Eesti Elu / Estonian Life No. 2 | January 14, 2022

This newspaper was mailed on Friday, January 14, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 2, 2022

Reedel, 14. jaanuaril — Friday, January 14

www.eestielu.ca

Eesti Lipu Selts kinkis Pekingi olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ning Eesti Lipu Seltsi juhatuse liikmed K. Jaak Roosaare ja Jüri Trei.

Eesti Lipu Selts andis Eesti Olümpiakomiteele üle tradit­ sioonilise kingituse – komp­ lekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegat­ sioonile Pekingis.

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olüm­ piadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline tradit­ sioon, millega Eesti olümpia­ koondisele olümpiaks kõike

kõige paremat soovitakse. „Loodan, et kingitud lipud toovad sportlastele head õnne ja aitavad meeles hoida, et ka kaugel Pekingis olles elab ­ nende pingutustele kaasa terve Eesti,“ ütles Trei.

Eesti Olümpiakomitee pea­ sekretär Siim Sukles tänas Eesti Lipu Seltsi kingituse eest: „Eesti lipp on meie koondise jaoks olümpiamängudel alati ­

aukohal. Eesti lippudega tähis­ tame alati oma elukoha piirkon­ na olümpiakülas, neid kantakse ava- ja lõputseremoonial, neid kasutatakse sportlastele kaasa­ elamisel ja loomulikult on lipud alati olemas meie sangaritele, et nendega auringi teha,“ ütles Sukles.

Pekingi taliolümpiamängud toimuvad Hiina pealinnas 4.-20. veebruarini.

Leedu vabaduse kaitsjate päeva tähistamine Ottawas Ülle Baum Väga külmal 8. jaanuari hom­ mikul olid Ottawa linnavalit­ suse ees üksteise kõrval ava­ tud kolm suurt mitmevärvilist riigilippu ja droon kõrgel tae­

vas tegi sellest erilisest hetkest ühisfoto.

Kanada riigilippu, Leedu rahvuslikku riigilippu ja Leedu ajaloolist riigilippu hoidsid grupp leedulasi ning nende sõp­ ru, tähistamaks Leedu vabaduse

Droonifotol, mille võttis Leedu suursaadik Darius Skusevičius, on Kanada lipp, Leedu riigilipp ja Leedu ajalooline riigilipp Leedu vabaduse kaitsjate päeva 31. aastapäeval Ottawas.

Foto: Leedu Suursaatkond Ottawas

kaitsjate päeva 31. aastapäe­ va. Seda päeva tähistatakse amet­likult 13. jaanuaril Leedus ja ka maailma erinevates rii­ kides.

Leedu vabaduse kaitsjate päeva tähistamise traditsioon sai Ottawas alguse 2020. aastal Leedu Vabariigi suursaadiku Kanadas Darius Skusevičiuse initsiatiivil.

Sel aastal kutsus Leedu suur­ saatkond Ottawas kokku seoses koroonaviiruse pandeemia reeg­ litega väikese grupi sportlasi ja jooksusõpru, kes osalesid selle päeva auks korraldatud üheksa kilomeetri pikkusel jooksul ,,Road of Life and Death“.

Enne, kui alustati jooksmist selles karmis -18°C kraadises pakases, esines Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius (Järgneb lk. 14)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

ÜEKNi tegevus teisel poolaastal 2021 Ülemaailmse Eesti Kesk­nõu­kogu (ÜEKN) sügishooaeg möödus kiirelt ja tegude­ rohkelt. Jätkuvalt on koostöö Eesti valitsusega ÜEKNi tegevuse üheks prioriteetideks. Kehtiva pandeemia tõttu on suur osa tegevusest toimunud virtuaalselt, interneti vahendusel.

Septembri alguses kohtus ­juhatus virtuaalselt uue üle­maailmse eestluse diplomaatilise eriesindaja Marin Mõttuse ja nõunike Keit Spiegeli ning Kadri Linnasega ja arutati üleilmse eestluse tegevuskava ning koostööalaseid võimalusi.

Oktoobris vahetati mõtteid välisminister Eva-Maria Lii­met­sa ning Riigikogu esimehe Jüri Ratasega organiseeritud välis­eestluse oluli­ suse alal. Mõle­mad kohtumised kinnitasid ÜEKNi tegevuse olulisust üleilmse eestluse alahoidmisel ja edendamisel.

Sügisel vallandunud põgenikekriis Valgevene-Poola piiril ajendas ÜEKNi juhatust edastama resolutsiooni, mis toetas Eesti, Läti, Leedu ja Poola p­ arlamentide välispoliitika ko­misjonide esimeeste sõnumit mõistmaks hukka kriisi tekitamist ja suurendamist Poola, Läti ja Leedu piiridel.

Väga töine on olnud viimane poolaasta kahele toimkonnale.

Suurpõgenemise toimkond eesotsas Iivi Zajedovaga korraldas traditsioonilise üritustesarja, mille rõhuasetus oli sel aastal tutvustamaks pagulaseestlaste osa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Eelkõige koolinoortele olid suunatud teemapäevad paguslaseestlastest.

Huvitatud said osa Vabamus toimunud teabeseminarist ,,30 aastat Eesti taasiseisvumisest“, milles osalesid sõnavõttudega ka mitmed ÜEKNi liikmesmaade esindajad. Mälestati Suurpõgenemise aasta­ päeva ka Puise rannal, kus sel aastal avati pidulikult ÜEKNi poolt toetatud mäles­tustahvel 1944. aastal Eestist lahkuma sunnitutele.

Informatsiooni toimkond on Sirle Söödi juhtimisel korduvalt parandanud ja täiendanud ÜEKN sisemist ja väljaspoole suunatud informatsiooni vahendamist ja vastloodud Kodukorra komisjon on Marju Rink-Abeli juhtimisel seadnud endale sihiks esitada vastuvõtmiseks uue ja ajakohase kodukorra ÜEKNi Täiskogul aprilli lõpus.

Ajendatud Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina piiridel toimuvast on Välispoliitika toim­konna tegevus sel aastal ­ keskendunud Läänemere julge­oleku küsimustele ning seda vaadates läbi kodanikualgatuse prisma. 2022. aasta jaanuaris on plaanis kohtuda liikmesmaade Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajatega eesmärgiga tugevdada suhteid diplomaatide ja kohalike Eesti kogukondade vahel ning arutada koostöövõimalusi. Toimkonna juhi Reet Marten Sehri eestvedamisel toimuvad ka ette­valmistused kevadeks kavandatud Läänemere julgeolekualase konverentsiks. Üritus toimub koostöös Eesti Välisministeeriu­miga.

Sügisel esitas oma sooviavalduse ÜEKNi liikmeks astu­ miseks üsna värskelt loodud Soome eestlasi koondav organisatsioon Eesti Organisatsioonde Võrgustik Soomes ning tava­kohaselt anti neile esialgu vaatlejastaatus. Teadaolevalt on Soomes väga suur eestlaste arv ning nende esindatus ÜEKNis on olulise tähtsusega. ÜEKNil on ka teisi nn vaatlejaid – Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku esindajad on samuti kutsutud juhatuse koosolekutel osalema ning töös aktiivselt kaasa lööma. ÜEKN moodustati aastal 1954 keskorganisatsioonide e­ sindajatest maadest, kus asusid suuremad eesti kogukonnad vabas maailmas – USA, Kanada, Suurbritannia, Rootsi, Saksa­ maa Liitvabariik ja Austraalia – ühendamaks eesti kogukondi välismaal ning toetamaks ülemaailmset koordineerimist Eesti taasiseseisvumiseks. ÜEKNi­ juhatuse koosolekud toimuvad virtuaalselt kord kuus.

Praegu on ÜEKNis liik­­ mes­ riike 11 – USA, Kanada, Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Austraalia, Venemaa, Läti, Leedu, Tšehhi ja Ukraina ning vaatlejana ka Soome. Pea­misteks ÜEKNi eesmärkideks on ühendada eestlasti väljaspool Eestit, levitada infot liikmesriikide tegevuste kohta ja arendada koostööd nii liikmesriikide kui ka Eesti valitsuse tasandil. ÜEKNi esimeheks on Aho Rebas (Rootsi) ning abi­ esimeesteks Marju Rink-Abel (USA) ja Iivi Zajedova (Tšehhi).

New Yorgis ja Göteborgis 2022-01-11 MERIKE BARBORAK ÜEKN administraator

AHO REBAS ÜEKN esimees

2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Nr. 2

Presidendi vastuvõtt vabariigi aastapäeval jääb ära

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Foto: NATO / Frederic Garrido-Ramirez/VPK

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Enam ei saa usaldada Gallup gallupi järel on aastaid kinnitatud, et rahvas ei usalda poliitikuid, advokaate ega pankureid. Esimesed ei täida kunagi lubadusi, tegutsevad eriti enamusmandaadiga nii, nagu lustib, vastu­tustunne vahel paistab, et peaaegu puudub. Teised on elu paratamatused, kuid hirmkallid. Ei saa ju lihtsurelik nendeta hakkama, neid on tarvis maja ostes ning ka isegi perel pärast surma, et testamenti jutti saaks. Ei pea seadust murdma, et neid palgata. Ei saa muidu. Ning pankurid kõikjal on vaid kasumist huvitatud. Mis ime, et pandeemia ajal on nad saanud veelgi rikkamaks. Otsa, suur-ettevõtete juhid on näinud boonuseid, mis võrduvad tihti keskmise inimese kahe aasta palgaga.

Miljardärid saavad ka ainult jõukamaks.

Miks? USA 33-s president Harry S. Truman olevat ütelnud kunagi nii: kui teisi ei saa veenda, siis ajage neid segadusse.

Lause peegeldab väga hetkel toimuvat. Selle tsitaadiga avas ärimees Frank Giustra, filantroof ja Rahvusvahelise Kriisi Grupi üks kahest esimehest arvamusloo pealkirjaga „Ulme matemaatika majanduslik kahjum“, mis ilmus teisipäeval Toronto Staris.

Giustra väidab, et elame ajal, kus inimkond (loe: Läänes) paistab nautivat valeinformatsiooni. Mitte konspiratiivteooriaid, aga just esitusi bürokraatialt, valitsustelt. Ta kasutab karmi sõna – pettus. Petmine toimuvat just riigitasandil, valitsuste agentuuride majanduslikes raporteis. Seda eriti USAs, aga ka Kanadas.

Sobivalt juhib ta tähelepanu suuremale murele peale viiruse vältimist. Tarbijale vajalike kaupade hindade (edaspidi CPI) suurele tõusule. USA Tööministeeriumi statistika raporti järgi leiti, et CPI on hetkeseisus pisut alla 7%. Kuid 1970ndate metoodikat jälgides oleks CPI hoopis 15%. Nii metoodikat kui valikuliselt avaldatud majanduslikku infot silutakse selleks, et rahvas paanikasse ei läheks.

President Karis kohtus NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga President Alar Karis ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg arutasid neljapäeval alliansi peakorteris Brüsselis toimu­ nud kohtumi­ sel teravnenud julgeolekuolukorda Euroopas. „NATO sei­ sab meie ja selle maailma vahel, kus tugeva­ mad riigid otsustavad väikse­ mate saatuse üle neid kaasa­ mata. See oli salaprotokollide ja mõjusfää­ ride maailm, mis jättis paljud Euroopa riigid ilma oma suveräänsusest, õigusest olla olemas. Mitte keegi ei taha seda tagasi,“ rõhutas president Karis. „Oleme jõudnud pingepunk­ ti, millist me pole kogenud kül­ ma sõja lõpust. See, et Venemaa peab kolme Balti riigi liitumist NATOga veaks, on täiesti ab­ surdne. Alliansiga liitumine oli vabade ja iseseisvate Eesti, Läti ja Leedu poolt langetatud demokraatlik valik. NATO on ja jääb Euroopa ning Eesti julge­ oleku kõige olulisemaks alus­ sambaks,“ rõhutas president Karis kohtumisel. „Äsjasel NATO-Venemaa nõukogu kohtumisel nägime, et NATO liikmesriikide vahele pole õnnestunud kiilu lüüa.

Liitlased on ühel meelel NATO avatud uste poliitika jätkumises ning vajaduses jätkuvalt tugev­ dada heidutus- ja kaitsehoiakut, mille osaks on õppused ja

ü­ksuste paigutumine,“ tõdes president Karis.

Riigipea sõnul pole kahetsus­ väärselt Venemaa sõjaline eska­ latsioon Ukraina piiril lakanud. „Kutsume Venemaad üles oma tegevust lõpetama, võtma osa sisukast dialoogist ja suurenda­ ma läbipaistvust,“ rõhutas presi­ dent Karis. Riigipea väljendas tugevat toetust Ukraina ter­ ritoriaalsele terviklikkusele ja ­suveräänsusele.

Vabariigi President avaldas NATO peasekretärile tänu kind­ lameelsuse ja otsustavuse eest, millega ta on juhtinud liitlaste arutelusid üksmeelsete seisu­ kohtade kujundamisel.

President Karis ja NATO peasekretär Stoltenberg rääkisid kohtumisel NATO üksuste ko­ halolekust Eestis, mis on Balti regioonis tugeva heidutus- ja kaitsehoiaku lahutamatu osa.

Riigipea rõhutas, et ka Eesti annab oma panuse NATO ­ ­julgeolekusse.

Veel räägiti ettevalmistustest NATO tippkohtumiseks Madri­ dis.

Riigipea pressiavaldus: https:// president.ee/et/ametitegevus/ avaldused/53360-presi­ dent-alar-karise-pressiaval­ d u s - p r e s s i ko nve r e n t s i l - n a ­ to-peasekretari-jens-stoltenber­ giga (Allikas: VPK)

NATO 1. alalise miinitõrjegrupi juhtimise võttis üle Eesti mereväe ohvitser

„Mul on suur au asuda juhti­ ma NATO 1. alalist miinitõrje­ gruppi, mille ülesanneteks on hoida avatuna liitlastele vajali­ kud mereteed, sealhulgas mere­ teed Eestisse. NATO 1. alaline miinitõrjegrupp tagab selle, et liitlased saavad vägesid ja varus­tust kiiresti meritsi liiguta­ da, vajadusel ka Eestisse,“ ütles uus NATO 1. alalise miinitõrje­ grupi ülem kaptenleitnant Ott Laanemets.

Uue ülema ülesandeks on üksuse juhtimine ja lahingu­ valmiduse alalhoidmine NATO regeerimisvägede koosseisus.

See tähendab nii miinitõrjegrupi sisest väljaõpet, harjutusi liitlas­ riikidega, miinitõrjeoperatsioone kui ka NATO suurõppustel osa­ lemist.

Kaptenleitnant Ott Laane­ mets on varasemalt teeninud EML Sakala komandörina ja SNMCMG1 staabi ülemana.

Eesti on NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi panustanud alates 2005. aastast nii staabi­ laevade kui miinijahtijatega ning mehitanud üksuse ülema ja

Kolmapäeval toimus Miini­ sadama linnakus NATO 1. alalise miinitõrjegrupi (SNM­ CMG1) ülema vahetustsere­ moonia, kus kaptenleitnant Ott Laanemets võttis juhti­ mise üle Poola mereväelaselt kaptenleitnant Michal Dziu­ gan’ilt.

Pettusele vihjab ka ikonoklastist professor Jordan Peterson National Postis ilmunud arvamusloos. Petersoni tees: jõukas, privileegitud, eneskeskne teoreetiliselt demokraatlik Lääs on nii harjunud saama seda, mida soovib, et ei osata praeguses olukorras toime tulla. Näiteid on tal palju, pangandusest lennuliinideni.

Peterson väidab, et me liigume autoritaarse süsteemi suu­ nas, mille nurgakiviks on hirm. Tuttav, eks – nii valitses N. Liit eliit alamaid. Kas tõesti on see Põhja-Ameerika tulevik?

TÕNU NAELAPEA

Foto: mil.ee

Koroonaviiruse leviku tõttu jääb teist aastat järjest ära presidendi vastuvõtt vabariigi aastapäeval.

Kontsertlavastuse ja presi­ dent Alar Karise kõne Estonia teatrist 24. veebruaril toob ava­ likkuseni rahvusringhääling.

Vabariigi aastapäeva eel tun­ nustatakse riiklike teenete­ märkidega tublisid inimesi, kes on oma töö ja pühendumusega aidanud muuta Eesti elu pare­ maks ning ka Eesti sõpru, kes on andnud panuse koostöö edendamisse.

Vabariigi aastapäeva kont­ sertlavastuse kontseptsiooni kesk­ mes on eestlane kui küsiv inimene. Etendusele pakub rik­ kalikult ilmestavat ainest Eesti heliloojate looming. ,,Sel korral on lavastuse keskseks teljeks inimene oma ­ igapäevaste ja igavikuliste küsi­ mustega. Küsimuste esitamine on meie elu lahutamatu osa, mis viib edasi näiteks nii teaduses kui ka aitab mõtestada maailma meie ümber ning iseend selles.

Ja viimasel ajal näib küsimusi aina juurde tulevat,“ selgitas presidendi kultuurinõunik Ras­ mus Puur kontsertetenduse ideed.

Loomingulise meeskonna tuumikuks on lavastaja Jüri ­ Nael, muusikaline juht Mihhail Gerts ja kunstnik Emer Värk ning kontserdi produtsent on Priit Mikk ja telerežissöör Ove Musting. ERR-i iseseisvuspäeva ülekannete peaprodutsent on Hannela Lippus. (ERR/EE)

Reformierakonna toetuse tõus peatus Viimasest uuringufirma Nors­ tat Eesti tehtavast iganädala­ sest küsitluse tulemustest sel­ gub, et Eesti erakondade toe­ tuse pingereas esikohal oleva Reformierakonna toetus jäi samale tasemele võrreldes eelmise nädalaga, pisut kasvas toetus Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE).

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,7 %, EKRE-t 21,6 % ja Kes­ k­ erakonda 20,3 % vali­ misõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,3 %), Isamaa (7,2 %) ning Sotsiaaldemokraatlik Era­ kond (7,2 % ).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46 % ja opositsiooniera­ kondi 36 % vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. detsembrist 10. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisea­ list Eesti Vabariigi kodanikku.

(ERR/EE)

staabi ametikohti. Miinijahtijaga panustatakse üksusesse iga-aas­ taselt, ülema ja staabiga on varem panustatud ühel korral ­ aastatel 2016-2017. (KVPST/EE)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

3

Foto: kaitseministeerium

Euroopa Liidu kaitseministrid mõistsid Venemaa nõudmised üheselt hukka Kaitseminister Kalle Laanet ütles neljapäeval Euroopa Liidu kaitseministrite kohtu­ misel Prantsusmaal, et Euroo­ pa Liidu liikmesriikide kaitse­ ministrid näevad Venemaast lähtuvat ohtu ühtviisi ja mõistsid Venemaa nõudmised hukka. „Venemaa agressiivse ja es­ kaleeriva käitumise osas ollakse ka Euroopa Liidus üksmeelsed ning on selge, et me ei pea läbirääkimisi transatlantilise ­julgeolekuarhitektuuri üle. Sama tugev on toetus Ukraina toeta­ misele nii poliitiliselt kui ka praktilise abi näol,“ ütles

k­aitseminister Kalle Laanet. „Euroopa Liidul on selles krii­ sis oluline roll ja seda vajalike sanktsioonide kehtestamisel,“ ­lisas Laanet.

Minister lisas, et liitlased on valmis kõnelusi Venemaaga jät­ kama NATO-Vene nõukogus ja OSCE-s, aga Venemaa peab selleks koheselt vähendama ­sõjalisi pingeid Ukraina piiril.

Kaitse- ja välisministrite ühis­istungi fookuses oli stratee­ giline kompass, mille vastu­ võtmist on oodata Prantsuse Euroopa Liidu Nõukogu eesis­ tumise ajal märtsis.

Konsulaartoimingute hulk tõusis koroona-eelsele tasemele Välisministeeriumi tehtud konsulaartoimingute arv tõu­ sis eelmisel aastal pea samale tasemele, kui see oli 2019. aas­ tal, kuid viisade väljastamine on hoolimata mõningasest kasvust ikkagi kolm korda madalam kui koroonaeelsel ajal.

Eelmisel aastal tegid Eesti välisesindused, välisministee­ rium ja aukonsulid kokku 89 064 konsulaartoimingut. 2020. aastal tehti 76 892 ning 2019. aastal 90 747 sellist toimingut, vahendas ERRi portaal välis­ ministeeriumi edastatud and­ meid.

Kõige nõutum konsulaar­ teenus on isikut tõendavate do­ kumentide taotlemine ja kätte­ saamine: 2021. aastal viidi läbi 17 948 toimingut seoses passiga ja 13 980 toimingut ID-kaar­ diga. Aasta varem tehti passiga 14 247 toimingut ning 10 963 toimingut ID-kaardiga.

Populaarsuselt teisel kohal on toimingud e-residendi digi­ taalsete isikutunnistustega, mida eelmisel aastal tehti 12 873 ning 2020. aastal 11 458.

