This newspaper was mailed on Friday, August 28, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8â11)
Alates / since 2002 Nr. 34, 2020ââââââââââ Reedel, 28. augustil â Friday, August 28
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Ăksiknumbri hind:â$4.00
MaarjamĂ€el mĂ€lestati totalitarismiohvreid Eelmisel pĂŒhapĂ€eval möödus 81 aastat Molotovi-Ribben t ropi pakti sĂ”lmimisest, Eesti Kommunismiohvrite memo riaali juures Tallinnas Maar jamĂ€el toimus rahvusvahelise totalitaarsete reĆŸiimide ohv rite mĂ€lestuspĂ€eva puhul Âtseremoonia ja kontsert. ,,Totalitarismiohvrite mĂ€les tamist ja demokraatlike vaba duste hoidmist seob ĂŒhte kindel teadmine, et ĂŒks ei saa ilma teiseta ja vabaduse nimel tasub alati pingutada,â ĂŒtles president Kersti Kaljulaid MaarjamĂ€el. ,,Totalitaarsete reĆŸiimide am bitsioonide tĂ”ttu kannatasid enne ja pĂ€rast Molotovi-Rib ben tropi pakti sĂ”lmimist vĂ€ga paljud rahvad ja meie kohuseks on kĂ”iki neid vĂ”rdselt austada ja mĂ€lestada,â ĂŒtles president. Euroopa Parlament kuulutas 2009. aasta aprillis 23. augusti kĂ”igi totalitarismiohvrite ĂŒhi seks mĂ€lestuspĂ€evaks. Kommunismi ja natsismi ohvrite mĂ€lestamine on Kalju laidi sĂ”nul vaid ĂŒks pool totalis miohvrite mĂ€lestuspĂ€eva tĂ€henÂ
dusest. ,,Vabadus ja veel enam demokraatia ei ole kunagi pelgalt juhus. Nende hoidmise  nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada sellises maailmas, kus vaba mĂ”tte ja teisiti arvamise eest ootab koht baraki naril vĂ”i kuklalask. Meie soovime vaba ja demokraatlikku maailma.â Riigipea sĂ”nul on valu vaba duse puudumise pĂ€rast nĂ€ha ka tĂ€nases Euroopas. ,,Meie, kes me oleme tagasi vĂ”itnud oma vabadused ja inimvÀÀrikuse, peame neile, tĂ€nase pĂ€eva vaba dusvĂ”itlejatele, koos meie sa mameelsete liitlastega toeks olema. Ăksi jÀÀmine tĂ€hendab alati lootusetust, kadu ja alla jÀÀmist totalitaarsele reĆŸiimile.â Riigikogu esimees Henn PĂ”lluaas ĂŒtles tseremoonial peetud kĂ”nes, et 81 aastat tagasi sĂ”lmitud Molotov-Ribbentropi pakt muutis ajalugu ja miljonite inimeste saatust. ,,Eestile tĂ€hendas MRP meie riigi kadumist maailmakaardilt. Baaside lepingu pealesurumist,
Kanada uueks konservatiivse partei liidriks valiti nĂ€dala vahetusel 47 aastane endine vaÂÂl itsuse minister Erin OâToole. Sellel 16 aastat tagasi asutaÂtud tooride partei liidri vali mistel osales kĂ”ige enam liikmeid partei ajaloos. 270,000 partei liikmest andsid oma hÀÀle COVID-19 pan deemia tingimustes posti teel 175,000. OâToole sai oma eduka valiÂmiskampaania tuleÂ
Foto:©Ălle Baum
President Kaljulaid vÔib kandideerida OECD juhiks
See vĂ”idukas saavutus saadi kahe teise kandidaadi Leslyn Lewise ja Derek Sloani toetu sel. OâToole suurimaks oponen diks oli endine kaitseminister Peter MacKay. Uueks konser vatiivse partei lootuseks on dr. Leslyn Lewis, kes saavutas vali mistel kolmanda koha ja suure populaarsuse LÀÀne provint sides.
