Eesti Elu / Estonian Life No. 48 | Nov 29, 2019

This newspaper was mailed on Friday, November 29, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 48, 2019

Reedel, 29. novembril — Friday, November 29

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Kanada kindralkuberner Julie Payette visiidil Eestis Kanada kindralkuberner Julie Payette kohtus oma kahe­ päevasel Eesti visiidil kolma­ päeva hommikul Kadrio­ rus president Kersti Kaljulaidiga. „Meie kaks riiki võivad tun­ duda üksteisest kaugel ja üsna erinevad, kuid meil on siiski suur ühisosa. Täna elab Kanadas umbes 25 000 Eesti juurtega inimest, mis on üks suuremaid kogukondi väljaspool Eestit. Nad kuuluvad Kanada mitmekultuurilisse ühiskonda, kuid teatud mõttes kuuluvad nad ikkagi Eestisse. See loob erilise sideme meie rahvaste

v­ ahel,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist.

Riigipead rääkisid julge­ oleku- ja kliimateemadel ning digikoostööst. Eesti president tänas kohtumisel ka Kanadat panuse eest Lätis paiknevasse NATO lahingugruppi, mis tõs­ tab kogu regiooni turvalisust. „Meil on ka sarnane arusaam peamistest väljakutsetest, mille­ ga siin planeedil silmitsi sei­ same, nagu kliimamuutustega võitlemine ja rahu ning turvali­ suse tagamine. Oleme demok­ raatia ja õigusriigi põhimõtete tugevad toetajad ning eestkõne­ lejad ja väärtustame mõlemad

reeglitel põhinevat mitmepool­ set maailmakorda, kus kokku­ lepetest hoitakse kinni ja järgi­ takse rahvusvahelist õigust,“ rõhutas president Kaljulaid.

Lisaks osalesid president Kaljulaid ja kindralkuberner Payette Tallinna Reaalkooli viienda klassi programmeeri­ mistunnis. Kooli saalis toimus ka vestlusring riigipeade ja ­kosmosekoolide võrgustiku ning Tallinna Tehnikaülikooli kos­ moseprogrammi üliõpilastega.

Kanada kindralkuberner Julie Payette’i visiit on esimene kõrgetasemeline Kanada visiit ­ Eesti Vabariiki. (Allikas: VPK)

Eesti kaitseminister Jüri Luik kohtus Ottawas algas Kanada kaitseminister Harjit Sajjaniga EL filmifestival Kanadas Halifaxis toimunud julgeolekufoorumil osalenud kaitseminister Jüri Luik koh­ tus eelmisel nädalal Kanada kaitseminister Harjit Saj­ janiga, kellega arutati det­ sembris Londonis toimuva NATO liidrite kohtumise küsi­ musi.

Mõlemad ministrid rõhutasid NATO ühtsuse ja solidaarsuse hoidmise vajadust. Luige sõnul on heidutuse seisukohast väga oluline, et kõigi alliansi liik­ mesriikide poolt antavad sõnu­ mid toetaksid NATO ühtsust. „Heidutuse juures ei ole täh­ tis pelgalt sõjaline mõõde.

Oluline on ka poliitilisel ta­ sandil juhinduda põhimõtetest ja arusaamadest, mille kaitseks NATO on ellu kutsutud,“ mär­

kis Eesti kaitseminister.

Ülle Baum, Ottawa

Luige hinnangul on märki­ mist väärt liitlaste kiirus ja ot­ susekindlus, millega reageeriti peale Venemaa agressiooni Ukraina vastu. NATO lahingu­ grupid Balti riikides ja Poolas on selle praktiliseks tõestuseks.

Kaitseminister Luik tänas oma Kanada kolleegi panuse eest meie piirkonna julgeoleku ta­ gamisel. Kanada on Lätis asuva NATO lahingugrupi juhtriik. „Lahingugruppide vaheline koostöö annab meie piirkonna sõjalisele kaitsele veelgi jõudu juurde. Üheks oluliseks väljun­ diks on siin õppustel osale­ mine,“ lisas Luik. Eesti kait­ seminister tervitas ka Kanada otsust liituda Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega.

(Allikas: Kaitseministeerium)

Hilisõhtutel lööb modernne Ottawa kesklinna kunstigale­ rii OAG ehitis särama erk­ sates värvides. Novembri lõpu ja detsembrikuu alguse õhtu­ tel näeb rohkesti filmisõpru selle hoone poole tõttamas, kuna siin toimub iga-aastane Euroopa Liidu filmifestival Alma Duncan Salon’is. See populaarne filmifestival sai alguse 1984. a. Kanada Kinoinstituudi ja Euroopa Liidu Delegatsiooni, EL liik­ mesriikide diplomaatiliste esinduste initsiatiivil ja koos­ töös. Nüüd on ka juba mit­ mendat aastat selle filmifesti­ vali partneriks Ottawa Art Gallery.

Reedel, 15. novembril toimus siin 34. Euroopa Liidu filmifes­ tivali galaõhtu. Sel puhul toi­ mus ka Soome produtsendi Klaus Härö 2018. a filmi ,,One Last Deal“ (,,Tuntematon mes­ tari“) Ottawa esilinastus. Seda Soome filmi näidati ka 2018. a.

Toronto rahvusvahelisel filmi­ festivalil TIFF. Selle aasta filmi­ valik on nii haruldane, et peaae­ gu igal õhtul peaks AGO kinosaali kiirustama, et heita pilk kaasaegsesse EL riikide ­kinematograafiasse ning vaadata EL filmikunsti paremikku esin­ davaid filme, mida tavalises kinoteatris ei näe.

Foto: Kaitseministeerium

(Järgneb lk. 3)

Fotod: Mattias Tammet, Presidendi kantselei

Ottawas toimub 16. novembrist – 8. detsembrini 34. Euroopa Liidu filmi­ festival, mis on korraldatud koostöös Kanada Filmiinstituudi, Euroopa Liidu Delegatsiooniga Kanadas, EL liikmesriikide saatkondadega ning Ottawa Art Gallery’ga. Soome on sel poolaastal EL eesistujamaa, ning Soome film ,,One Last Deal“ avas selle aasta EL filmifestivali Ottawas. Pildil (vasakult): Euroopa Liidu ajutine asjur Kanadas Brice de Schietere, Soome suursaadik Kanadas Roy Kennet Eriksson ja Kanada Filmiinstituudi tegevdirektor Tom McSorley reedel, 15. novembril ELFF Galaõhtul Ottawa kunstigalerii Alma Duncan Salon’is Soomet tutvustava plakati ees.

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Nr. 48

Maaeluministeerium jäi ministri ja kantslerita

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 PDF-/Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Quo vadis, NATO ja Eesti Üle-eelmisel nädalavahetusel kohtusid Eesti kaitseminister Jüri Luik ja tema Kanada kolleeg Harjit Sajjan järjekordsel NATO julgeolekufoorumil Halifaxis. Käsitleti NATO küberakaitsekeskust Tallinnas ning NATO ühtsust ja solidaarsuse hoidmise vajadust.

Luik rõhutas, et heidutuse seisukohast on väga oluline, et kõigi allianssi liikmesriikide poolt antavad sõnumid toetaksid NATO ühtsust. Vägagi vastuolus selle hoiakuga olid Eesti siseministri Mart Helme väljaütlemised Soome meediale mõne nädala eest.

Helme seletas Tallinnas käinud Soome poliitajakirjanikele, et NATO on kriisis ning Eesti valitsus valmistab ette ,,plaan B“ (variant B) juhuks kui allianss ei suuda oma ülesandeid täita. Kuigi sise­minister hiljem eitas Soome ajakirjanike tõlgendusi tema esinemi­sest, siis soomlased, eriti Iltalehti ‘faktikontrolör’, siiski ei taga­nenud sellest, mida oli ajalehtedes ära toodud ja TV-s edastatud.

Kaitseminister Luik reageeris uudistele otsekoheselt: ,,Eesti valitsus pole kunagi arutanud ega kavatse arutada mingit plaan B. Sellised jutud on absurdsed, need ainult õõnestavad NATO ühtsust ja nõrgendavad heidutust.“ Endine peaminister Mart Laar oma kriitikas ‘plaan B’ kohta tabas võibolla olulisima põhjuse Helme idee tagasi lükkamiseks: ,,Plaan B tähendaks mingite erisuhete otsimist Venemaaga, nagu mitmed Helme partnererakonnad Euroopas seda teha üritavad. Eks seda on meiegi regioonis varemgi juhtunud. Moskva tahtmiste ees alistumine pole siiski tee, mida Eesti peaks valima.“ Välisminister Urmas Reinsalu oli samal lainepikkusel: ,,...NATO-le pole võimalik alternatiivi kollektiivkaitses leida ja puudub ka vajadus.“ Reinsalu toonitas, et Eesti teeb julgeolekupoliitilist ja sõjalist koostööd oma regio­ naalsete liitlastega nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolses ja kollektiivses vormis.

On kasulik meenutada, et 1949. aastal, kui Washingtonis sõlmiti NATO leping, ennustati harta kestuseks umbes 20 aastat, pärast mida oleks pakt aegunud. Allianss on püsinud ligi kolmkümmend aastat peale külma sõja lõppu. Julgeolekukeskkond on täielikult muutunud, kuid NATO on ülivajalik isegi siis, kui Euroopa suudab end kunagi ise kaitsta.

Tagasihoidlikult öeldes Venemaal pole mingit tahtmist hoida normaal­ seid suhteid oma naaberriikidega ning NATO-ga. On ainult vaja nimetada Gruusiat, Krimmi, Moldovat ja neli aastat kestnud Venemaa rünnakut Ukrainas. Venemaa arsenal on mitmekülgne, küberrünnakutest energia varus­tuse katkestamiseni. Neid on juba relvadena rakendatud ilma kahuri pauguta.

Liim, mis hoiab NATO liikmesriikide ühtsust, on selgelt ühised väärtused ja eesmärgid. Washingtoni Valge Maja segased sõnumid NATO tähtsusest ning EKRE juhtkonna mõtlematud väljaütlemised ainult julgustavad Kremli agressiivsust. NATO peab olema võimeline säilitama ja tugevdama solidaarsust, et ületada mitmesuguseid väljakutseid.

Venemaa eesmärk on lõhkuda NATO sisemist solidaarsust. Kremli propaganda ning tema ‘kasulikud idioodid’ Euroopa paremäärmuslaste ringkondades üritavad õõnestada NATO liikmesriikide omavahelist usaldust ja ühtsust ning haavata NATO toimetulekut.

Iga avaldus, mis paneb kahtluse alla NATO valmisolekut Euroopat ja Eestit kaitsta tõhustab Venemaa õõnestustööd. Mõistagi Venemaa ei ole LAAS LEIVAT suuteline tajuma teist keelt kui NATO ühine sõnum.

Esmaspäeval allkirjastas pre­ si­ dent Kersti Kaljulaid õhtul maaeluminister Mart Järviku ametist vabastamise ja palus sellele järgnenud avalduses vabandust kantsler Illar Lemetti ees, kelle valitsus samuti esmaspäeval ametist vabastas. ,,Millest ma tahan rääkida, on see, et tänase otsusega said kõik inimesed, kes moel või tei­ sel meie riiki, meie oma Eestit teenivad, teada, et kui nad kait­ sevad õigusriiki, lähtuvad amet­ niku eetikast ja ametivandest, juhivad tähelepanu poliitikute möödalaskmistele, siis saab neist vabariigi valitsuse jaoks lihtsalt juhtimisprobleem,“ sõnas Kalju­ laid.

President Kaljulaid ütles aja­ kirjanikele, et paneb nii valit­ suse kui ka riigikogu südamele, et Lemetti ametist vabastami­ sele ei järgneks sarnane muster teiste ametnike puhul.

Peaminister Jüri Ratas (KE) tegi esmaspäeva hommikul ette­ paneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE). Ratas ütles, et Järvik on oma sõnade, tegude ja mõnel juhul ka tegevusetusega põh­ justanud olulisi probleeme ja teinud nii avalikkusele, valitsus­ partneritele ja ka tema enda ­jaoks edasise koostöö äärmiselt keeruliseks.

Valitsus otsustas ka era­ korralisel istungil vabastada maaeluministri ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti.

(ERR/EE)

Möödus 101 aastat Vabadussõja algusest Neljapäeval, 28. novembril möö­dus 101 aastat Vaba­dus­ sõja algusest. Pärnus toimus sel puhul Alevi kalmistul mälestustseremoonia, kus hin­ gepalve luges Pärnumaa male­ va kaplan Johannes Kakko ja Vabadussõja mälestusmärgi jalamile asetasid pärjad linna­ valitsuse, Kaitseliidu, toetuse väejuhatuse staabi, reserv­ ohvitseride kogu lääne osa­ konna, Eesti sõjameeste Pär­nu ühenduse ja Eesti sõjahau­ dade hoolde liidu esindajad.

Vabadussõja alguse 101. aasta­päeva meenutati ka jumala­ teenistusega Tori Sõjameeste kirikus. Teenistusel süüdati alta­ ritulest mälestusleek, mis viidi kalmistule kangelaste kalmule.

Samuti asetati 1989.a taasava­ tud Tori Vabadussõja ausamba jalamile lilled ja pärjad.

Vabadussõda algas 28. no­ vembril 1918. Sõda sai läbi 31. detsembril 1919 sõlmitud ja 3. jaanuaril 1920 jõustunud Eesti ja Nõukogude Venemaa vahe­ lise vaherahuga. Ametlikult lõp­ pes sõda 2. veebruaril 1920, mil allkirjastati Tartu rahuleping.

Foto: Marko Mumm, välisministeerium

Eesti, Leedu, Rootsi ja Ukraina välisminister tegid Tallinnas ühisavalduse Eesti välisminister Urmas Reinsalu, Leedu välisminister Linas Linkevičius, Rootsi välisminister Ann Linde ja Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko rõhutasid teisi­ päeval Tallinnas tehtud ühis­ avalduses vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele, ter­ ritoriaalsele terviklikkusele, ühtsusele ja sõltumatusele riigi rahvusvaheliselt tunnus­ tatud piirides. „Me kutsume Venemaad järgima rahvusvahelist õigust ja selle aluspõhimõtteid ning tühistama samme, mis on nende põhimõtetega vastuolus. Mõis­ tame jõuliselt hukka Ukraina

suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ilmse rikkumise Vene relvajõudude agressiooni­ ga alates 2014. aasta veebruarist ning Krimmi Autonoomse Va­ ba­riigi ja Sevastopoli linna eba­ seadusliku liidendamise Vene Föderatsiooniga, mida me ei tunnusta. Rakendame järjekind­ lalt mittetunnustamispoliitikat, sealhulgas piiravate meetmete kaudu,“ ütlesid ministrid ühis­ avalduses.

Eesti, Leedu ja Rootsi välis­ ministrid tunnustasid Ukrainat väsimatute püüete eest lahen­ dada Venemaa jätkuvast agres­ sioonist põhjustatud konflikt Ukraina idaosas rahumeelselt.

Nad rõhutasid, kui tähtis on leida konfliktile jätkusuutlik ­ poliitiline lahendus, mis põhi­ neb Minski lepete täielikul ­rakendamisel ja kutsusid Vene­ maad selles küsimuses täielikku vastutust võtma. (VMPT/EE)

Eestit külastas Ukraina riigipea

Aasta kodanik 2019 on Riina Roose

Teisipäeval viibis Eestis amet­ likul visiidil Ukraina presi­ dent Volodõmõr Zelenski, mille käigus kohtus ta ka Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga.

Zelenski kohtus ka peaminis­ ter Jüri Ratase ja Riigikogu esi­ mehe Henn Põlluaasaga. Lisaks osalesid riigipead kahe riigi digiüritusel Digital Society Sandbox.

Ukraina riigipea tutvub ka koos oma Eesti kolleegi ja kait­ seväe juhataja Martin Heremiga kaitsetööstuse ja Kaitseväe koos­ töös arendatud militaarvälihaig­ laga.

President Zelenski külastas ka e-Eesti esitluskeskust ja ase­ tas pärja Vabadussõja võidu­ samba jalamile. Samuti kohtus ta Ukraina kogukonnaga Eestis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et loodab Eesti toetusele ÜRO Julgeoleku­ nõu­ kogus, mille mittealaliseks liik­ meks Eesti aastatel 2021-2022 saab. Ta avaldas Eestile tänu selle eest, et Eesti ei tunnista Vene passe, mis on välja antud okupeeritud Ida-Ukraina aladel. ,,Oleme tänulikud nii rahalise, tehnilise, humanitaarse, sõjalise abi eest, mis Eesti on Ukrainale andnud,“ lisades, et Eesti antud abi Ukrainale on ühe elaniku kohta arvestatuna maailma suurim. Samuti tänas ta Eesti kaitsealase koostöö eest ning selle eest, et Eestis on saanud taastusravil käia 182 Ukraina sõjaväelast.

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas 25. novembril toi­ munud kodanikupäeva tun­ nustusüritusel aasta kodani­ kuks muusiku ja pedagoogi Riina Roose.

Riina Roose on Eesti Muu­ sika- ja Teatriakadeemia laulu­ pedagoog ja Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja. Ta on lau­ lupidude uurija, pidude liiku­ mises oluline kaasamõtleja ning korraldaja. Riina Roose oli samuti tänavuse Tartu laulupeo, mis tähistas 150 aasta möö­ dumist esimesest laulupeost, üks lavastajatest.

