This newspaper was mailed on Friday, April 8, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8â11)
Alates / since 2002 Nr. 14, 2022
Reedel, 8. aprillil â Friday, April 8
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Ăksiknumbri hind: $4.00
Ukrainat toetati nii Torontos kui Vancouveris SĂ”jaline agressioon, mida Venemaa alustas 24. veebrua ril iseseisva Ukraina riigi vastu on kestnud juba enam kui kuu. See on toonud kaasa tohutu humanitaarkatastroofi. IgapĂ€eva-uudised erinevatest allikatest toovad jĂ€rjest enam vĂ€lja tohutuid inimohvreid ja nĂ€itavad seda julmust, mida Venemaa sĂ”javĂ€gi on toime pannud Ukraina tsiviielanike hĂ€vitamisel. Venemaa poolse agressiooni lĂ”petamist nĂ”ud vaid suuremaid ja vĂ€iksemaid protestiakstioone toimub Âmaailma eri paigus pidevalt ja jĂ€tkuvalt. Möödunud pĂŒhapĂ€eval oli kaks suuremat, millel mĂ”lemal ka eestlased ja teised baltlased
osalesid, taas nii Torontos kui lÀÀnerannikul Vancouveris. Torontos toimus suur protestimarss, mis algas suurtÀnavate Yonge & Bloor ristumiskohalt ja lÔppes Raekoja ees Nathan Phillips vÀljakul, kus Ukrainat, nende vÔitluses agressoriga, toetavate sÔnavÔttudega esinesid kohalikud rahvaesindajad parlamendis, aga ka Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa NÔukogu president Marcus Kolga ja Kanada kait sejÔudude erukindral Rick J. Hillier. Vancouveris peeti seekordne suurmeeleavaldus linna Art Gallery ees. Vahetult enne seda olid maailmale avaldatud teated, fotod ja videokaadrid Kiievi
Foto: R. Ortiz/A. Jaugelis
(JĂ€rgneb lk. 3)
ĂRO viskas Venemaa inimĂ”iguste nĂ”ukogust vĂ€lja Ăhinenud Rahvaste Organi sat sioon (ĂRO) viskas nelja pĂ€eval toimunud istungil Vene maa inimĂ”iguste nĂ”uko gust vĂ€lja. Venemaa vĂ€ljaviskamise poolt hÀÀletas 93 riiki. Vastu oli 24 riiki ja erapooletuid oli 58, vahendas Reutersit rahvusringhÀÀling. VĂ€ljaviskamiseks oli vaja kahe kolmandikulist hÀÀltee na must, erapooletud hÀÀled ei lĂ€inud arvesse. ĂRO otsust kommenteeris neljapĂ€eval Eesti vĂ€lisminister Eva-Maria Liimets. ,,ĂRO Peaassamblee tĂ€nane otsus peatada Venemaa liikmesus inimĂ”iguste nĂ”ukogus on ainuĂ”ige. Venemaa sĂ”jakuriteod,
inimsusevastased kuriteod ja loendamatud nende pĂ”hjustata vad inimkannatused Ukrainas ei jĂ€ta mingit muud valikut. Venemaa ÔÔvastav tegevus tsiviilisikute, sealjuures naiste ja laste piinamisel ja tapmisel ning rahvusvahelise humanitaarĂ”iguse tĂ€ielikul eiramisel ei saa jÀÀda rahvusvahelise ĂŒldsuse hukkamĂ”istuta,â ĂŒtles Liimets. ,,Eesti aitab kĂ”igiti kaasa Venemaa toime pandud kuri tegude dokumenteerimisele ja kogutud tĂ”endusmaterjali uurimisele. Neid uurimistoimingud tuleb kiirendada, et julmuses ja vĂ€givallas sĂŒĂŒdi olevad sĂ”ja vĂ€elased, ametnikud ja riigijuhid vĂ”etaks oma kuritegude eest ka vastutusele.
