Külakiri 2007 august

August 2007

• Eesti Külade Maapäev

Toetajad: EV Põllumajandusministeerium, Balti Ameerika Partnerlusprogramm

• Aasta Küla 2007 võitja on selgunud!

Sisukord: 3

Eesti Külade VI Maapäeva otsuste täitmine

5

AASTA KÜLA 2007 5 Kuhjavere küla 6 Laagna-Puhkova 6 Pikva-Arava 7 Kaigutsi küla 7 Pajusi küla 8 Eistvere küla 8 Piirsalu Küla 9 Venevere küla 9 Kiidjärve küla 10 Soometsa küla 10 Valtu-Nurme küla 11 Orinõmme küla 11 Aravu küla 12 Lüllemäe küla 12 Navi küla

Head külainimesed!

A

ugustikuu kolmandaks nädalavahetuseks ootame kõikide Eesti külade esindajaid Jõgevamaale seitsmendale Maapäevale.

Maaelus on meie juured, nii ajaloolises kui majanduslikus mõttes. Koduküla on toituandvateks juurteks ka kõigile linnades elavatele inimestele, läbi paljude inimpõlvede. Möödunud aegadest mäletame mitmeid Maapäeva nime kandnud esinduskogusid, kes arutanud olulisi küsimusi ning teinud kaalukaid ja suundanäitavaid otsuseid. Samasse ritta asetub ka Eesti külade parlament ehk Maapäev.

Südamlik tere tulemast Jõgevamaale, nii nüüd kui ka alati tulevikus!

Aivar Kokk, Jõgeva maavanem

AASTA KÜLA 2007 konkurss – 15 imetlusväärset küla

L

Esikaane foto: Mihkel Tuul

Kujundus ja trükk OÜ Tartumaa Trükikoda Betooni 9, Tartu. Tel. 730 7994

2 • Eesti Külaliikumine Kodukant

iikumise Kodukant konkurss Aasta Küla on finaali jõudnud teist korda.

Kui 2005 aastal esitati konkursile 13 küla, siis sedapuhku olid Kodukandi maakonnaühendused välja valinud igast maakonnast ühe küla. Nii tuli konkursisõelale astuda järgmistel küladel: PikvaArava, Kaigutsi, Laaga- Puhkova, Pajusi, Eistvere, Piirsalu, Venevere, Soometsa, Kiidjärve, Valtu-Nurme, Orinõmme, Aravu, Lüllemäe, Kuhjavere, Navi.

“See oli kõigi aegade raskem otsus”, ütleb Aasta Küla žürii ühest suust. 15 Eestimaa kaunist paika, kõigil küladel oma saamise lugu, kõigil vastuvõtjatel säde silmis sädelemas ja uhkus oma olemisest ja tegemisest. Igast külast leidsime midagi, mis oli omanäoline just sellele külale. Nii et kogu võistlusmoment oli väga tasavägine. Aga see kinnitas äratundmist, et külad, mis on esitatud Aasta Küla kandidaadiks, nendes külas on hoolimine, ettevõtlikkus ja armastus oma kodukoha vastu.

Niisiis, tervitame Kuhjavere küla,

tänasest tiitliga Aasta Küla 2007 ning tuhat tänu, head külad, kes te meid vastu võtsite! Soovime teile kõigile palju edu ettevõtmistes ja et teie edust veel paljud külad innustust saaks, siis soovitame kõigile küladele soojalt – juhtute Eestimaad mööda ringi sõitma, põigake sisse Aasta Küla 2007 konkursil osalenud küladesse, veendute selles ise, kui palju imetlusväärset on nendes külades!

Aasta Küla komisjon koosseisus: Ene Ergma – EV Riigikogu esimees Sille Rähn – EV Põllumajandusministeerium, maaelu arengu osakonna peaspetsialist Kaja Kaur – EAS – arenduskonsultant, Kohaliku Omaalgatuse Programmi koordinaator Annika Poldre – Maaleht, tegevtoimetaja Mariina Laineste – Liikumine Kodukant, juhatuse liige Aime Vilu Liikumine Kodukant, Aasta Küla projektijuht

Maapäev

Eesti Külade VI Maapäeva

otsuste täitmine Liikumise Kodukant juhatuse nimel Sirje Vinni

E

esti Külade Maapäev ehk külade parlament on kuuel korral koondanud oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemadel. Teemade osas on ettevalmistatud lähteülesanded maakondlikel aruteludel, külade päevadel, seminaridel. Nii on ette valmistatud Maapäeva töögruppidele otsuste eelnõud, mis on läbi arutletud Maapäevade teisel päeval ning esitatud suurfoorumil kinnitamiseks.

Maapäeva otsused, mis vastu võetakse, tähendavad meie endi igapäevatoimetusi peres ja kodus; küla ja vallatasandil ja meie endi elu muutmistele kaasarääkimist riiklikul tasandil. Need on kokkulepped ja ülesande püstitused Liikumisele Kodukant järgneva kahe aasta tegevuse planeerimisel, alused uute üleeestiliste projektide kirjutamiseks.

Igal Maapäeval annab Liikumine Kodukant ka ülevaate eelmise Maapäeva otsuste täitmisest.

VI Maapäev toimus 21.-23. juulil 2005. aastal Pärnumaal, Häädemeeste vallas, Lepaninal. Teemaks oli “Säästev areng ja koostöö”, mis jagunes viide võtmesse: küla arengukavade ja arendustegevuse mõju külakogukonna arengule; ettevõtlus ja kohalik ressurss; haridus, lapsed ja noored maal; rahvusvaheline koostöövõrgustik ja Euroopa Liiduga ühinemisel kaasnenud ja kaasnevad võimalused.

Järgnevalt on välja toodud VI Maapäeval tehtud otsused ja kokkuvõte nende täitmise kohta.

1. Peame oluliseks regionaalarengut suunava seaduse kiiret väljatöötamist ning Siseministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja maaeluga tegelevate sotsiaalsete

partnerite ühiseid arutelusid. Kodukant annab oma panuse kõigi maaelu ja külaliikumise seisukohast oluliste küsimuste käsitlemisel, on kaasatud seadusloomeprotsessides ning tagab külade esindatuse komisjonides ja töögruppides, mille tegevus aitab kaasa Eesti riigi regionaalarengule.

Liikumise Kodukant esindajad on osalenud nii Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu temaatikaga seotud aruteludel (LEADER tüüpi meetme hindamiskomisjon, 20072013 Maaelu Arengukava välja töötamine) RAK 3. prioriteedi juhtkomisjoni, riigieelarve strateegia 2007-2010 regionaalarengu töögrupi koosolekutel ning läbi nende arutelude on olnud võimalus tuua välja külade ja Eesti maaelu seisukohast olulisi aspekte ja ettepanekuid.

Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni Ühiskomisjoni töös osalemine on võimaldanud Kodukandil toetada kodanikuühiskonna arengut laiemalt - läbi tugeva kodanikuühiskonna ning inimeste omaalgatuse toetamise ja tunnustamise vähenevad erinevate piirkondade arenguerisused.

2006. aastal toimus koostöös Riigikogu Kantselei ja Riigikogu Kohaliku algatuse toetusrühmaga teabepäev Järvakandis, teemaks tööhõive maal. Ka 2007. aastal valitud Riigikogu XI koosseisus taasloodi Kohaliku algatuse toetusrühm, läbi mille on Kodukandil võimalus küladele olulisi teemasid viia otse Riigikogu liikmeteni.

