2
EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019
Nr. 48
Maaeluministeerium jäi ministri ja kantslerita
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. • Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 PDF-/Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Quo vadis, NATO ja Eesti Üle-eelmisel nädalavahetusel kohtusid Eesti kaitseminister Jüri Luik ja tema Kanada kolleeg Harjit Sajjan järjekordsel NATO julgeolekufoorumil Halifaxis. Käsitleti NATO küberakaitsekeskust Tallinnas ning NATO ühtsust ja solidaarsuse hoidmise vajadust. Luik rõhutas, et heidutuse seisukohast on väga oluline, et kõigi allianssi liikmesriikide poolt antavad sõnumid toetaksid NATO ühtsust. Vägagi vastuolus selle hoiakuga olid Eesti siseministri Mart Helme väljaütlemised Soome meediale mõne nädala eest. Helme seletas Tallinnas käinud Soome poliitajakirjanikele, et NATO on kriisis ning Eesti valitsus valmistab ette ,,plaan B“ (variant B) juhuks kui allianss ei suuda oma ülesandeid täita. Kuigi siseminister hiljem eitas Soome ajakirjanike tõlgendusi tema esinemisest, siis soomlased, eriti Iltalehti ‘faktikontrolör’, siiski ei taganenud sellest, mida oli ajalehtedes ära toodud ja TV-s edastatud. Kaitseminister Luik reageeris uudistele otsekoheselt: ,,Eesti valitsus pole kunagi arutanud ega kavatse arutada mingit plaan B. Sellised jutud on absurdsed, need ainult õõnestavad NATO ühtsust ja nõrgendavad heidutust.“ Endine peaminister Mart Laar oma kriitikas ‘plaan B’ kohta tabas võibolla olulisima põhjuse Helme idee tagasi lükkamiseks: ,,Plaan B tähendaks mingite erisuhete otsimist Venemaaga, nagu mitmed Helme partnererakonnad Euroopas seda teha üritavad. Eks seda on meiegi regioonis varemgi juhtunud. Moskva tahtmiste ees alistumine pole siiski tee, mida Eesti peaks valima.“ Välisminister Urmas Reinsalu oli samal lainepikkusel: ,,...NATO-le pole võimalik alternatiivi kollektiivkaitses leida ja puudub ka vajadus.“ Reinsalu toonitas, et Eesti teeb julgeolekupoliitilist ja sõjalist koostööd oma regio naalsete liitlastega nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolses ja kollektiivses vormis. On kasulik meenutada, et 1949. aastal, kui Washingtonis sõlmiti NATO leping, ennustati harta kestuseks umbes 20 aastat, pärast mida oleks pakt aegunud. Allianss on püsinud ligi kolmkümmend aastat peale külma sõja lõppu. Julgeolekukeskkond on täielikult muutunud, kuid NATO on ülivajalik isegi siis, kui Euroopa suudab end kunagi ise kaitsta. Tagasihoidlikult öeldes Venemaal pole mingit tahtmist hoida normaal seid suhteid oma naaberriikidega ning NATO-ga. On ainult vaja nimetada Gruusiat, Krimmi, Moldovat ja neli aastat kestnud Venemaa rünnakut Ukrainas. Venemaa arsenal on mitmekülgne, küberrünnakutest energia varustuse katkestamiseni. Neid on juba relvadena rakendatud ilma kahuri pauguta. Liim, mis hoiab NATO liikmesriikide ühtsust, on selgelt ühised väärtused ja eesmärgid. Washingtoni Valge Maja segased sõnumid NATO tähtsusest ning EKRE juhtkonna mõtlematud väljaütlemised ainult julgustavad Kremli agressiivsust. NATO peab olema võimeline säilitama ja tugevdama solidaarsust, et ületada mitmesuguseid väljakutseid. Venemaa eesmärk on lõhkuda NATO sisemist solidaarsust. Kremli propaganda ning tema ‘kasulikud idioodid’ Euroopa paremäärmuslaste ringkondades üritavad õõnestada NATO liikmesriikide omavahelist usaldust ja ühtsust ning haavata NATO toimetulekut. Iga avaldus, mis paneb kahtluse alla NATO valmisolekut Euroopat ja Eestit kaitsta tõhustab Venemaa õõnestustööd. Mõistagi Venemaa ei ole LAAS LEIVAT suuteline tajuma teist keelt kui NATO ühine sõnum.
