4.2. Noorte väärtuste eripärad

Joonis 2. Alusväärtuste keskmised väärtused Eestis vanusrühmade lõikes.

Allikas ESS 2004–2010.

siaaluuringus kasutatud väärtusi tähistavad portreekirjeldused ning nende jaotumine kümneks alusväärtustüübiks, mis koonduvad kahel väärtusteljel omakorda neljaks dimensiooniks. Uuringus osalevatel vastajatel paluti hinnata, kuivõrd vastab väites toodud kirjeldus neile endile, kasutades 6-pallist skaalat (1 – väga minu moodi …. 6 – pole üldse minu moodi). Järgnevas analüüsis on tulemuste mõistmise lihtsustamiseks skaala ümber pööratud. Seega – mida suurem on väärtus, seda enam on vastaja kirjeldatu moodi.

4.2. Noorte väärtuste eripärad

Inimeste arusaamad heast ja halvast on seotud nende soo, vanuse, hariduse, sotsiaal-majandusliku staatuse ning elusündmuste ja kogemustega (Kohn ja Schooler 1983, Schwartz ja Bardi 1997, Inglehart 1999). Seega on erinevatel sotsiaalsetel gruppidel erinevad väärtused. Üheks olulisemaks väärtusi eristavaks teguriks on vanus, mis on põhjendatav nii erinevate eluetappide erinevate arenguülesannete, erineva staatuse kui ka sotsiaalsete kogemustega. Noorte peamised arenguülesanded on eelkõige seotud üleminekuga iseseisvasse täiskasvanuikka ning neid iseloomustab kõrge saavutus- ja stimulatsioonivajadus (vajadus leida tasuvat tööd, luua perekond jms) (Schwartz 2006). Vanemas täiskasvanueas on inimesed rohkem seotud erinevate sotsiaalsete võrgustikega ja kohustustega, nende elu on varasemast tunduvalt rutiinsem ja reguleeritum, ning nad on vähem avatud erinevatele muutustele ja isiksuslikele väljakutsetele (Glen 1974). Vanemas eas suureneb inimeste alalhoidlikkus ning nad väärtustavad enam erinevaid traditsioone, üldist turvalisust ja elu suuremat reguleeritust. Samuti on nad enam seotud kohustuste ja vastutusega nii oma pereliikmete (laste, eakate vanemate) ees kui ka ühiskonna üldise arengu tagamisel,