2/2012
Ajakiri sotsiaalsest ettev천tlusest ja strateegilisest filantroopiast
Koidu Tani-J체risoo: Koolis체steem peab soodustama aktiivsete ja loovate inimeste kujunemist
SISUKORD Juhtkiri lk 3 Mis on mis? Väike TERMINISÕNASTIK
lk 4–5
KUUSE KOLM inspireerivat aastat Heateos
lk 6–7
Strateegiline filantroopia Sotsiaalne ettevõtja ja strateegiline filantroop on nagu siga ja kägu
lk 8–9
Intervjuu strateegilise filantroobi Taavi Jakobsoniga
lk 10–13
Ühiskondlik mõju Mõju mõõtmise mudel muudaks Eesti KODANIKUÜHISKONNA efektiivsemaks lk 14–15 Heategijad SELF II heast tegevusest ja vabast tahtest lk 16–17 Intervjuu Eesti Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergiga lk 18–21 Heateo portfell Avatud Meele Instituut ja Koidu Tani-Jürisoo LK 22–25 Kampaania Lapsed sünnivad südames lk 26–27 Sotsiaalne ettevõtlus Suurbritannia sotsiaalsed ettevõtjad väldivad sõnu sina ja tema lk 28 Sotsiaalsete ettevõtete olukord Eestis
lk 29
Asutati MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
lk 30–31
Tuuli Bürkland teeb oma tööd, sest soovib teisi aidata
lk 32–33
Oü Meditech Estonia on sotsiaalne ettevõte, kes pakub häirenuputeenust lk 34–35 Kroonika Heateo Sihtasutuse koolitustesari „Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks“ LK 36 2
JUHTKIRI
Eesti sotsiaalsetele ettevõtjatele tuli seekordne kevad teisiti. Pärast
pikka eeltööd ja hoolikat ettevalmistust asutati 11. aprillil just neile mõeldud liikmes- ja eestkosteorganisatsioon MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, mille eesmärk on suurendada sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkust ja mõju ning väärtustada seda valdkonda Eesti ühiskonnas.
www.heategu.ee info@heategu.ee Häid Uudiseid annab välja Heateo Sihtasutus. Ajakiri on trükitud 100% ümbertöödeldud paberile Cyclus. Paberi on lahkelt annetanud Antalis Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint. Ajakirja on kokku pannud vabatahtlik toimetus (aitäh!) Peatoimetaja: Agne Tamm Keeletoimetaja: Kristel Ress Kujundaja: Liina Puusepp Fotograafid: Aron Urb Krissi Kõrv Enriko Lill Tõnu Tunnel Kirjutajad: Agne Tamm Margarita Sokolova Mart Kuusk Taavi Jakobson Karin Hango MTÜ Oma Pere
Heateo Sihtasutuse jaoks on tegu suure sammuga, sest me oleme propageerinud sotsiaalse ettevõtluse mudelit ja edendanud seda valdkonda juba aastaid. Samm-sammult oleme püüdnud selgitada selle mõiste tähendust ja tagamaid ning oleme strateegilise filantroopia fondina loonud ja toetanud mõjukaid sotsiaalseid ettevõtteid. Oleme viinud sotsiaalseid ettevõtjaid kokku strateegiliste filantroopide ehk teadlike heategijatega, kes ei taha jagada toetusi pelgalt emotsioonide ajel, vaid soovivad investeerida nutikalt ja teenida sotsiaalset kasumit. Aga millised organisatsioonid ikkagi teenivad sotsiaalset kasumit? Vajadus oma tegevuse mõju mõõtmise järele tekkis tegelikult juba hetkel, mil sündis kodanikuühiskond – hakkasid tekkima vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted. Iga päev luuakse järjest uusi ja uusi MTÜsid ja sotsiaalseid ettevõtteid, ent kelle tegevus toob ühiskonnale (kõige rohkem) tulu? Tegevuse mõju mõõtmine on vajalik nii tegijate endi jaoks, et näha, mis määral on eesmärke saavutatud, toetajate (fondide, ettevõtete, strateegiliste filantroopide, vabatahtlike) jaoks, kes tahavad teada, kuhu ja kuidas panustada, ning tegelikult kogu ühiskonna jaoks, et usaldada tõhusat ja korrastatud vabasektorit. Heateo Sihtasutus töötab koostöös Praxisega ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel välja laialdaseks rakendamiseks mõeldud mõju hindamise mudelit, et ühiskondlike probleemidega tegelevad organisatsioonid tegutseksid senisest läbimõeldumalt. Loodame, et sellest mudelist saab tööriist ka toetajatele, kes hakkavad tegema tõestatud mõjust lähtuvaid otsuseid.
Agne Tamm Heateo Sihtasutus 3
MIS ON MIS?
Väike terminisõnastik leiad valiku peamistest sotsiaalset ettevõtlust Strateegiline filant- Siit ja strateegilist filantroopiat puudutavatest märksõnadest, mida tundmata on keeruline valdkonda roopia, sotsiaalne mõista, selles tegutsemisest rääkimata. investeering, organisatsiooni suutlikFilantroopia heategevus on teadlik annetamine või vakuse kasvatamine ... ehk batahtlik tegevus ühiskonna üldise hüvangu nimel.
Investorid
Huvitunud lugeja, innukas alustav sotsiaalne ettevõtja või heatahtlik toetaja põrkub nii seda ajakirja lugedes kui ka päriselus vastu termineid, mis võivad esmapilgul tunduda ületamatult arusaamatud. Meie koostatud väikest spikrit kasutades on kõik siiski imelihtne!
on toetavad fondid, ettevõtted, eraisikud või korporatsioonid, kes ootavad oma rahalise või mitterahalise panuse eest sotsiaalset kasumit.
Jätkusuutlik sotsiaalne ettevõte
teenib oma tooteid või teenuseid müües piisavalt tulu, et katta kõik oma tegevuskulud. 4
MIS ON MIS?
Mitterahaline toetus Sotsiaalne kasum
on oskusteabe või vabatahtliku panuse suunamine toetatavasse organisatsiooni. Sotsiaalsed ettevõtted vajavad tihti just tippspetsialistide vabatahtlikku panust strateegilisse planeerimisse, turunduse ja kommunikatsiooni valdkonda, juhikoolitusse jm.
on sotsiaalse ettevõtte loodud positiivne muutus ühiskonnas.
Sotsiaalseks riskikapitaliks
nimetatakse vahendeid, mis investeeritakse alustavasse, märkimisväärse riskiga sotsiaalsesse ettevõttesse, mille eduvõimalused on ebakindlad.
Mõju hindamine
on organisatsiooni tegevusmudeli toimivuse mõõtmine, st tema igapäevategevusest sündiva reaalse tulemuse hindamine.
Strateegiline filantroopia
on heategevuse e filantroopia alaliik, mis pakub nii rahalist kui ka mitterahalist (oskusteave, vabatahtlik inimressurss) toetust sotsiaalsetele algatustele, kes tegutsevad ühiskonna edendamise nimel. Strateegilise filantroopia eesmärk on kasvatada nende organisatsioonide tegevusvõimekust, mille kaudu suurendatakse positiivset mõju ühiskonnas nii sotsiaal-, keskkonna- kui ka kultuurivaldkonnas. Toetub tihti riskikapitali põhimõtetele.
Sotsiaalne ettevõtja
tunneb sotsiaalset probleemi ja kasutab ettevõtluse põhimõtteid, et tekitada oma tegutsemisvaldkonnas positiivne muutus. Kui äriettevõtja on keskendunud materiaalse kasumi ja tulu mõõtmisele, siis sotsiaalne ettevõtja on keskendunud sotsiaalse kapitali loomisele ja sotsiaalse mõju mõõtmisele.
Sotsiaalse ettevõtte
Strateegilise filantroopia fond
aluseks on hästi toimiv ja isemajandav ärimudel. Sotsiaalse ettevõtte eesmärk ei ole mitte teenida kasumit, vaid luua kasu, mida saab konkreetne sihtrühm või ühiskond tervikuna. Enamik sotsiaalseid ettevõtteid teenib oma tegevusega igapäevakulud tasa ning investeerib ülejääva kasumi heategevuslikul eesmärgil tagasi ühiskonda. Sotsiaalne ettevõtlus ei ole vastuolus materiaalse kasumiteenimisega.
või organisatsioon vahendab oskusteavet ja finantseeringuid vastavalt toetuse või investeeringu saaja arenguvajadusele. Ta on suunatud organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele ja ootab oma toetuse eest esmajoones sotsiaalset kasumit.
Tegevusmudel
Sotsiaalne investeering
hõlmab organisatsiooni missiooni, eesmärke, väärtusi, tegevust, sihtrühma ning tooteid või teenuseid.
on raha või mitterahaliste vahendite investeerimine sotsiaalse eesmärgiga organisatsiooni või sotsiaalsesse ettevõttesse, kes võib teenida ka majanduslikku kasumit, kuid kelle peamine eesmärk on luua sotsiaalset kasumit, st positiivset muutust ühiskonnas.
Äriplaan
on dokument, milles kirjeldatakse organisatsiooni eesmärke ja tegevusmudelit ning finantsvõimalusi, mida kasutatakse eesmärkideni jõudmiseks. 5
heateo sihtasutus
Foto: Tõnu Tunnel
Kolm aastat Heateos kui ääretult inspireeriv võimalus töötada koos erakordsete inimestega MART KUUSK
Vendade Strugatskite ulmeloos „Väljasõit rohelisse” otsisid ettevõtlikud inimesed kosmoseturistide maha jäetud prügi seast kõikide soovide täitumise allikat. Tundmatud külalised kosmosest olid nimelt jätnud endast Maale maha hunniku kõrgtehnoloogilist prügi, mida stalkerid eluga riskides piknikupaigast ehk tsoonist välja tõid, et neile maavälistele, tundmatutele ja tihti eluohtlikele agregaatidele mingit rakendust leida. Tsoon oli ebameeldiv koht täis surmavaid lõkse ning kusagil seal, ei tea kus, asuski kõikide soovide täi-
tumise vidin. Kui peategelane pärast töökaaslase ohverdamist ning ränka ja eluohtlikku teekonda lõpuks sihile jõudis, suutis ta kurnatult ja meeleheites soovida ainult üht – Õnne. Tasuta õnne kõigile! Kahtlane, kuivõrd võimalik on reaalsus, kus kõik on ühtemoodi õnnelikud. Küll on aga täiesti mõeldav luua uut, paremat ilma kõigile. See ongi tegelikult Heateo Sihtasutuse tegevuse keskne mõte: aidata kaasa ühiskonna kitsaskohtade ja prob6
heateo sihtasutus
teid. Teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest levib jõudsalt ning see valdkond areneb nagu ettevõtlusvaldkond üheksakümnendate alguses. On uusi tegijaid ja piiramatult võimalusi panustada ettevõtluse kaudu ühiskondlikesse probleemidesse.
leemide lahendamisele, toetades selleks algatusi ja sotsiaalseid ettevõtjaid, kelles on kirge, tahet ja suutlikkust kutsuda ühiskonnas esile soodsaid muutusi. Mõtleme, millised on need positiivsed nihked, mille teoks saamisele Heategu on kaasa aidanud: tuhanded õpilased, kellel on nüüd võimalus õppida koos noorte ja motiveeritud õpetajatega, uued töökohad puudega inimestele, kes varem pidid leppima reaalsusega, et neid pole kellelegi vaja, uimastisõltuvusest vabanenud inimesed, iseseisvaks eluks paremini ette valmistatud asenduskodude noored, HIV-teadlikkuse suurenemine elanike seas ja inspireerivad ettevõtlikkusprogrammid noortele. Tundub, et need on piisavaks kinnituseks vähemalt mõneti paremast Eestist võrreldes üheksa aasta taguse ajaga.
