2.4. Eesti noorte sotsiaalse tõrjutuse risk Euroopa Liidu taustal

on materiaalse ilmajäetuse tase väga madal. See annab tunnistust asjaolust, et vaatamata keskmisest madalamatele tuludele on noorte sissetulek põhivajaduste rahuldamiseks üldiselt piisav. Analüüsi tulemusi koondades ja näitajatevahelisi seoseid arvestades on võimalik näha, et erinevates riikide puhul on noorte sotsiaalset tõrjutust põhjustavates riskides teatud sarnasused. Kokkuvõttes võib välja tuua viis erineva sotsiaalse tõrjutuse riski taseme ja iseloomuga riikide rühma. Madala noorte sotsiaalse tõrjutuse riskiga riigid. Seda gruppi iseloomustab nii madal tööpuudus ja vaeghõivatus noorte seas kui ka madal suhtelise vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse tase. Enamik sellesse gruppi kuuluvatest riikidest esindab nn konservatiivset heaolumudelit ja paikneb Kesk-Euroopas: Saksamaa, Austria, Luksemburg, Tšehhi ja Sloveenia. Neile lisanduvad Holland, Malta ja tinglikult ka Küpros, kus materiaalse ilmajäetuse tase noorte seas on siiski teiste sellesse gruppi kuuluvate riikidega võrreldes oluliselt kõrgem. Kõrge noorte töötuse määraga riigid. Siia kuuluvad Belgia, Iirimaa, Eesti ja Portugal paistavad teiste riikide taustal silma väga kõrgete noorte töötus- ja vaeghõivatusnäitajatega (Eestis on vaeghõivatuse tase siiski madal), kuid noorte materiaalne olukord on EL-i keskmisega võrreldes hea.

Kõrge noorte töötuse ja suhtelise vaesuse määraga riigid. Sellesse gruppi kuuluvad Põhjamaad (Soome, Rootsi, Taani) ja Suurbritannia, kus on väga kõrge noorte suhtelise vaesuse määr ning keskmisest kõrgem töötuse ja vaeghõivatuse määr, aga väga madal noorte materiaalse ilmajäetuse tase. Teatavaks grupisiseseks erandiks on Taani, kus noorte suhtelise vaesuse määr on küll kõrgeim Euroopas, aga tööpuudus on EL-i keskmisest oluliselt madalam. Kõrge noorte sotsiaalse tõrjutuse riskiga riike – Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa – iseloomustab väga kõrge töötuse ja vaeghõivatuse määr; kõikides riikides on ka väga palju noori, kes ei tööta ega õpi. Samuti on kõikidele riikidele iseloomulik noorte kõrge suhtelise vaesuse ja tagasihoidlik materiaalse ilmajäetuse tase. Väga kõrge noorte sotsiaalse tõrjutuse riskiga riikide hulka kuulub enamik Ida-Euroopa uusi liikmesriike (Läti, Leedu, Ungari, Poola, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria) ning Kreeka. Riike iseloomustab väga kõrge materiaalse ilmajäetuse tase; kõrgete töötusnäitajate taustal on väga kõrge ka noorte suhtelise vaesuse määr. Väga palju on ka mittetöötavaid ja -õppivaid noori.

2.4. Eesti noorte sotsiaalse tõrjutuse risk Euroopa Liidu taustal

Eeltoodud analüüsile tuginedes võib väita, et Eesti noorte sotsiaalse tõrjutuse risk on Euroopa Liidu üldisel ja teiste liikmesriikide olukorra taustal keskmisest mõnevõrra madalam. Eesti noorte vaesusrisk ja materiaalse ilmajäetuse tase on Euroopa Liidu keskmisest mõnevõrra väiksem. Siiski tuleb siinkohal silmas pidada, et noorte vaesuse ja tõrjutuse määr on üldisest tasemest kõrgemad, mis õigustab jätkuvalt noorte käsitlemist omaette riskirühmana. Samuti ei tohi unustada, et majanduslanguse ajal tõusis vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate noorte arv märgatavalt. Nii näiteks kasvas toimetulekutoetust saavate üksi elavate alla 30-aastaste noorte arv 2010. a alguseks 2008. a algusega võrreldes ligikaudu seitse korda (Trumm ja Kasearu 2011). Sotsiaalse kaasatuse valdkonnas on Eesti noorte teravaimaks probleemiks juba pikemat aega olnud tööpuudus, mis süvenes majanduskriisi aastatel veelgi. Eriti murettekitavaks on noorte pikaajalise töötuse kõrge tase – kõikidest noortest töötutest on enam kui kolmandik olnud tööta rohkem kui aasta. Noorte töötust seostatakse kõige sagedamini ebapiisava haridusega. EL-i värske uuringu kohaselt