Eesti Elu / Estonian Life No. 2 | January 14, 2022

6

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Merle Karusoolt ilmus ,,14. juuni needus“

Foto: Kaupo Kikkas, Eesti Muusika Infokeskus

Ester Mägi 100

servatooriumis muusikateoree­ tiliste ainete õppejõud.

Ester Mägi sündis 10. jaanuril 1922 Tallinnas käsitöölisest isa ja koduperenaisest ema perre kolmanda ja noorima lapsena.

Muusika vastu tekkis Estril huvi juba lapsena, kui perre muretseti vanema õe Hilda soovil klaver. Õe eeskuju järgides hakkas Estergi klaveri­ mängu harjutama, mängides ­esialgu õe repertuaari kuuluvaid lugusid kuulmise järgi. Süste­ maatilisi klaveriõpinguid alustas neiu 16-aastaselt. Kui ta esimest korda klaveritundi läks, mängis ta ette Beethoveni Esimese sonaadi esimese osa. Helilooja ­ on ise öelnud, et keegi talle seda peale ei sundinud.

Pärast poolt aastat klaveri­ tunde soovitas Estri klaveriõpe­ taja Karin Prii astuda tal Tallinna konservatooriumi. 1938 ta seda tegigi ja sealsesse klave­ riosakonda jäi ta pikaks ajaks.

Kuna vahepeal algas sõda, oli tal klaveriõpetajaid mitu: Helmi Viitol-Mohrfeldt, Artur Lemba, Anna Klas ja viimasena Erika Franz.

Ta lõpetas 1941.a keskkooli, kuid siis algas sõda, mida helilooja kirjeldab väga raske ­ ajana oma elus. 1945.a haiges­ tusid ta käed ja edasised klaveriõpingud sattusid küsi­ märgi alla. Kon­ servatooriumis soovitati tal ­ajutiselt minna teise kateedrisse, näiteks muusikatea­ dusse. Karl Leichteri soovitusel astus ta kom­positsioonika­teed­ risse. Enese tutvustamiseks esi­ tas ta Heino Ellerile kaks laulu, mille ta eelmisel päeval kirjuta­ nud oli, ja võetigi vastu. Seal pääses ta Mart Saare klassi.

Saar juhtis tema tähelepanu rahvamuusikale ja üldse rahvus­ likkusele ning rääkis oma rah­ vaviiside kogumise ekspedit­ sioo­ nidest, millest Ester Mägi inspiratsiooni sai ja käis viise ka ise kogumas.

1951.a lõpetas Ester Mägi konservatooriumi ja läks kol­ meks aastaks Moskvasse aspi­ rantuuri, täiendades end prof.

Vissarion Šebarini käe all.

Tagasi Eestis, sai temast kuni 1984. aastani Tallinna Kon­

Ester Mäe looming on arvu­ kas, žanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väl­ jenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule.

Helilooja loomingu allikaks on tihtipeale rahvaviisid. Tema muusika on enamasti lüüriline, sageli vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline ja ilma suurte tun­ depuhanguteta.

Ester Mägi kirjutas palju kooriteoseid, kus tema väljen­ dus toetus rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt ­tsiteeris. Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi ,,Tuule tuba“ pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele.

Ester Mäe teoseid esitatud paljudes Lääne-Euroopa maa­ des, Skandinaavias ja Austraa­ lias, ta on saanud uute teoste tellimusi Rootsist ja Saksamaalt.

Teda on tunnustatud mitmete preemiate ja aumärkidega, teiste hulgas Riigivapi V klassi tee­ netemärgiga.

Ester Mägi lahkus 99-aas­ tasena 14. mail 2021.

Maestra Ester Mägi 100. sünniaastapäeva tähistasid Eesti muusikud kontserdiga, mis oli plaanitud juba eelmisesse aas­ tasse ning mille kava pandi kokku veel koos helilooja enda­ ga.

Ester Mägi mälestuskontser­ dil tegi kaasa kolm põlve muusikuid. Solistidena astusid üles Tuuri Dede (metsosopran), Mirjam Avango (klarnet), Hans Christian Aavik (viiul), Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon), Heiki Mätlik (ki­ tarr), Tähe-Lee Liiv (klaver), Kadri-Ann Sumera (klaver) ja Ene Salumäe (orel). Kaastege­ vad olid Tallinna kammer­ orkester, Eesti Rahvusmeeskoor ja segakoor HUIK!, dirigeerisid Andres Kaljuste, Mikk Üleoja ja Ode Pürg.