Võrreldes 2021. aastaga on e-residendi kaartidega läbi vii­ dud toimingute arv kasvanud 12 protsenti.

Viis enim konsulaartoimin­ guid tegevat Eesti välisesindust on läbi aastate samad: Helsingi, London ja esindused Venemaal.

Soome pealinnas tehti neid mullu 12 232, Londonis 5444, ­ Moskvas 4115, Peterburis 4017 ja Pihkvas 2968 konsulaar­ toi­

mingut.

Konsulaarteenused on näi­teks ka kodanike välisriiki re­ gist­ reeri­­mine; elamisloa taotluse edastamine, elamisloakaardi väljastamine; dokumentide le­ galiseerimine; dokumentide tel­ limine ja edastamine; korduva perekonnasündmuse tõendi väl­ jastamine pereregistrist ja pere­ konnasündmuse andmehõive pereregistrisse; digi-ID kaardi taotlemine ja väljastamine; len­ nu- ja laevalubade vahendamine jmt.

Viisataotluste arv kasvas eelmisel aastal 2020. aastaga võrreldes 57 protsenti, kuid oli siiski kolm korda väiksem kui koroonaeelsel ajal.

Eelmisel aastal esitati Eesti välisesindustes 52 534 viisataot­ lust, 2020. aastal 33 387 viisa­ taotlust, 2019. aastal aga 158 779 viisataotlust. Umbes kaks kolmandikku viisataotlustest ­esitatakse Venemaal, suurim osa Peterburis – mullu 24 395 ­taotlust.

Eelmisel aastal menetleti vii­ sataotlusi 22 välisesinduses.

Alates 1. jaanuarist 2022 võe­ takse viisataotlusi vastu 19 ­välisesinduses, menetlus on lõ­ petatud Schengeni alal, saatkon­ dades Pariisis, Stockholmis ja Helsingis.

2022. aasta alguse seisuga on Eesti sõlminud esinduslepingud viisade väljastamiseks 18 Schengeni liikmesriigiga. Eestit esindavad viisade väljastamisel 18 riiki – Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia,

2020. a juunis algatatud Euroopa Liidu strateegiline kompass on mahukas julge­ olekualgatus, mille koostami­ sega soovitakse ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arusaama julgeolekuväljakut­ setest ja rollist nendele vastami­ sel.

Kaitseministrite, NATO ja ÜRO esindajate kohtumise pea­ teemad olid Euroopa Liidu sõ­ jalised missioonid, sh Wagneri tegevus Malis, Vene vägede koondumine Ukraina piiril ja Euroopa Liidu kosmosepoliitika kaitsealgatuste vaatenurgast.

(KMPT/EE)

Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari 103 ­riigis.

Eesti esindab viisade väljas­ tamisel viit riiki – Hollandit, Leedut, Soomet, Rootsit ja Taanit 5 riigis. Ajutiselt esindas Eesti Poolat Valgevenes.

2022. aasta alguse seisuga saavad Eesti kodanikud lihtsus­ tatult - kas viisavabalt, e-viisaga või elektroonilise reisiloaga – reisida 144 riiki ning Euroopa Liidu liikmesriigi ülemeremaale ja -territooriumile.

Välisministeerium soovitab enne välismaale sõitmist tut­ vuda infoga veebilehel Reisi Targalt ning veebikonsuli Facebooki leheküljel. (ERR/EE)

Taani saadab Balti piirkonda fregati ja neli F-16 hävitajat Taani teeb NATO-le ettepane­ ku saata Balti piirkonda julgeolekut tugevdama 160 ­ sõduriga mereväe fregatt Peter Willemoes ja neli F-16 hävitajat, teatas riigi kaitse­ ministeerium esmaspäeval.

Fregatt Peter Willemoes asuks teele jaanuari keskel ja neli F-16 hävitajat jõuaks kohale jaanuari lõpus.

Välisminister Jeppe Kofodi sõnul on tegemist vastusega Venemaa poolse sõjaväe koon­ damisele Ukraina piiri ääres.

(ERR/EE)

Esmakordselt siirdati inimesele geneetiliselt muudetud sea süda USA-s siirdati parandamatu südamehaigusega mehele geneetiliselt muudetud sea süda. See oli esimene sedalaa­ di operatsioon ja esialgsetel andmetel operatsioon õnnes­ tus.

Marylandi ülikooli meditsii­ nikooli meeskonna läbi viidud operatsioon on üks esimesi, mis demonstreerib sea südame inimesele siirdamise võima­ likkust. Siirdamise viis läbi dr Bartley Griffith.

Kui siirdamine edukaks osu­ tub, loodavad teadlased leeven­ dada sigade organitega inim­ doonorite organite puudust.

57-aastase marylandlase David Bennetti jaoks oli sü­ dame siirdamine viimane või­ malus. „Kas surra või teha läbi see siirdamine. Ma tahan elada.

Ma tean, et see on lask pime­ dusse, aga see on minu viimane võimalus,“ ütles Bennett päev enne operatsiooni.

Operatsiooni läbiviimiseks sai ülikool vana-aastaõhtul era­ korralise loa USA toidu- ja ra­ vimiadministratsioonilt (FDA). „FDA kasutas meie andmeid ja eksperimentaalse sea and­ meid, et anda luba siirdamiseks lõppstaadiumis südamehaiguse­ ga patsiendile, kelle jaoks ei olnud muid ravivõimalusi,“ ­ ütles dr Muhammad Mohiud­ din, kes juhib ülikooli kseno­ transplan­ tatsiooni – loomade ­organite inimestele siirdamise – programmi.

Umbes 110 000 ameeriklast ootab praegu uut organit ja üle 6000 patsiendi aastas sureb, enne kui selle saab.

Bennetti geneetiliselt muude­ tud seasüdame andis Virginia osariigis Blacksburgis asuv re­

President Bideni toetus on langenud USA presidendi Joe Bideni toetus on langenud 33 prot­ sendini, mis on kõige mada­ lam toetus tema ametiaja jooksul.

53 protsenti ei kiida Bideni tegevust heaks, kümnel prot­ sendil arvamus puudub, näitab Quinnipiaci Ülikooli tehtud küsitlus.

Bideni toetust mõjutab viimase 40 aasta kiireim inflat­ sioon ja üha suurenevad naka­ tumisnäitajad. Eelmisel suvel koroonakriis veidi leevenes, aga nüüd levib omikronitüvi kiiresti ja nakatunute arv on rekordili­ selt suur.

Eri küsitlused näitavad, et valijatele on majanduse olukord eriti tähtis. Hinnatõus on tuntav iga inimese rahakotis ja selle eest peetakse vastutavaks just presidenti.

Sel aastal saab Bidenil täis esimene ametiaasta ja ees seisa­ vad kongressi vahevalimised.

(ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

generatiivse meditsiini ettevõte Revivicor. Sea süda eemaldati operatsiooni hommikul ja ühen­ dati spetsiaalse seadmega, mis hoidis seda kuni siirdamiseni töötamas.

Varasemad katsed sea sü­ dame inimesele siirdamiseks on ebaõnnestunud geneetiliste eri­ nevuste tõttu.

Seda probleemi on lahenda­ tud potentsiaalselt kahjulike geenide muutmise teel.

(D/Forte/EE)

4

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Talvine autoreis läbi USA Sirje Kiin Võtsime detsembris julguse kokku ja otsustasime, et pärast kaht aastat kodust pandeemiarežiimi sõidame nendeks pühadeks, jõuluks ja aastavahetuseks Floridasse, kus mu abikaasa Jacki pere­ liikmed elavad. Meil oli sõiduks teinegi põhjus: nimelt hellitame lootust leida seal meile uus kodu, sest Jack jääb kevadel Dakota Osariigi Ülikooli professuurist pensio­ nile.

Kuidas me ometi julgesime praegu autoga lausa kaks korda läbi USA sõita, kui pandeemia kogub jälle uusi tuure? Meid julgustas see, et oleme mõle­ ­ mad kolmekordselt vaktsineeri­ tud, kasutame ainult N95 maske, toitu ostame kaasa ja sööme autos või vabas õhus.

Inimestest hoiame eemale.

Kohtume ainult vaktsineeritud, tervete pereliikmetega. Usku­ sime, et nõnda on võimalik ohutult reisida, kui neid reeg­ leid täita. Lootsime, et püsime terved ega nakatu sel reisil ega koduski.

Pidasime autoreisi turvalise­ maks kui lendamist, sest USA siselendudel ei nõuta ju vaktsi­ neerimist ega testita kedagi.

Maski kandmine lennujaamades ja lennukis palju tunde järjest on meie jaoks tervislikel põh­ justel samuti välistatud. Mullu jätsime aastalõpu reisid ära, sest siis me polnud veel vaktsineeri­ tud.

Mõeldud-tehtud, pakkisime auto vajalikku kraami täis ja alustasime aegsasti enne jõulu ­ oma 1700 miili pikkust teekon­ da Madisonist, Lõuna-Dakotast New Port Richy’sse Florida läänerannikule. Algul oli plaan sõita ca kolm päeva, iga päev umbes 600 miili. Aga tegelikult venitasime sõidu ikkagi nelja­ päevaseks. Läbida tuli ühtekokku kaheksa osariiki, diagonaalis läbi enam kui poole USA terri­ tooriumi. Roolis istus ainult Jack, kellel on 54 aasta pikkune sõidukogemus pea kõigis osa­ riikides, suvel ja talvel. Miks mina roolis ei istunud, kuigi mul on nüüdseks USAs tehtud juhiload olemas, seda peate kü­ sima minu „vaeselt“ autojuhti­ misõpetajalt Jackilt endalt. Ma võin küll rahulikult sõita inimtühjal Dakotamaal ja meie väikeses ülikoolilinnas, aga suurtel linnadevahelistel ja -si­ sestel kiirteedel, kus autod ki­ hutavad kaheksas kuni kümnes reas kummaski suunas, tänan ei, see pole minu jaoks. Parem

Teekond Googli kaardi järgi.

Sirje Mehhiko lahes ujumas.

Sirje alligaatoriampsudega ja vähisabadega.

Nr. 2

ühtainust firmat, kus maskid olid rangelt nõutud, need olid McDonaldsi restoranid. Ken­ tuckys nägime pilti, kus terve kamp paadialuseid ehk parme istus koos McDonaldsi tualett­ ruumide ees, kõigil korralikult maskid ees, seal nad soojen­ dasid end äkitselt saabunud ­külmalaine sunnil. Mul oli kiu­ satus teha neist pilti, aga kartsin provotseerida ja tappa saada.

Floridas möödus puhkus imeilusasti: kohtusime vaktsi­ neeritud pereliikmetega nii kodu­ des kui väliterrassidel, jalutasime loodusparkides ja botaanikaedades, tegin loodus­ fotosid, mängisime lapselapsega minigolfi ja söötsime minikro­ kodille. Ujusin iga päev välibas­ seinis või ookeanis, kus vesi oli 25C. Ilmad olid ideaalsed, ikka 25 soojakraadi (75F), soojem kui tavaliselt Florida aastavahe­ tustel. Vihma saime natuke vaid ühel hommikul.

Uue potentsiaalse kodu otsin­ gud sujusid: leidsime mitu meeldivat piirkonda Florida läänerannikul, Clearwater’ist ja Tarpon Springist põhja poole, kus me sooviksime tulevikus elada. Mina tahaksin elada ookeani lähedal, et iga päev ujuda ja Jack unistab oma „me­ hekoopast“ ehk töökojast.

Meie reisiõnn pöördus aga täielikult tagasiteel Floridast koju Lõuna-Dakotasse. Kuna Jackil algas jaanuari teisel näda­ lal ülikooli õppetöö, pidime koju jõudma kindlal ajal.

Varusime tagasisõiduks igaks juhuks ekstra lisapäeva ning see kuluski rohkem kui marjaks ära.

(järgneb)

­karta kui kahetseda! piiril, kus peatusime suure­ Lõunasse sõidu ajal soosis joonelise nimega putkas „7 Star ilm meid täielikult: maanteed Diner“ ehk „Seitsme tähe söök­ olid heas korras ja ilmad la“. See tuletas mulle kontrast­ leebed, lumi ja jää ei olnud siis sel viisil meelde rahvasuus mitmes variandis levinud Mart veel Lõuna-Dakotasse ega ­ Iowasse veel saabunud, lõuna­ Raua epigrammi-vemmalvärssi poolsetest osariikidest rääki­ ühest Venemaa tualetikogemu­ mata. Iga peatusega läksid sest: ­temperatuurid soojemaks ja ilm Ma ilmas näinud mõndagi, ilusamaks, kuni jõudsime mis imekspanu väärib, Atlantani. Siis tabas meid tihe­ kuid Ufaas ma nägin peldikut, das 8-realises liikluses paaritun­ mis sita ära määrib. nine äge paduvihm, nn valge Oma pikal teekonnal nägime vesi, nii et nähtavus oli peaaegu et null. Vähendasime kiirust, osa kaubaautosid seisiski juba tee ääres. Venisime siiski aegla­ selt edasi sõita, mina tagaistmel hirmu täis, ei julenud iitsatada­ gi, kuni jõudsime vihmapilve alt välja.

Nelja päeva pärast saabusime sujuvalt sihtkohta, 25-kraadi­ sesse soojusse (75F). Peatusime reeglina pooltühjades Hampton Inni hotellides, kus kõik ette­ vaatusabinõud olid tarvitusele võetud. Hommikusöögi sai tuppa tellida või soovi korral sai ise maskis käia jooke ja sööke tuppa toomas. Kõikjal valitses ­ puhtus ja vaikus. Vannitoa peeg­ litel oli silt kinnitusega, et siin on kõik teie tervise huvides desinfitseeritud. Tundsime end hotellides üsna turvaliselt. Teisi Florida botaanikaaias. reisijaid oli vähe ja ka nemad hoidsid tarvilikku distantsi.

Toidu tellisime läbisõidu-­ akendest neis restoranides, mis juhtusid olema avatud, aga ­mitmel pool kogesime seda, et populaarsed söögikohad olid kinni. Kas personali puuduse või haiguste tõttu või siis ei tasunud äriliselt enam ära, ei tea. Oli kohti, kus sai tellida läbisõiduga toitu, aga restoran ise oli kinni. Tualetis sai kindla peale käia vaid bensiinijaama­ des.

Ameerika tualetikultuuri kii­ tuseks peab ütlema, et kõik tua­ letid meie pikal teekonnal olid puhtad ja hästi varustatud, alati jätkus tualettpaberit ja isegi kätekuivatid töötasid ka kõige kehvemas maantee-äärses put­ kas, näiteks Missouri ja Iowa Sirje ja Jack Tarponi järve ääres vabaõhurestoranis.

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Tuigerdades kriisist kriisini Ei saa Ontario poliitikuid sugugi kiita. Mis elu vähegi praegu talutavaks teeb, on taas keelatud. Lukustatud seis. Isegi juurdepääs toidu­ poes ja apteekides on piiratud kaubale, milleta inimene ela­ da ei saa. Miks rahvaesinda­ jad kõigi huvides õigeaegselt ei käitu, otsuseid ei langeta kärmelt, on mõistatuseks.

Kes ei oleks teadlik sellest, kuidas omikron, koroona viies variant on nagu tuulispüks püh­ kinud üle terve maailma, re­ kordiliselt nakatanud inimesi.

Tuues töökriisi. Inimesi lihtsalt ei ole enam ametikohtadel. Kas nakatanud või kartuse tõttu ee­ mal või on nende töökohad riigi otsuse tõttu suletud. On hinna­ tud, et üks viiest enne pandee­ miat ametis olnud töölisest enam ei ole samal töökohal.

Ning tööandjad on väga mures.

Kriis on kõige teravam ter­ vishoiusüsteemis ja hoolde­ kodudes. On olnud kuulda, et viimastes on õdesid, toetavat personali vallandatud, kuna keeldusid vaktsiini saamast. Õige kah. Selle süsti saamine on isiklik asi. Kui keeldud, ole kodus, hoia teistest eemale, loo­ tes nagu me kõik päevale, mil maailm on sellest needusest vaba. Aga need, kes hoolitsevad inimeste eest, kes statistiliselt on kõige rohkem viiruse surma­ ohvrid, vanadekodudes ea või tihti esinevate muude lisater­

Et elu planeedil Maa saaks rahumeelseks muutuda Harri Kivilo Lisaks suurtele inimkaotustele rindel ja tagalas on mõlemad maailmasõjad tekitanud väga suuri kulutusi paljudes riiki­ des sõdimisvõimukuse loo­ miseks, sõdimise kulutusteks ning selleks, et uuesti ehitada riigi ja eraisikute hooned, rajatised, põllud ja metsad, mida osati ulatuslikult hävita­ da.

Kõik need erinevad, sõdi­ misega otseselt ja kaudselt seonduvad kulud on olnud meeletult suured. Et arenenud riikides pole neid kulutusi tänaseni osatud tegemata jätta, on ülimalt mõistatuslik: Teise maailmasõja inimkaotused pole mingil viisil mõjutanud uute, palju suuremate hävitusvõimete­ ga relvade tootmist, kuigi 24.10.1945 loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ehk ÜRO, mis põhikirja kohaselt peab esmaste eesmärkidena: ,,säilitama rahvusvahelise rahu ja julgeoleku; arendama rah­ vusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja ­ enesemääramise põhimõtte aus­ tamise alusel; rakendama muid meetmeid üldise rahu kindlusta­

visehäirete tõttu haiglates, peaks olema kaitstud nii kuidas hetkel võimalik. Ja sunduslikult vaktsiini läbi, paraku, kuna paljude hirm või põhimõtted ­ toovad jonnakat vastupanu.

Haiglates on olukord eriti kriitiline. Need, kes arstiabi – näiteks vähihaiged, kirurgiga kohtumist, ootavad – peavad selle tõttu, et voodikohti lihtsalt ei ole, kannatama. Nagu need tasakaalukad, kes süsti järjekor­ ras ootavad. Tihti mitu kuud.

Haiglaõdedest on eriti puudu.

Kas nii-nimetatud läbi kõrbe­ mise tõttu, covid on sellise burn-out’i paljudele toonud. Või on ise nakatanud, isegi kui on kolm süsti saadud. Kuna haig­ lates, taastusraviasutustes ning vanadekodudes on sunduslik testimine. Positiivne selline nõuab teiste kaitseks isolatsioo­ ni. Ei ole teada, miks omikron nii kiiresti levib.

See teiste kaitsmine on võõras mõiste neile, kes on suurlevitajad. Eiravad regle­ mente, kogunevad arvukalt, on maskeerimata ja süstimata.

Haigestudes muidugi nõuavad haiglas tähelepanu. Kui kurb, et selline isekus eksisteerib ka tänapäeval. Keeldutakse võima­ likult ennetavatest süstidest – võimalik rõhutatud, kuna isegi kolm süsti ei tähenda veel ­immuunsust. Mida ehk ei saagi saavutada. Kuigi mõne, eriti lapsepõlve ohtlike viiruste vastu on leitud vaktsiine, ei saa keegi hetkel lausuda, et praeguse pan­ deemia tõttu kiiresti kujundatud vaktsiinid on tõhusad ega isegi eluaegsed. Võib-olla tulevikus on nii, et just nagu teetanusega,

kangestuskrambitõvega, on vaja pärast teatud aastate möödumist uuesti süsti. Ennetamaks hai­ gust, mis võib hauda viia.

Tunneme kõik just nö rinde­ töölistele nagu parameedikutele, arstidele, tuletõrjujatele, medõ­ dedele, paljudele teistele kahtle­ mata kaasa. Vägimehelikult/ naiselikult tehakse, mida vaja.

Enamik neist on oma elukutse valinud ligimese armastuse ­tõttu, hoolimine ja ravimine on neile aus ja siiras tegu. Ning peavad narride tõttu ise kanna­ tama, töö ülekoormuse, närvi­ pingete tõttu viimast välja pane­ ma. See pole õige.

Korduvalt on päevikupidaja rõhutanud, et reisimine eriti on alati olnud katkude levikute taga. Ent siiski on tähtsam Tädi Maalit või Onu Juuliust külasta­ da, kui mõistlikult käituda.

Ainus hetkeseisu stressi leevendaja paistab olevat huu­ mor. Mitte must, võllahuumor, kuigi päevikupidaja on viimases kategoorias küll viimasel kahel aastal kuulnud kilde, mis ta­ hes-tahtmata tõstavad suunurgad silmade poole. Kuid see on ka ajalooliselt olnud nii. Naer on terviseks. Tänapäeval peab ette­ vaatlik olema, et kellelegi koge­ mata konnasilmade peale ei astu, tihti teadmata solvata neid, keda saab tõesõna vaid õrna­ kesteks, lumehelvesteks pidada.

