Eesti Elu / Estonian Life No. 32 | August 13, 2021 by Eesti Elu / Estonian Life

This newspaper was mailed on Friday, August 13, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 32, 2021

Reedel, 13. augustil — Friday, August 13

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Tõnu Kaljuste kammerkoor kui eesti muusika vapiloom Sirje Vihma-Normet Veljo Tormise sünnipäeval, 7. augustil oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues saalis Eesti Filharmoonia kammer koori 40. sünnipäevahooaja avakontsert. Tõnu Kaljuste käe all toodi kuulajateni Veljo Tormise kooritsükkel „Eesti kalendrilaulud“ ja kooriteos „Viru vanne“ Hando Runneli sõnadele. Kui Eesti taasiseseisvudes ilmus Eesti muusikanõukogu (IMC/Unesco) ajakirja „Music in Estonia“ esimene number, oli iseenesestmõistetav, et esikaanel on Tõnu Kaljuste kammerkoori (ametliku nimega Eesti Fil harmoonia kammerkoor) foto. Eesti muusikanõukogu oli vaba nenud Ida-Euroopa riikidest esimene, kes kohe oma rahvus liku muusikanõukogu asutas ja ka esimene, kes Euroopa ja Maailma muusikanõukogusid

Seto Kuningriigi päev Pihkva järve kaldal Laupäeval, 7. augustil, nagu mitmetel varasematel lõikuskuu esimestel nädalavahe tustelgi, võtsid paljud seto kogukonna liikmed, aga ka Petserimaa sõbrad üle Eesti ette rännaku Pihkva järve, täpsemalt küll selle Värska lahesopi kaldale Lobotka külla. Kes kunagi ajalooraamatuid nuusutanud, võis sealt leida samanimelise valla. Kus aga taoline kohanimi ise täpsemalt asub, polnud aimu. Enne kukke ja koitu Tartust sõitu alustanud Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi pungil autod jõudsid aegsasti heakorrastatud peopaika. Nagu alati, võeti meid, kellel kõik vaktsineeri mis- jm. tõendid taskus, soojalt vastu ja juhatati peotänava auväärsele telgikohale. Seda jäi kogu päevaks ehtima suure telgi katus, Petseri- ja Ingerimaa lipud ning maakaardid ja setode Püha Jüri ikoon. Külavanemalt, kelle müügi letile meie kingitusena Petseri maa laualipp lehvima jäi, saime teada, et küla oli kevadel tal gutööga tublisti pingutanud, et väärikalt kuningriiklasi vastu

ühendavasse, UNESCO tiiva all tegutseva International Music Council (IMC) liikmeks võeti (1992.a). Selle üllitise saatis tollane EMNi sekretär Reet Remmel kõikidele maailma muusikanõu kogudele. Üllatusena reageeris sellele isegi tollane IMC/ Unesco president Guy Huot isiklikult, kiites nii ajakirja sisu kui kujundust (kunstnik Jaan Saar, toimetaja Sirje Normet). Sellest ajast saadik on rahvus vahelisel muusikaareenil eesti muusika üks vapiloomadest just Tõnu Kaljuste kammerkoor. Koori tegevuse üheks kulminat sioonihetkeks oli GRAMMY auhinna võitmine 2014. aastal (auhind saadi parima kooriesi tuse kategoorias Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ eest). Tõnu Kaljuste rajas kammer koori 1981. aastal oma isa (Järgneb lk. 6)

võtta. Samas selgus, et lähedu ses elunev Petserimaa Suve ülikooli sõber, Forseliuse Seltsi auesimees, esperantist Madis Linnamägi panustas samasse töösse. Telgis oli meil temaga heameel meenutada Petseri e sperantoliikumise ajalugu. Selle pani oma õppustega käima kõnealuse tehiskeele grand old man Henrik Sepamaa vabariigi esikümnendil. Asja jäi kohapeal edasi viima Petseri Esperanto klubi „Suno“, kelle väljapaist vaks esimeheks oli aastatel 1933–1941 Petseri Peetri kogu duse kirikuõpetaja, ühtlasi gar nisoni vaimulik ja gümnaasiumi usuõpetaja Aleksander Hinno. Sel korral oli Petserimaa Suveülikooli põhiteemaks pet serlaste valgustaja Karl Ustav (1867–1953). Loengu lõppedes avaldati arvamust, et kunagi Petseris rajataval kuulsuste al leel peaks Samuel Sommeri, Anton Õunapuu jt. ausammaste kõrval leidma koha ka valgusta jast esperantist Karl Ustav. Nagu varemgi, astusid meie telki teisedki tuttavad, alati sootska Hagu Paul, kellega mõni gramm soola on ülikooli päevil söödud. Kui Tartus mõni sobiv rongkäik on, lehvib Petserimaa lipp alati tema käes. Oli juttu, et Petserimaa sõpru oli kaugemaltki kohale tulnud. Minu koolivend Pärnu-Jaagupist Mati Rosenstein, kelle elukaas

Torontos asuv Edwards Gardens on park Toronto Botaanikaaias (Leslie St ja Lawrence Ave E), mis kingib suvepäevadel kõigile külastajatele tasuta meeldivaid elamusi ja viib tavalisest linnamiljööst eemale. Hetkeks unustad ära, et viibid Kanada ühes suurimas linnas ja naudid lihtsalt taevast, taimi ja lilli. Kuuskede sisse peidavad end ära ka kaktused troopilistelt maadelt… Looduse idüllis esitad vaikselt küsimuse: kas COVID-19 on juba möödumas? Tore on vaadata nii suuri kui väikeseid lapsi uuesti maailma avastamas… Foto: ©Ülle Baum; Ülle Baumi fotogalerii Eesti Elu veebilehel eestielu.ca

lane on pärit Obinitsa kandist, astus ligi ja uudistas meie müügiletil „Rahvusliku Teataja“ numbreid. See ajaleht on Petserimaa Suveülikoolile alati oma veergusid hoidnud. Sain teada, et koolivenna järgmine retk Petserimaale toimub paa sapühal, 19. augustil. Siis on luterlasel Obinitsa kirikus, selle ümbruses ja kalmuaial uudista mist ja imestamist! Meie telki on juba viis aastat järjepanu muusikalist külakosti kaasa toonud Petserimaa aja kirjanik, luuletaja ja tõlkija Vananurme Ilmar Hilana külast. Tema „Petseri valss“ on kõlanud lausa hümni tähenduses üle Eesti Petserimaa-teemalistel üritustel (kaasa arvatud käi masolnud kuningriigipäeval) ja kuulajate poolt kõikjal lausa pisarais soojalt vastu võetud. On lisandunud helidokumendid sama muusikapala teisendid bajaani, lõõtspilli ja viiuli osale misel. Ilmar on suveülikoolile auliikmena Petserimaa au ja uhkus, kellelt ootame ja saame alati ka ilukirjanduslikke ülla tusi. See aasta on kirjanikule juubeliaasta. Eesti Televisioon oli telgis ja tegi temaga interv juu. Olime teadlikud, et Ilmari lüürilist lühidraamat „Petseri maa igatsus“ etendatakse augus tis Säpina küla küünis kolmel nädalal. (Järgneb lk. 3)

Seto Kuningriigi päeval. Ülemisel fotol esineb Ilmar Vananurm. Fotod: Merike Lumi

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Nr. 32

Välisminister Liimets: poliitiliselt juhitud illegaalne migratsioon tuleb peatada 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kolmapäeval, 11. augustil toimus kolme Balti riigi välisministrite videokohtumine, kus arutati Valgevene režiimi poliitiliselt korraldatud hüb riidrünnaku ja poliitiliselt juhitud illegaalse migratsiooni peatamise võimalusi. Välisminister Eva-Maria Liimets kinnitas Leedu ja Läti välisministritele, et nad ei ole selles olukorras üksi ning nii Balti riigid kui Euroopa Liidu liikmesriigid on omavahel soli daarsed ja abistavad üksteist. „Valgevene poolt üle EL-i ja NATO välispiiri suunatud inim voog on Valgevene režiimi poliitiliselt korraldatud hübriid rünnak,“ rääkis välisminister Eva-Maria Liimets. „Tegu ei ole pelgalt Leedu ega Läti prob leemiga – Balti riikide solidaar susest ja koostööst lähtuvalt on selge, et me ei tohi ühiselt lasta õõnestada meie regiooni jul geolekut,“ lisas välisminister. Välisministrid nentisid, et la henduse võti on suhtlus rände lähteriikidega, kellele tuleb sel

gitada, kuidas Valgevene režiim nende kodanikke poliitiliselt ära kasutab. „Iraagi valitsuse otsus sulgeda lennuliinid Iraagi ja Valgevene vahel on hea näide rahvusvaheliste suhete olulisu sest keeruliste probleemide la hendamisel, kuid Iraak ei pruu gi jääda viimaseks riigiks, kelle kodanikke režiim poliitiliselt juhitud inimkaubandusse tõm mata üritab. Nii Euroopa Liit tervikuna kui liikmesriigid pea vad olema reaktsioonivalmis ja sekkuma olukorda varases faa sis, et ennetada survet Euroopa Liidu välispiirile,“ lisas Liimets. Välisministri sõnul on üli malt oluline probleemi rahvus vahelisel tasandil teadvustamine ning koostöö tõhustamine. Ka 6. augustil toimunud Balti rii kide peaministrite kohtumisel vastu võetud ühisavalduses kin nitatakse otsustavust kaitsta Euroopa Liidu välispiiri Valge venest juhitud illegaalse migrat siooni eest. Leetu on tänavu jõudnud Valgevenest veidi üle 4000 ille

Kaitseväe auvahtkond kannab edaspidi paraadvormi asemel laigulist

Erakondade edetabelis nädalaga erilist muutust ei toimunud

Suve algusest kannavad auvahtkonna kaitseväelased Kadriorus presidendi kantselei hoone ees välivormi ehk laigulist vormi. Varem kandis auvahtkond tavavormi ehk rahvakeeli paraadvormi. Kaitseväe peastaabi pressi jaoskonna ülema Taavi Karo tamme sõnul sai muudatus teoks 1. juunist kaitseväe juha taja kindralleitnant Martin Heremi korraldusel. ,,Välivormi kasutusele võt mine auvahtkonnas ei ole seo tud rahalise kokkuhoiuga ning sellega tegeletud juba rohkem kui aasta jooksul. Auvahtkonna vorm asendati laigulise vormiga eesmärgiga vähendada admi nist ratiivkoormust ja keskendu da väljaõppe ning lahinguval miduse arendamisele,“ selgitas Karotamm. Mais teatas kaitsevägi, et plaanib oma orkestri kulude kokkuhoiu eesmärgil koondada. See uudis sai palju vastukaja ning tekkis arutelu kaitseväe kuvandi ning kultuuripoliitika üle. Nüüd liigub orkester sõja muuseumi koosseisu, kuid orkestrandid saavad siiski ka sutada kaitseväe vormi, oma endiseid ruume ning muusi kainstrumente. Samas väheneb orkestri baaseelarve poole võrra ning suurem osa orkestrante hakkab tööle osakoormusega.

Ühiskonnauuringute Insti tuudi tellitud Norstat Eesti hiljutise küsitluse tulemuste järgi jätkab erakondade populaarsutabeli liidrina Re formierakond 30,4 toetusprot sendiga, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) 24,4% ja Keskerakonna 17% ees. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,1%), Sotsiaaldemok raatlik Erakond (7,5%) ning Isamaa (5,9%). Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,4% ja opositsiooniera kondi 37,8%. Teadur Martin Mölderi sõnul on Reformierakonna toetus ker gete kõikumistega langemas nende eelmise valimistulemuse lähedale ehk allapoole 30 prot senti ning Keskerakonna reiting on liikumas uuele mõnevõrra madalamale tasemele võrreldes nende eelmise valimistulemuse

Foto: välisministeerium

gaalse piiriületaja, Läti on piiril kinni pidanud ligi 350 ebasea duslikku migranti. Eesti on saatnud Leetu kümnest polit seinikust koosneva ESTPOL5 üksuse ning toetab Leedut ka EL elanikkonnakaitse mehha nismi ja Frontexi ühisoperat sioonide raames. Lisaks eks pertabile on Eesti aidanud Leedut okastraadi, mehitamata õhusõidukite ning telkidega. Samuti on Eesti kasutanud täiendavaid võimalusi Leedu toetamiseks diplomaatia kaudu. (VMPT)

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Loodusõnnetused, traagika ja inimlik headus Lisaks pidevale murele pandeemia pärast on Kanada, nagu muudki maailma paigad, sel suvel silmitsi seisnud mitmete loodusõnnetustega. Metsatulekahjud Briti Kolumbias, mis kestnud juba pikemat aega, on kaasa toonud hävinguid, kodude kaotusi, evakueerimis korraldusi jm., ning kuumalained teevad olukorra hullemaks. Kolmapäevaõhtuse seisuga oli BC provintsis CBC andmetel üle 270 aktiivse metsapõlengu ja kuumus suurendamas riski. Metsapõlenguid esineb ka mujal – nendega on juba nädalaid võitluses mitmed piirkonnad Ontario loodeosas, tuues samuti kaasa evakueerimisi; CBC andmetel oli neljapäevahommikuks põlenguid 118. Loodusõnnetused ei piirdu vaid metsapõlengutega – juuli keskel tabas Barrie linna (Ont.) üht piirkonda tornaado, mis tõi kaasa katastroofilisi kahjusid. Õnneks polnud inimohveid, kuid mõned vajasid haiglaravi; kannatada sai umbes 20 maja, millest mitmed tuleb uuesti üles ehitada. Läbielanud tõid oma lugudes välja detaile, kuidas see kõik lühikese aja jooksul toimus. Tornaado rebis majadelt katuseid, majad varisesid kokku ning piirkonda kirjeldati loodusõnnetuse järel kui sõjatsooni. Traagikast puudutatud inimeste lood annavad aimu, missuguses mastaabis on olnud läbielamised ja kuidas oma elu taas üles ehitada. Märkimisväärne abi kannatanutele aitab korvata kahjusid, kuid läbielamised jäävad. Erakordne on see, milline oli kiire abi tornaadost mõjutatud inimestele. Lisaks linna- ja provintsipoolsele abile ja kiirele tegutsemisele organiseerisid end kohe rohked vabatahtlikud, saabudes kohale lähemalt ja kaugemalt, aidates koristada rususid ja prahti. Annetuste, mille hulgas joogivesi, toit, esmatarbekaubad jm. saabumine kohapeale oli erakordselt kiire ja suur, üksikisikud ja organisatsioonid tegid rahalisi annetusi, püüdes kannatanutele pakkuda leevendust selle erakordse olukorraga toimetulekul. Rasked olukorrad toovad sageli välja inimlikku headust, soovi anda oma panust. Kena on lugeda südantsoojendavaid lugusid, kuidas ka üksikisiku tasandil traagikates kannatanute peale mõeldakse: CTVNews kirjutas 9-aastasest Briti Kolumbia tüdrukust, kes seadis üles limonaadimüügi laua, kogudes mitu tuhat dollarit Lyttoni tule kahjuohvrite abistamiseks. Juunikuu lõpus hävitas tuli teatavasti enamuse Lyttoni külast Briti Kolumbias, kus oli varem kogetud rekordiliselt kõrgeid õhutemperatuure. Loodusõnnetused on midagi sellist, mille vastu inimjõud sageli võimetu – kuid rasketel aegadel annab jõudu teadmine, kui suurejooneline on toetus, olgu siis materiaalne või moraalne. KAIRE TENSUDA

(ERR/EE)

www.eestielu.ca

Isamaa peasekretärina jätkab Priit Sibul Isamaa volikogu kinnitas eelmisel laupäeval Pärnus toimunud koosolekul peasekre täri ametisse taas Priit Sibula. Aseesimeesteks kinnitas voli kogu Urmas Reinsalu, Riina Solmani ja Tõnis Lukase. Sibula sõnul on erakonna prioriteet järgnevatel kuudel saavutada kohalikel valimistel parim võimalik tulemus. Erakonna volikogul valiti volikogu esimeheks Mart Maas

ga. EKRE toetus on ilmselt saavutamas või juba saavutanud uue stabiilselt kõrgema taseme. Keskerakonna ja EKRE tren dide kontekstis on Mölderi hinnangul märgiline, et EKRE toetus mitte-eestlastest valijate hulgas on praeguseks tõusnud 15 protsendi piirimaile – prak tiliselt sellele samale tasemele, kus eelnevalt oli nende toetus eestlastest valijate seas. 15 protsendi piirimaile on EKRE toetus tõusnud ka kõrghariduse ga valijate seas, kus see eelne valt oli pigem alla 10 protsendi. ,,Mõnevõrra üllatav on ka see, et meie teise konservatiivse erakonna, Isamaa toetus mitteeestlastest valijate seas on vii mastel nädalatel tõusnud vali misjärgse perioodi rekordtase mele. Kui eelnevalt on Isamaa toetus selles valijagrupis olnud praktiliselt null, siis hetkel on see üle kolme protsendi,“ lisas Mölder. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. juulist 7. augustini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. (ERR)

tik ning volikogu aseesimees teks Pille Lill ja Tarmo Kruusimäe. Maastiku sõnul seisab ta vo likogu esimehena konservatiivse maailmavaate eest. ,,Meie naab ritel on kodumaa, eestlastel aga isamaa ja emakeel. Konserva tiivse erakonnana on ja jääb Isamaa selleks erakonnaks, kes kaitseb ja hoiab rahvusriiki, keelt, kultuuri, mille alustalaks on perekond. Isamaa volikogu esimehena seisan selle eest, et Isamaa jätkaks ja tugevneks nendes valdkondades nii sõna des kui tegudes,“ ütles Maastik. (ERR/EE)

Nr. 32

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Paduvihm kahjustas Kirjandusmuuseumi arhiivi

Foto: Tiit Made, Vikipeedia

Esilinastus dokfilm Ülo Nugisest Kesknädalal esilinastus Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäevaks valminud dokumentaalfilm ,,Riigikogu direktor“ viimase ülemnõukogu esimehest Ülo Nugisest, kelle haamrilöök 1991. aasta 20. augustil sümboliseerib vaba nemist Nõukogude okupat sioonist. Dokumentaalfilmi Ülo Nugi sest tootis Delfi, filmi režissöör on Toomas Lepp ja stsenarist Hannes Rumm. ,,Ülo Nugis oli selles mõttes ainulaadne inimene, et need eestlased, kes olid laulva revo lutsiooni ajal rahva liidrid, olid enamasti humanitaartaustaga või siis endised tippkommunis tid. Tema oli ainukene seda tüü pi liider, kes oli direktor. Tuli ettevõtte juhina poliitikasse, jõuliselt, auahnelt ja kelle os kusi tegelikult oli väga vaja. Selliseid oskusi teistel tema kolleegidel tol ajal pakkuda ei olnud,“ kommenteeris Rumm. Hannes Rummilt on ilmumas ka raamat Ülo Nugisest, mis peaks valmima jõuludeks.

