kui patsient on isolatsioonis ja vajab arsti konsultatsiooni või õe tähelepanu, saab tulevikus kasutada selleks ka roboti abi. Katsetajad tõid näite koroonaajast, kui juhul, mil patsient soovis klaasi vett, pidi õde ennast täisskafandrisse riietama. Robot oleks saanud seal aidata.

Seadmesse on videosilla abil võimalik samaaegselt liita ka kuni 5-liikmeline konsiilium. Patsient on visuaalselt nähtav ja meedikud saavad temaga suhelda ekraani vahendusel. Nii ei pea näiteks onkoloogiliste patsientide seisundi arutamiseks konsii-

liumis minema patsient konsiiliumi ette, vaid arstid lähevad roboti abil hoopis patsiendi juurde.

Polikliinikus tuleb kevadel katsetamisele teinegi robot Temi, millel on rohkem funktsioone ja mis navigeerib iseseisvalt ja räägib. Temi mõtleb, suhtleb, toimetab vajadusel ravimeid kohale, hoiab patsientidel silma peal. Polikliinikus võiks ta toimetada kui administraator, kes ütleb tere ja palub endale järgneda. Kevadeks loodetakse Temi eestikeelseks programmeerida. Esialgu suutis ta sünnipäevalaulu laulda inglise keeles.

 Annaliisa Kruutman, sünnituseelse osakonna ämmaemandusjuht: Sellist robotit saaks kasutada isolatsioonipalatis patsiendiga vestlemiseks või näiteks visuaalselt seisundi hindamiseks. Öösel valves olles tundsin robotist puudust Covid-palatis. Palatis oli patsient, kellele oli paigaldatud tilkinfusioon. Selleks, et kontrollida, kas infusiooni süsteem töötab korrektselt või kas pudel on tühjaks saanud, pidin mitu korda eririietuse selga tõmbama ja palatis käima. Roboti olemasolul oleksime saanud suhelda selle abil ja kontrollida ka infusioonisüsteemi.

Avasime kliinilise toitumisterapeudi vastuvõtu

Ida-Tallinna Keskhaiglas on nüüd avatud kliinilise toitumisterapeudi Kadri Bobrovski ambulatoorsed vastuvõtud.

KESKHAIGLA

Kadri Bobrovski on omandanud toitumisteraapia alased oskused Suurbritannias, Cardiffi Metropolitani ülikoolis Human Nutrition and Dietetics erialal. „Pärast keskkooli lõpetamist soovisin edasi õppida toitumisega seonduvat eriala. Kuna tollel hetkel ei olnud Eestis võimalik ülikooli tasemel ei toitumisteadust ega toitmisravi õppida, siis seadsin suuna välismaale,“ räägib Kadri. „Erialase magistrikraadi omandasin samuti Suurbritannias, Aberdeeni ülikoolis. Lõputöö raames töötasin koos Eesti Tervise Arengu Instituudi teadlastega – arendasime ja valideerisime Eesti rahvastiku toitumise kvaliteeti hindava indeksi, mida saab rakendada järgmistele Eesti rahvastiku toitumis-

uuringutele, et jälgida rahvastiku toitumise kvaliteedi muutust ajas.“



 Kliiniline toitumisterapeut konsulteerib ambulatoorsetel vastuvõttudel soole ärritussündroomiga patsiente, kellele on sümptomite leevendamiseks näidustatud madala FODMAP sisaldusega dieet. Terapeut nõustab nii erinevate tervise- ja toitumismuredega patsiente kui ka toitmisravi teemadel arste ja õdesid.

Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad kolm korda nädalas kabinetis 110a (Ravi tn).



Tunniajane vastuvõtt maksab patsiendile 75 eurot.