Aasta kodaniku 2019 auni­ metusele esitati 14 kandidaati.

Aunimetusega kaasneb rahaline preemia ning alati ka Reti Saksa miniskulptuur „Ühis­ konna õis“.

Aasta kodaniku tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. a. Kodaniku­päe­ va tähistatakse Eestis 26. no­ vembril. See on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja ­kodanikuks pürgijatele.

(KMPT/EE)

Foto: Annika Haas

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Ottawas algas…

(Algus lk. 1)

On tore näha, et Euroopa Filmifestival Ottawas toob kokku palju Euroopa juurtega filmihu­ vilisi. See üritus on saanud iga-aastaseks meeldivaks tradit­ siooniks.

Eestit esindab sel aastal 2018. a parim Eesti film ,,Seltsimees laps“ (,,The Little Comrade“), mis põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel ro­ maanidel ja on režissöör Moonika Siimetsa esimeseks täispikaks mängufilmiks.

Kohtumiseni Eesti filmiõhtul pühapäeval, 8. detsembril kell 4 p.l. Alma Duncan Salon’is (3. korrusel) Ottawa Art Gallerys. Sissepääs 10 Daly Ave või 50 Mackenzie King Bridge.

••• Kui Ottawas EL filmifestival alles algas ja on praegu täis­ hoos, siis sel aastal 15. korda Torontos toimunud samalaadne festival lõppes 21. novembril sama soome filmiga (,,One Last Deal“), millega Ottawa filmi­ sündmus algas. Ka Toronto festival on aastati järjest enam ­ populaarsust kogunud ja filmi­ õhtutel lookleb pikk huviliste järjekord kinoteatri ukse taga.

Filmide linastamist korraldavad EL riikide esindused ja kultuu­ riorganisatsioonid Torontos.

Mõned faktid tänavusest üliedukast festivalist – kokku 16 päeva (7.-21.novembrini) kest­ nud filmisündmus tõi 28 liik­ mesmaa filme vaatama 7500 huvilist, 11 linastust toimusid välja müüdud saalile ajaloolises Royal kinoteatris College’i tänaval, viiel linastusel olid kohal filmitegijad. Linastunud ­ filmide hulgas oli üheksa Toronto, kümme Kanada ja kaks Põhja-Ameerika esilinas­ tust. Festivali heaks korda­ minekuks aitas kaasa 40 vaba­ tahtlikku, kes aitasid ekraanile tuua 2794 minutit liikuvaid pilte Austria, Belgia, Bulgaaria, Kroaatia, Küprose, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsus­ maa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luxemburgi, Malta, Hollandi, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Slovee­ nia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi filmitegijatelt.

Publik valis sel aastal oma lemmikuks Saksamaa filmi ,,Balloon“ (rež. Michael ,,Bully“ Herbig), mis põhineb tõsielulis­ tel faktidel ja räägib põgenemi­ sest Ida-Saksamaalt vabasse maailma külma sõja ajal.

Lühikokkuvõtet festivalist näeb: https://vimeo.com/374745406

Saksa väljaanne: Browderi väidetes on olulisi vasturääkivusi Saksamaa väljaande Der Spie­ geli hiljutises artiklis, mille autor on Benjamin Bid­ der, avaldatakse arvamust, et Briti-USA investori Bill Brow­ deri väidetes, mis puu­dutavad tema töötaja Sergei Magnitski surma 2009. a ja mille alusel on USA ja mitu lääneriiki kehtestanud Vene­maa vastu sanktsioone, esineb märkimis­ väärseid vasturääkivusi.

Artiklis tuuakse välja, et Browder on enda ja Magnitski lugu esitanud nii, et seda lääne­ riikide pealinnades rohkem kuul­da võetaks, jättes sealt välja asjaolusid, mis puudutavad Browderi investeerimisfirma Hermitage Capital Management varasemaid äripraktikaid ja probleeme Venemaal.

Der Spiegel meenutab, et Hermitage Capital Management oli varem üks suuremaid välis­ investoreid Venemaal ning Browder oli president Vladimir Putini üheks eestkõnelejaks lääneriikides. See kestis 2005. aastani, mil Browderil keelati Venemaale sisenemine. Saksa ajakiri küsib, kas Browderi te­ gevuses on isiklikul kättemak­ sul laiemalt arvatust olulisem roll. (ERR/EE)

IMF hakkab uurima rahapesuvastast tegevust Põhja- ja Baltimaades Rootsi keskpanga teatel hak­ kab Rahvusvaheline Valuu­ta­ fond (IMF) uurima Põhja­ maade pankade ja järele­ valveorganite rahapesuvastast tegevust Põhjamaades ja Baltimaades. „Juba mõnda aega on aru­ tatud, et peaks olema keegi väl­ jastpoolt, kes vaataks, kuidas me käsitleme või pigem ei ole käsitlenud rahapesu küsimusi Põhja- ja Baltimaades,“ ütles Rootsi keskpanga president

3

Välisministeerium tunnustas kodanikupäeval rahvadiplomaate Kodanikupäeval, 26. novemb­ ril tunnustas välisministee­ rium aukirjaga rahvadiplo­ maate ja kodanikuühendusi, kes on märkimisväärselt aida­ nud edendada Eesti keelt, kul­ tuuri ja ettevõtlust maailmas.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. a andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäeva eesmär­ giks on teadvustada kodaniku­s­taatust ja tõsta kodanikuuhkust.

Välisministeerium tänas ja tunnustas teiste hulgas järgmisi isikuid ja kodanikuühendusi: Viini Eesti Kool – olulise panuse eest eesti keele ja Eesti kultuuri õpetamisse ning Eesti kogukonna sidususe hoidmisse Austrias; rahvatantsurühm „Tuu­ letütred“ – eestluse edendamise ja Eesti rahvakultuuri tutvusta­ mise eest Hollandis; Hain Rebas – eestluse hoidmise ning Eesti ajaloo ja kul­tuu­ri tutvusta­ mise eest Rootsis; ESTO 2019 Helsingi komitee – ESTO 2019 Helsingis toimunud ürituste eduka läbiviimise ja eestluse hoidmise eest; Katrin Legrain – Eesti tutvustamise ja eestluse hoidmise eest Suur­ britannias; Kristy Sheldon – Eesti laste­ laagrite korraldamise, noorte harimise ja eestluse edendamise eest Suurbritannias; Neil Taylor – pühendunud töö eest Eesti ajaloo ja kultuuri ­tutvustamisel Suurbritannias; Milton ja Eliza­ beth Davis – Eesti-Marylandi suhete arenda­mise eest USA-s; Eve Mutso – Eesti tantsukunsti tutvustamise eest Suur­ britan­ nias. (VMPT/EE)

Stefan Ingves ajakirjanikele, ­vahendas Reutersit Äripäev.

Ingvese sõnul on töö juurd­ luse raamistamiseks käimas ja IMF alustab tööd 2020. aasta esimeses pooles. (ÄL/EE)

JÕULUTERVITUSED 2019 Eesti Elu ajalehes ja veebil Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) korraldusel.

Saatke oma jõulutervitused Eesti Elu paber- ja võrgulehe kaudu! „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttvatele ja kõikidele rahvus­kaaslas­tele üle maailma rõõmsaid jõulu­pühi ning soovide ja lootuste täitumist 2020. aastal!“ Jõulutervituste/annetuste alammäär: üksikisik – $15, perekond – $20.

Oma nimed saab isiklikult kirja panna Toronto Eesti Majas konsulaadis, tel. 416-461-0764, epost: consul@heinsooinsurance.ca, EKN epost: estoniancentralcouncil@gmail.com või Eesti Elu kontoris, tel 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu.ca Tšekid saata: EKN, 310 Bloor St. W, Toronto, ON M5R 1W4 Nimede kirjapanemise viimane tähtpäev: 16. detsember 2019

Korp! Amicitia 95!

Rail Baltic Eestis sai nurgakivi Neljapäeval asetati Rail Balticu põhitrassi esimese objekti, Saustinõmme viadukti nurga­ kivi, mis tähistab ühtlasi Rail Balticu kiire raudteeühenduse ehituse algust.

Ehituse lükkasid käima peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. (ERR/EE)

Hoiame oma siseasju saladuses küll, nagu nõuab amicade tõotus, aga üldiseks saladuseks on see, et oleme juba 95 aastat noored! Korp!

Amicitia leib cantus ütleb: ,,Noor olla on kevadet rinna sees kanda“ ja seda rinna sees kandvat noorust pühitsesid amicad vanuses 19 kuni 86 reedel, 22. novembril mugavas akadeemilises kodus Tartu College’is. Toronto koondise traditsioonilist 95. a. juubeli õestumise tsere­ mooniat juhendasid (teises reas keskel) Leila Hess, esinaine Heili Toome, abiesinaine Mari Pikkov ja Kay Kay Mägi. 24. novembril 1924. aastal asutatud akadeemiline sõprusorganisatsioon korp! Amicitia elab, kasvab ja õitseb Torontos, Tartus ja Tallinnas. Foto: Peeter Põldre

4

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Nr. 48

märkmik

Riina Kindlam, Tallinn

Vaataja silmad

Turniirist osavõtjad (taga): Ernest Sinko, Martin Veltmann, Brandon Iannuzzi, Mati Saastamoinen. Ees: Jaak Triefeldt, Mai Vomm Järve, Jaak Järve.

Toronto Eesti Maleklubi sügisturniiri võitis Martin Veltmann Toronto Eesti Maleklubi sü­ ­ gis­turniir toimus 23. no­­vemb­ ril Baptistikiriku allsaalis.

Turniir peeti viievoorulises šveit­ si süsteemis, 30 minutit mängijale. Osales seitse män­ gijat. Parima tulemuse saavu­ tas Martin Veltmann (5 punk­

ti), teine ja kolmas olid vas­ tavalt Jaak Triefeldt (4 p) ja Jaak Järve (3.5 p).

Osalesid veel: Ernest Sinko (1.5 p), Mati Saastamoinen (1.5 p), Brandon Iannuzzi ja Mai Vomm Järve, mõlemad 1 punkt.

Annetaja tutvustus: Anne-Mai Kaunismaa tantsu ,,Tuljak“.

Kalevipoja laud Oma eesti juuri tähtsana pidades, Anne-Mai Kaunismaa ja tema perekonna jaoks on tugev eesti kogukond ja selle toetamine alati oluline olnud.

Nüüd on Anne-Mai kogukonna tuleviku kindlustamise nimel annetanud sada tuhat dollarit International Estonian Centre (IEC) projekti edukaks läbiviimiseks. ,,Kingitus on tehtud meie pere poolt mälestades abikaasa Sulev Valdurit, kes läks manalateele möödunud aasta 20. detsembril, neli päeva enne 59. pulma-aastapäeva,“ ütles Anne-Mai. ,,Selline toetus oleks olnud talle väga südamelähedane ning tähendanud väga palju.“ Ontarios Burlingtonis elaval AnneMail on kolm tütart: Liisa elab New Jersey’s koos abikaasa Dani ja tütarde Kariina ja Kailaga; Riina ja Toivo elavad Victoria Harbouris Midlandi lähedal Ontarios, neil on kaks poega KarlLembit ja Eerik; Tiina ja Jamie elavad Burlingtonis ning neil on tütar Victoria ja poeg Wesley. Tiina tütar Ingrid suri mitu aastat tagasi.

Eesti traditsioonid põimuvad Kau­ nis­ maa perekonnas läbi põlvkondade.

Wesley ja tema verivärske abikaasa Meg, kes elavad Bostonis, õppisid hiljuti Cape Codis peetud pulmapeol ­ tantsima traditsioonilist eesti rahva­

oli Wesley eestlaste suvelaagris kasvatajaks. ,,Lapselapsed tunnevad suurt huvi oma eesti juurte vastu, mis on minu arvates väga positiivne,“ nimetab ­ Anne-Mai. Patriotismitunne oma esivanemate pärandi vastu on peres tugeva traditsiooniga. ,,Eesti kogukonna toetamine kasvõi läbi tule ja vee oli meie sisse juurutatud juba väga varases nooruses.“ Ta mäletab, kuidas Sulev Valduri ema Marta, kes elas 98-aastaseks, võttis järjepidevalt osa Eesti iseseisvust toetavatest meeleavaldustest. ,,Eesti Maja oli aastaid meie teine kodu,“ meenutab Anne-Mai. ,,Meie ­tütred käisid eesti koolis ning osalesid gaiditöös, saades gaidi- ja hundujuhtideks. Nii abikaasa kui ka mina kuulusime erinevatel aegadel Toronto Eesti Maja juhatusse ja olime paljude tegevustega tihedalt seotud.“ Anne-Mail on väga lähedane kokkupuude praeguse Broadview Avenuel asuva Eesti Maja olukorraga. Ta täitis juhatuses mitu aastat revidendi kohustust ning oli tunnistajaks sellele, kuidas maja kasutamine ajaga vähenes ja üleüldine seisukord halvenes. ,,Kogukond ei kasuta enam hoonet nagu vanasti. Oma ürituste läbivii-

Maleklubi tänab kiriku pere­ naist Mai Kipperit lahke vastu­ võtu ja maitsva kohvi eest.

Kevadturniir peetakse april­ lis. Huvilistel palun ühendust võtta: Jaak Järve at 416-2229445 või email: jaakjarve@aol. com miseks valitakse muid paiku ja nõnda on lihtsalt kadunud jätkusuutlikkus,“ ütles ta. „Seetõttu on uue keskuse loomine väga paljulubav. Kogukonda süstitakse uut entusiasmi ja tuge. Ma ootan väga, millal saan minna uude keskusesse, et seal sõpradega kohtuda või osa võtta paljudest huvitavatest üri­ tustest.“ Ta usub, et IEC asukoht linna ­südames on ainult plussiks. ,,Minu jaoks on sinna palju lihtsam jõuda kui Eesti Majja. Burlingtonis saan minna Go-rongile, mis viib Union peatusesse ning sealt edasi Spadina jaama. See on mugav nii nendele, kes elavad linnas kui ka neile, kes asuvad väljaspool linna nagu mina,“ selgitab ta.

Anne-Mai rõhutab, et ühe keskse paiga olemasolu aitab eesti kogukonda rohkem kokku tuua ning säilitada. (IEC asub Tartu College’i kõrval, millest on kujunenud erinevate eestlaste ürituste toimumiskoht).

Anne-Mai ja Sulev Valdur olid innovaatilised äriinimesed. Nad asutasid ettevõtte nimega Kaval (mis eesti keeles tähendab ka nutikust), ning just selline ettevõte oligi. Koos töötati välja toode, mis kasutab raadiosagedusi metrootunnelites suhtlemiseks, ning nende klientide hulka kuulusid nii Toronto Ühistransport (TTC) kui ka Los Angelese ja Türgi transpordifirmad.

Anne-Mai enda jaoks saab IEC’ga justkui ring täis eesti kogukonnas, kuhu ta on juba väga noorest peast kuulunud. Sinna sisse jäävad iga viie aasta tagant tehtud reisid Eestisse, et tähistada abikaasa sünnipäevi. 2014. aasta laulupeo ajal peeti pidu 80. verstaposti täitumise puhul. Sel suvel oli Eesti 100. sünniaastapäev ja 2019. aasta laulupidu ning Kaunismaa pere käis Eestis, et viia osa Sulev Valduri tuhast tema õe Endla puhkekoha kõrvale. Endla elutee katkes juba 1944. aastal ja ta on maetud Tallinnas Metsakalmistule. ,,Kõik kuus lapselast olid kohal,“ jutustas Anne-Mai. ,,Mu abikaasa soovis väga, et Kanadas hoitaks eestlust elus.

Meil on hästi läinud, oleme olnud õnnega koos võimaluse üle just siin ­ elada, ja ma tean, et mu abikaasa toetaks väga minu otsust Eesti kogukonda sel viisil toetada.“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku

Anne-Mai ja Sulev Kaunismaa koos tütarde Liisa, Riina ja Tiinaga.

International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepane-

Mis on pildil? Laste loomingus on võrratut universaalsust – kae seda, mis kõnetab! Sõltuvalt kultuuri- või kulinaariaruumist, köögikommetest... võiks arvata, et eestlane näeb siin jämedajalg­ set seent ja unistab puraviku mekist (jalg on punane), kuid kübar on seenel siiski roheline, valgete täppidega, mis ei tõota head.

(Roheline kärbseseen on ingl. k. death cap.) Ent kas kanada noormeest, kes tolle jõulise taiese kunstikoolis maalis, inspireeris korilus või kook? Kipun arvama, et magus muffin, õigekeelsus­ sõnaraamatu vastega: „keeksike“; täpsemini „väike ümmargune vormikook“. Tegelikult muffin ei vaja vist kursiivi, sest neid küpsetatakse Eestis juba mõnd aega ja siiski muffineid, mitte muhvineid. Muhv (ingl. muff) on „naiste talverõivastuse juurde kuuluv ese käte soojendamiseks“ ning seda kannab rüüna seljas Eno Raua lasteraamatu „Naksitrallid“ üks tegelastest, kelle nimi on Muhv. (Kokku on kolm mehikest: Muhv, Sammalhabe ja Kingpool.) Siinse seen-muffini pealgi on mehike, kuid tal lehvib muhv või keep turjal ja sulg on kaabus; pole ilmselt sama sell.

