4.6. Rahulolu ja väärtused

NEET-noortega läbi viidud intervjuud annavad esmapilgul tunnistust suhteliselt kõrgest rahulolutasemest – pea kõik intervjueeritud andsid oma elule enam-vähem positiivse hinnangu, vaid üks noormees pidas ennast täiesti rahulolematuks ning teine leidis, et ta „pigem ei ole rahul“. Mõlemal juhul oli rahulolematuse põhjus rahapuudus, mis siiski ei viita otsesele vaesusele. „Intervjueerija: „Aga kuidas sa hindad enda praegust elu? Oled rahul?“

Raul (29 a): „No ei, hetkel on seis ikka väga s***, raha pole üldse ja hullud võlad on kaelas. Tartu maja müüsin ära, sealt jäin ka täiega kahjumisse, nüüd plekin seda tühja, aga mis teha. Enda jaoks üldse raha pole. Autol ka liising lõppemas, oleks vaja kinni maksta, aga pole kuskilt võtta“. Intervjueeritud noorte vastused rahulolu puudutavatele küsimustele olid sageli formaalsed ja napisõnalised, mis võib viidata sellele, et tegemist on mõneti ebamugava tee maga. „Intervjueerija: „Kas sa oled oma praeguse olukorraga rahul?“

Juku (16 a): „Jah“.

Intervjueerija : „Muudaksid sa midagi?“

Juku: „Ei.“ Õige mitmel juhul lähtus noorte rahulolu tõdemusest, et „alati võiks parem olla“ või „on ka hullemaid aegu olnud“. Siinkohal tuleb veel rõhutada, et kuigi NEET-noored hindavad oma eluga rahulolu kvantitatiivsel hinnanguskaalal suhteliselt madalaks, siis oma tõlgenduses annavad nad sellele pigem positiivse tähenduse. „Intervjueerija: „Ma annan sulle skaala, võibolla on siis lihtsam öelda. Kui üks on see, et ei ole mitte kohe üldse rahul ja kümme on see, kus sa mitte midagi muuta ei tahaks. Millise numbri sa praegu ütleksid oma tundele?“

Juta (18 a): „Ühest kuni kümneni, jah? Mingi, ... viis äkki. Et läheb hästi, aga võiks paremini minna. Alati võiks paremini minna.“ Seega peegeldub NEET-noorte intervjuudest, et eluga rahulolu väljendamine võib olla õpitud reaktsioon anda sotsiaalselt soovitud vastuseid ning vältida (järgnevaid) ebamugavaid küsimusi. Samas võib see anda tunnistust teatavast kohanemisstrateegiast – tuleb tekkinud olukorraga leppida ja kuidagi hakkama saada. Ka NEET-noorte juhtumite arutelul avaldasid spetsialistid mitmel korral nende suhteliselt kõrge rahuloluhinnangu suhtes kahtlust. „Selline optimism on kuidagi … pinnapealne […]. Ta ilmselt ei teadvusta endale … ta on jäetud sellisesse olukorda ja ta arvab, et see on suhteliselt

OK.“ Väljavõte Mari (18 a) juhtumi arutelust Ühelt poolt on hea, et NEET-noored näevad oma elu positiivsetes toonides ega ole heitunud, teisalt iseloomustab see kohandumist ja olukorraga leppimist, mis omakorda võib piirata kaugemate elusihtide seadmist ning oma elujärje eesmärgipärast parandamist.

4.6. Rahulolu ja väärtused

Tulenevalt kirjeldatud ebakõlast NEET-noorte elukorralduse ja rahuloluhinnangute vahel, vaatame edasises analüüsis, kuidas on tõrjutud ja mittetõrjutud noorte väärtushinnangud ja eluga rahulolu omavahel seotud. Selleks jagasime noored rahuloluhinnangu alusel kahte polaarsesse rühma (rahulolevad – skaalapunktid 6–10

Joonis 5. Väärtushinnangute erinevused sõltuvalt noorte rahulolust ja NEET-staatusest.

Allikas: ESS 2004–2010.

ning rahulolematud – 0–5) ning võrdlesime omavahel alusväärtustele antud hinnangute keskmisi nii eluga rahulolu kui ka NEET-noorte ja töötavate või õppivate noorte lõikes (joonis 5). Juba esimesest pilgust joonisele on selge, et NEET-noore staatus diferentseerib väärtuste olulisust tunduvalt enam kui rahulolu. Eriti ilmneb see nende väärtuskategooriate puhul, mis on suunatud muutustele avatusele (enesesuunamine, stimulatsioon, hedonism) kui ka saavutusvajaduse ja võimu väärtustamiselt. Eluga rahulolevate ja rahulolematute NEET-noorte väärtused erinevad statistiliselt olulisel määral vaid alalhoidlikkuse (turvalisus, konformsus, traditsioonide järgimine) ning võimu poolest. Rahulolematud NEET-noored on rahulolevatega võrreldes tunduvalt enam valmis kehtestatud reegleid järgima ega soovi oma käitumises teistest eristuda. Samuti on nende jaoks oluline elada turvalises ja ohutus keskkonnas ning saada vajadusel riigilt toetust ja abi. Samas ei ole NEETnoorte alalhoidlikkus seotud nende päritoluperekonna jaoks oluliste põhimõtete ja traditsioonide järgimisega – pigem soovitakse perekonnast ja lähedastest distantseeruda. Intervjuud NEET-noortega tõid mitmel korral esile, et ühe lahendusena oma probleemidele näevad nad oma käitumise suuremas kontrollimises ja reguleerimises. Näiteks leidis 18-aastane Kerstin, et just õppimine kindlale rutiinile allutatud internaatkoolis on võimaldanud tal keskhariduse omandada, samuti oli ta kindel, just kuulekus ja kohusetunne aitavad tal realiseerida hetke suurimat unistust – leida töö.