6.5. Sotsiaalne kaasatus kui kogukonnatöö ambitsioon

spordi-, muusikakooli, tehnika- ja loodusmaja ning kunstide maja esindajatega, et pöörata rohkem tähelepanu 1.–9. klassi probleemsetele noortele, kes seni pole ühegi huvitegevusega seotud olnud. Programmis tegelevad eriväljaõppe saanud juhendaja ja tugiisik pikema aja vältel ühe noorega, et leida talle sobiv tegevus ning sellega noore enesekindluse tõusmisele ja õpimotivatsioonile kaasa aidata. Pärnu Linnavalitsuse noorsoonõunik Reine Tapp on esile toonud, et Pärnu linna jaoks oli 2011. aastal kooliraskustega noorte kaasamisele suunatud pilootprogrammiga algust tehes oluliseks eesmärgiks just ülelinnalise võrgustiku tõhustamine. Varem toimisid küll n-ö alavõrgustikud, kuid projekt andis võimaluse võrgustikud ka laiapõhjalisemaks järjepidevamaks suhtluseks kokku tuua. Pärnus peetakse kohaliku omavalitsuse tasandil oluliseks väärtuste ja prioriteetide kokkuleppimist kogu võrgustikku kaasates – selle tulemusena lisandus näiteks Pärnu linna hariduse arengukavasse aastateks 2012–2013 koolist väljalangevuse ennetamine (Tapp 2012). Vt ka http://www.parnupostimees.ee/968442/ oppenoustamiskeskuses- puutakse-koolimuresid-ennetada/

Belgias tegutseb kuues linnas algatus Instant A, mis on noorteühingu Labour X ja kahe eraettevõtte koostööprogramm. Selle raames luuakse sotsiaalasutuste kaudu kontakt 18-aastaste ja vanemate noortega, kes on koolist välja langenud ning kel on hariduse, vähese keeleoskuse või isiksuslike probleemide tõttu raskusi tööturule sisenemisega. Noorsootöötajate pädevusse kuulub selles projektis noortega usaldusliku suhte loomine ning noorte toetamine iseenda paremal tundmaõppimisel, oma enesekindluse taastamisel ja plaanide tegemisel, samuti noorte edasisel (töö-)nõustamisel. Eraettevõtetest partnerite kaudu luuakse kontaktid võimalike tööandjatega ning tegeletakse nende teadlikkuse tõstmise ja avatud hoiaku soodustamisega tuge vajavate noorte suhtes. Programm tegutseb Flaami valitsuse ja kohalike linnavalitsustega sõlmitud koostöölepete alusel. Tähtis roll on töötukassal, kohalikel hoolekandeasutustel (kellega peetakse sidet selleks, et tagada noortele vajalike sotsiaaltoetuste kättesaadavus), koolidel, kus noored saavad läbida lühemaajalisi ametiõppekursusi jt. Programmi enam kui kümneaastane tegevuskogemus on näidanud, et koostöö tulundus- ja mittetulundussektori vahel ei ole iseenesestmõistetav, kuid kui seda saadab edu, on sellest kasu mõlemale osapoolele. Välja on töötatud mõju hindamise süsteemid ning nende alusel võib väita, et programm on kohalike omavalitsuste poolt väga hinnatud, kuna see võimaldab kaasata selliseid sihtgruppe, kelle toetamiseks ei piisa ühe või teise asutuse jõupingutustest oma vastutusalas. Selle programmi tulemusena leiab pikaajalise töökoha keskmiselt 40% noortest, mida loetakse heaks näitajaks, arvestades, et varem oli tegu väga marginaliseerunud noortega.

Hea praktika näide teosest „Noorsootööst ja noorte tööhõivest 2011“, l. 67

6.5. Sotsiaalne kaasatus kui kogukonnatöö ambitsioon

Olles käsitlenud viise, kuidas otseselt noortele suunatud tõhusaid algatusi ellu kutsuda, ning rõhutanud vajadust erinevate partnerite koostööks, ei saa mööda vaadata vajadusest luua ka laiemalt sotsiaalset sidusust toetav keskkond. Nii tuleb noorsootöötaja pädevusalasse lugeda ka avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja tähelepanu suunamist sidususega seotud kitsaskohtadele kogukonnas, kirjutades näiteks arvamusartikleid, algatades kampaaniaid, korraldades sündmusi päevakajaliste teemade arutamiseks noorte ja teiste osapoolte koostöös jms.