Võib-olla ongi kangelane, kes vallutab ja hävitab surmavalt mürgist seent... või on see vastupidiselt juba uue aasta õnnitluskaart!

Vanadel pühadekaartidel olid tihti (saksa kultuuriruumi eeskujul) peal õnnesümbolid: põrsad, hoburauad, ristikheinalehed ja punased valgetäpilised kärbseseened. Sealt väljend ÕNNESEEN (Glücklicher Pilz, ein Glückspilz), mis tihti sirgub kuuse- ehk ­jõulupuu juurestikul. „Ere punane tuli talvepimeduses“, millest hingeloomad põhjapõdrad svipsi jäävad ning samades toonides rõivastub jõuluvana, põhjaraalt pärit šamaan...

Oi, kui suured silmad vaatavad vaatajat! Toronto Humbercresti kooli prantsuse keelekümbluse programmis käiv tüdruk maalis siira autoportree küsides: Qui suis-je? (Kes ma olen?), lisades vihjena J’aime aller au chalet (Mulle meeldib suvilas käia).

Piilusin taiese taha ning pildil on kujutatud Hannah. Kuid usun, et Eestis igaüks, kes joonistusele pilgu heidaks, mõtleks vaid ühte – SIPSIK! – üks tuntumaid tegelasi eesti lastekirjanduses ja seda juba aastast 1962. Jälle lastekirjanik Eno Raud ja kunstnik Edgar Valter, kes teisest ilmast vaatavad, kuidas uuel aastal jõuab Sipsik suurele kinolinale! Seoses sellega tõusis hiljuti Eestis jututeemaks „igikestev küsimus“ (Postimehe elu24.ee), kas Sipsik on poiss või tüdruk. Mingeid konkreetseid sootunnuseid tal pole ja see pole ka probleemiks olnud. Sipsik on lihtsalt üks vahva sõber, nukk. Kuid Eno Raua lesk, samuti armastatud lastekirjanik Aino Pervik olla äsja kinnitanud, et Sipsik on siiski poiss. Selle peale ei oska kohe midagi arvata. Iga laps ja Sipsik võiks jätkuvalt otsustada ise. Selles suhtes oli tore tegelane oma ajast kaugel ees ja selles koolimajas, kus pilt ripub, saaks ta muretult käia sooneutraalses WCs (All gender restroom).

Fotod ja tekst: Riina Kindlam

mise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2020. aasta alguses.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil annetused@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste

puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksukviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti pole oma õigussüsteemiga avatud maailmas üksi Võrdleva õiguse uurimise ja õpetamise vajadusest Eestis Peeter Järvelaid Hiljutistes arvukates meedias avaldatud uudistes on ära toodud ajakirjanike interv­ juusid juhtivate juristidega (prokurörid, uurijad jt), selle kohta, kuidas on tekkinud olukord, et Eesti on rahapesu alal (Danske Bank jt Eestis asuvad välispangad) maail­ mas kuulsaks saanud. Samas selgub, nagu läbi lillede, et Eesti seadusandja on osanud mõningate kuritegude eest määrata üle keskmise ran­ gemad karistused, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Aga just rahapesu tõkestamise vastu võitlust näitav karistus­ poliitika ajab muigama – kui hambutud saavad olla pan­ kadele määratavad trahvid ja pangaametnikke praktiliselt ei ohustagi kohtukulli ette too­ mine.

Uhkete ordenitega pärjatud suusatreenerit Mati Alaveri võib aga oodata palju karmim karis­ tus Saksamaal ja Austrias, juhul kui meediasse lekkinud süüdis­ tused peaks paika pidama.

Tegemist võib olla rahvusvahe­ lises kurjategijate grupeeringus osalemisega, mis üle maailma (Euroopa?) vahendas tipp­ spor­ dis tippu püüdlejatele (keelatud) dopinguaineid. Mati Alaveri juhtumi kohtusse jõudmise eel

tekkisid „nagu nõiavitsast“ Eestis uued seaduseelnõud, mis parlament ülikiirelt jõustas – kuid ikkagi sedasi, et Alaveri juhtum saab sellest uuest dopin­ gupoliitikast välja jääda.

Nagu pankade puhul, nii ilm­ selt ka Alaveri juhtumis, hakka­ vad valdkonna eest vastutajad kordama sama mantrat – „olu­ kord oli teine ja me veel ei saanudki aru saada, kuidas teha seadusi nii, et need ei looks olukorda, kus teatud kuritegusid „lihtsalt on Eestis ohutu ellu viia“.“ Loomulikult on inimesi, kes ei usu, et meie juhtivad spetsia­ listid (ka juristid) on nii ruma­ lad, kui nad antud juhtude ilm­ nemisel end püüavad esitleda.

Teised on nende peale väga ­kurjad, sest Eestis oleks võinud juba ammu olla välja selgitatud, et oma seadusandlusse ei tohi panna „lühemaid tünnilaudu“ kui meie lähematel ja kaugema­ tel naabritel. Teadagi, et lühe­ mate tünnilaudade kohalt hak­ kab vesi tünnist välja valguma just sinna poole, kus see lühem tünnilaud on. Välispankade poputamisega Eestis võttis par­ lament vastu „vajalike seaduste pakette“, mis olid välispankade poolt ette valmistatud või nende lobbytöö tulemusena vormitud selliseks, nagu pankadele näis Eestis tegutsemiseks mugav ole­ vat. Näiteks teavad Madalmaade inimesed, et naabritest mada­ lama valli ehitamine on kokku­ hoid vaid esimese suurema

Taanlased kutsuvad jalgrattaga sõitma Ülle Baum 2012. a Taanist Kopen­ haa­ genist alguse saanud glo­ baalne liikumine ,,CYCLING WITHOUT AGE“ on jõudnud juba 42 riiki, sealhulgas ka Kanadasse, Rootsi ja Soome. Üle kogu maailma on 1, 643 vabatahtlike organisatsiooni, kelle kasutuses on 2,200 tris­ haw’i, jalgratast, kus kaks

inimest saavad vabalt istuda ja kolmas sõidab. TrioBike on üks sellise jalgratta väga hea mudel.

Taanlane Ole Kassow oli see, kes pani alguse sellele õilsale liikumisele, mis on eriti eluliselt vajalik kõigi erinevate vanuse­ gruppide inimestele, kes ei saa kõndida. Eriti on see suureks toeks vanemas eas. Ole Kassow esines Ottawas väga huvitava

Taani suursaadik Hanne Fugl Eskjær korraldas oma kodus Taanis 2012. a. alguse saanud globaalse liikumise ,,Cycling Without Age“ kohta loengu ja vastuvõtu. Pildil Ottawa City Councillor Jeff Leiper, Ottawa City Councillor Theresa Kavanagh, Taani suursaadik Hanne Fugl Eskjær ja ,,Cycling Without Age“ globaalse liikumise asutaja Ole Kassow Taanist, jalgrattal, mis on valmis sõidutama kahte inimest.

Foto: ©Ülle Baum

üleujutuseni. Madalmaades ei lase sellist „kokkuhoiupoliitikat teha“ ka naabrid, sest kui ühe lõigu „kokkuhoiu“ tulemusena üleujutuse ajal puruneb kogu suurem tamm, siis pole kokku­ hoid enam kuidagi vaid ühiseid mängureegleid rikkunule.

Nii pankade skandaali kui Eesti tippsporti varjutav dopin­ gusaaga olnuks ette aimatav, kui vaid üks jurist oleks võrrelnud Eesti karistusseadustiku neid regulatsioone teiste (kas või Euroopa Liidu) regulatsioonide­ ga. Nüüd on aasta AD 2019 lõpupoole küsimus – kuidas ja miks – pole Eestis juriste, kellel oleks võimalused tegelda võrd­ leva õigusega.

Võrdlev õigus kui teadus sündis esialgu suuresti kaup­ meeste õigusena. Teise maail­ masõja järel on see muutunud riikide strateegiliste uuringute osaks ja valdkond on laienenud avaliku õiguse võrdlusele, aga samuti karistusõiguse, krimino­ loogia ja kuritegevussotsioloo­ gia võrdlevale uurimisele. Miks Eestis sellist teadmist pole ja miks pole aastast 1991 sellesse valdkonda sihipäraselt inves­ teeritud? (Pigem on olnud ­suund vastupidine, enamik võrd­ levat õigust pakkuvaid õppe­ toole on uuemate reformide käi­ gus ülikoolides likvideeritud.)

Pole kahtlust, et aastal 1991 uskusime kõik siiralt, et Eesti Vabariik käivitub uutes võima­ lustes kujul, mis loomulikult hakkavad vastama kõrgetele õi­ gusriigi standardite ning et meie oma riiki juhtivad inimesed, sealhulgas meie endi seast vali­ tud parlament, teeb meie enda

loenguga Taani suursaadiku ko­ dus 22. oktoobril ning võttis osa järgmisel päeval ühisest üle­ linnalisest jalgrattasõidust, mis oma finaaliks jõudis ka Ottawa linnahalli. Inimesel on õigus olla õnnelik ja selline eriline jalgrattsõit annab võimaluse lii­ kuda vabalt looduses, nii linnas kui maal. Üks vabatahtlik, keda kutsutakse piloodiks, saab väl­ ja­ õppe ning on võimeline sõi­ dutama kahte inimest. See vabatahtlik ettevõtmine liidab inimesi, hoiab tervist ning an­ nab paljudele väärika ühiskond­ liku tegevuse võimaluse. Lähe­ malt saab selle globaalse liiku­ misega tutvuda Kanadas https://cyclingwithoutage.ca/ Ole Kassow, selle CYCLING WITHOUT AGE liikumise asutaja avaldas allakirjutanule lootust, et tulevikus võiks see õilis ülemaailmne liikumine ka Eestisse jõuda.

Uuenda Eesti Elu tellimine 2020. aastaks ••• Tutvu digilehega Eesti Elu veebil www.eestielu.ca

riigi heaks vaid tarku ja häid ­otsuseid.

Tollased nooremad ja vane­ mad juristid olid tahtmist täis, et saaks võimalikult kiiresti taas­ tada enne 16. juunit 1940 keh­tinud seadused või koostada uued nende asemele, mis va­ nadest seadustest vajasid asen­ damist. Juristiks tulid alates 1992 õppima keskkoolide pari­ mad lõpetajad, kes olid juba veidi nuusutanud välismaal õppimist vahetuskavade kaudu. ­ Tunti huvi võõrkeelte (mitte ainult inglise keel) õppimise vastu, samuti oldi huvitatud tudengina studeerimisest eri­ ­ nevates maailma ülikoolides.

Maailma avanemise järel Lään­ de, sai juba peale aastat 1985 kodusteski raamatu­kogudes enam lugeda võõrkeelset kirjan­ dust. Kodumaa juriste hakkas 1990ndatel väga huvitama sel perioodil võrdlev õigus ja võrd­ leva õiguse meetodi k­ asutamine oma töödes. Minagi otsisin väl­ ja ühe oma õpetaja prof. Leo Leesmendi (1902-1986) kons­ pekti võrdleva era­ õiguse alalt, mis eestikeelses õiguskirjan­ du­ ses omab märgilist tähendust.

Leo Leesment avastas võrdle­va eraõiguse uurimise võlu 1930ndatel aastatel elades Pariisis, kus asus enne Teist maailmasõda Euroopa ja ehk isegi maailma selle valdkonna ­ juhtiv keskus.

Kui võrdlev õigus ja võrdle­ va õiguse teadus muutus pärast Teist maailmasõda riikide jaoks strateegiliseks teadmiseks, siis loodi selleks hästi finantseeri­ tavaid keskusi. Saksamaa koon­ das need keskused Max-Plancki instituutide süsteemi, osa üles­ andeid jagati ülikoolidele jne.

Väike, kuid rikas Šveits vaatas 1997-1998 maailmas ringi, leid­ maks oma võimekuse suuren­ damiseks lisajõudu Ida-Euroo­ past. Siis jõudis selle instituudi asedirektor Tallinnassegi, ja päris konkreetse ettepanekuga luua koos ka Eestisse – Das Schweizerische Institut für Rechtsvergleichung (SIR) – võrgustikus olev võrdleva õiguse üksus. Idee realiseerimiseks oli vaja Eesti poole poliitilist tahet.

Paraku jäi võimalus saada riigile üks oluline strateegilise ­ planeerimise keskus loomata.

Täna on meie õigussüsteemis mitmeid valdkondi, mis lausa nõuaks uuele tasemele jõudmi­ seks võrdleva õiguse uurimise

lisandumist. Need on näiteks vaeslapse rolli langenud riigiõi­ gus ja karistusõiguse valdkond.

Karistusõiguse alal osaleti alltöökorras Saksamaal võrdleva karistusõiguse uuringutes, kuid seda tehti sakslaste heaks, en­ dale sellest koostööst märkimis­ väärset kasu saamata.

Karistusõiguse eripäraks Ees­ tis on tõsiasi, et selle üldosa on kirjutatud Euroopas heal tase­ mel (saksa ja prantsuse) eks­ pertide poolt. Aga karistusõi­ guse eriosa – kus ongi karistus­ te struktuur – ei nõustunud väliseksperdid kirjutama. See on keeruline ja seotud nii konk­ reetse rahva (ühiskonna) kul­ tuuriga kui karistussüsteemi ülalpidamiseks riigi kasutuses olevate vahenditega. Seetõttu ei ühildu Eesti karistusseadustiku üldosa alati hästi selle eriosaga – ideed selged ja ilmselt ka süs­ teemis, aga selle rakendamine annab vahel kohtuotsustes tu­ lemusi, mille üle ühiskond saab olla vaid hämmingus (väga karmid karistused suhteliselt ­ väikeste üleastumiste – ikkagi kuriteod – eest) ja samas väga suurte kuritegude puhul raken­ datavad sümboolsed karistused?

Selline olukord loomulikult murendab rahva usku õigusriiki.

Katsed kasvatada Eestile spordiõiguse spetsialiste on minu mäletamist mööda kest­ nud aastakümneid. Saatuse irooniana oli praegune anti­ dopingu juht, omandades teist kõrgharidust juristina, valiku ees, kus olnuks võimalus spet­ sialiseeruda just spordiõigusele.

Tallinna Ülikool ei leidnud võimalust doktorantuurikoha eraldamiseks juristidele, eelista­ des ikka ja jälle kohaliku oma­ valitsuse spetsialiste, keda huvi­ tas see, kui palju saab kahanda­ da kohalike omavalitsuste arvu.

AD 2019 on Eesti, vähemalt talispordis, aga tegelikult rah­ vusvahelises spordi­maailmas, riikide seas, kes tunnistatud an­ tidopingu alases töös saamatuks ning kellel puudub seadusand­ lus, mis süsteemselt suudaks olla selles valdkonnas tõhus.

Sellist Eestit me kindlasti pole soovinud – aga võrdleva spordi­ õiguse spetsialistide pealt oleme juba mitme aastakümne jooksul raha kokku hoidnud. Nüüd on näha esimesed viljad, kuhu sel­ line „vale kokkuhoid“ meid on viinud.

Custom Design • Repairs • Appraisals Engraving • Watch Batteries • Redesign Estonian designs ~ Estonian spoken

JEWELLERY LTD Monday–Tuesday by appointment Wed–Sat 12–7 pm • Sun 12–5 pm 1015 Queen St. East, Toronto 416-800-1097 anviljewellery@gmail.com • anviljewellery.ca

6

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Apteeker Melchior tegutseb jälle!

Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“ Apteeker Melchior Wakens­ tede on alates 2010. aastast keskaegse Tallinna ajaloo ja kriminaalromaanide sõpra­ dele pakkunud pinget ja när­ vikõdi juba kuues romaanis.

Eelmisel nädalal ilmus kirjas­ tuselt Raudhammas selle sar­ ja seitsmes raamat „Apteeker Melchior ja Pilaatuse evan­ geelium“. Raamatut esitleti Kellerteatri ajaloohõngulises saalis, kus hetkel mängitakse ka kirjanik Indrek Hargla õudusnäidendeid „Kum­mitu­ sed“ („Phosphorus“ ja „Nõia tütar“). Nagu esitlustel kom­ beks saanud, pakuti ka see­ kord Melchiori kuulsat aptee­ ginapsi ning räägiti lähemalt apteekrist ja tema seiklustest.

Indrek Hargla teoseid saab liigitada fantaasia, alternatiiv­ ajaloo ja õuduskirjanduse vald­ konda. Enamik tema raamatuid müüakse Eesti raamatupoodides kiiresti läbi, paljudest on juba ilmunud kordustrükid. Tallinna apteeker Melchior Wakenstede on autori loodud fantaasiakuju, kes aga tegutseb täpsetes aja­ loolistes raamides. Melchior on kirjaniku üks tuntumaid tegelasi, temaga toimunud põnevad lood on tõlgitud juba paljudesse maailma keeltesse, kaasa arva­ tud inglise ja prantsuse keelde.

Kes on apteeker Melchior?

