This newspaper was mailed on Friday, July 31, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 30, 2020 Reedel, 31. juulil — Friday, July 31
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Unustamatu muusikapidu Pärnus Pikisilmi oodatud Pärnu muu sikafestival pakkus roh kesti haruldasi elamusi. Topeltjuu belit tähistanud festivali tegi eriliseks seegi, et muusikapidu toimus nö „üle noa tera“. Terves maailmas jäid ju olu lised suvefestivalid üldse ära. Üheks Euroopa tuntumaks muusikafestivaliks kujunenud Pärnu muusikafestival (50) – Järvi Akadeemia (10) elas üle tõelise katsumuse. Kuidas teha festivali, kui maailm vaevleb koroonakriisis, mis paneb kõi gile üritustele peale ranged piirangud?! Peab kohe mainima, et festivali korraldusmeeskond eesotsas Kristjan Hallikuga sai hiilgavalt hakkama. Sümpaatne oli seegi, et 50 aastat tagasi Pärnu festivalide hälli juures olnud Neeme Järvi kohalolu oli kogu aeg tunda. Vaatamata sellele, et Maestro oli koroonalõksus Floridas. Neeme Järvi tervitas festiva likülalisi video vahendusel ja isegi juhendas helipildi abil Järvi Akadeemia meistrikursus tel osalenud noori dirigente. Ka Ela Tomsoni koostatud raamat
IEC Projekti Teadaanne 28. juuli 2020
Paavo Järvi ja festivali peakorraldaja Kristjan Hallik festivalide-raamatu esitlusel. Foto: S. Vihma-Normet
„Pärnu muusikasuved“ annab põhjaliku ülevaate 1970. aastal toimunud Beethoveni Päeva dest, kus Neeme Järvi dirigeeris nii ava- kui lõppkontserti. And last not least – Paavo Järvi oli valinud Festivaliorkestri kont sertide lisapaladeks oma isa
lemmikpalad – Sibeliuse „Andante festivo“ ja „Kurva valsi“. Sibeliuse „Kurb valss“ omandas juubelifestivali kon tekstis uudse tähenduse – kurb, et Neeme Järvi ei saanud muusikapeost osa, kurb, et head (Järgneb lk. 6)
Sinimägede lahinguid mälestati tänavu teisiti Alates 1992. aastast on juuli viimasel laupäeval Ida-Viru maal toimunud Sinimägede
kokkutulek-mälestusüritus, millega meenutatakse Sini mägede Eesti kaitselahingute
Sinimägede lahingutest möödus tänavu 76 aastat ja kuigi traditsioonilist mälestusüritust ei toimunud, toodi lilli ja pärgi memoriaali juurde selgi aastal, austamaks nii Eesti eest langenuid.
aastapäeva. Tänavu tegi pan deemia ka selle ürituse kor raldamises muudatusi ja kuna suur hulk mälestusüritusel osalejaid kuuluvad oma vanuse tõttu riskirühma, kut sus Eesti Vabadusvõitlejate Liit inimesi üles asetama pär gasid Vabadussõja mäles tusmärkide juurde üle Eesti, kaasa arvatud Sinimägede memoriaali mälestusmärki dele. Tallinnas asetati pärjad Eesti 1944. aasta kaitselahin gutes osalenud väeosade mä lestustahvlitele Maarjamäel. Päris ära üritus siiski ei jäänud, inimesi käis Sinimägede memoriaalile lilli ja pägi ase tamas ning Vaivara Sinimägede muuseumis toimus sel päeval ka ajaloolase Küllo Arjakase loeng Sinimägede lahingust ja näidati 2006.a valminud dokfilmi ,,Sinimäed“. Ajalehele Posti mees ütles Arjakas, et oli koha peal ka 1992. aastal, mil kogu neti esmakordselt pärast Nõu kogude okupatsiooni omaaeg seid kaitselahinguid meenuta ma. Tol korral oli mehi koos erinevatest väekoondistest, pal jud endised sõjamehed kohtusid