Tugevamad, enesekindlamad, täidavad arstide reglemente, hoiduvad ohtlikest olukordadest, tegutsevad nii, et elu saab edasi elada. Isegi kui nii, et sellist ei soovinud ega tahtnud. Nagu paljud emad, lohutades lapsi väikeste kriimustuste või mar­

raskil põlvede järgselt kuivata­ vad pisaraid, äiutades valu vai­ gistamiseks – küll saad terveks, küll valu möödub.

See on põhimõte, mida me kõik peaks jälgima. Mitte ene­ sevoli nõudes. Üheks valusa­ maks realiteediks paljudele on, et ei saa kirikus käia. Pühamus on ju alati julgustavat sõnumit kuulda. See tund, mil saab Jumala sõnast osa, antakse võimalus teistega koos laulda, on ehk üks positiivsemaid tunde nädalas.

Lukustamisel on mõju olnud mujal, asutustes, mis pakuvad olulist – meelelahutust. Kui jäl­ gida eeskirju, siis saab ka hetki, aega, mil ei pea muretsema, mõtlema füüsilise tervise, oma elu peale, vaid suunata tähele­ panu mujale. Jälle on poliitikud sulgenud needki uksed, seda saavad nad teha, kuna tegemist on avaliku sektoriga. Mille juhtida, opereerida on paljud ­tegevuskeskused, näiteks raama­ tukogud ning isegi ühistrans­ port, milles on ette nähtud veel­ gi sõitude kas kärpimist või pikemaid ooteaegu. Nii on enam kui 40 linna raamatukogu omikroni laine tõttu suletud.

Kust saab pensionär siis meele­ lahutust?

Möödunud nädala kolma­ päeval vallandas Toronto linn 461 töölist, kes ei suutnud kin­ nitada, et on vaktsineeritud, nii eirates augustikuist mandaati.

Karm otsus, aga õige, kuna nende hulgas oli isegi paramee­ dikuid, kes ju otseselt on rahva­ ga kontaktis. Ka vallandati äsja TTC palgalehelt sadu, kes keel­ dusid vaktsiini saamast. Seal ju

ka näotsi olek teistega.

Korrahoidjad ja politseigi pole pääsenud viiruse levikust.

Kolmes politseijaoskonnas oli seda tuvastatud möödunud nädalal – isegi politseiameti pealik kannatab COVIDi all.

See võib viia kuni kolmandiku politseijõududest isolatsiooni, isegi ehk koondamiseni (loe: kontoripersonal, sisetöölised, mitte võimsad võmmid ameti­ ühingust). Kuigi peab tunnista­ ma, et politseil on olnud kas ettevaatusest või muidu kartu­ sest, üsna madal avalikusolek, politseauto või jalapatrulli koh­ tamine on harvanähtud koge­ mus. Nagu ühistranspordilgi, kus valitsevad mitmes peatuses kodutud.

Nagu näeme, viiruse järel­ mõ­ jud on laialdased. Mitte ainult majanduslikud, aga ka sotsiaalsed. See mure, et me ühiskond on habras, ängi, vaim­ sete pingete all ja ka praktiliselt olles eemaldatud kõigest, mis loob inimese elu selliseks, et see on talutav, on hirmutav.

Mõni, kes seda suudab, naudib kodunt arvutiga ja virtuaalset, nagu Zoomiga, teistega suhtle­ mist. Enamik aga tahaks ikka teretada kaastöölisi, nendega rääkida lubatud hetkil muust kui kohustustest.

Mitte ainult hooldekodud ja haiglad ei näe ennekuulmatut pinget ja nende töölised stressi.

Kogu ühiskonna lõuend – vii­ sakusele ehitatud – on hargne­ mas, ning pärast loodetavat vii­ ruse leviku vaibumist võib olla inimkonna üks suuremaid kat­ sumusi, et seda taastada.

miseks.“ ÜRO Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab ­vastu võtta täitmiseks kohustus­ likke otsuseid, kusjuures üks selle viiest alalisest liikmest võib otsuse vetostada (alalisteks riikideks on ka Ameerika Ühendriigid ja Venemaa). ÜRO Julgeolekunõukogu oleks või­ nud aastatel 1946 kuni 1994 ­esitada Nõukogude Liidule ning Venemaa Föderatsioonile kuni tänaseni korraldusi lõpetamaks tegemised, mis olid takistanud „rakendamast üldise rahu kind­ lustamise meetmeid.“ Teise maailmasõja algatas Hitler Suur-Saksamaa loomi­ seks, mis hõlmas ka Nõukogude Liidu vallutamist. Peagi muutus sõja eesmärgiks Stalini tahe ,,ühendada kõigi maade prole­ taarlased“ Nõukogude Liidu osaks. Sõda lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga 8. mai õhtul 1945. Selleks ajaks oli Nõu­ kogude Liit jõudnud okupeerida ja annekteerida enamuse IdaEuroopa riikidest. Saksamaad karistati räigete inimsusevas­ taste kuritegude toimepanemise eest, kuid Nõukogude Liitu on kuni tänaseni osa riike pidanud koguni Euroopa riikide vabasta­ jaks.

Nüüd teame, et Saksamaa kuritegude aeg oli kestnud neli aastat, Nõukogude Liidul oli aga lastud Ida-Euroopa riike

oma kuritegelikus haardes hoida peaaegu pool sajandit – ilma et ÜRO oleks tajunud, et nende põhikirja alusel oleks nad pi­ danud alustama kohtumõistmist Nõukogude Liidu väga räigete inimsusevastaste kuritegude üle juba aastal 1950. Rahu kindlus­ tamiseks oli loodud 04.04.1949 sõjaline liit NATO, mis ,,põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastasti­ kust kaitset osutama“.

Kuna Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa olid lubanud oma liitlasele, Nõukogude Liidule, võtta sõjas erapooletuks jäänud riigid oma mõjusfääri, oli Nõukogude Liit asunud sõja lõpu osas rakendama oma, sõjas olemise, eesmärki ning järel­ danud, et mõjusfääri võtmine võib alatiseks püsima jääda. See järeldus on jäänud kehtima ka pärast seda, kui Nõukogude Liit oli end muutnud Venemaa Föderatsiooniks.

Nõukogude Liidu kuritegude karistamata jätmine on mõjuta­ nud ilmselt Ida-Euroopa riike arvama, et Venemaa tahab riike, mis Nõukogude Liit oli Teise maailmasõja keerises annektee­ rinud, lähitulevikus sõjaga ta­ gasi võtta. Arvama on hakatud sedagi, et kui riigi kaitsevõime­ kus on hästi kõrge, siis ei hakka teine riik oma võimusfääri jõuga suurendama. Ja nii ongi ­

nende riikide (sh Eesti) tänased valitsused, keda Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa olid lubanud Venemaal oma mõju­ sfääri hõivata, keskendunud uue sõja heidutamiseks igat liiki relvastuse ja kaitsevõimekuse ­ suurendamisele. Sõjavägede kõr­gemad juhid on üldiselt kin­ nitanud, et sõjaväe ülesanne on ainult sõdimine ning sellest tulenevalt on kerge vastase ­ heidutamiselt kiiresti üle minna sõjale, mis põhjustab nii vallu­ tajale kui kaitsjale väga laial­ dast inimeste ja vara hävitamisi.

Päevakorda ongi tekkinud Venemaa ja NATO erimeelsuste lahendamine. NATO on lubanud siiralt Venemaaga suhelda, kuid samas on NATO kinnitanud, et neil on olulised sõjalised või­ mekused ja valmisolek kaitsta oma liikmesriike iga ähvarduse tõrjumiseks. Oluline on tõdeda, et NATO sõjaline valmisolek ja võimekus oleneb põhiliselt siiski sellest, mida Ameerika ­ Ühendriigid tahavad saavutada nii enda huvides kui rahvusva­ helise rahu ja julgeoleku säilita­ miseks. Senini ei ole ei ÜRO, NATO, Euroopa Liit jõudnud tõdeda, et rahvusvahelist rahu saab tagada vaid siis, kui lõ­ petatakse planeedil Maa kõike­ hävitavate relvade tootmine ning senini toodetute kasutamist hakatakse rahvusvaheliste sea­ dustega oluliselt piirama.

Venemaal anti välja esimene mittekodaniku pass

TÕNU NAELAPEA

Moskva võimud andsid esma­ kordselt Venemaal välja mit­ tekodaniku ajutise passi, mille omanikuks sai Jakubdžan Hakimdžanov, vahendas Deutsche Welle Moskva ühis­ kondliku vaatluskomisjoni liikme Eva Merkatševa teadet.

Tema sõnul veetis Hakimd­ žanov üle kahe aasta välismaa­ laste ajutises kinnipidamiskes­ kuses, kuna võimud ei leidnud ühtegi riiki, kuhu teda depor­ teerida. Selle, et Hakimdžanovil ei ole ühegi riigi kodakondsust, tegi Vene politsei kindlaks mehe viimasel kinnipidamisel.

Vene president Vladimir Putin allkirjastas seaduse nii­ nimetatud rohelistest mitteko­ danike passidest eelmise aasta veebruaris ning see jõustus ­augustis.

Sellise isikutunnistuse võivad saada isikud, kellelt on kohtu otsusega võetud Venemaa koda­ kondsus, aga ka endise Nõu­ kogude Liidu kodanikud, kellel ei ole senini Vene passi. Doku­ ment kehtib kümme aastat ning annab õiguse ametlikult tööta­ da. (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Merle Karusoolt ilmus ,,14. juuni needus“

Foto: Kaupo Kikkas, Eesti Muusika Infokeskus

Ester Mägi 100

servatooriumis muusikateoree­ tiliste ainete õppejõud.

Ester Mägi sündis 10. jaanuril 1922 Tallinnas käsitöölisest isa ja koduperenaisest ema perre kolmanda ja noorima lapsena.

Muusika vastu tekkis Estril huvi juba lapsena, kui perre muretseti vanema õe Hilda soovil klaver. Õe eeskuju järgides hakkas Estergi klaveri­ mängu harjutama, mängides ­esialgu õe repertuaari kuuluvaid lugusid kuulmise järgi. Süste­ maatilisi klaveriõpinguid alustas neiu 16-aastaselt. Kui ta esimest korda klaveritundi läks, mängis ta ette Beethoveni Esimese sonaadi esimese osa. Helilooja ­ on ise öelnud, et keegi talle seda peale ei sundinud.

Pärast poolt aastat klaveri­ tunde soovitas Estri klaveriõpe­ taja Karin Prii astuda tal Tallinna konservatooriumi. 1938 ta seda tegigi ja sealsesse klave­ riosakonda jäi ta pikaks ajaks.

Kuna vahepeal algas sõda, oli tal klaveriõpetajaid mitu: Helmi Viitol-Mohrfeldt, Artur Lemba, Anna Klas ja viimasena Erika Franz.

Ta lõpetas 1941.a keskkooli, kuid siis algas sõda, mida helilooja kirjeldab väga raske ­ ajana oma elus. 1945.a haiges­ tusid ta käed ja edasised klaveriõpingud sattusid küsi­ märgi alla. Kon­ servatooriumis soovitati tal ­ajutiselt minna teise kateedrisse, näiteks muusikatea­ dusse. Karl Leichteri soovitusel astus ta kom­positsioonika­teed­ risse. Enese tutvustamiseks esi­ tas ta Heino Ellerile kaks laulu, mille ta eelmisel päeval kirjuta­ nud oli, ja võetigi vastu. Seal pääses ta Mart Saare klassi.

Saar juhtis tema tähelepanu rahvamuusikale ja üldse rahvus­ likkusele ning rääkis oma rah­ vaviiside kogumise ekspedit­ sioo­ nidest, millest Ester Mägi inspiratsiooni sai ja käis viise ka ise kogumas.

1951.a lõpetas Ester Mägi konservatooriumi ja läks kol­ meks aastaks Moskvasse aspi­ rantuuri, täiendades end prof.

Vissarion Šebarini käe all.

Tagasi Eestis, sai temast kuni 1984. aastani Tallinna Kon­

Ester Mäe looming on arvu­ kas, žanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väl­ jenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule.

Helilooja loomingu allikaks on tihtipeale rahvaviisid. Tema muusika on enamasti lüüriline, sageli vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline ja ilma suurte tun­ depuhanguteta.

Ester Mägi kirjutas palju kooriteoseid, kus tema väljen­ dus toetus rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt ­tsiteeris. Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi ,,Tuule tuba“ pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele.

Ester Mäe teoseid esitatud paljudes Lääne-Euroopa maa­ des, Skandinaavias ja Austraa­ lias, ta on saanud uute teoste tellimusi Rootsist ja Saksamaalt.

Teda on tunnustatud mitmete preemiate ja aumärkidega, teiste hulgas Riigivapi V klassi tee­ netemärgiga.

Ester Mägi lahkus 99-aas­ tasena 14. mail 2021.

Maestra Ester Mägi 100. sünniaastapäeva tähistasid Eesti muusikud kontserdiga, mis oli plaanitud juba eelmisesse aas­ tasse ning mille kava pandi kokku veel koos helilooja enda­ ga.

Ester Mägi mälestuskontser­ dil tegi kaasa kolm põlve muusikuid. Solistidena astusid üles Tuuri Dede (metsosopran), Mirjam Avango (klarnet), Hans Christian Aavik (viiul), Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon), Heiki Mätlik (ki­ tarr), Tähe-Lee Liiv (klaver), Kadri-Ann Sumera (klaver) ja Ene Salumäe (orel). Kaastege­ vad olid Tallinna kammer­ orkester, Eesti Rahvusmeeskoor ja segakoor HUIK!, dirigeerisid Andres Kaljuste, Mikk Üleoja ja Ode Pürg.

(Allikad: vikipeedia, ERR)

Möödunud aasta lõpus ilmus Merle Karusoolt raamat ,,14. juuni needus“. Raamatu tut­ vustuses on kirjas alljärgnev. ,,See algas möödunud sa­ jandil 1989. aastal. Pirgu Lauluja Näitemängu seltskond män­ gis Eesti Draamateatri väikeses saalis lavastust ,,Aruanne“.

Loeti Siberisse küüditatud naise päevikut ja lauldi laule tema laulikust.

Tegelesime elulugude kogu­ misega, see oli tollal Pirgu mõi­ sas me põhitöö. Etenduse lõpus tuli meie juurde minust to­ sinkond aastat vanem mees ja hakkas midagi nii ärevalt ja ­paljusõnaliselt nõudma, et me ei saanud aru, mida ta tahab. Jüri Lehtrand. Ta äreva kõne sisu oli, et me peame saama tutta­ vaks 1941. aastal küüditatud Virumaa lastega, kelle isad su­ rid laagrites, emad Siberis nälga ja kes kasvasid üles Aipolovo lastekodus. Me peame nende lood kirja panema. Me peame nemad ka lavale panema.

Aipolovo lapsed. Nii ma neid nimetan tänini, kuigi selles saa­ tuskaaslaste kogukonnas oli lap­ si ka Toguri väikelastekodust ja teisi ellujäänuid Vasjugani jõe äärsetest näljaküladest. Me

CD-plaatide müük kasvas Muusikavaldkonna müügi­ statistikaga tegelev MRC Data teatas, et möödunud aas­ tal müüdi 40,59 miljonit CD-plaati, mida on 1,1-prot­ senti rohkem kui aasta varem.

Hüpe CD-plaatide müügis toimus tänu Adele’ile ja Taylor Swiftile, sest Adele’i ,,30“ oli USAs enimmüüdud CD-plaat (kokku müüdi 898 000 plaati).

Teiseks ja kolmandaks enim­ müüdud CD-plaadid andis välja Swift, kelle hiljuti taassalves­ tatud versioone albumitest ,,Fearless“ ja ,,Red“ müüdi ­vastavalt 263 000 ja 237 000.

Kümne enimmüüdud CDplaadi hulgas on ka Swifti al­ bum ,,Evermore“, mida müüdi 213 000 ühikut, BTS-i ,,Map of the Soul: 7“ (210 000) ja ,,Be“ (187 000), samuti Olivia Rodrigo ,,Sour“ (195 000).

Aasta 2021 oli ka esimene, kui CD-plaatide müügist saadud tulu pärast 2004. aastat – mil formaadi müügist saadav tulu oli praeguse ajaga võrreldes eksponentsiaalselt suurem – ­ kasvas.

Adele’i ,,30“ aitas kaasa ka vinüülplaatide müügile, mis oli 2021. aasta detsembris suurim pärast 1991. aastat. Kokku müüdi detsembris umbes 2,11 miljonit vinüülplaati, ,,30“ oli neist ka kõige müüdum.

(ERR/EE)

Nr. 2

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni. Kui olud lubavad, avame veebruaris.

Teatame sellest ajalehes.

Lätti, Priit ja Roio, Maili.

Koge – keskaegne kau­ ba­ laev / The cog – a medieval merchant ship.

Eesti Meremuu­s eum, 2020.

t­ egime kümneid intervjuusid nende üleöö südame külge kasvanud inimestega, käisime kokkutulekutel, kopeerisime päe­vikuid, pabereid ja pilte, aga lavastust ei sündinud. Küm­ mekond aastat tagasi oli ETV-l plaanis teha Siberisse küüdita­ tud Virumaa lastest seriaal.

Tehti dokfilm „Mälestuste jõel“ (2011) meie võttegrupi käigust Vasjugani äärsetele haudadele.

Tänavu möödus sellest päe­ vast 80 aastat.

Enamik neist lastest on lah­ kunud. Nad ootasid oma lugu­ sid. Nad ei saa neid lugeda.

Nende hauad on laiali mitte ainult Eestimaal. Nende vane­ mad ja õed-vennad on koos Maarjamäe memoriaaltahvlitel.“

14. sajandi I poolel saabus Tallinna reidile kaubalaev. Ta polnud ainuke, kuid erinevalt paljudest teistest teame tema kohta päris palju. Ilmselt tabas laeva tugev torm, mis ta ranna lähedal uputas või kaldale paiskas. Nüüd välja kaevatuna ja muuseumi paigutatuna anna­ vad laev ja temalt leitud esemed hea ülevaate keskaegsest laeva­ ehitusest ja kaubaveost.

See laev on koge – üks peamisi keskajal kasutatud ­kaubalaevatüüpe. Niisugused kõhukad ühemastilised laevad ­ seila­ sid Põhja- ja Läänemere sadamate vahel ning ühendasid omavahel riike, linnu ja inimesi.

Koos kaupadega levisid ideed, keeled, oskused ja töövõtted ning kujunes välja kaubalinnade võrgustik, mida tänapäeval teame Hansa Liiduna.

Palamusel esilinastus Briti jazziväljaanne Lutsu ainetel tunnustas Eesti valminud film ,,Soo“ muusiku albumit Möödunud laupäeval, 8. jaa­ nuaril esilinastus Oskar Lutsu sünnikohas Palamusel kirja­ niku 135. sünniaastapäeva puhul uus Eesti mängufilm ,,Soo“, mille pidulik esilinas­ tus toimub 14. veebruaril Filmi produtsendi Tanel Tatteri sõnul on ,,Soo“ üks Oskar Lutsu põnevamaid teo­ seid. ,,Kui kaks aastat tagasi ­esilinastus Oskar Lutsu ,,Talve“, siis tõi see Eesti kinodesse 150 000 vaatajat ja filmist sai üks vaadatumaid Eesti filme läbi aegade. Saime sellest indu ja ­ julgustust tutvustada Eesti rah­ ­ vale kinolina kaudu ka seda osa Oskar Lutsu loomingust, mida veel nii laialt ei tunta.“ ,,Soo“ on eriline oma vär­ vikate karakterite ja ajaloolise raamistiku tõttu ning lugu andis võimaluse tuua kinolinale Eesti maalilised soomaastikud, kuid eelkõige on tegemist siiski ar­ mastuslooga, mille tegevus ­toimub 1917. aastal.

Film linastus Oskar Lutsu 135. sünniaastapäevale pühen­ datud pidustuste raames, mida korraldas Palamuse muuseum.

Sündmusel osalesid teiste seas filmi režissöör Ergo Kuld, stsenarist Martin Algus, produt­ sendid Tanel Tatter ja Veiko Esken ning peaosatäitjatest näitlejad Franz Malmsten, Hanna-Ly Aavik ja Martin Kork. Esilinastust külastas ka president Alar Karis. (PM/EE)

Ühendkuningriigi juhtiv džässväljaanne Jazzwise valis eesti muusiku Susanna Alek­ sandra albumi ,,The Siren“ üheks möödunud aasta pari­ maks džässalbumiks, vahen­ das ERRi portaal.

Oma albumiga nii Euroopas kui ka Jaapanis kriitikute heaks­ kiidu pälvinud eesti laulja ja laulukirjutaja märgiti ära džäss­ muusikute absoluutsete tippude seas, nagu näiteks Pat Metheny, Rosie Frater-Taylor ja Dara Tucker.

Jazzwise’i arvustaja Kevin Whitlocki hinnangul on ,,The Siren“ kogenud ja enesekindla vokalisti töö ning kriitik ennus­ tab Susanna Aleksandrale suurt läbimurret.