Andes Heateo juhtimise üle uuele eestvedajale, olen kindel, et praeguselt lähtepositsioonilt edasi liikudes on Heateol suurepärased võimalused võimendada ka edaspidi kasulikke muutusi ühiskonnas.
Heategu on andnud tugeva tõuke sotsiaalse ettevõtluse arenguks ning töötab kaasa uue ettevõtmise, sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku sünnile, et saaksime edaspidi keskenduda oma põhitegevusele – strateegilisele filantroopiale. Me teeme seda, saavutades oma seatud eesmärke, toetades ja kasvatades jätkuvalt ühiskonnale olulisi algatusi.
Heategu on andnud tugeva tõuke sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengule ning töötab kaasa uue ettevõtmise, sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku sünnile, et saaksime edaspidi keskenduda oma põhitegevusele – strateegilisele filantroopiale.
Kolm aastat Heateos on olnud mulle ääretult inspireeriv võimalus töötada koos erakordsete inimestega – inimestega, kes tõepoolest hoolivad ja on kompromissitult valmis töötama teiste aitamise nimel. Olen siiralt tänulik teile, mu kolleegid, vabatahtlikud, toetajad ja koostööpartnerid, kellega koostöös olen saanud osaleda niivõrd põnevates ja sisulistes ettevõtmistes Eesti ühiskonna edendamisel.
Loomulikult pole meie ühiskonna probleemid, mis puudutavad otseselt või kaudsemalt meid kõiki, kaugeltki lahendatud, aga märgid sellest, et liigume õiges suunas, on vähemalt minu meelest veenvad.
Andes Heateo juhtimise üle uuele eestvedajale, olen kindel, et praeguselt lähtepositsioonilt edasi liikudes on Heateol suurepärased võimalused võimendada ka edaspidi kasulikke muutusi ühiskonnas, innustades väärt ideede eestvedajaid ning kaasates vabatahtlikke ja toetajaid. Üks uus vabatahtlik annab end üles siinsamas, jäädes ootama ettepanekut kaasalöömiseks.
Seades kõrgeid eesmärke, on Heategu pidevalt otsinud parimaid mõeldavaid tegutsemisviise soovitud muutuste loomiseks. 2005. aastal sai meie tegevuse keskseks eesmärgiks sotsiaalse ettevõtluse valdkonna edendamine ja eestkoste. Samal ajal võtsime kasutusele praeguseni toimiva tegevusmudeli, mis tugineb paljude toetajate, vabatahtlike ja teiste koostööpartnerite kaasamisele välja valitud algatuste ehk portfelliorganisatsioonide tegevussuutlikkuse suurendamiseks.
Soovin kõigile maailmamuutjatele kõike head ja jõudu!
Nüüdseks on Eestis üksjagu sotsiaalseid ettevõt7
strateegiline filantroopia
Sotsiaalne ettevõtja ja strateegiline filantroop on nagu siga ja kägu (muidugi ilusad sellised)! AGNE TAMM
Tubli sotsiaalne ettevõtja tegutseb selle nimel, et leiutada ja rakendada uuenduslikke ja toimivaid lahendusi kõige pakilisemate sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Ta on ambitsioonikas ja heas mõttes jäärapäine, võideldes iga päev ja iga minut tuuleveskite ehk terava ühiskondliku probleemi endaga. Tal on suur tahtmine ja palju energiat. Ta on tõeline visionäär, kellel on selge ettekujutus oma tegevusest ja tulemustest ning tugev usk neisse mõlemasse.
Edu eelduseks on alati koostöö ja seetõttu löövad kaks sarnast käed. Loomulikult on juba eos määratud kindlaks rollid: sotsiaalne ettevõtja on uurija, nuputaja ja elluviija. Filantroobi osaks jääb anda ettevõtjale alustamiseks jõudu, st teadmisi, oskusi ja raha. Tark ja tugev ettevõtja ning ettevõte suudab läbi lüüa suurema tõenäosusega kui teadmiste ja toetuseta organisatsioon. Filantroop on samal ajal ka jälgija: kui mõni valdkond kipub vahepeal allapoole latti vajuma, tuleb sellele tähelepanu osutada ja aidata ta jälle üles utsitada. Peale selle tuleb sotsiaalsesse ettevõttesse süstida lisateadmisi, kuidas seda valdkonda üleval hoidagi, sest ega keegi teine ei tule ega hoia!
Tark heategija ehk strateegiline filantroop on tugeva sotsiaalse närviga, tajudes suuri probleeme ühiskonnas. Seetõttu tahaks ta annetada oma teadmisi, kogemusi ja võimaluse korral ka raha, et mured leiaksid lahenduse. Täpsemalt – ta tahab anda oma ressursid võimalikult õigetesse kätesse. Ta soovib investeerida ühiskonna paremaks muutmisse. Ta on tark, kogenud ja ratsionaalne, ilmselt ka veidi uudishimulik.
Koostöö käigus tahavad mõlemad mõõta oma rolli mõttekust. Sotsiaalne ettevõtja vajab kindlustunnet, et tema visioon on õige, et tema tegevusmudel aitab tõepoolest lahendada või leevendada probleeme, mille nimel on pingutatud, ning et tööd tuleb jätkata. Vastasel juhul peaks vist tegema midagi muud.
Mis juhtub, kui sotsiaalne ettevõtja ja strateegiline filantroop kohtuvad? Kõigepealt nad avastavad, et olles oma taustalt (ilmselt) väga erinevad, leidub neis uskumatult palju sarnast. „Kus viga näed laita, seal mine ja paranda,” tahaksid hõisata küllap mõlemad. Kindlasti ei usu kumbki, et piisab kui „laita” või „aidata”. Mõlemad näevad, et selleks, et lahendada suuri ja valusaid probleeme, tuleb kõigepealt korralikult uurida maad ja ilma, nuputada välja väärt ideed ning saada juurde palju teadmisi ja oskusi. Alles siis saab käärida käised üles ja hakata tegutsema.
Strateegiline filantroop soovib aga näha oma panuse ehk investeeringu mõttekust: kas ja kui palju on tema teadmised või raha aidanud maailma muuta ja kas senist toetustegevust tuleks jätkata ka tulevikus. Vastasel korral oleks parem vaadata ringi ja otsida mõni uus eestvedaja koos inspireeriva ideega, millel oleks potentsiaal maailma muuta …
8
Pilt: Joonmeedia
Kas teadsid? Swedbank on pakkunud Eestis õige pea juba kaks aastat filantroopianõustamise teenust
vastu ja Swedbanki annetuskeskkonna asutajad. Aeg oli küps, et jagada neid kogemusi ka meie klientidega,” sõnas Tammeväli.
Heategevusnõustamine on muutunud pangandusmaailmas isikliku vara haldamise lahutamatuks osaks. Swedbank on teadaolevalt esimene pank Baltikumis, kes hakkas oma privaatpanganduse kliente nõustamafilantroopia ja heategevuse valdkonnas.
Uus teenus on loomulik osa Swedbanki igapäevasest klientide teenindamise protsessist ning eraldi teenustasu heategevusnõustamise eest ei võeta. Filantroopianõustamise teenuse arendamise juures on panga partneriks Heateo Sihtasutus. Heateo roll on aidata kaasa uute sotsiaalsete ettevõtlusprojektide tekkele ning anda nõu selle kohta, kuidas leida tugevaid, usaldusväärseid ja eesmärgi põhiselt edasiliikuvaid mittetulundusühinguid.
Kliendile antakse nõu nii selle kohta, kuhu teha oma ühekordne annetus, kui ka näiteks teemal, kuidas luua heategevuslik fond või sihtasutus. Nõustamisteenus sisaldab usaldusväärsete organisatsioonide tausta uuringut kliendile huvipakkuvas valdkonnas, samuti kliendi asutatud heategevusfondi haldusteenust, mis on kliendile tausta.
Filantroopia ja heategevusliku nõustamisega pakutakse Swedbanki privaatpanganduse ja personaalse varahalduse klientidele lisaväärtust ning kujundatakse laiemalt Eesti inimeste hulgas hoolivat mõtteviisi.
Swedbanki privaatpanganduse valdkonna juhi Vaiko Tammevälja sõnul on tegu ülemaailmse suundumusega. „Meie soov oli tulla vastu oma klientide soovidele jaaidata sel moel kaasa filantroopia kui mõtteviisi kujundamisele Eestis, samuti soodustada jätkusuutliku ühiskonna arengut.
Kliendile antakse nõu nii selle kohta, kuhu teha oma ühekordne annetus, kui ka näiteks teemal, kuidas luua heategevuslik fond või sihtasutus.
Oleme Noored Kooli SA, Ettevõtete Koalitsioon HIV 9
Foto: Aron Urb 10
strateegiline filantroop
“Heateo viis lahendada ühiskondlikke probleeme on mulle usutav ja südamelähedane” Strateegiline filantroop ja Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees Taavi Jakobson tunnistab, et kui tundliku sotsiaalse närviga maailmaparandaja kõrvale panna äris karastanud juht, kellele mõõdetavate eesmärkide seadmine, eelarve ja äriplaan on igapäevased töövahendid, on maailma muutmine tõenäoline. Taaviga vestles Agne Tamm.
on igapäevased töövahendid, võib tulemus olla nii mõlemale poolele kui ka ühiskonnale tervikuna vägagi kasulik.
Miks, kuidas ja millal sa jõudsid Heateoni, mis oli selle ajendiks? Milline mulje sulle toona meie tegemistest jäi?
Heateolased rääkisid sotsiaalsfäärist sellises keeles, mis oli mulle mõistetav ja loogiline. Heateo viis lahendada ühiskondlikke probleeme, toetades neid, kes on selles valdkonnas võimekaimad, on mulle usutav ja südamelähedane. Nii saigi minust kiiresti aktiivne partner, hiljem hindamiskogu ja nõukogu liige.
