4.3. Erinevused noorte väärtustes

mis toob kaasa heasoovlikkust ja kõikehõlmavust väljendavate väärtuste olulisuse kasvu (Veroff jt 1984). Joonisel 2 on toodud 15–24- ja 24–29-aastaste Eesti noorte ning 30-aastaste ja vanemate kümne väärtuskategooria keskmised väärtused. Joonisel esitatud tulemused näitavad selgelt 15–29-aastaste noorte ning neist vanemate inimeste väärtuste erinevust. Noorte jaoks on märgatavalt olulisemad dimensioonid muutustele avatus ja enesevõimendamine, vanemaealised rõhutavad pigem alalhoidlikkust ja eneseületamist. Seega on noored rohkem muutustele avatud, soovivad leida elus seiklusi, neile meeldib tulla lagedale uudsete ideedega, ja samuti hindavad noored kõrgemalt saavutusvajadust – soovi oma võimeid realiseerida. Üle 30-aastaste jaoks on noortega võrreldes olulisem nii individuaalne turvaline elukeskkond kui ka riigitasandi turvalisus, samuti hinnatakse kõrgemalt traditsioonide olulisust. Eriti oluline erisus tuleb esile konformsuse aspektis: noored samastavad ennast tunduvalt vähem inimesega, kes toetab reeglitest kinnipidamist, on tagasihoidlik ja vähenõudlik ning eelistab käituda korrektselt ja kombekalt. Noorte väärtushoiakud on seega selgelt rohkem individuaalsusele ja edule suunatud kui 30-aastaste ja vanemate inimeste puhul, mis on selgelt kooskõlas varem läbiviidud empiiriliste väärtusuuringute tulemustega. Veelgi enam, kõrvutades omavahel 15–24- ja 24–29-aastaste vanusegruppi, on vanuse kasvades näha noortele iseloomulike väärtuste (enesesuunamine, stimulatsioon, hedonism, saavutus) asendumist pigem vanemaealistele iseloomulike väärtustega (turvalisus konformsus, kõikehaaravus) . Siiski tuleb mainida, et väärtuserinevused vanusegruppide vahel ei pruugi olla tingitud ainult east – arvestades, et erinevas vanuses inimesed on elanud erinevates sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes keskkondades, võib oluline osa väärtuserinevustest olla tingitud erinevatest kogemustest ja sotsialiseerumispraktikast.

4.3. Erinevused noorte väärtustes

On selge, et erinevate noorte väärtusstruktuur on erinev. 15–29-aastaste neidude ja noormeeste hinnangutest ilmneb, et neiud peavad ennast enam loovateks ja uudsete ideede genereerijateks kui noormehed, samuti on nad rohkem avatud üllatustele ja uutele tegevustele. Noormehed seevastu otsivad rohkem seiklusi ja on riskialtimad, samuti väärtustavad nad kõrgemalt rikkust ja materiaalset aspekti ning huvitaval kombel on nende jaoks tähtsam nii reeglitest kinnipidamine kui endale vähese tähelepanu tõmbamine. Tüdrukute jaoks on olulisem ka eneseületamine – nad näevad ennast enam heasoovlikena ning pooldavad inimestevahelist võrdsust rohkem kui poisid (tabel 1). Kuigi võiks eeldada, et tüdrukud peavad ennast konformsemateks kui poisid, näitab käesolev analüüs pigem vastupidist. Sarnased tulemused pärinevad ka mitmetest varasematest uuringutest (Lilleoja ja Tart 2011, Schwarz ja Rubel 2005, Scott 1984, Gielligen 1982). Erinevad rahvused ja etnilised grupid jagavad erinevaid identiteete ja väärtusi (Schwartz 2004). Eestis varem läbi viidud uuringud (Lilleoja ja Tart 2011, Taru jt 2008, Saarniit 1998) on näidanud, et mitte-eestlased on eestlastega võrreldes rohkem enesevõimendamisele orienteeritud ning väärtustavad enam saavutusvajadust, võimu ja jõukust. Ka käesolev analüüs kinnitab vene kodukeelega noorte suuremat individuaalset pragmaatilisust eesti emakeelega noortega võrreldes (tabel 1). Lisaks suuremale enesevõimendusele orienteeritusele toob käesolev analüüs välja ka venekeelsete noorte mõnevõrra suurema alalhoidlikkuse – eestikeelsetest vastajatest enam väärtustatakse elu reeglipärasust, tagasihoidlikkust ja teistega sarnastumist. Eesti keelt kõnelevad noored on aga seevastu enam muutustele avatud – otsivad seiklusi, uusi tegevusi ning põnevat elu.