Algselt Jaapani plaadifirma Blue Gleam tellimusel valmi­ nud džässalbum ilmus pealkirja­ ga ,,Souls of the Night“, kuid rahvusvaheliselt avaldati see nime all ,,The Siren“.

Lisaks Susanna Aleksandrale musitseerivad albumil soome tippmuusikud Joonas Haavisto klaveril, Joonas Tuuri kontra­ bassil ning Ville Pynssi trum­ midel.

Susanna Aleksandralt on va­ rem ilmunud album ,,Miracles“ (2015) ning sellel kõlab peami­ selt artisti originaallooming, mis on inspireeritud džäss-, pop- ja folkmuusikast. (ERR/EE)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1087 1

2

3

4

5

6

7

15

16

17

22 27

28

29

20

24

30

31

11

25

26

32

34

35

36

37

38

39

40 46

10

47

48

41 49

50

42

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Jooginõu.

5. Eesti Põllumajanduse Akadeemia.

8. Kaitsepolitsei.

12. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

13. Kindral (ingl.k. lüh.).

14. Hädasolija hüüe.

15. Uimastava lõhnaga igihaljas rabataim.

16. John Lennoni abikaasa perek. nimi.

17. Pildi ümbris.

18. Peakorter.

20. Turteltuvi (ingl.k.).

22. Robinsoni kaaslane.

24. _____ Vegas.

27. Esimese keelena omandatud keel.

31. Teat. värv.

33. Paljudes (aja) mõõteriistades kasutatav osa.

34. Põlatu, kogukonnast väljaheidetu.

35. Väliseesti ajakirjanik (snd 1951).

36. Barbar, (kultuurivarade) hävitaja, lõhkuja.

37. Mi-diees (muus.).

38. Peremees, käskija;

härra, saks.

40. Köetav hoone v. ruum higistami­ seks, vihtlemiseks, pesemiseks.

41. Sõjavägi.

46. Vinnid, vistrikud.

49. Orjus.

51. (Peidetud) varandus.

52. Sina (mitm.).

53. Toronto Eesti Meeskoor.

54. Hea käitumise ja maitsega intelligentne naine.

55. Minevikuvorm sõnast ,,saama“.

56. _____ Lanka.

57. J_____, jalgpall kõnek.

ALLA:

1. Koeratõug.

2. Vaikselt (tagurpidi).

3. Mitte sinna.

4. Nuhk.

5. Mina (ld.k.).

6. Sama, mis 33. par.

7. Elektriseadise elekt­rood.

8. Mitte sile.

9. _____atne, osavõtmatu, loid.

10. Politsei- ja Piirivalveamet.

11. Mõistus, aru, taip.

Eestlanna moekollektsioon võitis Los Angelese disainikonkursil pronksauhinna Vilve Undi moekollektsioon ,,Ääremaa… / Periphery…“ võitis Los Angelese rahvusva­ helisel disainikonkursil Inter­ national Design Awards (IDA) moedisaini kategoorias pronk­ s­ auhinna (Bronze Prize in Apparel Category / Runway Collections), vahendas uudist ERRi portaal.

IDA festival toimus 15. korda ning sellel osales disainereid enam kui 80 riigist.

43

44

Algus ja ots

Paremale: 1. Raev, 5. Mine, 9. EAK,

21

23

33

Ristsõna nr. 1086 LAHENDUS

Nädala retsept

14

9

Volli veste

T

51

8

13

19

S

12. (K)apsi, 13. Usin, 14. (M)eie, 15.

Kiil, 16. Uusaasta, 18. Kallas, 20.

Umb, 21. Bio, 23. Baar, 27. SKP, 30.

Iks, 31. Taiga, 32. Ora, 33. (Kari) kakar, 35. Naa, 36. Keres, 38.

Ape(tiit), 39. Urm, 40. Kett, 41.

Rek(et), 42. TES, 45. Timpan, 50.

Maserati, 54. Aara, 55. Are, 56.

Ambi, 57. Laar, 58. Iva, 59. Kaat(er), 60. ERKI. Alla: 1. Rakk, 2. Apia, 3. Esil, 4. Vill, 5. Muusika, 6. Isu, 7. Nisu, 8. Enam, 9. Ees, 10. Ait, 11. Kea, 17. ABBA, 19.

Abiks, 22. Oskar, 24. Ainu, 25. Agar, 26. Raam, 27. Sokk, 28. Kree, 29.

Part, 31. Treki, 34. Apetiit, 37. Ette, 43. Erak, 44. Sama, 46. Male, 47.

Paar, 48. Arak, 49. Nari, 50. Mai, 51.

Arv, 52. Sea, 53. TBA.

12

18

I

45

19. Rahaline auhind; ergutusraha.

21. Lahtine v klaasitud ruum elamu küljes.

23. Angerjas (ingl.k.).

24. Tühi jutt, loba.

25. Sama, mis 12. par.

26. Ruum mitmesugusteks ettevõtmisteks.

27. Vehklemisstiil.

28. Linnumagus.

29. ______ oli aus saunamees.

30. Kansas Department of Agriculture.

32. Torontos elanud Kihnust pärit kunstnik-naivist (1899-1994).

34. Poola härra.

36. Hobuse järel veetav neljarattaline veok.

39. Tekib põlemisel.

40. Metsaand.

42. Tee. 43. Teat. kunstiteos.

44. Üksiklane.

45. _____l, kaugel.

46. Accommodated Testing Services.

47. Papagoi.

48. Sedaviisi.

50. Üks end. maailma suurimaid heliplaadifirmasid.

Naljanurk Õpetaja noomib lapsi: ,,Palun võtke teatavaks, et ka mina ei ole teiega alati rahu, kuid mina ei lähe teie vanematele kaebama.“ • Naime mehele: ,,Kui ma loteriiga võidan, siis ostan endale kasuka.“ ,,Aga kui ei võida?“ küsib mees. ,,Siis ostad sina.“

Foto: Hele-Mai Alamaa

Kapsapirukad Marika Blossfeldt Umbes 60 pirukat Kapsapirukad on minu lemmik­ pirukad. Mu ristiema Ella Suurkusk tegi maailma parimat suure plaadi kapsapirukat. Ja ma kahetsen tänaseni, et ma mitte kunagi ei palunud temalt retsepti. Ise olen teinud väike­ seid pirukaid Lia Rosenthali natuke kohendatud retsepti järgi. Kuna pirukate tegemine võtab palju aega, teen alati topeltportsu – ja retsept siin ongi topeltports. Panen pirukad kuuekaupa sügavkülma, siis on nii hea neid ahjus soojaks lasta ja „värskelt küpsetatud“ piru­ kaid nautida. Täidise kompo­ nendid keedan tihtipeale juba päev varem valmis.

Täidis: 1 väiksem kapsapea 6 muna soola, pipart Tainas: 2 pakki kuivpärmi 60 ml kuuma vett 1 tl vahtrasiirupit või mett 200 g võid 240 ml külma vett 960 ml täisteranisujahu 1 tl soola 1 munavalge, lahtiklopitud 1 munakollane, lahtiklopitud Täidis:

1 Lõika kapsas väikesteks tük­ kideks ja keeda vähese veega pehmeks, kurna ja lase jahtuda.

Vilve Unt vastandab oma 2 Keeda munad kõvaks (8 loomingus teemad nagu päris minutit) ja jahuta külmas vees. mood ja pärimusmood, glo­ 3 Haki keedetud munad ja sega baalne mood ja lokaalne mood. kapsaga.

(ERR/EE) 4 Maitsesta soola ja pipraga.

7

Nõrgematel hetketel oskan vahel praalida. Nigu varemgi kir­ jutatud, olen autodidakt. Sõna, mille teadmine toob mulle nati uhkust rinda. Põle ma kõrgkoolis käinud, nigu vist enamus tänapäeval.

Ets see-eest on. Noorsand on selline, kes oma hintelekti hoiab vaka all, ei soovi, nigu minagi, tähelepanu. Ah et miks ma siis kirjutan? Igav on mudu, eriti praegu. Järgneb sellest, mu arust loogiliselt, et Etsi külaskäigud on alati teretulnud.

Peletavad igavust, lubab mõnusaid vilusoofilisi vestlusi, tõr­ juvad kuiva, ülikaine igapäevase eemale.

Vist igapäevane põle nii üksluine, kui just kirja panin. Ei tahagi kursis olla. Muu maailmaga suhe tähendab patseerin­ gutel võhivõõrastega tere vahetada, apteegis kassapidajatega, kes Wallyt alati tervitavad, kuna too känd oskab olla viisakas ja villast visata – ning ongi kik. Ei simmaneid, ei vana-aasta koosviibimisi, ei kontserteid, ei isegi vahel risturanis lasta teiste tehtud roogadel hea maitsta. See’p see võlu seal on. Ise ep pia ostma, vaaritama, iljem pesema tisse, ku kuivad veel kappi panna. See lihtne tegevus, mis vajalik, et hing oleks sees, on tõeste aeganõudev.

Oligi siis, et professor Ets, nigu ma teda vahel nimetan, ku ta hoogu läheb, asus arutama kõrgmõistust, tema sõnul abstrakt­sust. Mis olevat vilusoofia esivanem. Tema jutu järgi esinevad iinlased kui vilusoovia eri koolkondade loojatena.

Mina vastu, tuhka, on oopis viiruse levitajad, iidamast ajast saadik. Ets tunnistas, et Läänes teatakse iina vilusoofiast vähe, arvatakse, et vanad kreeklased, nigu too Aristoteles, Platon olla esimesed suured tissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes ikka arule tuginesid, mette abstraktusele. Viimane on ju tänapäeval moes, ku uskuda mõnda narri, kes avalikult esi­ neb. Kuid nihkun teemalt.

Pärisin, miks just kreeka tähestikuga kirjeldadatakse vii­ ruse laineid. Isegi minusugune maamühakas teab, et viies täht kreeklastel on epsilon, pärast deltat. Ja et ütleme alguse ja otsa kohta a ja o, kreeklased samuti, alpha ja omega.

Ets vastas, et mul õigus, omikron on tähestiku lõpu poole.

Siis kohe-kohe tuleb upsilon, meite üpsilon, mida lapsepõlves tundsin igrekuna. Nii et oleme viiruse nimetami­ sel ehk lõpu poole jõudmas, ku võrrelda angliski tähestikuga.

Nemad ju ütlevad, ku asjast aru ei saa, et see neile vaid kree­ ka keel. Kas too möllav iina aigus sõna kuuleb, on teine asi.

Aga kahe, ühe noorema, teise tublisti vanema suure mõtle­ ja järgi (vähemalt meite katuse all nad on) virvendab kaugel põhjus olla lootusrikas ning optimistlik. Kui ma selle igreki faasi ka üle elan, no mida siis enam karta. Omega tuleb ju niikunii. Haud.

VABARNA VOLLI Tainas: 5 Kuumuta ahi 200 °C-ni (390 F).

6 Sulata kuivpärm 60 ml kuu­ mas vees ja lisa vahtrasiirup või mesi. Sega. 10 minuti jooksul peaks pärm hakkama vahutama, see on ka kinnitus, et ta on elus.

7 Mõõda jahu ja sool kaussi.

8 Sulata või keskmisel kuumu­ sel väikses potis. Kui või on sulanud, lisa külm vesi ja sega.

Või ja vee segu peaks tunduma käele soe, kuid mitte tuline 9 Lisa pärmisegu ja sega.

10 Lisa pärmi- ja võisegu jahule ja sega puulusikaga üht­ laseks tainaks.

11 Võta tainas kausist välja ja sõtku kätega. Tainas ei tohiks käte külge kleepuma jääda. Kui vaja, lisa natuke jahu.

12 Selle retsepti puhul ei ole tainal vaja seista ega kerkida, nagu pärmitaina puhul tavaliselt kombeks on. Pirukate vormi­ misega võid alustada kohe.

13 Raputa natuke jahu tööpin­ nale, võta üks peotäis tainast ja rulli õhukeseks kihiks.

14 Kui sul on olemas piru­ kavorm, siis kasuta seda. Kui mitte, leia majapidamisest klaas või väike kauss, millega saad tainast lõigata umbes 9,5 cm läbimõõduga ümmargusi ket­ taid. Eemalda ülejäänud tainas ja pane kõrvale.

15 Pintselda tainaketta väli­ mine äär munavalgega üle, see aitab pirukapooltel kokku jääda.

16 Aseta ketta keskele natuke kapsatäidist.

17 Tõsta servad kokku. Vajuta ääred näppudega kinni. Suru kahvliga muster sisse, see aitab pirukapooltel veelgi paremini kinni püsida.

18 Aseta pirukad küpsetus­ paberiga kaetud ahjuplaadile.

19 Jätka samamoodi, kuni esimene pannitäis pirukaid on vormitud.

20 Määri pirukad teise pintsliga munakollasega üle ning pane 15 minutiks ahju küpsema.

21 Jätka, kuni kogu tainas on ära kasutatud.

Serveeri köögiviljapuljongi või kondileemega, millele on ­lisatud rohkelt värskeid ürte.

8

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Are Russians expecting to go to war?

That’s a question not easy to answer. The most recent sur­ vey in December 2021 by the Levada Centre shows that at least two out of five were con­ vinced that war is either highly likely or unavoidable.

In August of 2021 fully 48% of Russians believed that Russia should intervene in eastern Ukraine. It must be noted that the terminology – “intervene” – of the survey does not reflect the reality of Russia’s current activity in Ukraine. While the Kremlin vehemently denies any participation of its troops in the attack on Ukrainian forces, a court in Rostov let the cat slip out of the bag. In December it confirmed that food was being supplied to Russian units fight­ ing in Donetsk and Lugansk in Ukraine. It’s reaffirmed in court documents.

The most recent deployment of troops alongside Ukraine’s border is the second one of 2021. Most observers see this as much more than an expres­ sion of nostalgia for the powerful Soviet past. They see the saber­rattling as a deliberate strategy for Putin.

The Kremlin insists that the West is to blame for the present crisis and this narrative has ­captured a receptive audience in Russia.

In Russia, many are con­ vinced that conflict is inevi­ table, even justified. Putin has been able to control the dis­ course as to why a show of strength is necessary: NATO has expanded eastward to Russia’s border and has been grooming Ukraine for NATO membership. This is a red line that cannot be crossed, which Russians see as a reasonable position.

However, the Russian mena­ cing posture is also driven by Putin’s insatiable need to re­ main powerful and regain popu­ larity. The invasion and annex­ ation of Crimea in 2014 boosted popular support for him domes­ tically. It was viewed as Putin’s triumphal seizure. Although the takeover was universally con­ demned in the West, the radical left and some far-right group­ ings in Europe (a few also in the U.S. and Canada) found the Russian action to be warranted, with some even praising it.

The boost in his popularity for appropriating Crimea has surely been one of Putin’s

c­ urrent motivations. He’s set on maintaining his image as a strong leader, not intimidated by any Western encroachments on “his territory”, maintaining Russia as a world power which is not to be underestimated.

Russia has denied any inten­ tion of deployment for an inva­ sion. While Levada’s polling showed that another two fifths of Russians believe war is un­ likely and 15% totally ruled out any war, exactly half of the respondents still accused the ­ USA and NATO as the instiga­ tors of the current confronta­ tion. Sixteen percent pinned the blame on Ukraine for heightened tensions. Only four percent blamed Russia.

Do sanctions have any effect on the attitudes of Russians? In 2017, fully 68% said they are not concerned about any anti­Russian sanctions. This was a 10% increase from the previous year. The sanctions, extended to July of 2018 by the EU also elicited an increase to 60% of respondents who expressed a negative view of the EU and the USA. While the popularity of Putin has had its highs and lows, most Russians still adhere to the government version on inter­ national issues. (Opinion and attitude polling in Russia can be tricky. Western re­ searchers are convinced that many Russians, recalling the possible consequences of being seen as anti-Soviet, give only pro-Kremlin responses.) But observers are convinced that ­ Russians in general are not ­enthusiastic about war.

What about Russia’s military operations in Chechenia, South Ossetia, Crimea, now in Ukraine and Syria? They were not seen as full-blown, largescale conflicts. The 2014 assault into Ukraine’s Donbas, after the quick seizure of Crimea, was generally applauded by Rus­ sians. But as it became obvious that the Donbas conflict was deadly and ruinous, the public soon adopted the Kremlin’s ­defensive justification: Russia is not to blame. Kyiv and Washington are the cause of the destruction and loss of life. And of course, as Moscow insists, it’s not really a war.

Despite the Kremlin’s ramped-up propaganda, fully 66% of Russians aged between 18 and 24 feel positively about

Nr. 2

The Estonian American National Council announces 2022 Winner of the EANC Henrik Visnapuu Arts and Letters Award The Estonian American Na­­tional Council (EANC) is pleased to announce, on the anniversary of Henrik Visnapuu’s birth on January 2, 1890, that the winner of the re-established Henrik Visnapuu award is author Elin Toona.

Her masterful memoir In Exile: A Life Story of War and Peace, first published in English (2013) and then in Estonian (Pagulusse, 2017), was nomi­ nated by The Economist maga­ zine as one of the Best Books of 2013. This is Elin’s personal account of the horrors she and her family experienced during WWII followed by an even more confusing peacetime in class-conscious post-war Eng­ land while adult “DP’s” (Displaced Persons) and Elin struggled to find their identity.

Other titles from her pen include the novels Puuingel ­ (‘The Wooden Angel’); Lotu­ kata; Sipelgas Sinise kausi all (‘An Ant Beneath the Blue Bowl’); Kaleviküla viimane tütar (‘The Last Daughter of Kaleviküla’); Kolm Valget Tuvi (‘Three White Doves’); and Mihkel, muuseas (‘Mihkel, By the Way’). She has also written a biography about her renowned grandfather Ernst Enno, and the life story of her grandmother, Ella. Her other published works include short fiction, poetry, oral stories and newspaper articles in the Estonian and ­ English languages.

Elin Toona is a two-time winner of the Visnapuu Award.

She was first recognized with a Henrik Visnapuu Foundation prize in 1966 for her debut Estonian language novel Puuingel, about the life of a refugee Estonian girl navigating a new life in London.

Elin Toona was born in 1937 in Estonia. Her father was ­director Enn Toona; her grand­ father was the well-known ­author and poet Ernst Enno. In 1944 Elin fled the Soviet terror, escaping to Germany with her mother, actress Liki Toona and grandmother Ella. They moved to Great Britain four years later.

In London, Elin studied drama, and by the 1960s she had per­ formed on the silver screen and the smaller screen. In 1967 Ms. Toona married and moved to

Ukraine. Western observers see the relative unwillingness of the younger generation to fight.

War is a vocation for young people and conscripts, most of whom don’t want to be mobi­ lized. Can Putin’s full-blown rhetoric overcome this?

LAAS LEIVAT

It has been the long standing tradition of the Estonian Flag Society to present to the team of athletes competing at the Olympics, a set of the Estonian tri-colour, in all sizes, to be used at all possible occasions at the Olympic Games. Accepting the flags on behalf of the delegation going to Beijing is Siim Sukles (in the centre), president of the Estonian Olympic Committee. On the left, E. Jaak Roosaare and Jüri Trei, president of the Society, on the right.

Florida, USA. Her passion for writing began in Great Britain and continued in the United States. She is a member of numerous literary associations, ­ including The Estonian Writers’ Union, the Estonian PEN Club, and the National League of American PEN Women.

The EANC Henrik Visnapuu Award will be officially pre­ sented at the Tallinn Kirjanike Maja (‘Writers House’) later in January. The Estonian American National Council (Eesti Rah­vus­ komitee Ühendriikides, ERKÜ) offers this award in partnership with the Estonian Writers’ Union and the Luunja Municipial Government.

The judges panel consisted of Sirje Kiin, Ph.D., represent­ ing the Estonian American National Council, Inc.; poet Jürgen Rooste, representing the Estonian Writers’ Union; and Toomas Liivamägi, Luunja educator and high school prin­ cipal, representing the Luunja municipality, birthplace of Henrik Visnapuu and home of the Henrik Visnapuu museum.

Elin Toona is being re­ cognized for her lifetime work as both an Estonian and English-language writer whose works explore the experience of exile and refugee life abroad, in the context of a young Estonian forced to flee her homeland due to the Soviet invasion of the country in 1944. She deals with the complicated and at times seemingly indefinable existen­ tial questions and challenges of adapting to a life in exile.

The EANC Henrik Visnapuu Award includes a cash prize of $2500 from the EANC and an artistic work commissioned by

Luunja municipality from an Estonian artist. This year Leonhard Lapin received the commission to produce the award.

One of the judges, Sirje Kiin, voiced the opinion that “the need for such an international award is shown by the fact that we received nominations for fifteen strong candidates from ­ six countries, with the works being in five languages: Esto­ nian, English, Finnish, Russian, and German. We expanded the categories, so that besides literature, nominations were ­ received in the areas of art, ­ music, and historical research. ­ The award winner Elin Toona is a symbol both historically and metaphorically. Her recent re­ turn to her homeland from exile and her double Visnapuu award, starting and ending her long creative journey, make a whole and satisfactory circle.”