(D/ERR/EE)

Seto Kuningriigi… (Algus lk. 1)

Tänu kuningriigi päeva kõi gile korraldajatele, taidlejatele ja kauplejatele, kes näitasid üles kõrget kutsemeisterlikkust. Isiklikud tänusõnad Räpinatagustele kalasupi keetjatele võrratu roa eest! Nemadki võtsid tänuga kingitusena vastu Petserimaa laualipu. Suve üli kooli tervitas telefonitsi meie ammune mõttekaaslane, Luha maa ja Meeksi preester Väino Niitvägi. Ka ei jäänud saatmata suveülikooli järjekordne pöör dumine Konstantinoopoli pat riarhi Bartholemeos I poole, et tema patriarhaat palvetaks järg mise aasta setode jüripäeval Petserimaa taasühendamise eest! Seto kuninga Peko maapeal seks asemikuks ehk ülemsoots kaks valiti järgmiseks aastaks meile samas ametis tuttav Jane Vabarna (esmakordselt valiti ka noorsootska, kelleks osutus 15-aastane tubli poiss Rain Ooper). Ülemsootska tiitel pole auamet, vaid võitleja oma. Tema relvadeks on sõna ja kirjasulg. Ei ole paha õppida võitleva iseloomuga varase matelt ülemsootskadelt ja neid

Kolmapäeval tabas paduvihmahoog Tartut, kus m itmete teiste hulgas sai kahjustada Tartus asuv kirjandusmuu seumi arhiiv. Muuseumis on käimas re monttööd, mille tõttu oli majal eemaldatud pool katust ja kait seks pandud varikatus ei pida nud suurele paduvihmale vastu. Vihmavesi jõudis kirjandusmuu seumi saali ja ka selle all paik nevatesse hoidlatesse. Õnnetuse järel asuti kohe kahju likvideerima ja hoidlatest viidi ära niiskust saanud mater jalid. Abi niiskuskahjustuste likvideerimiseks on pakkunud juba rahvusarhiiv. Kirjandusmuuseumi direktor Tõnis Lukase sõnul ei olnud lõviosa muuseumi varadest ohus. (ERR/EE)

Kanadalane mõisteti Hiinas vangi Sel nädalal mõistis Hiina kohus 11 aastaks vangi Kana da ärimehe Michael Spavori, kes sai süüdistuse spioneeri mises. Kanadalased Michael Spavor ja diplomaat Michael Kovrig vahistati 2018. a detsembris väi detavalt kättemaksuks Huawei finantsjuhi Meng Wanzhou kinnivõtmise eest Vancouveri lennujaamas. Mõlemale esitati ametlik spionaažisüüdistus eelmise aas ta juunis. Hiina eitab seost Huawei fi nantsjuhi kinnivõtmise ja kana dalaste juhtumi vahel.

koostööle kutsuda. Olgu nende juhtmõtteks „Lõuna-Eesti Posti mehes“ mullu 9. oktoobril avaldatud Nobeli rahupreemia vääriline lause: „Petserimaa on minule poliitiline võitlus“ (R. J.). Rääkida petserimaalastele apoliitilisusest, on vesi barba ruste veskile. Õnneks lammutas selle EV Ülemnõukogu juba 12. septembril 1991, tühistades Petserimaa piirimuudatustega seotud kõik õigusaktid. Senisel kursil üksnes oma kultuurimullis eneseimetlemi sega tegeldes võib juhtuda, et petserimaalased ei jõua iialgi oma unistuste Jeruusalemma. Kuhu on jäänud Seto 3. kong ressi vaim, kus vannuti truudust Petserimaa terviklikkusele? Seda tegid isegi kõik tänased barbarused, kes nüüd kinnita vad, et maaloovutus Eesti puhul tugevdab meie julgeolekut, Ukraina puhul aga mitte. Soo vime, et uuel ülemsootskal jätkuks daamilikku õrnust, vägilase isamaalisust ja Anne Vabarna vaimujõudu petseri maalaste kaitsmisel siin- ja sealpool Seto müüri. Nende kodukohtade hoidmine on kohustuslik ja auasi. Petserimaa sõber ALDO KALS

Eestis on täiskasvanutest vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga üle poole elanikest Eesti Terviseameti andmetel 12. augustist analüüsiti vii mase ööpäeva jooksul Eestis 6005 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 378 ehk 6,3% testide koguarvust. Uutest nakatunutest 306 inimest ehk 81% olid vaktsineerimata. 72 nakatunut ehk 19% olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Kõige rohkem positiivseid testitulemusi oli Harjumaal – 132, 91 uutest Harjumaa hai gusjuhtumitest oli Tallinnas. Tartumaale lisandus 58, Pärnumaale 33, Võrumaale 31, Saaremaale 19, Järvamaale 16, Põlvamaale 15, Viljandi- ja Lääne-Virumaale 14, Jõgeva maale 12, Ida-Virumaale 11, Raplamaale 9, Valgamaale 7 ja Läänemaale 1 uus nakatunu. Hiiumaale ei lisandunud ühtegi nakatunut. Eestis oli COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 679 283 inimesele, kellest 90 710 pooleli oleva vaktsineerimisega, 588 573 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Täisealistest on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga saanud 60,5% elanikest.

Sport ja kultuur käsikäes Tokyo olümpiamängudel oli kümnevõistluses eestlastest parim Johannes Erm, kes sai enda olümpiadebüüdil 8213 punktiga 11. koha. Teistest eestlastest lõpetasid Maicel Uibo 15. ja Karel Tilga 20. kohal. Kergejõustikukuningaks krooniti kanadalane Damian Warner olümpiarekordi 9018 punktiga. Eesti Rahva Muuseum ehk lühendatult ja rahvasuus ERM, kirjutas oma Facebooki lehel 8. augustil: ,,2020. aasta OM on kohe ajalugu. Ajalugu tegi ka Johannes Erm, kes lisaks isikli kule saavutusele aitas ka ERMil laias maailmas kaks päeva pildil olla. Aitäh! Nii hea turunduse eest on Johannesele ERMi kõigi näituste külastamine kogu pere ga terve aasta jooksul prii. Tule või mitu korda! Foto: uudised. err lehelt“ (Karli Saul)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kolmapäeval ütles Kanada immigratsiooniminister Marco Mendicino, et täielikult vakt sineeritud kanadalased võivad varsti saada valitsuse-poolse dokumendi, nö vaktsiinipassi, mis sertifitseerib nende COVID-19 vaktsiini ajalugu, eesmärgiga rahvusvaheliseks reisimiseks. Dokument võib eeldatavalt saada valmis sügiseks, see on digitaalne, kuid eraldi võimalusega neile, kes ei saa või soovi saada digitaalset sertifikaati. Mendicino sõnul hakkab dokument sisaldama andmeid, millal ja millist vaktsiini ja kus on inimene saanud. Viirusjuhtude arv on haka nud viimasel ajal mitmetes provintsides taas kasvama pärast suvist aeglustumist ning eksperdid on toonud välja, et Kanada on sisenemas neljan dasse lainesse, mis on küll eri nev eelmistest tänu kõrgetele vaktsineerimisnäitajatele, kuid mitte valutu. Riigi seitsme päeva uute nakatumiste keskmine on nüüd ligemale 1300, mis on umbes 60%-line tõus võrreldes eelmise nädalaga. Tõus on eriti Briti Kolumbia, Alberta, Saskat chewani, Quebeci ja Ontario provintsides. Siiski arvavad eksperdid, et neljas laine võib olla vähem karm kui eelmised, mis koor masid haiglasüsteeme ning tegid laastavat tööd mitmetes hooldekodudes. Umbes 60% kanadalastest on täielikult vaktsineeritud ning eksperdid rõhutavad selle olulisust, tuues välja, et kuigi on näha ka positiivseid viirusjuhti vaktsi neeritute hulgas, on haiglasse

sattunud COVID-19 patsientide ja surmaga lõppevate haigusjuh tude osakaal tunduvalt suurem mittevaktsineeritud elanikkonna seas. Dr. Peter Juni, Ontario COVID-19 teadusliku nõuandva kogu teadusdirektor, ütles kol mapäeval, et Ontario on kindlalt neljandas laines ning seoses Delta-variandi kiire levikuga ei peaks provintsid nagu Ontario, oma reegleid praegu rohkem leevendama, lisades, et see ei pea tähendama tagasiminekut lockdowni, kuid igapäevastest ettevaatusabinõudest kinnipi damist, nagu maskide kandmine ja suurte kogunemiste vältimine. Ontarios on olnud viimase nädala uute nakatumiste arvud järgmised: neljapäeval, 5. au gustil 213, reedel 340, lau päe val 378, pühapäeval 423 (viimase seitsme nädala kõr geim), esmaspäeval 325, teisi päeval 321, kolmapäeval 324. Seitsme päeva keskmine hüppas eelmise kolmapäeva 199-lt selle kolmapäeva 332 peale. Haiglas intensiivravil oli kolmapäeval 108 patsienti, sama palju kui nädal tagasi. Ligi 82% Ontario üle 12-aas tasest elanikkonnast oli saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini ja mõlemad doosid umbes 72,5%. Dr. Juni tõi välja, et 50-60aasta sest elanikkonnast on 25% neid, kes ei ole täielikult vaktsineeri tud, tuues välja nende kõrget riski sattuda COVIDi saades võimalikult intensiivravile. Kolmapäeval esitles Ontario valitsus reeglistikku, mis puu du tab testimist ja eneseisolat siooni, milles on erinevused vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimestele – kokkupuutes nak kusjuhtudega koolisüsteemis vm. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Annetaja tutvustus: Perekond Jänes-Koppel Kõigest 72 lühikest aastat Halifaxi kailt kuni miljoni dollarilise annetuseni KES KUSe heaks. 1950.aastate keskel juhtis Lembit Jänes seenior väikeses Newfoundlandi sadamas kala töötlemistehast, kus elektri asemel oli kasutusel diiselmoo toriga generaator. Kui seadme tega midagi juhtus, polnud olemas käepärast nimekirja spetsialistidest, kellega nõu pi dada või keda kohale kutsuda. Tuli oma jõududega hakkama saada. ,,Tee ise ära“ suhtumine oli enamasti see, millest lähtuti. Tema poeg Lembit juunior usub, et isasse sissejuurdunud arusaam, kuidas pole olemas midagi, millega ise toime ei tu leks ja tema tähelepanuväärse mehaanikaalased teadmised olid ajendiks, mis viisid nelja vabri kuga külmutatud toitude suur ettevõtteni, mille peakontor asub Torontos ning mis tarnib tooteid üle kogu Põhja-Ameeri ka. ,,Elades väikeses kohas pole suurt valikut. Pead ise välja nu putama, kuidas hakkama saada. Läheduses pole kerge leida kedagi, kes sinu eest asjad korda ajaks!“ naerab Lembit. Janese külmutatud toidu ainete kaubamärk, mida võib pea igas toidupoes leida, on pal judele tarbijatele hästi tuntud. See on eriti tähelepanuväärne, sest pere võimalused 1948.aas tal Kanadasse emigreerudes ja idarannikule elama asudes olid väga tagasihoidlikud. Pere toetab uhkusega KESKUS International Estonian Centre’it miljoni dollari suuruse annetusega Lembit ja Meeri (sünd. Koppel) Jänese mäles tuseks. Helde annetus aitab välja ehitada KESKUSe suurt saali, kus hakkavad toimuma peod, üritused, festivalid ja etendused. Saali nimeks saab JänesKoppeli Grand Hall, avaldades nõnda austust nii isa- kui ka emapoolsele perekonnale, selgi tas Lembit. ,,Väikese rahva jaoks on olu line säilitada oma kultuur ja ehitada tulevikku silmas pida des,“ ütles ta. „Kanada on ol

nud eestlaste suhtes uskumatult lahke. Meil on tõesti väga ve danud. Annetus KESKUSele on minu pere viis omalt poolt midagi tagasi anda.“ Lembit elab Torontos koos oma naise Kareni (kes tegi lapsena kaasa tuntud Evelyn Koopi iluvõimlemisrühmas) ja poegadega Zachary, 25; Dylan, 24 ja Spencer, 21. Pereettevõte müüdi 2012. aastal ja täna on Lembit aktiivne investor ning toetab paljusid heategevusor ganisatsioone. Hawail Iron Mani triatlonil võistelnud endine triatleet Lembit meenutab ebakindlat teekonda, mil pere Rootsist Kanadasse jõudis. Lembit oli alles imikueas, kui saabus koos vanematega Rootsist meritsi Kanadasse moderniseeritud kalalaeval ni mega Österväg. Eesti kapten Evald Past ja tema 75 reisijat maabusid edukalt 1948. aasta augustis pärast kahenädalast merereisi Halifaxi kail number 21. Misjärel hoiti saabujad kaks kuud kinni, enne kui Kanada valitsus nad lõpuks vastu võttis. Kapten Past kirjutas oma elust raamatu ,,Maalt ja merelt“, kus kirjeldab üksikasjalikult ettevõetud reisi. ,,Olime esimeste sisserända jate grupis, kes saabus Balti kumist ja valitsus ei teadnud tegelikult, mida meiega teha,“ meenutas Lembit. Kuid Lembitu esimeseks sünnipäevaks saadi elamisluba ja uustulnukatele korraldati tervituspidu. Halifaxi tuletõrje kinkis sünnipäevalapsele pehme mängulooma ja ta sattus oma fotoga lausa linna ajalehe esi küljele. ,,Saime väga sooja vastuvõtu osaliseks,“ ütles ta. ,,Mu vane matele jäi see hetk alatiseks meelde.“ Lembit ja Meeri sündisid Eestis ja kohtusid tudengitena Tartu ülikoolis. Neil oli neli last: Lembit juunior (sündinud Rootsis pärast seda, kui abi elupaar sõja lõpus sinna põ genes); järgmistena sündisid

Nr. 32

S P ORT

Nurme lõpetas olümpial maratoni 30 parema hulgas

Lembit ja Karen Jänes koos poegadega, vasakult Spencer, Dylan ja Zachary.

Arno, Toomas ja Tina juba Kanadas. Meeri vend Aleksei (onu Seia) (kelle lapsed on Rein ja Mare) ja õde Elma Vaino (tema lapsed on Tiit, Kersti, Toivo, Karin ja Linda) emig reerusid samuti Kanadasse. Kui elamisluba käes, seadis pere koos laevakapteniga Halifaxi sisse. Nad leidsid sobi va hinnaga maja-suvila (seal puudus veetorustik) ja nii sai alguse raske töö koos ettevõtlik kusega, mis iseloomustab pal jusid eestlasi peale seda, kui nad uude riiki saabusid. Peale Halifaxi kolis pere Newfoundlandi ja viibis seal 1960. aastani, kust siirduti Montreali ja seejärel Toron tosse. Halifaxist kolides läksid nende teed merekapteniga lahku. Ta leidis endale uue kodu Briti Kolumbias Victorias, kus alus tas edukat karjääri koduehitaja na. Isa Lembitust sai Trepasseys, Newfoundlandis asuva kala töötlemistehase juht. Saadud teadmised ja kogemused tähen dasid ametikõrgendusi, mis oma korda viisid lõpuks Grimm’s Foods asutamiseni 1969. aastal ja millest hiljem sai pere ettevõte: Janes peretoidud. Selleks ajaks oli Lembit Jr lõpetanud Yorki ülikooli magis trikraadiga ning ühinenud oma isaga äritegevuses. „Isa koostas ja arendas toidu kaupu ning kujundas suure osa spetsiaalsetest töötlemissead metest. Tema juhtis tootmist ning mina müüki ja asjaaja mist,“ rääkis Lembit. Tootmise suurenedes kasvas tööjõu vajadus ja nõnda palgati

kõrgematele ametikohtadele kaasvendi korporatsioon Rota liast. ,,Öise vahetuse juhataja oli Harald Mandel ja Ilmar Kaljurand juhtis päevast vahe tust,“ seletas Lembit. ,,Neil oli omavaheline sõbralik võistlus, kelle vahetus tootlikum oli.“ Äri läks hästi, kasvas ja õitses suurepäraselt. ,,Võtsime laenu, tagatisena kinnisvara, mida omasime. See aitas meil välja osta kõik teised investorid, ning hakkasime arendama Janesi kaubamärki põnevate uute toodetega.“ Lembitu 80. sünnipäevaks lendas pere Eestisse, kus kü lastati muuhulgas Mõisaküla lähedal asuvat Lätiga piirnevat vana talukohta. Isal oli selleks ajaks Alzheimer, kuid hoolimata sellest, et 58 aastat oli möö dunud lahkumisest, suutis ta väga hästi meenutada teed oma kodutallu. Talu oli nõukogude võimu ajal saanud kolhoosi osaks ja nende perekodust jäi järele vaid külmkeldri vunda ment. ,,See oli kogemus, mis puudutas hinge,“ meenutas Lembit hetke, kui ta isa endisel koduõuel ringi käis. Nüüd on aeg vaadata kire ja innuga tulevikku, arvab Lembit. ,,Olen oma juurte üle alati uhke olnud,“ lisas ta. ,,Mul on nii hea meel, et eestlased üle kogu maailma saavad ühel päeval KESKUSt külastada ja sellega seotud olla. See on meie pere jaoks justkui ringiga tagasitulek.“ ,,Julgustan kogukonda toeta ma heldekäeliselt KESKUSt, et sellest kujuneks parim paik meie jaoks.“ Aita toetada meie ühist tulevikku ja hakka annetajaks!

