2 minute read
3.5. Vanematekodu mõju noorte elutee kujunemisele
tulekuga suuri raskusi. Seevastu mitte-NEET rühmas on vastavad osakaalud 10,4 ja 7,5%5. Seega ilmneb siin oluline erinevus. Kuigi noorema vanuserühma puhul sõltuvad nii NEET- kui mitte-NEET-noored oma vanemate sissetulekust, on ressursid, mida ühe või teise grupi vanemad suudavad noortele võimaldada, ilmselt erineva suurusega. Siit selgub ka, miks hindavad NEET-noored oma majanduslikku olukorda tunduvalt halvemaks kui mitte-NEET-noored. Teisalt sooviks enamik NEET-noori tööle asuda (60% otsis viimase nelja nädala jooksul tööd ning lisaks sooviks 18% tööle asuda) ja seega on tegemist sundolukorraga. Õppivate noorte jaoks on sellel eluetapil vanemate sissetulekust sõltumine pigem loomulik elukorraldus, samas kui mitte-õppivate noorte jaoks on see paratamatus.
3.5. Vanematekodu mõju noorte elutee kujunemisele
Advertisement
Erinevad uuringud (Bynner ja Parsons 2002, Ek jt 2005, Kasearu ja Trumm 2008) on kinnitanud, et keskkond, kus noor kasvab, mängib olulist rolli tema edasistes valikutes ning elutee kujunemises. Vanematekodu majanduslikul olukorral ning vanemate panusel lapse haridustee kujunemisse on pikaajaline mõju, mis võib noore täiskasvanu elukäigu kujunemisel olla määrava tähtsusega (Bynner ja Parsons 2002). Näiteks Soome andmetele tuginedes toovad Ek jt (2005) esile, et noorte meeste jaoks on tööturule sisenemine raskendatud juhul, kui nad on kasvanud madala sotsiaalse staatusega peres. Teisalt võib pärast kooli lõpetamist vanematekodus elamine pakkuda noorele inimesele tööotsingutele keskendumise ajaks vajalikku ajalist puhvrit, kuna uuringud on näidanud, et vanematega kooselamine vähendab noorte vaesusesse sattumise riski, samas kui üksinda elamine pigem suurendab seda (Aassve jt 2006).
5 ESS 2004–2010 aasta andmed kinnitavad sarnast trendi. NEETnoortest 41,5% leiab, et neil on praeguse sissetulekuga raske hakkama saada, mitte-NEET noortest 23%.
Joonis 6. NEET-noorte ja tavanoorte vanemate haridustase, %.
Allikas ESS 2004–2010
Järgnev analüüs tugineb Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) nelja laine koondandmetele aastastest 2004, 2006, 2008 ja 2010. Kokku osales neljas uuringus 1580 noort vanuses 15–29 eluaastat6. ETU andmetele tuginedes andsime ülevaate NEET-noorte profiilist ja nende leibkondade ainelisest olukorrast. Järgnevalt aga keskendume küsimusele, kuivõrd tuleneb NEET-noorte hulka kuulumine piiratud sotsiaalsest ja inimkapitalist. Ühe tegurina seotakse lapse edukus päritoluperekonna edukusega. Nimelt on leitud, et erineva sotsiaalse staatusega vanemad mõjutavad oma käitumise või hoiakuga laste eluplaane ning seda, kui edukas on laps koolis (Schoon ja Parsons 2002, Croll 2004) või kui edukalt ta tööturule siseneb (Wiesner jt 2003). Eesti puhul on leitud, et vanemate haridus ei mõjuta kuigivõrd esimese töökoha leidmise kiirust, küll aga soosib vanemate kõrgharidus lapse asumist töökohale, mis eeldab kõrgemat haridustaset kui tal hetkel on (Kogan ja Unt 2005).
6 Euroopa Sotsiaaluuring ei võimalda eraldi välja selgitada, kas kodune olemine tähendab sünnitus- ja raseduspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimist või mitte. Seetõttu on ESS-i analüüsides naiste osakaal NEET-noorte hulgas kõrgem kui ETU andmetel.