Heateo juures paelus mind esimesena sotsiaalsfääri tunnetus. Mul oli kange tahtmine midagi head ära teha, aga mul puudus arusaam, kust pihta hakata: mis on põhilised valupunktid, kes on need, kes reaalselt suudavad neid valupunkte leevendada? Abivajajaid ja -vahendajaid on ju palju. Huupi panustamise vältimiseks lootsin leida kedagi, kelle arvamusele toetuda.
Esimene kokkupuude Heateoga oli mul seitse aastat tagasi, kui osalesin vabatahtlikuna nn pinginaabrite projektis. See kontseptsioon – panna sotsiaalne ja äriettevõtja koostööd tegema ja teineteiselt õppima – tundus (ja tundub siiani) mulle väga hea ideena. Erinevate valdkondade kokkupuutepunktis sünnib tihti uus väärtus. Kui tundliku sotsiaalse närviga maailmaparandaja kõrvale panna äris karastanud juht, kellele mõõdetavate eesmärkide seadmine, eelarve ja äriplaan
Ja nii saigi sinust strateegiline filantroop ... Mida tähendab õieti sinu jaoks strateegiline filantroopia? Strateegiline filantroopia on teadlik tegutsemine ühiskonna hüvanguks. Seda eristab laiemast hea11
tegevuse mõistest sõna teadlik. Tihti tehakse heategusid hetkeemotsiooni ajel, valdkonda tundmata ega mõelda pikemalt, mida see tegu enesega kaasa toob. Kui investeerime raha, valime uut töötajat ettevõttesse või kooli oma lapsele, viime ju ennast erinevate võimalustega hästi kurssi.
võrreldes kõvasti arenenud – arutatakse näiteks selle üle, kui mõttekas on heategevuse koondumine ainult jõuluaega. Sellised algatused nagu „Teeme ära!” on näidanud, et meil on piisavalt oskust ka ühiskondlikus mõttes laiemalt mõelda ja ühiselt tegutseda.
„Iga hea tegu muudab maailma paremaks” on heategijast lähtuv mõtteviis – enamasti toob iga hea tegu kaasa hea tunde ja nii muutub heategija maailm tõepoolest helgemaks. Sellest, et mõtted „Iga investeering teeb investori rikkamaks” või „Iga uus töötaja loob kollektiivis väärtust” ei tööta, saadakse hästi aru. Teadlikkus on vajalik selleks, et osata eristada üht heategu teisest lähtuvalt selle mõjust ühiskonnale.
Mis sind strateegilise filantroopia mudeli kui sellise juures üldse kõnetab? Ma usun, et suurte asjade tegemine eeldab nii kirge kui ka oma valdkonna tundmist. Toetades oma ala asjatundjaid meie portfelliorganisatsioonides nende ressurssidega, mis Heateol on, saame koos teha suuri asju – ulatuslikumalt, kui Heategu iial ise suudaks.
Strateegiline vaatenurk filantroopiale on vajalik ühiskonnas suuremate muutuste esilekutsumiseks. On kindlasti tähtis tegutseda selle nimel, et lastekodudel oleksid korralikud hooned ja tehniline varustus. Ent kuidas teha nii, et Eestis oleks 15 aasta pärast vajadust ainult ühe-kahe asenduskodu järele, sest kõik, kes lapsendamist vajavad, leiavad kiirelt uue kodu?
Heategusid tehakse enamasti südamega ja südamest. Strateegilise filantroopia puhul tuleb pea südamele appi. Suurte asjade tegemiseks ei ole alati vaja investeerida rohkem aega või energiat – tihti aitab olukorra paremast läbimõtlemisest. Aastate jooksul oleme ühise eesmärgi nimel palju koos tööd teinud. Millised Heateo projektid on sinu jaoks kõige kõnekamad olnud? Milles oled suure rõõmuga kaasa löönud? Või mis on sulle eelkõige silma jäänud?
Võib öelda ka, et kui klassikaline heategevus tegeleb paljuski sümptomite leevendamisega, siis strateegilise filantroopia puhul võtame käsile probleemide põhjused.
Ennekõike võlub mind Heateo portfelli juures selle mitmekesisus – võimalus avaldada soodsat mõju mitmele Eesti elu olulisele valdkonnale.
Kuidas on sinu meelest strateegiline filantroopia kui valdkond, mida Heategu on aastaid vedanud, arenenud?
Mõneti üllatav on see, et suuremaid läbikukkumisi on olnud vähe, kui võrrelda meid riskiinvestoritega, kelle tegevusmudeliga on Heateo omal teatav sarnasus.
Ehkki Heategu on peaaegu algusest saati toiminud strateegilise filantroopia fondina, oleme avalikkuses põhiliselt propageerinud ju sotsiaalse ettevõtluse mudelit. Nüüdseks on sotsiaalse ettevõtluse terminit ilmselt enamik inimesi vähemalt kuulnud ja sotsiaalseid ettevõtjaid tegutseb Eestis meeldivalt palju. Veelgi parem on, et hulk noori on teel sotsiaalse ettevõtluse poole.
Isegi Uuskasutuskeskus, mille finantsprobleemid valmistasid vahepeal suurt meelehärmi (kuid andsid ühtlasi tänuväärset õppematerjali), on nüüdseks oma uue meeskonnaga edukalt kindlatel jalgadel.
Aeg on küps teha see hüpe ka strateegilise filantroopia puhul. Eestis on praegugi teatud arv strateegilisi filantroope, kuid nii see mõiste kui ka tegevus on üldsusele võõrad ja ehk isegi võõristavad. Ühiskonna teadlikkus on sajandi algusega
Rõõmu on mulle valmistanud peaaegu iga ettevõtmine, millesse olen sügavamalt sisse läinud, näiteks Oma Pere ja SOS Lastekülaga koos plaanide 12
strateegiline filantroop
Foto: Aron Urb
inimesele andnud?
tegemine, kuidas muuta vanemliku hoolitsuseta laste olukorda põhjapanevalt paremaks. Tegijate kirg ja usk paremasse elusse on nakkavad. Milline peab olema üks algatus või sotsiaalne ettevõte, et see pälviks sinu kui filantroobi tähelepanu?
See, et hea tegu teeb head ennekõike tegijale endale, on ammu teada tõde. Läbimõeldum heategvus võimaldab saavutada suuremat ühiskondlikku mõju ehk on tõhusam. Seega on ka tegijas tekkiv hea tunne suurem.
Tähelepanu köitmiseks peab olema tegemist idee või mudeliga, millel on potentsiaali teha paremaks paljude inimeste elu. Näiteks võib tuua meie seni uusima portfelliorganisatsiooni Avatud Meele Instituudi. Nende eesmärk on muuta õpetajakoolituse kaudu paremaks koolide õppekeskkonda ja õpetamiskvaliteeti.
Heateos ja selle projektides osalemine annab tavatööst erineva kogemuse – suhtlen siin üsna teistsuguste inimestega kui need (ennekõike) ärilise mõtlemise ja suunitlusega inimesed, kellega tööl kokku puutun. Ja see rikastab. Kuna ma tööalaselt puutun Eestiga vähe kokku, annab Heategu mulle põhjuse siinse eluga kursis olla.
Et liikuda tähelepanu juurest edasi tegudele, peab algatuse taga olema ennekõike võimekas eestvedaja. Meie senine kogemus on näidanud, et ka keskpärane idee kannab välja, kui selle taga on tugev eestvedaja ja meeskond. Ja vastupidi, nõrga juhiga lähevad ka head ideed luhta.
Ka õppetunde on tulnud hulgaliselt, näiteks aegajalt on väga tervislik võrrelda ressursside – kaasa arvatud aja – kasutuse efektiivsust sotsiaalses ettevõttes ja suurkontsernis. Heateo nõukogus olemine on andnud mulle võimaluse suhelda huvitavate inimestega; nõukogu esimeheks olemine on teinud selle kohustuslikuks ehk taganud, et ma seda võimalust ka kasutan.
Mida on strateegiline heategevus ja Heateo nõukogu esimeheks olemine sulle endale kui 13
ühiskondlik mõju
“Vajadus mõju mõõtmise järele on õhus olnud senikaua, kuni on räägitud sotsiaalsetest ettevõtmistest või neid harrastatud. Heateo Sihtasutuse igapäevatöö jaoks on mudelit vaja kindlasti ja kiiresti, sest mõni aasta tagasi seadsime endale eesmärgiks kümnekordistada järgnevate aastate jooksul oma ühiskondlikku mõju. Ruttasime tollal ajast pisut ette. Nüüd on meil vaja leida viis, kuidas selle eesmärgi täitmist mõõta.”
Foto: Aron Urb 14
ÜHISKONDLIK MÕJU
Mõju mõõtmise mudel muudaks Eesti kodanikuühiskonNa efektiivsemaks Taavi Jakobson, Oracle Corporationi Kagu-Euroopa ja Baltimaade finantsdirektor, Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees Enamiku mitte-vabaajategevuste puhul on tähtis mingisuguse tulemuse saavutamine. Äriettevõte soovib teenida kasumit ning investeeringud, ülevõtmised, uurimis- ja arendustöö on vahendid kasumi suurendamiseks. Äriettevõtteid ja nende juhte võrreldakse kasumlikkuse (või tulevase kasumi teenimise võime) järgi. Mida väiksema hulga ressurssidega tulemus saavutatakse, seda tõhusam on organisatsioon. Üldjuhul ei kiida keegi juhti selle eest, et ta on suurendanud näiteks kinnisvarainvesteeringuid võrreldes möödunud aastaga kaheksa korda, kui ta ei suuda samal ajal näidata, kuidas see aitab kasumlikkusele kaasa.
verentsikuludele ja sõelaga vee kandmisele. Vajadus MTÜde tegevuse mõju mõõtmise järele on õhus olnud senikaua, kuni on räägitud sotsiaalsetest ettevõtmistest või neid harrastatud. Enne mõju hindamisest rääkimist ja selleks sobiva mudeli väljatöötamist on vaja esmalt suunata oma mõtlemine ümber tulemusele. Ka sotsiaalsfääris tuleks leida võimalus, kuidas saavutada võimalikult tõhusalt maksimaalne mõju, seda enam, et ressursse ei ole selles vallas kunagi piisavalt. Teiseks on vaja viisi, kuidas mõõta eesmärgi poole liikumist ja võrrelda erinevate tegevuste ja organisatsioonide mõju – just nagu kasumit äriettevõttes.