9. augustil 2021 kohtus äsja täiendatud Eesti Välisministeeriumi üleilmse eestluse tiim koos KESKUSe esindajaga. Vasakult: Marin Mõttus, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja; Inga Chandilya, üleilmse eestluse äridiplomaatia nõunik (koos teiste ülesannetega); Ellen Valter, KESKUS International Estonian Centre eestvedaja; Kadri Linnas, üleilmse eestluse nõunik; Keit Spiegel, üleilmse eestluse nõunik

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mis on kuni $10 000. Seniste anne taja nimekiri siin. Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Tokyo olümpiamängude vii mase alana oli kavas meeste maratonijooks, kus viie aasta tagust võitu kaitses keeniala sest maailmarekordiomanik Eliud Kipchoge (36). Eestlasi oli stardis kaks – Tiidrek Nurme ja Roman Fosti. Nurme, kes jooksis hooaja tippmargi, lõpetas rasketes tingimustes ja tugevas kon kurentsis 27. kohal. (Rios 2016 oli ta 63.) 38-aastane Roman Fosti lõpetas 68. kohal, 2016. aastal Rios oli ta 61. Tokyo olümpiamängude meeste maratoni 106 osalejast lõpetas 76 sportlast.

Kontaveit langes Montrealis avaringis Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 29.) kaotas Montrealis toimuva kõrgeima tasemega WTA tenniseturniiri avaringis ameeriklannale Jessica Pegulale (WTA 30.) 7:5, 3:6, 3:6. Kogu mäng kestis paar minu tit vähem kui kaks tundi. (ERR/EE)

Palusalu ajaloolisest olümpiavõidust möödus 85 aastat Eesti maadluskuulsus Krist jan Palusalu võitis 85 aastat tagasi, 9. augustil 1936 Ber liini olümpiamängude kreekarooma maadluse raskekaalus kuldmedali ja temast sai esimene kaks kulda teeninud eestlane. Viis päeva varem oli ta pärja tud olümpiavõitjaks vaba maad luse raskekaalus. 9. augustil tõid aga eestlastele medali veel kaks maadlejat: August Neo sai pronksi kreekarooma maadluse poolraske kaalus (kuni 87 kg) ja Voldemar Väli kreeka-rooma maadluse kergekaalus (kuni 66 kg).

Kristjan Palusalu

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu soodustuse tõend. Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

Nr. 32

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Kommentaarid ja arvamused

Eesti rahvas vajab kestmiseks peaministri rahvastikubürood Jaak Uibu, D.Sc., Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Juba kolm aastakümmet järjest kahaneb ülerahvastatud maailmas eestlaste kui põlisrahva taastepotentsiaal. Eesti rahva tulevik ja omariiklus on rahvastikukriisi tõttu ülitõsises ohus. Selle vastu ei ole osatud või suudetud rakendada suunda muutvaid meetmeid, sest poliiti kud tavatsevad töötada ikka valimistsüklis lahendatavate probleemidega. Rahvastiku poliitika on lükatud poliitiliste otsuste ääremaile. Jaanuarikuu koalitsioonilepe likvideeris ole masolevad rahvastikule suuna tud institutsioonid ja uued pole senini tööle hakanud. Kui hak kavadki. Rahvastikukriis sü veneb, maa ja tema pühakojad tühjenevad. Sageli mõeldakse ja juhin dutakse sellest, et vastutus rah vastikutaastes on kõigi elanike kanda. Üldises plaanis on see õige. Siiski vajab see vastutus korraldamist ja juhtimist. Kui rahvastikutaaste on kõigi asi isevoolu mõttes, siis pole rah vastikupoliitiline vastutus kelle gi asi. Ometi on ju võimalik eristada rahvastikutaastet soo dustavaid ja kahjustavaid tegu reid. Nendega on vaja ometigi riigi tasemel tegeleda. Kes tege leb? Kõige tähtsam lüli rahvasti kutaastes on perekond, mille loomine ja hoidmine sõltub

Katastroof ei hüüa tulles Aino Siebert Madalrõhuala tõi tänavu Saksamaal endaga kaasa tugeva vihmasaju. 24 tunni jooksul, põhiliselt 14. juulil, sadas läänepoolsetes liidumaades ruutmeetri kohta 150 liitrit vihma. Ilmajaama kohaselt pole sellist kogust sada nud umbes tuhat aastat. Kuna polnud võimeline taevast kal lanud veemassi vastu võtma, muutusid isegi väikesed oja kesed võimsateks vooludeks. Sellest tulenevalt tekkisid Põhja-Reini-Vestfaali ja Reini maa-Pfalzi liidumaades suured üleujutused. Kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer (CDU) kuulutas välja katastroo fialarmi selleks, et Bundeswehr saaks tõtata appi hädas oleva tele inimestele. Vee kiire tõus Vesi tõusis sellise kiirusega, et paljudel inimestel polnud enam võimalik põgeneda. Samas ei uskunud mitmed kuni viimase hetkeni, et veemassid võivad muutuda nende elule

p alju väärtusotsuseid mõjutavast meediast. Euroopalikest väär tustest kirjutades unustatakse, et need on kujunenud kristlikena, mis kestavad muutumatult. Mis sellest, et Euroopas õppimas käinud President seda ei õppi nud. Väärtuslikku teavet esita takse sageli koos poolpornoga. Seda ei kontrolli praegu ükski asutus, kaasa arvatud kultuuri ministeerium, kes oma netipor taalis luiskab, et ta „koor dineerib riigi meediapoliitikat“. Mõõtmatu on see kahju, mida tekitatakse perekondade lõhkumisel ja vabaarmastuse levitamisel. Kirjutades noortele turvalisest seksist, õhutatakse neid rahuldama oma seksuaal seid instinkte, misläbi lõhutakse pereja abielusuhete väärtust. Seda kõike ei tajuta või isegi soodustatakse haridus- ja tea dusministeeriumis. Sotsiaal ministeerium mõõdab haigustest ja naudingute puudumisest vae vatud isikuid ühe mõõdupuuga. Peaminister Taavi Rõivasele kirjutasime juba augustis 2014 Toompea Haridusseminarist: „Vajame rahvastikukriisi tun nustamist Eestis, rahvaarutelu korraldamist, rahvastikuvald konna tegelikku prioriteeti Va litsuses ja Peaministri ajagraafi kus“. Kahjuks kartis ta ausalt rääkida rahvastikukriisist 2016. a. Riigikogu ees ja läks aja lukku koos külmkapiga. O tem pora, o mores! Cicero sõnad ei aegu! Normaalsete pereja abielu suhete puudumise tulemuseks on sündimuse langus, mis viib piirkondade tühjenemisele ela

ohtlikuks. Kokku uppus tormi ja üleuju tuste tagajärjel vähemalt 180 inimest, nende hulgas viis tule tõrjujat. Mitmeid on tänaseni jäänud kadunuks. Võrdluseks – aasta 2002 üleujutuskatastroofis sai surma 21 inimest. ReinimaaPfalzis kaotasid umbes 17.000 inimest kogu oma varanduse, sh kodud või ettevõtted. Energiatootjad olid sunnitud katkestama elektri, mobiil võrgustik vajus mitmes kohas kokku. Vesi kahjustas nii joogija jäätmevee- kui gaasitorusid, kütteõlipaake, liiklusvahenditest voolas välja bensiini või diislit, mille tulemusena saastusid nii pinnas kui veekogud. Raskelt sai kannatada infrastruktuur. Rongifirma Deutsche Bahni ko haselt ulatub tekkinud kahju suurus kuni 1,3 miljardi euroni. Osaliselt on rikutud kiirteede võrgustik. Autobahnil 61, mis ühendab Saksamaa lõunapiir kondi läänega, sh Belgia ja Hollandiga, puudub Kerpeni ja Meckenheimi ristmike vahel teekate täielikult. Nii uute maanteede kui raudteede ehita mine võib võtta aega aastaid. Vee taandudes oli näha prü gi- ja jäätmete mägesid, metsja koduloomade laipasid. Vee

nikest Tagajärjeks on vägivalla, nagu koolikiusamine sagene mine ja moraalituse lokkamine ühiskonnas. Normaalsete pereja abielusuhete puudumise tule museks on sündimuse langus, mis viib piirkondade tühjene misele elanikest. See kõik la gundab kogu ühiskonda. Nüüd jõuamegi Peaministri rahvastikubüroo vajaduse juurde, mida kirjutan suure algustähega läbi kogu teksti. Kirjavahetuses peaminister Kaja Kallasega saime 1. juulil 2021 teada, et meie ettepanekud rahvasti kubüroo kohta on teadmiseks võetud, mis annab meile võima luse nendega edasitöötamiseks. Kui riigijuhtimine on usaldatud peaministri kätesse, siis on peaminister kohustatud vastu tama rahvastikutaaste eest. Vastutavad ka ministrid, kuid vastutama peab nad motiveeri ma eeskätt peaminister. Kuidas see õnnestub, seda saab kontrol lida rahvastikustatistika mitmete näitajate alusel. Olles ülesan netega üle koormatud, mis peaministri puhul on vist välti matu, on ainus lahendus tema rahvastikubüroo moodustamine. Ei ole tähtsamat riiklikku üle sannet kui põhiseaduslik „… tagada eesti rahva, keele ja kul tuuri säilimine läbi aegade“, seepärast on selle realiseerimine vahetult peaministri kohustus ja võimalus. Selle uue büroo mõju suurus peitub peaministri ig apäevases osaluses tema tegevu shoovana. Büroo kaudu on an tud peaministrile võimalus korr igeerida otsuseid ja eelnõu sid rahvastiku vaatenurgast. Uue institutsiooni loomine ei ole muidugi riskivaba. Kas ta hakkab tööle soovitud suunas? Kas õnnestub komplekteerida

teda võimekate ametnikega, kes oleksid asjatundjad nii ühiskon na tundmises, demograafias ja poliitikas? Rahvastikupoliitika ülimuslikkus pakub töötajatele liigseid ahvatlusi. On muidugi rahalised raskused, kuid need peaksid olema ületatavad, kui küsimuse all on rahva ja riigi kestlikkus. Büroo efektiivne töö pole mõeldav ilma töötajate isikliku vastutuseta omas vald konnas. Pidasime nõu Toompea Hari dusseminari liikmetega nende arvamuse saamiseks Peaministri rahvastikubüroo kohta. Sadat kirjavahetajat hõlmava seminari tuumiku moodustavad endised ja praegused tippametnikud ja poliitikud. Ettepanekut pooldati. Seejärel saatsime kõigile seitsmele (maagiline arv!) en disele rahvastikuministrile soovi Peaministri rahvastikubüroo ettepaneku kohta arvamuse saamiseks. Leides, et nende po tentsiaal rahvastikupoliitikas on alakasutatud, püüdsime olu korda sel viisil heastada. Esime sena ministritest reageeris Katrin Saks, kes on praegu Tallinna Ülikooli arenduspro rektor. Kuna ta tunnistas raskusi vastamisega, siis palusime teda kasutada ülikooli akadeemilist potentsiaali. See võtab aega. Lõpmata kaunis oleks, kui Eesti esimene naispeaminister jääks rahvale meelde eesti rahva kestmise eest isikliku vastutuse võtmisega Meeldiv kirjavahetus kujunes Peeter Oleskiga, kes on kogu aeg olnud huvitunud teiste rah vaste perekondlikest tavadest. Tema oli kohe nõus – Pea ministri rahvastikubüroo on vajalik. Mõttevahetus Andra Veidemanniga kujuneb meil ala ti pikaks nagu endiste töökaas

lastega ikka, ka temale oli vaja dus taolise büroo järgi selge juba paarikümne aasta eest. Argumente selle kasuks tuleb üha juurde. Kui Riina Solmanile saatsin kirjavahetuse peaministriga, siis ka tema toetas ettepanekut. Niisamuti toetas Eldar Efendi jev, kes oli rahvastikuministriks enne Paul-Eerik Rummot. Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et ta on tänaseks poliitikast distant seerunud ja seetõttu pole piisa valt hästi kursis valitsuse tege vusega, muuhulgas rahvastiku poliitika vallas. Seetõttu ei soovi ta antud teemal avalikult oma arvamust avaldada. Paul-Eerik Rummo vastas: „Juba pikemat aega valitsussek torist eemalolnuna ei pea end enam pädevaks sellesse puu tuvaid ettepanekuid hindama. Usun, et kõik need eeldavad enne võimalikku rakendamist läbianalüüsimist protsesside poliitilise ja haldusliku juhti mise optimaalsuse seisukohast. Kusjuures demograafiaprot sessid on kindlasti ühed keeru kamatest“. Paul-Eerik Rummo seisukohta täiendaksin selle töö tulemustega, mida tehti Riigi kogus „Rahvastikupoliitika põ hialustega 2021–2050“. Selles kinnitati, et rahvastikuministri puudumisel on vaja luua Peaministri rahvastikubüroo. Huvitav on tõdeda, et mitmed endised rahvastikuministrid on kaotanud seose kunagise vastu tusvaldkonnaga. Ootame nüüd vastust pea minister Kaja Kallaselt. Lõp mata kaunis oleks, kui Eesti esimene naispeaminister jääks rahvale meelde eesti rahva kest mise eest isikliku vastutuse võtmisega.

tugev voolus võttis endaga kaasa kõike, mis talle ette jäi – mitte ainult autosid, vaid ka hooneid koos sisustusega. Majad, mis jäid püsima, on osa liselt niivõrd kahjustatud, et need peab lammutama. Lastel pole enam koole ega lasteaeda sid, haigetel apteeke ega arstide vastuvõtte. Ja nagu poleks inimesed veel piisavalt kannata da saanud, oldi sunnitud võitle ma rüüstamisegi vastu. Politseil õnnestus mitmed kurjategijad tabada.

ga ja aitas üleujutatud maantee delt kõrvaldada vette seiskunud liiklusvahendeid või teisi ras keid asemeid. Pukseerimistee nustefirmade kruntidel seisab nüüd 40.000 veevooludes räsi tud autot. Ettevõtted koostavad internetti nimekirju, et omani kud võiksid otsustada, mida nende sõidukitega teha. Prügi koristamiseks tulid appi kohalikud põllumehed traktoritega, Katusepanijad üle kogu Saksamaa aitavad katas t roofi ohvritel katta kahjustatud hooneid veel enne sügise saabu

mist. Abi saavad Altenahri puhk pilliorkestri liikmed, kes kas kaotasid oma pillid või kellel need vajavad parandamist.

Suur solidaarsuselaine Looduskatastroof tõi endaga kaasa hiiglasuure solidaarsus laine. Tsiviilkommunikatsioon saadi ajutiselt toimima tänu Elon Muski Starlink-projektile (USA kosmosereiside SpaceX kasutatav, internetiteenust pak kuv satelliidivõrgustik, mis oli katastroofi hetkel veel katseeta pis). Ahrweileri maakonnas lam mutas vesi 62 silda, nüüd õnnestus THW (Technische Hilfswerk – tehniline abiorgani satsioon, mille liikmed töötavad autöö raames, saades põhitöö kohast palka edasi) üle jõekese panna püsti ajutine sild. Bundeswehr tuli abiks tankide

Ahri-jõe veinirajoonides müü vad viinamarjakasvatajad mu daga „kaunistatud“ pudelites „üleujutusveini“, seni on müü gist saadud 2,5 miljonit eurot, mis läheb katastroofifondi. Imelise kiirusega pandi püsti punktid, kus jagatakse anne tatud riideid, tööriistu, män guasju, hügieenitarbeid, kummi (Järgneb lk. 12)

Foto: Bildschirmfoto

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Nr. 32

Virtuaalne Metsaülikool 2021 kava

„Kuidas on Eestis elada?“ panelistid Silvia Soide, Riho Maimets, Riina Kindlam, Lembit Tork.

Kotkajärve Metsaülikool (MÜ) kutsub kõiki kaasa elama Virtuaalsele MÜ21’le 23. – 27. augustil. Mitmekesine programm sisaldab loenguid, viktoriini, paneeli ja õpituba. Tänu lahketele sponsoritele saab MÜ võimaldada kuula miseks hulga äsja digitaliseeri tud helilinte varasematest Metsaülikooli loengutest, mida nimetame ,,klassikaks“. Lühi dalt kava kohta: • 23.08. Viktoriin: Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast tutvustab instituudi tegevust ja

viib läbi lõbusa viktoriini • 23.08. Video Urve Karuksi luule esitlusest Kotkajärvel • 24.08. Vikipeedia õpituba: Kas soovid teada, kuidas Vikipeedia lehekülge kirjutada internetis? Ivo Kruusimägi ja Indrek Park selgitavad. Soovi tame osavõtjatel varuda MÜst või Kotkajärvelt võetud foto

(digitaalkujul), kuid ei ole kohustuslik. Osavõtjatele jaga takse nippe ja antakse õpilehel võimalust harjutada Vikipeedia lehe tegemist koos juhendusega. • 24.08. Loeng: Klassika – Heino Susi loeng Eestis 1917.a. sündmuste kohta. Pärast loengut analüüsib ja annab omalt poolt täiendust ajaloolane Andres Kasekamp.