2. Põllumajandusministeerium peab tagama uue Maaelu arengukava 2007 - 2013 vastuvõtmise ja õigeaegsete toetusmehhanismide ettevalmistamise. Arengukava koostamisel peame oluliseks sotsiaalpartnerite,

sealhulgas Kodukandi kaasamist protsessi võimalikult varases etapis.

Maaelu arengukava 2007-2013 võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 08.02.2007, Euroopa Komisjonile heakskiidu saamiseks esitati see 2007. aasta märtsis. Liikumine Kodukant osales arengukava koostamisprotsessis (esitati 26 ettepanekut arengukavasse, lisanduvad ettepanekud 2007. aastal valmivatesse määrustesse).

Probleemiks oli ministeeriumi poolt palutud ettepanekute ja seisukohtade esitamiseks antud lühikesed tähtajad.

Suureks tulemuseks peab kindlasti lugema meie selgitustööd, mille tulemusena on LEADER telje rahastus 10% kogu maaelu rahadest, mis on koos Iirimaaga parim näitaja Euroopas. Üldjoontes hindab Liikumine Kodukant uut maaelu arengukava perioodiks 2007-2013 maaelu edasi viivaks ning külaelu arendamiseks võimalusi pakkuvaks.

3. Eesti Vabariigi Valitsus peab tagama kohaliku omaalgatuse jätkuva ja stabiilse toetamise. Kohaliku omaalgatuse programm peab jätkuma kasvavas mahus 10-20 % aastas, sest aktiivsete külaseltside arv kasvab ja tegevus laieneb.

Kohaliku Omaalgatuse Programmi maht on aasta aastalt suurenenud, 2005. aastal oli projektide toetuseks jagada 7,3 miljonit krooni, 2006. aastal 12 miljonit krooni ja 2007. aastaks on see kasvanud 24 miljoni kroonini.

2007. aasta kevadvooru laekus maapiirkonnast 714 taotlust ning see tõestab, et KOP on jätkuvalt külaseltside, seltsingute ettevõtmiste oluliseks toetajaks. Kuna programm on tõestanud oma olulisust kohaliku omaalgatuse ärgitamisel ja edendamisel, siis käesoleval aastal laienes see linnadesse,

3 • Eesti Külaliikumine Kodukant

Maapäev seejuures küsiti programmi laiendamise osas Kodukandilt kui edukalt rakendajalt ettepanekuid.

4. RAK 3.6. meetmega peab olema tagatud kogu Eesti valmisolek LEADER programmi täiemahuliseks rakendamiseks 2007. aastal.

2007. aasta suvel on Eestis 24 LEADER tegevusgruppi ning nende poolt on peaaegu kaetud kogu Eesti territoorium. Tegevusgruppide moodustumisele aitas kaasa mitmeaastane Kodukandi poolne aktiivne teavitus- ja koolitustöö ning Kodukant rajas aluse selleks, et LEADER tegevusgrupid saaksid tekkida kohalikul tasandil ja initsiatiivil ning erinevate sektorite vahel kujuneks välja võrdne partnerlus. Tänaseks on Kodukant tegevusgruppidele eelkõige koostööpartner ja eriti tihedalt suheldakse just piirkondlikul või maakondlikul tasandil. Kodukandist on läbi Koolituskeskuse kujunemas tegevusgruppidele koolitust ja nõustamist pakkuv organisatsioon (2007. aasta I poolel on Kodukandi Koolituskeskuse kaudu tellinud strateegiateemalisi koolitusi kolm LEADER tegevusgruppi).

5. Ministeeriumid koostöös finantsasutustega peavad tagama kodanikeühendustele soodsad tingimused laenude saamisel. Ühendustel (külaseltsid, LEADER tegevusgrupid) oli Euroopa Liidu üleminekuperioodil 2004-2006 Maaelu Edendamise Sihtasutusest võimalus pankade poolt pakutavast soodsama protsendiga saada laenu EL struktuurifondide toetuste sildfinantseerimiseks. Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenud ühendustele oma projektide elluviimiseks olid rahastatud riigieelarvest läbi Põllumajandusministeeriumi. Probleemiks oli laenu käendajate vajadus (juhatuse liikmed ei ole alati valmis ühenduse laenu käendama), laenu pikendamisel kerkivad intressid. Seoses üleminekuperioodi lõppemise ja uue eelarve avanemisega ei ole ühenduste projektide sildfinantseerimine Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt senisel viisil enam võimalik.

6. Kodukant peab innustama külaseltse, et need pakuksid vajalikke teenuseid ja tooteid, looksid uusi töökohti ning pakuksid seltsi liikme-

4 • Eesti Külaliikumine Kodukant

tele ettevõtluse praktilist kogemust.

2005. aastal alustati Külaturismitoote väljaarendamist ning läbi koolituste töötasid selle paketi välja 24 külaseltsi, ettevalmistused käivad jätkuprojekti koostamiseks. 2006. aastal alustati kogukonnateenuste ja külamajadest multifunktsionaalsete teenusekeskuste väljatöötamisega.

Kogukonnateenuste projekti raames anti välja käsiraamat, teenuseid tutvustav voldik. 2007. aastal alguse saanud projekti Õppiv küla raames keskendutakse uuele metoodikale mis aitab täiskasvanutel ettevõtlikkusega seotud oskusi paremini omandada. Õpiettevõtete tegevust tutvustatakse VII Maapäeva näitusel ja laadal. Ka Maaelu Arengukavas 2007-2013 on külade multifunktsionaalsete teenusekeskuste osa sisse toodud.

7. Maapäev seab ülesandeks Kodukandi juurde õpilastele ja noortele suunatud tegevusprogrammi loomise ja väljaarendamise, laste ja noorte tegevusgruppide moodustamise aktiivsete külaseltside juures.

2006. aastal alustati Kodukandi noorteprogrammi välja töötamist, toimusid esimesed koolitused noortele, valmis juhendmaterjal noortele projektide koostamisest, 2007. aasta jaanuaris käivitus Kodukandi eestvedamisel ning Haridus-ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning kohalike omavalitsuse toel noorteprojekt Ettevõtlikud noored külades. Aastase projekti raames koolitatakse 70-t maapiirkondadest pärit noort meeskonnatöö, projektikirjutamise, juhtimise ja avaliku esinemise ning meediaga seotud teemadel, kolme õppereisi raames külastatakse erinevaid toimekaid külaseltse ning noortega tegelevaid ühendusi maapiirkondades üle Eesti. Noored viivad kodutöö raames enda kodukohas ellu noorte tegevuse arendamisele suunatud projekti, ürituse või asuvad tegutsema noortetoa rajamise nimel.

8. Maakool kui kohaliku identiteedi kandja ja arendaja on sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonna sulam, millel on määrav roll kogukonna elujõu tagamisel ja maaelulaadi säilimisel. Maapäev kutsub üles külaseltse osalema oma kodukoha kooli arendamisel.

Maakooli arendamine kohaliku identiteedi kandjaks toimub eelkõige kohtadel, läbi kohaliku kogukonna tegevuse. Kodukant saab olla koolitajaks, kogemuste vahendajaks ning innustajaks taoliste ettevõtmiste ellurakendamisel.