(Allikad: vikipeedia, ERR)

Möödunud aasta lõpus ilmus Merle Karusoolt raamat ,,14. juuni needus“. Raamatu tut­ vustuses on kirjas alljärgnev. ,,See algas möödunud sa­ jandil 1989. aastal. Pirgu Lauluja Näitemängu seltskond män­ gis Eesti Draamateatri väikeses saalis lavastust ,,Aruanne“.

Loeti Siberisse küüditatud naise päevikut ja lauldi laule tema laulikust.

Tegelesime elulugude kogu­ misega, see oli tollal Pirgu mõi­ sas me põhitöö. Etenduse lõpus tuli meie juurde minust to­ sinkond aastat vanem mees ja hakkas midagi nii ärevalt ja ­paljusõnaliselt nõudma, et me ei saanud aru, mida ta tahab. Jüri Lehtrand. Ta äreva kõne sisu oli, et me peame saama tutta­ vaks 1941. aastal küüditatud Virumaa lastega, kelle isad su­ rid laagrites, emad Siberis nälga ja kes kasvasid üles Aipolovo lastekodus. Me peame nende lood kirja panema. Me peame nemad ka lavale panema.

Aipolovo lapsed. Nii ma neid nimetan tänini, kuigi selles saa­ tuskaaslaste kogukonnas oli lap­ si ka Toguri väikelastekodust ja teisi ellujäänuid Vasjugani jõe äärsetest näljaküladest. Me

CD-plaatide müük kasvas Muusikavaldkonna müügi­ statistikaga tegelev MRC Data teatas, et möödunud aas­ tal müüdi 40,59 miljonit CD-plaati, mida on 1,1-prot­ senti rohkem kui aasta varem.

Hüpe CD-plaatide müügis toimus tänu Adele’ile ja Taylor Swiftile, sest Adele’i ,,30“ oli USAs enimmüüdud CD-plaat (kokku müüdi 898 000 plaati).

Teiseks ja kolmandaks enim­ müüdud CD-plaadid andis välja Swift, kelle hiljuti taassalves­ tatud versioone albumitest ,,Fearless“ ja ,,Red“ müüdi ­vastavalt 263 000 ja 237 000.

Kümne enimmüüdud CDplaadi hulgas on ka Swifti al­ bum ,,Evermore“, mida müüdi 213 000 ühikut, BTS-i ,,Map of the Soul: 7“ (210 000) ja ,,Be“ (187 000), samuti Olivia Rodrigo ,,Sour“ (195 000).

Aasta 2021 oli ka esimene, kui CD-plaatide müügist saadud tulu pärast 2004. aastat – mil formaadi müügist saadav tulu oli praeguse ajaga võrreldes eksponentsiaalselt suurem – ­ kasvas.

Adele’i ,,30“ aitas kaasa ka vinüülplaatide müügile, mis oli 2021. aasta detsembris suurim pärast 1991. aastat. Kokku müüdi detsembris umbes 2,11 miljonit vinüülplaati, ,,30“ oli neist ka kõige müüdum.

(ERR/EE)

Nr. 2

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni. Kui olud lubavad, avame veebruaris.

Teatame sellest ajalehes.

Lätti, Priit ja Roio, Maili.

Koge – keskaegne kau­ ba­ laev / The cog – a medieval merchant ship.

Eesti Meremuu­s eum, 2020.

t­ egime kümneid intervjuusid nende üleöö südame külge kasvanud inimestega, käisime kokkutulekutel, kopeerisime päe­vikuid, pabereid ja pilte, aga lavastust ei sündinud. Küm­ mekond aastat tagasi oli ETV-l plaanis teha Siberisse küüdita­ tud Virumaa lastest seriaal.

Tehti dokfilm „Mälestuste jõel“ (2011) meie võttegrupi käigust Vasjugani äärsetele haudadele.

Tänavu möödus sellest päe­ vast 80 aastat.

Enamik neist lastest on lah­ kunud. Nad ootasid oma lugu­ sid. Nad ei saa neid lugeda.

