Eesti Elu / Estonian Life No. 14 | April 8, 2022

This newspaper was mailed on Friday, April 8, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 14, 2022

Reedel, 8. aprillil — Friday, April 8

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ukrainat toetati nii Torontos kui Vancouveris Sõjaline agressioon, mida Venemaa alustas 24. veebrua­ ril iseseisva Ukraina riigi vastu on kestnud juba enam kui kuu. See on toonud kaasa tohutu humanitaarkatastroofi.

Igapäeva-uudised erinevatest allikatest toovad järjest enam välja tohutuid inimohvreid ja näitavad seda julmust, mida Venemaa sõjavägi on toime pannud Ukraina tsiviielanike hävitamisel. Venemaa poolse agressiooni lõpetamist nõud­ vaid suuremaid ja väiksemaid protestiakstioone toimub ­maailma eri paigus pidevalt ja jätkuvalt.

Möödunud pühapäeval oli kaks suuremat, millel mõlemal ka eestlased ja teised baltlased

osalesid, taas nii Torontos kui läänerannikul Vancouveris.

Torontos toimus suur protestimarss, mis algas suurtänavate Yonge & Bloor ristumiskohalt ja lõppes Raekoja ees Nathan Phillips väljakul, kus Ukrainat, nende võitluses agressoriga, toetavate sõnavõttudega esinesid kohalikud rahvaesindajad parlamendis, aga ka Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu president Marcus Kolga ja Kanada kait­ sejõudude erukindral Rick J. Hillier.

Vancouveris peeti seekordne suurmeeleavaldus linna Art Gallery ees. Vahetult enne seda olid maailmale avaldatud teated, fotod ja videokaadrid Kiievi

Foto: R. Ortiz/A. Jaugelis

(Järgneb lk. 3)

ÜRO viskas Venemaa inimõiguste nõukogust välja Ühinenud Rahvaste Organi­ sat­ sioon (ÜRO) viskas nelja­ päeval toimunud istungil Vene­ maa inimõiguste nõuko­ gust välja.

Venemaa väljaviskamise poolt hääletas 93 riiki. Vastu oli 24 riiki ja erapooletuid oli 58, vahendas Reutersit rahvusringhääling.

Väljaviskamiseks oli vaja kahe kolmandikulist häältee­ na­ must, erapooletud hääled ei läinud arvesse. ÜRO otsust kommenteeris neljapäeval Eesti välisminister Eva-Maria Liimets. ,,ÜRO Peaassamblee tänane otsus peatada Venemaa liikmesus inimõiguste nõukogus on ainuõige. Venemaa sõjakuriteod,

inimsusevastased kuriteod ja loendamatud nende põhjustata­ vad inimkannatused Ukrainas ei jäta mingit muud valikut.

Venemaa õõvastav tegevus tsiviilisikute, sealjuures naiste ja laste piinamisel ja tapmisel ning rahvusvahelise humanitaarõiguse täielikul eiramisel ei saa jääda rahvusvahelise üldsuse hukkamõistuta,“ ütles Liimets. ,,Eesti aitab kõigiti kaasa Venemaa toime pandud kuri­ tegude dokumenteerimisele ja kogutud tõendusmaterjali uurimisele. Neid uurimistoimingud tuleb kiirendada, et julmuses ja vägivallas süüdi olevad sõja­ väelased, ametnikud ja riigijuhid võetaks oma kuritegude eest ka vastutusele.

Eesti saadab välja 14 Venemaa konsulaarasutuste töötajat ning sulgeb Venemaa peakonsulaadi Narvas ja kantselei Tartus Eesti kutsus 5. aprillil välja Venemaa Föderatsiooni suur­ saadiku Eestis Vladimir Lipajevi ja andis üle diplo­ maatilise noodi selle kohta, et Eesti sulgeb Venemaa Föde­ rat­siooni Narva Peakonsu­laa­ di ja Venemaa Föderat­ siooni Suursaatkonna konsulaarosa­ konna kantselei Tartus.

