3/2010
SOTSIAALSE ETTEVÕTJA HÄÄLEKANDJA
SELLES NUMBRIS UUDISED KOLLASTE ROOSIDEGA KOHVIKANN NOOR ÕpETAjA: VäGA LEEBELT KURI BIRGOT VÕRDNE KOHTLEMINE EI OLE pRIVILEEG
SISUKORD UUDISED LK 2 KOLLASTE ROOSIDEGA KOHVIKANN
LK 3
Noor Õpetaja: Väga LEEBELT KURI BIRGOT lk 4-5 VÕRDNE KOHTLEMINE EI OLE PRIVILEEG lk 6-7
Heateo toetusportfellis kaks uut organisatsiooni! Heateo hindamiskogu augustikuise otsusega võtsime oma portfelli vastu kaks uut organisatsiooni: MTÜ Oma Pere ja MTÜ Perekoolituskeskus Sina ja Mina.
Väikesed intervjueeritavad tõdevad käesoleva ajakirja südames, et õpetamise teeb raskeks olukord, kus kõik lapsed küsivad ühte ja sama asja ning õpetaja peab kakskümmend neli korda täpselt ühte ja sama juttu üle rääkima. Ning nad lisavad: „Vaata, nad kõik karjuvad ja neid on tunnis palju ja siis sa pead kõikide laste järele valvama.”
Oma Pere eesmärk on pakkuda üha enamatele vanemliku hoolitsuse kaotanud lastele võimalust olla perekonnas. Kahe viimase aasta jooksul edukalt katsetatud tegevusmudel sisaldab kasuvanemate värbamist, lapse perekonda võtmise ettevalmistust ning hilisemat tuge kasvatusküsimuste lahendamisele.
On selge, et õpetamine on juhtimine. Heal õpetajal peavad olema tugevad liidriomadused: vastupidavus, oskus planeerida ja organiseerida, mõjutada ja motiveerida, koostööoskused jpm.
Perekoolituskeskuse Sina ja Mina eesmärk on teadvustada tervete peresuhete olulisust ning propageerida tõhusaid kasvatuspraktikaid. Otsene roll on aidata kaasa peresuhete paremaks muutumisele, õpetades sotsiaalseid oskusi eelkõige lapsevanematele, aga ka õpetajatele.
Programm „Noored kooli” on ellu kutsutud just selleks, et luua keskkond uue liidripõlvkonna kujunemiseks, kes tooksid positiivseid muutusi Eesti haridusellu. Koolis õpetades mõjutab programmis osaleja otseselt nii iga oma õpilase arengut kui ka iseenda kujunemist väljapaistvaks õpetajaks ja liidriks. See töö nõuab nii palju, aga annab ka väga palju. Ütlen täie tõsidusega: kes on saanud hakkama klassitäie teismelistega, saab hakkama kelle või millega iganes. „Noored kooli” 1. lennus osaleja Maria Veldi „Noored kooli” 5. lendu kandideerimine on nüüd alanud. Tule ja proovi sinagi!
www.omapere.ee www.sinamina.ee
Mööbli redisain on saanud hoo sisse! Alates oktoobrist on Uuskasutuskeskuse Tatari tänava kauplusest võimalik soetada kasutatud mööblit, millele noored disainerid on andnud uue stiilse välimuse. Mööblit redisainitakse kaupluseruumi sisseseatud töönurgas, kus toimuvat on võimalik jälgida ka poe külastajatel. Esimese ümberkujundatud mööblieseme autorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Kairit Sõlg ja Mari-Liis Palts, kes on koondunud nimetuse alla Jeeruum.
Agne Tamm toimetaja
Loe blogi: jeeruum.blogspot.com.
2
Kollaste roosidega kohvikann Uuskasutuskeskuse klient Merike Zvezdin Kollaste roosidega kohvikann oli mu noorpõlveunistus. Mul on siiani alles kohvitassid ja taldrikud, kuid toda kohvikannu polnud ma kunagi isegi müügil näinud. Kohvikannu olemasolust teadsin ma küll ja oskasin õhata, sest sellistega toodi restoranides kohvi lauda.
sid, minu põlvkonna lugusid ja mõnikord ka minu laste lugusid. Tänu taastatud iseseisvusele meie riigis tekkinud taaskasutussüsteem sai minu jaoks pisut kehva maigu külge sõnaga humanitaarabi. Kindlasti oli seda abi paljudele vaja, kuid desinfitseerimisvahendi lõhn, mis selle sõna ja ka suhtumisega kaasas käib, mulle ei sobi.
