Eesti Elu / Estonian Life No. 50/51 | December 18, 2020

6

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

Tanel Ruben: Mulle meeldib värviline ja mitmekülgne maailm Tekst Lea Kreinin Fotod Tanel Rubeni erakogust Tänavu oma esimest juubelit tähistanud Tanel Ruben on hetkel Eesti parimaid jazz-heliloojaid ja vaieldamatult parim jazz-trummar, kes mängib paljudes koosseisudes väga eriilme­ list muusikat. Lisaks sellele õpetab Tanel noori trummareid Eesti muusikaakadeemias. Ta valiti 2008. aastal Eesti parimaks jazzmuusikuks. Ka koroona-ajal ei istunud andekas muusik käed rüpes, vaid tal tuli välja koguni kaks uut plaati.

Oled väga mitmekülgse käe­kirjaga muusikalooja. Mil­ lised helid kõlavad Su uutel plaatidel? Kellega koos seal musitseerid?

Mul on nüüd sellel kevadel stuudios salvestatud kaks albumit. (Mõlemad olid intervjuu tegemise ajal veel töös.)

Esimene neist on sooloplaat, kus esitan omi lugusid nii trummidel kui klahvpillidel. Sekka ka mõni vokaaliga pala. Sellist projekti pole mul kunagi olnud, kus kõik rollid on oma enda kanda – alates heliloomisest ja lõpetades laulmisega mikrofoni taga.

Teine plaat on koostöös Andres Mustoneni, Jaak Sooääre ja Taavo Remmeliga.

Ja see muusika on hoopis tei­ sest puust! J.S.Bach ja tema Goldbergi variatsioonid. Män­ gin klassikalist, ülikonserva­ tiivset muusikat üliliberaalses võtmes või „kastmes“. See on omaette väljakutse. Kui Bach elas, siis polnud trummi­ komplekte ja trummareid veel silmapiiril. Selleks kulus veel mõnisada aastat aega.

Lapsena ja noorukina män­ gisid Sa ka teisi pille. Milli­ seid? Kuidas jõudsid trum­ mideni?

Jah, mängisin, alustasin akordioniga. Mäletan esimest kontserti Tallinna Reaalkoolis. Olin nii väikest kasvu, et toolil saeti jalad lühemaks, et ma saaks ­kenasti, lõõts käes ja jalg maas, rahvale muusikat mängida.

Otsa-koolis sai õpitud kont­ rabassi suisa neli aastat ehk lõpetasin diplomiga. Trummide

loomingus ka rahvamuusikat ja samuti oled bluusis kõva käsi. Kas nii mitmekülgne olla on kerge või raske? Mida see endaga kaasa toob?

Mitmekülgsus hoiabki mind muusika juures. Kui ma peaks päevast päeva 4/4 biiti uhama, siis kaoks huvi. Oleks tegelikult ammu kadunud. Elus on ju ka rohkem värve kui must, eks ju.

Mulle meeldib värviline ja mitmekülgne maailm.

Millest saad inspiratsiooni muusika kirjutamisel?

Seda inspratsiooni leiab ju alati. Enamasti siis, kui elus on asjad hästi, jääb ka aega fantahuvi oli samaaegselt olemas, on seerimiseks. Muusika loomine olnud kogu aeg. Aga esialgu ma on ju fantaseerimine. See on ei kvalifitseerunud kuidagi Ot­ suhteliselt sarnane mis iganes sa-kooli trummi erialale. Lõpe­ loomingulise tegevusega.

Eesti Jazziliidu lehel on tasin kontrabassi-õpingud ja siis maailmakuulsad sain alustada trummide õpin­ loetletud gutega. Saatus lasi mul veidi muusikud, kellega oled koos oodata ja teisi radu kõmpida. mänginud: David Liebman, Aga ma ei kahetse. Kõik on ju Avishai Cohen, Anders Jor­ min, Anat Fort, Olivier Ker tulnud kasuks.

Oled õppinud välismaal – Ourio, Paul Bollenback, Brian Skurupis ja Göteborgis. Mis Melvin, Omar Torez, Alexey Sind välismaale õppima mee­ Kruglov, Miguel Cruz, Var­ litas? Kas see juhtus see­ dan Ovsepian, Jukka Perko, pärast, et Eestis ei saanud Yasuhito Mori, Kristian Blak, tollal jazzi-alast kõrgharidust Andrei Kondakov, Sergey Manukyan, Leonid Vintske­ omandada?

Jah, mäletan selgelt Tuden­ vich, Raimonds Pauls. Kellega gijazzi kontserte 1990. aastate neist Sulle endale on meeldi­ alguses. Seal sai nähtud­ -kuul­ nud kõige rohkem koostööd dud Skandinaavia muusikuid. teha ja miks?

Need nimed on kõik erinevad Sellest ajast alates sai selgeks, et edasi peab minema Eestist ja erinevad on ka kõik kogevälja. Eelistasin Rootsit ja sinna mused, mis mulle nende muusima ka pääsesin – nii Skurupi kutega koostöös osaks said. Ma kooli kui ka Göteborgi Ülikooli. ei eelista kedagi. Kõik see on Ajad olid muidugi rasked, minu olnud mulle fantastiline võimajaoks. Eesti oli just saanud oma lus ja kogemus.

