Eesti Elu / Estonian Life No. 30 | July 31, 2020

2

EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020

Nr. 30

USA viib Saksamaalt välja ligi 12 000 sõdurit

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Edasi Kolletus ei hüüa tulles. On halbu aegu, on häid. Ajaloost õpitud, ning ikka toime tuldud. Head ajad tulevad tagasi.

Peab olema usku sellesse. Miks muidu meil, kes niiviisi toetavad lootusele, on lapsed? Võimatud küll need sabarakud, aga nagu Mark Twain kuulsalt ütles, järsku sai mu isa targaks! Ennist kamandas ja käskis, kuid lõpuks tabas seda, et ma ka inimene.

Vihje on sellele, et inimkond ei teps õpi eilsest. Valime rumalaid pukki, meid siis kantseldama ja noogutame.

Tahaks küsida, kas see on mingi ühine vaimne haigus?

Toda esitatakse tihti kui arusaamisest vajaka.

Selleski riigis on jälle riigi valitsemises vajakajäämisi.

See pole pahatahtlik ütelus: nii ta on, nii ta edasi jääb.

Mujalgi olukord selline. Tahes tahtmata tuleb August Gailiti Ekke Moor vaimusilma. Ta oli siiski, jonni täis. Et olla ise, et olla mina.

See on kadumas. Ekke Mooril polnud teisi variante leida.

Ainult sügav armastus. Meil aga, sunnitud tegema hiinlaste tõttu – ning ärge poliitiliselt korrektselt solvuge, kuna Puna-Hiina on praeguses vastikuses täitsa süüdi – on elu sant.

Kes Ekke Moori ei kohanud nooruses – või ka vanemas eas – teaks, et noor inimene ei võtnud vastu maailmapilti.

Meil on hetkel sama küsimus. Keda me usume? Tõsine ja oluline, kanname maske vastu tahtmist, sellega koosneva enese tervise riketega. Kuid tuleb teha. Ning lepime.

Ei soovinud kirjutada sel teemal. Kuid maailm on selline, et isegi oma metsakodus – milline luksus – ei saa olla. Ega ka vanatädi Eestis ,,külastada“. Võtab torisema, mis pole kena ega sobigi. Kuid maailm mõjutab. Ning selles on vist praegune patt. Teised on süüdi. Mitte meie.

Ei oska lohutavaid sõnu leida neile, kes tõesti on üksi.

Selles kontekstis sooviks näha tõsist juhtimist.

On tugev tunne, et need, kes eestlust alles hoidsid, tegid oma parima ja kõige kiuste peaks jälle nägu näitama.

Mihukesest soost, mülkast, häbematult öeldes, nad ometi välja ujuvad. Ekke Moori moodi, ei tea. Ütleks, et ühiskondlikult on paras teekond marssida.

Teadagi oli meil häid eestlasi, kes nii tegid. Omal ajal.

Metsavendadena. Kuid edasi, me kallid head ja olulised inimesed. Üksi ei tule toime. Isegi Ekke Moor. Jään lootma meile. Meid vähe.

TÕNU NAELAPEA

USA kaitseminister Mark Esper esitles sel nädalal plaani, mis näeb ette ligi 12 000 USA sõjaväelase Saksa­ maalt väljaviimise. See tähen­ dab USA sõjalise kohaloleku vähendamist Saksamaal um­ ­ bes kolmandiku võrra.

Plaani järgi toodaks umbes 6400 sõdurit tagasi USA-sse ja 5400 paigutataks ümber Euroopas, vahendab Deutsche Welle.

Plaani järgi jääks Saksamaale umbes 25 000 USA sõdurit. Ümberpaigutatavad sõdurid viidaks plaani järgi Itaaliasse ja Belgiasse, aga ka Poolasse ja Balti riikidesse, kui Varssavi nõustub kokkuleppega, mille kallal pooled töötavad, teatas Esper.

Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles teemat kommenteerides uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­

mera“, et USA uut plaani tuleks vaadata kahes mõõtmes. ,,Esiteks, loomulikult ei ole hea, kui USA viib vägesid ära Euroopast. Ja loomulikult USA väed täidavad üliolulist rolli, mis puudutab NATO heidutus­ poliitikat näiteks Venemaa suh­ tes.

Teisest küljest on positiivne see, et 11 900 sõjaväelasest 5600 meest-naist jääb ikkagi Euroopasse ja paljud neist pai­ gutatakse Ida-Euroopasse. Ühelt poolt Musta mere piirkonda.

Teisalt, mis on meile muidugi väga oluline, arvestades seda, et Poolas hakkab asuma korpuse staap, rõhutas kaitseminister Esper ka, et see loob rea võima­ lusi Poola ja Balti riikidesse maavägede roteerumiseks,“ sõ­ nas Luik.

Luige kinnitusel toimusid kaitseministeeriumi ja kaitseväe

tasemel ka põhjalikud konsul­ tatsioonid ning tema hinnangul on leitud lahendused positiiv­ sed. ,,Usun, et need lahendused, mis on seotud staabi paigu­ tamisega Poola ja sellega, et Poola juhtimisstruktuur võimal­ dab keskenduda ka Balti rii­ kidele, on ikkagi ülimalt posi­ tiivne. Ma loodan, et sügisel, kui käivituvad taas suurema­ mõõtmelised õppused, me näeme tegelikult ka selle otsuse tulemeid.“ Samas on Luige sõnul selge, et näiteks USA vägede viimine tagasi USA territooriumile on väga pikaajaline ja väga kulu­ kas protsess ning kogu plaan ei käivitu väga kiiresti. Kuidas kõik täpsemalt toimuma hak­ kab, on Luige hinnangul isegi ameeriklastele endile veel eba­ selge. (D/ERR/EE)

Patarei vanglas avati siseõu

Virtsu – üks Euroopa arukatest küladest

Teisipäeval avati pidulikult Patarei merekindluse sise­ hoov, mis on olnud suletud pea 200 aastat. Hoov pakub erinevaid vaba aja veetmise võimalusi.

Patarei kindluse sisehoov, mis veel hiljuti oli täis rämpsu ja umbrohtu on nüüd korda ­tehtud ja avatud kõikidele soo­ vijatele. Sisehoovis saab nautida kontserte, pidada piknikku ja tutvuda Patarei merekindluse ajalooga.

Patarei ala renoveerimise käigus tehakse korda sisehoov, paigaldatakse sellele klaaskatus ja rajatakse linnahallist Nob­ lessnerini kulgev promenaad.

Samuti korrastatakse hoone ­siseala, kuhu tulevad nii bürookui elamupinnad.

Renoveerimistööde käigus tehtud kaevamistel tulid välja üllatusleiud – näiteks tuli proo­ viaugust nähtavale ideaalses ­seisukorras graniitplokkidest tugimüür ja avastati vallikraavi kaitseks kasutatud tunnelid ja endine puurkaevu koht.

Patarei ehk Kalaranna fort peaks saama täies mahus re­ konstrueeritud 2026. aastaks.

Kom­ pleksi arendaja on Urmas Sõõ­ru­maale kuuluv Nikolai Esi­ mene OÜ. (D/EE)

Virtsu alevik on üks 16 Euroopa külast, mis pääses enam kui 700 kandidaadi seast osalema väikestele kogu­ kondale mõeldud aruka küla projektis ,,Smart Rural 21“, vahendas ERR. Eestist ükski teine kandidee­ rinud asula valituks ei osutu­ nud. Nüüd ootab kohalikku kogukonda pooleteistaastane mentortugi ja rahvusvaheline koostöö, et luua arengupro­ gramm, mis aitaks leida uusi lahendusi ettevõtluse meelita­ ­ miseks, muudaks Virtsu turis­ tidele atraktiivsemaks ja aitaks säilitada elu maapiirkonnas.

