Eesti Elu / Estonian Life No. 2 | January 14, 2022

This newspaper was mailed on Friday, January 14, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 2, 2022

Reedel, 14. jaanuaril — Friday, January 14

www.eestielu.ca

Eesti Lipu Selts kinkis Pekingi olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ning Eesti Lipu Seltsi juhatuse liikmed K. Jaak Roosaare ja Jüri Trei.

Eesti Lipu Selts andis Eesti Olümpiakomiteele üle tradit­ sioonilise kingituse – komp­ lekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegat­ sioonile Pekingis. Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olüm­ piadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline tradit­ sioon, millega Eesti olümpia­ koondisele olümpiaks kõike

kõige paremat soovitakse. „Loodan, et kingitud lipud toovad sportlastele head õnne ja aitavad meeles hoida, et ka kaugel Pekingis olles elab ­ nende pingutustele kaasa terve Eesti,“ ütles Trei. Eesti Olümpiakomitee pea­ sekretär Siim Sukles tänas Eesti Lipu Seltsi kingituse eest: „Eesti lipp on meie koondise jaoks olümpiamängudel alati ­

aukohal. Eesti lippudega tähis­ tame alati oma elukoha piirkon­ na olümpiakülas, neid kantakse ava- ja lõputseremoonial, neid kasutatakse sportlastele kaasa­ elamisel ja loomulikult on lipud alati olemas meie sangaritele, et nendega auringi teha,“ ütles Sukles. Pekingi taliolümpiamängud toimuvad Hiina pealinnas 4.-20. veebruarini.

Leedu vabaduse kaitsjate päeva tähistamine Ottawas Ülle Baum Väga külmal 8. jaanuari hom­ mikul olid Ottawa linnavalit­ suse ees üksteise kõrval ava­ tud kolm suurt mitmevärvilist riigilippu ja droon kõrgel tae­

vas tegi sellest erilisest hetkest ühisfoto. Kanada riigilippu, Leedu rahvuslikku riigilippu ja Leedu ajaloolist riigilippu hoidsid grupp leedulasi ning nende sõp­ ru, tähistamaks Leedu vabaduse

Droonifotol, mille võttis Leedu suursaadik Darius Skusevičius, on Kanada lipp, Leedu riigilipp ja Leedu ajalooline riigilipp Leedu vabaduse kaitsjate päeva 31. aastapäeval Ottawas. Foto: Leedu Suursaatkond Ottawas

kaitsjate päeva 31. aastapäe­ va. Seda päeva tähistatakse amet­likult 13. jaanuaril Leedus ja ka maailma erinevates rii­ kides. Leedu vabaduse kaitsjate päeva tähistamise traditsioon sai Ottawas alguse 2020. aastal Leedu Vabariigi suursaadiku Kanadas Darius Skusevičiuse initsiatiivil. Sel aastal kutsus Leedu suur­ saatkond Ottawas kokku seoses koroonaviiruse pandeemia reeg­ litega väikese grupi sportlasi ja jooksusõpru, kes osalesid selle päeva auks korraldatud üheksa kilomeetri pikkusel jooksul ,,Road of Life and Death“. Enne, kui alustati jooksmist selles karmis -18°C kraadises pakases, esines Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius (Järgneb lk. 14)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