In addition to Elin Toona, the six finalists included Sirje Okas Ainso (USA), Hilary Bird and Juhani Püttsepp (Estonia), Leonhard Salman (Russia) and Reijo Roos (Finland).

About the EANC Henrik Visnapuu Award for Arts and Letters The first Henrik Visnapuu Prize was established by the Henrik Visnapuu Foundation (USA) in 1952 and consistently awarded annually through 2007, after which the award was dis­ continued due to the organizers’ death.

In 2020, the Estonian American National Council de­ cided to re-establish a literary and cultural award in Visna­ puu’s name, to be awarded ­every other year. Fifteen excel­ lent candidates were submitted by the April 1, 2021 deadline, and included submissions from the United States, Estonia, Russia, Finland, Germany and Canada.

The Award is given in recog­ nition of Estonia and diaspora­related works of poetry, prose, memoirs, or research, and may also be given for cultural works, visual and performing arts, events introducing the Estonian (Continued on page 9)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

The National Archives of Estonia is calling for grant applications in the field of collection, preservation, and publicization of Estonian cultural heritage created by expatriates or about expatriates

The poster for the My Estonian Career Path consultations in January 2022.

Photo: minukarjaar.ee

The Estonian Ministry of Culture’s latest plans to support integration Vincent Teetsov Since the early 2000s, the Estonian government’s at­ tempts to bring more people to Estonia have grown into a hefty bundle of promotional materials. There are websites designed to increase tourism (Visit Estonia) and to increase immigration through avenues of employment (Work in Estonia), business (Invest in Estonia and Startup Estonia), and academia (Study in Estonia and Research in Estonia), to name a few. If you’re interested in Estonia, one of these sites will likely have provided you informa­ tion at one point or another, ensuring you get your facts from an official, direct source.

While these sites contain an abundance of information, there is still a chance you might have missed out on programs that are available to you; ways that pro­ spective and recent immigrants, as well as people who are disconnected from Estonian ­ society, can form a closer ­ connection. This is why the ­ Estonian government seeks to directly communicate with tar­ get audiences to prompt action, so no one is left to figure things out alone.

For example, in early January 2022, the Estonian Ministry of Culture’s Depart­ ment of Cultural Diversity sent out a newsletter with a roundup of resources on living in Estonia, shared from all over the web, in English, Russian, and Estonian.

The resource in English from this particular newsletter that was the most useful was the Eesti Töötukassa’s (Unem­ploy­ ment Insurance Fund) site, minukarjäär.ee. Most recently, ­ they have been advertising five group counselling sessions, be­ tween the 28th and 31st of January, 2022, about career paths in Estonia. These will take place online, as well as in-person in Tallinn and Jõhvi.

If you’re looking for a con­ densed, verbal version of the details found through Work in Estonia, this could be a suitable place to start.

More offerings like this are happening in English than in previous years. For instance, there is an online virtual semi­ nar at the end of January on “Becoming a business owner in Estonia” with career specialist Lemme-Getter Metsala. The seminar runs through services available within the country for supporting the path of an entre­ preneur, and tips for success in running your own business.

Another resource shared in the Ministry of Culture’s recent communications was a trilin­ gual portal put together by stu­ dents from Tallinna Ülikool (Tallinn University) for recent immigrants who want to send their children to Estonian schools. The portal is quite ba­ sic, but clearly outlines the structure of staff in Estonian schools and their duties, as would be needed to navigate a child’s school experience. In this same theme, there is a list of school supplies guardians should expect to purchase for their child, and where one can buy these supplies.

For all those who have ever contemplated a move to Esto­ nia, including Canadians and Americans, these tools will in­ crease the likelihood of integra­ tion into Estonian society and decrease the likelihood of dependency on an expat ­ ­community.

The latest driver behind these communications and tools is a new initiative approved by the government of Estonia in November 2021: the Cohesive Estonia Development Plan 2021–-2030. The plan strives to integrate people of other nationalities into Estonian ­ society and help them adapt. ­ Piret Hartman, Undersecretary for Cultural Diversity, con­ tended in a subsequent article that Estonia has been moving towards a “two-way” style of integration, beyond what she argues to have been the “one­ way” approach of the 1990s, where a secure place was grant­ ed only to those already fluent in the Estonian language.

Hartman writes of the intent to increase the number of job

The National Archives of Estonia is calling for grant applications for projects that support the collection, preserva­ tion and publicization of Esto­ nian cultural heritage created by expatriates or about expatriates.

Cultural heritage refers to both oral and material heritage, including folklore, life stories and memories, musical tradi­ tion, documents, photographs, audiovisual heritage, publica­ tions, works of art, etc.

The call is within the frame­ work of the Global Estonian Program, created by the Estonian Ministry of Foreign Affairs. The call is financed by the Estonian Government from the budget of the Ministry of Education and Research. The total size of the fund is €118,000. Both organisations and individuals can apply for support.

The following activities can be funded: • recording, indexing, describ­ ing, physically arranging, restoring, mapping and collect­ ing (field work, acquisition actions, transport of archives), preparing for digitization, and digitizing of Estonian historical and cultural heritage created by expatriates or about expatriates in order to preserve Estonian cultural heritage and make it available to the public (on the web, in print and/or in a memory institution).

• creating data collections/data­ bases/information portals re­ ­

garding the above mentioned cultural heritage.

• preparing and conducting ­surveys; • creating websites, compiling publications and exhibitions; • developing of cultural heri­ tage cooperation networks (organising info sessions, semi­ nars, and other events) • counselling communities on practical archival work (orga­ nising trainings and professional guidance on archiving for Estonian communities outside of the country); • cooperation projects between Estonian and foreign memory institutions in order to arrange, describe and make available Estonian historical and cultural heritage created by expatriates or about expatriates; • research on the history and cultural heritage of the Estonian diaspora related to the collec­ tion, arrangement, or publicity of archival material or cultural heritage. NB! The application must include a list of the source materials of the proposed publi­ cation; • publication of already com­ pleted manuscripts on the Estonian diaspora. NB! The application must include a list of the source materials of the proposed publication; • preparation and distribution of information materials (in print or online) on the prin­ ciples of work processes in archives, libraries and museums; • research on Estonian cultural

opportunities for other na­ tionalities, to foster closer ties between each individual to Estonia. This is a reason for the aforementioned career counsel­ ling sessions.

Principles of integration are to be applied everywhere else, though, in “social policy, educa­ tion policy, security policy, and cultural events.” That is, under­ standing and communication between nationalities will not just take place in school and work, but in leisure activities, too.

In a separate report for the Lõimumis/kohanemisprogramm (Integration/Adjustment Pro­ gram) 2022–2025, the Ministry of Culture shared their measure­ ments of a number of indexes of integration. One index was the “Proportion of people of other nationalities with active Estonian language skills” and the “Proportion of non-Estonian speakers of other nationalities.”

In 2020, 41% of respondents were reported to have been ­fluent in Estonian (encompass­ ing comprehension, speaking, and writing). 8% did not speak Estonian. The Ministry’s goal is to increase the rate of fluency to 50% by 2023.

With that in mind, an apt

The Estonian…

9

heritage created by expatriates or about expatriates.

The application deadline is February 7, 2022 (incl.). The Archival Committee will make its decisions on 18 February 2022.

Please send your application to rahvusarhiiv@ra.ee or by mail to the following address: Rahvusarhiiv, Nooruse 3, 50411 Tartu, Estonia, quoting the reference “Global Estonian ­ Program.“ Committee members: Mart Orav (magazine “Aka­ deemia,“ Chairman of the Committee), Andero Adamson (Ministry of Education and Research, Vice-Chairman of the Committee), Martin Eessalu (Ministry of Education and Research), Sirje Karis (Tartu City Museum), Lea Kõiv (Tallinn City Archives), Ilme Mäesalu (Estonian National Heritage Board), Priit Raudkivi (Tallinn University), Priit Rohtmets (University of Tartu), Jüri Viikberg (Tallinn Univer­ sity), Raimo Raag (Uppsala University) and Kadri Linnas (Estonian Ministry of Foreign Affairs).

Contact person: Kristi Ots, kris­ ti.ots@ra.ee, +372 738 7511.

Estonian archival centres operating abroad, whose main ­ task is to collect, preserve and enable access to Estonian cul­ tural heritage (including the ­acquisition of archives of other organisations and persons), and associations and co-operation networks of organisations estab­ lished to support this goal can apply for an operating grant.

Visnapuu was born on January 2, 1890 in Helme parish, Estonia. He fled the ­ Soviet occupation to Germany in 1944 and emigrated to the United States in 1949. Henrik

Visnapuu died on April 3, 1951 in Long Island, New York, at the age of 61.

Henrik Visnapuu was one of the most prolific and multi­ faceted of Estonian authors; he has over 30 publications to his name, including more than 20 poetry collections, memoirs, scripts, romantic verse, and essay books. As a high-level ­ government official in Estonia during the late 1930s he helped shape and significantly in­ fluenced the entire country’s cultural policy of the time, but also in 1941–1944 during years of war and the occupation.

Contacts for more information: Sirje Kiin, USA: +1 (605) 270 1391, sirjekiin@hotmail.com Jürgen Rooste, Estonia: e mail: armastatudpoeet@hotmail.com, +372 55 990675 Estonian Amer­i­ can National Council: www. estosite.org

o­ bservation was made that new immigrants may take language courses several times, yet still not possess the confidence to speak. Encouraging social prac­ tice outside of a classroom setting is necessary then to ­ ­increase fluency.

The government of Estonia’s latest surge of resources goes beyond marketing, instead func­ tioning like an active dialogue with every resident of Estonia, to maximize their potential, across linguistic abilities and cultural backgrounds.

(Continued from page 8)

diaspora, culture, or history in Estonian or another language.

The Estonian American National Council, founded in in 1952, is the nationally-elected representative organization of Estonian Americans and a regis­ tered 501(c)(3) nonprofit orga­ nization representing the in­ terests of Estonian Americans in the United States and Estonia, and is dedicated to preserving and sustaining Estonian culture and heritage. For further infor­ mation, see the website www. estosite.org.

About Henrik Visnapuu

10

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Nr. 2

On the Wall: Michel Sittow and the soul of portrait painting Vincent Teetsov Back in January 2018 and continuing until May of that year, a succession of artistic, musical, academic, and cine­ matic events took place around the facilities of the National Gallery of Art in Washington D.C., falling in line with the 100th anniver­ sary of the Estonian Republic.

One of these events was an exhibition based around the art of court painter Michel Sittow, who is known for his portraits of European royalty in the late 15th and early 16th centuries.

After three and a half months in the United States, the paintings were shown at the Kumu Art Museum in Tallinn, having been brought back to the painter’s place of origin.

Michel Sittow is thought to have been born in 1469 in what was then the city of Reval. His mother, Margarethe Mölnare, was from a rich merchant family of Swedish-speaking ­ Finns; and his father, Clawes van der Sittow, was Dutch. As his father was an artist whose painting and woodworking handiwork could be seen around the city, young Michel was first given a glimpse of his future profession early on.

At age 15, Sittow moved to Bruges, in modern-day Bel­ gium, then part of the Hanseatic League, where he studied under the tutelage of Hans Memling for the next four years. It’s often expressed that this period of learning made him the painter that the world knows him as today. In these years, he was ­ absorbing the stylistic ap­ proaches of early Netherlandish artists.

Accentuate the positive The slender one is certainly not embarrassed to publicly acknowledge a fondness, occa­ sionally too much so, for what in the Ashkenazi culture is known as schmaltz. It is actually rendered goose fat, ­ used in cooking, but in Yiddish, the language of the Orthodox, it has become to mean sappiness, excessive sentimentality. And if there ­ ever was a place for that, our trying times often simply cry out for emotion that is not negative.

Then we have the German equivalent of this, schlagsahne.

Again, food is the root, it means whipped cream, but is used often to describe excess.

For whipped cream also is very fatty, cholesterol-laced, and ­unnecessary on either pastry or topping a good cuppa of java.

But it does taste good occasion­ ally. Moderate consumption, as advised by Doctor Slim is, however, advised.

The same applies to music.

The lean machine may turn to

The point at which he began painting his most famous works was in the year 1492, when Queen Isabella I of Castile hired him and several other ­artists to work in her and King Ferdinand II’s court in Spain. In this position, he was employed for 10 years, becoming a ­favourite of the monarchy there.

Between the end of this tenure and his death in 1525, ­ Sittow completed projects across Europe, for royalty (in­ cluding members of the House of Habsburg) and churches in the Netherlands, Denmark, Finland, and then back in Spain.

Like most men of his time, Sittow followed in his father’s footsteps and took up the liveli­ hood and skills that were most feasible to attain. He had a ­secure springboard into getting the education he needed, which then opened up the most lucra­ tive form of artistic patronage around. Thematically, on this steady path, there wasn’t room for experimentation. Thus, in the artwork of Michel Sittow, we see an emphasis on portraits and religious imagery.

It’s within these guidelines and in finer details that we find the artist behind the paintings.

In The Virgin with Child and Apple, a painting attributed to Sittow, and also Catherine of Aragón as the Magdalene, the way he paints makes it such that features like hair have palpable weight and a respon­ ­ siveness to light. Curls have a delicacy that settles beautifully against weathered faces. In Portrait of a Man with the Pearl, the beard he paints is wiry, and shimmers in strands between muted tones. Portrait

sappiness, overwrought tunes at times. As at present. The German whipped cream idea was applied to sentimental yet popular songs, performed and listened to at their peak in the 1930’s. Known as schlagers, they entered the Estonian musi­ cal scene, many popular songs had the German melody, Estonian words. The category is still vibrant and alive, just check the German pop charts, and take the journey on YouTube when you are feeling down.

The slimster has for the last 22 months (has it really been that long?) relied on YouTube for musical diversion, much needed these days. And feels no shame listening to the likes of Julius La Rosa, one of the best crooners of all time, with some excellent performances being backed up by the best big bands of that era. Sinatra, Bing, Como, Bennett, Nat King Cole, the list is long.

But certainly a favourite tho much maligned is Johnny Mercer. Perhaps the derision of others stems from the over­ wrought number “Autumn Leaves”, performed by many,

John Hand in the introductory lecture to the National Gallery of Art’s exhibition, we see the influence of illumination in the work of Sittow’s colleague in Spain, Juan de Flandes. In de Flandes’ painting The Temp­ tation of Christ, the Devil appears as a man in monastic ­ robes, with webbed feet and horns, for which a similar scene interpretation appears in a ­manuscript that Queen Isabella I would have had in her posses­ sion. The style of these artists was permeable to other art around them.

Michel Sittow’s painting Portrait of a Man with the Pearl (15151517), from the Palacio Real de Madrid.

of a Man with a Book also stands out among the many ­faces seen in Sittow’s work, for the way he captures the man’s hopeful eyes looking up high to the left. Otherwise, the faces of royalty are vulnerable and downcast, as if they are aware of a deeper root of melancholy not known to the viewer. Is this intended to be relatable, or ­pious?

Maryan W. Ainsworth from The Met in New York City writes, “...Early Netherlandish paintings reveal the pursuit of a common goal – to make the painted image vividly present and to render the unseen palpa­ ble... Artists attempted to en­ gage the viewer by depicting figures that serve as metaphors

but Mercer’s is perhaps the measuring stick. Mercer was one of three composers of the tune. The melody alone is truly sappy, (rivaled perhaps only by Dr. Zhivago’s “Lara’s theme”).

Which was composed by Maurice Jarre. As an interesting sidebar, Jarre’s son Jean-Michel Jarre was and is among the most adventuresome and groundbreaking composers of electronic music. The pinecone, or apple, acorn did not fall far from the tree in compositional skills, but certainly the genres are as different as night and day.

Pardon the digressions, yet they are necessary to explain the fixation that developed once again over the recent Christmas holidays. Boy, as these words are being typed in the New Year, they are still playing Yuletide sappy songs in our strip-mall’s muzak system.

Enough already, it is a new year!

Hence it must be emphasized that the splinter does l­isten to other songs on YouTube, having learned to search by category.

Feel-good songs is a popular one presently. Can’t go wrong.

for o­urselves in the way they pose, gesture, or directly ad­ dress us...”

When oil paint was applied to wood panels, of which the Baltic region was a common source incidentally, Sittow al­ lowed us, to an extent, to deter­ mine the motive for thoughts portrayed. For all of these stylistic points, we can survey ­ Sittow’s oeuvre of paintings, side by side with his contempo­ raries, and appraise it as a faith­ ful extension of the early Netherlandish style further across Europe.

The J. Paul Getty Museum describes how manuscript illu­ mination also made its way into the style of Sittow and his peers. As pointed out by curator

Then there is by the month search – these ­aging ears heard, after many d­ecades, the song “January” by Pilot, a most-up­ lifting melody from the 70’s.

Sappy lyrics make it qualify for this pontification. It is also good to have millennial off­ spring; “Sidur Pidur Gaas Gaas” (Clutch brake gas gas) by 42GO is a good, bouncy qua­ si-rap song, with a bevy of Estonian beauties m ­ aking the video surpass the value of the invigorating song. It was a new experience, the skinny one had never heard of this number. Do check this one out, if crooning schmaltz is not for you. Even if, like many and the undersigned, you do not care for rap.

Finally, a Mercer favourite – and there are plenty to choose from, including “Moon River”, “It’s Only a Paper Moon” and the seasonally appropriate but scorned by the PC thought police who read things into ­

Because Sittow was not a­ ccustomed to signing his crea­ tions, detective work has been required to determine which paintings are his. Based on this sleuthing, it can be said that within the royal courts of Renaissance-era Europe, Michel Sittow’s hand guided the way we now see quite a few wellknown monarchs and other ­figures of the period. Yes, these images he made solidified the visibility of each subject’s ­power, but also their connection to humanity.

After moving around so much, Sittow eventually re­ turned to Reval, where he had family property and was a member of the Guild of Kanut.

In the wake of his career, the walls of palaces and churches were adorned with his ­creations, and then in museums and private collections.

Artists have a different kind of social influence than queens, kings, dukes, or duchesses, but within their artistic efforts, por­ trait artists assemble a highlight reel of all the divergent, note­ worthy personalities they have gotten to know, and perhaps influenced themselves, in their ­ lifetime. This is the soul of the art of painting portraits.

i­nnocent words, “Baby It’s Cold Outside”. (These simple ears just loved the recording by Märt Matsoo and Raja Raudsepp, a duet of this lovely song a few years back).

The gracile guy refers in the title to “Accentuate the Positive”, of which Mercer was the lyricist. The song opens thus: “You’ve got to accentuate the positive/ Eliminate the nega­ tive/ Latch on to the affirma­ tive/ Don’t mess with Mister-InBetween”.

Now, how can you go wrong listening to this oldie, written for the 1944 movie “Here Come the Waves”? It is present in the growing, certainly not slender record collection, and available, of course, in multiple versions on YouTube. Feeling blue and sad, anxious and depressed? A dose of Mercer, ­ others of his generation will assuredly provide welcome ­ stress relief.

OTEPÄÄ SLIM

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

What Canada has to learn from Estonian Startup Culture Robyn Laider I’ve recently started a new youth entrepreneurial pro­ gram for a Startup idea I have in the gaming sector.

Don’t laugh – were it not for having a March birthday, I would “easily” be within the cut-off age. The program is wonderful, it’s called “Busi­ ness in the Streets” and is run by a not-for-profit organisa­ tion in Toronto. I highly recom­ mend checking it out, it’s one of the best I’ve par­ ticipated in.

I’ve participated in a surpris­ ing number of these types of programs by now. I suppose that makes me (depending on your opinion) a dreamer, a serial entrepreneur, really dumb since it doesn’t seem to stick ;), or obsessive. The actual truth is just that this is an absolute ­passion of mine. As much as I love being entrepreneurial, I almost enjoy learning about it ­ even more. I want to learn, so I can help others along their way too.

To date, I have completed a Bachelor of Business Adminis­ tration program; a Student Summer Startup program of­ fered by the Canadian Govern­ ment; a Student Startup Bootcamp (in Estonia); a few Garage48 and Lift99 events (also in Estonia); Entrepre­ neurship 101 by MaRS; and the Business in the Streets Bootcamp. I’ve also recently learned about another one that focuses on not-for-profits by the Groundswell Alternative Busi­ ness School, that looks very ­interesting!

I’ve also read quite a few books on the subject, and one of these books in particular: Perform – The Unsexy Truth About (Startup) Success by Stoyan Yankov & Cristobal Alonso from Estonia’s Startup Wise Guys, really got me think­ ing about the differences be­ tween how Estonia and Canada do Startups.

Amazingly, I think it can actually be summed up in a ­ sentence, but I will offer a more descriptive answer as well.