Ta sündis 14. sajandil Saksa­ maal, oli abielus eesti soost Keterlyniga. Tallinnas kuulub Melchior lugupeetud kodanike hulka ning on tuntud oma kuul­ sa apteeginapsi ja mõistatuste lahendamise ande poolest.

Apteekrisellist pojast, noorest Melchiorist saab Saksamaal Lübeckis salamõrtsukate gildi

liige ning aednikust tütar Agatha on Pirita kloostris nunn. Mel­ chiori painab oma suguvõsa needus, ta piinleb sageli süga­ vates valu- ja meeleheitehoo­gu­ des. Kuid see ei takista apteek­ ril verekoerana ringi nuus­kimast ja saladusi lahendamast.

Romaanisarja seitsmendas osas tegeleb Melchior 1433. aasta sügisel salapärase mõrva­ juhtumiga. Toompeal rüütel Wenthuseni majas on tapetud noor aadlik Johann von Brakel ning kahtlustatav on tema sõber Rolof Metsentaken. Melchior kolib majja, et asja uurida, kuid see mõrv ei jää majas ainsaks.

Wenthuseni kodus on veel teisi­ gi salapäraseid asju toimumas, sündmustesse on segatud lisaks inimestele ka pistrikud ja rotid.

Paralleelselt Tallinnas juhtu­ vaga hargneb sündmustik Sak­ sa­maal noore Melchiori ümber, ent põhirõhk on ikka Toompeal ja Eestis toimuval. Kas kunagi on olemas olnud ka Pilaatuse evangeelium? Romaani käigus kerkib üles veel palju huvita­vaid küsimusi ning tuleb lähemalt juttu veel muudestki põnevatest asjadest – templirüütlitest, Melchiori suguvõsa needusest, nõidumisest ja alkeemiast. Te­ ge­lik mõrvar selgub alles teose viimastel lehekülgedel.

Raamatuesitlusel kirjeldas Indrek Hargla keskaegset Tal­ linna ning ajastut, milles Melchiori romaanide tegevus toimub, rääkis lühidalt oma tegelaskujude loomise protses­ sist, neile nimede valikust ning vastas lugejate küsimustele.

Ajalehel „Eesti Elu“ on lähiajal kavas teha kirjanikuga ka pikem intervjuu.

Raamatut „Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“ saab tellida internetipoodidest.

LEA KREININ

Frenergy Tour – Kanada ja Euroopa Liidu vahelise tugeva sõpruse sümbol Ülle Baum Euroopa Liidu riikidest ja Kanadast pärit 76 andekat muusikut ühinesid esmakord­ selt suureks sõprusorkestriks ja andsid novembrikuus neli

menukat ühiskontserti Toron­ tos, Kingstonis, Montrealis ja Ottawas. Kokku kuulas harul­ dasi Frenergy konsertreisi kontserte Kanadas ligi neli tuhat muusikahuvilist. Euroo­ pa Liidu Delegatsioon Otta­was

Vasakult: John Sellick, vioola, National Youth Orchestra of Canada; Sascha Goetzel, Austria dirigent Viinist, Peters Ustubs, Euroopa Liidu suursaadik Kanadas ja Birgit Katriin Born, Eesti viiulimängija, Euroopa Liidu noorteorkestri liige pärast edukat Frenergy kontsertreisi viimast kontserti Ottawas National Arts Centre’is.

Foto: ©Ülle Baum

Nr. 48

Konrad Mägi teoseid esitletakse Torinos

Kirjanik Indrek Hargla esitlusel uut raamatut signeerimas.

Foto: Lea Kreinin

Torinos Musei Realis esitle­ takse näitust ,,Konrad Mägi.

Põhjamaa valgus“. Näituse avab Eesti president Kersti Kaljulaid.

Eesti kunstimuuseumi ning Musei Reali ühistööna valmi­ nud näitus langeb samasse aega, mil täitub sada aastat Mäe rei­ sist Itaaliasse. Enam kui poole­ sajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid isiku­ näitusi Euroopas. Eksponeeri­ tavad teosed pärinevad Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kuns­ timuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku era­ kollektsioonidest ning Eesti üliõpilaste seltsi kunstikogust.

Konrad Mäge (1878–1925) peetakse Eesti moodsa maali­ kunsti isaks ning teda on võr­ reldud Vincent van Goghi ja Alfred Sisley’ga.

Anarhisti, ekstsentriku, unis­ taja ja idealistina on Mägi 20. sajandi alguse Euroopas oma maalilaadilt ja eluviisilt ainu­ laadne kunstnik.

Näitusel ,,Konrad Mägi.

Põhjamaa valgus“ (,,Konrad Mägi. La Luce del Nord“ 30.11.2019–08.03.2020) saab vaadata ka režissöör Marianne Kõrveri spetsiaalselt näituse tar­ beks loodud dokumentaalfilmi Konrad Mägist. (ERR/EE)

Mark Soosaarel on valminud uus Kihnu-film Raamatuesitlusel tutvustas 15. sajandi Saksa hansalinnade muusikat vanamuusika-ansambel Rondellus, luues nii ajastutruu atmosfääri.

Foto: Lea Kreinin

oli selle ettevõtmise idee kand­ jaks. Lõppkokku­võtteks õn­­ nes­ tus kontsertreis väga-väga hästi. Eriti mõnus oli vaadata, kui suurepärane tugev sõp­ rus­ side kujunes välja selle kontserdi reisi tulemusel EL ja Kanada muusikute vahel.

Aga samuti ka muusikute ja dirigendi ning publiku vahel.

Kontserdi kava oli väga mit­ mekülgne ja rikkalik ning koosnes Camille Saint-Saënsi, Richard Wagneri, Gioachino Rossini, Maurice Raveli ja Igor Stra­ vinski loomingust. Kont­ serdi avas aga optimistlik ning jõuline ,,Frenergy“, mis oli kaas­ aegse Kanada helilooja John Estacio teos. Helilooja viibis ka ise kontserdil.

Solistina esines Torontost pärit viiuldaja Blake Pouliot, kes mängis haruldasel 1729 a. valmistatud Guarneri del Gesù viiulil. Kontsert lõppes mitme lisapalaga ning lõpuks tõusid kõik muusikud püsti ning hak­ kasid hoopis pühalikult koos laulma ühiskoorina... Jääb ainult loota, et see riikide vaheline

Ilmumas „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ Selle aasta 20. mail algas Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud trükise „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ koostamine. Nüüd­ seks on valminud 32 kaasautori koostatud kirjutised Tartu rahu­ lepingu teemal ja materjal on ette valmistatud trükikotta saat­ miseks. Raamat ilmub trükist jaanuaris 2020. Kui kellelgi on soov raamatu trüki- ja postiku­ lude katmist toetada või saada lisainformatsiooni, palun võtke ühendust Tartu Rahu Põlis­ ta­ mise Seltsiga.

muusikute koostöö kujuneb tra­ ditsiooniks. Jääme põnevusega uusi Frenergy kontserte ootama.

Need ilusad kontserdid olid väga inspiratsioonikad ja Kana­ da ning Euroopa Liidu vahelise sõpruse sümboliks.

Tallinnas Pimedate Ööde filmi­ festivalil linastus aasta elu­ tööauhinna laureaadi Mark Soosaare filmitriloogia ,,Kihnu naine“, ,,Kihnu mees“ ja ,,Kihnu lapsed“. Alles hiljuti valminud ,,Kihnu lapsed“ jõudis avalikkuse ette esimest korda. ,,Kihnu lapsed“ on muusika­ line dokumentaalfilm Kihnu laste elust. Filmi keskmes on 9-aastane mitmekülgselt an­ dekas Kase Kai. Teda tunnevad ERRi Vikerraadio kuulajad kih­ nukeelsetest uudistest. (ERR/EE)

Ilmus Erkki-Sven Tüüri ja In Spe topeltalbum Plaadifirmalt Vaiguviiul tuli Erkki-Sven Tüüri 60. ja legen­ daarse ansambli In Spe 40. ­sünnipäevaks välja topeltalbum.

Plaadil on nii 1983. a ilmunud kauamängiva taastatud uusväl­ jaanne kui ka seni suhteliselt varju jäänud muusika. Uut plaati esitleti Tallinnas Von Krahli baaris. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 980

I

S

T

Ristsõna nr. 979 LAHENDUS Paremale: 1. Tal, 4. Kalli, 9. Jaa, 12.

Iga, 13. Eskii(s), 14. Ürt, 15. KavalAnts, 17. RET, 18. Dvd, 19. Aasima, 21. Savoie, 24. (B)aker, 25. Aie, 26.

Nnn, 28. Uraan, 31. Arno, 33. Aun, 35. (M)itra, 36. Reede, 38. Rov, 40.

Ast, 41. Lelu, 43. Varsti, 45. T. Saras, 47. (T)apa, 48. Aas, 49. Vanapagan, 54. Rae, 55. (P)anite, 56. Ali, 57. And, 58. Tenor, 59. Gun. Alla: 1. TIK, 2. Aga, 3. LAV, 4. Kelvin, 5. (P)asadena, 6. (Priit Va)lkn(a), 7.

Litaa(nia), 8. Iisaku, 9. Jüri Ratas, 10.

Arem, 11. Atta, 16. Ado, 20. (A)seri, 21. Saar, 22. Aire, 23. Venelased, 27.

Nur(r), 29. Arst, 30. Nati, 32. Oder, 34. Novaato(r), 37. Elavat, 39.

Vapper, 42. (T)usane, 44. Raa, 45.

Tara, 46. Saan, 50. Nin(a), 51. Gag, 52. Alu, 53. NIN.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Jõgi Marokos.

5. Madagaskari poolahv.

8. Maitseaine.

12. L inn USAs, kus toimusid sel aastal Lääneranniku Eesti Päevad.

14. E esti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh.).

15. K ahest osast koosnev.

16. Linnavalitsused.

17. Planeet.

18. Tagasi tulema.

20. Täht.

23. Toimetama, redigee­rima (ingl.k.).

24. Agar, nobe.

25. Kabuhirm, segadus.

28. Kolle, tulease.

29. Türgi maius.

30. Amper (lüh.).

32. Üks täishäälik.

33. Š o_____d, kakaod sisaldav maiustus.

34. L innast väiksem asula.

35. A lcohol and Drug Information Service.

36. V äeti, jõuetu, abi­ vajav.

37. V aimukus, terav-

meelsus.

40. Pindalaühik.

41. Hapendatud jook, taar.

42. _______l, uur.

47. Pintsak.

48. Koht, kus saab istuda.

49. K____, küla Pärnumaal.

50. Piljardikepp.

51. Palve lõpetus (ingl.k.).

ALLA:

1. Development Permit Board.

2. _____m, jõhker kuritöö (J. Aaviku sõna).

3. ____o, tegelane O. Lutsu ,,Kevades“.

4. Kasakapealik.

5. Papagoi.

6. Kõrts (ingl.k.).

7. Edasi arendama, edasi viima, soo­ dustama.

8. Ma_________, Itaalia luksusauto.

9. Okaspuu leht.

10. Linn Utah’s.

11. Tegelane vanakreeka mütoloogias.

13. Eesti advokaat

Torontos.

19. Ikka, ühtesoodu.

20. Sinul.

21. Täht ,,c“.

22. Sama, mis 5. paremale.

23. Kõrges vanuses.

25. Poliitikaga tegeleja.

26. Sama, mis 41. paremale.

27. Töö, elukutse.

29. Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev.

31. Processor Value Unit.

33. Põhjapõder.

34. Saar Saaremaa lähedal.

36. ______r, T. Õnnepalu Kanada teemadel kirjutatud raamat.

37. ______ Moor, A. Gailiti romaan.

38. ______us, sisalikulaadne roomaja.

39. Pistik (ingl.k.).

40. Itaalia vahuvein.

43. Ese. 44. Lõuna-Ameerikas räägitav keel.

45. Puhas, rikkumata.

46. Leitnant (lüh.).

3rd generation dentist in the TRUUVERT family Call Liis Truuvert for an appointment

(416) 489-3300 Dr. Trina Macrae yongelawrencedentistry.ca info@yongelawrencedentistry.ca 3080 Yonge Street, Ste. 3006, Toronto (Lawrence subway station)

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Fotod: K. Tensuda

Külma aastaaja üks lemmikuid – kodune chili Valmistusained: 2 naela hakkliha 1 sibul, hakitud 1 purk konservmaisi 2 purki konservube (võivad olla erinevat sorti) 1 purk konservtomateid 1 purk suurem purk pastasousti (näiteks erinevate maitseainetega) maitseained: pisut pipart ja soola, küüslaugupulbrit, oregano pulbrit, kurkumi (turmeric) või soovi korral muud Valmistusviis: Praadida suurel pannil hakk­ liha seni, kuni see pole kuskilt roosa, ja tõsta see siis suurde keedupotti. Teisel pannil praa­ dida väheses õlis kergelt sibu­ latükid ning lisada hakklihale.

Samuti lisada mais, oad, kon­ servtomatid ning pastasoust, lasta korra keema tõusta ning siis keerata kuumus madala­ maks, lastes „podiseda“ umbes 20 minutit. Vajadusel lisada va­ hepeal vett. Lisada erinevaid maitseaineid, pidevalt segades.

Naljanurk Väike Juku läheb pärast ema­ ga tülitsemist oma tuppa, tu­ leb sealt varsti välja tagasi kohvrit enda järel vedades. ,,Kuhu sina siis minema hakkad?“ käsib ema Jukult. ,,Mina ei hakka kuhugi minema, ma olen liiga väike.

Aga siin kohvris on sinu as­ jad.“

7

KARLA KALENDRISABA

Vanuri tarkvara Noored inimesed elavad nüütsel ajal nina- ja näppusipidi aina kompluuteris. Muutkui vahivad, nuhivad ja näperdavad seda imeriista ja otsivad talle järjest uuemat ja paremat tarkvara. Minul on see riistapuu ikke kah olemas, aga ega ma tast suurt lugu ei pea. See teine kompluuter, mis mul sündimisest saadik kaela otsas, on palju etem. Noored ütlevad küll, et nende oma olevat ehvektiivsem, aga ma olen nende ehvektidega tõtt vahtind küll ja küll, pole neist suuremat tolku ühti. Minu kompluuteri ehvektidest saab iga arilik surelik aru ja seda me ju oleme kõik.

Minu kompluuteri tarkvara on järjest uuendatud. Esiotsa tegid seda isa-ema, siis koolmeistrid ja kirikuõpetajad.

Kroonus nahad proovisid kah, aga nende uuendused läksid enamasti nahka. Kõikse rohkem on seda lihvind ikke elu ise. Nüid olen nii vanaks ja kavalaks saand, et kasutan tihti teiste tarkvara ehk varastan teiste tarkust. No mis sa ädaga teed, kui omal napib vai on nii sahtli põhja vajund, et ei viitsi välja urgitseda. Varastatud tarkus võib teinekord väga ea olla, sest kui sa juba kord vargile lähed, ega sa siis keh­ va asja pätsama ei akka, krabad ikke kõikse parema.

Kuule, ma annan õige sulle kah natuke seda varastatud kraami. Sedasi on kavalam – kui vahele jään, oled sina veikselt kaassüidlane. Kui pokri pannasse, ehk satume sa­ masse puuri, on kellegagi omakeeli juttu ajada. Kes minu­ sugusega muidu enam kõnelda tahab, aga pulkade taga pole suurt valikut.

Keski on armastuse kohta sedasi üteld, et see pidada kaitsma enesearmastuse eest. Kuule, see vist on peris õige jutt. Kui sa ennast kangeste armastama akkad, ega sul siis teiste jaoks suurt midagi üle ei jää ja oma armastusega sa üksi jääd kah. On ju vana tõde, et kes iseendasse armub, see ei pruugi võistlejaid karta, neid talle lihtsalt ei sigine. Üks teine tark, vähemalt omast arust, olla kinnitand, et igapäev ühte ja sama naist armastada on täitsa võimata.

Tead, see paneb mõtlema. Kui keski kuntsnik õpib ühe muusikapala ästi ära, eks ta siis mängib seda ikke õige mitu korda ja mitme püüne peal ja mitmesuguse publikumi ees.

Kas ta tõeste vajab iga etenduse jaoks uut viiulit?

Ma tuntsin kunagi ühte naisterahvast, kes kohe, nigu leerist lahti sai, kuulutas valju äälega, et otsib endale ideaal­set meest, muidu pole mõtet abielusse astuda. No te­ mal läks nii nagu oli ette arvata – suri vanatüdrukuna.

KARGU KARLA

Venemaa riigiduuma võttis vastu ajakirjanike ja blogijate vastase eelnõu Sel nädalal võttis Venemaa riigiduuma vastu eelnõu, mis lubab valitsusel registreerida blogijaid, ajakirjanikke ja sot­ siaalmeediakasutajaid välis­ agentidena.

Peaaegu ühehäälselt heaks kiidetud eelnõu laiendab 2017. aasta seadust, mis puudutas välismaalt rahastatavaid mee­ diaväljaandeid.

Varasem seadus oli vastus USA justiitsministeeriumi ot­ susele tunnistada Vene riiklik telekanal RT välisagendiks.