Just seesama kohvikann ootas mind Uuskasutuskeskuse riiulil. Ootas mind kõik need aastad, et toetada minu kirge kaunite nõude vastu. Oleks vist paslik märkida, et tänases kaubakülluses on imelik rõõmustada nii südamest ja siiralt ühe kasutatud kohvikannu üle.
Minu veendumuste kohaselt ei tohiks ühes riigis tarbitud ja üle jäänud asju teise viia. Meil endilgi tekib iga päev esemeid, mis rõõmustaksid uue omaniku üle. Ma panen alati kõrvale asjad, mida ma ise enam ei vaja, kuid mis võiksid kellelegi teisele tarvilikud olla. Põhiliselt muutuvad meie kodus üleliigseks lastelaste jalanõud ja riided.
Ma ei ole suur poeskäija ja teise ringi poodidesse satun harva. Ma lihtsalt ei vaja asju. Kuid just see kohvikann rääkis mulle ühe loo. Ta rääkis noorest naisest, kes õhkas kaunite nõude ja ilusate mustrite järele ajal, mida minu tütar nimetab tabavalt printsessivaeseks ajastuks.
Mulle meeldib selle koha delikaatsus: sina annad ja sulle antakse. Ei ole liigset lärmi ega tähelepanu. On inimesed ja nende lood, head ja tuttavad lood, mida võib ikka ja jälle üle rääkida. Pealegi on Uuskasutuskeskuse uue poe asukoht Tatari tänaval suurepärane. Sinna saab alati auto parkida ja mõne sammu kaugusel on minu teine lemmik, kangapood. Tasakaalu otsides otsustasin viia Uuskasutuskeskusse aja jooksul kogunenud purunematud kohvitassid ja taldrikud, et teha oma koju ruumi mõnele uuele leiule. Ma ei tea veel, millisele. Ma tunnen ta ära siis, kui teda näen.
Kohvikann ei ole mu ainus leid Uuskasutuskeskusest – ka kümme pruunide lilledega supitaldrikut on sealt minu koju jõudnud. Mu ammu täiskasvanud poeg oli neist vaimustunud, sest just samasugustelt oli ta õppinud suppi sööma. Ma ei vaja ülemäära palju asju, kuid ma ei suuda endale keelata lugusid. Asjad, mida minu silm kohtab Uuskasutuskeskuses, räägivad minu lugu3
Noor õpetaja:
väga leeb Heateo vabatahtlik Terje Talv
Milline peab olema üks õpetaja, kes päevast päeva klassi ees seisab ja on suur mõjutaja väikese inimese maailma loomisel? Tänu „Noored kooli” programmile räägitakse Eesti ühiskonnas palju õpetajaks olemisest ning väärtusest, mida see töö loob. Õpetaja ees istuvad päevast päeva lapsed, kes saavad suureks ja võtavad õpitu endaga kaasa. Seda lugu innustas kirjutama Viimsi kooli inglise keele õpetaja Birgot Tammik. Birgot tuli kooli „Noored kooli” programmi kaudu ning võitis esimeste nädalatega oma õpilaste südamed. Leebest, ent siiski rangest Birgotist ja üldse õpetajaks olemisest rääkisid minuga Viimsi Kooli 3.a klassi kolm õpilast: Carl Christjan, Desiree ja Kritti. Alustame oma vestlust küsimusest, kas õpetajaks olemine on kerge või raske töö ning mis teeb selle töö kergeks või raskeks. Desiree arvab, et see on raske töö ja tema ise ei tahaks õpetajaks saada: „Sest vaata, nad kõik karjuvad ja neid on tunnis palju ja siis sa pead kõikide laste järele valvama.” Carl Christjan seevastu peab õpetajaametit väga kergeks: nii tema kui ka klassikaaslased teevad alati tunnis kaasa ja kuulavad hoolega, mida õpetaja räägib. Kritti jääb raskuse küsimuses kahevahele: tunnis hullavad lapsed teevad õpetajatöö raskeks, kuid kindlasti on palju ka neid lapsi, kelle õpetamine on lihtne ja lõbus. Kõik kolm õpilast arvavad, et õpetajad on mõnikord närvilised – kui lapsed üldse sõna ei kuula. Õpetamise teeb raskeks üks konkreetne asi: see on olukord, kus kõik lapsed küsivad ühte ja sama asja ning õpetaja peab kakskümmend neli korda täpselt ühte ja sama juttu üle rääkima.