Tartu-teemaline animafilm Tartuffi lõppakordiks

• 25.08. Paneel: Kuidas on Eestis elada? Teemat arutavad ühiselt Lembit Tork, Riina Kindlam, Riho Maimets ja Silvia Soide.

Tänavuse PÖFFi (Pimedate Ööde Filmifestival) armastusfilmide festivali Tartuff (2.7.08.) lõpetas verivärske animafilm „Tartu aknad, mu arm“. Tartule pühendatud 8-minuti line lamenukkfilm on valminud Gunnar Neeme joonistuste ja Bernard Kangro luuletuste põh jal ning on kummarduseks sellele igavese nooruse linnale. Esimese Tartust tehtud ani mafilmina näitab see Tartu olu lisust tuhandete vaimuärksate linlaste eluloos. „Üks maapoiss tuleb elama linna, kus elu pakub talle põne vust ja romantikat. Noore mehe eneseleidmise tee kulgeb armas tuse radadel ekseldes, tuues kaasa nii kurbust kui rõõmu. Nagu ikka seal, kus nooruse naivism kohtab elutarkuse nukrat ilu. Sest selline on Tartu, linn, kus iga salapärase akna taga keegi alati ootab kedagi,“ võtab selle sisu kokku sünopsis. Film on Kõrgema Kunsti kooli Pallas tudengi Joosep Sepa diplomitöö. Idee pärineb Indrek Mustimetsalt, stsenarist

• 25.08. Loeng: Klassika – kuulame ühiselt Ivar Ivaski loengut, mida pärast analüüsib Sirje Kiin. Teemaks on „Sada aastat Eesti kirjandusest Kreutz waldist Kaplinskini“.

oli Peep Pedmanson, helilooja Ardo Ran Varres ja produtsent Kristel Tõldsepp. Filmi tellis Tartu linn, toota aitasid Kõrgem Kunstikool Pallas, Korp! Ugala, Tartu Filmifond ja A Film Eesti. Tartus sündinud Gunnar Neeme (1918–2005) oli välis eesti kunstnik, kes joonistas eksiilis mälu järgi umbes 60 Tartu pilti, mis on hoiul Tartu linnamuuseumis ja on ka selle filmi aluseks. Tartlane oli ka Bernard Kangro (1910–1994), kes kirjutas paguluses kuue köitelise Tartu-teemalise romaa nisarja, nn Tartu-tsükli, mille esimest osa „Jäälätted“ on peetud eesti proosa kõige poee tilisemaks Tartu kujutuseks. „Tartu aknad, mu arm“ esili nastus Tartuffi lõputseremoonial 7. augustil. Festivali korraldas Pimedate Ööde filmifestival koostöös Tartu filmifondi ja Tartu loome majanduskeskusega. Festivali peatoetajad on Tartu linn ja Eesti Teadusagentuur. Tartuffi kodulehekülg: https:// tartuff.ee/.

• 26.08. Loeng 1: Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikoolist kannab ette värske loengu ,,Kas eesti keel on cringe?“ oma uuringu test Eesti noorte keele mõjudest ja arengust. • 26.08. Loeng 2: Klassika – Marilyn Vihmani loeng laste keele arengu kohta. Oma ema loengut kommenteerib keele teadlane Virve-Anneli Vihman. • 27.08. Loeng: Klassika – Ardo Hanssoni 1994. a. loeng majanduse teemal, kommen teerib ja täiendab Ardo Hansson ise. Lisaks äratoodud kavale avaldab Metsaülikool päeviti teisi loenguid varasematest aas tatest, kaasa arvatud Fred Jüssi, Rein Taagepera, Ilse Lehiste, Tiina Kirss, Tönu Parming jpt. Täname Metsaülikooli pea sponsorit Eestis – Rahvusarhiiv (Kultuuriministeerium) ja Kana das – Eesti Sihtkapital Kanadas. Jälgige MÜ teateid veebile hel www.eesti.ca/mu, ajalehes Eesti Elu ja sotsiaalmeedias. Rohkem informatsiooni veebi aadressil: www.eesti.ca/mu. Kui on küsimusi, võib ühendust võt ta epostiga: kj.metsaulikool@ gmail.com või helistada Maimu Mölderile numbril 416 421 3812.

Kaader filmist ,,Tartu aknad, mu arm“.

Näeme virtuaalses MÜs!

Music in Estonia No 1—esikülg.

Tõnu Kaljuste… (Algus lk. 1)

Heino Kaljuste tütarlastekoori „Ellerhein“ lauljate baasil. Meeslauljad võeti vastu kon kursi korras. Juba koori esi mesed esinemised äratasid suurt tähelepanu, eriti kontserdid Veljo Tormise muusikaga. Siiani on meeles Tormise unustatud rahvaste tsüklist kõlanud „Ingerimaa õhtute“ va pustav esmaesitus, kus soleeris Kaia Urb. Kuna esineti ka kiri kutes, halvas seisukorras püha kodade toetuseks, oli Kaljustel ohtlik konflikt tollaste võimude ga. Õnneks lausa esinemiskee luni ei jõutud ja koori edukad esinemised võisid jätkuda – tõusvas joones kuni laulva revo lutsioonini, kus 1988. aasta öölaulupidudel oli Tõnu Kal juste oma kammerkooriga üks liikumapanevatest jõududest. „Eestimaa Laul 1988“ idee tuli psühholoogilt Enno Selirannalt, kes oli õppinud ülikooli kõrval ka legendaarses Panso 7. lennus. Kõrgetasemelise, unikaalse kõlakultuuriga kammerkoori repertuaaris oli klassika kõrval alati kavas ka eesti muusika.

Kammerorkester tutvustab Heino Elleri muusikat Eesti algas sel nädalal kontserttuur, mille käigus dirigent Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester tutvustavad laiemalt Heino Elleri (1887– 1970) muusikat. ,,Heino Eller. Eesti eleegia“ jõuab lavadele üle Eesti kuuel korral.

Haruldased olid Veljo Tormise teoste tõlgitsused, Cyrillius Kreegi Reekviemi ettekanne, kaasaegsete eesti heliloojate uu disteoste esmaettekanded (Lepo Sumera „Seenekantaat“ jne). Kui Arvo Pärt võis perestroika tuultes Eestisse tagasi tulla ja tema loomingut lubati siin ka esitada, sai just Kaljuste koor Pärdi oluliseks loomingupart neriks. Kaljuste kutsus oma Nargenfestivali raames ellu ka Pärdi Päevad – populaarse festi vali, mille lõppkontsert on igal aastal Arvo Pärdi sünnipäeval 11. septembril. Tõnu Kaljuste kõrval on koori peadirigentideks olnud Paul Hillier (2001-2007), Daniel Reuss (2008-2013) ja Kaspars Putninš (2014-2021). Kaljuste töötas samal ajal peadirigendina Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammer koori juures, dirigeerides ka tuntud koore ja orkestreid Austraalias, Kanadas ja USA-s. Kammerkoori juubelihooajal kutsuti Tõnu Kaljuste tagasi oma kunagise koori peadirigen diks. See hooaeg tõotab Eesti Filharmoonia kammerkoorile vägagi põnev tulla!

Avakontsert toimus sümbool selt Tartumaal Kambjas asuvas Martini kirikus, sest just Tartus kestis Heino Elleri aktiivne loomeperiood 1920. aastatest kuni 40ndateni ning seal asub ka Heino Elleri nimeline muusikakool. Kontserttuuriga soovib diri gent Tõnu Kaljuste anda Elleri loomingust suurema pildi, et tuntud ,,Kodumaise viisi“ kõr val jääksid kõlama ka helilooja teised teosed. (ERR/EE)

Nr. 32

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Ristsõna nr. 1066 1

22 27 31

33 36

39 45

37 40

47 50

PAREMALE:

1. Tunnel Business Magazine. 4. Euroopa Keskpankade Süsteem (lüh.). 8. ____ Lisa, Leonardo da Vinci maal. 12. Religious Research Association. 13. Mürt (taim). 14. _____v, hariliku õlipuu vili. 15. Silmus. 16. Armastus (ld.k.). 17. Vastand sõnale ,,soe“. 18. Tegi lahti. 20. Moodi arvestav, moega kaasas käiv. 22. Söök. 23. End. pank Eestis (1989–1999). 24. Meremärk. 27. K_____an, sõjaväevaimulik. 29. Pealinn Euroopas, järgmiste suve olümpiamängude toimumiskoht. 31. Mehenimi. 34. Kaamelitaoline loom. 35. Riik, kus peeti 2020 suveolümpia. 36. Neljapäev. 37. _____per, väikese laeva juht. 38. Omast. k. sõnast

,,aed“. 39. Papagoi. 41. Supivedelik. 45. Teat. vaimulik. 47. Üles ja ______ . 48. Teat. teravili. 50. Väike restoran. 52. Sööma (ingl.k.). 53. Proua (sks. k.). 54. Teat. juust. 55. Lennuvõimetu lind. 56. Kanada end. hokimängija, snd 1948 (eesn. täht+perek.nimi). 57. Revenue per Available Ton Kilometer. 58. Autokütus (ingl.k.). ALLA:

1. Mats ________, Eesti kirjanik snd 1936. 2. Ergutus-, tunnustushüüe (ingl.k.). 3. Aafrika rändrahvas. 4. Lapsevanem. 5. Kollakashall v hallikaspruun hobune. 6. Katse. 7. Mitmel korral Oscarile kandideerinud USA näitlejatar, snd 1949. 8. Teat. kohviliik. 9. Suur rahvusvaheline spordisündmus. 10. ,,Null“, mitte midagi

(ingl.k.). 11. (Eel)aimus; ebamäärane kujutlus. 19. Peakorter. 21. Meteroriidijärv Eestis. 25. Meelekoht. 26. Lapsevanem. 28. Vigadega, ebakvali teetne toodang. 30. Linn Kesk-Eestis. 31. Väike jõgi. 32. Pagaritoode. 33. Kalamari. 36. Üleaedne. 37. Vääriskivide ja pärlite mittesüsteemne massiühik. 40. Kasakate nõupida mine, rahvakoos olek Ukrainas. 42. _______ia, lüüriline kurvasisuline luuletus. 43. Olema elus. 44. Surnu ärasaatmise rituaal. 46. Soomeugrilane. 48. Radio Free Brooklyn. 49. International Relief Organization. 51. Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eesti film võitis Argentina filmifestivalil peaauhinna

short). Kokku osales võistlus programmis 20 filmi 12 riigist.

Jonas Tauli debüütfilm ,,Üks imeline mees“ võitis 27. juulist kuni 2. augustini Buenos Aireses Argentinas toimunud Stop Motion Our Fest 4. rahvusvahelisel filmi festivalil peaauhinna.

,,Üks imeline mees“ on film eksistentsialistlikust vastusest Suurele Küsimusele inimkonna egost ja vajadusest elada koos kõlas loodusega.

,,Üks imeline mees“ (,,A Most Exquisite Man“) tunnistati parimaks Stop Motion Our Fest 4. rahvusvahelisel festivalil rahvusvaheliste filmide võistlus programmis (Best International

Paremale: 1. LEP, 4. Kasu, 8. Tava,

Ristsõna nr. 1065 LAHENDUS

Ülalnimetatud festival on ainus nukufilmide festival Lõuna-Ameerikas.

Režissöör Jonas Taul on õppi nud Gerrit Rietveldi aka deemias Amsterdamis. Omanda misel on magistrikraad Eesti kunstiakadeemias animatsiooni erialal. Ta on avaldanud oma illustratsioonidega ka raamatu ,,Öömõtted“. (PM/ERR/EE)

12. Aru, 13. Agur, 14. Esil, 15. Asu, 6. Suvi, 17. Riia, 18. Paras, 20. Niv(oo), 22. Paa, 24. Terav, 28. Trei(ma), 31. Apia, 34. Ani, 35. Eira, 36. DEM, 37. Pank, 38. RIG, 39. Seim, 40. Emis, 41. Atoll, 43. Aer, 45. Ava, 47. Lehis, 51. Sari, 54. Meil, 57. Aga, 58. Okas, 59. Male, 60. Aaa, 61. Lakk, 62. Edur, 63. Vvv. Alla: 1. Laap, 2. Ersa, 3. Puur, 4. Kas sa, 5. Agu, 6. SUV, 7. Urin, 8. Terve, 9. Asi, 10. VII, 11. Ala, 19. Apia, 21. ITA, 23. Aade, 25. Raam, 26. Anni, 27. Viks, 28. Tera, 29. Riit, 30. Ergo, 32. PEI, 33. (S)imma(n), 37. Pere, 39. Slv, 42. Laisk, 44. Eller, 46. Amme, 48. Haav, 49. Igav, 50. Saav, 51. Sol, 52. Aka, 53. RAK, 55. (H)ead, 56. Ilu.

Nädala retsept

Suvine BBQ hooaeg kutsub suvikõrvitsat valmistama Kaire Tensuda Suvikõrvits (ingl. k. zucchini) on populaarne aedvili, mille saagi kõrghooaeg praegu Ontarios täies hoos. Nagu nimi gi ütleb, on tegemist just suvel, soojal ajal suurepäraselt kasva va viljaga, mida paljud ka oma koduaedades kasvatavad. Neid mahlaseid vilju, mida leidub erineva värvi ja kujuga (kol lased, rohelised), on tore osta nii maal farmerite käest kui ka poodidest ning nende toidus kasutamise võimalusi on laial daselt. Suvikõrvits omab mitmeid kasulikke tervislikke omadusi, näiteks rikkalik toiteväärtus, mitmekesine vitamiinide, mine raalide ja antioksüdantide sisal dus ning samal ajal on ta madal kalorite poolest. Suvikõrvitsa heade omaduste seas on välja toodud ka kiudainerikkust, ka sulikkust südamele, silmadele, seedimisele ja isegi vananemis vastast toimet ja palju muud! Siin mõni idee, kuidas su vikõrvitsat imelihtsalt BBQ peal valmistada, olgu siis tegemist liha-, kana vm. kõrvale pakuta

Volli veste

Hapukurgiaig See oli vist siis, ku Karla karku vajas, et lõpetasime koos doktor Smirnovi külastamise. Ennemp oll kerge ütleda, et võtame teise jala jaoks ka. Aga nüüd oli Karlal eelis, tal kolm jalga, sai inämp ku mina. Eks ka iga ja kere, meie mõlempi küljeluud andsid mõista, et aitab juba noorte moodu olekust. Nüid, ku too neetud pandeemiks ep luba isegi kodunt kaugemale minna ku apteeki, toidupoodi, siis põle muud kontakti ku vaid kõnõtraadiga. Omal ajal, me Karlaga kunagi põle tülli läind, jageleme ja aasime küll ja küll, oli meil, nigu ladina keeles lausutakse, argumentum. Mitte just ad hominem, aga, noh, tõsine seisu koha võtmine. Sakusmendi valiku tõttu. Mina pooldasin hapu kurki, Karla aga eeringat või kilu või mes iganes soolatud kala. Peipsi järv on ju mage, miks talle mere kalad maitsevad, ep oska seletada. Tolle tohtriga inämp ei kohtu. Kesvamärjukesega küll, seda ku Ets külas on. Mõtisklen pärast siis. Näituseks. Olevat ajakirjanduses hapukurgiaig. Suur suvi käes, uudiseid netu. Muud aga maailmas põle ku lollide käitumine, mette ainult poliitikud, kes seda jälgida tahab. Seitungites põle muud, aina pealiskaudset. Alles siin maal sain teada, et suur suvi tähendab miski perast nii, et on hapukurgiaig. Miks just, seda minusugune ei tia. Vist, kuna siis olid kurgid valminud, pandi hapnema. Lapse-east mäletan just vanalelle hapukurke. Viisid keele alla. Tal mingit võluretsepti ei olnu, tilli aga pani ohtralt juurde, nii et iga ampsuga oli seda ka om. Oi ku oivalised. Ning lubati astja juurde nii palju ku soovi, ent avastasin, et liigtihti ei tohi, pani kõhu lippama. Lapse viga. Sellegi poolest, suine lõunaeine hapukurgita ei mahu pähe. Kahjuks, olen vana ja mõnes asjas laisk, aias küll mette, aga omi kurke ei kasvata ja ei viitsi poe omi hapnema panna. Milleks, kui olemas juba purkides polski ogórki. Ja ka neilt värskeid praegu. Need kõige parempat, kanaadalased miski perast ei oska krõmps kurke teha. Mu vana kadunud kalastamissõber Bärni, kes oli ikke mi nust kõvvasti vanemp, ep võtnud kuuldagi, et osta neid. Tegi ise. Tema, mitte nigu Karla, leidis, et kui juba peris tohtrist hoiduda ja vaid tolle venelasega suhelda, aitab just sakuskaks oma leotatud hapukurk. Minust põle kellegi vestnikku, olen tänulik, et antakse uit mõtete avaldamiseks leheruumi, ku Karla kark põle ukse va hel. Vaat tunnistan, hapukurgid on seotud nii lapsepõlvega, ku ka vahel kurjale minekuga. Et viimast inämp tee olen tänulik. Ka poolakatele, kes on viimased, keda tian, kes suvel värskeid hapukurke müüvad. Nigu vanast heast Pokost sai. Ja vanalell tegi. Imehäid. VABARNA VOLLI vaga või iseseisva roaga. • Pesta suvikõrvitsad korrali kult ning lõigata ära mõlemalt poolt otsad. • Lõigata viljad pikkupidi pooleks ning veel risti pooleks, määrides neljandikud oliivi õliga. • Raputada sisemisele poolele pisut soovikohaseid maitse aineid – soola, pipart, sidrunipi part, küüslaugusoola, kurkumit (turmeric), muid kuivatatud maitseaineid – samuti võib osad teha erinevate maitseainetega, vastavalt sööjate soovidele. • Asetada viljad eelnevalt soojendatud BBQ-le, küpseta des kummaltki poolt keskmisel kuumusel 4-5 minutit (või vähemgi, olenevalt viljade pak susest), jälgides, et ei läheks kõrbema ega samuti liiga pehmeks. • Kui näiteks küpsetada liha samal ajal, mis võtab kauem, võib suvikõrvitsad vahepeal tõsta tagumisele või kõrgemale restile, et kogu toit valmiks samal ajal ning et suvikõrvitsad vahepeal liiga üleküpsenuks ja vesiseks ei muutuks. • Samal ajal võib grillida ka teisi aedvilju, näiteks punane, roheline pipar, lõigates need pooleks, eemaldades seemned ja maitsestades samuti nagu suvikõrvitsat.