Aja broneerimine tel 666 1900 või registratuuris kohapeal. Südamekeskuse

Olles värskelt lõpetanud Suurbritannias nõutud eriala, suundus ta kogemuse saamiseks tööle kohalikku tervishoiusüsteemi NHS. Kliinilise toitumisterapeudina nõustas Kadri erinevate tervise- ja toitumismuredega patsiente, aga ka toitmisravi teemadel arste ja õdesid. „Minu tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas ambulatoorsed vastuvõtud, kus nõustasin toitumise teemadel erinevaid patsiendigruppe, nt soole ärritussündroomi, alatoitu-

muse ja koduse enteraalse toitmise patsiente,“ ütles Kadri Bobrovski. „Olen oma eriala fänn. Inimeste aitamine ja nendega suhtlemine panevad mul silmad särama, mistõttu otsustasin juurte juurde tagasi tulla ning alustada ITKs tööd kliinilise toitumisterapeudina.“

noosiga haiged EMOst ja läbi perearsti e-konsultatsiooni. Kabinet on moodsale ajale kohaselt virtuaalne.

Virvendusarütmia on kõige sagedamini esinev rütmihäire. „Selle korral on kogu südametöö ebaregulaarne, mis võib põhjustada raskeid tüsistusi, nagu näiteks ajuinfarkti ja insulti, aga ka südamepuudulikkust,“ ütles ITK südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaar.

23. novembril sai ITK südamekeskuse virvendusarütmia kabinet 5-aastaseks. Tegemist on erilise kabinetiga Eestis, kuhu suunatakse kõik esmased virvendusarütmia diag-

Tüüpilisemate sümptomitena nimetab kardioloog-juhtivarst dr Henri Kaljumäe südamekloppimist, koormustaluvuse langust ja õhupuudustunnet. On ka inimesi, kes tunnetavad arütmiat ebamugavustundena rinnakus või rindkerevaluna.

Virvendusarütmia kabinetis nõustab patsienti õde, kes vaatab üle riskitegurid, tellib vajalikud uuringud ja seejärel suunab kardioloogi juurde, kes otsustab edasise ravi.

„Me oleme teerajajad, kuid jäänud viie aasta jooksul seni ainukeseks organiseeritud tegevusega AF-kabinetiks Eestis,“ ütles dr Kaljusaar, kes loodab, et Eestis on sarnaseid kabinette tulevikus rohkem kui ühes haiglas.

virvendusarütmia kabinet tähistas 5. sünnipäeva

RAUL VEEBER:

Küberruum on täis digitaalset kurjust, kuid seni ei ole meie haiglaga õnneks midagi väga halba juhtunud. Iga kuu on vähemalt üks haigla küberrünnaku all. Peab ütlema, et ilma asjaliku varunduseta mina küll rahulikult magada ei saaks, sest varundusest sõltub peaaegu kõik.

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

IT-juht ei mängi arvutimänge ega kaevanda krüptot

TEKST: Ene Veiksaar

Üks asi on rääkida tööst, teine asi on rääkida sellest inimesest kes seda tööd teeb, kes ta on üks meie seast. Läbi IT-osakonna juhi saame aimu IT-osakonna tööst, mis on nagu laevaköök, kuhu kõik asjad kokku jooksevad ja kus töö ei vaibu päeval ega ööl.

● Raul, millised on sinu osakonna igapäevased tööülesanded?

Osakonna kõige nähtavam osa on IT-HELPDESK ehk maakeeli öeldes kasutajatugi, millega võetakse ühendust väga erinevate asjade puhul. Üldjuhul on peamine abiküsimine see, et haigla infosüsteemiga jäädakse hätta või on midagi andmete sisestamisel valesti läinud. 80% pöördumistest puudutavadki e-Health’i. Ülejäänud pöördumised on seotud sellega, et arvuti ei käivitu, mõni juhe on lahti tulnud või on vaja arvutit teise kohta kolida. Pöördumiste arv nädalate või kuude lõikes erineb, kuid aasta jooksul koguneb neid keskmiselt 15 000 ringis.