Samuti otsustas Eesti saata riigist välja ja kuulutada

p­ ersona non grata’ks 14 nende töötajat, kellest seitse on diplomaatilise staatusega.

Välisministeeriumi asekants­ ler Märt Volmer, kes diplomaatilise noodi Venemaa suursaadikule üle andis, rõhutas, et kõnealused isikud peavad Eestist 30. aprilliks lahkuma.

Asekantsler Volmer sõnas, et olukorras, kus avalikkuse ette jõuab pidevalt teateid Venemaa

Jätkates laiaulatuslikku sõda Ukraina vastu, rikub Venemaa kõige rängemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolut­ siooni 2. märtsist 2022 ja Rahvusvahelise Kohtu otsust 16. märtsist 2022, lõpetama sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed ­ Ukrainast välja,“ lisas välis­ minister.

Tegemist on haruldase otsusega. Liibüa visati välja 2011. aastal, kuna diktaator Muammar Gaddafi kasutas protestijate ­vastu suurt vägivalda.

(ERR/VMPT/EE)

relvajõudude koletust tegevu­ sest, sealhulgas Butšas ja mujal, ei saa rääkida suhete tava­ pärasest jätkamisest, eriti kui Venemaa rikub rängalt rahvusvahelist õigust, sealhulgas endale võetud rahvusvahelisi ­ kohustusi. Asekantsler lisas, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad tuleb võtta vastutusele.

Välisministeeriumi asekants­ ler Volmer rõhutas taas, et Venemaa tegevus Ukrainas on vastuvõetamatu. Samuti peab Venemaa viima oma väed Ukrainast välja ja vastutama sõjakahjude eest, mida ta on ­ põhjustanud. (VMPT/EE)

Foto: Ü. Isberg

Eesti kultuuri ajalooline potentsionaal Tartu Ülikooli aulas esineb loenguteseeriaga väliseesti külalisprofessor Jaan Valsiner.

Nimetatu on mainekas kul­ tuuripsühholoog, sündinud Tallinnas ja omandanud kõrghariduse Eestis. 1980. aastatest alates on ta elanud väljaspool Eestit, töötanud korralise õppejõuna USA-s, praegu Taanis. Ta on ühtlasi tuntud kultuuriajakirjanik ja –kirjanik ning pidanud loen­ guid külalisprofessorina mit­ mes Euroopa ülikoolis.

Esimene loeng leidis aset kolmapäeval. 31. märtsil teemal „Eestilt maailmale ja maailmalt Eestile. Kuidas analüüsida Eesti kultuuri ajaloolist potentsiaali?“ Moderaatorina tegutses filo­ soofia kateedri juhataja professor Bruno Mölder.

Kõneleja algas mõningate näidetega küsitava väärtusega vahendustega majanduse valdkonnast. Eestlased müüvad välismaalastele pidevalt metsa, arvestamata tõsiasja, et müüdud metsa asendamine võtab aasta­ kümneid. Kui talle Eestis lõu­ nalauas serveeriti kohvi juurde Saksamaalt imporditud koort, siis läks mõte paratamatult akna taga jalutavale piimakarjale ja kergitas küsimuse: mis meie oma koorel viga on? Kes seda joob?

(Järgneb lk. 13)

Jaan Valsiner

2

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

Nr. 14

Eesti valitsus soovib täiendada riigipiiri seadust

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Paavsti vabandus märgib olulist sammu leppimise teel Möödunud nädal märkis ajaloolisi hetki, kui Kanada põlisrahvaste delegatsioonid kohtusid Vatikanis katoliku kiriku pea paavst Franciscusega. Nad reisisid Roomasse, et kohtuda paavstiga, jagada oma lugusid ja kogemusi ning anda talle teada, millist mõju on jätnud internaatkoolide pärand nii selle üleelanuile kui järgnevatele põlvkondadele. CTV uudised kajastasid toimuvat koha­ pealsete regulaarsete reportaažidega, tuues vaatajani nii pildis kui sõnas selle nädala jooksul toimunut.