Etna vulkaan kasvatab kõrgust Etna vulkaani kagupoolne kraater on kuue tegutsemiskuu järel järjest kõrgenenud, teatas Itaalia vulkaaniseire agentuur sel nädalal. See tähendab, et Euroopa kõrgeim tegevvulkaan on nüüd rekordkõrge. Riikliku geofüüsika ja vulkanoloogiains tituudi (INGV) andmetel ulatub see juba 3357 meetrit üle merepinna, vahendas Science Alert’is avaldatut ERRnovaator. Instituudi pressiteates märgi takse, et satelliidipiltide põhjal otsustades on kagukraater nüüd vanemast kirdekraatrist palju kõrgem. Viimased 40 aastat peeti just kirdekraatrit Etna kõr geimaks tipuks oma 3350 meetriga 1981. aastal. Veebruari keskpaigast saati kagukraatrist toimunud umbes 50 purset, mis on muutnud vulkaani piirjooni. (ERRnovaator/EE)

Naljanurk Noormees sõbrale: ,,Mu uus sõbranna on nagu mobiil.“ ,,Ilus, moodne ja tark?“ ,,Ei, kui mul raha ei ole, siis ta minuga ei räägi.“

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Nr. 32

Seedrioru family Beach Day Fundraiser!! August 28th! 10 am to 9 pm. English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonia asserts its continuity 30 years ago (II) The sights and sounds of restored independence, some personal vignettes Flying from Frankfurt to Vilnius late in the evening on September 1, 1991 in a decade-old Canadian Air Force Cosmopolitan transport, we were confident we would overcome unexpected situations with common sense and determination. It was known that Moscow had not yet issued orders to all the remaining KGB Border Guards left on duty at various entry locations in Lithuania. In spite of this we unanimously agreed that no one would obey any KGB demand to surrender passports. Relinquishing to passport control, held by the remains of an irrelevant Soviet system would simply not be an option for us. Approaching Lithuanian air space, news passed round that Vilnius airport had closed for the day. Half in jest, someone suggested that perhaps the run way lights would be switched off also. Upon landing it was obvious from the darkened buildings and lack of any activity that air port work had ended for the day. But soon after landing the airplane door was opened and a KGB-uniformed official entered. From the pips on his shoulder he was a major in the old Border Guards, a mid-level offi cer usually not relegated to such duties as passport control. In Russian he tersely asked for our passports and was told that we would gladly submit them to a Lithuanian official. He insisted that he would be in charge of processing the entry. We all agreed that if he were to ask us individually we would still insist on co-operating only with a Lithuanian official. We were confident that Wilson, in the executive jet had responded similarly. After a tense stand-off the Border Guard major left the plane and soon thereafter a Lithuanian in civilian clothes entered and gathered up our passports, and told us they would be returned at the hotel

and left. The caravan of cars and vans in which we rode maintained a brisk pace. When forced to stop by a traffic snarl, the policeman in the lead vehicle jumped out, hand gun in his fist, and or dered drivers he perceived to cause the delay to get out of the way. It was past midnight, when some of us at the hotel decided to visit the site of Lithuania’s ‘Singing Revoution’, a park within walking distance, with a stage for choirs and a field for the audience. It was a modest venue compared to the massive stage at Tallinn’s Lauluväljak that can hold more than 25,000 singers and grounds for one quarter of Estonia’s population. During the years preceding August 1991 the Western media often focused on singing and spontaneous song festivals as a mode of defying and confront ing the Soviet occupation in Estonia. In Lithuania however, it was the professor of music, Vytautas Landsbergis and his unembellished advocacy of Lithuania’s outright indepen dence that attracted the media’s attention. The 1990 elections, conducted under Western standards, had placed Landsbergis as Chair of the Lithuanian Supreme Soviet, its parliament at the time. He assumed the highest state position, in essence the Head of State, soon to be named President by many in the media. The next morning, a small convoy of cars rushed us to many meetings, always accom panied by police, ready to force through stalled traffic, pistol in hand. With a Canadian flag affixed to the hood, a Chaika, on loan from the Lithuanians, took Minister Michael Wilson, followed by others in his dele gation to meet Landsbergis at the parliament buildings. The lawn surrounding the facility had sandbagged defence bun kers at which armed men were ready to fend off any assault. Locations inside the parlia ment buildings were also forti fied with sandbags, especially the area outside Landsbergis’ office. Many of the armed men at these posts, both inside and out, were not armed with modern military weapons, but

Advance tickets: please send etransfer to treasurer@ seedrioru.com. Come rest and lounge by the pool! Listen to music played on the basketball court by our DJ! Try target shooting at our super vised shooting range or play a game of volleyball! Enjoy a burger, hot dog, corn on the cob! SHOP at our clearance sale of Seedrioru apparel! Try your luck at the lottery table! Buy tickets for the raffles… a week of Seedrioru laager, two entrance tickets to Suvihari, an evening at our beautiful Seedrioru saun for 10 close family members or friends, or a cooler! Wow! All of the fundraising pro ceeds will go towards buying a creative, a play center down by the pool! Laste jaoks! For the children! Elagu Seedrioru!

with shotguns, used mainly for ducks and geese. Lack of access to adequate weaponry? After signing the agreement restoring the diplomatic accord with Canada, Landsbergis thanked Canada for being the first country to cut credits to the Soviet Union in protesting their ‘aggression against Lithuania’. He was referring to the night time Soviet Black Berets’ assault in January against the Lithuanian TV tower that left 14 people dead. The Soviet occupation of the transmission tower lasted for eight months until the special troops were withdrawn and relocated to Siberia. During the Soviet pro longed seizure of the tower, the Lithuanians were able to install a transmission centre within the parliament buildings that continued broadcasting. It was at the Antakalnis cemetery memorial erected to commemorate the loss of those defending the tower that Wilson placed a wreath on behalf of Canada that day. In the evening, our caravan of cars rushed us off to the air port, to find it once again closed for the day. At a gate shut with a padlock, no number of beeping cars could summon anyone to open the gate, shut with a large padlock. An embar rassed Lithuanian policeman was ready to break the lock with a pistol shot when he was dissuaded from that by a Canadian diplomat. Finally an elderly female caretaker, seemingly awoken by the noise, came out of a nearby wooden hut, pulled a key from a large ring of keys and opened the gate. Next stop, Riga. (to be continued) LAAS LEIVAT

The Estonian Central Council in Canada (EKN), representing the interests of Canadians of Estonian heritage, welcomes the Estonian House/IEC’s revised decision to give Toronto Esto nian community organizations the choice to complete their 2021-22 programs and activities in the Estonian House until the current lease extension term date of May 31, 2022. At the Estonian House AGM on June 29, 2021, EKN raised community concerns about the timing and relocation process of Estonian organizations operating inside the Estonian House. Of primary concern was a letter sent from Estonian House Board President to community organizations, dated May 19, 2021, which informed them of a final move out date of March 31, 2022. EKN also raised questions about the interruption of community programming and activi ties, the absence of any guidance where activities would take place until the completion of the IEC. We thank the IEC for hosting a virtual “Community Engagement Session” on July 28th, 2021, to address some of these community concerns and the Estonian House commit ment to look at working with the new owner of 958 Broadview Ave. to extend its lease back agreement beyond May 31, 2022, as well as efforts to work towards a ‘onemove’ option for tenants and community organizations. However, EKN encourages the IEC to incorporate greater participation of organization leaders in its decision-making process and include them in active and ongoing dialogue with the Project Team and Working Group, in order to meet the needs of community organizations, build greater trust, and ensure user groups are accommodated with realistic and affordable rental terms, space and storage availability. It was shared that “affordability for community space at KESKUS is a top priority”. The d onors who so generously c ontributed to the IEC and those who funded and built the Estonian House 70 years ago, expect the IEC to first and foremost, become a home for our community organizations, and the cultural and language programming they engage in, in order to sustain and grow Estonian identity. EKN also encourages the Estonian House/IEC to incor porate greater transparency into their future virtual meetings and ensure all participants can see who is attending; micro phones are not permanently muted; text chat is visible to all; and open and free flowing dialogue between participants, IEC/Estonian House employees and board members. Active listening and addressing collective community concerns will only serve to strengthen our community going forward. Openness, transparency and meaningful engagement are critically important to build trust and support for the IEC project among our organization volunteers, who are the life blood that keeps our culture and language alive and vibrant. We hope the Estonian House/IEC will build on previous en gagement with organizations and look forward to continued and expanded community dialogue with updates, as soon as they become known. Follow up items from Estonian Central Council and commu nity groups: • Community organizations will need to be made aware of rental costs at the IEC well before Spring 2022, in order to plan and budget for activities resuming in fall 2022. • Regular two-way communication with organizations about IEC construction progress • If IEC is not anticipated to reach completion by fall 2022, organizations need to be in formed in a timely manner, in order to plan for alternate location space • IEC space confirmations for multiple group use-primarily Saturday mornings. • Storage space provisions; how much, how easily accessible etc. • Parking and safety concerns; 40 story condo development on NW corner of Madison timelines

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

Nr. 32

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Jaan Roos 1937–2021 Jaan Olav Roos passed away peacefully at Toronto’s Bridge point hospice on August 3 in his 84th year. Beloved husband of the late Reet Karu and father to MarjaLeena a.k.a. Jamie (Jayne), Martin (Frances), Richard (Katrin) and loving grandfather to Oscar, Nora and Julius. Cherished husband of Merike Kalm and step-father to Jeffrey (Dadanae), Susan (Tim), David, Leigh (Peter) and Nancy and step-grandfather to Dio, Jaz myn, Elijah, Sia and Sam. Jaan was born in Tartu, Estonia on January 22, 1937, the only child of parents Otto and Saima. Along with many others, his family fled the Soviet occupation in a harrow ing escape across the Baltic Sea to Sweden in 1944, arriving in Canada a few years later in 1950. As a young child, Jaan read voraciously. It is said that he read the entire Encyclopedia Britannica before the age of 10. After high school at Humber side Collegiate in Toronto, Jaan attended medical school at the University of Toronto, specializ ing in respirology. After marry ing Reet in 1968, he returned to Sweden for a respirology fellowship at the Karolinska Hospital in Uppsala, eventually returning to Toronto. Jaan’s professional career began in respirology. He worked for the Ontario Ministry of Labour in occupational medicine. In 1994, he married Merike and became a family doctor and coroner in Haliburton, as well as working with several nursing homes. Beyond his medical career, Jaan’s interests were far-reach ing. Jaan had a life-long passion for competition and racing. It began with running, which gave

Employment opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity.

way to cross-country skiing, in turn leading to competitive race-walking. Among his many accomplishments, Jaan built and maintained community crosscountry ski-trails and competed in the 160 km Canadian Ski Marathon. He became a leader in the Ontario racewalking community, where he set a world-masters record for 50 km racewalk, which stood for several years, and very nearly qualified him for the 1984 Olympic Games. In 2012, he was inducted into the Canadian Masters Athletics Hall of Fame for his lifelong contribution to racewalking. One of his favorite mantras was, “to learn how to do any thing, one must teach it to others.” He applied this prin ciple to everything. He led race-walking clubs and taught countless people the nuanced pleasures of the sport. He was also very involved in the Toronto Estonian community and was an active member of the Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). As a Scout leader, he built an elaborate high-ropes course through the forest canopy. He was intrigued with kayaking and, in particular, kayak-rolling techniques. Jaan was an avid photographer, building a dark room and developing his own film. He was fearless in explor ing his musical abilities, and taught himself to play the guitar, piano, organ, accordion, harp and recorder. He played in the Estonian Folk Music Ensemble,

Are Estonian names translatable? Vincent Teetsov Eesti Rahvusringhääling (Es to nia’s public broadcasting organization) reported that in 2019, the most popular baby name for girls was Mia, followed by Sofia and Emily. For boys, the most popular name was Robin, followed by Sebas tian and Hugo. In Canada, the most popular boy names were Jackson, Noah, and Liam. For girls, it was Sophia, Olivia, and Emma. First names are applied in a more free-form manner, usually. Parents might get a baby book, run through its entirety with a pen in hand, circling the names that sound the best, and cross ing out the ones that they abso lutely will not use. On occasion, first names might be chosen to honour a relative they admire. And these names are something we can change informally or legally, as we determine what best suits our personalities. Of course, around the world, there

are varying rules about what letters, spellings, and names can be used. Last names are less indivi dual, though. Of course, they can also be changed legally, but this is a more sensitive change. Changes and additions of last names when a person meets their significant other can sig nify cohesion and starting a family unit for some people. But a surname in and of itself can attribute stories and a vision of places to your name. In Estonian, there are names like Mets (which translates into “forest”) and Jõgi (“river”), that have associations with natural and geographical features. They can shed light on where our families might have lived in the past. Or they can tell us about objects with personal or spiritual connections, such as with the nature-based beliefs of maausk. Then there are names like Kübar (“hat”) and Sepp (“smith”) that indicate what oc cupation a person in your fami

The successful candidate will manage the Foundation’s office and oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets. The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Com pensation commensurate with experience. Please apply with resume to new email: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

sang in the Toronto Estonian men’s choir and performed at the famed Laulupidu in Tallinn. He was fascinated with music theory, and could happily talk about it for hours at a time. He built wooden furniture, a plywood catamaran and sur prisingly durable yurts from reclaimed materials, and had many opinions on building saunas. Jaan had more inspira tion than time, and he filled garages with the flotsam and jetsam of ideas which had run their course. Jaan was a unique and colourful polymath. He will be remembered by many for his open-mindedness, do-it-yourself creativity, passion for teaching and good humour. He will be missed. A memorial for Jaan will be held at a later time. Donations can be made in Jaan’s name to the Temmy Latner Centre for Palliative Care at http://tlcpc. org/ and the Estonian Foun dation of Canada https://www. estonianfoundation.ca/.

ly might have had. At least, that’s what we assume, because people heavily associate their identities with their jobs. Maybe someone just really enjoyed wearing exuberant hats, though, and really they weren’t a milli ner after all. It would be illuminating to know what our surnames mean, because they tell us where we come from, and maybe why we have certain aptitudes. Perhaps a relative was very muscular, which lended itself to hammer ing metal into shape as a black smith. Some Estonian names can be connected to other languages, including German. For example, the Estonian surname Peegel, which means “mirror”, is de rived from the German word “spiegel.” Other Estonian sur names are more directly applied from other languages, such as Johanson (from the Swedish Johansson). What about names that don’t have a clear literal meaning though? While quite a few (Continued on page 10)

October Annual Art Show This fall EKKT will again offer both a virtual and on-site gallery experience for their 66th annual exhibition. New artists include EKKT 2021 scholarship recipient Sofia Musta, EKKT Kalevip oeg Art Contest winner Sylvi Oja, photoartist, dancer and author Karin Vagiste, and photoartist and film director Montgomery Grünthal Lang ford. As part of our annual art exhibition, EKKT is very excited to feature Haudenosaunee Six Nations artist, author and illus trator Lorrie Gallant. Another guest artist is Latvian print maker and instructor from the Yukon School of Visual Arts, John (Janis) Steins. We are also excited to have Latvian painter and previous President and Board Member of the LATVIS Society of Artists Valda (Skrins)

Oestreicher. Additionally we are pleased that Toronto printmaker and past Artist in Residence of The Women’s Art Association of Canada Susan Farquhar will also be exhibiting her mixed media art. The EKKT art show will be held at the Todmorden Mills Heritage Site Papermill Art Gallery, 67 Pottery Road, Toronto, Ontario, running from Wednesday October 6th–17th, 2021. Our planned opening reception will be Thursday, October 7th, 6–9 pm, 2021. As last year created an opportunity for EKKT to have a virtual exhibition, our artists will again be seen in an on-line show from October 1st–November 1st, 2021. Ashley Lennox has shown with EKKT for many years, and her captivating art pieces relat ing to Kalevipoeg will be avail able to be seen at the show. Kõik on teretulnud! ELVA PALO