ÜEKNi tegevus teisel poolaastal 2021 Ülemaailmse Eesti Kesk­nõu­kogu (ÜEKN) sügishooaeg möödus kiirelt ja tegude­ rohkelt. Jätkuvalt on koostöö Eesti valitsusega ÜEKNi tegevuse üheks prioriteetideks. Kehtiva pandeemia tõttu on suur osa tegevusest toimunud virtuaalselt, interneti vahendusel. Septembri alguses kohtus ­juhatus virtuaalselt uue üle­maailmse eestluse diplomaatilise eriesindaja Marin Mõttuse ja nõunike Keit Spiegeli ning Kadri Linnasega ja arutati üleilmse eestluse tegevuskava ning koostööalaseid võimalusi. Oktoobris vahetati mõtteid välisminister Eva-Maria Lii­met­sa ning Riigikogu esimehe Jüri Ratasega organiseeritud välis­eestluse oluli­ suse alal. Mõle­mad kohtumised kinnitasid ÜEKNi tegevuse olulisust üleilmse eestluse alahoidmisel ja edendamisel. Sügisel vallandunud põgenikekriis Valgevene-Poola piiril ajendas ÜEKNi juhatust edastama resolutsiooni, mis toetas Eesti, Läti, Leedu ja Poola p­ arlamentide välispoliitika ko­misjonide esimeeste sõnumit mõistmaks hukka kriisi tekitamist ja suurendamist Poola, Läti ja Leedu piiridel. Väga töine on olnud viimane poolaasta kahele toimkonnale. Suurpõgenemise toimkond eesotsas Iivi Zajedovaga korraldas traditsioonilise üritustesarja, mille rõhuasetus oli sel aastal tutvustamaks pagulaseestlaste osa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Eelkõige koolinoortele olid suunatud teemapäevad paguslaseestlastest. Huvitatud said osa Vabamus toimunud teabeseminarist ,,30 aastat Eesti taasiseisvumisest“, milles osalesid sõnavõttudega ka mitmed ÜEKNi liikmesmaade esindajad. Mälestati Suurpõgenemise aasta­ päeva ka Puise rannal, kus sel aastal avati pidulikult ÜEKNi poolt toetatud mäles­tustahvel 1944. aastal Eestist lahkuma sunnitutele. Informatsiooni toimkond on Sirle Söödi juhtimisel korduvalt parandanud ja täiendanud ÜEKN sisemist ja väljaspoole suunatud informatsiooni vahendamist ja vastloodud Kodukorra komisjon on Marju Rink-Abeli juhtimisel seadnud endale sihiks esitada vastuvõtmiseks uue ja ajakohase kodukorra ÜEKNi Täiskogul aprilli lõpus. Ajendatud Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina piiridel toimuvast on Välispoliitika toim­konna tegevus sel aastal ­ keskendunud Läänemere julge­oleku küsimustele ning seda vaadates läbi kodanikualgatuse prisma. 2022. aasta jaanuaris on plaanis kohtuda liikmesmaade Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajatega eesmärgiga tugevdada suhteid diplomaatide ja kohalike Eesti kogukondade vahel ning arutada koostöövõimalusi. Toimkonna juhi Reet Marten Sehri eestvedamisel toimuvad ka ette­valmistused kevadeks kavandatud Läänemere julgeolekualase konverentsiks. Üritus toimub koostöös Eesti Välisministeeriu­miga. Sügisel esitas oma sooviavalduse ÜEKNi liikmeks astu­ miseks üsna värskelt loodud Soome eestlasi koondav organisatsioon Eesti Organisatsioonde Võrgustik Soomes ning tava­kohaselt anti neile esialgu vaatlejastaatus. Teadaolevalt on Soomes väga suur eestlaste arv ning nende esindatus ÜEKNis on olulise tähtsusega. ÜEKNil on ka teisi nn vaatlejaid – Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku esindajad on samuti kutsutud juhatuse koosolekutel osalema ning töös aktiivselt kaasa lööma. ÜEKN moodustati aastal 1954 keskorganisatsioonide e­ sindajatest maadest, kus asusid suuremad eesti kogukonnad vabas maailmas – USA, Kanada, Suurbritannia, Rootsi, Saksa­ maa Liitvabariik ja Austraalia – ühendamaks eesti kogukondi välismaal ning toetamaks ülemaailmset koordineerimist Eesti taasiseseisvumiseks. ÜEKNi­ juhatuse koosolekud toimuvad virtuaalselt kord kuus. Praegu on ÜEKNis liik­­ mes­ riike 11 – USA, Kanada, Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Austraalia, Venemaa, Läti, Leedu, Tšehhi ja Ukraina ning vaatlejana ka Soome. Pea­misteks ÜEKNi eesmärkideks on ühendada eestlasti väljaspool Eestit, levitada infot liikmesriikide tegevuste kohta ja arendada koostööd nii liikmesriikide kui ka Eesti valitsuse tasandil. ÜEKNi esimeheks on Aho Rebas (Rootsi) ning abi­ esimeesteks Marju Rink-Abel (USA) ja Iivi Zajedova (Tšehhi). New Yorgis ja Göteborgis 2022-01-11 MERIKE BARBORAK ÜEKN administraator