9. Kodukant on avatud oma kogemuste jagamiseks rahvusvahelisel tasandil, osaleb Euroopa koostöövõrgustikes ning jätkab ühisprojekte Soome ja teiste maade külaliikumistega.

Liikumine Kodukant on Forum Synerg`s liige ning osaletakse PREPARE töös, arutelud on toimunud ka üle-euroopalise külaliikumise organisatsiooni ERCA loomise teemal, seda siis Soome külaliikumise eestvedamisel. Euroopa külaliikumiste katusorganisatsiooni kaudu on Euroopa Liidu tasandil parem võimalus esindada ja kaitsta külaarendajate huve. Võrreldes PREPARE algusaastatega ei ole Kodukant nii aktiivselt PREPARE töösse panustanud ning teiste maade alustavaid külaliikumisi toetanud. Põhjuseks on ressursside piiratus ning ka Kodukandi uute tegevussuundade esile kerkimine. PREPARE võrgustik on olnud aluseks mitmete koostöökontaktide leidmisele teiste riikide LEADER tegevusgruppidega.

Läbi 2004. aastal alguse saanud koostöö Iirimaa Presidendi Auhinna Programmiga võeti aastatel 2006. ja 2007. vastu kokku 6 vabatahtlike gruppi. Teiste maade külaliikumistega (Soome, Läti) toimus koostöö läbi Külaturismi projekti ja Kodukandi Koolituskeskuse kaudu on läbi viidud kaheaastane rahvusvaheline Grundtvig õpikoostöö projekt GRESE arendamaks ettevõtlusalast haridust läbi koolitajate kogemustevahetuse rahvusvahelisel tasandil. Selle kaudu on välisreisidel/seminaridel osaletud neljal korral ning teemakohaseid seminare Eestis läbi viidud kahe aasta peale kaheksa.

Arvukalt on toimunud rahvusvahelist kogemuste vahetamist ja koostööd LEADER programmi Eestisse tuleku raames.

Liikumise Kodukant olulisemad projektid 2000 -2007 on detailsemalt ära toodud tabelis, mille leiad leheküljelt www.kodukant.ee alamenüü projektid ja Kodukandi projektid.

aasta küla 2007

AASTA KÜLA 2007 - KUHJAVERE VILJANDIMAA Kuhjavere – küla, kuhu tahetakse tulla

H

ajaasustusega Kuhjavere asub Suure-Jaani vallas Põhja-Viljandimaal Parika raba serval ning teda mainiti esimest korda 1599 nimega Choiaver.

Kuhjavere on üks valla 46-st külast pindalaga 46 km². Elanikke ligi 70. Kuhjavere on küla, kus pole kooli, kõrtsi ega kirikut, aga on suurepärased inimesed, korrastatud kodud, puhas õhk ja kaunis loodus.

Meil on ilus küla Küla ärkas uuele elule 11. aprill 1998, kui tuli kokku külakoosolek 16 majapidamise esindajate osavõtul. Kohe plaaniti ühised jaanid ja jõulud. Hakati valmistuma küla esmamainimise 400. aastapäeva tähistamiseks. Ideid oli palju ja ühiselt ka suudeti palju: hakkas ilmuma “Kuhjavere Külaleht”, viidi läbi heakorrakonkurss “Kodu kaunimaks”, parandati külateed valla rahastamisel ja oma küla meeste jõul, majapidamiste teeotstesse paigutati talude nimeviidad ja postkastid, külla sissesõidutee äärde paigaldati külasilt ja - kaart.

Peale aastast tegutsemist arengugrupi juhtimisel moodustati mittetulundusühing Kuhjavere Küla Selts. Asutajaliikmeid oli 33. Samas peeti ka Kuhjavere külaliikumise esimene sünnipäev koos sõprade ja koostööpartneritega.

Järgnevatel aastatel on rajatud külamaja ja –kiik, võrkpalliplats, bussiootekoda, kiviktaimla. Külaplatsil on suur külakivi, mis õnnistatud elu ja inimeste kestmajäämise märgiks. Välja on antud küla tutvustav postkaardikomplekt ja mitmeid voldikuid.

Uus sündmus külaelus – külateatrite festival Traditsiooniliselt on meil ühised jaani- ja jõuluõhtud ning aastavahetus külamaja juures, 24. veebruaril külavanema pidulik vastuvõtt külaelanikele ja koostööpartneritele, kadripäev koos Viljandi Kultuuriakadeemia noortega, juubilaride ühine meelespidamine, heakorratalgud, seminarid ja infopäevad. Olulisimad nn augustisündmused alates 1999. aastast: esimene külapäev - 400 aastat Kuhjavere esmamainimisest, Olustvere valla külade kultuuri- ja spordipäev,

maakonna külade ja seltside päevad (2002, 2004) 2005-ndast aastast peame üle-eestilist külateatrite festivali ja 18.-19. augustil saadakse kokku 3. korda. Selle traditsiooni algatamise üle oleme eriti uhked!

Oleme avatud küla Aastate jooksul on võõrustatud üle 80 delegatsiooni koduja välismaalt. Meid on külastanud president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel, Riigikogu spiiker pr Ene Ergma, Eesti Vabariigi Valitsuse ministrid, Riigikogu liikmed, Europarlamendi saadik Toomas Savi. Kogemusi on jagatud ja ühistegevusele tugitud 36 küla ja ühendust.

23 projektitaotlust on rahastatud ning seeläbi on toodud külla ligi 260 000 krooni, lisaks oma- ja kaasfinantseeringud. Suhteliselt väikeste summadega on saavutatud suuri sisulisi muudatusi nii Kuhjaveres kui kogu Eesti külaliikumises. Oma arengus peame oluliseks ka väga tihedat koostööd seltsingus VOKK, Suure-Jaani valla mittetulundusühenduste ümarlauas nind koostöökogus Roheline Jõemaa.

Meie inimesed on meie rikkus Meie sõbrad ütlevad, et Kuhjaveres tehakse just sisulist tööd ega kurdeta raha vähesuse üle ning et meeskonnatöö inimeste vahel toimib suurepäraselt – eestvedajad ei pea üksi rabelema. Eks ikka vahepeal peab, aga eestvedajagi õpib oma koormust jagama  Viimane tulemuslik ühistegemine oli külamaja siseruumide värvimine päikesekollastes toonides, nii nagu soovime rõõmsat suvesoojust südamesse endale ja meie sõpradele, koostööpartneritele ning külalistele. Meil on veel palju unistusi, mille nimel üheskoos tegutseda.

Tulge meile külla!

Romeo Mukk, Kuhjavere Külavanem Tire@hot.ee 56509311

5 • Eesti Külaliikumine Kodukant

aasta küla 2007

Laagna-Puhkova IDA-VIRUMAA

I

nimeste tööd ja tegemised on vahel imelised. Tundub, et kõigil on niigi palju tööd, aga sellele vaatamata mõjutavad teiste inimeste ilusad algatused ka kõige hõivatumaid inimesi.

Maarahvaselts Vanatare loomislugu on just selline jupike külade elust, kus mitte millestki sünnib muinasjutt.