Eesti saadab vĂ€lja 14 Venemaa konsulaarasutuste töötajat ning sulgeb Venemaa peakonsulaadi Narvas ja kantselei Tartus Eesti kutsus 5. aprillil vĂ€lja Venemaa Föderatsiooni suur saadiku Eestis Vladimir Lipajevi ja andis ĂŒle diplo maatilise noodi selle kohta, et Eesti sulgeb Venemaa Föde ratÂsiooni Narva PeakonsuÂlaa di ja Venemaa Föderat siooni Suursaatkonna konsulaarosa konna kantselei Tartus. Samuti otsustas Eesti saata riigist vĂ€lja ja kuulutada
p ersona non grataâks 14 nende töötajat, kellest seitse on diplomaatilise staatusega. VĂ€lisministeeriumi asekants ler MĂ€rt Volmer, kes diplomaatilise noodi Venemaa suursaadikule ĂŒle andis, rĂ”hutas, et kĂ”nealused isikud peavad Eestist 30. aprilliks lahkuma. Asekantsler Volmer sĂ”nas, et olukorras, kus avalikkuse ette jĂ”uab pidevalt teateid Venemaa
JĂ€tkates laiaulatuslikku sĂ”da Ukraina vastu, rikub Venemaa kĂ”ige rĂ€ngemal vĂ”imalikul viisil nii rahvusvahelist Ă”igust kui ka endale vabatahtlikult vĂ”etud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad ĂŒles tĂ€itma ĂRO Peaassamblee resolut siooni 2. mĂ€rtsist 2022 ja Rahvusvahelise Kohtu otsust 16. mĂ€rtsist 2022, lĂ”petama sĂ”da Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma vĂ€ed  Ukrainast vĂ€lja,â lisas vĂ€lis minister. Tegemist on haruldase otsusega. LiibĂŒa visati vĂ€lja 2011. aastal, kuna diktaator Muammar Gaddafi kasutas protestijate Âvastu suurt vĂ€givalda. (ERR/VMPT/EE)
relvajÔudude koletust tegevu sest, sealhulgas Butƥas ja mujal, ei saa rÀÀkida suhete tava pÀrasest jÀtkamisest, eriti kui Venemaa rikub rÀngalt rahvusvahelist Ôigust, sealhulgas endale vÔetud rahvusvahelisi  kohustusi. Asekantsler lisas, et sÔjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad tuleb vÔtta vastutusele. VÀlisministeeriumi asekants ler Volmer rÔhutas taas, et Venemaa tegevus Ukrainas on vastuvÔetamatu. Samuti peab Venemaa viima oma vÀed Ukrainast vÀlja ja vastutama sÔjakahjude eest, mida ta on  pÔhjustanud. (VMPT/EE)
Foto: Ă. Isberg
Eesti kultuuri ajalooline potentsionaal Tartu Ălikooli aulas esineb loenguteseeriaga vĂ€liseesti kĂŒlalisprofessor Jaan Valsiner. Nimetatu on mainekas kul tuuripsĂŒhholoog, sĂŒndinud Tallinnas ja omandanud kĂ”rghariduse Eestis. 1980. aastatest alates on ta elanud vĂ€ljaspool Eestit, töötanud korralise Ă”ppejĂ”una USA-s, praegu Taanis. Ta on ĂŒhtlasi tuntud kultuuriajakirjanik ja âkirjanik ning pidanud loen guid kĂŒlalisprofessorina mit mes Euroopa ĂŒlikoolis. Esimene loeng leidis aset kolmapĂ€eval. 31. mĂ€rtsil teemal âEestilt maailmale ja maailmalt Eestile. Kuidas analĂŒĂŒsida Eesti kultuuri ajaloolist potentsiaali?â Moderaatorina tegutses filo soofia kateedri juhataja professor Bruno Mölder.
KĂ”neleja algas mĂ”ningate nĂ€idetega kĂŒsitava vÀÀrtusega vahendustega majanduse valdkonnast. Eestlased mĂŒĂŒvad vĂ€lismaalastele pidevalt metsa, arvestamata tĂ”siasja, et mĂŒĂŒdud metsa asendamine vĂ”tab aasta kĂŒmneid. Kui talle Eestis lĂ”u nalauas serveeriti kohvi juurde Saksamaalt imporditud koort, siis lĂ€ks mĂ”te paratamatult akna taga jalutavale piimakarjale ja kergitas kĂŒsimuse: mis meie oma koorel viga on? Kes seda joob? (JĂ€rgneb lk. 13)
Jaan Valsiner