Sotsiaalsfääris on meil vaja jõuda samasuguse mõttelaadini: tähtis ei ole mitte see, kui palju töötunde või muid ressursse mingi ühiskondliku probleemi lahendamisse on uputatud, vaid see, kuidas on need töötunnid probleemi lahendamisele kaasa aidanud või aitavad tulevikus. Suudavad ju eri meeskonnad saavutada samade vahenditega väga erinevaid tulemusi – garaaž ja tahtmine on olnud tuhandetel IT-ettevõtjatel, kuid ainult osa inimeste tegevusest on sündinud mitmemiljardilise turuväärtusega kontsernid.
Mida kiiremini see mudel paika saab, seda kiiremini saab tulemusele orienteeritud mõtlemist rakendada ning valida välja tegevusi ja projekte, millesse investeerida nende ühiskondliku mõju järgi. Mudel peab olema kõigile sotsiaalsetele sihtrühmadele kergesti tajutav – ilmselt lausa nii lihtsalt, et asjas sees olijad tunnevad, et mudel on liiga lihtsustatud. Toon jälle paralleeli kasumiga: investorid valivad ettevõtteid, millesse investeerida, nende kasumi tootmise võime järgi. Kui mõju hindamise mudel on üldiselt kokku lepitud, saavad filantroobid paigutada sotsiaalseid investeeringuid nende jaoks olulises valdkonnas tegutsevatesse ja suurima mõjuga organisatsioonidesse.
Ehkki suurtes äriettevõtteis teatakse oma igapäevatöös hästi, et ideaal on saavutada minimaalse sisendiga maksimaalne tulemus, toimub ka nende mõtlemises nihe millegipärast niipea, kui hakatakse rääkima vastutustundlikust ettevõtlusest. Ühe väga lugupeetud rahvusvahelise organisatsiooni soovitatud metoodika järgi võrreldakse ettevõtteid muu hulgas selle alusel, kui palju nad kulutavad ettevõtte sotsiaalse vastutusega (CSR) seotud tegevusele. Metoodika ei arvesta, kas see tegevus viib ka reaalsete tulemusteni või tehakse kulutusi puhtalt turundusele, CSR-meeskonna kon-
Mõju mõõtmise mudeli rakendamine muudaks Eesti kodanikuühiskonna efektiivsemaks, sest ühiskond koosneb inimestest. Ja kõige laiemalt peaks mudel hindama seda, kuidas parandab organisatsioon mõjutatud inimeste elukvaliteeti. 15
HEATEGIJA
Heast tegevusest ja vabast tahtest Karin Hango SELF II loovjuht Aasta alguses sai Heateo Sihtasutus juurde ühe pro bono toetaja: konsultatsiooniettevõtte SELF II. Selle ettevõtte missiooniks on toetada loovate ja tegevuskesksete koolituste ja konsultatsioonide abil inimeste, meeskondade ja organisatsioonide arengut. SELF on võtnud enda eesmärgiks nõustada Heateo toetusportfelli kuuluvat sotsiaalset ettevõtet Terve Eesti Sihtasutus, aidates muuta värske alkoholiprogrammi koolitussuunda senisest veelgi tõhusamaks. Meie SELFis arvame, et Eestis on hea elada. Alljärgnevas poeetilisevõitu mõtteavalduses võtan kokku mitme selfika pühapäevamõtted, mida oleme jaganud ühistel lõunasöökidel, väljasõitudel ja arendusüritustel.
vahel kui oravad rattas, mida ise käigus hoiame. Äri pole aga kogu elu. Et oleks tore ning et enesest paremini aru saada ja rohkem lugu pidada, on vaja teha ka hoopis muid asju – neid, mida lihtsalt tundub õige teha.
Väikese konsultatsioonifirma arendamine on pakkunud meile 23 aasta jooksul suurepäraseid ja kordumatuid võimalusi. Igav pole kunagi olnud. Eredad kogemused on aidanud areneda koos klientidega ning toetada tõeliste muudatuste teostumist nii riigiasutustes kui ka äriettevõtetes. Tänapäeval on ju paraku (või õnneks) nii, et kohe, kui vastused on selgeks õpitud, muutuvad küsimused ja probleemid. Keerukad ülesanded on eeldanud ja soodustanud mõttekaasluse ja sünergia teket.
Oleme üritanud lüüa enda jaoks olulistes teemades kaasa majanduslikku kasu taotlemata. Oleme väga seda meelt, et tõeliselt vaba inimene peaks tegema seda, mida ta ise õigeks peab, olemata sealjuures majanduslikust huvist kallutatud, olemata sõltuv kellestki välisest, millestki oma mõtteviisis või harjumustes. Teisisõnu – meile on tähtis saada teha häid ja vajalikke asju, olemata kogu aeg rahas mõõdetavad.
Teisalt paneb majandusliku otstarbekuse nõue staažikat tegutsejat paratamatult ennast mingil määral kordama, ühesuguseid asju tegema ja kogemusi ära kasutama. Ausalt öeldes tunneme end
Esimese põlvkonna ettevõtjate kogemus näitab, et kui tahta teha midagi hästi ja professionaalselt, võib see täita kogu elu, võtta kogu aja. Mingil hetkel tekitab selline hõivatus terves inimeses 16
HEATEGIJA
Foto: erakogu
valime nende järgi isegi puhkusesihtkoha. Keegi meist on matnud oma alkohoolikust eksabikaasa. Mitmel on meenutada kahjustatud suhteid ja üleliigset muretsemist-hoolitsemist. Keegi meist kaotas viinale isa. Meie hea tuttav tipptegija leidis end hiljuti Tallinna-Tartu maanteel vastassuunavööndist ja oletas, et ju oli hetkeks uinunud. Hiljem rääkis ta murelikult, et joob viimasel ajal klaasikese või paar veini igal õhtul.
kahtlusi, kas tema elu möödub ikka õigeid asju tehes või täidab ta üksnes võetud kohustusi, antud lubadusi, teiste soove ja nõudmisi ... Et endast lugu pidada, on inimestel vaja oma eluaega väärikalt kasutada. Need kõmisevad sõnad omandavad paraku tihti väga käegakatsutava sisu, sest tegutsemise laiema mõtte kaotanud muutuvad rahulolematuks, hoolimatuks või isegi küüniliseks, pettunuks, abituks, süüdistavaks või solvuvaks. Selfikad on keerukate muutuste, teisenemise ja vastupanu ning muutumistakistuste ületamise spetsialistid. Meie soov on aidata teostada arendusi, algatusi ja muutuda-tahtmist.
Meil tekkis tahtmine teha midagi selleks, et aidata suurendada inimeste sõltumatust alkoholist. Muidugi pole see meie ainus huvi. Oleme otsustanud sedagi, et eelkõige tuleb toetada noori, sest nende peas on tulevikumõtted.
Samal ajal on head teha uhke, rõõmustav ja jõuduandev. Meile tundub mõistlik panustada heaks tegevuseks millegi kordumatuga: oma eriliste oskuste, ideede, kogemuste ja annetega.
Õppida on võimalik emotsionaalsetest, tähendusrikastest kogemustest. Midagi tavapäratut tehes oleme aega võtnud, et kogemustest õppida. Vaba tahtega tehtud heade tegude kaudu on see lihtne.
Alkohol on tõsine teema ja tekitab enamikus inimestes vastakaid tundeid. Me armastame vahel juua veini lõunasöögi juurde, oleme käinud veinimessidel ja päris paljudes veinikeldrites. Mõnikord
Kindlasti oleme seeläbi rikkamad! Tasuta tegutsemise üks väga egoistlik põhjus on endas spontaansuse ja vabaduse leidmine. 17
HEATEGIJA
Nii nagu ettev천ttel on strateegiline plaan, peaks see olema ka heategijal! Foto: erakogu 18
Eesti Advokatuur on viimastel aastatel pro bono toetanud koostööleppe alusel Heateo Sihtasutuse portfellis olevaid sotsiaalseid ettevõtteid ja organisatsioone.
teemadel. Advokaadid osalevad aasta-aastalt üha sagedamini ka mitmesugustes heategevusprojektides, seda nii advokatuuri ühistes kui ka büroode oma algatustes.
See on parim näide süsteemsest ja strateegilisest heategevusest: mõtestatult tugevdatakse väljavalitud organisatsioone oma oskusteabe ja vabatahtliku töö abil.
Millised on advokatuuri kui ametiliidu vajadused ja ootused heategevusvaldkonnas? Ma usun, et see on tunnetatud vajadus anda oma panus Eesti inimeste heaolu edendamisse. Kõik algab lihtsast soovist midagi ära teha ja advokaadid ei ole siin erandiks. Inimesed, kellel on tahet ja aega heategevusse panustada, astuvad sellele teele ikka lähtuvalt oma südamesoovist. Hoolimine on iga hea teo alus.
Strateegilise heategija vajaduste, ootuste, kogemuste ja rõõmuelamuste kohta uuris advokatuuri alati päikeseliselt ja säravalt kantslerilt Kristel Voltenbergilt heateolane Agne Tamm. Mida teeb Eesti Advokatuur? Kui palju on teil liikmeid?
Heategevus on saanud nüüdseks ühel või teisel moel advokatuuri ja selle liikmete elu loomulikuks osaks. Kui mullu koostasime advokatuuri järgmist kümne aasta arengukava, oli täiesti enesestmõistetav kirjutada sellesse sisse ka heategevust ja pro bono-tööd puudutavad mõtted.
Eesti Advokatuur on üle 90 aasta tagasi loodud advokaatide kutseühendus, mille eesmärk on korraldada õigusteenuste osutamist era- ja avalikes huvides, aga ka kaitsta advokaatide kutseõigusi ning kanda edasi traditsioone. Eestis kehtiva seaduse alusel ei tohi osutada õigusteenust advokaat, kes ei kuulu advokatuuri. Praegu saab advokatuuri liikmeid – vandeadvokaate, vandeadvokaadi vanemabisid ja abisid, kes tegutsevad advokaadibüroodes üle Eesti – kokku lugeda üle 800.
Oleme teinud viimastel aastatel süstemaatiliselt koostööd ning see on Heateo ja meie organisatsioonide jaoks hindamatu väärtusega. Mis on olnud advokatuuri jaoks selle koostöö väärtus? See on teadmine, et Eestis on nii toredaid, ärksaid ja mis peamine, tõesti vajalikke projekte ning advokatuuri liikmetel on võimalus oma oskustega neisse panustada. Suurt rõõmu tegi meile tunnustus 2011. aasta detsembris, kui president Toomas Hendrik Ilves austas Euroopa vabatahtlike aasta raames Eesti vabatahtlikke ning ettevõtete ja asutuste kategoorias pälvis tunnustuse advokatuur.