Kui 1999. aastal kogunesid kokku mitme küla, eelkõige Puhkova ja Laagna, aga ka teiste ümberkaudsete külade elanikud, oli olemas ainult lagunenud kuivati. Ei oska öelda, keda oli rohkem – uskujaid või skeptikuid. Isegi mälestused algusest on erinevad. kindel on see, et vaja oli eelkõige kohta, kus koos käia. Milleks, sellest oli väga erinevaid ettekujutusi. Üks tulevase eestseisuse juhtidest tahtis kohta, kus saaks tantsimas käia. Mõned teised, veidi eakamad inimesed, soovisid lihtsalt istuda ja koos olla. Kellegi unistuseks oli käsitööring, kellegi sooviks infotuba ja arvuti. Mõnigi naabritest ei uskunud üldse, et asjast asja saab. Neid viimaseid oli vist rohkem kui esimesi. nagu ka näägutajaid.

“Niigi on tööd ja vaeva kõik kohad täis, tehke aga juurde!” oli ka neid, kes uskusid, et kuivatist peab saama jälle kuivati, mitte koht looderdamiseks.

Oli kuidas oli, usk võitis seegi kord. Esimene hingedepäev Vanatares jäi vist kõigile osalejaile surmani meelde.

Külm, omapärane ja tohutu rahvamass. Nüüd on see muutunud traditsiooniliseks ürituseks. Uskujaid tuli aga juurde.

Ajutiselt. Töö, mida esialgu tuli teha, oli üsna sarnane tööle kivimurrus. Kõik niisamaolijad kadusid, algatajad jäid.

Tänaseks on Vanatare kujunenud üheks Vaivara valla huvitavamaks kooskäimise kohaks. Seda eelkõige tänu meie “tõsiusklikes” liikmeile, Vaivara vallavalitsusele , kohaliku omaalgatuse programmile ja lugematule hulgale meie sõpradele. Hoone on nüüdseks ilus ja kaasaegne.

Ajapikku on välja kujunenud omad traditsioonid. Alati tähistame koos külaliste ja oma perega jõule ning uut aastat, õnnitleme emasid emadepäeval, peame Jaanipäeva ja küladepäeva. Kuna meie eesmärgiks on ka kohaliku ettevõtluse arendamine, korraldab Vanatare juba kolmandat aastat kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, maalaata. Kombeks on kujunenud, et müüakse kõike, mida ise teeme ja kasvatame.Loomulikult on kutsutud ka kõik tegijad teistest

6 • Eesti Külaliikumine Kodukant

paikadest. Laadal toimub traditsiooniline oksjon ja saab laadanalja. Kõik nagu heal laadal olema peab.

Kuna elu ja ka meie ise areneme, oleme proovinud ka uusi asju. Mitmel talvel oli Vanatares avatud jõulumaa, oleme tähistanud isadepäeva ning teinud vastlasõitu. Kuna tänapäeval on edumeelse tegevuse aluseks elukestev õpe, ei ole me ka seda unustanud. Meie majas on toimunud mitmeid erinevaid koolitusi.

Kokkuvõttes – me oleme kohalikul kultuurimaastikul vägagi olemas. Isegi näitering jõudis esietendusega lavalaudadele, kus sai väga sooja vastuvõtu osaliseks. Kuna ainult isekeskis on vahel igavavõitu, käib meil tihti külalisi. Nii kohalikke kui välismaalasi, nii toredaid naabreid kui ka suuuri ninasid kõrgemalt. Oleme avatud suhtlejad.

Me oleme oma eluea poolest alles nooremas koolieas, 8-aastased. Sellises vanuses pesamuna kohta on saavutusi meie arvates küllalt. Vigu ka. Aga kes vana asja mäletab, sellel... . Kellel on huvi, tulge külla. Asume ju otse TallinnNarva maantee ääres.

Heiki Roots rootsikeldri@hot.ee 55 633 317

Pikva-Arava HARJUMAA Ülevaade Pikva-Arava külade tegevusest

P

ikva ja Arava külad asuvad Kehra linnast 7 km lõuna suunas Anija valla territooriumil. Külades elab ligi 170 inimest, kellest viiendik on lapsed. Külast voolab läbi mõnusate kalastus- ja puhkekohtadega Jägala jõgi. Külakeskuses asub Pikva mõis.

Pärast ühismajandite lagunemist soiku vajunud seltsielu sai uue hoo sisse kui 28 Pikva ja Arava külaelanikku asutasid 28. septembril 2003.a MTÜ Pikva-Arava Külaelu mis on aasta varem asutatud Pikva Seltsingu järeltulija.

Praeguseks on liikmeid kokku 45, MTÜ-d juhib viieliikmeline juhatus. Inimeste kooskäimisel on juba kujunenud teatud traditsioonid- koos käiakse tähistamas volbripäeva, võidupüha ning jaanipäeva, mihklipäeva paiku on iga-aastane üldkoosolek ning külajõulud. Sellel aastal tähistasime ka vastlaid. Külarahva ühise töö tulemusena ja Kohaliku Omaalgatuse programmi finantsabiga on Külaplatsil rajatud esinemislava, lõkkeplats, võrk- ja korvpalliplats, laste-

aasta küla 2007 kiik, paigaldatud lipuvarras, valmistatud laudu ja istepinke, samuti on külaplatsil nüüd elektrivool.

MTÜ Pikva-Arava Külaelu ostis 2005. aasta juulis inimeste poolt annetatud vahenditega Pikva ja Arava külade kultuuri- ja seltsielu edendamiseks kümme aastat tühjalt seisnud endise Pikva kauplusehoone eesmärgiga rajada sinna Pikva Seltsimaja. 2005.a suvel värviti vabatahtlike poolt hoone väljast üle ning remonditi endine kaupluse müügisaal, mis praegu ongi ainuke kasutuskõlblik ruum.

Selles ruumis oleme pidanud juba mitu külarahva koosviibimist, samuti käib laupäeviti lastering ning mitmel korral olnud foto- ja käsitöönäitus. 2006. aastal esitasime PRIA-le taotluse katuse renoveerimistööde finantseerimiseks, mis ka rahuldati. Käesolevaks hetkeks on Seltsimajal uus katus ning omavahendite arvel taastasime seltsimajas elektriliitumise.

Juba mitmendat aastat on külas korraldatud Kauni Kodu konkurssi. See oli ka ilmselt tõukeks, et elanikud hakkasid rohkem hoolitsema nii oma koduümbruse kui ka kogu küla heakorra eest. See tegevus viis väärilise tulemuseni—Pikva ja Arava külad said 2006.a. Harjumaa Kauneima küla tiitli.

vaid 3 veskit.

Külas on 30 majapidamist . Nendest 18 on taludes alalised elanikud ja 12 suvitajad.

MTÜ Kaigutsi Külaseltsi asutasime 24.02.2004 vabatahtlikkuse alusel rahvakultuuri alalhoidmiseks ja traditsioonide loomiseks külas. Külale valiti ka külavanem.

Koos oleme tähistanud vastlapäeva, lihavõttepühi, volbriõhtut ja jaaniõhtuid, lastega marti-katri jooksnud.

Küla heakorra tagamiseks ja külaplatsi rajamiseks oleme korraldanud palju talgupäevi.

Külaelanik Õie Tammest kinkis külale 1,2 ha suuruse maatüki, millele oleme üheskoos rajanud küla kooskäimise koha. Külaplatsil on püstkoda, lauad pinkidega, kiik, karusell, liivakast palliplatsid ja välikäimla.