In a sentence: In Estonia, to be an Entrepreneur means to be a part of the founding team. In North America, it means to be a person with an idea.

What do I mean by this?

Well, here is a bit of a run down of my typical Canadian and Estonian Startup experien­ ces: Canada: In Canadian Startup events and programs, and even in the business hubs – which I have also experienced, the only ­people participating, and really the only people invited, are the people with an idea. You are taught how to build your idea, probably over a few weeks to months, introduced to mentors, told how to find external people, given a great commu­ ­ nity of other business leaders to mentor you, and are surrounded

by other people who are trying to build their business as well.

So you will likely get tons of leads on where to hire people, where to find the cheapest logos, and how to build an ­ MVP. But you will essentially still be surrounded by people like you, and really doing it alone. A pitch comes at the end, or maybe at the beginning when you give a rough idea of what you want to do on your ­appl­ication.

Estonia: You are given 48 hours, literally straight, or sometimes ­ stretched out over 5 days, to create an entire company and MVP. You start by pitching your idea to 20–100 people or more. In this group are pro­ grammers, designers, people with ideas, and people who just want to take part in a Startup or hone their skills. If, after your pitch, you don’t get enough people to build your team, you take your skills and you join another person’s team with the expertise you have to offer.

In the Canadian version, ­everyone who is in the program gets taught things like: what an MVP is, how to make a busi­ ness canvas, how to make a customer profile, and how to pitch. In the Estonian version, the idea person and possibly the business minded person learn those things, and they bring this information back to their team and explain it, divvy out priori­ ties and tasks, and all try to get the MVP up and running from scratch.

The ideas don’t need to be serious, a friend of mine took part in a program where he made an app with the url “Placebo.works” which was just a fun way of making you feel better on a down day. It’s less about the end result, and more about the process and learning how these things are done. The crazy part, though, is that so many Estonian businesses start out here.

In the Canadian model, idea people are the most essential, in the Estonian model, I’d say programmers are the most ­ essential, but really the most ­ ­essential part is the mix.

In my opinion, the Estonian way is the way forward for all Startups, and the fact that no one but Estonia has fully under­ stood this yet, except maybe Silicon Valley – but I’ve never been, is why Estonia has so many Startups, and so MANY successful ones.

The closest I’ve experienced to the Estonian method here in Canada was in my final year during my business degree. We had to create a movement as part of our final project. I didn’t have an idea back then, and I didn’t have the confidence to offer much expertise, but the concept was right on the money.

In many ways, that professor was ahead of his time, but the idea suffered from the fact that we all came from the same ­major, which made our mixture

of skills rather poor.

This idea of a mixture of skills is what I find so crucial and lacking in the Canadian Startup experience. The book I mentioned earlier, Perform – The Unsexy Truth About (Startup) Success, highlights the importance of co-founders, someone to complement the skills you yourself don’t have: “Not a single person has all the necessary skills to get a venture going. Solo founders need to take many shortcuts.” (p. 77) In Canada however, having taken so many different courses, I feel as though “co-founders” are equally magical and incre­ dibly dangerous. A co-founder is something that, apparently, just happens because none of my Canadian courses have ever covered the legal or practical aspects of co-founders, and could be considered to be seen as a negative - because then you have to *shocked gasp* share in your glory. In Canada, it feels like you have to go it alone.

You may be surrounded by mentors, but you’re still ­generally the only one moving the effort forward.

I think this idea of creating something together though, even if it’s not with a co-founder, but in a more diverse platform of people coming together, is the secret to being successful. I also think it’s probably the best part of the experience I’ve had in the Estonian programs. In the Business in the Street program, we get this a little bit with our cohorts as they work on their own ideas, and is one of the reasons that it is the best Canadian program I’ve done so far.

I’m fairly convinced, how­ ever, that until we in Canada learn to be less siloed in our areas of expertise or in our ­ understanding of what “entre­ ­ preneurship” means and how it is represented, we will never reach the same kind of Startup success Estonia has.

What do I think we can do about it here? Well, I’d love to start running Estonian style Startup sessions in Canadian schools, but in truth they might have to be run in high schools!

I feel like we become quite narrowly focused by the time ­ we declare our majors, and it would be great to start building a change.

I also think we could start by inviting more people into the business / Startup hubs we have in Canada. While I was visiting the Canadian ones, they were often guarded fortresses where only the interviewed and ­accepted could work and create in peace. In Estonia, they were hubs of excitement. People were working and taking semi­ nars, and you could rent desks and come up to visit. People would sit there working on their own projects, talk to the person in the next desk and start work­ ing on ideas together. Most ­everyone I knew in Estonia who tried to get a Startup up and running went to these spaces, because it’s where the program­ mers would be. In Canada, the only people here (in my ex­

11

Photo: visitestonia.com

Kid’s Corner: Touring through Tallinn with the Tallinna vanalinnaseiklus game Vincent Teetsov For families with teens and slightly older children visiting the capital of Estonia, you might not want to totally switch off your smartphone device. The reason isn’t so that you can scroll Instagram.

Rather, it’s to try out a game that will show you around Tallinn in a slightly different way than you would on your own.

Promoted by Visit Estonia, the Estonian Tourist Board, Tallinna vanalinnaseiklus (Tal­ linn Old Town Adventure) is a mobile game made by the adven­ ture company known as 360 KRAADI. For 15 Euros, you can down­ load the game to your smart­ phone, and a small group of players, such as a family visit­ ing Tallinn on vacation, can walk around the Old Town and learn about its history in an ­entertaining way.

With the game open on your group’s chosen device, moving towards specific historic points in the Old Town will prompt you to answer trivia questions.

You’ll need to be shrewd about avoiding certain areas in your quest to answer questions, because some locations will ­ penalize you and drain points ­ from your total score over the course of gameplay. The game lasts between an hour and a half to two hours. It takes place out­ doors and it’s possible to play it at any time of day or with any kind of weather conditions.

perience) are the ideas people.

So what’s next? Am I look­ ing for my own co-founder?

Quite possibly, my tech skills are not exactly top notch, and I’m doing a tech-based service.

My Startup, MapTavern, was actually started in one of the Estonian Startup programs, and while it’s taken me a long while to get it going again properly – thanks to completing a Master’s, COVID, moving, and a whole second business (www. robynlaider.com)! – much of what is making my current Canadian projects successful though is what was learned in those Estonian trials by fire.

I’ll let you know how it goes.

For large travel groups of over 12 people in size, you can book a session with the com­ pany to play another version of the game, where teams of three to five people are given a mobile device with the game ­ loaded onto it. A company guide will be around to instruct players.

Beyond Tallinna vanalinnaseiklus is a roster of 360 KRAADI mobile games that will throw you into other cities in Estonia. Namely, the Jüri von Kaufmann series. In these games, you follow the trail laid out by a fictional German merchant, “...to go through as ­ many different checkpoints on the map as possible, solve riddles, increase the score by ­ giving the correct answers and thus find the message that Jüri left You.” These games have a fairly open-ended strategy and are not restricted in the time taken to complete them, so you can play at a more leisurely pace, or pick and choose which checkpoints you address first.

Installments of the game can be accessed for the cities of Haap­ salu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn, Tartu, and Viljandi.

While some families may wish to limit screen time on vacation, this shows us how the use of devices can be complementary to the physical, educational ­moments that travel gives us.

This company genuinely covers a full 360 degrees of ­adventure activities. From them, you can rent canoes, fat tire bikes for all-terrain cycling, touring skates, snowshoes, and more. But then you can also hire them to take you out on guided day trips, such as two hours of skating on a frozen bog, or a hike and a hearty out­ door meal prepared over a fire.

Another offering for kids and teens is an activity session where participants learn how to build their own Formula One style race cars and race against each other in a final rally.

It makes sense why 360 KRAADI’s products and ser­ vices have been promoted by Visit Estonia. They provide clever solutions to address ­people’s broadly different tastes in recreation across Estonia, whether you want to be in the city or the wilderness, with a guide or leading your own way.

12

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Kelly Sildaru on olümpial favoriit Hiina pealinnas Pekingis (kõik katuse all spordialad) ja sadade kilomeetrite kaugusel külmades mägedes (suusad, kelgud, bobid jne) algavad juba 2. veebruaril taliolümpiamängud.

Eriliselt, sest ikka kestab Covid-19 pandeemia, mis välistab vahetu publiku ja seab ranged piirangud kogu olümpia­ perele. Aga mängud loodetavasti ikka toimuvad ja võitjad saavad austatud ning telepublik ela­ muse.

Sportlased lunastavad praegu viimaseid osavõtjapääsmeid ja annavad võistlusvormile viimast lihvi, spordiüldsus innustab at­ leete endast parimat andma ja püüab ennustada, keda saadab edu.

Eesti sportlasi sõidab Pekingisse 30 ümber. Viimaste uudiste valguses on suurim edušanss freestyle-suusatajal Kelly Sildarul. Eelmisel olüm­ pial, 2018. aastal Pyeungchan­ gis, jäi toona pargisõidus kind­ lalt maailma parim olnud, aga treeningul kukkunud ja vigas­ tatud Kellyl teatavasti käimata.

Nüüd on neiu 19, vahepeal mahtusid ta ellu nii peremured ja treeneri vahetus, kooli lõpe­ tamine kui füüsiliselt plikast naiseks kasvamine, aga vastupi­ diselt paljude kartusele on Sildaru taas kõige kõrgemas tipus. Oma trumpalal – pargi­ ­ sõidus – on ta kestval hooajal võitnud mõlemad MK-etapid, rennisõidus (kus on olnud maailmameister), sai hiljuti ­ USAs Mammoth Mountainis MK-etapil teise koha. Lähi­näda­ lail võistleb Kelly Colorado mägedes Aspenis taas (on palju­ kordne võitja!) ekstreemspordi olümpiaks peetavatel X-män­ gudel. Eesti neiu hetkevormi näitab seegi, et ta uus suur rivaal hiinlanna Eilen Gu ­ ­hirmuga X-mängudest loobus ja koju olümpiaks harjutama ­sõitis.

Veel kahe eestlase tase küünib selleni, et nende medal olümpialt ei oleks ülisuur ülla­ tus. Kahevõistleja Kristjan Ilves tegi hiljuti Euroopas kaasa rea MK-etappe, võttes enamikul juhtudest kohad teise kümne keskel, aga korra pretendeeris ­ ka esikolmikusse ja jäi vaid napilt neljandaks. Kristjan on hea suusahüppaja, aga veidi nõrgem suusataja ja see tähen­ dab, et briljantne hüpe võib talle suusarajale minnes anda ­ edumaa, mida rivaalidel raske tagasi sõita.

Peaaegu sama lugu on kiirui­ sutaja Marten Liiviga, kes võib kõigis nüanssides õnnestunud sõiduga teenida oma lemmik­ distantsil väga kõrge koha.

Calgary MK-etapil ja eelmisel aastal MMil oli ta viies, miks ei võiks Marten olümpial veel paar kohta kerkida. Kahjuks küll sai ta hiljuti Hollandis rattatrennis vigastuse, mistõttu ­ ei startinud üksikdistantside Euroopa meistrivõistlustel, aga aega ravimiseks ja puhkamiseks veel on.

Pekingisse sõidab Eestist veel murdmaa- ja mäesuusata­ jaid, iluuisutajaid ja laskesuusa­ tajaid. Kahjuks ei teeninud olümpiapileteid curlinguesin­ dused. Küll aga esindab Eesti ratastoolicurling riiki pärismän­ gude järel Pekingis toimuval eriolümpial.

Mulluse aasta parimateks tunnistati vehklejad Aasta sportlased valitakse Eestis kolme hääletusvooru (rahvas, spordialaliidud, spor­ diajakirjanikud) tulemuste liit­ misel. Ikka kütab kirgi küsimus, kas valitakse parimaid või popu­ laarsemaid, kas eelistada kitsa ala säravat medalit või ülipopulaarse spordiala tublit ­ esindajat.

Läinud aasta tulemuste põh­ jal hääletas Eesti rahvas oma parimaks naissportlaseks maail­ ma seitsmenda tennisisti, WTA aastalõputurniiri finalisti Anett Kontaveidi, aga alaliitude ja ajakirjanike arvamused kalluta­ sid kausi siiski Tokyo olümpial epeevehklemises individuaal­ pronksi ning kaptenina nais­ konnakulla teeninud Katrina Lehise kasuks.

Parimaks meesatleediks tun­ nistati üksmeelselt Tokyo olüm­ pial läbi aegade kiireimas 400 m tõkkejooksufinaalis Eesti rekordi järgmisse sekundisse ­ ­viinud Rasmus Mägi. Võist­ kondade arvestuses jätkus loo­ giliselt epeenaiskonna Katrina Lehise, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrichi edu.

Ning jälle loogilise jätkuna tee­ nis 2021. aasta treeneri kuldse Kristjani (Berliini 1936. aasta raskekaalumaadluse kahekordse võitja Kristjan Palusalu auks) epeenaiskonna olümpiakullale aidanud Kaido Kaabermaa.

Aasta parima noorsportlase tun­ nustuse pälvis auhinna kätte­ saamise hetkel veel 14-aastane olnud, aga juba Euroopa täiskasvanute hõbe ujuja Eneli Jefimova.

Spordis on nii perelisa kui pereheitmisi Aastavahetuse järel on mit­ mel pallimängualal lahti üle­ minekuaknad ja neid kasuta­ takse üsna aktiivselt. Nii läksid Eesti jalgpallikoondislastest Matvei Igonen ja Rauno Sappinen mängima Poola, Erik Sorga Rootsi, Karol Mets Šveitsi ja Henri Anier Tai meistriliigasse. Samas tuli Eestisse tööle kaks tugevat Portugali treenerit ja näiteks Nõmme Kalju vutimeeskond ootab nelja välismängijat. Eesti korvpalluritest läks rahvus­ meeskonna kapten Siim-Sander Vene mängima Itaalia Serie-A Varese meeskonda, StenTimmu Sokk Kreekasse. Kui veel korvpallist rääkida, siis Kerr Kriisa möllab Arizona Wildcatsi särgis USA üliõpilas­ liigas ja Maik-Kalev Kotsar on Saksamaa meistriliiga Ham­ burgi meeskonna liider. Teda tahtis osta Istanbuli Fenerbache, ent Hamburg ei võtnud jutulegi.

Olümpiani on kolm nädalat,

Nr. 2

Omikron ja uued piirangud Prantsusmaal Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaal, nagu mujalgi maailmas, on nakatumine Covid-19-sse ja selle omikroni tüvesse pärast jõuluvaheaega plahvatuslikult tõusuteel. Lau­ päeval registreeriti Prantsus­ maal 24 tunni jooksul 303 669 uut koroonajuhtumit, kusjuu­ res nädal tagasi oli see arv 232 200. Reanimatsioonis oli 8. jaanuaril 3821 koroonapat­ sienti, viimase 24 tunni jook­ sul suri haiglas koroonasse 193 patsienti. Pandeemia al­gu­sest on Prantsusmaal koroonasse surnud 98 209 inimest.

Tervishoiuministeeriumi and­ metel oli 8. jaanuariks süstitud Prantsusmaal 28 210 956 tõhus­ tusdoosi, 53 239 828 inimest oli saanud vähemalt ühe vaktsiini­ doosi (s.o 79% kogu elanikkon­ nast) ja 52 004 661 inimest täielikult vaktsineeritud (77,1% kogu elanikkonnast).

Uue aasta algusest on 8. jaanuari France 2 õhtuste uudiste teatel plahvatanud Prantsusmaal tõeline „testitsunami“. Uuel aastal on tehtud 9,5 miljonit antigeeni testi ja apteegid on ­ tõelise dilemma ees, kuidas saa­ da testimise ja vaktsineerimise kõrvalt hakkama oma põhitöö­ ga, mille jaoks ei jätku enam ei aega ega personali.

Omikroni tüvi levib eriti plahvatuslikult koolis 5-11-aas­ taste vaktsineerimata laste hul­ gas. Prantsusmaal on nimetatud vanusegrupi lapsi umbes 6 mil­ jonit. Valitsus kehtestas alates 3. jaanuarist pärast jõuluvaheaega koolidele uued sanitaareeskir­ jad, mis on pannud koolijuhid, õpetajad, lapsevanemad ja lap­ sed keerulisse olukorda. Kui 5-11-aastaste vanuste klassis on registreeritud üks positiivne ko­ roonajuhtum, peab see õpilane jääma eneseisolatsiooni ja kui 5. päeval tehtud PCR- või anti­ geenitest on negatiivne, saab õpilane sümptomite puudumisel pärast 48 tundi kooli naasta.

Vastupidisel juhul peab õpi­ lane jääma 7 päevaks ene­ seisolat­ siooni. Sama kehtib vaktsineeritud koolitöötajate, õpetajate ja üle 12-a õpilaste kohta. Kaasõpilased ehk kon­ taktisikud peavad samal päeval

Ilmus raamat Saaremaal sündinud maadeuurijast Richard Maackist ERM-i kirjastus andis välja raamatu ,,Maack Amuuril: Ühe ekspeditsiooni lugu“, mis annab ülevaate Saaremaal sündinud baltisaksa maade­ uurija Richard Maacki eks­ aga veel enne köidavad eestla­ sest spordisõbra tähelepanu Tallinnas peetavad Euroopa iluuisutamise meistrivõistlused (jääl ka neli Eesti uisutajat!) ning tennisetähtede Anett Konta­veidi ja Kaia Kanepi män­ gud Melbourne’is aasta esi­ mesel Grand Slami turniiril.

tegema antigeeni või PCR-testi.

Kui test on negatiivne, saavad nad kooli naasta. Seejärel tuleb teisel ja neljandal päeval teha kodus autotest, mille negatiiv­ sust kinnitab lapsevanemate ausõna. Kui eelneva positiivse juhtumi tulemusel klassis järg­ misel päeval mõni teine õpilane positiivseks osutub, tuleb seda protseduuri otsast peale alustada ja testimisel ei paistagi lõppu tulevat.

Vaktsineerimata vanemad kui 12-a õpilased, õpetajad ja koo­ litöötajad peavad positiivse testi korral jääma 7 päevaks ene­ seisolatsiooni ja tegema 7. päeval PCR- või antigeeni testi.

Kui see on negatiivne, võivad nad naasta kooli. Vastupidisel juhul peavad vaktsineerimata isikud jääma 10 päevaks ene­ seisolatsiooni. Vaktsineeritud õpilased ei pea eneseisolatsioo­ ni jääma, kui teevad koheselt negatiivse PCR- või antigee­ nitesti. Teisel ja neljandal päeval peavad nad tegema lisaks negatiivse autotesti kodus.

Paljud lapsed keelduvad PCR- või antigeeni ninaneelu­ teste tegemast, kuna see on eba­ meeldiv ja valus. Ka lapsevane­ mad keelduvad üha sagedamini oma lapsi nii sageli testimast, kuna ei soovi lapsi traumeerida. Õpetajate ja haridustöötajate ametiühingud kutsusid 13. jaa­ nuaril kõiki haridustöötajaid üleriigilisele üldstreigile, kuna koolides on omikroni leviku ja uute eeskirjade tõttu tekkinud „kirjeldamatu korralagedus“ ning keegi ei saa end koolis enam turvaliselt tunda.

Peaminister Jean Castex on teadusnõukogu soovituse korral valmis muutma riigis kohustus­ likuks FFP2 maskide kandmise, kuna need pakuvad Covidi ­vastu paremat kaitset kui medit­ siinilised maskid.

President Emmanuel Macron kavatseb „muuta mittevaktsi­ neeritute elu põrguks“, kuna tema sõnul „võtavad nad endale vabaduse, mis on muutunud vastutustundetuks käitumiseks teiste suhtes.“ 8. jaanuaril toimusid üle terve riigi vaktsineerimispassi vastased meeleavaldused, mis mitmel pool muutusid Macroni-

vastasteks meeleavaldusteks. Üle Prantsusmaa toimus sel päeval kokku 179 meeleaval­ dust, kus osales kokku 105 200 inimest, neist 18 000 protes­ teeris Pariisis aset leidnud mee­ leavaldustel. Osalejate arv on võrreldes septembriga siiski poole võrra vähenenud. Presi­ denti nimetati manifestatsioo­ nidel türanniks ja nõuti vakt­ sineerimisvabadust.

Covidi olukord on järsult halvenenud ka Guadeloupe’il, kus viimase 24 tunni jooksul registreeriti 7346 uut koroona­ juhtumit, mis teeb nakkuskorda­ jaks saarel 1000/100 000 elaniku kohta. Seoses sellega otsustas Guadeloupe’i prefektuur keh­ testada alates 10. jaanuarist taas komandanditunni kella 8 õ kuni 5 h hommikul.