Kalevipoeg illustration by Ashley Lennox.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Madis Jürima: the Horticulturist who cultivates trees and interpersonal connections Vincent Teetsov

an instance of fate. After coming to Estonia to What does one single tree or see the property in person, he plant mean in a country with sat in Luua Manor park and 2.2 million hectares of forested pondered the possibilities ahead. land? When you’re working Jürima says, “I always had the on the level of Estonian-Cana secret desire to have a business dian horticulturist Madis of my own because I’d always Jürima, you’ll find that each been in the public sector.” He one develops its own legacy; had done landscaping on his an association with places own, but wanted to see if he they’ve been planted and the could make it in the business people who chose them. Each world. specimen is also associated The issue was, if he were to with Jürima’s incredible back start a business in Canada, land story. would be very expensive. Jürima was born and raised Starting a nursery, he notes, in Canada, gaining an education “[is] a long term investment. in ornamental horticulture. He It’s necessary to plant some attained nearly 20 years of thing and grow it before it can work experience at Black Creek be sold. One has to have a lot Pioneer Village, Hamilton’s of financial resources to pay the Royal Botanical Gardens, and mortgage or rent until you can the Arboretum of the University actually start getting any profit.” of Guelph, before things went “I didn’t think I’d ever go in an unexpected direction lead anywhere colder than Canada,” ing up to his 40th birthday. he jokes. Yet, in Estonia, he The way he frames it, when could get at least the first por Mike Harris was Premier of tion of land he needed free of Ontario, cutbacks to the public charge. There was the added sector caused Jürima’s boss to benefit of a low cost of labour – retire early. Despite this, he about $1 an hour at the time in ended up not gaining the vacated Estonia. In retrospect, he be position; instead receiving more lieves that his plan would have work for the same level of pay. been more difficult to achieve To rise any further would elsewhere because those mar require a PhD, which he was kets, like in the US, were unwilling to pursue, after already full. already seven years of post- Jürima had experience in secondary study. Jürima was growing trees, but becoming an looking for a change. entrepreneur was like diving This is when an offer came into the deep end of a pool. in from his elderly uncle, to Still, with the return of private take over two thirds of a 15 property in Estonia, and with hectare manor estate (two thirds people starting to build new of the manor park was given houses, he saw an opening in back along with 62 more the market for trees. He was hectares of land, including the confident that he had something land where the nursery is fresh to offer compared to the situated) in Luua, Jõgeva small existing nurseries. County. This was land that was In 1998, he started working given as recognition of Jürima’s as a self-employed landscape granduncle’s bravery during the designer/landscaper. Within three Estonian War of Independence. years, he registered the business His uncle decided that he was of Karukäpa Puukool OÜ too old to move back to (Karukäpa Nursery), located Estonia, and because he didn’t half an hour north of Tartu. have any children, he told Early on, Jürima was able to Jürima, “It’s yours if you want stand out from his competitors. it.” Though there is currently a He agrees that this offer was resurging interest in plants and

President Ilves planting one of Madis Jürima’s spruce trees with the Municipal Elder of Kasepää, 2007. Photo used with permission from Madis Jürima

trees that are native to Estonia, at first he focused on supplying exotic but durable varieties of trees, such as red maples, that were not previously available when the Soviet authorities restricted their importation. Comparatively speaking, the list of available trees at other nurseries was limited to varieties that could be found in the forest, like spruce, pine, and birch. Jürima applies techniques he had learned in Canada, such as the use of self-pruning, baggrown saplings. This technique is effective because the roots are left intact during planting. Trees are more compact and easy to handle during the plant ing process, and once the bag is removed, tree growth is extra potent. Early on, he channelled profits back into equipment, wanting to mechanize in order to increase the pace of growing. This has proved to be advanta geous now as the cost of labour has risen, and finding employ ees to take up the physically demanding, seasonal work is difficult. In fact, Jürima has only one year-round employee that remains throughout the frigid, long winters. In a country where everyone knows everyone, word-of-mouth was the most successful way of spreading the news about Karukäpa Puukool. His com mon-law wife helped him make contact with the biggest road construction company in Esto nia, to do planting along high ways. From there, Jürima met other people in the construction business. He held an open house and invited architects and municipal officials to see what his business was all about. Once potential buyers knew he had good quality products, magazine advertisements be came less important. Jürima says, “my current advertising budget is zero and has been for nearly 15 years.” These interpersonal links have created a long list of prominent clients for com memorative planting events. This includes every Estonian president from Lennart Meri to Kersti Kaljulaid; Victoria, Crown Princess of Sweden; and Prince Edward, Earl of Essex. Just when Jürima thought he couldn’t exceed this, in 2018, Pope Francis made his official visit to Estonia, for whom an oak tree was required on short notice for a private tree-planting ceremony at the Convent of the Brigidine Sisters in Pirita. Within the grounds of Luua Manor, where Madis Jürima lives, is a cavalry house (A.K.A. “Piparkoogimaja” or “the gingerbread house”) that he has restored in addition to running the puukool. In the autumn of 2017, he was recognized by both the Muinsuskaitseamet (National Heritage Board) and President Kersti Kaljulaid for the faithful restoration of the cavalry house. Originally built in the late 1800s, he not only

Nr. 32

EFC Scholarship recipient

Heili Poolsaar Heili Poolsaar is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund. After a childhood in the Toronto Estonian community including Estonian School, Girl Guides, attending Jõekääru and Kotkajärve, Heili feels very connected to her heritage. She is currently studying at Queen’s University, pursuing a B.Sc. in Life Sciences. On being Estonian Being Estonian means having a community of people with whom you can share the special connection of having the same culture with. I am proud to be Estonian and to be a part of a community that still celebrates our culture so far away from our little country. Being Estonian means being proud to be a part of our cul ture, language and country. It means carrying on traditions and speaking the language and supporting other Estonians. Even though Eesti is a small country, its impact is larger on myself, the community and the world than words can ever describe. On EFC The EFC is important to the community because it is one of the reasons our community can continue, as it provides valuable resources to do so. The amazing initiatives in the community such as summer camps, Estonian school, and events at the Estonian House are greatly supported by the EFC which helps these events continue for Estonians in Canada. The EFC connects us to Eesti by ensuring that we have an active community in Canada and by keeping tradi tions alive such as folk dancing, choirs, etc. Without the sup port from the EFC these incredible events would not be pos sible.

Are Estonian names…

The very first surnames, as reported to local authorities, may have been misheard and transcribed incorrectly if there was a language barrier between the person speaking and the official writing down the name. It’s also possible that the indi vidual reporting the name wasn’t literate and didn’t know how to write the name down, and so the public official got the gist and wrote it as well as

they could. Estonians have changed their names to adapt and get by. When Estonia first became in dependent in 1918, there was an early movement of Estonians who wanted to make their names sound more uniquely Estonian. Before this, officially changing your name was very difficult, as it required permission from the Tsar. By the mid 1930s, presi dent Konstantin Päts advocated for more Estonians to change their names. For example, one of the president’s ministers changed his name from Karl August Einbund to Kaarel Een palu. Names have significance. They’re not merely grunts or utterances without meaning. Apart from maybe exclama tions, all words are intrinsically about assigning meaning. What does your name mean to you?

made the interior liveable, but invested in restoring the exterior of the house: balconies, a terrace, a new roof, and various wooden details more typical of some houses in Switzerland. Bringing this family property back to life was a personal achievement but also of benefit to the community around Luua, as it’s an enchanting archi tectural landmark that draws visitors to the area. Despite all of these high-pro file experiences, he indicates simple moments as the most memorable part of his business. Such as when he’s able to work alone on sunny and mild spring

days at the nursery, while the song of a bird pierces the quiet ambiance. From a cultural standpoint, Jürima mentions how Estonians, as forest people, have found forests to be places of refuge and protection. He’s even heard of how some Estonians believe trees can have good or bad auras. Madis Jürima and his em ployees have grown trees that can be found across Estonia. One must assume, then, that these trees have been instilled with an aura of fortune, just like his remarkable undertaking in cultivating trees.

(Continued from page 9)

names are translatable if they remained intact in one form for a long period of time, others require detective work to iden tify what the first meaning was. Estonian surnames have been known to change dramatically from their first iteration to what we use today. There are a num ber of reasons for this.

Nr. 32

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Nädala portree

Johanna Helin: Elust kolmel maal pluss rohketest reisikogemustest maailmakodanikuna Johanna Helin on soomlanna, keda paljud võivad kindlasti eestlaseks pidada tema ideaalse eesti keele tõttu, samuti on tema töine ja isiklik elu väga Eesti ja eestlusega seotud. Sündinud Soomes Helsinkis, saabunud vahetu s üliõpilasena Eestisse ja jää nud sinna ka hiljem tööle, omandas ta kiiresti eesti keele, kohtas oma tulevast abikaasat Andres Kasekampi, kes on Toronto eestlane; nende koduks oli aastaid Eesti, kuid nüüd juba mitmendat aastat Toronto, kui Andres asus tööle professorina Toronto Ülikoolis. Lisaks rahvusvahelisele tööle ja õpingutele on Johanna seotud ka eestlusega, olles töötanud VEMU juures. Johanna rääkis hea meelega Eesti Elule oma huvitavast, rahvusvahelisest elust ja töö kogemustest. Johanna kasvas üles IdaHelsinkis, vanemate ehitatud majas mere ääres. Eestiga pol nud ta kuidagi seotud enne, kui astus 1990ndate aastate algul Helsinki Ülikooli sotsiaalteadu si (kommunikatsioon, sotsioloo gia) õppima. Tutvus Eestiga sai alguse isa kaudu, kes oli Helsinki linnaametnik ning te gev Helsinki-Tallinna Seltsiga, nende kahe linna vahel tekkisid ühised algatused ja koostöö. Johanna käis isaga Eesti reisidel kaasas – oli abiks seminaridel Eestis ja kasvataja Tallinna laste suvelaagris Soomes. Nii tekkis ka huvi eesti keele vastu. 1994.a. läks ta vahetusõpilasena Tartu Ülikooli sotsioloogiatea duskonda, tekkisid eesti sõbrad

ja sidemed ning ka eesti keel sai selgeks. Samuti töötas ta muude tööotsade kõrval vahe peal ka Soome saatkonnas, kus tegeles viisataotluste menet lemisega, sest vajadus viisade järele oli enne viisavabaduse kehtestamist suur. Samal ajal tekkis Johannal huvi Aafrika vastu. Tema va naisal oli Soomes oma kaevu puurimise firma ja kui ta pensionile jäi, soovis ta oma masinad kinkida Aafrikasse, piirkondadesse, kus on prob leeme veega, samuti minna ise õpetama kaevude puurimist. Seda ta 1992.a. tegigi ja Johanna reisis koos vanaisaga kaasa Namiibiasse, tõlgiks ja abiks seda projekti läbi viima – rajati puurkaevusid, ehitati maju. See osa Põhja-Namiibiast on soomlastele juba varasemast tuttav – misjonärid käisid seal 1800ndatel aastatel, andes koha likele ka soome nimesid. Nagu Johanna ütleb, sai tema Aafrika-pisik just sellest reisist alguse. Soomes oli palju mittetulundusühinguid, mis tegelesid arengukoostööga ja Johanna leidis, et see on just see töö, mis teda huvitab. Järgnevad aastad jagas ta oma tudengielu Soome ja Eesti vahel, vahepeal tegi ka Inglismaal Sussexi Ülikoolis magistrikraadi. Nagu ta meenu tab, oli tol ajal õppimine tasuta ja ajapiiri polnud, nii kasutas ta tervet 1990ndate kümnendit, et õppida, töötada ja maailma näha. Aastate jooksul tekkis kaks suuremat armastust: Aafrika ja Eesti, ning ta muutis oma eriala kommunikatsioonist

Johanna asutas sotsiaalse ettevõtte Mamaa Trade aastal 2018. Ghana naiste valmistatud korvid jõudsid Torontosse. Fotol Johanna koos abikaasa Andresega. Foto: erakogust

2018.a. käis tütar Kaisa Johannaga Ghanas kaasas korvipunujatega kohtumas.

antropoloogiasse. 1994.a. töötas Johanna Ghanas vabatahtlikuna ühe keskkonnaprojektiga, aastatel 1997-98 käis ta kaks korda Guineas ühe teise Soome projekti raames, millest tegi Soomes magistritöö. Ta uuris turunaiste tööd, koostööd ja neile antud toetuse mõju kohali kule turule. Seal sai ta ka oma prantsuse keelt harjutada. Samuti tegi Johanna ülikooli ajal mitmeid teisigi reise, selja kott seljas, peatudes tuttavate juures või noorte hostelites ja hääletades autode peale. Kunagi pole ta õnneks oma reisidel mingeid probleeme kohanud, kuid on ka ise olnud ettevaatlik; enamus inimesi, keda maailmas kohatud, on ikka olnud sõbra likud ja abivalmid. Ülikooli lõpetas Johanna 1999.a. ning siirdus järgneval aastal Eestisse, Soome Välis ministeeriumi kaudu tööle OSCE missiooni juurde, mis valmistas Eestit ette Euroopa Liidu ja NATOga liitumiseks. Ta külastas palju Narvat, vaatles vähemusrahvuste teemasid jm. Eesti keel oli selleks ajaks juba täiesti selgeks saanud. Selle missiooni lõppedes läks Johanna UNICEFi tööle Ghanasse, kus oli ka varem viibinud. Seal elas ta peaaegu kaks aastat. Vahepeal oli Johanna tutvu nud Andresega, kes oli siis Tartu Ülikooli õppejõud. Tut vusid nad ühel kostüümipeol Soome saatkonnas Johanna kanadalasest OSCE kolleegi kaudu, kes oli Andrese tuttav. Kui Johanna läks Ghanasse, käis Andres teda seal külas tamas; Johanna jäi seal lapse ootele ning lendas tagasi Euroopasse, kui oli rasedusega juba üsna viimases järgus. Kaisa sündis 2003.a. septembris Soomes ja elama asusid nad Eestisse. Johanna ja Andrese pulmad toimusid 2004.a. Pirgu mõisas, nad ostsid maja Viim sisse, kus ka palju aastaid ela sid. Poeg Joona sündis 2005.a. ning Johanna oli esialgu kahe väikese lapsega kodune, kuna pereliikmeid neil Eestis lapse hoidmisel abiks polnud. Johanna ema suri kahjuks juba

1997.a. ning Andrese vanemad elasid Torontos. Kuna Andres viibis suure hulga ajast Tartus, oli Johanna sageli lastega üksi, kuid käis tihti ka Soomes isa ja venna juures. Aastal 2007 asutas Johanna koos Eesti sõpradega MTÜ Mondo, mida arendas järgmised 10 aastat koos sõbranna Riina Kuusik-Rajasaarega. Väikesest, paari inimese algatusest on tänaseks saanud Eesti suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev kodanikeühendus, kus töötab umbes 20 inimest. Esimesed koostööalgatused toimusid Ghana suunal: nad käisid vaata mas kogukondi, tekkisid erine vad projektid naistega – hakati tootma asju, mida müüa väljas pool Ghanat. Samalaadse tööga tegeleb Johanna edasi ka nüüd, Kanadas elades. Mondo tegeleb ka vabatahtlike saatmise ja eel neva koolitamisega mitmetesse maadesse. On viidud läbi õig lase kaubanduse kampaaniaid, koostatud materjale koolidele, toetatud laste haridust jm. Johanna rõhutab, et reisimine ja mujal elamine avardab maail mavaadet, aga seda saab teha ka hariduse kaudu. Maailma hari dus või maailmakodaniku hari dus kujundab inimese mõtte maailma, st. teadmisi, oskusi, väärtushinnanguid ja hoiakuid, mida õpilastel on vaja, et aidata kaasa õiglasema, kaasavama ja rahumeelsema maailma loo misele. Reisinud on Johanna ka koos perega. Aastal 2011 käisid nad kõik koos Keenias. Kaisa on käinud emaga kaasas Ghanas, Joona loodab samuti sinna reisi da, kui taas võimalused avane vad. Alates 2017. aastast kolis nende pere Kanadasse, kui Andres sai töökoha Toronto Ülikooli juures. Andres ja lapsed saabusid pisut varem, Johanna jäi veel oma töid lõpetama ning Viimsi maja müügiga tegelema. Torontos ostsid nad maja, ilma et oleksid seda eriti enne näinud – maja leidmine toimus nii, et nemad uurisid Eestist Toronto kinnisvarakuulutusi ja nägid video kaudu maju, mida Andrese vanemad käisid koha

Foto: erakogust

peal vaatamas. Johanna on tegutsenud VEMU juures, olnud abiks Estdocsi ja Estonian Music Week ürituste korraldamisel (praegu on need küll virtuaal sed). Torontos asutas Johanna sotsiaalse ettevõtte Mamaa Trade, mis turustab tooteid, mida on valmistanud naised Ghanas, Ugandas, Türgis, Afganistanis – Mondo partne reid, kellel on aidatud luua ühistuid ja alustada toodete (näiteks sheavõi, korvid) toot mist ka ekspordiks. Eelmisest sügisel asus Johanna taas õppima, siirdudes Toronto Ülikooli OISEsse hari dusalasesse doktoriõppesse. Haridusvaldkond on talle alati südamelähedane olnud – ta on tegelenud palju maailmahari (Järgneb lk. 13)

Ghanas on Johannal ka üks ‘kasulaps’ Mercy, kelle õpinguid ta toetab. Foto: Bianca Mikovitš

Johanna koos Joonaga Eesti piiripunktis. Foto: erakogust

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Töökuulutus

Nicole Pede Nicole Pede on üks Kanada eesti üliõpilastest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Peale prantsuse keele õpingute lõpetamist, lõpetab Nicole praegu haridusbakalaureuse kraadi õpinguid Queen’s Üli koolis. Nicole on väga hea õpilane, omab suurt kirge prantsuse keele vastu ja plaanib jätkata kõrgema astme õpinguid. Nicole kasvas üles olles seotud Toronto Eesti kogukonnaga ja käis nii Jõekääru kui Kotkajärve laagrites. Ta on lõpetanud Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli, osalenud gaidides ja kahel korral käinud Koolikooriga Eestis noorte laulupeol. Eestlaseks olemise kohta: Eestlaseks olemine on minu enesekäsitluse ja identiteedi kõige suurem ja olulisem osa. See on tihti esimene asi, mis ma enda tutvustamisel ütlen… Enamgi veel, eestlus on alus toeks enamusele minu väärtushinnangutele. Arusaamine sel lest, mida minu vanavanemad ja paljud Kanadasse rännanud eestlased kogesid, on mulle õpetanud visaduse, tugeva tööeetika ning pereja kogukonna ning sõprussuhete tähtsust. Lisaks minu väärtuste kujundamisele, on eestlus olnud ka paljude saadud ainulaadsete kogemuste allikas ja jääb selleks ka edaspidi. Otsin tähendusrikkaid võimalusi tulevikus Eesti kogukonnale midagi tagasi anda. ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapital Kanadas on oluline Kanada Eesti kogu konna elujõulisuse ja pikaealisuse tagamiseks. Sihtkapital toetab organisatsioone, mis ühendavad inimesi, kellel on ar mastus ühise keele ja kultuuri vastu. Ilma ESK rahalise toe tuseta oleks paljudel nendel organisatsioonidel raske pakkuda programme ja üritusi, millest nii paljud noored ja vanemad eestlased ning mitte-eestlastest kanadalased on rõõmu tund nud. Meie Eesti kogukond Kanadas ei oleks ilmselt nii tugev ja elujõuline.

