5.3. Noori puudutavad küsimused

Joonis 2. Last puudutavate küsimuste puhul (nagu näiteks lapse tuba, kool, riietus, vaba aeg) tuleb alati lapse arvamust küsida, täiskasvanud ja lapsed (%)

kui sageli nad tegelikult nendes otsustes kaasa saavad rääkida või kas nad seda üldse soovivad.

Nii täiskasvanutelt kui ka noortelt küsiti, kuivõrd nad nõustuvad sellega, et noorte arvamust tuleks küsida neid ennast iga päev puudutavates küsimustes (nagu näiteks tuba, kool, riietus ja vaba aeg). Kuigi nii täiskasvanute kui noorte arvamused olid selle küsimuse puhul soosivad, tuleb märkida, et täiskasvanud kahtlesid siiski enam kui noored. Peaaegu pooled (49%) täiskasvanutest valis vastusvariandi „pigem nõus“, samas kui 72% noortest olid täiesti nõus, et noort puudutavate küsimuste puhul tuleb alati tema enda arvamust küsida. Seega võib järeldada, et noored neid endid puudutavate küsimuste puhul noorte arvamuse küsimist kindlameelsemalt oma õigusena (vt ka Joonis 2). ÜRO lapse õiguste konventsioonis1 on sätestatud lapse õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks. Erinevad uuringud (vt nt Darbyshire 2007, Ginsburg 2007) on aga näidanud, et noored tajuvad üha rohkem ajapuudust ja survet tegeleda liialt paljude asjadega (ing overbooked childhood). Survet avaldavad lapsevanemad ja pidev ettevalmistus tulevikuks võib aga takistada „siin ja praegu” noor olemist. Üleorganiseeritus ja vähene vaba aeg võivad piirata noore arengut ja heaolu, mille tulemuseks võib olla stress ja depressioon ning üleüldine halb tervislik seisund (Ginsburg 2007). Seetõttu uuriti ka monitooringus, kuivõrd saavad noored ise oma vaba aja2 üle otsus-

1 Lapse õiguste konventsioon, artikkel 31

2 Vaba aeg oli küsitluses defineeritud kui aeg, mil laps ei käi koolis või lasteaias ega tegele õppimisega