Uut seadust saab rakendada igale inimesele, kes levitab vä­ lisagendina registreeritud mee­ diaväljaannete sisu või saab

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

oma tegevuse eest välismaalt raha. (BNS-ERR/EE)

Uus raamat

Eerik Purje

,,FABRIC OF LIFE, DEFILED“ (Elukanga karmid mustrid)

Inglise keeles, tõlge: Tarmo Heyduck 285 leheküljel 16 kaasmaalase lugu Saadaval Eesti Elu kontoris $25+tx (posti teel saatmisel lisandub saatekulu) Helistage: 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu.ca

8

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Nr. 48

EKN voter registration continues English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca PDF-/Digital: www.eestielu.ca

Berlin Wall: has it really crumbled?

This November, the Western world marked the 30th anni­ versary of the fall of the Berlin Wall. It’s physical destruction is a fact. But it’s symbolism and importance remains debatable.

A recent study in Russia dis­ covered that one in four young Russians haven’t heard of the fall of the Berlin Wall. The ­survey was conducted by the in­ ternationally recognized Levada Centre in Russia whose credi­ bility is in generally acknowl­ edged.

The Wall was more than just a physical barrier. It was an in­ timidating. symbol of repressive authority that split the totali­ tarian East and the democratic West after 1961.

It was more than the photos and film footage that people saw on TV. It was 156.4 km long, 111.9 of it constructed in concrete. It included 186 East German observation towers, 259 dog runs. The top of the wall was lined with with smooth pipe, making it hazardous to scale In 1962 a second parallel fence was built 100 metres fur­ ther into East German territory.

Practically all buildings within that area were demolished and inhabitants forced to relocate elsewhere. This 100 metre wide strip became known as the ‘death strip’. This area was covered with raked sand or ­ gravel, preserving foot prints, easing the detection of intruders and helping superiors to catch guards who had neglected their duties. It offered no cover for potential escapees by giving a clear field of fire for border guards.

In attempting to get over, under or around the wall, at ­ least 171 people were killed.

But between 1961 and 1989 when the wall finally came down, some 5000 East Germans and others managed to cross the border by risking jumping out of the windows of the few buildings that were left within the ‘death strip’, or climbing over the barbed wire in the stretches that were not erected in concrete. Desperate attempts were also made by hot air bal­ loons, by ramming cars through the wall or by crawling through sewers.

The Wall, which lasted from 1961 to 1989 and split the poorer, communist part of a divided

Germany from the free and prosperous part of the country, was erected to stop the des­ perate from fleeing to the west.

More than 2.6 million, out of a population of 17 million had ­escaped by 1961.

The official reason given for constructing the Wall by East Germany was to stop the intru­ sion of the West. The pre-Wall facts tell the truth.

The Levada Centre study was conducted among 1,616 respendents across 50 Russian ­ regions.

Twenty-eight percent of the Levada study respondents aged 18-24 said they are hearing about the fall of the Berlin Wall for the first time. Nineteen per­ cent of respondents aged 25-39 had the same answer.

Fully 12% of those surveyed across all age groups had never heard of the fall of the Wall until asked by the study inter­ ­ viewers. A Carnegie Moscow Centre scholar explained that historical knowledge is weaken­ ing in Russia and that ‘mytho­ logy” is replacing it.

These results remind one of the revelation that the general population in China did not find out about the USA’s achieve­ ment of a moon landing until some thirty years later.

A majority of the 18-24 age group, 54%, did not indicated any interest in the removal of the Berlin Wall. This is con­ trasted with 34% who said that the fall of the Wall was a posi­ tive development. Across all age groups, 13% said they considered the destruction of ­ the Wall negatively.

Information control, censor­ ship, the propagating of con­ spiracy theories, the distrust of a free press (indeed calling it the enemy of the people and fake news) all are hallmarks of autocratic regimes. For this, China certainly qualifies. Russia is steadily morphing into an ­authoritarian state with the sup­ pression of a viable opposition and the elimination of practically all media critical of the regime.

The ultra-right regimes of Europe brazenly emulate the Russian example and also sup­ press independent news media.

The collapse of the Berlin Wall meant unlimited opportu­ nities to build vibrant democra­ cies and prosperous free mar­ kets. Sadly it also has allowed for the resurgence of illiberal

It’s been an annual tradition for years that the Estonian Businessmen’s Club mark the Halloween season with a MardiPardi-Pidu, the theme this year being “Mad Hatter’s Tea Party”. It has a typical Estonian touch – roast goose (duck this year). The Mad Hatter is Club President, Väino Einola who won the most creative headgear for men, the women’s category was won by Kairi Taul-Hemingway, also in lock-step with the Alice in Wonderland fantasies.

Photo: Estonian Businessmen’s Club

Estonian Foreign Minister Urmas Reinsalu digs in concerning border issue with Russia Jüri Estam – Tallinn, November 2019 Foreign Minister Reinsalu has said in a radio program aired by the Estonian public broad­ casting organization ERR that the country of Estonia will not retreat from the under­ pinnings of the Peace Treaty of Tartu if she is to finally ratify a new border treaty ­ with the Russian Federation.

Reinsalu said: “The stand­ point of the Republic of Estonia is that the principle ensconced in the Second Article of the Peace Treaty of Tartu is in effect. Our understanding of ­ (the illegal annexation) of Estonian territory is connected to this, as is the restoration of our national independence. We did not (in August of 1991) ­create a new state. This is the most primary understanding of the entire foundation that our state rests upon, and pertaining also to the past of our state, and is therefore also deeply related to the matter of bilateral ­relations (with Russia)”.

Reinsalu’s statement is a re­ action to comments made at the beginning of the week to the Russian RIA Novosti agency by Sergei Belyayev, Director of the Second European Department at the Russian Federation’s Ministry for Foreign Affairs.

Belyayev complained about a “worsening of Estonia’s attitude towards Russia” and claimed that key Estonian ministers, in­ cluding Reinsalu, have publicly

regimes and Russia’s growing aggressiveness. Perverted popu­ lism in countries such as Poland and Hungary, countries that once were at the vanguard of early democratic reforms has resulted in a stifling of democ­ racy and a discrediting of its basic values.

Putin’s Russia seems to be the new sheriff in town both ­politically and regionally.

LAAS LEIVAT

presented territorial demands against Russia, “based on the Tartu Peace Treaty of 1920, which is no longer in effect.”

Reinsalu said in return that if Russia insists on tying a new border agreement with political conditions, he sees no prospect for a ratification of an RussianEstonian border treaty in the near future.

The general sentiment in Estonia is that there is no rea­ son to regard the Peace Treaty of 1920 as not being in effect.

The 100th anniversary of the treaty happens to be just some months away, having been signed on February 2, 1920 between Estonia and Soviet ­ Russia, thus ending Estonia’s successfully waged War of Independence.

In the second article of the treaty in question, Soviet Russia renounced in perpetuity all rights to the territory of Estonia. Ratifications of the Peace Treaty of Tartu were exchanged in Moscow on ­ March 30, 1920. It was re­ gistered in League of Nations Treaty Series on July 12, 1922.

The UN has now taken over, in Geneva, the function of housing treaties that came into force during the existence of its predecessor, the League of ­ Nations.

The USSR later forcibly in­ corporated the Baltic States in 1940, and annexed significant amounts of land from Estonia and Latvia at the end of World War II, absorbing these annexed territories into the Russian Soviet Federative Socialist Republic.

The Estonian Foreign Minister is a jurist by educa­ tion.

As February 2 approaches – meaning the 100th anniversary of the signing of the treaty in the southern Estonian city of Tartu – this source of friction pertaining to territorial issues will in all likelihood become topical again in the Estonian and possibly also the Russian media.

To date, we have doubled our registration. Please continue to let your family, friends, col­ leagues, associates, and orga­ nizations know about the digi­ tal enrolment process.

A simplified link has been developed: election.estonian­ council.ca, please pass it on.

All Canadians of Estonian heritage (who are at least 18 years of age as of January, 2020) are encouraged to partici­ pate and vote in the 2019 Estonian Central Council in Canada (EKN) elections. EKN represents and advocates on behalf of the approximately ­ 40,000 Canadians of Estonian heritage in Canada. Data col­ lected here will not be shared with ANY third party and will only be used by the Estonian Central Council in Canada to communicate about elections and from time to time, about important issues affecting Canadians of Estonian heritage.

EKN’s elections are ap­ proaching in December. I have accepted to be Chair of the Election Committee as an out­ side independent party to help with the election process and to count votes.

EKN has worked diligently to come up with an updated election process that cuts costs and includes an e-voting com­ ponent.

We are asking that all com­ munity members, who use com­ puters or mobile devices, regis­ ter to vote. For information – election.estoniancouncil.ca Your email address will be held in confidence and under Canadian law we ask your permission to use your email ­ address for EKN’s database for this election, elections to be held in the future and in order to keep you up to date on EKN’s progress in Ottawa along with other issues of advocacy.

Please feel free to email, or call me, if you have any ques­ tions or concerns.

Aitäh MATTI PRIMA (416) 705-4215

Russia will sign border treaty if Estonia gives up territorial claims ERR, November 2019 Russia wants Estonia to relin­ quish its territorial claims before moving forward with the ratification of the border treaty between the two coun­ tries, a spokeswoman for the Russian Foreign Ministry has said.

“We expect our Estonian partners to abide by their com­ mitments on ratification, includ­ ing the abandonment of any (Continued on page 10)

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Chrystia Freeland should have remained Minister of Foreign Affairs Canada cannot afford to be placing its foreign policy in the hands of anyone other than the very best Marcus Kolga, Maclean’s, November 2019 Thirty years ago, when the Berlin wall fell, the Western world believed it had arrived at what Francis Fukuyama termed the “end of history,” where liberal democracy triumphed over totalitarian­ ­ ism. Yet today, Western democracies have not faced a greater threat to peace, sta­ bility and freedom since the end of the Cold War. As Prime Minister Trudeau has now unveiled the composi­ tion of his new cabinet, the shuffles and new appointments reflect subtle changes in Ottawa’s approach to key files.

While only time will tell the wisdom of these changes, what’s clear is that moving Minister Chrystia Freeland off foreign affairs is both perplexing and worrying. There are a litany of reasons for keeping her in the role of Minister of Foreign Affairs, and there are no obvious reasons to be removing her.

At a time when Canada and the Western liberal order face significant and growing chal­ lenges, few other members of Liberal caucus possess the same level of understanding, ex­ perience in foreign policy or the network that Chrystia Freeland has. Over the past years, Minister Freeland has reestab­

lished Canada as a global leader on many important international issues, including human rights, democratic values and the ­defence our allies.

Rising populist extremism among our allies and around the world requires that Canada maintain a strong and principled foreign policy, which inspires mutual respect and does not bend to intimidation by authori­ tarian regimes in China, Russia or Iran. The threat is existential.

Without experienced leadership, the cohesion of the alliances that we rely upon could suc­ cumb to the rot that Moscow and Beijing relentlessly try to inject us with.

Since being asked to help correct Canada’s rudderless and listless foreign policy in 2017, Chrystia Freeland has been lauded by our allies, activists, and Liberals, Conservatives and NDP alike, for her principled and determined foreign policy.

Minister Freeland does have her share of critics. She has faced ongoing online attacks from Russian and Chinese government trolls and propa­ ­ gandists. She has also been cri­ ticized by groups with business interests in states like Russia, Iran and China for allowing relations with those states to ­ ­deteriorate at the cost of stand­ ing up for human rights and other core Canadian values.

Some have also complained about the government’s ten­ dency for “virtue signalling” and accused them of possible missteps in the application of our foreign policy, whether its vocal criticism of Saudi Arabia that resulted in a Saudi back­ lash, or being too soft on China, leaving them unprepared against China’s response to Meng Wanzhou’s arrest.

Yet much of these criticisms are overstated. Accusations of virtue signalling overlooks the substance underlying Canadian foreign policy. Complaints about our approach to Saudi Arabia have largely ebbed in the after­ math of Jamal Khashoggi’s murder. While falling short of applying targeted Magnitsky sanctions against Chinese offi­ cials who have enabled the repression of over one-million ­ Uyghurs, Chrystia Freeland consistently stood-up to China.

She gathered the support of allies in our spat with Beijing ­ and criticized China for its ­human rights abuses in Xinjiang.

In August, Minister Freeland issued a joint statement with our European allies on the ­situation in Hong Kong. When some senior Liberals called on the government to acquiesce to Chinese demands to cancel Meng’s extradition, she person­ ally rebuked the suggestion.

Ultimately, the chorus of foreign and domestic leaders who have praised her leadership on foreign affairs has overpowered any

Let’s Celebrate Christmas – the Estonian Way! Some people dream of a white Christmas and chestnuts roasting on an open fire, some dream of Kringel, Verivorst and Jõuluvana. Don’t just dream about it, join the celebration!

Come to an Estonian Christmas/Rahvajõulupuu on December 7 from 12–4 at the Toronto Estonian House. Here’s a snapshot of what you will find at the 8th Annual Rahvajõulupuu Party:

E sto everything – every organization with a table to visit, every traditional treat, and lots of crafts and shopping.

S anta, Santa, Santa – for holiday spirit and lots of photos – of kids, of families and YOU! T errific Food – a great buffet of traditional Estonian items included with admission – and

to purchase and take home for your own Christmas feast.

O h so very lovely to bump into old friends – and make new ones! Come one, come all!

P erformances – singing and folk dancing by kindergarten kids, by Estonian school stu-

dents, Kungla and Kõla Orkester and even by local Esto talent.

criticism.

Former Estonian President Toomas Hendrik Ilves, who has known Minister Freeland for 30 years – a testament to her per­ sonal global network – “was overjoyed to hear she had be­ come Canada’s foreign minis­ ter,” he said. “She has repeatedly demonstrated her superior grasp of the issues and thus is re­ spected and indeed envied by Western leaders, and thus is a huge asset for Canada and the liberal democratic order.” For example, no other member of Parliament has the same depth of understanding of the Putin regime as Freeland, who was Moscow Bureau chief for the Financial Times.

In 2017, Chrystia Freeland worked with the opposition to unanimously pass groundbreak­ ing Conservative-sponsored le­ gislation that allows Canada to place targeted economic sanc­ tions and visa bans on corrupt foreign human rights abuses – the Magnitsky Act in honour of Russian whistleblower Sergei Magnitsky.

British political activist and financier Bill Browder credits Chrystia Freeland’s “intellect, charm and moral leadership” as the driving force behind the global Magnitsky campaign.

When the rumours first arose that Freeland was set to be moved to another portfolio, Browder warned that “it would be a shame for Canada to lose that influence at such a danger­ ous moment in world history.”

Now that Prime Minister Trudeau’s cards are on the ­table, it appears that the PMO failed to heed the advice of

9

Browder, along with a chorus of other foreign policy experts.

Chrystia Freeland is likely to import her successes to her new portfolio on intergovernmental relations. This is another hot file that will benefit from her deft management. There is no obvious reason to blindly assert that the new Minister of Foreign Affairs, FrançoisPhilippe Champagne, could not build on Freeland’s principled work, so long as the new Minister does not act on advice that promotes appeasement ­towards Moscow and Beijing.

However, it is both dangerous and unwise to begin experi­ menting with Canadian foreign policy, with so much uncertainty affecting our allies, and the ­ongoing threats to our interests from malign regimes in other parts of the world. Canada ­cannot afford to be placing its foreign policy in the hands of anyone other than the very best.

With so many complex and demanding challenges, Canada should have stayed the course with its leadership on foreign affairs. Prime Minister Trudeau would be wise to seek out his new Deputy PM’s advice on foreign policy, in order to main­ tain Canada’s leadership posi­ tion on critical files, among them human rights, and Russia, NATO, China, Venezuela, and U.S. relations.

Marcus Kolga is a strategic digital communications strategist, human rights activist and expert on foreign disinformation.

He is a senior fellow at the Macdonald-Laurier Insti­tute’s Centre of Advancing Canadian Interests Abroad.

Martin Veltmann wins Toronto Estonian Chess Club Fall chess tournament The Toronto Estonian Chess Club held their 5 round Fall Active Swiss system tourna­ ment (30 minutes per player) on November 23rd, at the Estonian Baptist Church.

Seven players entered the tournament with the hope of winning at the “Game of Kings”. Martin Veltmann won first place with a perfect 5 points. Second place went to Jaak Triefeldt with 4 points and third place went to Jaak Järve with 3.5 points The rest of the field results were as follows: Ernest Sinko 1.5 points

Mati Saastamoinen 1.5 points Brandon Iannuzzi 1 point Mai Vomm Järve 1 point Thank you to Mai Kipper from the Estonian Baptist Church who was our gracious host for our fall chess tourna­ ment and who made sure we had hot coffee throughout the tournament.

The next active tournament will be in April of next year. If you are interested in playing chess and participating in our tournaments please contact Jaak Jarve at 416-222-9445 or email jaakjarve@aol.com.

JAAK JÄRVE

A ctivities – Bouncy Castle for kids and the Pub for adults. Try the shooting range, or just enjoy a coffee and watch the stage.

R eally nice Christmas songs – to enjoy and sing along, led by Ööbik choir!

T ons of fun and togetherness, great door prizes, 50/50 fundraiser for our community.

Y uletide gifts from amazing vendors and loads of community spirit! ! Crazy Christmas Sweater contest! Wear your craziest Christmas apparel for the NEW

addition to the festive mix!