Kiiresti jõuab jutt Birgotini, sest inglise keel on õppeaine, mis kõigile meeldib. Carl Christjan: „Birgot oskab nii hästi õpetada!” Desiree: „Jah, ta annab alati võimaluse põhjendada. Ta on leebe ja sõbralik ega sea liiga rangeid piire. Birgot on väga leebelt kuri!” Carl Christjan: „Birgot oli Aafrikas, kolm kuud või kolm aastat, ja ta oskab nii hästi inglise keelt ja ta on väga noor.” Kritti arvab, et õpetaja Birgot tekitab klassis mõnusa tunde ja siis on tunnis hea olla. Birgotit peavad lapsed põnevaks inimeseks ja nad on vaimustunud, et selline inimene on ennast pühendanud nende õpetamisele. Laste teine lemmik on nende enda klassijuhataja Epp Orula, kes on üpris range, kuid mõnikord teeb ka nalja ja naerab koos õpilastega. Õpetajad ja koolitöö on mu vestluskaaslaste 4
belt kuri Birgot jaoks nagu ilm: neile meeldib päike ja naeratavad õpetajad, samas suhtuvad nad üsna rahulikult veidi igavamatesse ülesannetesse, mis vihma kombel neile kaela sajab.
Lapsed on tõeliselt teadmistejanused, kuid ei soovi teadmisi omandada ainult raamatust. Neil on kihk ise asju järele proovida, teha katseid ja mõista sügavuti, miks asjad toimivad, mis on mille tagajärg. Suure huviga oodatakse keemiat, et saaks „teha natuke katseid ja plahvatusi”. Üldse tahavad mu vestluskaaslased kõike ise teha ja järele proovida, näiteks ehitada kodus vulkaani.
Kui pärida, mis neile koolitundide juures kõige rohkem meeldib, peavad lapsed oluliseks kaasahaaravaid tegevusi. Carli lemmikud on testid, üldse meeldib talle lihtsalt inglise keelt õppida, lahendada kuulamisülesandeid ja omavahel inglise keeles rääkida. Õpetaja Birgot laseb neil palju omavahel suhelda. Kritti meelest on oluline, et ülesanded oleksid lahedad, mis tähendab seda, et need ei tohi olla liiga lihtsad. Ka temale meeldib teises keeles rääkida ja värvida. Palju tuleb ette tõlkimist, koguni nii palju, kui ühte tundi üldse mahtuda saab.
Varsti on lastel tulemas suur dinosauruste projekt – loodusõpetuse aines. Hämmastav on sellest projektist rääkides veenduda nende valmiduses panustada, uurida sügavuti ja avastada. Nad tõepoolest armastavad põnevaid koduseid projekte ja teavad täpselt, kui lahe on mõne klassikaaslase tehtu. Kaasõpilase õnnestunud projekt ei tekita neis pisematki kadedust, vaid valmisoleku teha järgmine kord ise veel paremini. Õpetajad on leidnud neis lastes üles nupu, mis paneb neid vaimustuma ning armastama ka õppimisega seotud katsumusi.
Erilised lemmikud on koduse tööna tehtavad projektid, mida eelistatakse iga kell mis tahes töövihiku ülesandele. Viimane suurprojekt oli koostada kodus ingliskeelne ristsõna. Tegelikult olid kõigil kolmel abiks emad, sest ruudulisele paberile oli seda ristsõna keeruline ise üles joonistada. Teiste tehtud ristsõnu oli aga väga raske lahendada, palju raskem kui neid, mis tööraamatus kirjas.
Kokkuvõtteks soovivad Carl Christjan, Desiree ja Kritti saada vähem igavaid kodutöid ning tunnistavad, et on praeguse õppekorraldusega tõesti rahul. Neile väga meeldib koolis käia ning nii keeled kui ka reaalained on nende jaoks uus põnev kogemus, mida oodata.
Olles ise õpetaja, teeksid lapsed enamiku asju täpselt samamoodi kui nende õpetajad täna. Nad kõik tahaksid olla sellised leebe karmuse kehastused. Päris lollustega lubavad nad siiski väga karmid olla, palju karmimad kui nende praegused õpetajad. Koduseid töid annaksid nad siiski vähem teha ning laseksid õpilastel pigem rohkem projekte teha. Näiteks oleks tore kirjutada raamat oma perest. Carl paneks klassi kogu aeg omavahel võistlema ja annaks välja klassi kõige parema õppija tiitli. Põhimõtteliselt on Carl tulevikus nõus asuma keemiaõpetaja ametikohale, mis on mõneti üllatav, sest keemiat kui õppeainet tuleb tal veel kaks aastat oodata. 5
VÕRDNE KOHTLEMINE EI OLE PRIVILEEG kogu organisatsiooni töökliimat ja otseseid töötulemusi. Sõltumata tegevusvaldkonnast on iga organisatsioon omamoodi väike ühiskonna peegeldus ja vastupidi.
