Kasutatud kirjandus

sõltutakse, teise jalaga aga üritatakse täiskasvanu maailma ukselävest üle astuda. Lävepaku ületamise edukus sõltub vanematekodust saadavast materiaalsest, sotsiaalsest ja emotsionaalsest toetusest ning teisalt noore enda võimekusest ja oskusest erinevaid ressursse õigesti rakendada. Muidugi ei saa siinkohal eirata sotsiaalse konteksti mõju ehk olukorda haridussüsteemis ja tööturul, erinevad noortele suunatud poliitikameetmeid jne. Käesolev peatükk keskendus küsimusele, kes on mittetöötavad ja -õppivad noored Eestis ja millised on NEET-nooreks olemise tagajärjed. Kokkuvõtlikult võib öelda, et NEET-noorte hulka on suurem tõenäosus sattuda madalama haridustasemega noortel. Samuti saab väita, et ka nende vanematel on madalam haridustase. Eesti keele mitteoskus on suur riskitegur, mis võib viia selleni, et noor ei õpi ning tal on töö leidmisega raskusi. Seega on päritoluperekonna ja kodukeskkonna ning noore sotsiaalse tõrjutuse vahel teatav seos. Samuti toob meie analüüs esile, et liiga noorelt lapsevanemaks saamine võib viia haridustee katkemiseni, mistõttu on hiljem keeruline tööturule siseneda. Mida aga tähendab NEET-nooreks olemine? Ilmnes, et NEET-noored on vähem oma eluga rahul, nad on vähem usaldavad, nende suhtlemine eakaaslastega on tunduvalt piiratum ning neil on vähem võimalusi ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta. Haridustee katkestamine ning raskused töö leidmisel suurendavad sotsiaalset tõrjutust, mis omakorda vähendab noore võimalusi ja valmidust oma edasist eluteed aktiivselt kujundada.

Kasutatud kirjandus

Aassve, A., Iacovou, M., Mencarini, L. (2006). Youth poverty and transition to adulthood in Europe. Demograpraphic Research, 15, 2, 21–50. Bude, H., Lantermann, E.-D. (2006). Soziale Exklusion und Exklusionsempfinden. Kölner Zeitschrift für Soziologie und Sozialpsychologie, 58, 2, 233–252. Böhnke, P. (2001). Nothing left to lose? Poverty and social exclusion in comparison. empirical evidence on Germany. WZB Discussion Paper, April, FS III 01_402. Berlin: Wissenschaftszentrum Berlin für Sozialforschung. Bynner, J., Parsons, S. (2002). Social exclusion and the transition from school to work: the case of young people not in education, employment, or training (NEET). Journal of Vocational Behavior, 60, 289–309. Byrne, D. (2005). Social Exclusion. Maidenhead: Open University Press. Croll, P. (2004). Families, social capital and educational outcomes. British Journal of Educational Studies, 52, 4, 390–416.

Ellen Ek,a, Ulla Sovio, Jouko Remes, and Marjo-Riitta Järvelinb,Social predictors of unsuccessful entrance into the labour market—A socialization process perspective. Journal of Vocational Behavior, 66, 471–486. Elder, Jr., G. H. (1994). Time, Human Agency, and Social Change: Perspective on the Life Course, Social Psychology Quarterly, 57, 4–15.

Gregg, P and Tominey, E (2004). The Wage Scar from Youth Unemployment. (CMPO Working Paper Series No. 04/097, University of Bristol.

Heikkinen, M., (2000). Social networks of the marginal young: a study of young people’s social exclusion in Finland. Journal of Youth Studies, 3, 4, 389–406. Hills, J., Le Grand, J., Piachaud, D. (2002). Understanding social exclusion. Oxford: Oxford University Press. Jones, G., O’Sullivan, A., Rouse, J. (2004). ”Because it’s worth it?”: Education beliefs among young people and their parents in the United Kingdom. Youth and Society, 36, 203–226.

Karisto, A (1990). Some marginalisation Processes in Finland, in D. Gordon & O. Riihinen (eds) Exclusion in Cities in Britain and in Finland, pp. 25–38 (Helsinki, University of Helsinki, Department of Social Policy). Kasearu; K., Trumm, A. (2008). Tajutud sotsiaalse tõrjutse põlvkondlik edasikandumine Eestis, Saksamaal ja Suurbritannias. A. Rämmer (Toim.) Vaateid teelahkmelt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 65–86. Kasearu, K., Trumm, A. (2013). NEET – “Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?” Noorteseire Eestis. Poliitikaülevaade 5/2013.

Kogan, I., Unt, M. (2005). Transition from school to work in transition economies. European Societies, 7, 2, 219–253. Popp, S., Schels, B. (2008): ‘Do you feel excluded?’ The subjective experience of young state benefit recipients in Germany, Journal of Youth Studies, 11, 2, 165–191 Rolfe, A. (2005). There’s helping and there’s hindering’: young mothers, support and control. M. Barry (Toim.) Youth policy and social inclusion. Critical debates with young people. New York:Routledge, lk 233–250. Russel, H., Whelan, C. (2004). Low income and deprivation in an enlarged European Union. European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions. Luxembourg, Office for Official Publications of the European Communities.

Schoon, I., & Parsons, S. (2002). Teenage aspirations for future careers and occupational outcomes. Journal of Vocational Behavior, 60, 262–288. Sen, A. (2000) Social Exclusion: Concept, Application and Scrutiny. Social development papers No 1, (Asian Development Bank, Office of Environment and Social Development). Townsend, P. (1979). Poverty in the United Kingdom. Harmondsworth: Penguin. Unt, M., Saar, E. (2007). Noored ja tööturu paindlikkus. Eesti Inimarengu Aruanne 2006 (14–19). Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus Wiesner, M., Vondracek, F.W., Capaldi, D. M., Porfeli, E. (2003). Childhood and adolescents predictors of early adult career pathways. Journal of Vocational Behavior, 63, 305–328.

Noorteseire aastaraamat 2010