Milline näeb välja advokatuuri argipäev? Kõige tabavamalt on selle kohta ütelnud advokatuuri aukohtu pikaaegne esimees vandeadvokaat Andres Aavik: elu käib meil nagu laevaköögis See tähendab, et tegeleda tuleb paljude asjadega. Tuleb aidata advokatuuri liikmeid nende kutsetöös, tehes ühtlasi järelevalvet, tuleb korraldada advokaatide erialast täiendamist ja advokaadieksameid, suunata advokatuuri ja advokaatide suhteid muu juristkonnaga, aga ka riigi, ettevõtete ja vabakonnaga, teiste kodu- ja välismaiste organisatsioonidega, peale selle osaleda õigusloomes jne. Samuti on advokatuuri korraldada kogu riigi õigusabi osutamine.
Kuidas te omal ajal üldse jõudsite soovini teha strateegilisemat koostööd, aitamaks Eesti vabaühendusi süsteemselt oma erialaste oskustega? See lähtus eespool mainitud põhjustest: ühest küljest soovisid advokaadid osaleda heategevuses ja teisalt oli meie oskuste järele nõudlus. Olen ise olnud ligikaudu 20 aastat seotud heategevuslike ettevõtmistega vabaühendustes ning näinud ja õppinud selles vallas ka välisprojektidest. Sealt ongi
Hulk advokatuuri liikmeid on põhitöö kõrval ametis õppejõudude ja lektoritena ning osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, võttes sõna nii õiguslikel kui ka ühiskonnaelu laiemalt puudutavatel 19
pärit minu kogemus ja usk, mis aga peamine – julgus. Eestlane on ju loomult uje, nii abi küsima kui ka seda andma.
vajadus, teisalt ka võimalus midagi konkreetselt ära teha. Tänavunegi aasta on toonud uusi liitujaid, kõige ilusam näide on sellest kevadest. Märtsikuu viimastel päevadel lähetas minu e-postkasti kirja üks lapsepuhkusel olev vandeadvokaat, kes andis teada, et kuigi ta ei saa veel täie koormusega põhitööle naasta, on ta igati valmis osalema advokatuuri heategevusprojektides – antagu talle vaid teada, kuidas ta saaks aidata. Tema esimene pro bono nõustamispäev on kavas advokatuuri ja Lastekaitse Liidu koostööprojekti „Hea nõu lastega peredele” raames.
Viis aastat tagasi, kui tulin advokatuuri, proovisin heategevuse teemadel advokaatidega kõneleda ning selgus, et neid, kes on valmis kaasa mõtlema, oma kogemusi jagama ja ise panustama, ka teisi kaasa kutsuma, oli omajagu! See andis teadmise, et meil on nii tahe, oskused kui ka jaks. Järgmised sammud said sätitud juba konkreetseid tegusid kaaludes ja võimalikke partnereid otsides. 2009. aastal jõudsime Heateo Sihtasutuseni ja järgmisel aastal Lastekaitse Liiduni, kellega advokatuuri seovad nüüd juba pikaajalised koostöösuhted.
Kas advokaadid on andnud oma kogemuste kohta ka tagasisidet? Kas ja mida on vabasektorisse panustamine neile õpetanud või andnud?
Nii et advokaadibüroode pro bono traditsioon on ikkagi suhteliselt uus asi? See tava on tegelikult tugevam, kui esmapilgul arvata võib, lihtsalt igast ettevõtmisest või heategevusest üldisemalt ei ole ehk tihti räägitud. Aastakokkuvõtteid tehes mõtlen advokatuuri suurte projektide kõrval alati ka neile advokaatidele ja büroodele, kel on oma toetusprojektid, üritused ja ettevõtmised. Hästi tore, kui abisaajad ise advokatuurile teada annavad, et neid on see ja see advokaat või büroo aidanud, ning paluvad neid hea sõnaga meeles pidada.
Kui vaadata meie koostööd Heateo Sihtasutusega, siis sel alal panustavad advokaadid oma erialaseid oskusi eeskätt mitmesugustesse algatustesse, aidates neid nii käivitada kui ka edaspidi töös hoida. Lastekaitse Liidu nõustamise raames aitavad advokaadid igal kolmapäeval kolme kuni viit abivajajat. Enim on kindlasti andnud teadmine, et oleme saanud erinevate huvirühmade ja abivajajate jaoks tõepoolest midagi ära teha – toimunud on positiivne muutus. Toon siinkohal ühe näite oma viimasest kohtumisest pro bono-projektide heaks panustavate advokaatidega. Lubage, et tsiteerin: „Kui ma käin nõustamas, siis tunnen päeva lõpuks, et täna olen ma päriselt kedagi aidanud.”
Viimastel aastatel on see valdkond kindlasti jõudsamini arenenud. Üks põhjus võib olla selles, et paljud advokaadid ja bürood on jõudnud oma arengus faasi, kus igapäevategevus on paigas ning on tekkinud huvi ühiskonnale midagi tagasi anda. Üht-teist on õpitud ka teiste advokatuuride ja õigusliitude (eeskätt Põhjamaade omade) kogemustest.
Milline on teie hinnang üldisemalt Eesti vabaühendustele? Kuidas te hindate näiteks nende professionaalsust, avatust ja koostöövalmidust?
Kui paljud teie liikmed tulevad kaasa võimalusega panustada vabatahtlikult? Kas selles vallas hakkab suundumus kuidagi muutuma, st kas valmisolek on suurenenud?
Ma usun, et vabaühendused võiksid veelgi julgemini pöörduda nii oma murede kui ka rõõmudega kogu ühiskonna poole. Heade näidete esiletõstmisest on kindlasti abi! Mina isiklikult usun siiralt hea eeskuju nakkavasse jõusse. Virisemine ei vii kusagile, hea näide võib aga olla innustuseks või teeotsal seisjale lihtsalt õige suuna kätte näidata. Sageli piisab isegi viimasest.
Valmisolek vabatahtlikult panustada on kindlasti suurenenud. Eriti ilmekalt oli seda tunda majanduslanguse esimeste tagasilöökide ajal, mil tunduvalt kasvas nii riigi õigusabi kui ka muul moel õigusnõu vajajate arv, aga ka vabatahtlikku tegevusse panustajate arv ja motivatsioon. Oli selge 20
HEATEGIJA
ERKSAT MÕTLEMIST JA HOOLIMIST KÕIGILE! Kristeli mõtteid heategevusest: • Hästi olulised on heategevuse juures ergas mõtlemine ja mõtestatud tegevus. Hea mõte, selge eesmärk ja konkreetne tegevuskava, millele on liidetud valmisolek aidata – ja asi toimib! See on kindel retsept. • Ma ei tahaks kuidagi vähendada ühekordsete heategude tähtsust, kuid kindlasti on mõistlik vaadata, kuidas saaks kaasata mis tahes projekti võimalikult rohkem abivajajaid, et abi andmise mõju oleks suurem ja puudutaks rohkemaid inimesi. • Nii nagu ettevõttel on strateegiline plaan, peaks see olema ka heategijal. Heaks näiteks ongi meie koostöö Heateoga. • Heategevus ei ole mitte niivõrd tegevus, kuivõrd mõtteviis. Tegelikult piisab lihtsast soovist muuta seda, mida muuta saab.
Foto: erakogu 21
HEATEO PORTFELL Agne Tamm vestles Avatud Meele Instituudi juhi Koidu Tani-Jürisooga, et kuulda lähemalt selle organisatsiooni minevikust, tänapäevast ja tulevikuplaanidest.
2012. aasta varakevadest kuulub Heateo Sihtasutuse toetusportfelli uus organisatsioon – koolituskeskus Avatud Meele Instituut. Mis organisatsiooniga on tegu? Avatud Meele Instituut (AMI) arendab Eesti koolisüsteemi, toetades õpetajat õpilastega heade suhete tekitamisel ja õpikeskkonna loomisel, mis on õpilase kui isiksuse arengu eelduseks.
Mis oli see suur ühiskondlik probleem, mille lahendamiseks otsustati omal ajal luua Avatud Meele Instituut? Kõigepealt räägiksin natuke taustast. Üheksakümnendate algus tõi kaasa olukorra, kus haridussüsteem oli ajale kõvasti jalgu jäänud. Tunti vajadust aktiivsete ja loovate inimeste järele, kes suudaksid muuta ühiskonda, aga oli näha, et kooliharidus selliseid inimesi kujundada ei aita. Näiteks ei kasutatud tol ajal aktiivõppemeetodeid, mis nüüdseks on õppe enesestmõistetav osa.
Mis on probleem? Õpetajahariduse ja täiendõppe vähene suutlikkus toetada õpetaja professionaalset arengut, tema enesetõhusust ja ühiskonnas soovitud muutuste elluviimist koolis. Õpetaja enesetõhusus on omakorda otseselt seotud õpilaste suure väljalangevusega, õpilaste ja õpetajate vähese rahulolu ning vähese motivatsiooniga koolis/tööl ja seega ka õpetajate kutsepüsivusega.
Suhtlemisoskused, klassi kui rühma arengu teadlik juhtimine, õpioskused, loovuse arendamine, karjääriteadlikkus – need olid uued teemad, mille järele tunti tungivat vajadust. Seetõttu tulid kokku erinevate koolide direktorid, kes tõesti tahtsid luua lastele paremat keskkonda. Loodi ühendus Omanäoline Kool ning hakati kirjutama projekte, koolitama koolijuhte, õppealajuhatajaid ja õpetajaid. Lõpuks tekkis vajadus anda kõigile edasi seda, mida projektide käigus ise õpitud oli. Selleks loodigi koolituskeskus AMI – Avatud Meele Instituut.
Milline on lahendus? AMI arendab õpetajahariduse kvaliteeti ning toetab õpetaja professionaalsust ja toimetulekut koolituste, nõustamise ja supervisiooni kaudu. kui tervikut, kooli kui tervikut. Seetõttu hakkasingi teemat edasi arendama ja uurisin, mida on õpetajal üldse koolis vaja. Mis on tema tugisambad, mis valdkonnas vajab ta täiendusõpet? Mis aitab õpetajal ellu jääda? Kuidas saaks lapsi õpetada võimalikult terviklikult ja humanistlikult?
Oli väga ideaaliderohke aeg. Hoogsalt toetati igasuguste alternatiivsete suundade arengut, näiteks tekkisid just siis Eesti esimesed Waldorfi koolid. Inimestel oli aega, huvi ja tahtmist tulla kokku, jagada kogemusi ja luua visiooni. Koostöö koolide ja koolijuhtide vahel oli väga tugev, tugevam kui praegu.
Hakkasime teadlikumalt õppekava välja töötama. Üheks osaks õppekavast kasvas motiveeriva õpikeskkonna loomise teema ehk küsimus, kuidas õppimist esile kutsuda. Teise osana arendasime suhtekeskkonna loomise teemat ehk suhtlemis- ja koostööoskusi. Kolmas osa oli isiksusliku arengu protsessi toetamine, mis tähendab muidugi nii õpilase kui ka õpetaja arenguprotsessi toetamist. Neljandaks teemaks oli juhtimine ja organisatsiooni arendamine.
