5.4. Perekonda puudutavad küsimused

Joonis 3. Kui sageli teevad neid otsuseid su vanemad või keegi teine ja kui sageli saad sa ise nendes küsimustes kaasa rääkida? Noored (%)

tada ning kui õigeks peab lapsevanem, et tema kujundab oma lapse vaba aega. Uuringu tulemused näitavad, et 67% täiskasvanud elanikkonnast oli täiesti või pigem nõus sellega, et noor peaks saama ise otsustada, mida ta oma vaba ajaga teeb. Samas on märkimisväärne, et iga neljas täiskasvanu (ehk 25%) ei nõustunud, et noor peaks saama ise oma vaba aja üle otsustada.

Monitooringus said koolinoored ka hinnata, kui sageli nad saavad kaasa rääkida selles, millistes trennides ja ringides nad käivad, milliseid riideid nad kannavad, mida oma vaba ajaga teevad, kuidas oma tuba kujundavad ja sisustavad. Kui vaatlesime noorte kogemusi seoses otsustega, mis nende igapäevaelu puudutavad, siis vastas suurem osa noortest, et nad saavad nendes otsustes kaasa rääkida. Kõige enam ehk 95% noortest saab alati või enamasti oma riiete valimisel kaasa rääkida. Peaaegu sama palju ehk 94% noortest sai kaasa rääkida selles, mida oma vaba ajaga teha. Oma toa sisustuse suhtes oli võimalus alati või enamasti kaasa rääkida 89%-l noortest. Seega võib öelda, et enamasti arvestavad täiskasvanud noorte arvamusega igapäevaeluga seotud otsuste puhul (vt ka Joonis 3).

5.4. Perekonda puudutavad küsimused

Noortelt ja täiskasvanutelt sooviti ka teada saada, kas nende meelest tuleb perekonda puudutavate küsimuste puhul noore arvamust küsida. Siinkohal toodi perekonda puudutavate olukordade näidetena elukoha valik, puhkuseplaanid, elukorraldus ja kodused reeglid. Täiskasvanutest oli 79% ning noortest 86% täiesti või pigem nõus sellega, et tervet perekonda puudutavate küsimuste puhul tuleb alati noore arvamust küsida. Eelmises peatükis käsitletud küsimustega (mis puudutasid otseselt noore igapäevaelu) võrreldes oli perekonda puudutavate küsimuste

Joonis 4. Kui sa mõtled laste käest arvamuse küsimise peale, siis kuivõrd sa nõustud nende väidetega? Noored ja täiskasvanud (%)

puhul rohkem neid, kes ei nõustunud, et tervet perekonda puudutavate küsimuste puhul tuleb alati noore arvamust küsida (täiskasvanutest ei nõustunud sellega 18% ning lastest 14%). Lapsel on õigus mõlemale vanemale ning vanemate lahutus mõjutab paraku alati kogu perekonda. Eestis võib probleeme olla sellega, et tagada lapsele õigus mõlemale vanemale juhul, kui vanemad elavad lahus (nt Hansson 2007). Eurobaromeetri (2009) üleeuroopaline lapse õiguste uuring tõi välja, et perekondade lagunemisel on laste ja noorte jaoks oluline kaasa rääkida neis küsimustes, mis puudutavad neid endid ja nende suhet vanematega. Seetõttu uuriti nii noortelt kui ka täiskasvanutelt, kas vanemate lahutuse puhul tuleks noorelt küsida, kumma vanema juures ta soovib elada. Valdav enamus Eesti elanikest leiab, et sellise peresündmuse korral on tarvis ka lapse käest küsida, kelle juures ta elada soovib; ainult 9% täiskasvanutest ja 7% noortest ei ole sellega üldse või pigem nõus (vt ka Joonis 4). Ülalkirjeldatud perekonda puudutavad küsimused käsitlesid hoiakuid. Monitooringus uuriti noortelt ka seda, kuivõrd nad konkreetsemates perekonda ja kodust elu puudutavates olukordades kaasa rääkida saavad. Nii said noored hinnata, kui sageli on nad kaasatud otsustesse, mis