Esmaspäeval leidis aset kohtumine Inuiti ja Métise ning neljapäeval First Nationi esindajatega; ning reedel kõigi kolme delegatsiooniga, kus paavst vabandas katoliku kiriku rolli eest omaaegses Kanada internaatkoolide süsteemis.

Paavst ütles, et tunneb leina ja häbi nende inimeste pärast, kes pidasid neid koole, ja tegevuse eest, mis tõi kaasa paljude kannatusi ja respekti puudumist põlisrahvaste identiteedi, kultuuri ja spirituaalsete väärtuste vastu. Ta ütles, et tal on südamest kahju ning et ta ühineb Kanada piiskoppidega, paludes vabandust. Paavst avaldas oma kõnes lootust, et nende päevade kohtumised osutavad uuele rajale, mida jätkatakse koos, tiivustades vaprust ja tugevust; ta rõhutas ka dialoogi olulisust.

Delegaatide esindajate sõnul oli see päevaks, mida oldi kaua oodatud ja mis läheb kindlasti ajalukku.

Alates 1800-ndate aastate lõpust võeti enam kui 150.000 First Nationsi, Métise ja Inuiti last peredest ja pandi õppima valitsuse poolt rahastatud ja kirikute juhitud internaatkoolidesse, eemale nende endi keelest ja kultuurist. Kogeda tuli raskeid tingimusi ja vägivalda ning kõik ei jõudnudki koju tagasi. Need koolid tegutsesid kuni eelmise sajandi 1990-ndate aastateni, viimane suleti 1996.a.

Internaatkoolidega seonduv on olnud viimasel ajal eriti valusaks teemaks, kuna eelmisel aastal avastati nende lähistelt sadu märkimata haudu. See varjutas ka möödunud aasta Kanada Päeva tähistamist.

Kanada valitsus esitas 2008.a. vabanduse kahju eest, mida põhjustasid omaaegsed internaatkoolid. Samuti rajati Truth and Reconciliation Commission, mis tegutses 2008-2015.

Lisaks möödunudnädalasele vabandusele Vatikanis, mida hinnatakse kui olulist sammu leppimise ja paranemise teel, lubas paavst Franciscus reisida Kanadasse, et edastada vabandus ka kohapeal.

KAIRE TENSUDA

Eesti valitsus kiitis heaks siseministeeriumi esitatud eel­ nõu riigipiiri seaduse ja selle­ ga seonduvate seaduste muut­ miseks. Eelnõu seadusena jõustumisel saab riik paremi­ ni tõrjuda massilist sisse­ rännet hädaolukorras, kui välismaalased tungivad eba­ seaduslikult üle Eesti riigipiiri ja esitavad põhjendamatult rahvusvahelise kaitse taotlusi.

Valitsus saadab eelnõu aruta­ miseks Riigikogule.

Muudatuse kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet (PPA) jätta hädaolukorras ebaseadusli-

kult riiki saabunud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemis­ keelu otsust tegemata tagasi saata. Eestisse tohib välispiirilt siseneda üksnes avatud piiripunkti kaudu.

Möödunud aastal sisenes Valgevenest Leedu, Läti ja Poola territooriumile ebaseaduslikult 8267 kolmanda riigi kodanikku (4326 Leetu, 446 Lätti ja 3495 Poola). Esitatud on 12 143 rahvusvahelise kaitse taotlust, neist 3826 Leedus, 613 Lätis ja 7704 Poolas. Kolm riiki

on kokku tõkestanud 48 445 ebaseaduslikku ELi sisenemise katset. Ebaseaduslikest saabujatest suurim osa olid kurdi päritolu Iraagi kodanikud, vähemal määral ka Afganistani ja Süüria kodanikud. Üle 10 949 inimese saabus 2021. a jooksul Poola kaudu Saksamaale.

Sisserändajate hulga tõttu kuulutasid Läti, Leedu ja Poola välja eriolukorra, EL nimetas seda ründeks terve EL-i vastu.