Toronto Eesti Maja müügiprotsess on pandeemiast hoolimata jätkunud. International Estonian Centre (IEC) arendamine pole samuti viimastel kuu del pooleli jäänud, ning järgmiseks sammuks ongi otseselt müük. Keskusest saab valmis kujul elujõuline kogunemispaik kõigile eestlastele, kus on võimalus jagada meie kultuuri ja saavutusi – ning sellest saab uus kodu Kanadas asuvale suurimale eesti kogu konnale. IEC projekt koosneb kahest põhikomponendist; Tartu College’i kõr vale Toronto kesklinna Madison Avenue’l uue keskuse väljaarendamine; ja Eesti Maja kui kinnisvara müük koos kolme kõrval asuva Eesti Sihtkapital Kanadas poolt omatud hoonega. Vaatamata väljakutsetele oleme oma ühiste eesmärkide saavutamisel teinud olulisi edusamme. Mõni kuu tagasi, vahetult pärast COVID puhangu algust, katkestati nii ostja kui müüja nõusolekul Reveraga sõlmitud ostuleping tingimustel, mis olid vastuvõetavad nii Reverale kui ostjale ning müüjatele, kelleks on Eesti Maja (,,EH“) ja Eesti Sihtkapital Kanadas (,,EFC“). Seoses mõlemaid pooli siduva konfidentsiaalsuskohus tusega ei saa kumbki osapool avaldada neid tingimusi. EH ja EFC olid väga rahul, et üsna kohe peale seda suudeti leida uus ostja ning kirjutati alla os tulepingule väga usaldusväärse ja ko genud kohaliku arendusgrupi tütar ettevõttega DK Acquisitions Inc. Kinnistute müügileping hakkab keh tima septembris, kui algab müüdud nelja kinnistu üürimine. See tähendab, et EH ja EFC muutuvad rentnikeks uuele omanikule. EH praeguste plaa nide järgi peaks see võimaldama ena mike, kuigi ehk mitte absoluutselt kõigi tegevuste jätkumist nendes hoonetes kuni 2022. aasta keskpaigani. Palju sõl tub sellest, kuidas kulgeb pandeemia ning millisel kujul ja millal saab Eesti Maja vanaviisi uksed avada. Lisateavet jagatakse kogukonnaga pärast müü gitehingu lõpetamist, nagu see seda tüüpi tehingute puhul tavaline on. Nii Eesti Maja kui ka Eesti Siht kapital Kanadas usuvad, et uue ostu
siis esmakordselt enam kui 40 aasta järel. ,,Sinimägede üritus on olnud kantud praeguse Saksamaa sõjafilosoofilisest lähenemisest, mille järgi sõjameeste hauad ei lahuta, vaid ühendavad,“ ütles Küllo Arjakas. Vene propaganda on aga püüdnud kujutada Sinimägede kokkutulekut kui mingite Hitleri-meelsete kokkutulekuna. 25. juulist 12. augustini 1944
tingimused on meie kogukonnale sood sad. Eesti Maja jaoks täidab uus leping müügi eesmärgid, sealhulgas kogukon nale uue keskuse loomise. Samuti saavutatakse sellega 2017. aastal Eesti Maja aktsionäride poolt vastu võetud otsuses kokku lepitud eesmärgid. Pärast müügitehingu jõustumist, alus tab Eesti Maja protsessi, et hõlbustada struktureeritud üleminekut uude kesku sesse. Eesti Sihtkapital Kanadas jaoks tähendab uus leping nendegi müügi eesmärkide täitmist, milleks oli kinnis varainvesteeringuga teenitud soodne kasum. EFC poolt mitu aastat tagasi Eesti Majaga külgneva kolme kinnis vara ostmine oli strateegiline inves teering, kuna kõigi nelja kinnisvara ühine müümine suurendas ostja jaoks arendamisvõimalust, mis