Esmaspäeval allkirjastas pre si dent Kersti Kaljulaid õhtul maaeluminister Mart Järviku ametist vabastamise ja palus sellele järgnenud avalduses vabandust kantsler Illar Lemetti ees, kelle valitsus samuti esmaspäeval ametist vabastas. ,,Millest ma tahan rääkida, on see, et tänase otsusega said kõik inimesed, kes moel või tei sel meie riiki, meie oma Eestit teenivad, teada, et kui nad kait sevad õigusriiki, lähtuvad amet niku eetikast ja ametivandest, juhivad tähelepanu poliitikute möödalaskmistele, siis saab neist vabariigi valitsuse jaoks lihtsalt juhtimisprobleem,“ sõnas Kalju laid. President Kaljulaid ütles aja kirjanikele, et paneb nii valit suse kui ka riigikogu südamele, et Lemetti ametist vabastami sele ei järgneks sarnane muster teiste ametnike puhul. Peaminister Jüri Ratas (KE) tegi esmaspäeva hommikul ette paneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE). Ratas ütles, et Järvik on oma sõnade, tegude ja mõnel juhul ka tegevusetusega põh justanud olulisi probleeme ja teinud nii avalikkusele, valitsus partneritele ja ka tema enda jaoks edasise koostöö äärmiselt keeruliseks. Valitsus otsustas ka era korralisel istungil vabastada maaeluministri ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. (ERR/EE)
Möödus 101 aastat Vabadussõja algusest Neljapäeval, 28. novembril möödus 101 aastat Vabadus sõja algusest. Pärnus toimus sel puhul Alevi kalmistul mälestustseremoonia, kus hin gepalve luges Pärnumaa male va kaplan Johannes Kakko ja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile asetasid pärjad linna valitsuse, Kaitseliidu, toetuse väejuhatuse staabi, reserv ohvitseride kogu lääne osa konna, Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse ja Eesti sõjahau dade hoolde liidu esindajad. Vabadussõja alguse 101. aastapäeva meenutati ka jumala teenistusega Tori Sõjameeste kirikus. Teenistusel süüdati alta ritulest mälestusleek, mis viidi kalmistule kangelaste kalmule. Samuti asetati 1989.a taasava tud Tori Vabadussõja ausamba jalamile lilled ja pärjad. Vabadussõda algas 28. no vembril 1918. Sõda sai läbi 31. detsembril 1919 sõlmitud ja 3. jaanuaril 1920 jõustunud Eesti ja Nõukogude Venemaa vahe lise vaherahuga. Ametlikult lõp pes sõda 2. veebruaril 1920, mil allkirjastati Tartu rahuleping.
Foto: Marko Mumm, välisministeerium
Eesti, Leedu, Rootsi ja Ukraina välisminister tegid Tallinnas ühisavalduse Eesti välisminister Urmas Reinsalu, Leedu välisminister Linas Linkevičius, Rootsi välisminister Ann Linde ja Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko rõhutasid teisi päeval Tallinnas tehtud ühis avalduses vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele, ter ritoriaalsele terviklikkusele, ühtsusele ja sõltumatusele riigi rahvusvaheliselt tunnus tatud piirides. „Me kutsume Venemaad järgima rahvusvahelist õigust ja selle aluspõhimõtteid ning tühistama samme, mis on nende põhimõtetega vastuolus. Mõis tame jõuliselt hukka Ukraina
suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ilmse rikkumise Vene relvajõudude agressiooni ga alates 2014. aasta veebruarist ning Krimmi Autonoomse Va bariigi ja Sevastopoli linna eba seadusliku liidendamise Vene Föderatsiooniga, mida me ei tunnusta. Rakendame järjekind lalt mittetunnustamispoliitikat, sealhulgas piiravate meetmete kaudu,“ ütlesid ministrid ühis avalduses. Eesti, Leedu ja Rootsi välis ministrid tunnustasid Ukrainat väsimatute püüete eest lahen dada Venemaa jätkuvast agres sioonist põhjustatud konflikt Ukraina idaosas rahumeelselt. Nad rõhutasid, kui tähtis on leida konfliktile jätkusuutlik poliitiline lahendus, mis põhi neb Minski lepete täielikul rakendamisel ja kutsusid Vene maad selles küsimuses täielikku vastutust võtma. (VMPT/EE)
Eestit külastas Ukraina riigipea
Aasta kodanik 2019 on Riina Roose
Teisipäeval viibis Eestis amet likul visiidil Ukraina presi dent Volodõmõr Zelenski, mille käigus kohtus ta ka Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga. Zelenski kohtus ka peaminis ter Jüri Ratase ja Riigikogu esi mehe Henn Põlluaasaga. Lisaks osalesid riigipead kahe riigi digiüritusel Digital Society Sandbox. Ukraina riigipea tutvub ka koos oma Eesti kolleegi ja kait seväe juhataja Martin Heremiga kaitsetööstuse ja Kaitseväe koos töös arendatud militaarvälihaig laga. President Zelenski külastas ka e-Eesti esitluskeskust ja ase tas pärja Vabadussõja võidu samba jalamile. Samuti kohtus ta Ukraina kogukonnaga Eestis. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et loodab Eesti toetusele ÜRO Julgeoleku nõu kogus, mille mittealaliseks liik meks Eesti aastatel 2021-2022 saab. Ta avaldas Eestile tänu selle eest, et Eesti ei tunnista Vene passe, mis on välja antud okupeeritud Ida-Ukraina aladel. ,,Oleme tänulikud nii rahalise, tehnilise, humanitaarse, sõjalise abi eest, mis Eesti on Ukrainale andnud,“ lisades, et Eesti antud abi Ukrainale on ühe elaniku kohta arvestatuna maailma suurim. Samuti tänas ta Eesti kaitsealase koostöö eest ning selle eest, et Eestis on saanud taastusravil käia 182 Ukraina sõjaväelast.
Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas 25. novembril toi munud kodanikupäeva tun nustusüritusel aasta kodani kuks muusiku ja pedagoogi Riina Roose. Riina Roose on Eesti Muu sika- ja Teatriakadeemia laulu pedagoog ja Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja. Ta on lau lupidude uurija, pidude liiku mises oluline kaasamõtleja ning korraldaja. Riina Roose oli samuti tänavuse Tartu laulupeo, mis tähistas 150 aasta möö dumist esimesest laulupeost, üks lavastajatest. Aasta kodaniku 2019 auni metusele esitati 14 kandidaati. Aunimetusega kaasneb rahaline preemia ning alati ka Reti Saksa miniskulptuur „Ühis konna õis“. Aasta kodaniku tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. a. Kodanikupäe va tähistatakse Eestis 26. no vembril. See on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. (KMPT/EE)
Foto: Annika Haas