Oma kogemusele tuginedes saame öelda, et olukord prant­ suse koolides on tõesti ettearva­ matu. Enne jõuluvaheaega olid viiest klassist Covidi tõttu kinni kaks. Lapselaps läks neljapäeval pärast vaheaega kooli ja saadeti tagasi, sest teisipäeval oli klas­ sis re­ gistreeritud positiivne ko­ roonajuhtum. Kõik lapsed ­pidid koheselt minema testima ja kooli sai naasta vaid nega­tiivse testitulemusega. Pärast­lõu­nal oli klassis 24 õpilasest vaid 7.

Naabrilaps eelistas jääda enese­ isolatsiooni, kuna keeldus ninaneelutestist. Tütar käib meil 6. klassis ja tema parima sõbranna pere on nakatunud omikroni tüvega. Sõbrannal puuduvad sümptomid, aga tema vaktsineeritud emal on suur nohu ja kurnatus. Sõbranna nooremal õel on test seni negatiivne. Kõik nad peavad 7 päeva kodus olema ja negatiivse testitulemuse esitamisel saavad seitsme päeva möödumisel loo­ detavasti kooli ja tööle naasta.

Mitmed naabrid ja sõbrad on viimase kuu jooksul Covidi läbi põdenud, kes kergemini, kes väga raskelt.

Alates 3. jaanuarist peavad kõik, kel vähegi võimalik, töötama neli päeva nädalas ko­ dukontoris. Seda teeb ka minu abikaasa.

Väga tahaks loota, et olukord uuel aastal leevenduks. Esialgu seda lootusekiirt Prantsusmaal kahjuks veel ei paista.

peditsioonist Amuuri jõele.

Raamatu autor on etnoloog Indrek Jääts.

Aprillis 1855 läks Ida-Siberi pealinnast Irkutskist teele Keiserliku Vene Geograafia­ seltsi ekspeditsioon, mida juhtis baltisaksa päritolu Vene uuri­ misreisija Richard Maack.

Eesmärgiks oli tundma õppida Amuuri jõge ja selle kaldaid.

See Euroopa teadusele pea tundmatu piirkond kuulus tollal Hiina keisririigi koosseisu, aga Venemaa oli juba asunud seda hõivama.

Uurimisretk kujunes pikaks ja raskeks, kuid oli üldiselt edu­ kas. Jaanuaris 1856 jõuti koos rikkalike kollektsioonidega ta­ gasi Irkutskisse. Maackil oli õnnestunud avastada terve rida ­ uusi taime- ja loomaliike,

millest osa kannab tänini tema nime.

Raamatu autori Indrek Jäätsi sõnul on Maacki ekspeditsioon hea näide sellest, kuidas 19. sa­ jandi keskpaigas teadust tehti, kuidas toonased uurimisretked põimusid poliitika, imperialismi ja kolonialismiga. Kuna uuri­ misretk oli interdistsiplinaarne, siis on raamatus juttu nii Amuurimaa geograafiast, geo­ loogiast, botaanikast, zooloo­ giast kui ka ajaloost ja etno­ graafiast.

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

SÕNA SABA

Allkirjutanu ehmus, kui paari päeva eest nägi oma nime suurel valgustatud reklaamitablool Kristiine Keskuse katusel. Sõna „kindlam“ on ennegi kasutatud, et julgustada inimesi kasutama koroona leviku tõkes­tamisvahendeid, desinfitseerima käsi, jms. Nüüd siis Terviseameti uues üleriigilises kampaanias, ergutamaks rahvast minema kolmandat TÕHUSTUSdoosi saama. Väidetavalt kaitseb tõhustusdoos 25 korda paremini raske haigestumise eest koroonasse. Kui sul on kaks doosi, on kaitse seitse korda mõjusam, kui üks, siis on kaitse poolteist korda tõhusam.

Foto: Terviseameti Facebooki lehekülg

Tõhus

HÕLMATUS 1. doosiga 63,76%, täiskasvanute hõlmatus 1. doo­ siga 74,45%. Hõlmama tähen­ Kanadas räägitakse booster dab endasse haarama või enda süstist, meil räägitakse TÕ­ ­ all hoidma, (cover, include, HUS­TUSDOOSIST ehk järje­ comprise). korras kolmandast, mida koroonaviiruse haiguse CO­ ­ Kui olete enam teemast huvi­ VID-19 vastu manustatakse. tatud, külastage võrgulehekülge Manustama tähendab toitai­ www.vaktsineeri.ee või Ter­ ned, ravimeid või muud sellist viseameti sotsiaalmeediat. organismi sisse viima. Rohtu­ Vaktsineeri.ee lehelt eelolev 13. sid võib suu kaudu manusta­ jaanuari seisuga statistika da ehk võtta, vaktsiini aga pärineski. süstimise teel manustada.

Natuke sõnademängu ka: Rohtusid samas annustatakse, seesütlev kääne. Mille sees? näiteks nii või nii mitu Tõhu sees ehk TÕHUS. Tõhk ANNUST päevas dose. on sama, mis tuhkur, inglise Kui miski on TÕHUS, on polecat, Põhja-Ameerikas fersee mõjuv, tagajärjekas, efek­ ret. Tõhkudel on haisunäärmed tiivne, tugev või tubli. Ravi ja nad võivad „aromaatselt ülla­ võib olla tõhus. Riigipiiril võib tada“, kui end ohustatuna tun­ puududa tõhus kontroll. nevad. Nagu skungidki. Ning Loodame, et antud kampaaniast kui tõhul on sees tõhustusdoos, saab tõhusalt toimiv reklaam. tunneb ta end turvalise ja eriti On ka kahlemata neid, kes kaht­ tõhustatuna. Kaitse on tõhus. levad uue meetodi tõhususes.

Hõng võib olla õhus, kuid Eesti vaktsineerimisstatistika: kaitse on tõhus.

Vähemalt üks kord vaktsineeri­ tud 848 049 inimest, elanike RIINA KINDLAM, Tallinn

Rootsis kehtestatakse S P ORT uued Covid-19 Kelly Sildaru jõudis piirangud Rootsi peaminister Magda­ MK-etapil kahel lena Andersson teatas esmas­ korral poodiumile päeval rekordiliste uute naka­ tumisnumbrite tõttu uute Covid-19 piirangute kehtesta­ misest, edastas Rootsi ring­ hääling.

Alates 14. jaanuarist peavad kõik, kellel on kaugtöö võima­ lus, koju jääma. Lisaks võib restoranides ja baarides ühes lauas istuda maksimaalselt ka­ heksa inimest ning toitlustusa­ sutused peavad sulgema uksed kell 23.

Avalikke üritusi, kus ei kasu­ tata Covid-passe, piiratakse 50 osalejaga.

Peaminister märkis, et ko­ roonaviirus levib praegu riigis enneolematu kiirusega ja ter­ vishoiusüsteem on tugeva surve all.

Ta kutsus niisamuti kõiki pookimata inimesi end vaktsi­ neerima.

Rootsi tervishoiuagentuuri juht Karin Tegmark Wisell ütles, et uued piirangud jäävad jõusse umbes kuuks ajaks.

Rootsis on Covid-19 pan­

Kelly Sildaru võitis eelmisel nädalal Californias Mam­ mothis pargisõidu MK-etapi ja sai rennisõidus teise koha.

Sildaru jaoks oli see karjääri jooksul viies kord MK-etapil poodiumi kõige kõrgemale ast­ mele tõusta. Kokku on Sildaru poodiumile jõudnud kümnel korral.

Pargisõit on toonud viiest e­sikohast neli, ühe võidu on ta saanud rennisõidus. Lisaks on Kelly Sildarul kolm teist kohta rennisõidus ning kaks kolman­ dat kohta – korra rennisõidus ja korra Big Airis. (ERR/D/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

deemia jooksul nakatunud üle 1,4 miljoni inimese, surnud on 15 331 haigestunut. (PM/EE)

13

Meedia teatel oli sügisel üks NATO välja saadetud luuraja Eesti päritolu NATO saatis oktoobris orga­ ni­satsiooni peakorterist Brüs­ selis välja kaheksa Venemaa esinduse töötajat, keda süü­ dis­ tati luuramises. Üks neist deklareerimata luure­ohvitse­ ridest on veebiväljaande EUobserver andmetel Eesti päritolu Aleksandr Smuško.

Smuško on lõpetanud Mosk­ va mainekas sõjaväe ülikoolis (VUMO) võõrkeelte instituudi.

Ta on väljaande teatel alampol­ kovnik Venemaa sõjaväeluure (GRU) teenistuses.

Enne Brüsseli komandeerin­ gusse minekut oli Smuško kait­ seminister Sergei Šoigu isiklik tõlk. Smuško töötas tõlgina ka Venemaa kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi juures.

Sama tööd tegi ta veel endise kaitseministri Anatoli Serdju­ kovi juures.

Smuškoga koos lahkus Belgiast ka tema naine Nina, kes on samuti seotud Venemaa kõrgema juhtkonnaga. Smuško abikaasa on samuti VUMO vilistlane, tal on kapteni auaste.

Ta on töötanud varem tõlgina Indoneesias, Malaisias ja Vene­ zuelas. Kõik riigid on Venemaa relvaekspordi partnerid.

(ERR/EE)

EELK usuteaduste instituudi rektoriks sai Ove Sander Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikuvalitsus valis EELK usuteaduste insti­ tuudi rektoriks Ove Sanderi.

Ove Sander on Nõmme Rahu koguduse õpetaja ja kirikuvalit­ suse assessor, edastas e-Kirik.

Ta on olnud usuteaduse insti­ tuudi rektor ka aastatel 20122020. Praegu töötab Sander sot­ siaalministeeriumi peakaplani­ na.

Ove Sanderil on doktorikraad filosoofias ja ta on töötanud vaimulikuna 30 aastat.

Usuteaduse instituut tegeleb vaimulike ja samuti näiteks hingehoidjate koolitamisega.

Samuti on pakutud kursusi, mis mõeldud laiemale ringile.

(ERR/EE)

VEMU esitleb uut nägu brändinguteemalisel veebiseminaril Väliseesti Muuseum, VEMU kutsub kõiki huvilisi 26. jaa­ nuaril brändimisele pühenda­ tud veebiseminarile ,,Looks Matter: Branding a New Museum“. Lisaks VEMU uue visuaalse identiteedi tutvusta­ misele käsitleme teemat laie­ malt nii, et sellest tõuseks kasu teistelegi eesti organisatsiooni­ dele. Kas nägu on tõesti tegu?

Kas brändi tugevusest sõltub organisatsiooni edu? Tutvus­ tame VEMU uuenenud brändi, teeme kokkuvõtteid läbitud tee­ konnast, aga kiikame ka tule­ vaste naabrite ehk KESKUSe kapsaaeda, kel samuti värske brändingukogemus seljataga.

Seminaril vestlevad Eesti disainiagentuuri Velvet esin­ dajad disainer Kristian Kirsfeldt ning produtsent ja müügistrateeg Ottomar Tamm, üles astuvad disainer Jaan Kittask, Ellen Valter KES­ KUSest ja Piret Noorhani VEMUst. Vestlust juhib Sebastian Buccioni. Üritus ­toimub inglise keeles.

Seminar ,,Looks Matter: Branding a New Museum“ toi­ ­ mub kolmapäeval, 26. jaa­ nuaril kell 7 pl Zoomis: https://us06web.zoom. us/j/87325525021, Meeting ID: 873 2552 5021. Üritust saab jälgida ka VEMU YouTube’i kanalil ja Facebookis. Kõik on oodatud!

Lisainfo VEMU kodulehe­ küljelt vemu.ca.

Kuidas VEMU möödunud aastal uue kuueni jõudis ja mida muud ette võeti, räägib VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Vaatamata koroonapiiran­ gutele oli lõppenud aasta VEMU jaoks väga tegus. Lisaks nähtavale programmile toimus palju telgitagust askeldamist.

Koos Piret Voolaiuga Eesti Kirjandusmuuseumist kogusime Kanada eestlaste koolipärimust.

Bibliograafia Klubi kohtus tei­ sipäeviti Zoomis, et kirjeldada arhiivis leiduvaid vanu fotosid.

Eesti Kultuuripärandi Seltsi ­videokogu aitasid märksõnasta­ da arhiivinduse professori Aigi Rahi-Tamme üliõpilased Kata­ riina Sofia Päts ja Anete Leht Tartu Ülikoolist. VEMU doku­ mendiarhiivide kohta käivat infot hakati sisestama Rah­ ­ vusarhiivi andmebaasi AIS. Suureks ettevõtmiseks oli Eesti Keskarhiivi Kanadas kogude kolimine Eesti Majast VEMU praegusesse koju Tartu College’isse. Aasta lõpus saat­

sime 20 kaubaalust raamatuid Tallinnasse Hoiuraamatu­ko­ gusse. Need on vaid mõned näited kogude arendusega seo­ tud ettevõtmistest.

Jätkasime ka liikumist uue muuseumihoone poole. Koos­ töös Eesti disainibürooga TMD valmis juba 2020. aastal tule­ vase muuseumihoone püsinäi­ tuse esimene makett, kus mängisime läbi teemasid, ideid ja tehnlisi lahendusi, et saada tunnetust, kui palju sisu uude majja ära mahub. Maketi valmides oli selge, et esialgses, Thomas Tampõllu projekti järgi ehitatavas hoones kimbutaks ruumipuudus meid kohe algu­ ses. Nii rändasid ehitusjoonised 2021. aastal Alar Kongatsi töölauale, kes on nüüd prob­ leemidele lahendust leidmas.

Kuna arendusplaanid Bloori ja Madisoni nurgal on tänu KESKUSe tulekule totaalselt muutunud, tundus igati mõistlik, et mõlema uusrajatise planeeri­ misega tegeleb üks- ja seesama arhitekt – nii saab lõpptulemus terviklikum.

Selleks, et rahakogumiskam­ paaniale peatselt kiirem käik sisse lülitada, oleme asunud oma fassaadi ehk avalikkuse poole suunatud palet värskenda­ ma. 2021.a töötasime koos disai­ nibürooga Kala Ruudus Eestist uue VEMU veebilehe kallal. See valmib 2022.a keva­ del. Möödunud aastal võtsime ette ka muuseumi alusdokumen­ did, sõnastasime VEMU mis­ siooni, eesmärke, väärtusi jmt. Ühel hetkel oli selge, et käes on aeg VEMU brändi uuenda­ miseks professionaalsete part­ nerite toel. Eesti kolleegide soovitused juhatasid meid ühe sealse tippdisainibürooni Velvet.

Koostöös Velveti loomingulise kollektiiviga tegimegi läbi VEMU brändi uuenduse, mis oli mitte ainult vajalik, vaid ka põnev ja hariv protsess. Meie ühiste pingutuste vilju võitegi näha ja kogemustest kuulda 26. jaanuari seminaril, kuhu olete kõik teretulnud.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

14

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Nr. 2

LAHKUS MEIE KESKELT ARMAS SUGULANE JA KALLIS SÕBER

Ellen (Vilk) Markley sündinud 18. veebruaril 1924 Amblas surnud 4. jaanuaril 2022 New Jerseys, USAs Elleni elutee oli pikk, täis rõõmu ja raskusi. Pääses emaga hukkuvalt Moero laevalt ja rändas hiljem Kanadasse ja edasi USAsse, kus lõpetas õpingud mikrobioloogias Rutgersi ülikoolis (NJ) ja asutas sinna oma ilusa kodu.

Kanada valitsuse liige ja konservatiivide partei liider Erin O’Toole hoi­dis ühisfotol uhkusega Kanada lippu. Ta esines ka sõnavõtuga Leedu vabaduse kaitsjate päeva auks korraldatud üritusel 8. jaanuaril Ottawas.

Foto: ©Ülle Baum

Ellenit mälestavad tema sugulased onutütar MAIE ILVES perega Kanadas onulapsed KAILI ja JAAK Kanadas SUGULASED ja TUTTAVAD Eestis ja Austraalias

Leedu vabaduse…

Meie juures elad Sa alati.

(Algus lk. 1)

Skusevičius sõnavõtuga, kus ta rõhutas: ,,On March 11, 1990, we restored our independence.

On January 13, 1991, we defended it. The Soviet army tried to overthrow Lithuania’s legitimate government, attacked objects of strategic importance.

After taking over the TV tower and Radio and television, soviet tanks moved to the Parliament.

Thousands of unarmed Parlia­ ment defenders were there. And the Soviets had to step back.

During January events more than 600 brave Lithuanians were injured, 14 were killed.

These ordinary citizens – the Defenders of Freedom – became the symbol of Lithuania’s fight. 9 km is the distance from Antakalnis Cemetery, where the victims of January events are laid to rest to Vilnius TV Tower, which they were defending.

Goodwill people around the globe join the tribute run annually. By running together, we all manifest our commitment to freedom and human dignity.“ Sel laupäeva hommikul lan­ ge­ tati pea üheks vaikuseminu­ tiks ja seda ka 8. jaanu­

lühikese entusiastliku tervitus­ kõnega Kanada valitsuse liige ja konservatiivide partei liider Erin O’Toole.

Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius esines sissejuhatava kõnega Leedu vabaduse kaitsjate päeva auks korraldatud üritusel Ottawa Linnavalitsuse ees, millest võtsid osa Kanada valitsuse, välisminis­ teeriumi ja kaitseministeeriumi esindajad, teiste riikide diplomaadid ning sõbrad, kes läbisid koos 9 km pikkuse jooksuraja.

Foto: ©Ülle Baum

ari ,,National Day of Remem­ brance for Victims of Air Disasters“ puhul. Mälestati ka kaks aastat tagasi Ukraina rah­ vusliku lennufirma # PS752 lennuõnnetuses hukkunud 176 inimest.

Leedu suursaadiku Kanadas Darius Skusevičiuse järel esines

Mälestan kurbses kauaaegset head sõbrannat

Leida Pajur’it

Leedu vabaduse kaitsjate päeva auks korraldatud jooksust Rideau kanali äärsel rajal võtsid osa Kanada valitsuse ja välis­ ministeeriumi, teiste riikide suursaatkondade esindajad ning grupp Kanada pealinna spordi­ sõpru. Kes jooksis, kes kõndis.

Konservatiivse partei liider Erin O’Toole ja suursaadik Skusevičius olid jooksmisel ees­ otsas ning läbisid distantsi 45 minutiga. Leedu suursaatkonna ürituse heaks kordaminekuks Ottawas aitasid kaasa ka Phil Marsh ja Bradley James.

Leedu kogukonna poolt or­ ganiseeriti ka üheksa kilomeetri pikkune kõnd Torontos ning Briti-Kolumbia mägedes.

ELNA KUNGLA Siiras kaastunne poeg TOIVOLE ja POJAPOEGADELE

Meile väga kallist

Ursula Hanikat’i Puhka rahus!

mälestavad leinas VARJE MERLE, LAIRE ja ASTRA perekondadega

Kõrgel taeva all lehvisid sel päeval uhkusega Leedu ja Vahtralehemaa riigilipud Leedu riigi vabaduse ning iseseisvuse kaitsjate mälestuseks.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Uue aasta esimesed nädalad on olnud paraku aeg, kus Omicron-variant kihutab suure kiirusega mööda riiki, nakatades massiliselt paljusid, põhjustades laiaulatuslikke isolatsioone ja seega inimeste eemalolekut töölt, haiglakoor­ muste suurenemist jm. Millal on näha selle laine kõrgpunkti, millest alates algab viiruse leviku aeglustumine? Toronto Ülikooli epidemioloog dr.

Colin Furness ütles kolma­ päeval CTV uudistele, et on raske öelda, millal kõrgpunkt on käes. Mudelitele basee­ rudes saab küll arvata, millal kõrgpunkt peaks eelda­ tavalt toimuma, aga tegelikult ei tea seda enne, kui see on ületatud.

Läheneva kõrgpunkti indi­ kaatoriteks on näiteks adek­ vaatne testimine, positiivsusnäi­ tajad ning reovee (wastewater) analüüs.

Seoses hiljutiste muudatuste­ ga testimiskriteeriumide osas pole aga see indikaator, samuti positiivsusnäitaja, hetkel kõige selgemat pilti andvad. (Teata­

vasti on laboratooriumide testi­ misvõimsused suure koormuse all ning seetõttu ei ole ka adek­ vaatset pilti uute viirusjuhtude arvust.) Siiski arvas doktor, et enamuses kohtades Kanadas jõutakse kõrgpunktini järgmise nädala-paari jooksul – loode­ tavasti järgneb sellele kiire haigestumiste langus. Mis tuleb aga pärast Omicroni, on eksper­ tide hinnangul veel raske öelda.

Teisipäeval teatas Quebeci peaminister Francois Legault märkimisväärse uue meetme ­kehtestamisest provintsis – „ter­ vishoiu panus“ või siis tulu­ maks vaktsineerimata täiskas­ vanud elanikele. See hakkaks kehtima nendele, kes lähinäda­ late jooksul keelduvad saamast esimest vaktsiinidoosi, maksu ei pea maksma need, kellel on meditsiiniline erand vaktsineeri­ miseks. Legault sõnul peavad vaktsineerimata inimesed maks­ ma, kuna nad panevad olulise koorma tervishoiusüsteemile, intensiivravi patsientidest on peaministri sõnul pooled vakt­ sineerimata, kuigi vaktsineeri­

mata inimesi on ainult 10% täiskasvanud elanikkonnast.