This is the perfect casual event for everyone – eat, drink and be merry – Estonian style!

Let’s get together and celebrate the beginning of the festive season together! Doors are open for you and your family – no language required! Just bring your festive Esto spirit!

Buy your tickets today! $10 in advance, $15 at the door. Children under 12 and in Estonian school free, but still need a ticket. Tickets and information at Estonian Credit Union or www.estonianfoundation.ca

The champions: Jaak Järve – 3rd place, Martin Veltmann – 1st place, Jaak Triefeldt – 2nd place.

10

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Lõimeleer to organise language and culture camps for foreign Estonian children

NGO Lõimeleer, November 2019 The Lõimeleer series of sum­ mer camps is designed to give Estonian youngsters living abroad the chance to get to know kids their own age from Estonia, learn handicrafts and traditional music, songs, dances and games, ride a horse­ cart, go boating and much more. For example, at the camps being held in 2020 there will be a combined foot­ ball and poetry workshop and an introduction to the tradi­ tional kama or mixed-grain dishes prepared by country­ women from Urvaste, both hosted by poet and sportsman Contra.

Lõimeleer is being held for the fifth time in 2020. PriitKalev Parts, the director of the Lõimeleer non-profit organisa­ tion, says that children from ­the USA, Canada, Sweden, Kazakh­ stan, Finland, Ireland, the United Kingdom, New Zealand, Switzerland, Italy, Germany, Norway and Estonia attended the camps last year.

The leaders at the camps are the community education and hobby activities teachers, stu­ dents of the subject and other specialists from Viljandi Culture Academy, who will introduce the youngsters to traditional cuisine, skills, dances and games, tell them stories and guide them in making handi­ crafts.

“The camps will help the

Paper: Estonians divided by prospect of Chinese investment

kids, who are all young foreign Estonians, strengthen ties with their homeland, learn something new and develop their Estonian skills through a range of fun activities,” explained Parts, the ­ man behind the Lõimeleer con­ cept and the camp’s resident horse whisperer. “There won’t be any school lesson-type learn­ ing, but since the camps are run in Estonian it’s advisable for the kids taking part to have at least a basic ability to speak and understand the language.

Parents will also have the chance to get involved in 2020, so that kids under the age of 10 can take part as well, and so that parents who speak other languages can practise their Estonian.”

There will be four six-day Lõimeleer camps in 2020: 1218 July, 19-25 July, 26 July-1 August and 2-8 August.

Registration is now open, with discounted rates available until 5 January 2020. Christmas tickets can also be purchased for family members and friends at a discount until the same date.

For more information, see https://www.loimeleer.com or e-mail priit.kalev.parts@gmail. com.

tion of the Tallinn-Helsinki Tunnel and 5G technology.

Overall, only 6 percent of ­respondents said they had very positive feelings about taking Chinese money, while 35 per­ cent replied they viewed the ERR, November 2019 idea positively.

Estonians are divided about In comparison, 26% said the prospect of using Chinese they viewed the idea negatively, money for infrastructure in­ 10 percent opted for very nega­ vestments a survey published tive, respondents who said they by newspaper Postimees on did not know made up 24 Tuesday shows. ­percent of those asked.

The paper carried out a sur­ When looking at attitudes vey (https://leht.postimees.ee/­ along with which political party 6829290/postimehe-kusitlus-hii­ a respondent voted for the sur­ na-raha-jagab-arvamused-ka­ vey showed EKRE supporters heks) with pollsters Kantar had the most negative feelings Emor and asked how people about Chinese investment and viewed the prospect of invest­ Centre Party supporters the ment in relation to the construc­ most positive.

Nr. 48

Russia will sign…

(Continued from page 8)

p­ olitical additions,” said Sergey Belyaev, Director of the Second European Department of the Russian Foreign Ministry, in an interview with RIA Novosti.

Belyaev said Russia already fully fulfils the condition to waive territorial demands on the other party, which cannot be said about Estonia. “The politi­ cal-informative backdrop against Russia has become more nega­ tive. Key government ministers, Foreign Minister Urmas Rein­ salu and Interior Minister Martin Helme, have publicly made territorial claims to our country, [by] referring to the inoperative 1920 Tartu Peace ­ Treaty,” the Russian diplomat said.

“The border treaty had al­ ready been signed in 2005, but Russia’s signature on the treaty had to be withdrawn because the Estonian parliament intro­ duced a series of political for­ mulations into the ratification law, which referred to the Tartu Peace Treaty, which is no longer in force and which in essence imposes territorial demands on the Russian Federation,” said Belyaev.

The Russian representative said the Estonian parliament has to pass two readings when ratifying international treaties, ­ only one reading is needed in the Russian State Duma. The previous composition of the Riigikogu concluded the first reading of the Border Treaty, but after the election in 2019 it was dropped and the ratification process must now be restarted.

“It is clear that Russia must be sure that ratification will not bring any unexpected events, that there will be no repetition of the situation in 2005. We must be clear that Estonia will not impose any additional con­ ditions or political additions to the agreement,” Belyaev said.

Ratification at the Riigikogu of a treaty on Estonia’s eastern border with the Russian Fe­ deration dates back to 2005.

Many of the holdups reportedly come from the Russian side, with the Russian parliament, the Duma, playing a key role, amid

accusations that Estonia is ­engaging in ‘’Russophobia’’.

The 1920 Treaty of Tartu signed between the newly-inde­ pendent Estonian Republic, and the fledgling Soviet Russian state, contained a border demar­ cation which includes territory now in the Russian Federation, beyond the south-eastern border of present-day Estonia and including the former Estonian ­ town of Petseri, now Pechory, in Russia.

When Estonia became inde­ pendent in 1991, following the occupation of Estonia by the Soviet Union during and after World War II, the border looked somewhat different from how it had in the Tartu treaty.

The current coalition does not have a unified view on the ratification, foreign minister Urmas Reinsalu (Isamaa) said in May. Minister of the Interior Mart

Helme (EKRE) said, also in May, the border ratification was contingent on a recognition of the Tartu treaty by Russia.

But EKRE MP, Ruuben Kaalep, told ERR that the coali­ tion agreement signed by the three parties included a clause which would put the treaty ratification on hold, something ­ which Enn Eesmaa (Centre), chair of the foreign affairs com­ mittee, said was news to him.

When asked about how Rus­ sian President Vladimir Putin would respond to President Kersti Kaljulaid’s invitation to attend the World Congress of Finno-Ugric Peoples in Tartu next summer, Belyaev said: “I am confident that the decision will be made on the basis of the President’s work schedule and the general atmosphere of Russian-Estonian relations.”

Estonia 200 leader: Threats should be discussed in public sages should be made public and discussed. If they contain a Estonia 200 chairwoman death threat, then they should Kristina Kallas has called for be reported to police, she added. anonymity to be stripped from “Their motive is getting big­ people who make threats, and ger, the feeling of impunity is said these messages should be getting worse. The boundaries spoken about publicly. have already been pushed a Speaking on ETV’s Ring­ long way,” Kallas said. “Anony­ vaade on Monday evening, mity needs to be removed from Kallas said she has received these people, and hopefully it many nasty comments when she will work.” has previously spoken about Kallas said the writers expect controversial topics in the media. So far she has ignored them to remain anonymous, ­ the senders of these messages which drives them to say things and only replied to well-­ they would probably never say reasoned letters. Unlike Kaja to someone’s face.

Kallas, she noted, she has not She noted that letters sent to received death threats. women are mostly sexual in Kallas believes these mes­ tone or critical of their appear­

ERR

ance. Receiving them was a de­ pressing experience, she said, making her feel as if she were guilty of something. Kallas said politicians are expected to be strong, but these types of messages make her feel very ­ vulnerable.

Kallas also believes the level of aggression in society has increased, and the amount of ­ anonymous threatening letters and messages being sent is ­increasing as well.

Threats have become a topic of discussion in Estonia after Reform Party chairwoman Kaja Kallas received a death and rape threat last Thursday which she reported to the police.

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

11

Estonian Central Council (EKN) activities in photos

Celebrating the Book Launch – Ladies Guild members and friends.

1

Celebrating Blessings & Bounties St. Peter’s Ladies Guild is proud to announce that we’ve published a cookbook, but this isn’t the first time this has happened. You may all recall the blue soft-covered published book in 1972 followed by volume II soon ­ thereafter. The English sector put together a cookbook as well some years back.

Our idea started with a desire to share traditional and favourite recipes with the young people in our lives – our own children and grandchildren, and their non-Estonian speaking spouses.

We’ve heard only so many times, “I wish I knew how grandmother made this or that.”

Our cookbook is a work of love designed to give a reader in­ sight into Estonian culture and traditions, as well as to provide basic Estonian recipes. Pastor Mart Salumäe suggested that we include the lovely Christian custom of saying grace before meals – hence, our book pro­ vides nourishment for both the body and soul. This idea was the basis for our title “Blessings and Bounties”.

The Ladies Guild celebrated the official book unveiling on November 6th. They toasted with champagne and enjoyed a

Alcohol consumption in Estonia fell by almost a third in 10 years ERR, November 2019 Alcohol consumption in Esto­ nia has declined significantly over the last decade, accord­ ing to the latest Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) health report, but is still above average.

Estonia ranks 13th among other OECD countries in terms of alcohol consumption. The

celebratory luncheon.

In the book you will find recipes required to prepare a traditional Estonian cold buffet – salads, sült, skumbria, kringel – plus more. There are also tips about ingredients, food pre­ paration, and garnishing.

The book is written in ENGLISH (with some Estonian meal-time prayers). It is 6” x 9” coil bound, 379 pages, with more than 150 ­ recipes in full colour. You will find old favour­ ites like Christmas sausages as well as new items like cauli­ flower cake, pickle soup, and mango trifle.

To order please make ar­ rangements with Lehta Green­ baum 416-491-5627 or Tiiu Roi­ ser 905-479-1565 (tiiu-roi­ ser@rogers.com). If there is enough demand, we MAY have a second printing.

There is a special bond amongst those who break bread together. In sharing the recipes that have brought so much plea­ sure to us and our families, we are in a sense breaking bread with you, who use them, ex­ tending to you our goodwill and friendship. May you receive the blessing of great food, but also remember to be a blessing to TIIU ROISER others.

2

4

3

5

7

6

8

On behalf of St. Peter’s Ladies Guild

r­eport used data from 2017, at which time Estonians consumed an average of 10.3 liters of ­absolute alcohol per year each.

In 2007 Estonians were estimat­ ed to drink 14.8 liters each per year.

The only other country to see a drop of more than three liters was in Denmark.

Lithuania was first in the ranking with 12.3 liters of abso­ lute alcohol drunk by each ­person. The OECD average was 8.9 liters.

The report points out that al­ cohol consumption has fallen compared to 2007 in almost all countries of the OECD.

9

1. Estonian Independence Day 2019. 2. MRP 80 Toronto with Garry Kasparov, Chrystia Freeland, Andrei Sannikov and Bob Rae. 3. 2019 EKN organized an Election Town Hall broadcast live by ERR and Postimees. 4. Mart Leppik, Marcus Kolga and Kairi Taul-Hemingway at Riigikogu. 5. Advocating for Magnitsky Legislation with Bill Browder and Chrystia Freeland. 6. Advocating for Nemtsov Street Naming with Vladimir Kara-Murza, Former Minister of Defence Peter McKay, The Mayors Office, and members of the Russian-Canadian community. 7. Advocating for the Global Estonian government committee with Minister Urmas Reinsalu, Marcus Kolga and Tõnu Altosaar. 8. Marcus Kolga and Laas Leivat talking about EKN issues at Ehatare. 9. EKN at ÜEKN 2018 with Mart Leppik, Reet Marten Sehr, Tõnu Altosaar, Kairi Taul- Hemingway, Marcus Kolga.

12

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

TOIMETUSEL KÜLAS

Melissa Brizuela: „Eestist lahkudes oli tunne, nagu lahkuksin kodust“ Kuidas kohtumine tuntud Eesti ansambliga avas tee Eesti-armastusele ja eesti keele õppimisele

Melissa Eesti Elu toimetuses.

Foto: K. Tensuda

Suur üllatus ja rõõm on koha­ ta inimesi, kes tunnevad huvi meie kodumaa vastu ning on võtnud oma südameasjaks meie väikese keele õppimise.

Melissa Brizuela on Kanadas sündinud ja kasvanud, tal pole Eesti tagapõhja ega vara­ semaid sidemeid, kuid viimas­ tel aastatel on ta külastanud Eestit kahel korral ning suur huvi Eestimaa ja meie kultuu­ ri vastu viis teda alates sellest sügisest Toronto Ülikoolis pakutavatele eesti keele kur­ sustele, kus õpetajaks on Marju Toomsalu.

Kõik sai alguse päris juhusli­ kult 2012. aastal. Muusika­huvi­ lisena külastas ta koos sõbran­ naga Torontos Canadian Music Week’i raames Eesti ansambli

Ewert and The Two Dragons kontserti. Ta ei teadnudki siis veel, et ansambel on pärit Eestist ja väga tuntud, aga muusika meeldis tüdrukutele väga ja nad uurisid, kas bänd esineb veel. Selguski, et toimub ka teine kontsert, ja nad said sinna sisse tänu Canadian Music Week käepaeltele.

Muusikast olid nad niivõrd lummatud, et läksid kontserti järel lava taha bändi tervitama ning neil õnnestus ka koos pilti teha. Möödusid aastad, kuid Ewert and The Two Dragons ja nende muusika jäi Melissa ja tema sõbranna jaoks olulisele kohale. Melissa on suur muu­ sikaarmastaja, kuigi ise ta muusikat ei tee. Ta on lõpeta­ nud Ryersoni Ülikooli fine arts kraadiga ning töötab samuti Ryersoni Ülikoolis Admissions Officer’i ametikohal.

2018.a. korraldas ansambel Ewert and The Two Dragons koostöös Tallinnas toimuva Sweet Spot festivaliga kampaa­ nia, mille raames palusid nad oma fännidel üle maailma kirju­ tada sotsiaalmeediasse üks nende bändiga seotud mälestus.

Kõikide kirjutajate seast valiti üks fänn, kes toodi Eestisse fes­ tivali külastama. Kirjutise saatis ka Melissa, kus meenutas neid kahte kontserti Torontos 2012. aastal – ning suur oli tema ülla­ tus, kui umbes kuu aja pärast

Melissa päev enne festivali Tallinnas Linnahalli juures.

Ewert and The Two Dragons bändiliikmeid ja sõpru Melissa korraldatud õhtusöögil tänavu jaanuaris.

Foto: Ewert and The Two Dragons Instagrami lehelt

Melissa koos Ewert and The Two Dragons bändiliikmetega Sweet Spot festivalil 2018.a. Tallinnas: Ewert Sundja, Erki Pärnoja, Ivo Etti, Kristjan Kallas.

Foto: Maris Savik

temaga kontakti võeti ja teatati, et tema ongi see õnnelik võitja!

Festival toimus 2018. a juu­ lis. Kanti kõik Melissa reisiku­ lud, mis sisaldasid nii lennureisi kui Tallinnas viibimist; tal oli festivalile VIP sissepääs. Juba Tallinna lennujaamas oodati teda kaameratega, kust teda viidi majutusse; järgmine päev ­ sisaldas Tallinnaga tutvumist, kaasa arvatud Teletorni külas­ tus. Omal käel käis ta ka Haap­ salus. Üheks eriti meeldejää­ vaks sündmuseks oli viimasel õhtul toimunud privaatne õhtu­ söök bändiliikmetega Telliskivi Loomelinnakus asuvas restora­ nis, kus Melissa sai muusikutelt teda huvitavaid küsimusi küsi­ da. Muide, Melissa oli Eestis ka televisioonis. Ning bändi sot­ siaalmeedia lehel saab näha videot Melissa reisist. Seal on ­ ka ilus moment, kuidas ta Tallinnasse saabudes bändiliik­ metega kohtudes neile kingi­ tused üle annab, millest on eri­ ­ lise tähtsusega vihik, kuhu Melissa ja tema sõbranna, kelle­ ga koos nad bändi 2012. a enda jaoks avastasid, on teinud aas­ tate jooksul kirjutisi bändiga seonduvast ja nende muljetest.

Vähem kui nädala kestnud reisi lõppedes tõdes Melissa, et tahab Eestisse tagasi minna.

Mitte ainult selle bändi tõttu, vaid Eesti sai talle väga süda­ melähedaseks ja lühikese aja jooksul tekkis juba mitmeid sõprusi.

Tagasi Eestisse läks Melissa juba pool aastat hiljem, 2019. a jaanuaris. Ta osales Tallinna Ülikoolis haridusalase innovat­ siooni rahvusvahelistel kursus­ tel. Sel korral viibis ta Eestis kaks nädalat, peatudes erine­ vates korterites ja saades erine­ vaid kogemusi; kursus kestis nädala ja teine jäi omal käel ringivaatamiseks. Sõprus Eesti­ ga süvenes.

