3.3. Noorte tõrjutus – haridusest ja töökohast ilmajäetus?

kuuluvate noorte jaoks on riskiks võimalik vanemate toetuse puudumine haridustee jätkamisel või haridussüsteemist tööturule sisenemisel, seega võivad nad kergemini NEET-noorte hulka sattuda. „Madala sissetulekuga töötavate“ noorte puhul on peamine risk sissetulekute piiratus, mis võib takistada normaalseks peetava elustandardi järgimist. Kahe rühma – „õppivad mittevaesed“ ning „töötavad noored“ – puhul võib tinglikult öelda, et nende jaoks on tõrjutute hulka sattumise risk ilmselt kõige madalam. Joonisel 1 on esitatud selle staatuse jagunemine meeste ja naiste ning vanuserühmade lõikes. Kõige nooremat vanuserühma vaadates näeme, et noormeeste ja neidude lõikes suuri erinevusi ei esine. Mõne protsendipunkti võrra on tütarlaste seas rohkem neid, kes on majanduslikult kindlustatud ja õpivad. Küll aga tulevad esile olulised erinevused kahes vanemas vanuserühmas. Mõlemas vanuserühmas on madala haridusega töötavaid noormehi proportsionaalselt rohkem kui neidusid. 20–24-aastaste vanuserühmas on ka madala sissetulekuga töötavaid mehi rohkem kui naisi, samas 25–29-aastaste vanuserühmas on olukord vastupidine ehk madala sissetulekuga töötavate noorte osakaal on naiste seas kõrgem kui vastava staatusega noorte osakaal meeste seas. Seega ilmneb siin sotsiaalse tõrjutuse sisemine heterogeensus nii vanuserühmade kui meeste ja naiste vahel. Eraldi võib veel esile tuua eesti keele oskuse mõju, nimelt suurendab eesti keele mitteoskamine selgelt riski kuuluda nii „tõrjutute“ kui ka „mittevaeste tegevusetute“ hulka. Järgnevas peatükis keskendumegi kahele viimatimainitud grupile ehk noortele, kes ei õpi ega tööta.

3.3. Noorte tõrjutus – haridusest ja töökohast ilmajäetus?

Eestis on levinud ütlemine „lapse töö on õppimine“ ehk lastelt ja noortelt oodatakse, et nad pühenduksid õppimisele ning kindlustaksid seega endale paremad väljavaated täiskasvanuna tööturule siseneda. Eestis on õpingute katkestajate arv aasta-aastalt vähenenud. 2011. aastal katkestas üldhariduskooli päevases õppes oma õpingud 279 õpilast, mida on üle kolme korra vähem kui 2007. aastal (Eesti Statistikaamet). Kuid siiski on suhteliselt suur nende 18–24-aastaste noorte osakaal, kes on omandanud esimese taseme või sellest madalama hariduse – 10,8% (tütarlaste seas on osakaal 8,5, noormeeste seas 12,9%). Üldteada on, et eriala mitteomandamine või poolik haridustee raskendavad tööturule sisenemist (vt nt Ek jt 2005, Heikkinen 2000; Unt ja Saar 2007) ja suurendavad vaesusriski. Ilmajäetuse üks dimensioone on tööpuudus ehk olukord, kus noorel pole võimalust tööturul osaleda. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal 15–24-aastaste vanuserühmas töötuse määr 22,3%1. Majandusbuumi aastatega (2006–2008) võrreldes on noorte töötuse määr kaks korda kasvanud. Noore inimese seisukohast lähtuvalt on aga murettekitavam tõsiasi, et selles vanuses noortest on ligemale 40% kauem kui aasta tööd otsinud. Mida pikem on tööotsimise periood, seda suurem on tõenäosus, et noor loobub tööotsingutest ning kohandub tekkinud olukorraga. Eesti tööjõu-uuringu 2011. aasta andmetele tuginedes saab esile tuua, et mittetöötavatest ja -õppivatest noortest ligikaudu 5% ei usu, et nad tööd leiavad või siis on tulemusteta tööotsingutest tüdinenud. Järgnevalt keskendumegi mittetöötavatele ja -õppivatele noortele ehk NEET-noortele.

Jooniselt 2 selgub, et NEET-noorte osakaal on aastate lõikes muutuv ning saavutas oma tipu majandussurutise perioodil. See tähendab, et peamiselt on NEET-noorte arvukuse suurenemise taga noorte tööpuuduse kasv. Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis aastal 2011 oli Eestis NEET-noorte osakaal ligilähedane

1 Noorte töötuse määr tähistab töötute ja töötukoolitustel osalNoorte töötuse määr tähistab töötute ja töötukoolitustel osalevate noorte osakaalu tööhõives osalevate noorte seas. NEET-noorte määra leidmisel aga leitakse töötute ja mitteõppivate noorte osakaal kõikide vastavas vanuses noorte seast. Euroopa Liidus on nii tööpuuduse kui ka NEET-noorte määra ametliku arvestuse aluseks liikmesriikides läbiviidud riiklike tööjõu-uuringute andmed.

Joonis 2. Eesti NEET-noorte osakaalu muutumine aastatel 2002–2011 vanuserühmade lõikes (%).

Allikas: Eurostat

EL-i keskmisele näitajale. Eesti on NEET-noorte osakaalu poolest kõige sarnasem Prantsusmaa ja Leeduga (vt Kasearu ja Trumm 2013: 5). Enne, kui läheme konkreetsemalt NEET-noorte kirjeldamise juurde, on oluline rõhutada, et nii nagu töötus ja keskmine sissetulek varieeruvad Eestis maakondade lõikes, varieeruvad ka NEET-noorte osakaalud. Kui Eestis on 15–29-aastastest noortest 13,4% NEET-noored, siis NEET-noorte osakaal Ida-Virumaal on tunduvalt kõrgem – 24,1%. Järgnevad Põlva, Valga ja Võru maakonnad 18%ga.. Teistes Eesti piirkondades on NEET-noorte osakaal keskmisest madalam ning selles mõttes on kõige paremas olukorras noored, kes elavad Viljandi- ja Tartumaal (10,1% NEET-noori). Lisaks varieerub NEET-noorte osakaal vanuserühmade lõikes: 15–19-aastaste seas on mitteõppivaid ja -töötavaid noori 6,5%, 20–24-aastaste seas 17,5% ja 25–29-aastaste seas 17,5%.2 See ilmneb ka Eesti piirkondade võrdluses; nimelt kui võtame vaatluse alla ainult 25–29-aastaste vanuserühma, siis suurenevad maakondadevahelised erinevused veelgi. Seega ilmnevad regionaalsed erinevused, mis on ühelt poolt selgelt tingitud vastava piirkonna tööturu olukorrast ning vähemal määral õppimisvõimalustest.

2 Kuna 15–19-aastastest noortest enamik on õppurid ja NEET-noorte osakaal nende seas on suhteliselt madal, siis on edasises analüüsis kaks nooremat vanuserühma koondatud üheks vanuserühmaks.

Joonis 3. NEET-noorte osakaal soo, hariduse ja eesti keele oskuse alusel kahes vanuserühmas, %

Allikas: ETU 2011

Joonis 4. NEET-noorte jaotus soo, hariduse ja staatuse alusel, %

Allikas: ETU 2011