lähete kohale või katsute

neti teel probleeme lahendada? Itimehed on oma loomult küllaltki laisad ja see ongi nende edasiviiv jõud. Kohaleminek võtab palju aega, meil on ju kokku neli haigla üksust, mida katta. Lisaks Ravi üksusele on ainult Magdaleenas IT-tugi kohapeal. Eesliin ongi IT-HELPDESK, keda kõige rohkem „pommitatakse“, ja kui nemad mingil põhjusel aidata ei saa või ei oska, siis tuleb appi kasutajatoe teine tasand – tehniline tugi ehk itipoisid, kes lähevad vajadusel kohapeale. Meil on IT-s ka väike kogus teenusehaldureid, kes on spetsialiseerunud juba keerulisemate juhtumite peale. No kui

näiteks mõne infosüsteemiga midagi juhtub. Väljastpoolt ostame abistavat teenust sisse vaid siis, kui oleme omalt poolt teinud kõik ja oma oskustega tupikusse sattunud.

Infosüsteemide arendus ja meditsiinitehnika korrashoid IT-osakonda ei puuduta, sellega tegelevad teised osakonnad.

● Kui suur on sinu meeskond, kui palju inimesi igapäevaselt seda suurt haiglat teenindab?

IT-HEPDESKis on meil kuus inimest, tehnilist tuge pakub neli itipoissi, keerulisemate ülesannetega tegeleb kaheksa kõrgema taseme itimeest. Öövalves on alati üks IT-HELPDESKi spetsialist ja lisaks üks tehnilise toe poistest keerulisemate juhtumite puhuks. On ju teada tõde, et kui päike on loojunud, siis hakkab asju juhtuma.

● Tuleb sulle ette mõni juhtum, mille puhul olete tõsiselt imestunud, kuidas inimesed seda ei tea?

Mulle meenub üks hiljutine pöördumine, mille keskmes oli üks „traadita

TUTVUSTAME TUGITEENUSEID, NENDE JUHTE JA TEGEVUST KLIINILISE POOLE TOETUSEKS

KESKHAIGLA

hiir, mis töötab ainult koos YouTube’iga...“. Läbi aastate aitame ikka kasutajaid, kes restardivad arvutit monitori välja-sisselülitamise teel.

● Kui kaua sina oled selle töö peal olnud?

Mul täitus just 15 aastat IT-osakonnas. 2007 tulin siia tavaliseks itipoisiks, kandsin paar aastat printereid ja mässasin nende väljatulnud juhtmetega. Sealt edasi olin neli aastat riistvaragrupi juht. 2014. aastal arvati, et ma võiksin hakata juhatama tervet IT-osakonda. No nüüd siis juhatangi.

● Mis sind töös kõige rohkem rõõmustab ja mis on kõige raskem? Rõõmustab see, kui on võimalik mingit tegevust alustada, siis sellega tegeleda ja see ka ära lõpetada ehk siis tulemuseni jõuda. Kõige raskem selles töös on just see, kui mingid asjad jäävad venima ja panevad mõne projekti ja selle meeskonna ootele. See on jube tüütu. Mulle ei meeldi ka uute töötajate otsimine, ei meeldi avalikud konkursid. See kamp, kes mul siin koos on – me oleme kõik nii erilised ja neid erilisi persoone on tihti raske omavahel klappima panna. See on põhjus, miks ma kogu värbamisprotsessi ise läbi viin. See ei ole nii, et leiad särava CV-ga inimese, võtad ta tööle ja avastad esimeste päevadega, et ta ei jää siia pidama. Pean tunnetama, kas ta on selle meeskonna mängija. Kui uus inimene meeskonnaga sobib, siis meeskonna tase tõuseb.

● Kas ITK on IT-inimesele hea tööandja, saab siin ennast piisavalt realiseerida?

Viimased 6–7 aastat on meie meeskond olnud suhteliselt stabiilne, samas keegi töötajatest ikka tuleb-läheb. Kui konkurss lihtsamale ametikohale välja kuulutada, siis on soovijaid palju. Näiteks hiljuti oli 90 inimest tehnilise toe spetsialisti ametikohale. See on alustavale itimehele muidugi ideaalne ametikoht. Keerulisemale ametikohale on jällegi väga keeruline kedagi leida.

