Soome tööturu avanemine 2006. ja Schengeniga liitumine 2007. aastal sattusid samale ajale tööturule suunduvate noorte eagruppide suurima arvukusega. Kui 2008. aasta majanduskriisiga kadus paari aastaga enam kui 100 000 töökohta, siis põhjustas see Eestis ülikõrge noorte tööpuuduse (33% – 5. koht Euroopas 2010), mis ääremaalistes maapiirkondades lähenes 100 protsendile ja ajendas otseselt töörännet välismaale. Samas on mitmed sotsiaalteadlased leidnud, et lisaks tööpuudusele peletab noori riigis ja eriti teatud piirkondades valitsev suletus ja tõrjuv hoiak uuendustele: „Oodatud euroopalike väärtuste võidulepääsu asemel on Eestis pealetungile asunud uuskonservatiivsus. /…/ Ehkki osale vanemast põlvkonnast võib olla meeldiv soojendada end minevikuväärtuste paistel, ei tarvitse riigi suurenev roll ja tugevnev sotsiaalne kontroll paeluda noori. Pigem võib konservatiivsete väärtuste domineerimine ja oma järelevalvefunktsioone sammsammult laiendav riik tekitada nooremas põlvkonnas emigratsioonisurve.“ (Kivirähk 2007)7. See hoiatus on tänaseks leidnud kinnitust. Et Euroopas lisandub alates 2010. aastast tööturule vähem uusi töötajaid, kui sealt lahkub, siis loob see lähikümnendil sõltumata isegi majandusolukorrast veelgi tugevama tõmbe mitte ainult talentidele, keda jahitakse üle maailma, vaid praktiliselt kõikidele töötajatele – pensionile siirdujad vajavad asendamist. Neid noori, kes on välismaal juba tööd ja tunnustust leidnud, on ülimalt keeruline, kui mitte võimatu nüüd ja kohe tagasi tuua. „Talendid koju“ projekti tulemuseks oli 27 naasnut – seda oludes, kus aastane rändesaldo on isegi ametliku statistika alusel rida aastaid mitme tuhandega miinuses. Üheks maailmaeestlaste rakendamise võimaluseks on 2. alapeatükis (IKT) kirjeldatud topeltvõrgustike loomine ja osalusvõimaluse loomine siinsetes ettevõtetes. Kui välismaal töötaval inimesel või ettevõtjal on või saab olema (pärandatud) kinnisvara ja sõpruskond kodumaal, siis on see täiendavaks tõukeks koju naasmisele. Teine valikukoht tekib siis, kui otsustatakse tööpinget vähendada ning otsitakse rahulikumat ja odavamat elukohta. Väga närvilistel ametikohtadel, näiteks börsimaakleritel, võib see juhtuda veel küllalt noores eas. Kui kodukohaga on sidemed säilinud, siis saab nostalgia järgmise eluetapi koha valikul sageli määravaks. Eestis on ka juba ridamisi näiteid, kus Euroopa inimene tuleb siia, õpib ära keele ja toob külla palju uusi teadmisi ja avatust. Kõikidel nendel juhtudel on oluline, et kogukond oleks positiivne ja osavõtlik, kaasaks maailmakodanikud oma tegevusse ning aitaks ka siinse bürokraatiaga võimalikult valutult hakkama saada.
4.8 Eeslinnastumise ja linnakülade probleemistik Maailmas on üldplaanis elanikkond viimastel sajanditel linnadesse koondunud, hiljuti ületati 50% piir. Peaasjalikult on linnastumist põhjustanud tehnoloogia areng ja sellest tulenev töökohtade iseloomu muutus: kunagi hajutatud esmasektor (põllumajandus, metsandus, kalandus) vajab nüüd vaid mõne protsendi tööjõust ja globaliseerumisega suurlinnade city’des ehk ärilates paisunud finants- ja teised äriteenused on palganud hulgaliselt uusi valgekraesid. Kriisi järel on metropoliseerumine osas maades peatunud, uusi selgeid mustreid pole aga veel välja kujunenud. Arengumaades jätkub linnastumine kiires tempos.
7
Kivirähk, J. (2007). Vanameelne ühiskond peletab noored. Eesti Ekspress (http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/vanameelne-uhiskond-peletab-noored.d?id=27673225)
32