Loodame, et külaplats kujuneb hubaseks kokkutuleku kohaks ka kõigile teistele, kes sinna satuvad. Küla keskele bussijaama lähedusse on paigaldatud infotahvel koos külaskeemiga. 2006.a. tähistas Kaigutsi küla esmakordselt esmamainimise 415. aastapäeva.

Oma projektidele oleme toetust saanud Käina Vallavalitsuselt, Kohalikust Omaalgatuse programmist, Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.

Martin Kuivallik, MTÜ Pikva-Arava Külaelu juhatuse esimees e-mail: martin.kuivallik@emt.ee tel 609 7103

Tiina Veem, Kaigutsi külavanem tiinaveem@hot.ee Tel.53405522

Kaigutsi küla HIIUMAA

K

aigutsi küla on väike küla Käina vallas Hiiumaal. Kaigutsi küla esmamainimine oli 1591. a.

KAICKOTZ´i. Rahvaetümoloogia seletus nimele „Kaika ots“. Vanarahva arvates olevat nimi seotud külameestega, kes alalõpmata kaikad käes vehkisid ja ülevalla tuntud löömamehed olid. Tartu ajaloolase Leo Tiigi andmetel elanud siin aga mees nimega KAIK, surres leidis oma OTSA. Seega saadi kokku KAIGUOTS. Üle Hiiumaa tuntud viguri ja naljamees Miku Kaarel, isikunimega Kaarel Tisler-Ulpus, kolis 1884.a. vanematega Kaigutsi külla Hansu tallu. Mõne aasta pärast sai temast Kaigutsi Vitsiku-Miku talu väimees.

Meie külas oli kunagi kuraditosin e. 13 tuuleveskit, enamasti kahe pere peale üks. Praegu on möödujale nähtavad

Pajusi küla JÕGEVAMAA

P

ajusi küla asub Jõgeva maakonna lääneosas, Pajusi valla edalaosas. Küla keskus asub 8 km kaugusel Pajusi valla keskusest Kalanast. Lähim linn on 6 km kaugusel asuv Põltsamaa. Tallinnast on Pajusi küla 130 km ja Tartust 60 km kaugusel. Küla läänepiiriks on Põltsamaa jõgi, kus on alles veel kunagine Pajusi mõisa piiritusvabrik.

Rahvapärimuse järgi on Pajusi endale nime saanud varem mõisasüdame kohal kasvanud tiheda pajuvõsa järgi 1.jaanuari 2007.a. seisuga elas Pajusi küla 47-s majapidamises 109 elanikku – 61 meest ja 48 naist. MTÜ Pajusi Küla Selts asutati 2000.aastal. Ühendus seadis endale põhieesmärgiks Pajusi mõisakompleksi kui terviku taaselustamise. Pajusi mõisasüdames on osaliselt säilinud Pajusi mõisahoone (hoones tegutseb Pajusi Rahvamaja) ja abihooneid; mõisakeskus koos pargi ja tootmishoonetega ulatub jõe vasakkaldale.

7 • Eesti Külaliikumine Kodukant

aasta küla 2007 Seltsi eestvedamisel on korrastatud Pajusi mõisa park (pindala 5,28 ha), mis on rajatud 19. sajandi keskel.Tänaseks on park äratatud uuele elule, siia on rajatud pallimänguväljak ja tantsuplats, ehitatud välja ja sisustatud seltsi infotuba Pajusi Rahvamaja ruumides, tähistatud Pajusi küla piirid, ostetud muusikariistad ja käivitatud noorte ansambli tegevus.

Seltsi poolt on korraldatud Pajusi Rahvamajas mitmeid vaba aja veetmise üritusi, on algatatud tervisevõimlemise ring, memmede jututuba, poti-panniring ja käsitööring, pidevalt toimub Pajusi küla kroonika koostamine. Igal suvel korraldab selts Pajusi mõisa pargis suvepeo ning seltsi liikmetele väljasõidu Eesti piires. Ühiselt tegutsedes saab palju ära teha oma koduküla arengu suunamisel ning kui selged sihid on olemas, täituvad väga paljud eesmärgid ja unistused.

kaudu. MTÜ on korraldanud käsitöökursusi, traditsiooniks on saanud V.Touarti mälestusvõistlused autode jäärajasõidus, harrastajate jäähoki- ja jalgpalliturniirid.

Küla tegemised on tihedalt seotud vallakeskuse Imaverega – lisaks taidlusringidele on Eistvere külaelanike seas populaarne ühiselt külastada Imavere Spordihoonet ja sauna. Eistvere küla on arenev küla ja meil on teotahtelised inimesed!

Merike Touart, Eistvere Külaseltsi esinaine Merike.Touart@mail.ee 5013370

Reet Alev Pajusi vallavanem

Piirsalu Küla LÄÄNEMAA

Eistvere küla JÄRVAMAA

E

istvere küla asub Imavere vallas Järvamaa lõunapiiril, Paia-Viljandi maantee ääres, Navesti jõe ülemjooksul.

Küla on väike, 30 majapidamises elab 64 inimest.

Külaelu elavdamiseks ja küla imago kujundamiseks on palju kaasa aidanud Eistvere Küla Selts, mis on tegutsenud alates 2002.a. Tänu seltsi tegevusele toimub külas igasuvine heakorrakonkurss, külapäevad, ühised jõulu-ja jaanipeod.

Erinevate projektide toel on rajatud külaplats, korrastatud Eistvere paisjärve supluskoht, rajatud paadisild, kõnniteed ja autoparkla, soetatud infopunkti sisustus ja avaliku kasutusega internetipunkt.

Seltsi liikmete poolt on korraldatud õppeekskursioone alternatiivpõllumajanduse võimaluste tutvustamiseks, arengukonverents ja vestlusring küla minevikust, olevikust ja tulevikuvõimalustest ning koostatud oma koduleht. (www.eistvere.ee) Tulevikuvõimalusi silmas pidades on asutatud MTÜ Eistvere Mõis, mille eesmärk on taastada ja leida uus sisu Eistvere mõisakompleksile kontsertide ja vabaõhuetenduste korraldamise, vanasse magasiniaita Leivamuuseumi rajamise ja mõisapargi korrastamise ning uuendamise

8 • Eesti Külaliikumine Kodukant

P

iirsalu Küla Selts loodi 2003 aastal. Sellest ajast on meie elanike huvi oma küla vastu järjest kasvanud. Meie eesmärgiks on arendada suhteid koguduse, kooli ja teiste küladega. Suureks toeks seltsile on Risti vald ja kohalikud ettevõtjad. Noortele on rühm “Seikluste võlu”, kus töö ja seiklused käivad käsikäes. Tüdrukute tantsugrupp “Just do it” on osalenud kolmel aastal Koolitantsu festivalil, täiskasvanuile toimusid seltskonnatantsu- ning etiketikursus.

Aktiivselt osaletakse näiteringis. Seltsi ja valla koostöös sai renoveeritud rahvamaja, kus on avatud internetipunkt ning saab korraldada küla- ja pereüritusi, kutsuda erinevaid külalisi jne. Piirsalu KS organiseerib koristustalguid rahvamaja, vana koolimaja ja pargi väljanägemise parandamiseks. Vastlad peetakse ikka Kuhjamägedes, kuhu Seikluste võlu poisid ehitasid püstkoja. Väga huvipakkuvad ettvõtmised on olnud kohaliku ansambli Ahto 25. aastapäev, Rahvamaja taasavamise konverents, Perepäev, Talude nädal.