Margo Peetsalu Nordic CF Advisory partner, soolise võrdõiguslikkuse konsultant Sooline võrdõiguslikkus. Sooline tasakaal. Sooline diskrimineerimine. Palju sarnaseid termineid, mis iseloomustavad sama teema erinevaid tahke, kuid mis leiavad kahjuks sageli vääriti käsitlemist ja seetõttu ka vääriti mõistmist. Ja ometi räägime teemast, mis puudutab meist igaühte – Eesti ühiskonna üldist sidusust ja heaolu. Ühiskonnas valitsev sooline ebavõrdsus takistab nii naistel kui ka meestel end täisväärtuslikult teostada, olgu selle taga siis tervislikud, emotsionaalsed või majanduslikud asjaolud.
Neli vaala Naiste ja meeste palgalõhe on ajakirjanduses viimasel ajal kuum teema ning palgapoliitika vajab kindlasti sisukat analüüsi. Siiski ei tähenda võrdne kohtlemine ainult sama töö eest võrdse palga maksmist. See küsimus on palju mitmetahulisem. Organisatsioonide soolise tasakaalu hindamisel võetakse arvesse nelja põhikomponenti: värbamine ja edutamine, koolitusvõimalused, töö- ja eraelu ühitamine ning töö tasustamine. Kuidas töötajaid värvatakse? Mille alusel edutatakse, kas siin on naiste ja meeste võimalused karjääri teha võrdsed? Kuidas on organisatsioonis lahendatud koolitustel osalemine; kas kellelgi on põhjendamatuid eeliseid? Lisaks on oluline vaadata töö- ja eraelu ühitamise temaatikat, mis kätkeb näiteks kaugtööd, paindlikku töögraafikut, vanemapuhkuse ja perekondlike kohustustega tegelemise võimal-
Sooline võrdõiguslikkus ei tegele mitte naiste ja meeste füsioloogiliste, vaid sotsiaalsete erinevustega. Individuaalsete omaduste, võimete ja soovidega arvestamise asemel takerdume oma elu ja karjääri kujundades kulunud soostereotüüpidesse ega realiseeri nii ei oma tegelikku isiklikku ega ka ühiskonna potentsiaali. Ei ole sugugi naiste teema Paraku peegeldab küllaltki levinud hoiak võrdse kohtlemise teema suhtes arusaama, et see on mõeldud vaid naiste rolli parandamiseks tööturul ning mehed ei võida sellest midagi. Tegelikkuses paraneb mõlema sugupoole seisund. Laiemas plaanis on tegemist võimuküsimusega, kus kaudselt tunnetatakse, et nüüd tahetakse kelleltki vägisi n-ö vaip alt ära tõmmata ja seistakse jõuga vastu võimalikele muudatusele. Kui naised ja mehed saavad osaleda juhtimises ja otsuste elluviimises võrdselt, avardub hoopis organisatsiooni üldine tunnetuslik maailmapilt märkimisväärselt. Sama puudutab meeste kaasatust kodustesse kohustustesse ja laste eest hoolitsemisse. Parem tasakaal perekonnas loob eeldused ka suuremaks rahuloluks töötajana. See omakorda mõjutab 6
Aeg toob muutusi. Võti on tööandja ja töötaja teadlikkuses ja harituses
damist nii emadele kui ka isadele. Olgu selleks siis tööajast lapsega arsti juures käimine või muud pakilised toimetused, mille puhul tööandja paindlik suhtumine ja usaldus annavad töötajale rohkesti kindlustunnet ning suurendavad tema motivatsiooni ja töövõimekust.
Võrdse kohtlemise tavasid leidub enam sellistes ettevõtetes ja asutustes, kes tuginevad teadlikult euroopalikele väärtustele. Rahvusvaheline juhtkond ja noorema põlvkonna juhid loovad soolise tasakaalu edendamiseks soodsamad eeldused.
Parema soolise tasakaalu saavutamiseks peame minema tagasi oma hoiakute ja väärtushinnangute juurde, mida vanematena oma lastesse süstime. Alles põlvkonnavahetuse järel tasub oodata kaalukamaid muutusi ühiskonna toimimises, kuid see tähendab siiski, et muudatustega peame alustama juba praegu. Paljud ettevõtetes kasutusele võetud head tavad annavad suurepäraseid tulemusi juba täna.