Kuressaares leiti haruldane piibel Kuressaare Laurentiuse kirikus õnnestus avada sala pärane tsaariaegne seif, milles peitus lisaks nõukogudeaegsetele arveraamatutele ka üks väga väärtuslik raamat, vahendas ERRi portaal. Laurentiuse kiriku vana seifi on aastaid saanud kasutada ainult nii, et selle peale sai mis kit asetada. Mis aga tsaariaegne raudkapp endas peita võib, sel lest polnud kellelgi aimu, sest oma aja tipptehnoloogiat pidi avama korraga nelja võtme ga, aga üks võti oli kadunud, vahendas uudistesaade ,,Ak tuaalne kaamera“. ,,Igal juhatuse liikmel oli üks võti ja kui oli midagi olulist sinna panna või võtta, siis tulid nad kokku, tegid kapi lahti, kuna see sisaldas kassadoku mente, väärtuslikke esemeid ja ka raha ja kassajääki,“ selgitas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja

Foto: Margus Muld, ERR

Anti Toplaan. Lõpuks avada õnnestunud Riias valmistatud seif sisaldas endas veel kümmet eraldi saht likest, mis omakorda veel kõik erineva võtmetega avatavad. ,,See on iseseisva Saaremaa kirikupiirkonna peaseif, kus olid eraldi vaestekassad, laste kas sad, leskede kassad,“ kirjeldas Toplaan. Kõige väärtuslikumaks seifis peitunud aardeks oli väga rari teetne – 1768. aastal Saksamaal trükitud enam kui 1000-lehekül jeline saksakeelne nahkköites ja kuldtikanditega piltidega ja erinevate lisadega piibel. ,,Selle piibli puhul on tege mist suure rariteediga, tõenäoli selt Kuressaare Laurentiuse kiri kule 1836. aastal, selle kiriku taasavamise puhul kingitud pühakirjaga, kuhu on lisatud ka reformatsiooni lugu ja nii usu tunnistused kui ka usutunnistuse kirjad. Ja selle on tõenäoliselt kinkinud kõik Saaremaa kogu dused ja nende pastorid,“ ütles Toplaan ERRile. (ERR/EE)

Nr. 32

Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu konna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahasta mistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogu miseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogu konna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uue aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Katastroof… (Algus lk. 5)

kuid, koristamisvahendeid, säilivaid toiduaineid, mööblit, kodumasinaid jms. Punane Rist avas suure logistikakeskuse Zülpichis (Euskirchen), teine suur keskus on kuulsal Nürbur g ringi motodroomil, kus ta valiselt võistlevad kuningaklassi Vormel 1 piloodid. Hotellid ja eraisikud pakuvad kodu kaotanutele tasuta ööbi misvõimalust. Inimesed teistest liidumaadest meldivad ennast vabatahtlikena appi koristusvõi remonditöödele. Organisee ritud on koroona vastu vakt sineerimised, Punane Rist – 3500 abilist – annavad arstiabi, psühholoogid ja vaimulikud on kuulamas inimeste muresid, on kannatada saanutele hingeliseks toeks. Unustatud pole ka lapsi: nemadki nägid pealt, kuidas vesi haaras kaasa nende naab reid, keda polnud kellelgi võimalik päästa. Lastele on pealegi kodu kaotamisega seo tud turvatunde kadumine veelgi traumeerivam kui vanematele. Inimesed on annetanud suurejooneliselt raha. Aktsioon „Saksamaa aitab“ on kogunud rekordsumma 150 miljonit eurot. Osa rahast makstakse katastroofi ohvritele esmaabina, osa kasutatakse tööriistade hankimiseks, osa nn supi köö kide organiseerimiseks, kus nii elanikud kui abilised saavad kord päevas sooja toitu. Rahandusminister Olaf Scholzi (SPD) kohaselt läheb katas t roofi jälgede kõrvaldamiseks mitu miljardit eurot. Üleujutus tõi Hagenis aga ka esile suure ajaloolise leiu, ühe kahjustatud hoone seina tagant avastati natside dokumente, mis on sinna tõenäoliselt kiiruga peidetud liitlaste saabudes Saksamaale 1944/45. Kummikutepoliitika Saksamaal toimuvad 26. sep tembril parlamendivalimised. Kuna Angela Merkel lahkub poliitikast, kandideerivad nüüd liidukantsleriks Põhja-ReiniVestfaali peaminister Armit Laschet (CDU), praegune rahan dusminister Scholz ja Annalena Baerbock (rohelised). Valimiskampaaniat ehk nn „kummikutepoliitikat“ on mui

Üleujutus Ahrweileris.

dugi hea teha ka katastroofi piirkondades. Praegune valitsuskoalitsioon kristlike demokraatide ja sotside vahel maksis igale ohvrile ko hese toetusena välja 2000 eurot, lubades edaspidigi kiiret ja ebabürokraatlikku abi tekkinud kahju kompenseerimisel. Tule mas on uus pankrotiseadus, mis annab ettevõtjatele aega arvete tasumiseks ilma, et nad peaksid tegema kolme nädala jooksul pankrotistumisavalduse, kuna pole suutelised maksma arveid. Ohvrite jaoks tuleb abi aga liialt aeglaselt. Nii said ka Laschet ja Scholz, külastades katastroofi piirkonda, tunda inimeste pahameelt. Erilist anti paatiat tuntakse kristlike demok raatide juhi vastu, kes soovib saada Merkeli järglasena uueks valituse juhiks. Lascheti popu laarsus on langenud tugevasti peale seda, kui telekaamerad püüdsid kinni tema naeru saat jaskonnaga tagataustal ajal, mil liidupresident Frank-Walter Steinmeier pidas ohvritele lohutuskõnet. Pealegi – kuigi Laschet on mitmeid kordi külastanud üleujutuse alasid, siis pole ta suutnud, vastu pidiselt Reinimaa-Pfalzi liidu maale, tagajärgede koristamis töid korralikult liikuma saada. Kõrgveekatastroofid – kas neid on võimalik ära hoida? Juuli keskel toimunud üleu jutused on raskeim loodusõn netus, mida Saksamaa on pärast Teist ilmasõda kogenud. Kuigi dramaatilised ilmakatastroofid on tekkinud kliimamuutuste tagajärjel, räägitakse aastaid sellestki, et hooneid ei peaks ehitama veekogude otsesesse lähedusse. Viimasel ajal on küll ehitatud eeskujulikult kõrgveekaitseid,

Bildschirmfoto

kuid sellest ei piisa. Näiteks oli turistide armastatud veiniküla keses Ahrweileris (Eifel) Bonni lähedal olemas 3,6 meetrine kaitse kõrgvee vastu, kuid vesi tõusis lühikese aja jooksul ka heksa meetri kõrgusele. Sellest tulenevalt ei võidud evakueerida ka ühe puuetega inimeste hooldekodu, kus mõne minutiga tungis vesi sisse hoone all korrusele – 12 inimest hukku sid, ainult üks katastroofi hetkel 1. korrusel olnud mees õnnestus päästa. Küsimus on samuti, miks ei hoiatatud inimesi ette? Alarmiäppid NINA ja LUCA toimisid, samuti nagu ilmajaama hoia tused. Mitmed rääkisid televi sioonis, et nad lihtsalt ei osanud vee nii kiiret tõusu ette oodata. Kas alarmisignaal oleks aidanud? Mitmetes kohtades eemaldati hoiatussireenide süs teem juba 20 aastat tagasi. Paljudes linnades/asulates ja külades see aga toimib. Aasta tagasi oli isegi nende üldtesti mine. Kas oleksid telefoni teel saadetud sõnumid aidanud? Siiani pole seda võimalust ka sutatud, kuna isikuandmetekait seseadus seda ei võimalda. Unustada ei tohi samuti, et pal jud lülitavad mobiilid ööseks välja. Teadlased on toonud veel esile, et jõgede piirkondades peaks olema rohkem segametsa. Puud hoiaksid ära vee kiire tõusmise. Karlsruhe maakonnas, kus mina elan, on viimased kümme aastat pühendatud in tensiivselt üleujutuste ärahoid misele. Reini äärde on ehitatud uued tammid, mille väravad saab kiiresti sulgeda. Samuti on istutatud puid. Otse veekogude äärde ei anta enam ehitus lubasid. Siin oldakse saadud aru, et katastroof ei hüüa tulles.

Nr. 32

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

SÕNA SABA

Saba ja sõnad. Kõlab nagu „Peep ja sõnad“ (Eno Raud, 1967) või „Kaka ja kevad“ (Andrus Kivirähk, 2009), aga neid Saba siin ei loe. Kassi nimi on Saba ja sõnad kuuluvad Olavi Ruitlase autobio graafiliste sugemetega ülimenukale romaanile „Vee peal“ (Kirjastus ZA/UM, 2015). See on terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu Võru linnas aastatel 1981–82. Särje saba, Saba särg. Enam kui sõnu, piidles kass Saba siiski vist Lilli-Krõõt Repnau joonistatud raamatuillustratsioone. Juuresoleval pildil on särg, common roach, Rutilus rutilus, (peaaegu Ruitlane ruitlane). Nagu aimata võib, toimub raamatu ,,Vee peal“ tegevus enamjaolt Tamula järve kalapaadis või jääl. Nüüdseks on kiisu Saba sammunud üle vikerkaaresilla igavestele kalastusvetele ja uueks ,,Kevadeks“ nimetatud Olavi Ruitlase kirjutatud romaan jõudnud 2020. aastal kinolinale samanimelise mängufilmina. Foto: Riina Kindlam

Vanasõna ütleb „Sõnal saba taga“. See on tähenduses lubadus. Et sõnale järgneks tegu või et sõnast peetaks kinni. Veel on öeldud: „Lahti lastud sõnal ei ole hända“ (saba). Etteheide: Ega so sõnal saba ole! Too saba võib olla ka jälg – nagu rada või triibuke –, mille jätab maha tigu või nälkjas. Jälg inimese mõttes ja mälus, et tal see sõna edaspidigi meenuks. Tore sõna ju! Seda võiks ise ka kasutusele võtta. Mees sõnast, sõna sabast. See on juba vanasõnade seos tumise omalooming. Aga kui mehe (ja naise) jõudu, väärtust ja arukust hinnatakse tema sõna järgi (härjal sarvist ehk toore jõu järgi), siis sõna jõudu võiks mõõta ka teatud parameetri järgi: täpsus, vaimukus, ilu, mõju. Ehk kas tal on saba – kas sel on järgijaid, kas seda kasutatakse. Lapsel oleks ilmselt lihtne ette kujutada, et sõna taha võiks tekkida mõtteline järjekord ehk saba. Sõnad, mis seisa vad reas ja ootavad... sõnastikku pääse mist Eesti Keele Instituudi ukse taga Roosikrantsi tänavas. Meil oli kunagi kass, kelle nimi oli Saba. Ega ta eriti sõna ei kuulanud. Kuulis küll, kõrvakuulmine oli tal terav (silmanägemine see eest kehv), aga ta ei kuulanud sõna, ei kuuletunud, alistunud sõna jõule. (Sõnad peavad jõule mõistagi samal ajal kui meie. Oi! Aga nüüd juba kangastub Aino Perviku „Kirjatähtede keerukas elu. Teateid kirjasõnamaailmast“, Kirjastus Tänapäev, 2012.) Sõnasabast (kokkukirjutatult) saadakse kinni. Ise on võimalik saada oma sõna sabast kinni viimasel hetkel enne millegi väljaütlemist. Oleksin heameelega „jah“ öelnud, kuid sain veel sõnasabast kinni. Pidi juba peaaegu midagi krõbedat kähvama, aga sai sõnasabast kinni. Sõnasabast ka haaratakse / võetakse / hakatakse kinni. Siis jälgitakse kellegi teise sõnu, näiteks lubadust, et öeldu põhjal midagi väita, nõuda, heita ette; ühesõnaga kasutada ära. Mees kiitles, et tal on raha jalaga segada. Haarasin kohe sõna sabast ja küsisin laenu. „Progeroki sugemetega punk rock“ ansambli Singer Vingeri lugu „Läbi elu“ algab: Hea mees, kes armastusest kõike teab /Hea mees, kes sõnasabast kinni peab / Kes targalt samme seab / End elust läbi veab / Hea mees, kes omaks võtab omad vead / Küll ta teab (1988. a. ilmunud plaadilt). Sõnasaba võib olla kirjutatud ühe sõnana ainult ühendites ehk taoliste väljendite osana, kus see moodustab „mõisteühi ku“. Ei teadnudki, kuidas selle rubriigi nime siis tegelikult kirjutama peaks... Ah jaa, tegemist on uue rubriigiga! Milles tutvustatakse sõnu! Eks ikka uusi, üllatavaid, põnevaid, tore daid. Esimene sõna, mida tutvustame on SÄRG! Ei ole, on hoo pis... VÄIL! Järgmise korrani! RIINA KINDLAM, Tallinn

Johanna Helin… (Algus lk. 11)

duse ja koolitustega. Programm toimub kaugõppe vormis ja nagu Johanna ütleb, toob see talle tagasi akadeemilist mõt lemist. Sisseelamine Torontos ku junes nende perel üsna kergelt, palju olid abiks Andrese vane mad. Lastele tekkisid kiiresti sõbrad ja ka hinded koolis on head. Kaisa lõpetas tänavu kesk kooli ja astub sügisel ülikooli, Joona läheb 11. klassi. Muide, lapsed räägivad vabalt kolme keelt. Johanna on alati rääkinud lastega soome ja Andres eesti keeles, Kanadasse kolides lisandus inglise keel, mida nad varemgi oskasid. Suviti on pere ikka Soomes puhkamas käinud; Kanadas elamise ajal lisaks ka Eestis. Selgi suvel on Soome ja Eesti reis plaanis. Johanna on olnud tunnista jaks paljudele suurtele muuda tustele, mis toimusid Eestis viimase 30 aasta jooksul: taasi seseisvumine ja oma riigi ülesehitamise aastad, liitumine maailmaorganisatsioonidega ja palju muud. Ühe kurva mäles tusena on muidugi alatiseks meeles Estonia laevahukk ja sellega kaasnenud suur rah vuslik lein. Johannal tuli sel perioodil oma viisa tõttu tihti laevaga Eesti ja Soome vahet sõita ning pärast laevahukku oli mingi hirm alati sees. Rääkides 1990ndate alguse elu-olust Eestis meenub Johannale näiteks külm ühisela mu Tartus, kus sooja vett oli harva; ja et korralikult end pesta, tuli käia avalikus saunas. Söök polnud algul kuigi vahel dusrikas – ülikooli sööklas oli temale kui tol ajal taimetoitla sele peamiseks valikuks vaid seenekaste ja kartul. Üsna pea aga olud muutusid – toiduvalik kauplustes jm. täienes suure kii rusega, ning inimeste heaolu kasvas.

Mälestame lahkunud seltsivenda

vil! Jaan

Roos

coetus 1956 II

Sügav kaastunne perekonnale EÜS TORONTO KOONDIS

Mälestame lahkunud seltsivenda

vil! Rein

Lüüs

coetus 1958 II

Sügav kaastunne perekonnale EÜS TORONTO KOONDIS

Mälestan armsaid sõpru EÜS-ist

vil! Rein

Lüüs vil! Jaan Roos Minu kaastunne perele auvil! EERO TAMM

Mälestame kurbuses kauaaegset head sõpra

dr. Jaan

Roos’i

Südamlik kaastunne perekonnale JUTA ja JÜRI MARCUS, ERIK ja JAAN

Üldse tundus Johannale elu Eestis tollal väga erinev ja metsik võrreldes Soomega, aga samas sõbralik, kuna ta sai juba esimesel sügisel tuttavaks mit mete eesti noortega, kes on tänase päevani tema väga head sõbrad. Praegune elu on nende pere jaoks aga hoopis erinev sellest, mida nad elasid Eestis. Viimsis elamine tähendas kahte autot ja pidevaid sõite – kooli ja tööle, Tallinna ja Tartu vahet. Praegu elavad nad aga Toronto südalin nas, lähedal Toronto Ülikoolile ja laste koolile ja on korral danud oma elu nii, et autot pole üldse vaja. Väga palju liiguvad nad jalgsi või jalgrattaga ja kui on tõesti soov kuskile linnast välja sõita, on võimalus autot laenata. Neile meeldib Toronto multikultuursus ning et siin on suur eesti ja soome kogukond. Johanna sõnul on Soome ja Eesti suhted olnud alati väga sõbralikud nii riigi kui inimeste tasandil – keeles ja kultuuris on palju sarnasusi, aga ka erinevu si, mis tegigi Eestis elamise ja töötamise tema jaoks nii huvita vaks. KAIRE TENSUDA

2011.a sai pere kaasa tööreisile Keeniasse. Pool perest on pildil Tansaanias, teised Keenias. Foto: erakogust

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Head kauaaegset sõpra

Jaan Roos’i mälestavad leinas ja kaastundes MERIKESELE ja lastele peredega ÜLLE, ELVI ja OLEV TRÄSS

Foto: Ave-Maria Mõistlik, Vikipeedia

Jaan Kaplinski 1941–2021 Pühapäeval, 8. augustil suri pärast rasket haigust 80 aasta vanuselt kirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof Jaan Kaplinski. Kaplinski sündis 22. jaanua ril 1941 Tartus. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on avaldanud arvukalt luulet, proosat, esseistikat ja tõlkeid ja ta on üks enam tõlgi tud eesti kirjanikke. Tuntuks sai ta esialgu esma joones luuletajana, esimene kogu ,,Jäljed allikal“ ilmus 1965.a, hiljem lisandusid proo sateosed ja kaks näidendit. Kaplinskit on esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Temast on valminud ka dokfilm ,,Kaplinski süsteem“ (2011). Kaplinski sõnastas ,,40 kirja“ esimese versiooni ja oli üks sellele allakirjutajaid. Kaplinski kuulus Eesti Kongressi ja oli aastatel 19921995 riigikogu liige. Kaplinski oli Tartu linna au kodanik ja teda on tunnustatud Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi III klassi teenete märgiga. 2016. aastal sai Kaplinski rii gi kultuuripreemia elutöö eest. Jaan Kaplinski järgi on nimi pandud ka ühele asteroidile. 1998. aastal Tšehhi astronoomi poolt avastatud asteroidile pandi nimeks 29528 Kaplinski. Jaan Kaplinsi ärasaatmine toimub 15. augustil Tartus Jaani kirikus.