● Kas te teete ka meeskonnaüritusi ja saate peale tööd kokku? Oleme neid ikka igal aasta üritanud teha, sest need on üldjuhul üsna vaja-

likud. Teises keskkonnas õpid inimest rohkem tundma ja temaga arvestama. Mõte on ju selles, et inimesi meeskonnas lähendada.

● Räägi endast ka pisut. Mida sulle meeldib pärast tööaega teha, kodus sa ometi arvutitega ei tegele? Ma olen üliväga häbelik, kui on vaja rääkida endast. Arvutipõhiseid tegevusi jätkub ka koju, aga ma pean kohe ära märkima, et ma ei mängi arvutimänge ega kaevanda krüptot (naerab).

● Oled sa Tallinna poiss? Ma olen pärit Tartust, liikunud Tallinnasse ja paiknen nüüd Vääna-Jõesuu kandis. Mul on seal väike majake, mille ma just selle mõttega soetasingi, et oleks pärast tööd ka mingeid füüsilis-käelisi-jalalisi tegevusi. Võin öelda, et peale korstnapühkija teenuse pole ma koju ühtegi teist teenust ostnud, saan ise hakkama. See on nagu väljakutse, et sa suudad võtta mõne sellise valdkonna, mida sa ei tunne ja teed endale selle selgeks. Kui kunagi korteris elasin, hakkas väga kähku jube igav. Oma tarekeses õppisin ma mõne aastaga betooni valama ja puutööd te-

gema. Puiduga mässamine on kõige rahustavam. Oma maja juures on kogu aeg millegi huvitava kallal nokitseda.

● Bürokraatiaga saad hakkama? Praegu käib massiline juhtimisdokumentide uuendamine, mis on väga õige, asjad peavad olema korras! Muidugi oleks meeldiv, kui haigla töötajad neid dokumente ka igapäeva töös rohkem kasutaksid.

Küberruum on täis digitaalset kurjust, kuid seni ei ole meie haiglaga õnneks midagi väga halba juhtunud. Iga kuu on vähemalt üks haigla küberrünnaku all. Peab ütlema, et ilma asjaliku varunduseta mina küll rahulikult magada ei saaks, sest varundusest sõltub tänapäeval peaaegu kõik.

HELPDESKI TÜDRUKUD:

Meilt ei küsita pelgalt IT-alast nõu. Tuleb ette, et kui on kanalisatsiooniprobleem või vaja hapnikuballoone vahetada, IT-HELPDESK aidaku!

HELPDESKI tüdrukud

ITK Silmakliinikul täitus 37. tegevusaasta. Viimaste Covidi-aastate tõttu tähistatati sünnipäeva tänavu 35. korda. ITK-s on Baltikumi ainus silmakliinik,

Silmakliinik tähistas sünnipäeva konverentsiga

Meie silmakliinikut tuntakse nii Baltikumis kui ka Euroopas silmaonkoloogia regionaalse keskusena. Silmaonkoloogiaga alustati siin 1990-ndate algul. Seni raviti onkoloogilisi patsiente Moskvas.

Silmakliiniku praegune hoone sai valmis 1985. aasta novembris. Silmakliiniku koosseisu kuuluvad silmakirurgia keskus, oftalmoloogia keskus ja erakorraline silmakabinet. Silmakliinikus konsulteerivad patsiente silmaarstid ja haigeid võtavad vastu optometristid, õed ja õed-ortoptistid.

Parimad võimalused Meie diagnostika ja ravivõimalused on Baltikumi parimad – enamik silmaonkoloogilisi haigeid saab ravi just siin. Silmahaiguseid ja silmatraumasid ravitakse igas vanuses patsientidel. 2011. aastal tunnistas Euroopa Oftalmoloogia Nõukogu Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku rahvusvahe-

lise akrediteeringuga silmakeskuseks. Meil on õpetava kliiniku staatus ja õigus koolitada nii Euroopa kui ka teiste riikide silmaspetsialiste.