tähendas mõlema organisatsiooni jaoks tähele panuväärset puhasväärtust. Selline tu lemus on kasulik nii kogukonnale kui ka Eesti Sihtkapitalile Kanadas, kes toetab Eesti kultuuri- ja pärandiprogramme ning algatusi kogu Kanadas. Sel ajal, kui meie kogukond val mistub uueks põnevaks etapiks, mil al gab keskuse ehitamine, alustame ka üleminekuperioodi. Teeme oma pari mad jõupingutused võimalikult sujuva ülemineku tagamiseks – ja see on meie ühine pingutus. Kõik neli organi satsiooni – Toronto Eesti Maja, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union Limited ja Tartu College – seisavad kindlalt uue keskuse loomise taga. Samas peab nimetama, et järg mine etapp on siiski ka aeg, mil tahak sime rohkem meie kogukonna liikmeid kaasata – vaatamata valitsevale eriolu korrale seoses pandeemiaga. Pärast ostu-müügilepingu jõustumist jagame rohkem infot, kus me seisame uue keskuse rajamisel ning anname teada, millal võib ehitamist alustada. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta veebilehte – seda uuen datakse regulaarselt: www.estonian centre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid EestiKeskus
Facebookis:
@
Sinimägedes Punaarmee ja Sak sa vägede vahel peetud Sini mägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes lan genute täpne arv on teadmata. Kõneldes Punaarmee inimkao tust Sinimägedes, on ajaloolane Ülo Taimre toonud välja arvu 170 000 ja Saksa poolel 10 000 langenut. Arvatakse, et Saksa mundris eestlasi langes Sinimä gedes umbes 2500. (PM/D/EE)
16
EESTI ELU reedel, 31. juulil 2020 — Friday, July 31, 2020
Nr. 30
Tellige EESTI ELU! märkmik
Riina Kindlam
Kaitsemaskide kandmise meeldetuletusena on paljudele kujudele, ka ausammastel, ülemaailmselt kinnitatud maske. Selle Toronto lääne osas Bloori tänaval paikneva veise kuju puhul välksatasid aga pähe eelkõige mõned muud variandid. Foto: Riina Kindlam
Mask, suukorv või tork? Koroonaviiruse levikut tõke s tava maski kandmise eesku jusid on kõikjal, tihti just kujude ees ehk näol. Inimesed on maske kinnitanud kuul satele ausambakujudele üle ilma. Eestis varustas varake vadel Terviseamet Anton Hansen Tammsaare, Vana Toomase ja Gustav Ernesaksa kujud Tallinnas maskidega. „Nad on kõik üle 100 aasta vanad. Seetõttu on nad eriti ohustatud, sest muu maailma statistika näitab, et viirus tabab eriti tugevalt just ea kaid inimesi,“ selgitas Ter viseameti pressiesindaja märt sis. Looma, eriti talulooma pu hul, tuli aga meelde sõna, mida õppisin juba palju aastaid ta gasi, aga mis pole tänapäeva maailmas kuigi tuntud. Kui, siis äkki pigem inglise keeles – feedbag. See on tihti riidest või nahast, aga olenevalt maailma jaost ka näiteks roost punutud kotike, mis kinnitatatkse hobuse pea külge ja millest ta saab rahulikult süüa. Võiks öelda, et see torgatakse talle pähe ja selle koti nimi eesti keeles ongi
Sündmuste kalender • Laup., 26. sept. EGO 24. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise tähtaeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com
Civic Holiday’l, esmaspäeval, 3. augustil on Eesti Elu kontor SULETUD.