Aga Eesti muusikutest? Su raha, aga raha polnud ju õieti kellelgi. Aga Rootsis olid juba nimi esineb tihti koos Jaak siis sellised hinnad nagu täna... Sooäärega ning musitseerid Kujuta ette, milline kuristi- koos (Kanada publikule hästi kuline erinevus! Aga sain hak- tuntud) Kadri Voorandi ja kama ja tehtud oma õpingud. Kristjan Randaluga.

Eestis saaksin lugeda nimeDiplomid käes ja elu jätkub sid, kellega ma koos pole tänaseni.

Mäletan Sinu esimest plaati musitseerinud. Neid polegi vist „A Sentimental Call“ koos väga palju... Aga noored tulevad Victoriaga (Viktoria Smahtin) peale ja ega ma kõiki enam nii nullindate algusest. See oli nii hästi ei tea ega tunne. Vaata­ tume ja sametine, eriti jäid mata sellele, et olen 20 aastat aga meelde vahendusrikkad pedagoogina töötanud nii muu­ rütmid. Mitmekülgsed ja va­ ­ sikaakadeemias, Viljandi Kul­ iakadeemias kui ka Otsaheduvad rütmid on Sinu tuur­ muusikas läbiv teema – nagu koolis.

Milline on hetkel olukord Sinu visiitkaart. Trummarina on vist väga igav ja raske Eesti „jazzipõllul“? Kas täna­ pidevalt ühes rütmis ja tak­ vu tuleb hea „saak“? Ja mida ennustad järgnevateks aasta­ timõõdus püsida?

Rütmid on ju väga inspi­ teks?

Jazzipõllul on alati midagi reerivad. Mida rohkem neid tead ja kasutad, seda huvitava- huvitavat. Mainiksin siin ka maks ja väljakutsuvamaks lä­heb. seda, et meie juurde tuleb igal Kahju, et tänane meinstriim ei aastal õppima palju Euroopa taha peale 4/4 midagi muud noori muusikuid. See tähendab, kuulda. Aga olen kindel, et ka et meil on hea maine tekkinud väljaspool Eestit. sellel „viirusel“ on oma lõpp.

Kust saab Sinu muusikat Victoriaga teete sellist klu­ (veebis) osta? bilikku nu-jazzi, aga Sa män­ gid ka jazz-rocki (trio Sooäär, Muusikat olen enamasti CDVaigla, Ruben), omanimelise plaatidele salvestanud. Kui te kvintetiga mängid mõtlik-hel­ lähete Laseringi kodulehele ja get jazzi, koos Sooääre ja lööte mu nime otsingusse, siis Krugloviga tegite Tšaikovski leiategi. Digitaalsena on ka saatöötlusi, oled kasutanud oma da üht-teist. Seda leiab Spotify,

Juubeliürituste Tartu College 50 sarjas oli Estonian Music Weeki poolt viimane sel aastal 4. detsembril teostunud live kontsert leedu-soome folkduetilt ,,Honeypaw“. Kontsert toimus koostöös Toronto Ülikooli Soome Õppetooliga ja VEMUga ning sissejuhatavalt esinesid vastavalt Anu Muhonen ja Piret Noorhani.

Kontserdiga märgiti ühtlasi Soome iseseisvuspäeva 6. detsemb­ ril. Kummagi rahva folkmuusikadetailidega põimitud kavas tõid soome juurtega Matti Palonen ja Leedust pärit Jurgita Žvinklyte· kuulajateni nauditava etteaste, mida oli võimalik huvilistel jälgida otseülekandes Facebooki kaudu ja see on ka järelvaadatav VEMU YouTube’i kanali vahendusel.

Foto: P. Kiilaspea

Eesti Kunstimuuseum tähistas sünnipäeva kuraatorituuride ja kunstimargiga 17. novembril tähistas Eesti Kunstimuuseum 101. sünni­ päeva.

Sünnipäevanädalal tehti kuraatorituurid muuseu­ mi viies filiaalis, samuti anti koostöös Eesti Postiga välja kunstimark.

Nagu tavaks, antakse Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Posti koostöös välja Eesti kunstniku teosega sünnipäevamark, mis kuulub kunstimuuseumi kullafondi. Eesti kunstimuuseumi kullafondi teoste tutvustamine postmargil sai alguse kümne aasta eest sooviga esitleda kogude säravamaid töid väl­ jaspool muuseumi. Käesoleva aasta, järjekorras 11. margi kujunduses on kasutatud Eesti ­

iTunes, Amazon ja CD Baby keskkondadest. Kuna digimüük ei ole rahaliselt üldse kasumlik, siis ma pole viimaseid albumeid sinna pannud.

Ootan muusikatööstuses te­ gelikult muutusi muusikamüügi osas. Praegune olukord on väga halb ja jätkusuutmatu.

kunstielu oluliselt mõjutanud avangardisti ja pallaslase Ado Vabbe tööd ,,Seine’i jõgi“.

Margi on kujundanud kunstnik Lembit Lõhmus.

Eesti Kunstimuuseumi Kuns­ tisõprade Selts kingib igal aastal muuseumile ühe kunstiteose, tänavu valis selts kingituseks Silvia Jõgeveri 1957. a valmi­ nud ,,Autoportree“. Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi muuseumitöötaja stipendiumi sai kuraator ja kunstiteadlane Eha Komissarov. (ERR/EE)