Reformierakond jätkuvalt populaarseim

Välisministeerium on andnud Ukrainale humanitaarabiks üle miljoni euro

Tšehhi saadab Ukrainasse tanke

Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di ja Norstat Eesti AS-i koostöös toimunud küsitluse viimaste tulemuste põhjal toe­ tab Reformierakonda 28,6%, Eesti Konservatiivset Rah­ va­ erakonda (EKRE) 22% ja Eesti 200 17,5% valimisõigus­ likest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Kes­k­erakond 17,1%, Sotsiaal­ demok­ raatlik Erakond (SDE) 7,1% ning Isamaa viie protsendiga. Isamaa toetus on viimase kuue nädalaga langenud 2,4 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates eelmise aasta maist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,7% ja opositsioonierakondi 34,1% vastajatest.

(PM/EE)

Eesti on Ukraina sõduritele saatnud kümneid annetatud autosid Sel nädalal alustas teekonda Ukrainasse teine abikolonn Eesti inimeste annetatud sõidukeid, mille seas masinaid nii ettevõtetelt, eraisikutelt kui ka vallavalitsuselt. Esi­ mesed autod on juba jõudnud Harkivisse, Tšernihivisse ja Sumõsse.

Aktsiooni algatas ettevõtja ja investor Ragnar Sass, kelle sõnul on sõidukeid on Ukraina heaks annetanud ettevõtted ja eraisikud. Mõned sõidukid on Sass ostnud eraisikutelt ka ise. ,,Eestist läheb iga nädal umbes 20-25 autot,“ ütles Sass, viidates ka teistele annetajatele, kes viivad autosid paarikaupa ise piiri äärde. ,,Kõik need autod lähevad eraldi pataljonidele. Me paneme sõidukitega kaasa nii palju kui me saame: meditsiinitarbeid, rii­ deid, droone või öövaatlusseadmeid, mis on eriti oodatud,“ täpsustas Sass.

Ukraina piirilt võtavad anne­ tused vastu juba sealsed partnerid. Sassi kinnitusel jõuavad sõidukid pataljonideni ilma kolmandate vahendajateta. (PM/EE)

Välisministeeriumi teatel 6. aprillist on annetatud Ukrainale humanitaarabiks üle miljoni euro ja Ukraina humanitaarabi staap on kuu aja jooksul saanud enam kui 60 Ukraina abipalvet toidu­ abi, tervishoiu ning ajutise peavarju vallas. Humanitaar­ abi staap koordineerib peami­ selt riigiasutuste ja ettevõtete suuri abisaadetisi ning korral­ dab vajadusel neile trans­ pordi.

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Venemaa sõja tõttu Ukrainas vajab humani­ taarabi üle 12 miljoni inimese ja paraku humanitaarkatastroof üha süveneb. „Viie nädalaga on humanitaarabi vajavate inimeste hulk kasvanud peaaegu sama kõrgeks kui kümne aastaga Süürias, kus täna vajab humanitaarabi üle 13 miljoni inimese,“ tõi välisminister välja.

Liimets tõi välja, et Eesti inimesed, avalik ja erasektor on olnud Ukraina riigile ja rahvale erakordselt suureks toeks – kokku on humanitaarabiks ­ annetatud üle 12 miljoni euro. ­ Välisministeeriumi osa moo­ dustab sellest üle miljoni euro.

Välisministeeriumi kodulehel uuendatakse regulaarselt üle­ vaadet Eesti humanitaarabist Ukrainale. (VMPT/EE)

Leedu kutsus tagasi oma suursaadiku Venemaal Leedu kutsus oma suursaa­ diku Venemaalt tagasi ning käskis Venemaa suursaadikul lahkuda Leedust.

Leedu vähendas Venemaaga diplomaatilist suhtlust. Lisaks suursaadiku tagasikutsumisele käskis Vilnius sulgeda Venemaa esinduse Klaipedas, vahendas BBC-d rahvusringhääling.

Hiljuti loobus Leedu ka Venemaa maagaasist. Leedust sai esimene EL-i riik, kes kutsus oma suursaadiku Mosk­ vast tagasi.