Kaheksa aastakümmet president Pätsi küüditamisest
TORK; murdes, nt mulgi keeles ka torp, liitsõnana kaeratork. Hobuse peakott kaera jaoks. „Lase poisil hobune hoovi ajada ja tork pähe anda!“ August Kitzberg. „Obesel panti tork pähä“ ehk hobusele pandi torp pähe, on näide Mulgi sõ nastikust (http://www.eki.ee/ dict/mulgi/) Mulkidel ja äkki laiemaltki on topsik või anum ka tork. Salme Ekbaum on kir jutanud: „Saak [= vähid] torga ga üle õla, astusid nad tiheda sammuga Süteoja poole.“ Lapsed teavad, et „lehm see sööb ja mollist joob ja siis lastel piima toob“, ent VEIS on veidi laiem mõiste. Emane veis on lehm. Jakk on pika karvaga Tiibetis elav veis. Muskusveis on muskox. Rakveres on suure ürgveise ehk tarvase (aurochs) kuju. Veis on suur sõraline (la dina Bos), harilikult koduveis, keda peetakse peamiselt piima ja liha pärast (Bos Taurus). Me lapsed tihti naeravad väljendit loomaliha. „Kõik on ju loomad, kelle liha sööme.“ Eks see nii ole, kuid just veiseliha kohta kehtib ka väljend loomaliha (beef). On kanaliha, sealiha ja veise- ehk loomaliha. Bloori tänaval, veidi Isling tonist ida pool, seisab fotololev veis ühe restorani ees. Arvake ära, mida too resto söögiks pa kub. Varem oli restorani nimi The Black Angus ja nüüd on Harry’s Steak House; pika ajalooga tuntud paik. Eestis on ka nn Steak House’isid, sest see mõiste on mujalt saabunud ja nimetajana üldtuntud. Veiseliha lõiketükid on näiteks küljesteik ja abasteik, aga enam tuntud eesti keeles on muuhulgas sise filee (filet mignon) ja välisfilee. Kuid mitte sellest ei soovinud ma kirjutada. Veisel on suu kinni. Kui sööb torgast, poleks lugu. See on siiski pigem hobustele. Kui kaitseb koroona eest, on ka so biv. Kuid seda võib ka pidada märgiks looma võimetusest
Loodame, et selle tubli, pruuditanu kandva Saaremaa naise mask ei torgi vaid kaitseb mugavalt. Antud juhul ei ole see tork ega suukorv, see on puhtalt kaitsevahend. Kena on saarlaste mõistes ka ilus, nii et sõnum, mida selle plakatiga mönusalt edastatakse on: „Palun ole hea ja viisakas (ning ühtlasi kaunis) ning kanna avalikes siseruumides ja ühistranspordis kaitsemaski: nii kaitsed ennast, saarlasi ja Saare maad.“ Päevakohaseks mugandatud vanasõnad: naera naist, aga mitte naise maski. Mask ei riku meest. Foto: Saaremaa valla plakat
enda eest rääkida, seista. Selliseks piiravaks vahendiks on SUUKORV. Jällegi teise looma, koeraga seotud vahend, see on tihti naharibadest, aga tänapäe val ka mingist kummist valatud „kaitse, mis koonu ümbritsedes ei lase loomal hammustada“ – ingl. muzzle. Minu äia-ämma koerale pan nakse vahel pika autosõidu ajal suukorv pähe, et ta ei hauguks mööduvate veokite peale. Veidi sõbralikum lahendus on anda talle mingi närimiskont, mida vaikselt järada ehk jõuliselt närida. Sõnavabadust piiravaid näh tusi võib kõiki piltlikult kirjel dada suukatmisega. „Võimude soov suukorvistada ajakirjan dus.“ See laieneb viimaste kuude jooksul toimunu taustal ka vabaduse ja võrdõiguslik kuse piiramisele suisa hinga mise takistamise võtete ja sümboolikaga. Võimalik ka, et antud n-ö reklaamveis äratab hetkel kinnise suuga hoopis teistmöödi tähelepanu ja empaa tiat, paneb mõtlema ning tõrjub inimesi liha söömast. Sõbranna Anne Hansson, kes abielludes sai lisanime Tork, rääkis mulle ammu selle nime tähendusest ja küllap teab seda kogu suur ja tubli Torkide pere. Ausalt esemelt saadud aus ja ilus nimi. See kõik torkas mulle meelde, kui arvasin nägevat torka. Torgalaadset maski või malikult mäletseval veisel Toron to tuiksoonel. Mäletsema on chewing cud ehk to ruminate. See viimane tähendab ka sügavalt millegi üle mõtlemist. Veised mäletsevad, aga ka mäletavad.