Sel aastal valmistume Piirsalu kooli 170 aastapäeva ürituseks, mis toimub muinastulede raames 24-26. augustil.

Rahvusvahelise koostööna võtsime osa 2005a ekskursioonist Risti sõprusvalda Pühajõel Soome Vabariigis, korraldasime reisi Kotka Merepäevadele eelmisel aastal.

Et saada paremaks ja ilusamaks, võetakse ikka teistelt mõõtu ja nii meiegi. Kui tavapäraselt arutletakse sõpradega külaasju kohapeal, siis meie kutsusime Kullamaa, Üdruma, Koela, Ilmatsalu ja Lüganuse külade esindajad sel suvel kaasa reisile Luksemburgi Suurhertsogiriiki. Reisil leppi-

aasta küla 2007 sime kokku omavahelise koostöö jätkamises ja kindlalt on paika pandud ekskursioon Ida- Virumaale järgmisel suvel.

Eistvere külal on arenguruumi küllaga, tähtsaks peame seda, et tugevneks side kodukohaga kuid saaksime ka väljapoole vaadata. Jalgadega peab inimene kasvama kodumaa mullasse, kuid tema silmad las vaatavad kogu maailma.

Projektide elluviimisel on meid toetanud Kohalik Omaalgatuse programm, Risti vald, PRIA, BAPP jt. Jaksu kõigile küladele!

Lea Lai, Piirsalu Küla Selts lealai@hot.ee 56917271

mumi.

Meil on igakevadised talgud, kus osavõtjaid on alati üle 50. Noored on käinud kahel aastal metsa istutamas, eelmisel aastal koguti raha piljardilaua jaoks, see aasta on plaan kanuu osta. Meil on sõbralikud ja rahvarohked peod. Meil tegutseb näitering, malering, noorte ansambel. Meie mälumängurid on tunnustatud. Meie aastavahetuse ilutulestik, mille jaoks pered ise raha kokku panevad, on piirkonna võimsaim. Anname välja oma küla ajalehte. Korraldame erinevaid võistlusi, kursusi, matku ja muid üritusi. Tegevust jätkub kõigile soovijaile ja oma panuse Aasta Küla konkursil osalemiseks on andud peaaegu kõik 238 elanikku ja rohkemgi veel.

Eerik Lumiste, Venevere Kultuuri-ja Hariduse Selts eerik.lumiste@mail.ee 5113595

Venevere küla LÄÄNE-VIRUMAA

Küla, kes on enda eest seisnud, palju saavutanud ja ise väga palju teinud.

Kiidjärve küla

enevere küla asub Lääne-Virumaal Laekvere vallas.

Kuna meie tegevusse on kaasatud ka naaberkülad: Kaasiksaare, Arukse, Ilistvere ja Luusika, läheb meie piir vastu Ida-Virumaad ja Jõgevamaad.

01.01.2007 seisuga oli meie piirkonnas 238 elanikku, sellest Veneveres 169.

Külade arenguks moodustasime 2003 aasta algul MTÜ Venevere Haridus- ja Kultuuriseltsi. Alustasime kohe arengukava koostamist, mille võtsime vastu novembris 2003.

Arengukava oli tol hetkel utoopiline, ega meid volikoguski tõsiselt ei tahetud võtta, kuid tänaseks on enamus planeeritust tehtud. Välja on antud Venevere ajalugu käsitlev raamat, valmis on jõusaal, remonditud saal, renoveeritud köök ning tehtud saun, saime majale katuse, ehitasime uue puukuuri, pooleli on laululava ehitus ning tegemisel on kogu Venevere küla suur unistus – veskitiigi taastamine.

Need tööd on tehtud seltsi eestvedamisel ja järjekindla töö tulemusena. Ilma meie algatuseta ja vabatahtliku tööta ei oleks sellest loetelust tehtud midagi.

See, et oleme nii palju saavutanud, on tänu meie elanikele. Teiste külade elanikud esialgu ei uskunud, et teeme kõike seda tasuta ja arvasid, et seda, mis me saavutasime, tegi vald. Meie külaelanikud on huvitatud piirkonna arengust ja annavad selleks oma panuse. Neile võib alati kindel olla ja igaüks annab oma võimetele ja oskustele maksi-

P

V

PÕLVAMAA aul Lehestiku värsiridadega: „Kõigist kuid kaunim on Kiidjärve salud ja Võhandu veed..” laulis kunagine populaarne estraadilaulja Kalmer Tennosaar eesti rahva meelde oma sünnikoha, väikese Põlvamaa küla Kiidjärve.

Kiidjärve on Taevaskoja kõrval üks ilusamaid paiku Ahja jõe kallastel Vastse-Kuuste vallas. Esimesed kirjalikud teated Kiidjärve(Kidierve; Kidra) kohta pärinevad 1521. aastast.

Kiidjärve külal on omad traditsioonid, mille üle me uhkust tunneme: Uue aasta vastuvõtmine ilutulestikuga, Sõbrapäeva ja vabariigi aastapäeva tähistamine veebruaris, Kevade tervitamine märtsis, Kiidjärve pargi koristustalgud kevadel, Lõikuspüha tähistamine oktoobris, Raamatukogupäevad oktoobris, Hingedepäeva luuleõhtu novembris, Teatrietendused ja kontserdid, Jõulupäev detsembris.

2003. aasta sügisel valmis Kiidjärve raamatukogu- seltsimaja, mis paikneb samal kohal, kus kunagine mõisahäärber. Raamatukogu juhataja Krista Pikk tuli välja mõttega moodustada mittetulundusühing. Mõte leidis külaelanike seas heakskiitu ning alates 8. novembrist 2004 tegutseb Kiidjärve Küla Selts.

Küla arengukava tehes jõudsime tõdemuseni, et Kiidjärve küla rikas ajaloo- ja kultuuripärand vajab jäädvustamist. 23. juulil 2005 korraldasime külapäeva, mille

9 • Eesti Külaliikumine Kodukant

aasta küla 2007 ettevalmistuse käigus välja pandud küla fotokroonika andis julgust võtta ette tõsisem koduloouuring.

22. juunil 2006 toimus konverents „485 aastat Kiidjärve (1521) esmamainimisest” ja kogumiku „Kiidjärve mõis ja vanad talukohad” esitlus.

Suurim projekt oli 2006 aastal Kiidjärve ujumiskoha parendamine: järveääre puhastamine, ujumiskoha liivaga täitmine, ujumissilla rajamine, spordirajatiste (korvpallija rannavolleplatside) väljaehitamine, laste mänguväljaku rajamine järve äärde, ujumiskoha ümbruse istekohtade ja prügikastide ostmine. Projekt jätkub 2007. aastal palliplatsidele konstruktsioonide rajamisega, riietuskabiini ja WC paigaldamisega.

Uued mõtted ja ideed pole meil mitte otsa saanud, vaid on kirja pandud arengukavasse ja ootavad elluviimist.

Soometsa küla on näide sellest, kuidas rahvas ise oma initsiatiiviga on suutnud küla üles äratada.

Oma kogemusi oleme valmis jagama erinevatel koolitustel ja võtame vastu õppereise. Küla eestvedajad ei karda välja tuua ka oma ebaõnnestumisi ning püüavad nendest õppida.