Välisminister Gabrielius Landsbergis teatas esmaspäeval, et Leedu suursaadik Ukrainas naaseb Kiievisse. (ERR/EE)

(Allikas: valitsuse kommuni­ katsioonibüroo)

Tšehhi on esimene NATO riik, mis saadab alates 24. veeb­ ruarist Venemaaga sõdivale Ukrainale T-72 tanke, BVP-1 lahingumasinaid ja haubit­ said. Varem on NATO riigid saatnud droone, tankitõrjera­ kette, käsirelvi ja kaitsevarus­ tust.

Briti meedia kirjutab, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esitas NATO riikidele palve saata veel sõjalist abi ja Tšehhi vastas sellele. Tšehhi teatel on tegemist kingitusega Ukrainale, milles NATO liitla­ sed on kokku leppinud, samas aga tekitab see kartusi, et Venemaa võib NATO Ukraina sõtta tõmmata, vahendas Posti­ mees.

Tšehhi kaitseminister Jana Tšernosova ei avaldanud detaile, mis puudutavad tankide, sõjamasinate ja haubitsate üleandmist Ukrainale. Sõjamasi­ nate ostmist ja saatmist on rahastanud nii Tšehhi riik kui eraannetajad.

Naaberriik Slovakkia, millel pole tanke anda, kaalub Ukraina abistamist, plaanides saata sinna kasutatud ja korda tehtud relvi.

Saksamaa saadab Ukrainasse mitukümmend jalaväe lahingumasinat ja Suurbritannia 20 kiirabiautot.

USA nõustus andma Ukrainale täiendavalt 100 miljonit dollarit (92 miljoonit eurot) abi, sealhulgas kantavaid tanki­ tõrjeraketisüsteeme Javelin.

NATO peasekretäri Janes Stoltenbergi sõnul on NATO tarninud Ukrainale kütust, las­ kemoona, kiivreid, kuuliveste, muid kaitsevahendeid ja meditsiinitarbeid. (PM/EE)

Eesti loobub Vene gaasi kasutamisest Valitsuse liikmed tegid sel nädalal põhimõttelise otsuse, et Eesti loobub veel sel aastal Vene­ m aa gaasi impordist.

Otsuse elluviimiseks rajatakse sügiseks Paldiskisse võimalus vastu võtta veeldatud maagaasi ja hangitakse 1 TWh ulatuses riikliku gaasivaru, mis vastab umbes 20 protsendile Eesti aastasest gaasitarbimisest. Seda ­ gaasivaru saaks kõigile turuosalistele müüa võimalike tarnehäirete korral.

(Allikas: valitsuse kommunikat­sioonibüroo)

Nr. 14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

3

,,Maailm, mis jääb meile“ Laupäeval, 23. aprillil toimub heategevuslik noorte toetus­ kontsert Ukraina põgenikest laste heaks Tallinnas Saku suurhallis Eesti ühiskond on lahkelt põgenikud vastu võtnud, neile ­ oma poolehoidu avaldanud ning igati toetanud. Kontserdi idee algataja on 18-aastane noor muusik Ingmar Kiviloo. Korral­ dajad nägid, et Eesti ühiskond ei suuda kõige eest tasuda.

Seega aitab kavandatav noorte poolt kavandatav suurkontsert annetuste toel tuua leevendust.

Leidsime, et on oluline toetada juba Eestisse jõudnud Ukraina põgenikke, eelkõige sõjakoledusi kogenud laste vaimse tervise taastamist. Kontserdi toetajad ja koostööpartnerid on nii Eestist kui Põhja-Ameerikast: Tallinna linn, EERO (Kanada), Saku Suurhall, Forus, Ekspress Meedia, Eesti Üliõpilasfond Ameerikas, Eesti Instituut ja Delfi.