Neljapäeval, 30. juulil 2020 möödus 80 aastat päevast, mil Nõukogude okupatsioonivõim viis Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese presi dendi Konstantin Pätsi koos pereliikmetega Kloostrimetsa kodutalust Venemaale. Kolm aastakümmet tagasi algatasid Tallinna Botaanikaaed ja Kloostrimetsa muinsuskait seklubi Kloostrimetsa mäles tuspäeva. Sel kuupäeval igal aastal on hoitud ühismälus 1940. aasta sündmusi. Tänavune mälestuspäev algas Tallinna Metsakalmistul presi dent Pätsi perekonna rahulas. Hingepalve lausus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülem
preester isa Aleksander (Aivar Sarapik). Mälestuskõne pidas professor Rein Veidemann. Riigipea hauale asetati küünlad ja kimbud. Sõna võttis presi dendi järeltulija Madis Päts. Mälestustalitust ilmestas muusi kaliselt viiuldaja Valdo Subi. Pärastlõunal kohtusid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed Toompeal Neitsitorinis president Pätsi mälestusmärgi kavandivõistluse võitjate – arhi tekt Toivo Tammiku ja kujur Vergo Vernikuga. Mälestusmärk rajatakse Estonia teatri tagusele ajaloolisele Uuele turule. KONSTANTIN PÄTSI MUUSEUMI JUHATUS
Laagrisuveta laagrist See suvi on olnud väga erinev teistest suvedest. Eelmised 15 suve olen käinud Jõekääru laagris, aga sel suvel ei olnud see kah juks võimalik. Jõekääru sai mulle armsaks juba siis, kui olin väikeste tares ja kõik järgnevad suved ootasin, et laagrisse kasvandikuna min na. Kui olin suurte tares, siis teadsin, et soovin olla kasvataja nii kaua kui võimalik. Sel suvel olen hoidnud Jõekäärut mu mõtetes ja kõndi nud paar korda läbi laagri maa-ala. See oli tõesti erinev tunne – näha laagrit tühjana, aga samas meenusid kaunid mälestused ja emotsioonid eel mistest ning ootus järgmisest suvest. Samas leian end tihti vaatamas pilte laagripäevilt. Olen olnud kontaktis endiste kasvandike ja kasvatajatega, see on aidanud, et hoida ja jagada ühiseid mälestusi. Kuna sel suvel pidin tegema erinevaid plaane, siis arvasin, et oleks tore ikka töötada eesti ühiskonnas. Kui ülikooli ühise lamu suleti North Bays koroo naviiruse tõttu ja mind märtsi kuus koju saadeti, siis asusin tööle Ehatare Puhke- ja Põe tuskodusse mitmete teiste õpi lastega, et uksel töötajate pala
vikku mõõta ja kindlustada, et kõik, kes sisenevad, on sümp tomite vabad. See on olnud väga hea kogemus ja olen tänu lik, et mul on olnud võimalus rääkida palju eesti keeles, koha ta Ehatare elanikke ja nendega veidi suhelda, isegi kui see va hel on olnud ainult naeratus või käelehvitus kaugelt, sest ka nendel on olnud raske aeg, kuna külastajaid pole olnud lubatud koroonaviiruse ohu tõttu. Jõekääru on olnud nagu teine kodu mulle suvel ja kindlasti ka paljudele teistele, kes seal on käinud. Kuigi me kõik tunneme sellest puudust, olen proovinud positiivselt mõelda ja plaanida veidi suve 2021. Oleme ühen duses, jagame pilte, naerame ja nutame koos, aga kõige tähtsam -mäletame, et varsti oleme koos jälle ja saame korraldada pari ma suve! Ootan ärevusega! KARIINA JÄRVE