Quebeci provints on raskustes suure haiglakoormuse tõttu – teisipäeval oli COVID-19ga haiglaravil enam kui 2700 pat­ sienti, neist 255 intensiivravil.

Kui nimetatud maks hakkaks kehtima, oleks see kõige range­ maid meetmeid üle terve Kanada – provintsis, kus praegu kehtib ka õhtune/öine liiku­ miskeeld (curfew).

Idee on pälvinud nii poole­ hoidu kui kriitikat. Canadian Civil Liberties Association ütles, et see plaan on tõeliselt murettekitav, tuues välja, et Charter of Rights and Freedoms tunnustab individuaalset auto­ noomiat oma keha ja meditsii­ niliste otsuste üle ning et see on lõhet tekitav meede, mis võib karistada ja eemale tõugata neid, kes vajaksid kõige enam rahvatervise toetust ja teenu­ seid.

Mitmed teised provintsid on öelnud, et neil pole plaanis sarnast lisamaksu sisse viia. ­ Kanada peaminister Justin

Trudeau ütles kolmapäeval, et enne selle idee heaks kiitmist vaatleb Ottawa seda põhjalikult ja ootab rohkem detaile.

Peaminister märkis ka, et tu­ gevad meetmed (vaktsiinipassid, nõuded reisijatele jm.) on varem töötanud.

Ontarios on registreeritud uute viirusjuhtude arvud olnud viimasel nädalal järgmised: ­neljapäeval, 6. jaanuaril 13,339, reedel 11,899, laupäeval 13,362, pühapäeval 11,959, esmaspäeval 9706, teisipäeval 7951, kolma­ päeval 9783. Eksperdid on hoia­ tanud, et seoses piirangutega testimisele pääsemisel on need arvud märkimisväärselt alahin­ natud ja tegelikku viirusjuhtude arvu on keeruline tuvastada.

Kolmapäeval oli eelmisel päeval läbi viidud testide positiivsus­ näitaja üle provintsi 20,3%, mis on märgatav langus eelmisest nädalast, kui see oli 28,1%.

Kolmapäevase seisuga oli haig­ laravil 3448 patsienti, neist 505

Suri Euroopa Parlamendi president David Sassoli Itaalia haiglas suri 11. jaa­ nua­ ril Euroopa Parlamendi president David Sassoli, teatas tema pressiesindaja Twitteris.

Pärast 30-aastast karjääri Itaalia ajakirjanikuna, alustades ajalehtedest ning minnes siis üle televisiooni ja saades üldrahvalikult tuntud uudis­ teankruks, valiti Sassoli 2009. aastal Euroopa Parlamenti ja 2019. aastal selle spiikriks.

Euroopa Parlamendi presi­ dendi ametiaeg on 2,5 aastat.

Sassoli oli juba mõista andnud, et ei kandideeri uuesti.

Sassoli sündis 1956. aasta 30. mail Itaalias Firenzes.

(D/EE) intensiivravil.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Jaanuarikuus Agricola kiri­ kus, Ehatares ja Soome Kodus eestikeelseid jumalateenistusi ja palvusi ei toimu.

Virtuaalteenistuste toimu­ mise aegadest anname teada siinses teadete rubriigis.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­ TUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus ,,PALVE: Võitlus.” Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus „PALVE: Aeg”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 30. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”.

Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 6. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”. Muusika Marika Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Rõõmupäästja

9. Aga kui pidukorraldaja maitses vett, mis oli viinaks saanud, ega teadnud, kust see oli, kuna teenijad, kes vee olid toonud, teadsid, siis kutsus pidukorraldaja peigmehe 10. ja ütles talle: „Igaüks Koguduse kantselei on avatud paneb enne lauale hea viina, E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja kui juba küllalt on joodud, ja N 9.00–13.00 lahjema. Sina oled hoidnud Pühapäeval, 16. jaanuaril kell hea viina siitsaadik!“ 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ 11. Selle esimese tunnustähe MULAUAGA. tegi Jeesus Kaanas Gali­ lea­ Pühapäeval, 23. jaanuaril kell maal ja ilmutas oma au. Ja 11.30 JUMALATEENISTUS Tema jüngrid uskusid ARMULAUAGA. Temasse. (Joh. 1. 8 – 11) Pühapäeval, 30. jaanua­ Evangelist Johannes jutustab ril VIDEOPALVUS, mida saab jälgida kas koguduse FB grupis või meile seitsmest Jeesuse ime­ teost, mis taevalike tunnus­ Youtube kaudu.

Jumalateenistuste salvestused märkidena annavad tunnistusi on järelvaadatavad koguduse FB Jumalast. grupis ja Youtube kaudu.

Esimeseks Jeesuse imeteoks on Kaana pulma veiniime (Joh.1.1 -11) – tunnusmärk tae­ valikust rõõmust ja heldusest.

Sajandi lõpuks võib Seitsmendaks imeteoks on aga kaduda 1500 keelt Laatsaruse ülesäratamine sur­ Maailmas kõneldakse tu­ ­ nuist (Joh.11.1-57), mis esi­ handeid keeli, kuid see arv meseks surmast ülestõusmise kahaneb kiiresti. Austraalia tunnusmärgiks. Millegipärast on teadlased prognoosivad värs­ nii, et Jeesuse esimene imetegu kes uuringus, et kui tõhusaid on tundunud Sõnajärgijale just­ kaitsemeetmeid tarvitusele ei kui vähemkaalukamana võrrel­ võeta, siis on juba selle sajan­ des ülejäänud kuuega. Keegi di lõpuks maailmast praegu­ pole ju selles loos lootusetult sega võrreldes kadunud 1500 haige (Joh.4.43 -54) ega halva­ keelt, kirjutas ERRi Novaator. tud (Joh.5.1-18), nõrkemiseni näljaski mitte (Joh.6.1-15), pole Praegu ulatub tunnustatud nägemispuudelist, kes igatseks keelte arv maailmas umbes nägijaks saamisest (Joh.9.1-12), seitsme tuhandeni. Neist umbes kõikuva usuga jüngritest pooli võib uuringu autorite hin­ kalureidki mitte, kelle vankuv nangul pidada ohustatuks. usk vajanuks Järvelkõndija ime­ Lindell Bromham Canberras list kinnitust (Joh.16 -21), mitte tegutsevast Austraalia Rah­ kedagi ei äratata surnuist elule vusülikoolist ja ta kolleegid kir­ (Joh. 11.1-57). Täiesti maine, jutavad ajakirjas Nature rõõmus olukord.

Ecology & Evolution olukorda Jeesus on kutsutud koos oma analüüsides muu hulgas, et vas­ lähedastega pulma. Pulmapidu tupidi laialt levinud eeldusele ei on täies hoos, kui Maarja tarvitse kokkupuuted teiste Jeesuse juurde tuleb ja talle keeltega tingimata oht olla. kõrva sosistades ütleb: pulma­ Kui piirkonna algasukate liste vein on otsakorral. Nii oli keele kõnelejad suhtlevad teiste Ema sooviks, et Jumala Poeg naabruses elavate põlisrahvaste­ Jeesus pulmalistele uue veini ga, siis ohtu ei ole. Oht tuleneb muretseks. On ilmne, et Maarja liiga suurest kokkupuutest suu­ uskus, et Tema Pojal on Jumala rema ja domineerivama keelega. vägi. Ometigi lükkab Jeesus Bromham ja kolleegid mär­ Maarja ettepaneku tagasi öel­ kasid, et suurema kadumis­ des: „Mis sul minuga asja, ohuga seondub näiteks maan­ naine? Minu aeg ei ole veel teevõrgu tihedus keelealal. ­tulnud!“ (Joh.1. 1-4).

Paremad teed võimaldavad suu­ Vahest polnudki see esi­ rel keelel väiksemast piltlikult mene kord, kui Maarja soovis, öeldes tõhusamalt üle sõita. et Tema poeg ka teistele näi­ Selgus ka seos, et mida taks, mida ta suudab? Vahest rohkem kooliharidust põlisrahva peitus selles Jeesuse jaoks oota­ lapsed saavad, seda suuremas matus ettepanekus kübe ema­ ohus nende keel on. Seos tule­ likku uhkustki: näete nüüd, just neb küllap asjaolust, et hariduse tema poeg on see kõige erili­ keeleks on võõras ja domineeri­ sem? vam keel.

Näib, et Jeesus ei soovinud Autorid soovitavad lahendu­ kuulda Maarjalt ettekirjutusi sena pakkuda põlisrahvaile rohkem kakskeelse hariduse võimalust.

Autorite kodumaa Austraalia aegsest 250 keelest on praegu­ saab neilt tugevat kriitikat, sest seks alles vaid 40, ja ka neist põliskeelte kaitseks kulutab ainult 12 õpivad lapsed veel sealne valitsus ainult 20 dollarit rääkima. inimese kohta aastas, samas kui Samas tõdevad Bromham ja näiteks Kanadas on summa kaasautorid, et paljudel ohus­ umbes kolm korda ja Uus- tatud keeltel on veel häid Meremaal lausa 15 korda kõnelejaid alles ja neid tuleks suurem. keeleoskuse edasiandmises toe­ Austraalia koloniseerimise tada. (ERR/Novaator/EE)

selle kohta kus, millal ja mil moel ta peaks ilmutama Jumala väge. Üksnes Jeesus teadis ise oma õiget aega ja tundi. Aga just Kaana pulm sai selleks kohaks, mil inimesed esimest ­ korda kogesid, mida Jumal õieti tahab neile Jeesuse läbi kinkida.

Millegipärast on see nii olnud, et esimene tunnusmärk ­ pole inimeste silmis osutunud nii pühaks kui teised. Iseäranis irvhammaste jaoks. Aga ka vagadel on olnud raskevõitu seda sündmust lõpuni mõista. Üleüldse, miks juuakse veini ja kuidas võib muret tunda selle mitte piisavuse üle? Aga vein on idamaades toidu–, iseära­ nis pulmalaua juurde, ikka kuu­ lunud. Kas ka Jeesus ise nautis koos pulmalistega veiniimet või lahkus enne, kui inimesed imes­ tada jõudsid, sellest Johannes meile ei räägi. Olulisem on see, et Jeesus ei tee rahvale hookuspookust, vaid päästab reaalselt inimeste rõõmu.

Kui suuri raskusi valmistab inimesele soov iseseisvalt iseend päästa? Inimhing siin ­ ilmas on aheldatud loenda­ ­ matute pisiasjade külge. Püsiva rõõmu asemel osutub tihtipeale olulisemaks hetkeline ja näiline.

Meie elu teeb väljakannatama­ tuks murekoorem, mida vastas­ tikku kalkuleerides üksteise ­õlgadele veeretame.

Meenub üks vana hiina ­muinasjutt, mis jutustab samuti pulmapeost.

See pulmarahvas oli aga väga vaene, aga et pidu ikka korda läheks ja noorpaar ja külalised võiksid peost rõõmu tunda, selleks otsustati, et iga külaline, kes peole tuleb, võtab kaasa ühe mõõdu veini. Kõik

arvasid, et see on hästi mõel­ dud. Noorpaar võis rõõmustada, et neil tuleb päris pidu! Ja nii läkski, et igaühel oli peole saabudes kaasas anum veiniga.

See kallati kõik ühte suurde anumasse kokku, et siis sealt pulma rahvale valada. Aga kui vein oli peekritesse kallatud, et noorpaari terviseks kombe järele juua, siis selgus, et peekrites polnudki vein, vaid vesi… Nimelt oli iga külaline arvanud, et kui suurele kogusele veinile lisada üks mõõt vett, siis vaevalt vein sellest palju lahjemaks läheb. Kuid paraku oli nõnda igaüks mõelnud. Vaevalt selles pulmas erilist peotuju ­tekkis…

Jeesus teeb esimese Jumaliku tunnusmärgi, päästes pulmaliste rõõmu. Olla lunastatud, olla päästetud, olla vabastatud – see tähendab kogeda südames pü­ sivat rõõmu. Jumal armastab elu, Jumal armastab rõõmsaid südameid. Sellepärast oli Jumala otsustus, tulla siia ­maailma, tulla meie ellu rõõmu kinkijana. Seepärast juubeldab ta koos meiega, seepärast on tal meie jaoks rõõmusõnum. Jumal on meie juures, kui hommikul ärkame ja õhtul magama heidame, kui me sööme, kui ­ kõneleme, kui muretseme ja naerame. Jumal rõõmustab koos meiega. Ja kui lubame tal olla rõõmu kinkija, muudab ta meie elu rõõmuks meis enestes – rõõmuks, mis hõiskab lepitu­ sest Jumala ja inimese vahel.

Jumal armastab aga meid meie Loojanäolisuses. Meie püsiva rõõmu allikaks on ju, et soovib Ta koos meiega kord taevasel pulmapeolgi rõõmustada.

Aamen!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 14. jaanuaril 2022 — Friday, January 14, 2022

Nr. 2

Tellige EESTI ELU! Avatud on Rahvusarhiivi taotlusvoor väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise, ja kättesaadavaks tegemisega seotud tegevustele Rahvusarhiiv kuulutab välja toetuste taotlusvooru väliseesti kultuuripärandi kogumise, säili­ tamise ja kättesaadavaks tege­ mi­ sega seotud tegevuste rahas­ tamiseks. Taotlusi saab esitada 7. veebruarini 2022 (kaasa arvatud). Toetusfondi suurus on 118 000 eurot ning toetuse kasutamise periood on 01.01.­ 2022-31.12.2022. Konkurss toi­ mub Välisministeeriumi koos­ tatud üleilmse eestluse prog­ rammi tegevuskava raames.

Toetust saab küsida projek­ tidele, mille eesmärk on: • väliseesti kultuuripärandi kogumine (kogumisaktsioonid; ekspeditsioonid; välitööd; küsit­ luskavade jms koostamine; arhiivimaterjali, trükiste jms toimetamine Eestisse, eelistatult Eesti avalikesse mäluasutus­ tesse); • väliseesti kultuuripärandi kor­ rastamine: kogude süstemati­ seerimine, kirjeldamine, kata­ loogimine;

• väliseesti kultuuripärandi säi­ litamine: säilitustingimuste ta­­ga­­ mine, konserveerimine, ko­­gude digiteerimine, tagatis- ja kasu­ tuskoopiate valmistamine; • väliseesti kultuuripärandi kät­ tesaadavaks tegemine: andmestu loomine ja täiendamine ning kättesaadavaks tegemine (info­ portaalides, andmebaasides, ka­­ taloogides, nende trükis või veebis avaldamine); • väliseesti ajaloo ja kultuuri­ pärandi uurimine ja vastavasi­ suliste teoste avaldamine; • väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandiga seotud näi­ tuste, konverentside, seminaride jm ürituste korraldamine; • koostöö väliseesti kultuuri­ pärandi säilitamise nimel: mäluja teadusasutuste koostöö; kodu- ja väliseesti seltside, organisatsioonide, korrespon­ dentide jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse; arhiivindus­ like konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade korral­

Aasta lind 2022 on nepp

Samuti elab Eestis veel kolm sarnase välimusega lindu: tiku­ taja, rohu- ja mudanepp.

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kur­ vitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu ­temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumi­ lende tehes.

Eestis hinnatakse metskurvit­ sa arvukuseks 30 000–60 000 paari. Kuna paare loetakse isaslindude järgi, võib see arv ebatäpne olla. ,,Nepipapad on sellised mehed, et nad peavad ikka mitu naist korraga. Kusagil kolm, neli või viis naist on igal mehel,“ rääkis Veedla. Emasne­ pid jõuavad samas suve jooksul

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskur­ vitsa ehk nepi. Hobiornitoloog Peep Veedla sõnul tunneb nepi hõlpsalt ära tema häälit­ suse järgi. Kuigi hinnanguli­ selt elab Eestis 50 000 nepi­ paari, võib neppe olla Eestis rohkemgi.

Veedla sõnul on metskurvits ehk nepp üks huvitavamaid linde. ,,Kui ta teeb oma kevad­ suviseid mängulende mitu kuud järjest [...] ning lennu pealt ­koriseb ,,korr-korr“ ja siis teeb ,,piiks!“, siis seda pole mitte kellegagi segi ajada,“ kirjeldas ta saates ,,Terevisioon“.

Looduses võib olla neppi näha Veedla sõnul raske, sest linnu sulestikul on varivärvus.

damine ning vastavate infoma­ terjalide valmistamine ja aval­ damine; • kogukondade nõustamine prak­tilise arhiivitöö alal, nende informeerimine kultuuriväär­ tuste säilitamise vajalikkusest ja võimalustest; • väliseesti uuringute toetamine (sh ülikoolide õppekavade raa­ mes).

Välismaal tegutsevad eesti arhiivikeskused, kelle põhiüles­ anne on väliseesti kultuuri­ pärandi (sh teiste organisat­ sioonide ja isikute arhiivide) kogumine, säilitamine ja kasuta­ mise võimaldamine ning selle eesmärgi toetamiseks loodud organisatsioonide ühendused ja ­ koostöövõrgustikud, saavad taot­­ leda ka tegevustoetust.

Konkursi täpsem tutvustus ja taotlusvorm on kättesaadavad Rahvusarhiivi veebist https:// www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/ valiseesti-taotlusvoor/.

Kontaktisik Rahvusarhiivis on Kristi Ots: kristi.ots@ra.ee, 738 7511.

kaks korda pesitseda ja tulevad ise kõigega toime. ,,Nii et isaslind on tõeline mees ja emasnepid on tõelised naised,“ võrdles hobiornitoloog.

Metskurvitsat iseloomusta­ takse kirjanduses salapärasena.

Ta on üks vähestest, kes oma poegi suudab ohutumasse kohta transportida lennus – jutt käib emasnepist. Ta hoiab sabaga neid vastu kõhtu. Samuti näevad metskurvitsa silmad 360 kraadi ehk igas suunas. ,,Mida veel kirjutatakse tema kohta: ta oskavat end ravida mingil moel. Ta teeb endale kipslahaseid, kui tal peaks tiiva või jalaga midagi juhtuma,“ lisas Veedla. Eestis pole seda ­ tema sõnul küll nähtud, kuid Prantsuse töödes kirjeldatakse, kuidas nepp teeb endale süljest, savist ja taimsest materjalist justkui kipsi.

Eluviisilt on nepp rändlind, kuid pehmemal talvel jääb ­isendeid ka Eestisse talvituma.

(ERRNovaator/EE)

Sündmuste kalender

Foto: Ainar Õisnurm, ejs

Tartu College’i laenuraamatukogu teadaanne Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni.

Kui olud lubavad, avame veebruaris.

Teatame sellest ajalehes.

• Kolmap., 26. jaan. kl 7 õ veebiseminar Zoomis. “LOOKS MATTER” ja VEMU uue visu­ aalse identiteedi tutvustamine.

Inglise keeles. VEMU korraldusel. ID: 873 2552 5021.

• Pühap., 30. jaanuaril kl 2 pl MÄNGUFILM “Johannes Pää­ sukese tõeline elu” VEMU YouTube’i kanalil. Vestlus Hardi Volmeriga.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

Sport Maailma vanimast suusavõistlusest võtab osa 50 000 inimest Maailma vanim murdmaa­ suusavõistlus Vasaloppet tä­­ his­ tab tänavu 100. sünni­ päeva. Kuigi Rootsis on hal­ venenud koroonaolukorra tõttu piirangud karmistumas, siis väärikal suusapeol võib osaleda koguni 50 000 inimest.

Vasaloppeti 90 km põhidis­ tantsile 6. märtsil lubatakse starti 15 000 sportlast, kuid mit­ mepäevasest spordipeost võtab osa 50 000 inimest, vahendas Aftonbladet.

Vasaloppeti juubeliprogramm algab 12. veebruaril, kui võistlejad läbivad identset tras­ si, mis oli kavas ajaloo esimesel Vasaloppetil 1922. aastal.

Kontaveit jõudis Sydneys poolfinaali Anett Kontaveit (WTA 7.) on jõudnud Sydney WTA 500 ten­ niseturniiril poolfinaali, kus ta kohtub tšehhitari Barbora Krecjikovaga (WTA 4.).

Krejcikovaga kohtus Konta­ veit alles hiljuti Mehhikos WTA aastalõputurniiril, kus ta sai tšeh­ hitari üle alagrupis kindla 6:3, 6:4 võidu. (D/EE) Alates 1984. aastast on Vasaloppeti võidud jaganud Norra ja Rootsi suusatajad, seda kahe erandiga. 2000. aastal sai võitjapärja kaela eestlane Raul Olle ja 1997. aastal Austriat esindanud Michail Botvinov. ­ Üheksa aastat järjest on Vasaloppeti võit läinud Norra, valitsev meister on Tord Asle Gjerdalen. (PM/EE)