Nende hauad on laiali mitte ainult Eestimaal. Nende vane­ mad ja õed-vennad on koos Maarjamäe memoriaaltahvlitel.“

14. sajandi I poolel saabus Tallinna reidile kaubalaev. Ta polnud ainuke, kuid erinevalt paljudest teistest teame tema kohta päris palju. Ilmselt tabas laeva tugev torm, mis ta ranna lähedal uputas või kaldale paiskas. Nüüd välja kaevatuna ja muuseumi paigutatuna anna­ vad laev ja temalt leitud esemed hea ülevaate keskaegsest laeva­ ehitusest ja kaubaveost.

See laev on koge – üks peamisi keskajal kasutatud ­kaubalaevatüüpe. Niisugused kõhukad ühemastilised laevad ­ seila­ sid Põhja- ja Läänemere sadamate vahel ning ühendasid omavahel riike, linnu ja inimesi.

Koos kaupadega levisid ideed, keeled, oskused ja töövõtted ning kujunes välja kaubalinnade võrgustik, mida tänapäeval teame Hansa Liiduna.

Palamusel esilinastus Briti jazziväljaanne Lutsu ainetel tunnustas Eesti valminud film ,,Soo“ muusiku albumit Möödunud laupäeval, 8. jaa­ nuaril esilinastus Oskar Lutsu sünnikohas Palamusel kirja­ niku 135. sünniaastapäeva puhul uus Eesti mängufilm ,,Soo“, mille pidulik esilinas­ tus toimub 14. veebruaril Filmi produtsendi Tanel Tatteri sõnul on ,,Soo“ üks Oskar Lutsu põnevamaid teo­ seid. ,,Kui kaks aastat tagasi ­esilinastus Oskar Lutsu ,,Talve“, siis tõi see Eesti kinodesse 150 000 vaatajat ja filmist sai üks vaadatumaid Eesti filme läbi aegade. Saime sellest indu ja ­ julgustust tutvustada Eesti rah­ ­ vale kinolina kaudu ka seda osa Oskar Lutsu loomingust, mida veel nii laialt ei tunta.“ ,,Soo“ on eriline oma vär­ vikate karakterite ja ajaloolise raamistiku tõttu ning lugu andis võimaluse tuua kinolinale Eesti maalilised soomaastikud, kuid eelkõige on tegemist siiski ar­ mastuslooga, mille tegevus ­toimub 1917. aastal.

Film linastus Oskar Lutsu 135. sünniaastapäevale pühen­ datud pidustuste raames, mida korraldas Palamuse muuseum.

Sündmusel osalesid teiste seas filmi režissöör Ergo Kuld, stsenarist Martin Algus, produt­ sendid Tanel Tatter ja Veiko Esken ning peaosatäitjatest näitlejad Franz Malmsten, Hanna-Ly Aavik ja Martin Kork. Esilinastust külastas ka president Alar Karis. (PM/EE)

Ühendkuningriigi juhtiv džässväljaanne Jazzwise valis eesti muusiku Susanna Alek­ sandra albumi ,,The Siren“ üheks möödunud aasta pari­ maks džässalbumiks, vahen­ das ERRi portaal.

Oma albumiga nii Euroopas kui ka Jaapanis kriitikute heaks­ kiidu pälvinud eesti laulja ja laulukirjutaja märgiti ära džäss­ muusikute absoluutsete tippude seas, nagu näiteks Pat Metheny, Rosie Frater-Taylor ja Dara Tucker.

Jazzwise’i arvustaja Kevin Whitlocki hinnangul on ,,The Siren“ kogenud ja enesekindla vokalisti töö ning kriitik ennus­ tab Susanna Aleksandrale suurt läbimurret.

Algselt Jaapani plaadifirma Blue Gleam tellimusel valmi­ nud džässalbum ilmus pealkirja­ ga ,,Souls of the Night“, kuid rahvusvaheliselt avaldati see nime all ,,The Siren“.

Lisaks Susanna Aleksandrale musitseerivad albumil soome tippmuusikud Joonas Haavisto klaveril, Joonas Tuuri kontra­ bassil ning Ville Pynssi trum­ midel.

Susanna Aleksandralt on va­ rem ilmunud album ,,Miracles“ (2015) ning sellel kõlab peami­ selt artisti originaallooming, mis on inspireeritud džäss-, pop- ja folkmuusikast. (ERR/EE)