Eesti president Kersti Kalju laid vĂ”ib kandideerida 2021. suvel vabanevale Majandus liku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ehk nn maailma rikaste riikide klubi peasekretĂ€ri ametiko hale. Alates 2006.a juunist on OECD peasekretĂ€rina töötanud Mehhiko endine rahandusminis ter Angel GurrĂa, kes teatas selle aasta 10. juulil, et ta ei kandideeri enam organisatsiooni juhiks. Kersti Kaljulaidi ametiaeg presidendina lĂ”peb jĂ€rgmise aasta sĂŒgisel ja Eesti Rahvus ringhÀÀlinguga vestelnud mit med mitmed allikad ĂŒtlesid, et Eesti president vĂ”ib kandideeri da tuleval suvel vabanevale OECD peasekretĂ€ri kohale ja vĂ”imaluste hindamiseks tehakse praegu tĂ”sist taustatööd. Pre si dendi avalike suhete nĂ”unik Taavi LinnamĂ€e kinnitas eelmi sel nĂ€dalal ERR-ile, et president Kaljulaid on andnud nĂ”usoleku, et tema kandidatuuri sobivuse ĂŒle vĂ”ib arutada. ,,Plaaniks on seda veel palju
nimetada, sest Kersti Kaljulaid on president tuleva aasta ok toobrini ja keskendub sellele tööle, nagu ta on teinud seda viimased neli aastat. Aga tĂ”si ta on, et rahvusvaheliste organisat sioonide juhte otsitakse ja president Kaljulaid on andnud  nĂ”usoleku, et tema kandidatuuri sobivuse ĂŒle vĂ”ib arutada,â sĂ”nas LinnamĂ€e. Kaljulaidi ĆĄansse vĂ”ib suu rendada asjaolu, et mitmed suurriigid on mĂ€nginud end rahvusvahelisel areenil ĂŒksteise  vastu ja see suurendab vĂ€ikerii gist tuleva kompromisskandi daadi vĂ”imalusi. OECD peasekretĂ€ri valiku protsessiga alustati 1. augustil. OECD liikmesriigid saavad kandidaate hakata ĂŒles seadma 1. septembrist. Kandidaate saab esitada oktoobri lĂ”puni, seejĂ€rel toimuvad vestlused ja konsultat sioonid. Uus peasekretĂ€r alustab tööd 1. juunil 2021, peasekretĂ€r valitakse ametisse viieks aas taks. OECD asutasid 1961. a 20 riiki, neist vĂ€ljastpoolt Euroopat Kanada ja USA. Praegu on
Erin OâTooleâi ees seisavad praegu suured ĂŒlesanded, et ĂŒhendada kiiremas korras partei, leida toetust teiste partei liikmete seas ja saada ĂŒleriigi line mandaat jĂ€rgmistel vali mistel. Oma esimeses kĂ”nes es maspĂ€eva varahommikul ĂŒtles OâToole: ,,To the millions of Canadians that are still up that Iâm meeting for the first time, good morning, Iâm Erin OâToole.â Ta lisas: ,,I believe that whether you are black, white, brown or from any race or creed, whether you are
LGBT or straight, whether you are an indigenous Canadian or have joined the Canadian family three weeks ago or three generations ago, whether you  are doing well or barely getting by. Whether you worship on Friday, Saturday, or Sunday or not at all, you are an important part of Canada and you have a home in the Conservative Party of Canada.â Kanada valitsuse opositsioo ni uus liider OâToole tegutseb
juba aktiivselt, et tutvustada en nast nii oma partei liikmetele kui ka kogu rahvale. Tal seisab ees suur töö, et saavutada oma unistus ja saada Kanada jĂ€rg miseks peaministriks. See oleks reaalne, kui OâToole viiks ellu oma tĂ”ekspidamised, et kĂ”ik Vahtralehemaa inimesed on vĂ”rdsed. OâToole on endine Royal Canadian Air Force ohvitser, advokaat ja kogemustega polii tik, kes sai valitsuse liikmeks
(JĂ€rgneb lk. 12)
Erin OâToole on uus konservatiivide partei liider Kanadas Ălle Baum
Foto: Erik Peinar/Riigikogu
musel 59 protsenti hÀÀltest ja 57 protsenti vĂ”imalikest punkÂtidest.
Eesti president Kersti Kaljulaid.
OECD-l 36 liikmesriiki. Eesti sai OECD liikmeks 9. detsembÂil 2010. Eesti suursaadik OECD juu res on Clyde Kull. OECD peakorter asub Pariisis. Organisatsioonil on seni ol nud viis peasekretĂ€ri, kes on tulnud Mehhikost, Kanadast, Prantsusmaalt, Taanist ja Hol landist. Eesti lĂ€hiriikidest on olnud OECD asepeasekretĂ€r  Soome endine peaminister Mari Kiviniemi aastatel 2014-2018. OECD pesekretĂ€ri kohale kandideerimisest on teatanud ka hiljuti skandaali tĂ”ttu oma ko halt tagasi astunud Kanada ra handusminister Bill Morneau. (ERR/EE)
2012. aastal Toronto Durham valimisringkonnas ning sai vete ranide ministri portfelli pea minister Stephen Harperi kabi netis 2015. aastal. Ta on proo vinud ka varasematel aastatel saada konservatiivse partei liid riks ja sai kolmanda koha 2015. a. valimistel. Praegu on Erin OâToole avanud tooride partei telgi uutele liikmetele ja val mistub vĂ”imalikeks parlamendi valimisteks, mis vĂ”ivad toimuda kiiremas korras juba sel sĂŒgisel.