Kliinikus on alustatud esimestena vitrektoomiatega ehk reetina ja klaaskeha haiguste kirurgilise raviga, kae operatsioonidega PHACO meetodil, orbita ja onkoloogiliste haiguste ra-

Igal arstil on oma spetsiifika – kes tegeleb sarvkesta, kes kae, kes silmapõhjahaiguste, kes strabismiga. Selleks, et teha midagi kõrgemal tasemel, on see jaotus vajalik.

viga (tänaseni ainus keskus Baltikumis) ehk kliinik on n-ö lipulaev keeruliste haiguste ravis. Silmakliinik oli ka esimeste seas, kus alustati silmapõhja laserraviga.

Meie haigla Aasta Arsti tiitli sai sel aastal silmakliiniku oftalmoloogjuhtivarst dr Kristel Pulges. Tema sõnul on meil tipptasemel keskus. „See on sellepärast, et meil on omavaheline koostöö väga hea. Igal arstil on oma spetsiifika – kes tegeleb sarvkesta, kes kae, kes silmapõhjahaiguste, kes strabismiga. Selleks, et teha midagi kõrgemal tasemel, on see jaotus vajalik. ITK võimaldab väga palju koolitusprogramme ja kursusi. Me areneme ja arendame end iga päev,“ ütles dr Pulges ITK Sõnumitele antud intervjuus.

Innovaatilist kliinikut, kus ravitakse 2/3 Eesti silmapatoloogiaga patsientidest, juhib dr Artur Klett.

Konverentsil räägiti nii silmakliiniku arengust kui tulevikust.

kus on võimalik ravida kõiki silmapatoloogiaid.

Anesteesia- ja intensiivraviõed –arstide paremad käed

● Liisa, anesteesiaõde: Rõõmustab see, et saan aidata patsiente, inimesi. See on huvitav töö, saan töötada peaaegu igas üksuses. Kolleegid on väga toredad, meil on meeskonnatöö, muudmoodi ei saakski.

KESKHAIGLA

● Kati, anesteesia- ja intensiivravikeskuse õendusjuht: Anesteesiatöö on ITKs nii vaheldusrikas, meil on erinevad üksused, me ei ole ainult kindlates opitubades. Anesteesiaõena on meil niivõrd erinevaid narkoosiliike. Intensiivravi- ja anesteesiaõe tase on kõrgeim, nad on alati tööturul väga hinnatud. Kui sa oled anesteesiaõena töötanud, võetakse sind igale poole

avasüli vastu. See on eluliselt oluline töö.

● Julija, anesteesiaõde: Mulle meeldivad inimesed, kellega ma siin haiglas koos töötan, kolleegid. Me aitame ja õpime üksteiselt. Väljaspool tööd lõõgastun jalutades, käin spaas. Töö on raske, aga see teeb rõõmsaks, kui olen saanud kedagi aidata. Meil on patsientide seas ka lapsed ja nende vanemad imestavad, et teil on ju nii raske töö, aga te kogu aeg naeratate. Ma vastan, et kuidas teisiti?! Ma hoian enda tuju üleval, rõõmustan end väikeste asjadega, et suuta hea tujuga toetada ka teisi. Teistmoodi ei saa meditsiinis tööd teha.

● Jelena, anesteesiaõde: Meil on väga hea kollektiiv, sõbralik seltskond ja atmosfäär. Õpin iga päev uusi asju, areng on väga kiire, see valdkond areneb üldse väga kiiresti. Siin haiglas leian enda jaoks kõike, mida sellelt töölt ootasin.

● Natalja, anesteesiaõde: Olen kogu elu unistanud anesteesiasse sattumisest ja nüüd teen siin oma lemmiktööd. See on põnev, meil on väga hea aparatuur ja huvitav töö. Töötame tipptehnikaga iga päev. Siin on vähem draamat kui filmis.

● Pille, intensiivraviõde: Mulle meeldivad patsiendid ja haiglatöö tervikuna. Olen seda tööd teinud viis aastat. Ma armastan ka kiirabi ja erakorralist meditsiini, sest mulle meeldib mitmekülgsus ja tulemuslikkus. Kogu see meeskond on koos 24/7, üksi ei saa sa midagi teha, kõigi panus on oluline.