Muidugi oli ka sel korral kavas ja sai teoks kohtumine ­ Ewert and The Two Dragons’i bändiliikmetega. Melissa korral­ das sõprade abiga midagi väga erakordset ja meeldejäävat: nimelt kutsus ta bändiliikmeid ja teisi sõpru külla korterisse, kus ta peatus, ning valmistas neile mitmekäigulise suure­ joonelise õhtusöögi. Söögival­ mis­ tamine on üks Melissa

suurimaid huvisid. Ta valis hoolega menüü, mis oli LadinaAmeerika teemaline: tomati-ka­ lasupp, kala-taco’d, oatäidisega quesadilla’d, ananassisalsa jm.

Sellest kujunes meeleolukas õhtu, kus Melissa üllatuseks muusikud ka mini-kontserdiga esinesid!

Eestis viibimise aja jooksul käis Melissa ka Tartus. Samuti kohtas ta üht Prantsusmaalt pärit Šveitsis elavat sõpra, kes tema kutsel Eestit külastas.

Melissale oli lühikese aja jook­ sul Eestis ka mitmeid sõpru tek­ kinud ning nii tundiski ta, kui lennuk teda taas Kanadasse tõi, nagu oleks ta lahkunud kodust.

Loogiline samm Melissa jaoks oli eesti keele õppimine. ­ Kuigi kõik sõbrad räägivad head inglise keelt, oli siiski ta sooviks keeleõpingute läbi Eesti maa ja kultuuriga sügavamalt

Nr. 48

tutvuda. Ta proovis esmalt eesti keelt õppida interneti kaudu, ent järgmise sammuna astus käes­ oleval semestril Marju Toom­ salu juhendatavale kursusele Toronto Ülikoolis. Tunnid toi­ muvad kaks korda nädalas ning lühikese aja jooksul on Melissa juba tublisid edusamme teinud.

Nagu ta räägib, on see esimene kord elus, kus ta teadlikult üht keelt õpib. Tema vanemad on pärit Filipiinidelt ja seal räägi­ tav keel on ka nende kodune keel, aga seda ta otseselt õp­ pinud pole, kuna see on lapsena loomulikul teel omandatud.

Kooliajal õppis ta ka prantsuse keelt, mis oli programmis. Nüüd on ta aga otsustanud eesti keelt õppida ja ta teeb seda suure rõõmuga ega arva, et see nii väga raske on.

Hiljuti käis Melissa Los Angeles’es, kus külastas eestla­ sest sõpra Britt Randmad, keda kohtas jaanuaris Eestis, kus ta töötas firmas Made in Baltics (mis oli seotud Ewert and The Two Dragons’iga). Tema aitas ka Melissal ette valmistada seda eelpoolmainitud erilist õhtusöö­ ki bändiliikmetele.

Ka Torontos toimuvad eesti muusikaüritused on saanud Melissale huvipakkuvaks: näi­ teks külastas ta hiljuti Estonian Music Week’i ning varem Curly Strings’i kontserti.

Melissa on reisinud mitmetes paikades, aga just Eesti on saanud tema jaoks väga olu­ liseks kohaks. Ta leiab ka mit­ meid sarnasusi Toronto ja Tallinna vahel, vaatamata suu­ ruste erinevusele: kliima, suur veeäärne ala, väga mugav trans­ port, head ringiliikumise võima­ lused jmt. Ka järgmine Eesti külastus on juba plaanide seas: märtsikuus, mil toimub Tallinn Music Week. KAIRE TENSUDA

Montreali eestlased valmistuvad jõuludeks

On juba iga-aastaseks traditsiooniks, et advendiaja lähenedes kogunevad Montreali Eesti Seltsi tragid ja usinad liikmed jõulu­ ettevalmistusi tegema. Kahtlemata on üks kõige tähtsamatest ettevõtmistest verivorstide valmistamine. Selleks puhuks koguneti 23. novembril taas kiriku allsaali, kus tähtis töö võis alata. Põhiliselt on vorstid ette tellitud, aga umbes 30 naela on ette nähtud MESi loterii jaoks, mis toimub sel aastal 7. detsemb­ ril, samuti kiriku saalis. Kokku aga valmistati päeva jooksul umbes 180 naela eestlastele tähtsat jõulurooga. Pildil usinad töömesilased Tom Ventser, Hille Viires, Raimo Heyduck ja Carol Kurol-Desmarteau.

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Lakewoodi Pühavaimu eesti kogudus USAs – 70 aastat võõrsil Külas juubilaril Viibisin 10. – 14. oktoobrini 2019 piiskop electus õpetaja Thomas Vaga kutsel küla­ lisena Lakewoodi Pühavaimu koguduse 70. aastapäeval USAs. Kohaliku elu–oluga tutvumiseks saabusin kohale juba neljapäeval, 10. oktoobri pealelõunal. Newarki lennu­ jaama olid mulle vastu tulnud Thomas ja Airi Vaga. Sü­­dam­ liku teretamise järel, kui olin edasi andnud mõned väga isiklikud tervitused mõnedelt Vancouveri Peetri koguduse liikmetelt, istusime autosse ning peagi keeras jõuvankri nina Airi kindlakäelisel roo­ limisel perekond Vagade elupaiga suunas.

Reedene päev kulus tervenisti New Yorgi linnaga tutvumisele: esimene pool sellest punast ­värvi spetsiaalse vaatamis­väär­

suste­-bussiga risti-põiki sõidule Manhattani linnaosas ning teine pool laevasõidule Hudsoni jõel.

Linn, mis iial ei maga – New Yorgi metroo, mille liiklus ööpäevas hetkekski ei katke ning Times Square – väljak, kus tolm ei jõua iial maha langeda – jäi esmakordse külastamise järel meelde kui alaliselt sumisev mesilastaru. Sai tänulik olla sumedalt sooja sügisilma eest ning päeva giidile Maaritile tema oskusliku juhtimise eest läbi New York City labürintide.

Laupäeval pakkusid silmailu New Jersey kaunid liivarannad ning suvituspiirkonnad. Päeva­ koormast väsinuna võis keha­ kinnitust võtta mereande pakku­ vast restoranist Shrimp Box. Pühapäev, 13. oktoober, Eesti kirikukalendri järgi Lõikus­ tänupüha, oli täienisti pühenda­ tud 1949. a asutatud eestikeelse luteriusu Lakewoodi Pühavaimu

Altariliturgias teenisin koos piiskop electus Thomas Vaga ning diakon Kalju Etsiga.

Foto: A. Kaerma erakogu

Kohtumise kook-ja-kohvi Lakewoodi eesti arhiivi vabatahtlike töötegijatega 14.10.2019.

Foto: A. Kaerma erakogu

Eestlaste kunagisi lemmikpaiku — New Jersey liivarannad.

Foto: A. Kaerma erakogu

koguduse suursündmusele – 70. aastapäeva jumalateenistusele.

Pidupäevaks oli kokku pandud omapärane muusikuterühm, mi­ da tutvustati perekond Kiili an­ samblina. Klaveril oli Mall Kiil, flöödil mängis Rebecca Kiil ning mandoliiniga ja lauluga teenis perekonnaisa arhitekt Leevi Kiil. Solistidena astusid üles Allison Leber ja Sofia Lopez.

Orelil teenis kiriku kaua­ aegne organist Maria (Star) Zumpano, kes on üles kasvanud Lakewoodi kirikus ja esines juba noore neiuna õpetaja Rudolf Reinaru ajal klaveril.

Ameti poolest on ta kooliõpeta­ ja.

Teenisin koos piiskop electus Thomas Vaga ning diakon Kalju Etsiga armulaua liturgias, tervi­ tasin kogudust Vancouveri rahva poolt ning ütlesin pidupäeva jutluse kirjakohale Johannese 6: 25 – 35, milles Jeesus kõneleb endast kui eluleivast. Tõin esile, et argielus saame leiva ning ­igapäevase leiva alla lugeda pal­ jud asjad, alates igapäevasest vajadusest kuni hea ilmani ning valitsuseni. Jeesus soovib kir­ jasõnas ennast meile avada kui igaviku toidu andjat, ja veel enamgi – et teda ennast söök­ sime ja jooksime üleloomulikul viisil. Niiviisi saame sisemiselt tugevaks ning mõistame eelne­ vate põlvkondade pingutusi ja vastupidavust, kes Jeesusest ammutatud jõule ehitasid esi­ mese eestlaste kiriku Ameerika mandrile 1914. a Gleasonisse, USAs Wisconsini osariigis Lin­ colni maakonnas. Praegu seda restaureeritakse. Sama­sugune ennastsalgavus on seotud ka 1949. a Lakewoodi ehitatud eesti kirikuga ning asutatud kogudusega. Aga paljudes kohtades üle laia maailma. Nii tegutsedes me püsime.

Tervitusi ja nende kohale toojaid oli mitmeid. Isiklikult oli kohal pastor Juliana Marshal adventistide Grace Place kogu­ dusest, kes peab teenistusi laupäeviti Lakewoodi Eesti Pühavaimu kirikus. Teisena ter­ vitas piiskop Campbelli poeg Word of Life kogudusest, kes FB streaming abil kannavad oma jumalateenistuse ülekannet üle terve ilma. Kolmandana tervitas pastor Carlos Valle ­ kogudusest nimega Nueva Vida (Uus Elu), kes teenib Lake­ woodis ja ümbruskonnas ela­ vaid mehhiklasi. Veel astus ter­ vitajate ritta Sven Roosild New Yorgi Pauluse kogudusest.

Kirjalikud tervitused olid saabunud: Toronto Vana-And­ rese koguduselt – esinaine Riina Klaas; Cleveland – Ohio kogu­ duselt – esinaine Karin Ruus; Connecticuti koguduselt – õpetaja Uudo Tari ja esimees Aleksander Lamvolt.

Telefoni teel andsid oma ter­ vitused: Los Angelese kogudus – esimees Heino Nurmberg; Schenectady – Albany kogudu­ selt – õpetaja William Ilves; Chicago Esimeselt koguduselt – õpetaja Gilda Karu. Tervitused luges ette piiskop electus Thomas Vaga tütar Maarit Vaga.

Juubeli puhul kinkis Eerik Must kogudusele Endel Kõksi originaalvisandi gravüüri altari­ maalist, mis kirjeldab eesti

13

Daamid kaunites kübarates – Kairi Taul-Hemingway, Helle Arro ja Anne Altosaar.

Meestest kandis sel õhtul uhkeimat kaabut EMK esimees Väino Einola, pildil koos Imbi Lainevoolu ja Ene-Liis Martensiga.

EMK mardipidu Eesti Maja kohvikus 15. novembril peetud Eesti Ma­ ­ jandusklubi Kanadas (EMK) traditsiooniline sügi­sene Mar­ di-Pardi-Pidu võttis sel aastal humoorikama ilme kui mui­ du. Nimelt oli valitud teemaks ,,Mad Hatter’s Tea Party“.

Nagu teada, on see võetud ,,Alice in Wonderland“ jutust ja osalised olid julgustatud teritama oma fantaasia vai­ mu, et leida/osta/ehitada omaenda fantastiline kübar.

Naistest võitis auhinna Kairi Taul-Hemingway, kes oli endale tavalistest mängukaartidest kok­ ku traageldanud kübara ja ka suure kaelakee. Olid ka teised küllalt lähedased ,,runner-up“’id, nagu fotol näha. Meestest võitis auhinna muidugi EMK esimees Väino Einola, kes oli end varus­ tanud päris õige ehtsa ,,Mad Hatter“’i suure kaabuga. Mehed üldiselt olid tagasihoidlikumad oma kaabudega, teiste sõnade­ ga, kandsid normaalseid kaa­ busid.

Praost Mart Salumäe pidas söögipalve, kus kirjeldas ka pikemalt mardipäeva päritolus, mis põimis kokku Püha Martini novembrikuu surmapäeva 4. sa­ jandil ja Martin Lutheri sünni­ päeva 1483. aastal. Kui googeldada ,,mis on mardipäev“, on

r­ ahva saatust põgenemisel, uuele maale saabumisel, van­ gipõlves Siberi ja vanglatrellide taga. Keskne kuju maalil on Jeesus, kelle käed on avatud ­õnnistama eesti rahvast.

Esmaspäev, 14. oktoober oli täielikult lahkumise tähe all.

Ennelõunal leidus siiski nii palju aega, et ütelda tere Lakewoodi Eesti Arhiivi vabatahtlikele töö­ tegijaile. Kirikuhoone kõrval asuvas Eesti Arhiivis toimetava kümnekonna kaasmaalase pü­ hendumus kord nädalas kokku tulla, vastu võtta materjali,

Lauad olid kaunistatud ,,Alice imedemaal“ stiilis.

leida väga huvitavat eestikeelses vikipeedias, mis seletab pike­ malt ka vanarahva folkloori, kus seda päeva peeti muistseks aas­ tavahetuspühaks, kui kõik väli­ sed põllutööd pidid olema lõpe­ tatud. Mardisantide traditsioonis alguses kanti loomakostüüme, jne. Huvitav luge­mine!

Kuigi hani on traditsiooniline mardipäeva toit, on EMK liik­ med eelistanud parti, rohkem liha, ja seda küpsetas Maia Läti Majast. Ülle Veltmann valmistas selle ümber hapukapsad, prae­ kartulid ja muud, lisaks eelne­ vad suupisted ka. Klubi esimees Väino Einola ja Linda Kolga olid kohviku seinad ehtinud oma kodust toodud maalidega, et ruumi rohkem hubasemaks teha ning olid valmistanud ka lauaehted, nii teepottidega kui kaartidega kui partidega.

Tore õhtu oli kõigil, selles ELM fantaasiamaailmas.

selekteerida, süstematiseerida ning kataloogidesse korjata USAs elanud ja tegutsenud eestlaste pärandit jättis kustu­ matu mulje. Vaatamata kõigele ning kaugel kodumaast hoitakse meie rahva ajalugu. Ühises osa­ duses veedetud lõunaeine ning ringkäik arhiivis tuletasid lausa iseenesest meelde tihti lauldava fraasi: „Su üle Jumal valvaku, mu kallis isamaa!“ Ja tänusõnad huulil, jätsime lõpuks hüvasti, lootuses, et kunagi kohtume veel.

ALGUR KAERMA Vancouveri Peetri koguduse õpetaja

14

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Nr. 48

Lahkunud siit ilmast ootamatult ja liiga varakult

MÄLESTAME SÜGAVAS LEINAS ARMAST

meie armas vil!

Maie Ilves’t sündinud 1946 Rootsis surnud 18. novembril 2019 Pictonis, Ontarios

Maie Niiholm Ilves 10.09.1946 Rootsis 18.11.2019 Picton, Ontarios

Per aspera ad astra!

Leinavad abikaasa RIIVO tütar KATRIINA ja ALEX poeg EERIK ja KATIE,

lapsed SILVI ja ALLAN SUGULASED ja SÕBRAD Torontos, Sudburys, Albanys (NY), Prince Edward Countys ja Eestis

Raskused ületatud, on Maie liitunud korp! Amicitia Tähtede koondisega ja tema elu saavutusi jäävad mäletama ja mälestama AMICITIA KOONDISED Torontos, Tartus ja Tallinnas

Mälestame kurbuses armsat kauaaegset sõpra PUHKA RAHUS, KALLIS

Maie Ilves Mälestame leinas ja avaldame kaastunnet RIIVOLE perekonnaga AINO MARI-ANN ja ROY perega

Maie Niiholm Ilves 10.09.1946 Rootsis – 18.11.2019 Kanadas Valus kaotus perele – avaldame kaastunnet RIIVOLE, KATRIINALE ja ERIKULE Valus kaotus sõpradele…

ANU ja BILL TURNBULL, ELLEN ja LAAS LEIVAT, HELLE ja JAAN ARRO, MAAJA ja MATI MATSOO perekondadega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema, varemlahkunud HARJO TARI armas abikaasa

Maret Tari sündinud 10. novembril 1934 Tartus, Eestis surnud 23. novembril 2019 Torontos, Kanadas Jääme alati Sind armastusega mäletama tütar ÜLLE MORGAN (BRUCE MORGAN †2014) lapselapsed MICHAEL ja AINSLIE tütar MERIKE LISA ja abikaasa JOHN SHERIN lapselapsed NOLAN ja AVALON Mälestamine laupäeval, 7. detsembril kell 1.30 pl Ehatare puhke- ja põetuskodus, 40 Old Kingston Rd.

Uus Euroopa Komisjon kinnitati ametisse Kolmapäeval hääletasid Eu­ ­ roo­ pa Parlamendi saadikud ametisse uue Euroopa Komis­ joni.

751-kohalises europarlamen­ dis hääletas uue Euroopa Ko­ misjoni poolt 461 rahvasaadikut.

Vastuhääli oli 157 ja 89 euro­ saadikut jäi erapooletuks.

Ursula von der Leyen valiti europarlamendi poolt Komisjoni presidendiks juulis. Seejärel kor­ raldasid europarlamendi ko­ misjonid septembrist novembri keskpaigani volinikukandidaa­ tide avalikke kuulamisi, millega hinnati nende sobivust vastavale ametikohale.

Volinike kolleegium alustab tööd 1. detsembril. Eestlasest eurovolinikuks on keskerakond­ lane Kadri Simson. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra noorusajast

Maret Tari neiuna KALLAS sündinud 10. novembril 1934 surnud 23. novembril 2019 HARALD PINNA MAI AEDMA perekonnaga

Rail Balticu töötajad tegid ühispöördumise Sel nädalal saatsid RB Raili töötajad kolme Balti riigi juhtidele ja ministeeriumidele ühispöördumise. Töötajate hinnangul on projekt jõudnud halvast juhtimisest ja huvide konfliktidest tulenevalt krii­ tilisse olukorda. Samuti nõua­ vad töötajad ettevõtte nõu­ kogu esimehe tagasiastumist.