Kuidas leidis AMI oma suuna? Tundub, et esialgu oli fookus väga lai. Alguses olid õppekavas projektide põhjal tekkinud koolitused (RWCT ehk „Lugemine ja kirjutamine iseseisva õppija kujunemiseks”, „Konflikt ja suhtlemine”, „Visuaalse mõtlemise strateegiad”, „Õppides loon ennast”, „Karjääriteave” jm). Mind ennast huvitas tegelikult eelkõige holistiline vaatenurk, mis käsitleb inimest kui tervikut, last
Kui rääkida sihtrühmadest, siis kas on nii, et teil on neid tegelikult kaks? Esmane ehk otsene sihtrühm on õpetajad, ent kaudne sihtrühm on ikkagi kooliõpilased. Foto: ERAKOGU Lõppsihtrühm on muidugi lapsed ja noored. Ees22
HEATEO PORTFELL
Koolis체steem peab soodustama aktiivsete ja loovate inimeste kujunemist Foto: Krissi K천rv 23
HEATEO PORTFELL märk on, et õpilane oleks koolis õnnelik, areneks igakülgselt ning saaks kaasa usu ja teadmise, et õppida saab ja tasub kogu elu. Alguses oli AMI tõesti suunatud rohkem õpetajatele, aga meile on tulnud sihtrühmi järjest juurde: koolijuhid, õppealajuhatajad, lasteaedade töötajad, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid. Koolitame ka koolitajaid, õppejõude, praktikajuhendajaid, mentoreid ja nõustajaid.
avaramaks muutub omakorda horisont. Mina olen rahul sellega, et me oleme kogu aeg liikumises. See on oluline. Teiseks olen rahul, et oleme Eesti hariduspõllul tegelikult palju korda saatnud, ehkki me ei ole alati esiplaanil olnud. Näiteks praegu on seadustatud noore õpetaja tugiaasta, aga meil olid noorte õpetajate tugirühmad olemas juba ammu. Leidub palju asju, millega oleme pikka aega tegelenud ja mis on lõpuks haridussüsteemi liikvele läinud.
Heategu on seadnud endale strateegiliseks suunaks haridusvaldkonna mõjutamise. Meie portfellis on näiteks Sihtasutus Noored Kooli, kes töötab samuti selle nimel, et kooli- ja haridussüsteemis oleks noori ja ärksaid inimesi ning et kõik lapsed saaksid Eestis hea hariduse. Samamoodi on meie portfellis Sina ja Mina Perekeskus, kes on kaudselt selle valdkonnaga seotud.
Oleme olnud käivitaja rollis. See on kindlasti põnev, aga mõnes mõttes ka nukker roll, sest kui sa oled midagi algatanud, siis oleks tore ka näha, kuidas see algatus kasvab, õitseb ja vilja kannab, ent kõik algatused hakkavad ühel hetkel oma elu elama ja uued tulevad peale. Sa istutad ja istutad ja loodad, et keegi ka viljad nopib. Kindlasti on meie edulugu see, et nn aktiivõppemeetodid on praegu täiesti igapäevased ja laialt kasutuses. Kui me alustasime, siis inimesed ei tundnud neid eriti, kas või näiteks ajurünnaku või ideekaardi kasutamine meetodina oli täiesti võõras. Oleme olnud koolimentorluse juurutamise juures. Suur valdkond on praegu venekeelsete koolide eestikeelsele õppele ülemineku toetamine – ka seal on meil olnud õnn ja au juures olla.
Jah, me oleme kõik heades suhetes; oleme olnud nii Sina ja Mina kui ka Noored Kooli juures juba enne nende tegevuse ametlikku alustamist ning teeme ka praegu koostööd. Noored Kooli koolitab väljavalitud noori inimesi, andes neile ühtlasi õpetajahariduse. Meie pakume täiendusõpet juba tegutsevatele õpetajatele ja kooliga seotud inimestele. Oleme Noored Kooli üliõpilastele õppejõududeks kahes õppekavas ning oleme välja töötanud liidriprogrammi ja supervisiooni alused, samuti osaleme nende elluviimises.
Oleme pannud õla alla keelekümbluse ning lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisele. Näen meie rolli ka selles, et õpetajate nõustamine Eestis on alanud ja levib; pakume nõustajate väljaõpet. Hariduses on tehtud hulk suurepäraseid muudatusi (näiteks on olemas uus riiklik õppekava), kuid tihti puudub praktiline ühenduslüli, mis aitaks algatustel jõuda igapäevaellu. Õpetaja küsib: „Miks? Kuidas?”. Meie tähtis ülesanne ongi olla see ühendus Eestile oluliste haridusmuudatuste ja koolide igapäevatöö vahel.
Lõppeesmärk on meil sama: õnnelik ja arenev õpilane. Mõlemad organisatsioonid tajuvad, et õpetaja peab olema samuti õnnelik, sest õnnetu õpetaja ei saa õpetada õpilast õnnelikuks. Sina ja Minaga koos korraldame lapsevanemate koolitusi ja soovime algatada ka teisi ühisprojekte. Meil on hulk ühiseid koolitajaid. Õnnetu õpetaja ei saa õpetada õpilast õnnelikuks.
Kas te olete mõõtnud ka oma tegevuse mõju? Heateos on mõju hindamise teema just päevakorral ja mõju mõõtmise mudel väljatöötamisel.
Kui lähedal te olete oma eesmärkide saavutamisele?
Minu arvates on meie tulemusi keeruline mõõta. Kui projektid saavad jalad alla ja hakkavad elama oma elu, on väga raske öelda, kui suur täpselt oli meie panus selle juures. Lihtne on küsida, kui
Meiega on nii (nagu vist paljudega), et mida lähemale me oma eesmärkidele jõuame, seda 24
palju te olete selle või teise projekti raha eest ära teinud, ent tulemust mõjutavaid osapooli on väga palju. Mõju hindamise teema hakkas mind isiklikult seoses Heateoga liitumisega väga huvitama – kuidas ikkagi mõju mõõta? Eri koolkonnad on erinevat meelt küsimuses, mida ja kui palju on hariduses üldse võimalik mõõta. Kui palju on võimalik võrrelda ja mis oleksid üldse mõõtühikud? Kas rahulolu ja õnnelikkus on mõõdikud? Kuidas neid siis mõõta? Kuidas saada teada, kes keda kui palju mõjutas? Kas on vaja üldse mõõta? Kuidas saab näiteks lapsevanem last kasvatades oma mõju mõõta? Tuleb arvestada, et üks osa on pärilikkusel, mida ta on edasi andnud, ja teine osa on keskkonnal, mille ta on loonud. Peale selle mängib oma rolli kasvava inimese individuaalsus, st tema tahe, saatus, tee, mida mööda ta sammub. Aga loomulikult saame arengut jälgida ja kirjeldada.
Foto: Krissi Kõrv
veelgi rohkemate õpetajate ja haridustöötajateni?
Koolijuhid on Eesti hariduse võtmeisikud ja me peame suutma nendeni jõuda.
Me tahame luua üha soodsama keskkonna selleks, et inimesed sooviksid ennast arendada. Igatsen natukene taga üheksakümnendate helgust ja avatust, millest oli ennist juttu. Praegusel ajal on tunne, et inimesed on väga kurnatud ning seetõttu on ka nende valmisolek ennast arendada ja proaktiivselt muutustes osaleda väiksem. Koolitus on üks võimalus kutsuda esile areng, aga tegelikult on keskkonna loomine ja võimaluse andmine kooli kui organisatsiooni küsimus. See on meie ideaal, mille poole oma tööga liikuda: me toetame kooli kui terviku arengut.
Eespool mainitud uuenduslikud õppemeetodid on muutunud igapäevasteks ja kirjutatud sisse isegi õpikutesse ja töövihikutesse. Aga mida teha, kui õpetaja tunneb võõristust ega oska neid kasutada? See oleneb inimese hoiakutest ja suutlikkusest õppida. Ja siin mängib suurt rolli koolituse kvaliteet. Ühestainsast tutvustavast loengust ei piisa kindlasti selleks, et õpetaja hakkaks oma tunnis ühte või teist meetodit kasutama. Tuleb käia pikaajalisel koolitusel, et mõista, miks, millal ja kuidas.
Organisatsiooni areng sõltub eelkõige juhtkonnast – sellest, kui palju need inimesed väärtustavad muutust ja hoiavad silme ees visiooni. Teiseks on tähtis küsimus, mil määral oskavad koolijuhid töötajaid koosloomisesse kaasata. Direktorid on sihtrühm, kelleni ka meie tahame tulevikus paremini (tagasi) jõuda. Oma strateegiat uuendades võtame arvesse, et koolijuhid on Eesti hariduse võtmeisikud ja me tahame teha nendega sisulist koostööd.
Tuleb kogeda, rakendada, harjutada ja saada eduelamus – alles seejärel muudab õpetaja oma õpetamistava. Ja minu arvates on võti ka koolitaja põhimõttes: tee, mida räägid, ja räägi, mida teed. Koolitaja peab olema ise elav kehastus sellest, mida ta õpetab. Millisena näed sa AMI tulevikku? Kuidas jõuda
25
sotsiaalne ettevõtja
Kõnnikampaania „Lapsed sünnivad südames” Oma Pere koos Paide linna ja SEB Heategevusfondiga kutsub kõiki eestimaalasi 2. juunil kõndima Eestimaa südamesse. Osalemisega annate oma panuse teadlikkuse suurendamisse sellest, et iga laps vajab kasvamiseks turvalist ja armastavat peret. 26
KAMPAANIA Kõndimine Eestimaa südamesse on sümboolne. Oma Pere tegevjuhi Sigrid Petofferi ja kasuvanema Jane Snaithi sõnul saab kõik alguse hoiakutest. Kui me eelistame vanemliku hoolitsuseta lapse abistamisel asutusele perekonda ja räägime sellest valjul häälel, siis on meil suurem võimalus leida igale lapsele sobiv pere. Kampaania „Lapsed sünnivad südames” käigus esitletakse ka ainulaadset fotonäitust Eesti peredest. Igal perel on oma nägu ja lugu, kuid neid kõiki ühendab märkimisväärne panus vanemliku hoolitsuseta laste tulevikku. Piltide autor on Katrina Tang ja tekstid on loonud Helen Michaels. Fotonäituse sõnumiks on, et Eestimaa on meie kõigi kodu ja siin elavad rahvad on üks suur pere – oma pere. Riik ei saa asenduskodude abil last armastada ega pakkuda elukestvaid suhteid, seda saavad teha ainult inimesed ise. Lapse huve silmas pidades on igal lapsel õigus kasvada üles oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid. Vahel piisab ka heast sõbrast. Enese väärtustamise kaudu on võimalik pöörata iga kaotus enda tugevuseks.