AHO REBAS ÜEKN esimees

16

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Nr. 2

Tellige EESTI ELU! Avatud on Rahvusarhiivi taotlusvoor väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise, ja kättesaadavaks tegemisega seotud tegevustele Rahvusarhiiv kuulutab välja toetuste taotlusvooru väliseesti kultuuripärandi kogumise, säili­ tamise ja kättesaadavaks tege­ mi­ sega seotud tegevuste rahas­ tamiseks. Taotlusi saab esitada 7. veebruarini 2022 (kaasa arvatud). Toetusfondi suurus on 118 000 eurot ning toetuse kasutamise periood on 01.01.­ 2022-31.12.2022. Konkurss toi­ mub Välisministeeriumi koos­ tatud üleilmse eestluse prog­ rammi tegevuskava raames. Toetust saab küsida projek­ tidele, mille eesmärk on: • väliseesti kultuuripärandi kogumine (kogumisaktsioonid; ekspeditsioonid; välitööd; küsit­ luskavade jms koostamine; arhiivimaterjali, trükiste jms toimetamine Eestisse, eelistatult Eesti avalikesse mäluasutus­ tesse); •  väliseesti kultuuripärandi kor­ rastamine: kogude süstemati­ seerimine, kirjeldamine, kata­ loogimine;

• väliseesti kultuuripärandi säi­ litamine: säilitustingimuste ta­­ga­­ mine, konserveerimine, ko­­gude digiteerimine, tagatis- ja kasu­ tuskoopiate valmistamine; • väliseesti kultuuripärandi kät­ tesaadavaks tegemine: andmestu loomine ja täiendamine ning kättesaadavaks tegemine (info­ portaalides, andmebaasides, ka­­ taloogides, nende trükis või veebis avaldamine); • väliseesti ajaloo ja kultuuri­ pärandi uurimine ja vastavasi­ suliste teoste avaldamine; • väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandiga seotud näi­ tuste, konverentside, seminaride jm ürituste korraldamine; • koostöö väliseesti kultuuri­ pärandi säilitamise nimel: mäluja teadusasutuste koostöö; kodu- ja väliseesti seltside, organisatsioonide, korrespon­ dentide jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse; arhiivindus­ like konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade korral­

Aasta lind 2022 on nepp

Samuti elab Eestis veel kolm sarnase välimusega lindu: tiku­ taja, rohu- ja mudanepp. Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kur­ vitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu ­temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumi­ lende tehes. Eestis hinnatakse metskurvit­ sa arvukuseks 30 000–60 000 paari. Kuna paare loetakse isaslindude järgi, võib see arv ebatäpne olla. ,,Nepipapad on sellised mehed, et nad peavad ikka mitu naist korraga. Kusagil kolm, neli või viis naist on igal mehel,“ rääkis Veedla. Emasne­ pid jõuavad samas suve jooksul

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskur­ vitsa ehk nepi. Hobiornitoloog Peep Veedla sõnul tunneb nepi hõlpsalt ära tema häälit­ suse järgi. Kuigi hinnanguli­ selt elab Eestis 50 000 nepi­ paari, võib neppe olla Eestis rohkemgi. Veedla sõnul on metskurvits ehk nepp üks huvitavamaid linde. ,,Kui ta teeb oma kevad­ suviseid mängulende mitu kuud järjest [...] ning lennu pealt ­koriseb ,,korr-korr“ ja siis teeb ,,piiks!“, siis seda pole mitte kellegagi segi ajada,“ kirjeldas ta saates ,,Terevisioon“. Looduses võib olla neppi näha Veedla sõnul raske, sest linnu sulestikul on varivärvus.