Peale ettevõtte tegevjuhi ta­ gasiastumist 30. oktoobril saat­ sid töötajad ühisavalduse kolme riigi peaministritele ja tran­ s­ pordiministritele. Viimase 14 kuu jooksul on ettevõttes vahe­

tunud viis tippjuhti, mis näitab pöördumise autorite sõnul struktuurseid probleeme projekti elluviimisel.

Pöördujate hinnangul on vaja järelevalvet kõrgemal tasemel, sest praegune fragmenteeritud ülesannete jaotus ei taga efek­ tiivselt projekti elluviimist.

Töö­ tajate arvates tuleks luua ühine sõltumatu nõukogu, mis esindaks kõigi osanike huve ning aitaks vältida huvide konf­ likte.

RB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis on loodud selleks, et koordineerida Rail Balticu projekti elluviimist.

Ettevõte on projekti keskne koordinaator. (ERR/BNS/EE)

Eesti katoliku kirik sai reliikvia tagasi Eesti katoliku kirik sai tagasi oma esimese piiskopi liturgi­ lise riietuseseme ehk kaasula, mis oli Eduard Profittlichil seljas piiskopiks pühitsemisel 1936. aastal.

Piiskop Eduard Profittlichile kuulunud kuldset kaasulat hoiti Tallinna Peeter-Pauli katedraali ruumides, kust see 1990. aasta­ tel viidi Saaremaale. ,,Õnneks me saime nüüd tea­ da, et ta on Kuressaares Saare­ maa muuseumis. Me küsisime ta tagasi ja nad andsid ta hea meelega tagasi ja ta jõudis nüüd Tallinna, kus on tema koht.

Nüüd tuleb ta korda teha, korra­ likult konserveerida ja paranda­ da, siis ta on tõesti reliikvia, sest me väga loodame Eduard Profittlichi õndsaks kuuluta­ misele,“ selgitas ajaloolane Toomas Abiline.

Eduard Profittlichile kuulu­ nud liturgilisi riideid ja muid esemeid on veel säilinud. See kaasula on aga suur haruldus seetõttu, et oli tal seljas 27. detsembril 1936, kui ta pühitseti piiskopiks. 1941. aastal küüditati ta otse Peeter-Pauli kiriku altari eest Siberisse ning 1942. aastal suri ta Kirovi vanglas.

Praegu on käimas Eduard Profittlichi õndsaks kuulutamise protsess. Peapiiskop Profittlich võidakse õndsaks kuulutada

Kuressaare lossis esitleti Saaremaa kuldehet Mitmel pool maailmas, kaasa arvatud Kanadas, ületas hilju­ ti uudisekünnise teade KeskSaaremaal maapõuest välja tulnud kullaleiust. Seda ha­ ­ ruldast ehet näidati alates kol­ mapäevast viie päeva jooksul Kuressaare lossis.

Kullast maopeaga 175 gram­ mi kaaluv ehe on 1700 aastat vana.

Sarnaseid ehteleide on Põh­ jamaadest leitud üle 60, Saaremaa kuldmadu on neist aga üks suuremaid. Senini on selgitamata, kellele see ehe võis 3. sajandil kuuluda. ,,See võru iseenesest on niivõrd haruldane kogu Põh­ jamaade ruumis, et seda ei saa küll nimetada kuidagi iga­ päe­ vaseks. Siin on kindlasti mingi story taga,“ ütles arheoloogia­ doktor Marika Mägi uudiste­ saatele Aktuaalne kaamera.

Leiu avastas detektorist, ho­ biarheoloog Jegor Klimov.

(ERR/EE)

kolme aasta pärast. Märtrina surnud piiskopist võib saada esimene Eestist pärit katoliku ­ pühak. (ERR/EE)

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 1. detsembril kell 11.00 ESIMESE ADVENDI JUMALATEENISTUS. A. Lii­ vandi, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Järgneb KOGUDUSE OSA­ DUSTUND JÕULULÕUNAGA. Pühapäeval, 8. detsembril kell 11.00 TEISE ADVENDI JU­ MALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag. Solist M. Boutilier.

Kolmapäeval, 11. detsembril PIIBLITUNDI EHATARES EI TOIMU. Pühapäeval, 15. detsembril kell 11.00 KOLMANDA AD­ VENDI JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Duett E. Kipper ja A. Wilbiks.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.00 NELJANDA AD­ VENDI JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 15.00 JÕULUTEENISTUS EHATARES. M. Wilbiks, J. Puu­ saag. Koor.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 17.00 ERIKAVAGA JÕU­ LULAUPÄEVA JUMALA­TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 29. detsembril kell 11.00 AASTALÕPU JUMA­ LATEENISTUS. E. Paivel, J. Puu­saag. Solist P. Kaups Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 kell 11.00 UUE AASTA JUMA­ LATEENISTUS. Nõukogu tervi­ tused. J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Peapiiskop Viilma kohtub Moskvas patriarh Kirilliga EELK peapiiskop Urmas Viilma abikaasaga ja piiskop Tiit Salumäe sõitsid sel näda­ lal töövisiidile Moskvasse, et kohtuda Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli ning Venemaal elavate eestlaste kogukonna esindajatega.

Visiit on vastukülaskäik Moskva ja kogu Venemaa pat­ riarh Kirilli 2013. a toimunud seni ainsale visiidile Tallinna.

29. novembril toimuval kiri­ kujuhtide kohtumisel osalevad Eesti delegatsiooni koosseisus

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 1. detsembril kell 10.30 JUMALATEENISTUS koos Päästearmeega.

Pühapäeval, 8. detsembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS, millele järgneb KOGUDUSE JÕULUPUU. Osavõtu palume registreerida koguduse kantseleis tel.: 416 483 5847 või eposti aadressil: stpeterstoronto@rogers. com Pühapäeval, 15. detsembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.30 PALVUS kirikus ja naisringi toas filmi ,,Eia jõulud Tondikakul“ vaatamine.

Kell 15.00 PALVUS Soome kodus.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JU­ MALATEENISTUS. Laulab an­ sambel Helin.

Kolmapäeval, 25. detsembril kell 12.00 JÕULUPÜHA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­GA. Kell 15.00 JÕULUPÜHA pal­ vus Ehatares.

Teisipäeval, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­ GA, järgneb KOHVI­ LAUD naisringi toas.

EELTEATED: Uue aasta esimene jumalatee­ nistus on pühapäeval, 5. jaanuaril kell 11.30.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

15

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Laupäeval, 30. novembril kl 1.30 pl ESIMESE ADVEN­ DIPÜHA KONTSERT PAL­ VU­ SEGA. Segakoor ,,Estonia“. Diri­ gent Ingrid Silm. Vana-Andrese koguduse segakoor. Dirigent Heli Tenno. Organist Juha Tikkanen.

Klaveril Asta Ballstadt.

KOGUDUSE JÕULULAUD eesti rahvus-jõuluroogade ja jõulu­lauludega. Osavõtust palume eelnevalt teatada Heli Koptile, tel 416 752 7788.

Pühapäeval, 1. detsembril EESTIKEELSET JUMALA­ TEENISTUST Agricola kirikus ei toimu.

Pühapäeval, 8. detsembril kl 11 h TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 8. detsembril kl 1.30 pl TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. detsembril kl 1.30 pl KOLMANDA AD­ VEN­ DIPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. detsembril ees­tikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 24. detsembril kl 12 keskpäeval JÕULUJUMA­ LATEENISTUS. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Solist.

Pühapäeval, 29. detsembril ees­­ti­keelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 31. detsembril kl 1.30 pl VANA-AASTA JUMA­ LA­TEENISTUS. Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 eestikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Pühapäeval, 12. jaanuaril 2020 kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

Sündmuste kalender

MTÜ Lõimeleer korraldab väliseesti lastele suunatud eesti keele ja kultuuri laagrit Lõimeleer Lõimeleer on suvelaager välis­ maal elavatele eesti lastele ja noortele, kus on võimalus suhelda eakaaslastega Eestist, õppida käsitööd, rahvapärast pilli-laulu-tantsu-mängu, sõita hobuse ja paadiga ja palju muud. 2020. aastal näiteks tuleb lõimeleeri jalgpalli ja luule töötuba läbi viima ning Urvaste maanaiste valmista­tud kamatoite tutvustama luuleta­ ja ja spordimees Contra.

2020. aastal toimub Lõi­ me­ leer viiendat korda. MTÜ Lõimeleer juhataja Priit-Kalev Partsi sõnul osales 2019. a laag­ rites lapsi USAst, Kanadast, Rootsist, Kasahstanist, Soomest, Iirimaalt, Suurbritanniast, Uus­ meremaalt, Šveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Norrast ja Eestist.

Laagri juhendajateks on Viljandi kultuuriakadeemia hu­ vijuhi-loovtegevuse õpetaja eri­ ala tudengid ja teised oma ala spetsialistid, kes rahvuslike toitude, oskuste, tantsude ja ­ mängude tutvustamise kõrval vestavad lastele jutte ning meis­ terdavad nendega. ,,Lõimeleer aitab noortel väliseestlastel tugevdada sidet kodumaaga, õppida midagi uut ja arendada eesti keele oskust mänguliste tegevuste kaudu.

Kooli moodi keele õppimist ei toimu, aga kuna töökeel on ­eesti keel, on minimaalne eesti keele oskus siiski soovitav,“

• Estonian Music Week lisakontserdid: - Reedel, 29. ja laup., 30 nov.: Kadri Voorand ja Laila Biali (reedel kl 8 õ Westdale Theatre, Hamilton ja laup. kl 8 õ Royal Cinema, Toronto).

• Neljap., 5. dets. kl 12.30 pl LÕBUS PÄRASTLÕUNA ,,JÕU­ LUDE OOTEL“ Eesti Majas.

• Laup., 7. dets. – laup., 11. jaan. toimuvad EESTLASTE KESK­ NÕUKOGU KANADAS (EKN) VALIMISED. • Laup., 7. dets. kl 12-4 pl RAHVAJÕULUPUU Eesti Majas.

• Pühap., 8. dets. kl 11.30 h –2 pl JÕULUBRUNCH Läti Majas.

• Pühap., 8. dets. kl 2 pl TORONTO EESTI MEESKOORI JÕULUKONTSERT Eesti Majas.

• Reede-laup., 24.-25. jaan. 2020 kl 7 õ FUNNIEST! ESTONIAN COMEDY FESTIVAL Tartu College’is.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

sõnas Lõimeleeri idee autor ja laagri hobusemees Priit-Kalev Parts. „2020. aastal on võimalik kampa lüüa ka lapsevanematel, et osaleda saaksid ka alla 10-aastased lapsed ning eesti keelt saaksid harjutada ka muu­ keelsed lapsevanemad.“ 2020. aastal toi­ mub laager neljas kuuepäevases vahetuses: 12.-18. juuli, 19.-25. juuli, 26. juuli-1. august, 2. a­ ugust-8. au­ gust.

Laagrisse registreerimine on avatud, 5. jaanuarini 2020. keh­ tib soodushind. 5. jaanuarini on võimalik soodushinnaga jõulu­ pileteid osta ka oma lähedastele jõulukingiks.

Lähem info: https://www. loimeleer.com või priit.kalev. parts@gmail.com.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

peapiiskop Urmas Viilma, dias­ poraa piirkonna piiskop Tiit Salumäe ja Eesti Vabariigi suur­ saadik Margus Laidre.

Visiidi raames toimub reedel ka eesti kogukonnale mõeldud jumalateenistus Moskva Eesti Vabariigi saatkonnas.

Luterlik kirik on praeguse Venemaa territooriumil tegut­ senud aastasadu ja suuremad eestlaste kogukonnad on lisaks Moskvale ja Peterburile veel Siberis. Kirikute juhid arutavad eestlaste ja eesti juurtega luter­ laste vaimulikku teenimist, mille korraldamise võimaldami­ sel mängib õigeusukiriku mo­ raalne toetus olulist rolli.

Luterliku Maailmaliidu Keskja Ida-Euroopa piirkonna ase­ presidendina on peapiiskop Urmas Viilmal vastutus olla kontaktis Venemaa territooriu­ mil tegutsevate luterlike kiri­ kutega. Asepresidendina jutlus­ tab peapiiskop pühapäeval, 1. detsembril Moskva Pühade Peetruse ja Pauluse katedraalis.

Teenistuse järel toimub koh­ tumine Venemaa Euroopa-osa Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Dietrich Braueri ning tema juhitava koguduse liikmetega.

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

(Allikas: EELK Konsistoorium)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019

Nr. 48

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Välis-Eesti Ühing Reg. nr. 80075420 Asutatud 1928. a. Tallinnas Taasasutatud 1995. a. Tallinnas Ref. VEÜ 18-19, 22.11.2019

Kutse

Uuenda Eesti Elu tellimine 2020. aastaks •••

Tutvu digilehega Eesti Elu veebil www.eestielu.ca

Austatud kolleegid ja head sõbrad Kanadas!

Palume Teie osavõttu VälisEesti Päeva tähistamisest 30. novembril 2019 algusega kell 11.00 Rahvusraamatukogu kup­ pelsaalis, II korrus, Tõnismägi 2, Tallinnas.

Kavas: 11.00 Osavõtjate registreeri­ mine.

Tervitused: 11.20 Eesti rahvastikuministri pr Riina Solmani tervitus ja Välis-Eesti Päeva tähistamise lahtimõtestamine.

11.40 Kiili gümnaasiumi vahe­ tusõpilane Ella Scott (Austraa­ lia) loeb ette A. H. Tammsaare testamendi ,,Truudus“, mille autor kirjutas Eesti rahvale detsembrikuus 1939.

A. H. Tammsaare teksti luge­ mine on Tallinna Teadlaste Maja ja Välis-Eesti Ühingu ühine algatus Eesti kirjanduse ühislugemisega lähendada Eesti diasporaad kodumaale seoses dr Jaak Kiviloogi ettepanekuga.

11.50-12.20 Eesti TA akadee­ miku Jüri Martini kaasaegse­ tele kliimamuutustele pühen­ datud ettekanne „Biosfäär.

Noosfääri pahupool“.

12.20-12.40 Arutelu kliimamuu­ tuste teemal.

12.40-13.30 Ajakirja „VälisEesti“, 2019 XXIV väljaande nr. 2 esitlemine.

Ajakirja uus number on pühendatud Eesti laulupidude 150. aastapäevale ja laulupidu­ listele.

Kommenteerivad autorid, sh Eesti Rahvusraamatukogu hu­ manitaaria ja kunstide osakonna juhataja Katre Riisalu ja VälisEesti Ühingu juhataja dr Leili Utno.

Ajakirja saavad (tasuta) end osavõtjaks registreerunud kätte kohapeal.

Tutvumine VEÜ kirjastuse „Välis-Eesti“ 1996–2019 väl­ jaannetega.

13.30-14.00 kohviaeg. Osavõt­ jate pildistamine.

Välis-Eesti Päeva lõpeta­ mine.

Palun osavõtjaks registree­ ruda e-posti aadressil: leiliut­ no­@valiseesti.org.

Lugupidamisega, VÄLIS-EESTI ÜHINGU juhatus 22. novembril 2019, Tallinnas

„Aasta kauneimal õhtul“ Jõulukontsert – Xmas Concert

TORONTO EESTI MEESKOOR Toronto Estonian Male Choir Avo Kittask, koorijuht – conductor Kaastegevad: Elli Kipper, klaver – Toomas Heinar, kontrabass Enno Õunapuu, jõulutaat – TEMi-velled, kvintett

Pühapäeval, 8. detsembril 2019 kell 14.00 Sunday, December 8, 2019 at 2p.m.

Täiskasvanud/Adults $30. Lapsed tasuta/kids free Jõuluhõrgutised ja kohv / Xmas treats and coffee Istekohad laudades / Seating at tables (Toomas Trei: 416 698 8555) Eesti Maja/Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto

SPORT

Eestlanna püstitas kadettide maailmarekordi vibulaskmises Luksemburgis Strassenis peetud rahvusvahelisel vibuturniiril saa­­ vutas 17-aastane Meeri-Marita Paas 59 plokkvibu naise kon­ kurentsis kõrge viienda koha, püstitades ka maailmarekordi.

Paas sai 149 punkti 150 võimalikust ja püstitas sellega uue kadettide maailmarekordi.

(ERR/EE)

Rootsi (SWEA) jõululaat uues kohas Rootsi naisorganisatsiooni SWEA 38. jõululaat Torontos toimub uues kohas!

Traditsiooniline jõululaat Lucia rongkäigu, lauljate-tant­ sijate jõulukava, toredate jõulu­ meenete, maitsvate rootsipäraste toitude ja toiduainetega ning muidugi kuuma Glöggiga toi­ mub sel aastal laupäeval, 7. detsembril (kl 11 h – 5 pl) ja pühapäeval, 8. detsembril (kl 11 h – 4 pl) uues kohas – Daniels Spectrumis, 585 Dundas St E, Toronto. Vaba sissepääs.