Vanema generatsiooni juhid eelistavad sageli autoritaarsemat juhtimisstiili ning lähtuvad ka organisatsiooni arendamisel pigem hierarhiast kui isiklikest panustest. Samal ajal peavad tänapäevased juhid oluliseks olla meeskonnamängijad, kes näevad rahulolevas töötajas ja paindlikumates töötingimustes otsest kasu ettevõtte tulemustele.
Väärt näiteid on palju
On arusaadav, et sõna „võrdsus” – rääkimata „võrdõiguslikkusest” – võib tekitada paljudes tõrke ning tuletab mitmeski mõttes meelde nõukogude pärandit. Veidi ehk kohmakana kõlava termini sisusse süüvides on aga ilmne, et tänapäeva ühiskonna toimimisele annaks väga palju juurde, kui iga inimene saaks ilma soostereotüüpideta tegeleda sellega, mis teeb ta õnnelikuks, samuti see, kui tema panust hinnataks võrdselt teistega. Traditsioonid ja väärtused ei kao sellega kuhugi, kuid üleüldisele heaolule teeksime suure teene.
Üha rohkem huvitavaid näited teadlike ettevõtete kohta leiab ka Eestist. Need ettevõtted on soolise võrdõiguslikkuse teema enda jaoks läbi mõelnud ning toonud eri aspekte sisse ettevõtte väärtustesse ja eeskirjadesse. Kindlasti on tegemist ka organisatsioonide loomuliku arengu ja sotsiaalse kasvamisega. Nii toetab näiteks tarkvarafirma Webmedia oma töötajate osalemist Gordoni perekooli kursustel. Selline tööandja toetus töötajate isiklikule elule loob kõik võimalused, et töötajad oleksid rahulolevad ja tänu sellele ka paremad töötajad.
Võrdne kohtlemine ei ole mitte põhjendamatu privileeg, vaid vastutustundlikkuse kvaliteedimärk.
Advokaadibüroos Sorainen ehitati ühiselt töötajate laste jaoks mängutuba. Töötajad ise tõid raamatuid, mänguasju ja muud tarvilikku, et nende lapsed saaksid vajaduse korral kontoris natuke aega veeta. Mängutoa loomine tähendab tööandjale ühtlasi seda, et töötajad ei pea töö ajal muretsema selle pärast, kelle hoolde oma laps paariks tunniks jätta. Välismaal on edutamise jaoks huvitava praktika kasutusele võtnud näiteks Eau de Paris. Enne edutamist testitakse elulise konfliktiolukorra lahendamise kaudu töötaja oskust lähtuda otsustamisel võrdsest kohtlemisest. Soost sõltumata eelistatakse edutada töötajaid, kes on erialaselt pädevad, ent jagavad ka ettevõtte põhiväärtusi ning oskavad juhipositsioonil neid arvestada. 7
Kandideeri
“Noored Kooli” 5. lendu!
Sind ootavad ees võimalus õpetada kaks aastat mõnes Eestimaa koolis, aktiivsed õpetamis- ja juhtimiskoolitused ning säravad lennukaaslased! Programmi jooksul on võimalik kandideerida ka mitmele väliskoolitusele “Noored Kooli” sõsarorganisatsioonides Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Indias jm. Tänavu kavatseme kavatsetakse kaasata veelgi enam venekeelset kogukonda ja seepärast on eriti oodatud kandideerima ülikoolilõpetajad, kes on valmis võtma vastu väljakutset õpetada venekeelsetes koolides.
Kandideerimisavalduse leiad aadressilt www.nooredkooli.ee ja avaldusi saab esitada kuni 4. märtsini 2010. Nõuded kandidaadile: kõrgharidus 2011. aasta suveks, ei tohi olla õpetajakoolitust läbinud ega töötanud õpetajana üle ühe aasta. Toeta Heateo Sihtasutust või mõnda meie portfelliorganisatsiooni.
Suurtoetaja:
Vaata www.heategu.ee või võta ühendust Mart Kuusega: mart@heategu.ee. Head Uudised on trükitud 100% ümbertöödeldud paberile Cyclus. Paberi on lahkelt annetanud MAP Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint.
Vabatahtlikud (aitäh!):
Toimetaja: Agne Tamm
Kirjutajad: Terje Talv, Merike Zvezdin, Margo peetsalu, Margus Ots
Keeletoimetaja: Kristel Ress
Kujundaja: Liina puusepp