6.4. Koostöö sidusvaldkondadega

Lisaks võib erinevates riikides elluviidud projektide kogemustele tuginedes täheldada, et silmapaistvaid muutusi loonud lähenemiste puhul pööratakse erilist tähelepanu: • sellele, kuidas noori kaasatakse ja nende osalust toetatakse (vt ka Jeedas 2013); • terviklikule ja oskuslikule protsessijuhtimisele; • tõhusate mitteformaalse õppe võimaluste ja positiivse kogemustepaketi loomisele; • ettevõtlikkuse arendamisele („Noorsootööst ja noorte tööhõivest 2011“). Siia võiks lisada veel noorte toetamisel nendeealiste positiivse mõju ärakasutamise.

Ameerika Ühendriikides toimib nn teismeliste kohtute süsteem, kus 14–18-aastaseid noori koolitatakse käsitlema eakaaslaste õigusrikkumisi, võttes seejuures vandemeeste, kohtunike, advokaatide jt rolle. Sedalaadi kohtusse suunatakse madalama taseme õigusrikkumiste juhtumid nagu piletita sõit ühistranspordis, vandalism vms. Eesmärgiks on kaasata eakaaslaste positiivset survet, et noored, kes on viinud ellu õigusrikkumise, oskaksid oma tegu ja selle tagajärgi mõtestada, aga ka võtaksid suuremat vastutust ja heastaksid tehtud kahju ühiskondliku positiivse tegevusega.

Programmi raames on ellu viidud mõju-uuringuid, millest ilmneb, et teismeliste kohtus arutatakse aastas ligi sadakond juhtumit ning üle 90% juhtumitest leiab positiivse lahenduse. Samas omandab suur hulk noori selles protsessis (ja tänu koolitustele) pädevusi õigusvaldkonnas ning samuti kasvab noorte seas üldiselt sallivus, hoolivus ja oskus eakaaslasi märgata (Paabort 2013) Kokkuvõtteks saab noorsootöö eelkõige anda oma panuse noorte n-ö ülesleidmise, nendega tähendusrikka suhte loomise ja nende kaasamisega. Sealt edasi noore eneseteadlikkuse, -kindluse ja -usu toetamisega mõtestatud mitteformaalse õppimise kaudu, mille aluseks on noorsootöös osalemisest saadud kogemused. Sellel kõigel on pikemas perspektiivis kindlasti ka potentsiaali toetada noore motivatsiooni jätkata oma haridusteed, positsioneerida end tööturul jm. Vähemtähtis ei ole ka võimalus taastada positiivsete kogemuste abil noore usk teistesse inimestesse ja institutsioonidesse ning suunata neid aktiivse(ma) ks kodanikuks kujunemisel. „Olen inimene, kellel võtab uute inimestega kohanemine päris kaua aega, kuna mul on hirm, et minu usaldust kuritarvitatakse. Nüüd, pärast koolitust, olen aru saanud, et ei ole vaja nii kangesti põdeda. Usalda esmalt iseennast. Kui usaldad ka teisi, märkad, et sind ümbritsevad täiesti erineva taustaga inimesed.” „Olen teada saanud, kui oluline on iga sammu analüüsimine.

Tänu sellele suudan paremini õpitud oskusi ja saadud kogemusi lahti mõtestada. Olen endale teadvustanud, et oma mugavustsoonist välja astumine ja raskuste ületamine aitab avardada silmaringi ning annab mulle lõpuks ka parema enesetunde”

Kommentaarid noortele tööotsijatele suunatud pikaajalise koolitusprogrammi „Tulen turule” osalejatelt

6.4. Koostöö sidusvaldkondadega

Eesti noortepoliitika keskmes on lõimitud lähenemine, mis peaks tagama kõigi noorte elu puudutavate sektorite tõhusa koostoime. Sotsiaalse kaasatuse toetamise soovi valguses on ühtviisi asjakohane koostöö formaalharidusega, sotsiaalsektoriga, õigusvaldkonna, tervishoiusektoriga, avaliku ja erasektoriga.

Pärnu linnas on väljatöötatud noorsootööd ja haridusvaldkonda laiemalt ühendav programm, mille raames suunatakse kooliraskustes noored erinevatesse huviringidesse.

Nimetatu on võimalik tänu mitmekülgsele koostöövõrgustikule – koolide sotsiaalpedagoogid tegutsevad koos kunsti-,