Nr. 32

Mälestame kurbuses meie armsat perekonnasõpra ja akadeemilist isa

Irja Mägi Südamlik kaastunne NORALE ja lähedastele LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS VAIKLA ASTRID VAIKLA ALAR KARUKS

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra ja ristiisa

Jaan Roos

Kallis sõber ja tädi

Irja Mägi

Südamlik kaastunne MERIKESELE, MARJA-LEENALE, MARTINILE ja RIKILE koos peredega TÕNIS MAIMU ja KUSTI KADRI ja BRENDAN HENDRIK, ANISA ja LUULE TIIU, TARMO ja KALLI

dr. Jaan

Roos

1937–2021 Mälestavad MARJE, CHRISTINA ja CARL

Mälestame kurbuses armast sugulast

Irja Mägi

Mälestame head sõpra, toetavat kaaslast ja Eesti Kultuuripärandi Seltsi tegusat liiget. Südamlik kaastunne lähedastele! TARTU COLLEGE, ESTONIAN STUDIES CENTRE / VEMU

ASTA ja AARE ILLASTE peredega Kodu-Eestis

Puhka rahus

Mälestame kurbuses armast perekonnasõpra Kallid MERIKE ning MARJA-LEENA, MARTIN ROBERT ja RICHARD JAAN peredega! Oleme koos teiega sügavas leinas armsa lellepoja ja sugulase

Irja Mägi Südamlik kaastunne õele NORALE TIIU ja UNO ERIK, HELI, JUHAN ja LAAS SILVI, ANDRES ja HELENA

Jaan Olav Roosi lahkumise puhul

Sul tugev oli elutahe, kuid äkki siiski katkes elulõng. Puhka rahus, kauaaegne sõber

Margus Hunt uues NFL-i klubis Kuu enne NFL-i hooaja algust sõlmis USAs ameerika jalgpalli mängiv Margus Hunt lepingu Arizona Cardinalsiga. 2020. a hooaega alustas Hunt New Orleans Saintsis, liitudes hooaja sees oma esimese ko duklubi Cincinnati Bengalsiga. Bengalsi eest mängis Hunt ka aastatel 2013-16, seejärel kuulus ta kolm hooaega Indianapolis Coltsi ridadesse. Kokku on Hunt NFL-is väljakul käinud 104 kohtumises.

ROOSID, TOOMIKUD ja KOORTID kodumaalt Eestist

Irja Mägi Meie sügav kaastunne õele NORALE ANU, PETER, HILLAR

Mälestame lugupeetud ja hinnatud kolleegi

dr. Jaan

Roosi

Avaldame siirast kaastunnet omastele PÕHJA-AMEERIKA EESTI ARSTITEADLASTE SELTS

Väga ilusad mälestused jäävad Meie kauaaegne pere sõber

Irja Mägi Kurbuses

(D/ERR/EE)

SALME, INGE, MARCUS, FELIX, MAXIM Kaastunne õde NORALE

Mälestan leinas armsat kolleegi

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

dr. Jaan

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Roos

Südamlik kaastunne perele Puhka rahus!

dr. ANTS TOI

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 32

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Alandlik eneseteadlikkus Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b Täna, rukkimaarjapäeval meenutatakse kirikukalendris Jeesuse ema Maarja taevasse minemist ehk uinumist. Orto doksi-kirikus nimetataksegi seda ,,Jumalaema Uinumise pühaks“. Eesti rahvakalendris tähistab püha rukkikülvi lõppu. Külvi ja lõikuse printsiip kehtib nii materiaalses kui vaimulikus maailmas. Ka kõige uskmatu mad inimesed usuvad, et hea ja halb tuleb ühel või teisel moel kuidagi meie juurde tagasi. Ütlesid ju vanad eestlasedki: ,,Külvad tuult, lõikad tormi!“ Tänane kirjakoht vastandab suurelised ehk ülbed ja alandli kud ehk tasased. Eneseõigusest ja uhkusest punnis inimesed saavad kogeda Jumala vastupa nu, aga alandlikud saavad armu. Oli ju just vaimulik eliit see osa ühsikonnast, keda Jeesus oma ütlemistega ei hellitanud. Ta nägi variseride ja kirjatundjate välise vagaduse taga sisemist uhkust ja suurelisust. Aga me ei loe kusagilt, et Jeesus oleks kuidagi tõrjuvalt või halvusta valt suhtunud ühtegi patusesse inimesse. Tölneri palve püha kojas: ,,Ole mulle patusele armuline!“ on see, mis avab Jumala südame. Alandlik meele parandaja leiab alati Jeesuse juures halastust ja armu. Vahel me mõtestame uhkust ja alandlikkust mitte kõige õi gemini. Teinekord nimetame tervet enesekindlust uhkuseks, aga hirmu ja alaväärsust aland likkuseks ning vastupidi. Maarja on näide alandlikust eneseteadlikkusest. Ehtne aland likkus ei ole oma arvamuse puudumine või enese lõputu maha tegemine ja halvustamine. Terve eneseteadlikkus ei ole ennast teistest kõrgemale ase tamine ega endast rohkem arvamine, kui sa oled. Terve eneseteadlikkus on usk, et Jumal on Sind loonud tähendusega ja kui Jumal on sind millessegi kutsunud, siis on ta sind ka sel leks varustanud. Jumal on and nud Sulle piisavalt, et kedagi aidata. Sa tead, et oled piisavalt rikas, et kedagi õnnistada. Alandlik eneseteadlikkus on uhkuse ja alaväärsuse vastand. Uhkus ei pea teisi ja teiste vaja dusi oluliseks ning otsib enda kasu ja tähelepanu. Alaväärsus (vahel väga püha näoga) ütleb:

,,Minust pole kasu, ma ei saa aidata.“ Alandlik eneseteadlik kus leiab isegi enda vaesuses selle, millega teisi rikkamaks teha. Selline alandlikkus austab ja teenib Jumalat. Kui väljakutsed koputavad meie uksele on kaks võimalust. Me kas kurdame müra üle, mida see tekitab või avame ukse. Maarja oli noor juudi tütarlaps, kelle uksele koputas Jumala väljakutse – olla Jumala Poja ema. On arusaadav, et sellega seoses tekib ohtralt küsi musi, kuid lõpptulemuseks oli Maarja vastus: ,,Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ Alaväärsus oleks jäänud selle juurde, et ma ei ole piisavalt hea. Uhkus oleks märganud kogu seda suurt ohvri ja loobumiste koormat, mida see otsus kaasa toob ning valinud isekama elu. Alandlik eneseteadlikkus mõistab enda sobimatust ja küündimatust, kuid usaldab Jumala suutlik kust. Paljud on võtnud elus hoiaku, et mul on nii vähe, see ga pole mul midagi anda. Aga alandlikkus ei tähenda, et mõt led endast vähem, kui sa oled. Alandlikkus on empaatia teiste suhtes. See on ligimesega samale tasemele laskumine, mõistes tema väljakutseid ja hirme ning sellelt tasapinnalt teiste aita mine. Alandlikkus ei ole see, et laseme teistel inimestel enda elu elada, vaid see on ligimese armastamine ja Maarja kombel enda alistamine Jumala Sõnale ja Tema tahtele. Suurim teie seast olgu teie teenija! Kes ennast ise ülen dab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse. Mt 23:11-12 Issand, aita meil näha seda, kelleks Sa oled meid loonud ja aita meil elada selle kohaselt! Aamen.

Saksa võimud pidasid kinni Venemaa heaks luuramises kahtlustatava briti Saksamaa võimud pidasid kinni Suurbritannia mehe, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks luuramises, teatas prokuratuur sel nädalal. Juunis pidas politsei kinni Saksa ülikoolis töötanud vene teadlase, keda kahtlustatakse alates 2020. a oktoobrist Vene salateenistuse heaks tegutsemi ses. (ERR/EE)

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogu dus-ELCIC VIRTUAALSED JUMALA TEENISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu duse liikmetele, kes on regist reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Pühapäeval, 15. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. KIRIKUKOHV. Kõik on teretulnud. Soovitav eelteatamine: õp. Kalle Kadakas, tel 416-7272384, epost: op.kadakas@gmail. com Pühapäeval, 29. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse kantselei on avatud E ja N 9–2; K 11–4

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri kus ajutiselt. Virtuaaljumalateenistus on nähtaval ala tes pühapäevast tebk.ca veebileheküljelt ja YouTube’i kanalilt „Toronto Eesti Bap tisti Kogudus“

TÄHELEPANU! Seoses puhkusega kantselei suletud 9. augustist – 20. augustini ja 30. augustist – 7. septembrini. Pa lun jätta teade kontori telefonivastajale või e-posti.

Pühapäeval, 15. augusti kell 11.00 REAAL-JUMALATEE NISTUS TEBK pühamus. Jutlus pastor Timo Lige: „Ülima andmine Kõrgeimale”. Muusika Timo Lige. Issanda surma mälestamine. Seoses COVID-19 reeglitega, on jumalateenistusel lubatud osalejate arv täitunud ja regist reerimine on lõppenud. Vaban dame. Jumalateenistus on hiljem järelvaadatav TEBK YouTube kanalil. Pühapäeval, 22. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Leia oma hääl”. Muusika TEBK Ansambel. Pühapäeval, 29. augustil virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil esto-

Kuni 5. septembrini 2021 toimuvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30. Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel. Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

church@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Suri Viivi Sõnajalg Teisipäeval, 10. augustil suri Tallinnas oma kodus 58-aastasena ootamatult tuntud laulja Viivi Sõnajalg, vahen das portaal Delfi. Viivi Sõnajalg sündis ja kasvas Kuressaares, kus alustas ka muusikaõpinguid. Viivi moodustas koos kaksik õe Siiri, oma abikaasa Olegi ja selle venna, Siiri abikaasa Andres Sõnajalaga 1982. aastal väga populaarseks saanud krist likku muusikat viljelenud ja pea 20 aastat aktiivselt tegutsenud pereansambli Sõnajalg. An sambel andis välja kümme albumit (esimene 1987. a). Viivi tegeles aktiivselt ansambli muusika produtseerimise ja loomisega. Aktiivselt anti kont serte nii Eestis kui ka välismaal (Soome, Rootsi, Taani, USA, Kanada jt). (D/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

EESTI ELU reedel, 13. augustil 2021 — Friday, August 13, 2021

Nr. 32

Tellige EESTI ELU! ESTONIAN RELIEF COMMITTEE IN CANADA (ERC)

Call for DIRECTORS The 2021 Annual General Meeting is scheduled to be held in September 2021. Some directors are standing for re-election. The Board is also accepting applica tions for new directors. Ehatare needs directors with an uncompromised commitment to the needs of our Estonian elders. In addition, the Board needs diversity: individuals with strong familiarity with finance, fundraising, health care, law or property develop ment. Nomination Forms are available at: http://www.ehatare.ca/erc and at EHATARE 40 Old Kingston Rd, Scarborough, ON, M1E 3J5. 416-284-0828 The completed nomination form must be received by the ERC Nominating Committee, at the above address or emailed to eak.ehatare@gmail.com by 6 pm, Aug. 27, 2021 ………………………………………………………………………………………… Note. According to our bylaws the nomination should be accompanied by the endorse ment of 5% of the voting members, i.e. 5 members ERC Board of Directors

Kotkajärve talgud Juba aastaid on TESS, TEPP ja Raudhabemed korraldanud Muskokas talguid. Kuid pandeemia tõttu tuleb ettevaatu sega arvestada, nii saagidega metsas töötades, köögi varjualuse all distantsi hoides, saunaski lõõgastudes. Kuid Kotkajärel on ikka võimalik turvaliselt töid teha. Kuna ei ole teada, kunas eriolukord lõpeb, siis ei tea, kui mitmed nädalalõpul talgu töödele sõidavad. Metsaülikooli Kotkajärvel ei toimu, see on virtuaalselt. Põhjakotka skaudid on uhkes uues hones ja peavad prak tiliselt oludele lähenema. Ka Peamajas teisel korrusel peab olema ettevaatlik. Oleme suur linnas Torontos harjunud aptee gis, toidupoes käies – ehk Kotkajärvel saame ka toime tulla. Raudhabemetelt tuli pikem elektrooniline kiri, et töötegijaid on palju eeloleval talgupäeval osalemas. Nädalaõpul toimusid Seedriorul samuti ühistööd. Just skautlik noorus hoolitseb mängumaa huvides. Lasketiiru projekt on valmi

Teade Seoses puhkusega on Eesti Elu kontor augustikuus esmas päeviti suletud.

mata, Seedriorul sai tiir aga valmis. Koprajärve ääres oli vana lasketiir, ka lasti seal vibu, kes mäletab neid kuumi juu likuised või augustipäevi on tänulikud, vanemad juhid õpetasid neid sporte. Ka suvilate üürijad on Kotkajärve võlu ja ilu nautimas. Uudismaale matkamas. Mäle tades Vaiküla, kanuudega ja Lembitu lellede poolt ehitatud pedaalidega pisikeste paatidega järvel sõtkumas. Sellised mälestused on ole mas, sääsed ja parmud samuti. Pikamaa-jooksud. Skautide laag rites väravate ehitamine, ka väliköökides toidutegemine. Gaidjuhtide poolt õpetuseks. Rahvaste pargis rahvatantsu vihtudes. Kotkajärve maa-ala on suur ja lai. Anton Õunapuu väljak on nimetatud võimlemisõpetaja eesti skautluses järgi ja suuruse poolest on mahutanud sinna sadades noori, kes väljakule marssinud ja sinimustvalget või suurlaagrites Kanada vahtra lehte, USA, Rootsi lippe, samuti üksuste omi, heisanud. Neid mälestusi on hea mee nutada, talgutel eriti, kuhu julgemad ikka lähevad ning tegutsevad noorte tuleviku hu vides, nii nagu on kaua tehtud. Loodetavasti nii, et suurte saavutustega, andes valu saagi dele-kirvestele; – ja maskides. Igas vanuses, isoleerides, sõbra likult ja skautlikult-gaidlikult, nagu on aastakümneid tehtud. Hinnates nii Kotkajärvet, seda hoides vabatahlikult ja ennastsalgavalt, tuleviku noorte huvides mitmesajal aakril. Talguteta ei ole võimalik seda hoida. Tänu kõigile, kes kaasa aitavad! TÕNU NAELAPEA

Sündmuste kalender • Neljap., 19. aug. kl 7.30 õ KONTSERT – Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel Elora Festival on-line raames (elorafestival.ca). • Reede, 20. aug kl 00.00 – teisip., 24. aug kl 23.59 ,,30 AASTAT TAASISESEISVAT EESTIT“ – VEMU veebisündmus. Info: vemu.ca • Laup., 21. aug. al. kl 10 h JÕEKÄÄRU LAAGRI PÄEV; registr. joekaaru@hotmail.com • Esmasp., 23.-reede, 27. aug. VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOL. • Reede, 27. aug tähtaeg esitada EAK juhatuse kandidaate: eak. ehatare@gmail.com • Kuni laup., 28. aug. ELORA FESTIVAL ON-LINE; elorafestival.ca • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf

Eestis sündis juulikuus 1194 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juulis Eesti perekonnaseisuasutustes kok ku 1194 sündi, neist 589 tütarlast ja 605 poisslast. Kolmikuid registreeriti üks paar (sündisid Tartumaal); kaksikuid sündis 17 paari – neli

Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. TÄHELEPANU! AUGUSTIS EI TOIMU! • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

paari poisse, neli paari tüdru kuid ja üheksa segapaari. Tallinnas registreeriti 396 sündi, Harjumaal 183, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 68, Jõgevamaal 36, Järvamaal 26, Läänemaal 14, Lääne-Virumaal 49, Põlva maal 22, Pärnumaal 65, Raplamaal 29, Saaremaal 34, Tartumaal 183, Valgamaal 19, Viljandimaal 39 ja Võrumaal 28 lapse sünd. Tüdrukute eesnimedest olid eelistatuimad Sofia, Emilia, Nora, Sandra ja Saskia ning poistenimedest Aron, Hugo, Daniil, Miron, Rasmus, Henri, Karl, Rico ja Sebastian. Juulikuus sõlmiti 952 abielu, neist 102 notarite ja 115 vaimu like poolt. Lahutati 181 abielu, neist 33 notarite poolt. Juulis registreeriti 1339 surma. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1287 sündi, 1256 surma, 920 abielu ja 274 abielu lahutust. (SiMPT/EE)

Eesti Elu / Estonian Life No. 32 | August 13, 2021

Articles inside

Are Estonian names translatable?

Jaan Roos 1937–2021

Seedrioru family Beach Day Fundraiser!!

Virtuaalne Metsaülikool 2021 kava

Nädala portree: Johanna Helin

Madis Jürima: the Horticulturist who cultivates trees and interpersonal connections

Katastroof ei hüüa tulles

Annetaja tutvustus: Perekond Jänes-Koppel

Seto Kuningriigi päev Pihkva järve kaldal

Tõnu Kaljuste kammerkoor kui eesti muusika vapiloom