Virtsu Arenguseltsi juhatuse esimees Jüri Mõniste ütles, et võtmeküsimuseks on noorte toomine maale. ,,Praegune kogukond on pii­ savalt vana. Väga paljud on tul­ nud oma pensionipõlve veetma Virtsu, aga selleks, et kogukond mõistlikult toimiks on vaja nooremaid peresid. Virtsul on olnud paremaid ja halvemaid aegu ja loodame jälle veidi paremate aegade peale,“ ütles Mõniste uudistesaatele ,,Ak­ tuaalne kaamera“. (ERR/EE)

Norstati reitingud: Reformierakond ülekaalukal liidrikohal

Tallinnas Raekoja platsil süüdati taas olümpiatuli

Rechardt (Soome, purjetamine), olümpiahõbe Nikolai Poljakov (purjetamine) ning olümpia­ pronks Jüri Tamm (kergejõus­ tik-vasaraheide).

1980. aastal toimunud Mosk­ va olümpiamängude raames peeti olümpiapurjeregatt Tallin­ nas, nii on Eesti pealinn kantud maailma spordiajalukku olüm­ pialinnana. Sellel spordisuur­ sündmusel oli märkimisväärne mõju ka Tallinna arengule – olümpiaks valmistudes rajati linna enam kui 50 uut objekti, milleta on Tallinna nüüdseks raske ette kujutada, nende seas näiteks teletorn, Olümpia hotell, postimaja, Pirita tee laiendus, lennujaama uus terminal jpt.

Pühapäeva varahommikul sõitis Saksamaal Berliinis Charlottenburgi linnaosas Eesti numbrimärkidega Mer­ cedes teelt välja jalakäijate sekka, vigastades seitset ini­ mest.

Juhtum leidis aset Harden­ bergplatzil Berliini loomaaia juures asuva rongipeatuse juures. Berliini võimude sõnul said osad jalakäijad raskeid vi­ gastusi.

Politsei teatel kaotas 24-aas­ tane Kosovost pärit kerges joo­ bes juht vasakpööret sooritades maasturi üle kontrolli, tõenäoli­ selt ületas ta ka kiirust.

Rahva sekka sõitnud Mer­ cedesel puudus maanteeameti andmeil kehtiv tehnoülevaatus.

Politsei andmetel ei ole põh­ just kahtlustada terroriakti.

(ERR/EE)

(ERR/D/EE)

Tallinnas süüdati kolmapäeval taas olümpiatuli. Sellega tähistas Tallinna linn koos Eesti Olümpiakomiteega 40 aasta möödumist olümpiapur­ jeregati toimumisest Tallin­ nas. Raekoja platsil kell 16.30 süüdatud olümpiatuli viidi elektrikaatritega Piritale.

Tallinna olümpiapurjespor­ dikeskuse lipuväljakul toimus temaatiline kontsertetendus, kus osalesid ka 1980. aasta olüm­ piavõitjad Jaak Uudmäe (kerge­ jõustik – kolmikhüpe), Ivar Stukolkin (ujumine), Esko

Hiljutisest Ühis­konna­uurin­ gute Instituudi tellitud Nors­ tat Eesti küsitluse tulemustest selgub, et kindlal liidriposit­ sioonil on erakondadest Ro­ ­ formierakond, edestades järg­ nevat Keskerakonda üheksa protsendipunktiga.

Reformierakonda toetas 32,4%, Keskerakonda 23,4% ja Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) 16,4% valimi­ s­ õiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Sot­ siaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,2, Eesti 200 7,7 ning Isamaa 5,7 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5 ja opositsiooniera­ kondi 41,6 protsenti vastajatest Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 29. juunist 28. juulini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

Berliinis sõitis Eesti numbrimärkidega auto jalakäijate sekka