5.6. Kogukonda ja ühiskonda puudutavad küsimused

Joonis 6. Koolielu puudutavad küsimused. Kui sageli teevad neid otsuseid sinu vanemad või keegi teine ja kui sageli saad sa ise nendes küsimustes kaasa rääkida? Noored (%)

noorte kaasamine koolielu puudutavate küsimuste lahendamisse oleks igapäevane praktika. Loetletud küsimustest olid noored saanud kõige enam otsustada kooli valiku ja kooli vahetamise teemal. 73% noortest tõdes, et nad on saanud selles küsimuses enamasti või alati kaasa rääkida. Samas tuleb siin arvesse võtta, et kooli vahetamine on perekonda ja noort isiklikult puudutav küsimus ning nagu varem ka selgus, saavad noored perekonnas tehtavate otsuste puhul rohkem sõna sekka öelda kui koolis tehtavates otsustes. Seega on selle valiku esilekerkimine loogiline. Teistes küsimustes, mis eeldaksid kooli tasandil koos teiste õpilastega arvamuse avaldamist, on noori oluliselt vähem kaasatud. Kooli ürituste korraldamise puhul saab alati või enamasti oma arvamust avaldada 34%, kooli reeglite kehtestamises 24%, koduste ülesannete hulga määramisel 21% ning koolitoidu valikul vaid 15% noortest (vt ka Joonis 6). Koolielu puudutavate küsimuste puhul on samas tähelepanuväärne, et väga paljud noored ei soovigi neil teemadel kaasa rääkida. Nii ei soovi kooli ürituste korraldamisse

sekkuda 27%, kooli reeglite kehtestamisse 26% ning koolitoidu valikusse 22% noortest. Koduste ülesannete hulga kohta ei taha oma arvamust avaldada iga kümnes noor (10%). Samas on see ka küsimus, milles noored kõige vähem sõna sekka öelda saavad – 69% ei saa kunagi või enamasti sellel teemal kaasa rääkida. Sellised tulemused võivad viidata olukorrale, kus võimusuhted on niivõrd iseenesestmõistetavad ja noored ei kujutagi ette, et neil võiks siin sõnaõigust olla. Koolis valitsevatele võimusuhetele ning sellele, et noorte omavahelised suhted võivad olla vastandlikud, viitavad ka monitooringu tulemused, mis näitasid, et suur osa noori on tundnud, et õpetajad käituvad nendega ebaõiglaselt. Samuti on peaaegu pooled noored (46%) vähemalt korra koolis kiusamist kogenud, 7% noortest on pideva kiusamise ohvrid. Koolikiusamise ohvrid kannatavad sageli madala enesehinnangu, sotsiaalse tõrjutuse, allaheitlikkuse ja kehvade sotsiaalsete oskuste all (Van der Wal, M. F. et al 2003). Seega võib arvata, et koolikiusamise all kannatavad noored on ka vähem altid erinevate koolielu puudutavate küsimuste puhul oma arvamust avaldama ning julgevad vähem oma õiguste eest seista.

5.6. Kogukonda ja ühiskonda puudutavad küsimused

Seoses noorte kaasamisega neid puudutavatesse otsustesse erinevatel tasanditel uuriti monitooringus veel seda, kui palju peaksid noored saama kaasa rääkida kogukonda ja ühiskonda puudutavates küsimustes. Teiste ülalkirjeldatud kaasarääkimist puudutavate küsimustega võrreldes nõustuti siin kõige vähem sellega, et noored peaksid saama ka erinevates ühiskondlikes küsimustes arvamust avaldada. Kuigi 65% täiskasvanutest soosis seda, polnud iga neljas täiskasvanu (25%) pigem või üldse nõus, et kohalikud omavalitsused peaksid kaasama noori otsustusprotsessidesse, mis noori endid puudutavad (nt mänguväljakud, bussigraafikud, huvitegevus). Noorte käest küsiti sama küsimus mõneti lihtsamas sõnastuses ning selgus, et kolmveerand noortest (76%) oli täiesti või pigem nõus, et noored peaksid saama nende ümber toimuva elu küsimustes kaasa rääkida. Samas ei nõustunud pigem või üldse selle väitega peaaegu iga neljas (24%) noor. Veel vähem peeti vajalikuks noorte kaasamist seaduste kujundamisse. 37% täiskasvanutest ei olnud üldse või pigem nõus sellega, et noori peaks neid puudutavate seaduste kujundamisse kaasama. Jällegi mõnevõrra lihtsustatumalt küsiti noorte käest, kas poliitikud peaksid enne noori puudutavate otsuste tegemist nende arvamust küsima ning 24% ei olnud sellega üldse või pigem mitte nõus (vt ka Joonis 7). Seega kuigi suurem osa inimesi on nõus, et ka laiemal tasandil võiks noorte arvamust küsida, oli suhteliselt suur ka nende osakaal, kes ei pea noorte arvamuse küsimist vajalikuks. Kui aga vaadata, kui palju noored tegelikult erinevates otsustes kaasa rääkida saavad, siis on pilt teine. Noori puudutavate seaduste tegemisel saab noorte sõnul neist alati või enamasti kaasa rääkida 13%. Samas ütles 28% noortest, et nad ei tahagi selles küsimuses oma arvamust avaldada.

Bussigraafikute koostamisel oli enda sõnul 11% noortest saanud sõna sekka öelda. Neljandik noortest aga vastas, et nad ei soovigi busside sõiduplaanide teemal kaasa rääkida. Mõnevõrra rohkem on noored saanud arvamust avaldada seoses otsustega, mis puudutavad nende vaba aja veetmise kohti. 44% noortest vastas, et nad saavad alati või enamasti selles küsimuses kaasa rääkida. Siinkohal aga võisid noored küsimust erinevalt mõista ning on tõenäoline, et nooremad tõlgendasid seda küsimust isiklike valikute küsimusena ja andsid hinnangu sellele, kas nad saavad oma arvamust avaldada selle kohta, kus nad vaba aega veedavad.