3.9. Noorte sotsiaalsed suhted ja toetus

kuid see ei kinnita nende suuremat diskrimineeritust. Siinkohal on oluline rõhutada, et peamiselt tajuvad noored diskrimineerimist rahvuse või keeleoskuse, mitte aga soo või vanusega seoses. Seega tajuvad diskrimineerimist pigem venekeelsed noored oma etnilise kuuluvuse tõttu. Me ei saa siinkohal kinnitada, et NEET-noored tajuvad diskrimineerimist seoses oma sotsiaalse staatusega.

3.9. Noorte sotsiaalsed suhted ja toetus

Varasemast ilmnes, et NEET-noored usaldavad inimesi vähem kui tavanoored, mis tõstatab küsimuse NEETnoorte suhtlusvõrgustike kohta. Sotsiaalsel eesmärgil sõprade, sugulaste ja töökaaslastega suhtlemine annab aimu NEET-noorte võimalustest luua sotsiaalseid suhteid ja kasutada ära suhetest tulenevat sotsiaalset kapitali. 15–24-aastaste NEET-noorte hulgas on tavanoortega võrreldes tunduvalt enam neid, kes kohtuvad oma sõpradega kord kuus või harvemini. Kui üle 70% tavanoortest kohtub oma sõpradega mitu kord nädalas või sagedamini, siis NEET-noorte hulgas on vastav osakaal 60%. Vanemas vanuserühmas NEET-noorte ja mitte-NEET-noorte vahel nii suuri erinevusi esile ei tule, kuid siiski on NEET-noorte kontaktide sagedus madalam. Tänapäeva noorte jaoks on online-suhtlus ilmselt sama oluline kui näost-näkku suhtlemine. Osalemine noorte jaoks olulistes sotsiaalmeediakeskkondades ning suhtlusportaalides on eakaaslastega ühte gruppi kuulumise suhtes märgilise tähendusega. NEET-noortest on igapäevane ligipääs internetile 55 protsendil ja mitte-NEET-noortest 71 protsendil. Erinevused NEET- ja mitte-NEET-noorte vahel on internetikasutuses väiksemad kui vanemas vanuserühmas. Oluline on siin ka rõhutada, et üldiselt on noorte hulgas internetikasutamine aasta aastalt kasvanud: kui 2004. aastal oli kodus iga päev internetile juurdepääs 47 protsendil, siis 2010. aastal 69 protsendil noortest. Samuti on vähenenud ka erinevused NEET- ja mitte-NEETnoorte vahel (kui 2004. aastal tõi 20% NEET-noortest esile, et neil ei ole kodus internetikasutamise võimalust, siis aastal 2010 oli vastav näitaja 2,7%). Ilmselgelt on arvuti ning interneti olemasolu nende aastatega muutunud luksuskaubast pigem laiatarbekaubaks ning seega on kättesaadavus kõigi jaoks paranenud. Sotsiaalsete suhete ja tugivõrgustiku olemasolu muutub oluliseks olukorras, kus noorel on ootamatult abi tarvis. Põhjusest olenemata võib noorel tekkida vajadus raha laenata. Järgnevalt vaatame, kuidas hindavad noored ise oma rahalaenamise võimalusi selleks, et ots otsaga kokku tulla. 15–24-aastaste noorte seas hindab rahalaenamise võimalust väga keeruliseks 31% NEET-noortest ja 22,8% mitte-NEET-noortest. Vanemas vanuserühmas on vastavad osakaalud 31% ja 18%. Rõhutaksime just seda, et need noored on hinnanud oma võimalusi väga keeruliseks; kui võtta juurde veel ka need, kes leiavad, et raha laenamine oleks keeruline, siis kasvab erinevus NEETnoorte ja mitte-NEET-noorte hinnangute vahel veelgi –

Joonis 8. Sotsiaalse suhtluse eesmärgil sõprades, sugulaste või kolleegidega kohtumise sagedus NEET-staatuse ja vanuse lõikes, %.

Allikas: ESS 2004–2010