● Anesteesia- ja intensiivravi õendusjuht Kati ja õenduskoordinaator

Rita: See on keeruline valdkond, eripärasid on rohkem. Uuel õel on alati kõrval kogenud kolleeg, kelle juhendamisel toimub spetsiaalne väljaõpe kohapeal.

● Intensiivraviõed: ITK on paindlik, arvestav ja vastutulelik. Meil on väga kokkuhoidev kollektiiv, see on meeskonnatöö – hooldaja, õde ja arst, üksi ei tee sa midagi.

KESKHAIGLA

Ukraina meedikute külaskäik

17. novembril külastas ITK-d 37-liikmeline delegatsioon Ukrainast. Külaliste hulgas olid haiglajuhid, üldarstid, günekoloogid, kiirabiarstid, kirurgid ja rahvatervise spetsialistid.

Sisekliiniku ravikvaliteedijuht dr Ene Mäeots tutvustas delegatsioonile Eesti arstiabi ja ITK-d. Lisaks tutvuti laboritööga, naistekliiniku, kirurgiakliiniku, EMK ja uue PET/KT-seadmega.

Ukraina kolleegid jäid visiidiga väga rahule ja tänavad väga informatiivse ja sisuka päeva eest. Samuti täname ka meie kõiki visiidi õnnestumisele kaasa aidanud ITK töötajaid.

Algas triaažiõdede koolitusprogramm

Koolituse toimumiseks esitas ITK kevadel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile taotluse, et avada ESF meetme kaudu antud täiendõppekava ning esitatud „Triaažiõdede koolitusprogrammi“ taotlus kinnitati. Koolituse maht on 56 akadeemilist tundi.

„Triaažiõdede väljaõpe toimub tavaliselt erakorralise meditsiini keskuses kohapeal. Samas oleme tundnud vajadust spetsiifilise väljaõppe järele, mis keskenduks just õdede töö eripärale triaažis,“ ütles kirurgiakliiniku õendusjuht Kätlin Pallo. „Käesolev koolitus on kindlasti tähelepanuväärne ka selle poolest, et lektorid ja osalejad on nii meie haiglast kui ka PERHist ning Lääne-Tallinna Keskhaiglast. See annab võimaluse jagada omavahel väärtuslikke EMO-spetsiifilisi kogemusi.“

Millega tegeleb hematopatoloog?

Vastab dr Tiina Leismann, kes lisaks patoloogi väljaõppele omab pikaajalist töökogemust hematopatoloogia valdkonnas.

Siin haiglas olen ma põhiliselt seotud nahakasvajate ja biopsiauuringute diagnostikaga aga lisaks sellele teen ma ära kõik hematoloogilise suunitlusega uuringud, mis meie osakonda saadetakse.

Räägime lähemalt hematopatoloogiast, mida see diagnostika endast kujutab?

esinemissagedus jääb üldiselt alla 5 juhtumi 100 000 inimese kohta. Vaatamata sellele, et haigusi esineb väga harva, on haigusüksuste arv suhteliselt suur, hetkel on teada 260 maliigset haigust.

neva ravitaktika valikul. Diagnoosimisele kulub tavauuringutega võrreldes oluliselt rohkem aega, sõltuvalt täiendavate uuringute tellimise vajadusest, on vastuste ooteaeg keskmiselt 3 nädalat.

Kuidas teile uuringuid saata?

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

Hematoloogilised haigused kuuluvad harvikhaiguste gruppi, mille

Hematopatoloogi töö on seotud nende üksuste äratundmise ja diagnoosimisega eelkõige vereloomes ja lümfisõlmedes, kuid ka teistes kehapaikmetes kuhu need haigused paraku levida võivad. Materjali hindamine toimub etapiliselt ja saadud informatsioonikildudest kujundatakse lõplik diagnoos, mis on aluseks järg-

Arvestades, et hematoloogiliste uuringute saatmisele kehtivad erinõuded, oleks hea minuga eelnevalt uuringu võtmise ja saatmise osas läbi rääkida. Algselt õigesti käsitletud materjali puhul saab ooteaega oluliselt lühendada.