damine ning vastavate infoma­ terjalide valmistamine ja aval­ damine; • kogukondade nõustamine prak­tilise arhiivitöö alal, nende informeerimine kultuuriväär­ tuste säilitamise vajalikkusest ja võimalustest; •  väliseesti uuringute toetamine (sh ülikoolide õppekavade raa­ mes). Välismaal tegutsevad eesti arhiivikeskused, kelle põhiüles­ anne on väliseesti kultuuri­ pärandi (sh teiste organisat­ sioonide ja isikute arhiivide) kogumine, säilitamine ja kasuta­ mise võimaldamine ning selle eesmärgi toetamiseks loodud organisatsioonide ühendused ja ­ koostöövõrgustikud, saavad taot­­ leda ka tegevustoetust. Konkursi täpsem tutvustus ja taotlusvorm on kättesaadavad Rahvusarhiivi veebist https:// www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/ valiseesti-taotlusvoor/. Kontaktisik Rahvusarhiivis on Kristi Ots: kristi.ots@ra.ee, 738 7511.

kaks korda pesitseda ja tulevad ise kõigega toime. ,,Nii et isaslind on tõeline mees ja emasnepid on tõelised naised,“ võrdles hobiornitoloog. Metskurvitsat iseloomusta­ takse kirjanduses salapärasena. Ta on üks vähestest, kes oma poegi suudab ohutumasse kohta transportida lennus – jutt käib emasnepist. Ta hoiab sabaga neid vastu kõhtu. Samuti näevad metskurvitsa silmad 360 kraadi ehk igas suunas. ,,Mida veel kirjutatakse tema kohta: ta oskavat end ravida mingil moel. Ta teeb endale kipslahaseid, kui tal peaks tiiva või jalaga midagi juhtuma,“ lisas Veedla. Eestis pole seda ­ tema sõnul küll nähtud, kuid Prantsuse töödes kirjeldatakse, kuidas nepp teeb endale süljest, savist ja taimsest materjalist justkui kipsi. Eluviisilt on nepp rändlind, kuid pehmemal talvel jääb ­isendeid ka Eestisse talvituma. (ERRNovaator/EE)

Sündmuste kalender

Foto: Ainar Õisnurm, ejs

Tartu College’i laenuraamatukogu teadaanne Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni. Kui olud lubavad, avame veebruaris. Teatame sellest ajalehes.

• Kolmap., 26. jaan. kl 7 õ veebiseminar Zoomis. “LOOKS MATTER” ja VEMU uue visu­ aalse identiteedi tutvustamine. Inglise keeles. VEMU korraldusel. ID: 873 2552 5021. • Pühap., 30. jaanuaril kl 2 pl MÄNGUFILM “Johannes Pää­ sukese tõeline elu” VEMU YouTube’i kanalil. Vestlus Hardi Volmeriga. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

Sport Maailma vanimast suusavõistlusest võtab osa 50 000 inimest Maailma vanim murdmaa­ suusavõistlus Vasaloppet tä­­ his­ tab tänavu 100. sünni­ päeva. Kuigi Rootsis on hal­ venenud koroonaolukorra tõttu piirangud karmistumas, siis väärikal suusapeol võib osaleda koguni 50 000 inimest. Vasaloppeti 90 km põhidis­ tantsile 6. märtsil lubatakse starti 15 000 sportlast, kuid mit­ mepäevasest spordipeost võtab osa 50 000 inimest, vahendas Aftonbladet. Vasaloppeti juubeliprogramm algab 12. veebruaril, kui võistlejad läbivad identset tras­ si, mis oli kavas ajaloo esimesel Vasaloppetil 1922. aastal.

Kontaveit jõudis Sydneys poolfinaali Anett Kontaveit (WTA 7.) on jõudnud Sydney WTA 500 ten­ niseturniiril poolfinaali, kus ta kohtub tšehhitari Barbora Krecjikovaga (WTA 4.). Krejcikovaga kohtus Konta­ veit alles hiljuti Mehhikos WTA aastalõputurniiril, kus ta sai tšeh­ hitari üle alagrupis kindla 6:3, 6:4 võidu. (D/EE) Alates 1984. aastast on Vasaloppeti võidud jaganud Norra ja Rootsi suusatajad, seda kahe erandiga. 2000. aastal sai võitjapärja kaela eestlane Raul Olle ja 1997. aastal Austriat esindanud Michail Botvinov. ­ Üheksa aastat järjest on Vasaloppeti võit läinud Norra, valitsev meister on Tord Asle Gjerdalen. (PM/EE)