Eesti lastekodudes elab 1200 last, kes vajavad endale turvalist ja armastavat peret. Pere roll on iga lapse arengu ja seeläbi kogu ühiskonna jaoks tervikuna hindamatu. Riik ei suuda hoolitseda ühegi institutsiooni kaudu lapse eest nii, nagu seda teeb pere. Perekonnas kujuneb välja lapse, hilisema ühiskonnakodaniku minateadvus ja enesehinnang.
Veeda Eestimaa südames üks tore päev! Tule üksi või kogu perega, koos sõprade või töökaaslastega, tule kogu klassi või külaga! Kõndimises osalemiseks registreeri end enne veebisaidil www.omapere.ee.
MTÜ Oma Pere soovib, et iga Eestisse sündinud ja vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laps leiaks endale OMA PERE. Lapsed sünnivad südames – ühed vanemad annavad lapsele elu, aga mõnikord tuleb teistel vanematel õpetada lapsel seda elu elama. 27
sotsiaalne ettevõtLUS
Suurbritannia sotsiaalsed ettevõtjad väldivad sõnu sina ja tema margarita sokolova
Suurbritannia teadlaste uurimuse tulemusena selgus, et üle 60 aasta kasutusel olnud sotsiaalse ettevõtluse mõistest ei saada ka tänapäeval üheselt aru. Selle tähendus on eri ühiskonnarühmade jaoks erinev.
Peale selle kasutati müügist rääkides harvem sõnu omand, omastamine ja toit. Tavainimeste sõnakasutus erines sotsiaalsete ettevõtjate omast vähesel määral. Sotsiaalsete ettevõtjate üks sagedamini kasutatav sõna oli meie ning võrreldes teiste intervjueeritavatega kasutasid nad mitu korda vähem sõna mina. Sealjuures sotsiaalsed ettevõtjad peaaegu ei kasutanud sõnu tema ja sina, mis rõhutab nende ettevõtjate kollektivistliku olemust.
Carolin Parkinsoni ja Carol Howorthi 2008. aasta uuring näitas, et sotsiaalse ettevõtluse tähendus konstrueeritakse tulenevalt kohalikust eripärast, mille raames ettevõtted tegutsevad. Samuti selgus, et sotsiaalsest ettevõtlusest rääkides kasutavad intervjueeritavad erinevaid organisatsioonide vorme ja tegutsevad mitmes valdkonnas.
Väga selgelt väljendub sotsiaalsete ettevõtjate seas kollektiivne identiteet, mille puhul on toetajad, rahastajad, poliitikud ja eestkõnelejad kolmanda osapoole rollis. Vastupidiselt sõnale rahastamine kasutati sõnu raha ja kasum negatiivses kontekstis.
Viimase kümne aasta jooksul on sotsiaalne ettevõtlus olnud Suurbritannia teravdatud tähelepanu all ja selle tulemusena usuvad elanikud, et see valdkond võib üha rohkem mõjutada riigi regionaalpoliitikat. Peale uuendusliku ettevõtlusvormi on sotsiaalsest ettevõtlusest väljakujunenud ka poliitiline instrument.
Uuringu tulemused näitasid, et Suurbritannias tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted sõltuvad kollektiivsest ja poliitilisest mõjust. Sealjuures ei mõjuta poliitilised eestkõnelejad ja rahalised toetajad sotsiaalseid ettevõtteid kohalikul tasemel.
Erinevalt varasematest uuringutest pöörasid Parkinson ja Howorth tähelepanu keelekasutusele ja kontekstile, milles sotsiaalsest ettevõtlusest räägitakse. Esmased tulemused näitasid, et sotsiaalset ettevõtlust määratletakse eitamise kaudu, st intervjueeritavad oskasid selgelt esile tuua, millised omadused ei ole sotsiaalsele ettevõttele iseloomulikud.
Esimest korda hakati sotsiaalse ettevõtluse terminit Suurbritannias kasutama 60ndatel, ent aktuaalseks muutus see 80ndatel. Aastal 1997 asutati esimene sotsiaalsete ettevõtjate kool ja 1998. aastal tekkis esimene sotsiaalsete ettevõtete võrgustik. Alates 2003. aastast on peaaegu kõikides riiklikes ülikoolides võimalik õppida sotsiaalset ettevõtlust ja nüüdseks peetakse Suurbritanniat selle valdkonna arengu eestvedajaks maailmas.
Erinevalt traditsioonilistest ettevõtjatest kasutasid sotsiaalsed ettevõtjad tihti sõnu kogukond, kuuluvus, poliitiline mõju, aitamine ja toetamine. 28
sotsiaalne ETTEVÕTLUS
Sotsiaalsete ettevõtete olukord Eestis 2011. aasta sügisel korraldati sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku loomise jaoks uuring „Sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukord Eestis”. Sotsiaalsete ettevõtete leidmiseks kasutati internetiotsingut, Heateo Sihtasutuse ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kogutud kontaktandmeid ja muid allikaid. Kokku õnnestus uuringusse kaasata 56 organisatsiooni.
Tegutsemisvormist sõltumatult on iga sotsiaalse ettevõtte põhiline organisatsioonisisene eesmärk luua elujõuline ärimudel ja saavutada selle kaudu ühiskondlik mõju. Sotsiaalsete ettevõtete eestvedajatel napib aga sageli ettevõtluspädevust. Just seetõttu on enamik neid organisatsioone väikesed ja sõltuvad paljuski toetustest. Et meeskondades napib ettevõtluskogemust, rõhutasid eestvedajad vajadust abi järele seoses tootearenduse ja turundusega.
Uuringul oli kaks peamist eesmärki: saada esmane ülevaade Eesti sotsiaalsete ettevõtete sektorist ning teha kindlaks sotsiaalsete ettevõtete enda seisukohast ilmsed arenguvajadused, samuti ootused katusorganisatsioonile.
Ühiskondliku mõju hindamist paljud eestvedajad ise oma ülesandena ei maininud, ehkki lähemal uurimisel selgus, et paljud seda süsteemselt ei tee.
Uuringu peamine järeldus on, et Eesti sotsiaalse ettevõtluse maastik on väga kirev – organisatsioonide juriidilised vormid, tegevusvaldkonnad ja suurused varieeruvad suurel määral. Selgus, et kõige tüüpilisem sotsiaalne ettevõte pakub sotsiaalteenuseid, on registreeritud mittetulundusühinguna, on alla kümne töötajaga ning kombineerib ettevõtlustulu ja mitmesuguseid toetusi.
Sektori arengu tähtsust on ühiskonnale võimalik tõestada ainult juhul, kui sotsiaalsed ettevõtted ise oskavad praegusest paremini oma mõju hinnata ja tähtsustavad rohkem selle tutvustamist. Sotsiaalse ettevõtlusega seotud juriidiliste küsimuste olulisust tajuvad eestvedajad eelkõige seoses toetusmeetmete loomise võimalustega (nt maksusoodustustega), et olla võrdsemas olukorras tavaettevõtetega. Eraldi juriidilise vormi olemasolus nähakse võimalust suurendada teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest laiemalt.
Sotsiaalsete ettevõtete eestvedajad näevad peamise valdkondliku vajadusena teadlikkuse suurendamist sotsiaalse ettevõtluse olemusest. Neil on olnud keeruline selgitada oma organisatsiooni olemust isegi oma töötajatele, rääkimata klientidest ja koostööpartneritest. Seetõttu aitaksid valdkonna areng ja teadlikkuse kasvatamine ühiskonnas otseselt kaasa ka iga üksiku sotsiaalse ettevõtte igapäevasele edukale toimimisele.
Uuringust saab lähemalt lugeda aadressil www.sev.ee.
29
Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik
Palju õnne kõigile sotsiaalsetele ettevõtjatele! 11. aprillil asutati pidulikult MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, mille asutamislepingule kirjutas alla 19 organisatsiooni. Võrgustiku asutajaliikmed on MTÜ Abikäsi, MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik, Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, MTÜ Eesti Kirbuturg, Eesti Väitlusselts, MTÜ Equilibre, MTÜ Etno Tuba, MTÜ korteriyhistu.net kasutajad, SA Luke Mõis, MTÜ Merimetsa Tugikeskus, MTÜ Tagurpidi Lavka, MTÜ Rosma Haridusselts, Terve Eesti SA, MTÜ Uuskasutus, MTÜ Vahejaam, SA Väärtustades Elu, MTÜ Reservkorpus, MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Selts ja MTÜ World on Palm. Võrgustiku eesmärk on suurendada sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkust ja mõju suurendamine Eestis ning väärtustada sotsiaalset ettevõtlust kui tegevusvaldkonda meie ühiskonnas. „Võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui ka eestkosteorganisatsioonina. See tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alustavatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa. „Meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“ Võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaalsetele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ning neid organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas. Fotod: Aron Urb.
Võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa tutvustab uue MTÜ põhikirja.
30
Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik
Oluline samm organisatsiooni loomisel on juhatuse liikmete valimine.
Riinu kutsub asutajaliikmeid allkirju andma.
Katriin Jüriska Uuskasutuskeskusest.
Keit Fomotškin Terve Eesti Sihtasutusest.
Marko Simberg MTÜst Abikäsi.
Helina Loor Eesti Väitlusseltsist
Mona Mägi Tagurpidilavkast.
31
sotsiaalNE ETTEVÕTJA
Foto: erakogu
Tuuli Bürkland teeb oma tööd, sest soovib teisi aidata margarita sokolova
32
sotsiaalNe ettevõtJA
Esimest korda kohtusin Tuuliga eelmisel aastal sotsiaalse talupidamise õppereisil. Esmapilgul tagasihoidlik ja vaikne naisterahvas peidab endas kirglikku hobusearmastajat ja esimest Eesti ratsutamisteraapia teenuse pakkujat. Kes oleks arvanud, et selle naiseliku terapeudi hinges on tõeline võitleja?
lal saaks tulla Tuuli juurde teraapiasse. Ratsutamisterapeuti kui sellist pole olemas Tuuli on juba aastaid tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana ja töötanud poole kohaga füsioterapeudina. Et ratsutamisterapeuti kui sellist pole Eestis ametlikult olemas, kannab Tuuli pakutav teenus nime füsioteraapiateenus hobusega. Selle olukorra tõttu ongi kõige suurem valdkondlik katsumus rahastamine – tegevust rahastatakse peamiselt projektipõhiselt, omavalitsuste abiga või omafinantseeringuna.
Hipoteraapia müüb Teine kord kohtusime juba Tartus, kohvilaua taga, kus tahtsin uudishimulikult teada saada, mida hipoteraapia endast kujutab. Oma suureks üllatuseks sain Tuulilt aga noomida, et sellist terminit pole korrektne kasutada. „Kuigi peab tunnistama, et see eksootilisena tunduv sõna müüb paremini kui ratsutamisteraapia,” lisas ta.