Pikemalt saab meie küla kohta lugeda: www.soometsa.ee Tulge külla!

Krista Habakukk, Soometsa Külaseltsi liige kodukant@parnumaa.ee 56 616 258

Krista Pikk ja Inge Kalle Kiidjärve Küla Seltsi juhatusest kiidjarverk@hot.ee 5238882

Valtu-Nurme küla RAPLAMAA

Meie elameValtu-Nurme külas!

Soometsa küla PÄRNUMAA

S

oometsa küla asub Häädemeeste vallas Pärnumaal.

Aktiivsete inimeste eestvõtmisel loodi 2003. aasta märtsis MTÜ Soometsa Külaselts. Lükkasime ühistegevuse hoogsalt käima, ühisettevõtmised küla korrastamiseks, loomuliku jätkuna tulid koolitused. Üheks oluliseks märksõnaks meie külas ongi õppimine.

Meie küla eestvedajad õpivad ise ja kaasavad teisi täiskasvanuid koolitustegevusse. Käivitunud on aktiivne noortetegevus ja juba mitmendat aastat rahvuvaheline koostöö erinevate organisatsioonidega.

Oleme osalenud kõigis Liikumise Kodukant suurtes projektides ja saanud sealt häid teadmisi oma külaelu arendamiseks. Propageerime läbi vahvate ettevõtmiste külaturismi ja külarahva eestvedamisel oleme püüdnud leida lahendust internetiühenduse parandamiseks külas. 2006. aasta lõpust alates on külamajas avalik internetipunkt, mille teostamisele aitas kaasa KOA programm ja Pärnu maavalitsus .

Oma suurimaks saavutuseks peame kaasaegse Eesti esimese külamaja ehitamise alates vundamendist. Kogu protsess on eestveetud külarahva vabatahtlikul initsiatiivil ja selleks on leitud iseseisvalt ka rahastused. Soometsa rahvas on ühtehoidev, uued elanikud kaasatakse koheselt küla tegevustesse ning abivajajaid ei jäeta üksi.

10 • Eesti Külaliikumine Kodukant

M

eie külas on 47 inimest, neist 14 last ja 7 eakat. Vanim elanik on 97-aastane Magda-Mathilde Eppa.Noorim alla aastane Sten Niin. Keskmine vanus on 32 aastat!Naisi/ mehi 24/23 Eks katsu lühidalt ja piltlikult kirjeldada 10-st perest koosnevat küla, mida mainiti Harjumaa adramaa revisjonis juba 1765. aastal (EAA 3.1.496, lk.665-666). Oleme hajaküla.

Enne viimast suurt sõda oli meid siiski pea poole rohkem – 19. Ajalugu tahab veel täpsustamist - just selgus, et 1725. aastast on andmeid Nurme karjamõisast...

Nüüd tänapäevast. Esimese valitud külavanema Rain Raudsepa juhtimisel valmisid küla viidad ja tähised. Talgute korras tegime korda külatee ääred. Ühine töö liitis kõiki omavahel jälle tugevamini. Minule oli mantlipärijana esimeseks proovikiviks Matsi talu infotahvel (KOP abistas).

Möödunud aasta lõpuks valmis ka DVD (toetasid MES ja vald), mis on osaks Kehtna valla kroonikasarjast. Jäädvustatud on meie perede lood, samuti Matsi infotahvli avamine ja ühe traditsioonilise jõuluõhtu jäädvustus Sarapiku talus (filmis Aare Hindremäe). Jõuludeks tuli MES-i abil trükist küla postkaart, kus on peal kõik pered ja asendiinfo.

Sellel suvel toimub Kultuurkapitali ja koduvalla toel külakunstiprojekt, kus 1. etapina tegime savitööd ja maapõletust (jaanilõkkes!). Teine etapp on pooleli – toimus savipäev. Käed tegid saviseks 35 inimest lähedalt ja kaugemalt, juhendajaks oli keraamik Külli Kõiv Tallinnast. Praegu teosed kuivavad, ootame põnevat glasuurimist ja “raku-

aasta küla 2007 põletust”. Seegi tuleb meie oma külaplatsil! Veel on kavas laste külatänava kunstinädal ning vana käsitöö ja kodudes säilinud esemete-tööriistade pildistamine ja joonistamine. Õpime säilitama sidet olnuga, nii on tänased-homsed sihid selgemd. Augustis tulevad jälle kokku endise III põllutööbrigaadi töödes osalenud inimesed, eelmisel aastal oli väga meeleolukas sõit endistel heinamaateedel, koos oli paljutki meenutada - nüüd vaatame, kas mullu külaplatsile istutatud visadusekadakas on ikka täies jõus. Soovime sitkust, ühtehoidmist ja teotahet kõigile!

Tegemist on veel palju, aga loodan et säde ei kustu ja meid ikka toetatakse, senise toetuse eest tänud Kohaliku Omaalgatuse Programmile ja Orissaare vallavalitsusele.

Seltsingu Ristivälja üks säde Anu Viljaste viljasteanu@hot.ee 5217700

Saima Randjärv-Berlokko Valtu-Nurme küla külavanem Saima.randjarv@mail.ee 4898358

Aravu küla TARTUMAA

A Orinõmme küla SAAREMAA

Tegemisi Orinõmmest

O

leme Ida-Saaremaa väike külake, asume Orissaare vallas ja üsna valla keskuse lähedal. Samas lähedal, aga siiski piisavalt kaugel, et toimetada omi tegemisi ja korraldada üritusi kohapeal lastele ja külaelanikele. Oleme oma põhilise rõhu pannudki lastele tegevuse leidmiseks.

Oleme õnnelik küla, sest meil on väga elujõus talud, lapsi on igas peres, suvesaarlastega kokku saame neid igal suvel ligi 50-60. Kuna kunagine külamaja sai tagastatud endistele omanikele, siis tekkis vajadus uue kooskäimiskoha ehitamiseks, jalg –ja võrkpalliväljaku olemasolu oli vajalik.

Panime kahe külaga otsuse maha, et teeme seltsingu. Nii loodigi 11.märts 2003 kahe küla Orinõmme ja Liigalaskma seltsing Ristivälja,mis tegutseb hoolega, kirjutab projekte et küla ja külaplats korda saaks.

2004 toimus uuel külaplatsil kokkutulek, koht võeti hästi vastu ja saime edasiseks hoogu juurde. Meil toimuvad omad jaanituled, naaberkülaga peame sel aastal maha juba neljanda jalgpallimatsi, alustasime oma väikesest kuurist seltsimaja ehitamist, platsile sai kiik, lõkkeplats. Keskkülasse tegime aga arvatavalt eestimaa suurima liivakasti!

Meie küla lapsed olid läbi aegade käinud külakeskel asuval platsil mängimas – kui seal olid lombid tehti omad saared ja mängiti „merd”. Kui platsi kattis ehitusliiva hunnik, mängiti sealsamas ikka edasi. Kooskäimiskoht on lastele nii harjumuspärane, et ehitasime külaga peaaegu platsisuuruse liivakasti.

ravu küla asub Meeksi vallas Tartumaal. Meie külas on 78 majapidamist ja 127 elanikku. Aravu külas on väga turvaline elada, sest asustus on hõre, suuremad keskused jäävad meist kaugele ja päris võõrad satuvad siia harva.