Meenutades Rein Vahisalu

Lahkunud on hea sõber, kolleeg ja südamearst Rein Vahisalu (10.06.1946–02.10.2022), kes armastas öelda: „Kõike, mida ette võtan, teen südamega!“

Mitmekülgse inimesena oli Reinu elus kõike: sporti, merd, Arktikat ja Antarktikat, teadust ja kirjandust, loodust ja lähedasi inimesi ja muidugi palju südameid. Meie haiglaga sidus teda 33 aastat ning 1986–1995 oli ta tollase Tallinna Vabariikliku Keskhaigla peaarsti asetäitja. Maailmameresid seilanud ja maailma näinud mees leidis aega oma mälestusi ja kogemusi kokku koguda raamatutesse ja lugematutesse artiklitesse, aga veel enne seda said publitseeritud tema teadusartiklid, mis paraku ajaloo hämarustesse on kadunud. Oleks ju põnev lugeda midagi sellist: „Kirurgide kardiovaskulaarsüsteemi funktsionaalne seisund ja selle psühhovegetatiivne regulatsioon opereerimise ajal“ (Tallinn 1990).

Me võime teda taas enda kõrval tunda, kui loeme tema raamatuid: „Laevaarstina Antarktikas“, BNS, 1998

„Pikk tribling Londonist Pariisi“, Infotrükk, 1998

„Südamest räägitud lood“, Tänapäev, 2003

„Amundseni nimekiri“, Varrak, 2004

„Viies kabinet“, Ajakirjade Kirjastus, 2008

„Süda võtab sõna“, Mercurius, 2011

„Südamest – muiates ja tõsimeeli“, AS Postimees Grupp, 2016

Novell „Suvepäeva viimne vine“ võitis 2013. aastal ajakirja Looming

aastapreemia.

„Sinule, kullast süda“, Tammerraamat, 2018

„Südamelt ära“, SE&JS, 2020

Paljud patsiendid said abi kogenud arstilt ning meie imetlesime suurt töövõimet ja muhedat huumorit.

Head teed sulle, Rein!

Dr Rein Vahisalu

Tööjuubelid

DETSEMBER 2022

Jelena Zaitseva, õde, Naistekliinik

Tatjana Stroiteleva, hooldaja, Kirurgiakliinik

KESKHAIGLA

Tiina Arumägi, anestesioloog, Kirurgiakliinik Aleksander Valdmets, uroloog, Kirurgiakliinik

Tatjana Olonitseva, labori assistent, Diagnostikakliinik

Ljudmila Malõševa, hooldaja, Sisekliinik Kristine Premet, klienditeenindaja, Klienditee ninduse teenistus Jevgeni Ševtšenko, remonditööline, Haldusteenistus

Jelena Drozdova, osakonna abiline, Silmakliinik Nadezda Gerassimova, hooldaja, Õendus- ja hooldusabikliinik

Aleksandr Šamarin, kliiniku juhataja, Diagnostikakliinik Aleksandra Bamberg, hooldaja, Kirurgiakliinik Jelena Nikolajeva, õde, Kirurgiakliinik

Katri Käsper, õde, Kirurgiakliinik Terje Matsalu, neuroloog, Sisekliinik Vitalina Kondratjeva, klienditeenindaja, Klienditeeninduse teenistus

Jelena Metsandi, klienditeenindaja, Klienditeeninduse teenistus Anna Lugovaja, puhastusteenindaja, Haldusteenistus

Ristsõna vastus saada toimetus@itk.ee. Novembikuu ristsõna vastus oli „naerugaas“. Loosivõit läheb seekord Ene Henningule Raplasse. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Haigla ajaleht ootab kaastöid! Kui sul on mõtteid, tähelepanekuid või ideid, mida lugejateni tuua, ära karda neid paberile panna. Head mõttelendu!  ITK Sõnumid: toimetus@itk.ee  Kujundus: OÜ Viiest Viis  Trükk: OÜ Koopia Niini & Rauam, kogus 1200 eks  Korrektuur: Keeletoimetus OÜ