Et ratsutamisteraapiateenus saaks riikliku rahastuse, ootavad otsustajad mõõdetavaid tulemusi. „Kui inimesel on elukestev haigus, siis seisneb ratsutamisteraapia eelis selles, et patsient ei märka, et ta teeb tööd. Mina võin rääkida samal ajal millestki muust ja see lõdvestab omakorda lihaseid. Hobune motiveerib väga palju. Või vastupidi, kuna hobune on suur loom, siis ta distsiplineerib.” Tuuli teab, et enamik tema kliente on liitpuudega ning nende puhul on tulemusi arvudena väljendada väga keeruline.
Ratsutamisteraapia termin on Eestis kasutusel umbes kümme aastat. Tuuli oskab selgitada, et esimesena hakkasid sellest rääkima SA Maarja Küla liikmed, kes pakkusid erivajadustega lastele võimalust olla ligikaudu veerand tundi hobuse seljas. Tänapäeval on olemas juba ratsutamisterapeudid ja Eesti Ratsutamisteraapia Selts, mille juhatuse liige on ka Tuuli.
Seda tööd ei tee ilma soovita teisi aidata Ratsutamisteraapia hea mõju avaldub nii kliendil endal kui ka tema vanematel. Edu tähendab Tuuli jaoks hästi meelestatud klienti, kes tuleb jälle rõõmsalt tundi. Sageli inimene ise ei märkagi, et näiteks tema kõnnimuster on paranenud või õlaliiges liigub paremini. Tuulile pakub aga rahuldust teadmine, et ta on suutnud pakkuda kellelegi funktsionaalsemat elu.
„Juhendaja pidi ära minestama, kui sai teada, et tahan töö kirjutada ratsutamisteraapiast” Esimest korda kuulis Tuuli ratsutamisteraapiast Tartu Ülikoolis, kus ta omandas füsioterapeudi eriala. Juba mõnda aega omale bakalaureusetöö teemat otsinuna nägi ta stendil kuulutust, mis rääkis ratsutamisteraapia seminarist. Tollele üritusele Tuuli küll ei jõudnud, kuid mõte kirjutada uurimistöö just sel teemal saigi sealt alguse.
Tuuli arvates on raske tegeleda ratsutamisteraapiaga täistööajaga 365 päeva aastas. Hobuse kõrval kõndimine, käed üleval, kliendi turvamine ja fasiliteerimine (samade liigutuste tegemine palju kordi järjest – toim.) on kehaliselt koormav. Pealegi eeldab töö erivajadustega inimestega väljapuhkamist, sest igaühel on vaja ennast pühendada ka oma lähedastele. Ratsutamisterapeudil peab olema suur tahe, sest seda tööd ei saa teha ilma soovita teisi aidata.
„Juhendaja pidi ära minestama, kui sai teada, et tahan töö kirjutada ratsutamisteraapiast, ”meenutab Tuuli. Algul proovis juhendaja noort neidu ümber veenda, ent hiljem aitas ta korraldada Eesti esimesed ratsutamisteraapia koolitused. Tuuli jätkas õpinguid magistriõppes ja siis tekkisidki talle esimesed kliendid, kes kannatamatult ootasid, mil33
SOTSIAALNE ETTEVÕTJA
Foto: Aron Urb
OÜ Meditech Estonia on sotsiaalne ettevõte, kes pakub häirenuputeenust margarita sokolova Tõenäoliselt on iga sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arendaja peast käinud läbi mõte, kas osaühing võib olla sotsiaalne ettevõte. Oma kogemuse põhjal arvan, et ühtset ametlikku vastust veel ei leidu ning järgnevas intervjuus pakun lugejale ühe elulise näite sotsiaalsest ettevõttest, mis on vormilt osaühing.
siaalne ettevõte. Kas mõte tegutseda sotsiaalse ettevõttena tekkis kohe alguses? Igaks juhuks täpsustan, et me oleme tõepoolest osaühing. Mõni vaatab selle peale natukene viltu, arvates, et üks korralik sotsiaalne ettevõte peab olema sihtasutus või mittetulundusühing. Oleme kaks aastat kahekesi seda organisatsiooni vedanud, sealjuures oleme ainult investeerinud, mingit kasumit vastu saamata. Kes teab, kaua see veel kestab?
Küsimustele vastas OÜ Meditech Estonia juhatuse liige Paavo Ala, kes on veendunud, et tema ettevõteon sotsiaalne. MeditechEstonia tegutseb alates 2010. aastast ja pakub üleriigilist häirenuputeenust.
Olulisem on ettevõtte idee, teenuse olemus ja inimesed, kelle elu muudab meie teenus turvalisemaks ja kindlamaks. Loomulikult on meil olemas äriplaan ja me püüame seda järgida, kuid meie
Paavo, lugesin teie veebisaidilt www.medi.ee, et olete hoolivate eesti meeste asutatud sot34
sotsiaalNe ettevõtJA eesmärk seda teenust pakkuma hakates ei olnud kindlasti mitte kasum. Seega on esmajoones oluline see, miks ja kellele midagi tehakse.
probleemi lahendamine käib teenuse osutamise või võimaluse avamise kaudu – viise on palju. Sotsiaalne ettevõtlus on selline tegevus, kus erinevalt tavalisest ärimaailmast on kõige tähtsamal kohal teatud probleemile lahenduse pakkumine.
Kuidas hindate oma organisatsiooni tegevuse mõju ühiskonnale?
Mille poolest erineb sotsiaalne ettevõte traditsioonilisest?
Kahe tegevusaasta jooksul oleme aidanud inimesi hädaolukordades. Võin öelda, et vähemalt viiel korral oleme päästnud inimelu. Kui neil inimestel poleks häirenuppu käe peal olnud, oleks asi lõppenud väga suure tõenäosusega traagiliselt. Rääkides mõjust, siis Eestis on 18% elanikke üle 65 aasta vanad ja umbes 60 000 inimest on liikumispuudega. Praegu aitame nendest veel väga väheseid, aga oleme valmis aitama kõiki abivajajaid.
Medi häirenuputeenuse näitel hägustub piir nende kahe vahel üha enam. Need kaks ettevõtlusvormi liituvad ning on ka selliseid valdkondi, kus seda piiri ei saagi üheselt tõmmata. Kuid ilmselgelt peab esimese puhul säilima sotsiaalne tunnusjoon. Mõlemad on kasulikud ettevõtted, mõlemad on vajalikud ja pakuvad mingile kindlale või laiemale sihtrühmale teatud hüve, aga ühe puhul on emotsionaalne kasu palju suurem kui teisel.
Milliste vahenditega mõõdate oma tegevuse tulemuslikkust?
Kuidas sa eristaksid sotsiaalset ettevõtet sotsiaalselt vastutundlikust ettevõttest?
Kõige lihtsam ja mõõdetavam tulemus on klientide ehk hoolealuste arv, kellele me teenust osutame. See on kindlasti üks näitaja, mida me jälgime ja mille nimel iga päev tööd teeme. Teine jätkusuutlikkuse näitaja on rahavoog. Selleks, et elus püsida, on ettevõttel eesmärk, mis tagab mõistliku kasvu. Kolmandaks on olemas teenuse kvalitatiivsed näitajad.
Ma ei eristakski. Miks? Neil inimestel, kes tegelevad sotsiaalse ettevõtlusega, on vastutusrikkus ja vastutustunne organisatsiooni automaatselt sisse kärgitud. Tänapäeval on need popid väljendid: vastutustundlik ettevõtlus ja vastutustundlikud ettevõtjad. Suured ettevõtted tahavad olla nii sotsiaalsed kui ka vastutustundlikud, sest see on moes. See aitab ettevõttel kindlasti paremini silma paista. Minu jaoks on sotsiaalne ettevõtlus ja vastutundlik ettevõtlus sama tähendusega.
Kuidas peaks mõõtma sotsiaalse ettevõtte kasumlikkust? Siin on erinevaid teooriaid ja koolkondi. Üks ärimaailmas tuntuim on iseenda majandamise suutlikkus. See on üks hea mõõdik, millega vaadata, mis juhtub, kui võtta sotsiaalselt ettevõttelt ära toetusena saadud rahastamisvõimalused. Mis sellest organisatsioonist siis saab? Teiseks mõõdikuks on see, kui paljude inimeste elu me oleme mõjutanud, kui palju oleme ühiskonnale või riigile oma tegevusega kasu toonud.
Kas sinu arvates peaks olema sotsiaalse ettevõtluse jaoks olemas omaette juriidiline vorm? See on väga hea küsimus. Tundes Eesti äriseadustiku pakutavaid äriühingute vorme, arvan, et selles valikus leidub kõigile vajalik ja sobilik ettevõtlusvorm. Veel ühe juurde loomine oleks kunstlik. Sotsiaalsus peab õhkuma ja välja kooruma ettevõtte tegevusest, mitte juriidilisest vormist.
Mida tähendab sinu jaoks sotsiaalne ettevõtlus? On selge, et see ei tähenda minu jaoks üht kindlat ärivormi, näiteks sihtasutust või mittetulundusühingut. Minu jaoks ei lähtu sotsiaalne ettevõtlus mitte minust, vaid ühiskonnast, ning 35
KROONIKA Alates veebruarist on Heateo Sihtasutus koostöös AIESEC Eesti ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega vedanud sotsiaalse ettevõtluse teemalist koolitussarja, mille raames anti osalejatele põhjalik ülevaade äriplaanidest ning nende rakendamisest ettevõtlusmaailmas. Nüüdseks on osalejad ise loonud oma ideede põhjal sotsiaalse ettevõtluse äriplaani. Esimesel koolitusel vaadati, kuidas sünnib ideest ettevõte, millest koosneb äriplaan ning kuidas see haakub ideede endiga. Teisel koolitusel pöörati suuremat tähelepanu sotsiaalse ettevõtte müügile, turundusele ja kommunikatsioonile. Kolmandal koolitusel pühenduti finantsidele ja nende juhtimisele ning neljandal koolitusel arutleti, kuidas ideed paberilt ettevõtlusmaailma jõuavad.
Koolitaja Toomas Roolaid armastab seltskonnamänge. Foto: Aron Urb
Kadri Sakala ja koolitaja Peeter Klamberg. Foto: Enriko Lill Suurtoetaja:
Anne-Ly Võlli annab Kristi Schelerile head nõu. Foto: Enriko Lill
Koolitaja Kristel Mõistus kuulab ja abistab. Foto: Enriko Lill
Pooleaastase koolitusprogrammi tulemuseks on osaleja isiklik sotsiaalne äriplaan. Foto: Aron Urb