Meie suurimaks varanduseks on suured seenemetsad ja marjasood meie ümber, mis on rikkad loomadest ja lindudest, nii arvuliselt kui liigiliselt.

Aravu külas on Meeksi valla kõige aktiivsem seltsielu.

Naised on olnud ikka aktiivsed ja organiseerunud, ühel hetkel tekkis mõte kaasata mehed ja lapsed-nii sündis idee külaseltsist. Ikka selleks, et koos midagi toredat ja kasulikku teha ning koduküla elu aktiivsemaks muuta. Aravu Selts asutati 2003.a. märtsis, praegu kuulub seltsi 33 liiget.

Kauniks traditsiooniks on saanud külaseltsi igakevadised metsaistutamise talgud, sellel aastal viiendat korda. Saadud raha kasutab selts projektides omafinantseerigu katteks (2003-2004 Aravu küla sildi valmistamine ja paigaldamine, 2005 kiviaia ladumine rahvamaja juurde, 2006 Aravu küla kaardistamine). Alates 2000.a. tegutseb külas Meeksi Maanaiste Selts, kes korraldab mitmesuguseid teemapäevi, näitusi ja teatri ühiskülastusi. Seltside kooskäimise kohaks on Aravu rahvamaja-meie küla keskus. Aravu rahvamaja korraldab ka ülevallalisi üritusi (jaanipäev, järvepidu-kalurite päev, kodukandipäevad), toimuvad peod ja teatrietendused. Aravu rahvamaja naistepäevapeolt on alguse saanud ainulaadne tantsutrupp „Meeksi Mehed“, kes käivad koos ja tantsivad nüüd juba kuuendat aastat. Tubli ettevõtmine on ka igakuine kohalik pinksiturniir alates 2004.a. novembrist, auhinnad kõigile osavõtjatele panevad välja mängijad ise kordamööda. Aravu külas on üks ettevõte, OÜ Clahel, tänu kellele on meil kõige rohkem ilusaid ja haritud viljapõlde Meeksi vallas. Viimase aja suurimaks sündmuseks on küla läbiva Meeksi-Lääniste tee asfalteerimine 2006.a., mis on oluliselt parandanud ühendust Tartuga ja kummutanud kõnekäänu – seal kus lõpeb asfalt, seal algab Meeksi

11 • Eesti Külaliikumine Kodukant

aasta küla 2007 vald. Sel aastal on renoveeritud Aravu veetrass, nii et...

Jääme kestma!

Gunnar Pae, Aravu Külaseltsi juhatuse esimees 5045814

heakorratalgud jms. Paigaldati liivakastid ja istepingid lastele, muretseti(2005.a.) muruniiduk külale. Külaelu edendamisse on oma panuse andnud ka kindlasti Karula kogudus eesotsas õpetaja Enno Tanilasega ning Karula Naisselts. Spordielu edendavad Spordiklubi Karula ja Karula- Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.

7.juulil korraldas Lüllemäe Rahvaõpistu Karula valla külade päeva Lüllemäel, eesmärgiga ärgitada ka teisi külasid rohkem tegutsema. Anti välja ka Karula valla külade pildialbum.

Koostöö Karula Vallavalitsusega on hea. Lüllemäel on ilus ja hea elada- tulge kaema!

Ene Kaas Lüllemäe Rahvaõpistu enna62@hot.ee 53301511

Lüllemäe küla VALGAMAA

290

12 • Eesti Külaliikumine Kodukant

Navi küla VÕRUMAA Peamised tegevused meie külas:

S

eltsimaja ja ümbruse haldamine, ürituste korraldamine, spordivõistluste läbiviimine, teatrietenduste läbiviimine, seltsimaja välja rentimine, taidlus- huvi- ja spordiringide korraldamine,küla puudutavate ajaloomaterjalide kogumine, küla – ja vabaajaõhtute läbiviimine.

Traditsiooniliselt korraldame uue-aasta vastuvõttu, oma koha meie ürituste kalendris on leidnud vastlapäev, naljapäev, vabaajaõhtu, meremiilijooks, jaaniõhtu, spordipäev, Navi triatlon, küladevaheline korvpalliturniir, suvelõpupidu ja playback, jõulupidu.

Erinevate tegevustega oleme hooga käima lükanud küla ühistegevuse, ilus seltsimaja on nii omadele kooskäimise kohaks, kui oskame sellega ka seltsile lisaraha teenida. Läbi ühise sportimise, tervislike eluviiside propageerimise, koolituste korraldamise tõstame me oma küla üldist heaolu taset. Meil on siin ilus elada!

Tarmo Timmi, Navi Külaseltsi juhatuse esimees tarmo.timmi@mail.ee 5534073 www.naviselts.ee (meie koduleht on õige pea avatud)

Väike-Ameerika 19-220 Tallinn Tel/faks 646 6636; 5664 8135, e-mail: kodukant@kodukant.ee www.kodukant.ee

ISSN 1736-2555

elanikuga Lüllemäe küla asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Lüllemäe küla on Karula valla administratiivseks keskuseks. Siin asuvad vallamaja, põhikool, kultuurimaja, raamatukogu, hooldemaja, Karula kogudus ja töötab hulgaliselt seltse ja seltsinguid mille arengule on tubli tõuke andnud Lüllemäe Rahvaõpistu tegevus (Lüllemäe Rahvaõpistu loodi 01.12.1995).

Karula valla 12 seltsist ja seltsingust tegutseb 8 Lüllemäel!

2002 .a. alustas Lüllemäe Rahvaõpistu arengukava koolituste läbiviimist. Karula vallas on 14 küla, moodustati 5 külakogukonda ning kõigil neil on olemas tänaseks oma arengukavad, mida ka jõudumööda ellu viiakse.

Lüllemäe Rahvaõpistu rendib Lüllemäe Kultuurimaja ruume Karula Vallavalitsuselt.

2005.a. taotles Lüllemäe RÕ rahastust remonttöödeks SAPARD 6 meetmest, rahastus saadi ja teostati kapitaalremont Lüllemäe KM ruumides. Tänu remondile on hoogustunud ringide ja seltside tegevus. 2006-2007 hooajal töötas majas 11 ringi: mudilaste lauluring, laste lauluring, muusikaring (akordioni- ja klaveriõpe), kunstiring, segaansambel, memmede tantsuring ja –lauluring, linetants, flamenkotans, kitarriõpe, tantsumuusikaansambel(band).

Lisaks toimusid erinevad koolitused Lüllemäe Rahvaõpistu poolt: lastevanemate koolitus, kunstialased koolitused(siidi-, klaasi- ja portselanimaal, viltimine), soome keel, kodanikukoolitus. Lüllemäe Rahvaõpistu osaleb ESF meede 1.1 projektis „ÕPE- Õppimine parandab elukvaliteeti“.

Hulgaliselt käidi 2006- 2007.a. tutvumas Lüllemäe Rahvaõpistu tegevusega väljastpoolt (Pärnumaa kultuuritöötajad, Saaremaa Kodukant, Viljandimaa seltsid jpt.).

Külaelu edendamiseks on lisaks Lüllemäe Rahvaõpistule loodud Lüllemäe Külaselts, kelle eestvõttel on toimunud külapäevad, jõulupäevad, külaplatsi korrastamise