3.8. Noorte poliitiline kaasatus ja diskrimineerimine

tutsioonide vastu7 10-pallisel skaalal keskeltläbi 3,9 palli vääriliseks, mis tähendab, et nad ei usalda institutsioone. Mitte-NEET-noorte usaldustase on aga tunduvalt kõrgem, ületades napilt 5 palli piiri. 25–29-aastaste noorte seas usalduse erinevust kinnitada ei saa, küll aga tuleb nentida, et nooremaealiste NEET-noortega võrreldes on nad rohkem, kuid tavanoortega võrreldes vähem usaldavad. Inimestevaheline usaldus8 ehk arvamus, et inimesi saab usaldada, nad on õiglased ja abivalmid, on kõrgemalt hinnatud kui institutsionaalne usaldus, st et noored usaldavad inimesi mõnevõrra rohkem. Kui võrrelda noori 30-aastaste ja vanemate inimestega, näeme, et noored on veidi vähem usaldavad. Kuigi erinevus ei ole väga suur, on 30-aastaste ja vanemate inimeste keskmine hinnang 5,39 ja 15–29-aastaste noorte hinnang 5,12, mis näitab noorte kriitilisemat meelestatust. Taas ilmneb, et kõige vähem usuvad inimeste headusesse 15–24-aastased NEET-noored. Seega võib öelda, et NEET-noorte sidusus ühiskonnaga on tunduvalt madalam kui tavanoortel.

3.8. Noorte poliitiline kaasatus ja diskrimineerimine

Nii nagu usaldus institutsioonide vastu on võrdlemisi madal, nii on ka noorte osalemine valimistel ja üldine huvitatus päevapoliitikast suhteliselt kesine. Poliitika vastu tunnevad huvi suhteliselt vähesed noored, 27% kõigist vastanutest. Kuigi võiks eeldada, et NEET-noorte seas on huvi poliitika vastu väiksem kui mitte-NEETnoorte seas, siis uuritud andmete põhjal seda kinnitada ei saa. Samuti oli viimastest valimistest osavõtt noorte

7 Usaldust institutsioonide vastu on mõõdetud nelja tunnusega: usaldus Riigikogu vastu, õigussüsteemi vastu, politsei vastu, erakondade vastu (skaalal „0 – ei usalda üldse“ kuni „10 – usaldan täiesti“). 8 Inimestevahelist usaldust on mõõdetud kolme tunnusega: kas Teie arvates võib enamikku inimesi usaldada; kas enamik inimesi püüaks Teid võimaluse korral ära kasutada või käituvad nad pigem ausalt; kas suurema osa ajast püüavad inimesed olla teiste suhtes abivalmid või hoolivad nad ennekõike iseendast? Joonis 7. Eluga rahulolu, institutsionaalse usalduse ja inimestevahelise usalduse keskmine hinnang skaalal 0–10, vanuserühmade ja NEET-staatuse lõikes.

Allikas: ESS 2004–2010

puhul sarnane: 41% valimisõiguslikest NEET-noortest ja 42% mitte-NEET-noortest käisid valimas. Küll aga tuleb esile, et NEET-noorte seas on tunduvalt enam neid, kes jätavad vastamata küsimusele, kui raske on nende jaoks poliitilistes küsimustes oma arvamust kujundada: 35% NEET-noortest ei ole küsimusele vastanud ning 43% hindab otsustamist keeruliseks; mitte-NEET-noorte seas on vastavad osakaalud 27 ja 31%. Seega on NEET-noored ebakindlamad ning neil on raskem poliitilisi valikuid teha, samuti puudub neil usaldus institutsioonide vastu, mis võib omakorda viia võõrandumisprotsessi süvenemiseni. Usaldamatuse ning poliitilistes küsimustes arvamuse puudumisega võiks kaasas käia ka diskrimineerimise tajumine. Seda me aga kinnitada ei saa. Noortest 9,8% leiab, et nad kuuluvad rühma, keda diskrimineeritakse. NEET-noorte seas on osakaal küll ühe protsendipunkti võrra kõrgem,