Kahetunnine eeskava on mitmekülgne ja hõlmab arvukalt

Eesti valiti NATO tulevikutehnoloogiate programmi DIANA käivitajate hulka Eelmise aasta juunis NATO tippkohtumisel Brüsselis otsustasid NATO liidrid luua innovatsioonikiirendi DIANA (Defence Innovation Acce­ lerator for the North Atlantic), mis tooks Alliansi julgeoleku ja kaitse huvides kokku liit­ laste tugevused uute ja mur­ ranguliste tehnoloogiate aren­ damisel ja kasutusse võtmisel.

Eesti kaitse-, välis- ja majandus ja kommunikatsiooni mi­ nisteeriumide, ülikoolide ja erasektori esindajate koostöös esitas Eesti koos Ühendkuning­ riigiga programmi taotluse, mis NATO peasekretäri ettepanekul kiideti heaks täies ulatuses.

Eesti loob koos Ühendkuning­ riigiga DIANA Euroopa peakorteri, Eestisse rajatakse NATO iduettevõtete kiirendi ning DIANAga ühendatakse mitu ­siinset uute tehnoloogiate testi-

koore, ühendkoori ees toimetab Karin Veissmann, noori pop­ muusikud saadavad dirigent Kristjan Järvi ja Baltic Sea Philharmonic orkestri liikmed ning professionaalne bänd Siim Aimla juhatusel. Kontserdile annavad oma panuse väliseesti koolide lapsed omapoolsete videosoovidega ja kava seob ­ Anu Tonts Vanemuise teatrist.

Solistidena astuvad üles: Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Stefan, Sissi, Jaagup Tuisk, Getter Jaani, Ruslan Trochynskyi, Ingmar Kiviloo, Alika Milova, Wanda Helene Ollep, Märten Männiste, Andreas Pall, Diana Maria Toomingas, Tiina Adamson, Maribel Vääna, Marten Põld­ mets, Merili Käsper, Natalia Zaugarova, Rute Trochynskyi, Annabel Soode, Arhanna Sandra Arbma, Mirtel Kollo, Marcella Emilie Soonik, Raimond Veiper. Kõik noored on viimase aasta kestel olnud mitme Eestis olulise muusikakonkursi finalistid.

Eesti film Toronto festivalil parim Veebis 21.-31. märtsil toimu­ nud Toronto lühifilmide festi­ valil võitis Eesti film ,,Vana­ ema, saa tuttavaks“ parima lühimängufilmi auhinna (Best Short Feature). Osales üle saja filmi.

Tegemist on lühifilmiga, mis räägib loo sellest, kuidas kes­k­ ealine perfektsionist Virve (Tiina Mälberg) on hoolitsenud

miskeskkonda. DIANA raames rajatakse üle Alliansi iduette­ võtetele kiirendid, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali andmebaas.

DIANA eesmärk on toetada süvatehnoloogia ettevõtteid, mis panustavad kaitsesse – viia kokku andekad uuendajad ja ­ uute tehnoloogiate lõppkasutajad kaitsevaldkonnas.

Eesti osaleb ka NATO innovatsioonifondi läbirääkimistel.

Fondi eesmärk on toetada

Koorid: Huik, Muusikali­koo­ likoor, Vox, VHK laste-, kammerkoor, Püha Miikaeli Poistekoor, Meero Muusik, ETV lastekoor, Kooriakadeemia Popkoor, RO Estonia poistekoor Ansamblid: Viiuliansambel Võlukeeled ja bänd Vennad.

Kontserdi ajal on Eestis võimalik annetada telefoni kaudu ja igal ajal Kanadas, EERO Ukraina põgenike fondi kas etransferiga eero­ ­ laekur@gmail.com või www.

EEROcanada.com.

Infot, kuidas kontserti vaadata Põhja-Ameerikas täpsustame lähitulevikus ja postitame EERO veebilehele ning Face­ booki lehele niipea, kui saame ja järgmisesse Eesti Elu lehte.

EERO toetab seda kontserti tänu anonüümsele annetusele.

EERO JUHATUS

selle eest, et tema ema 80. a juubelipidu läheks täpselt nagu ta plaanis. Tema vennatütar Silvia rikub aga peo, ilmudes peole koos üllatuskülalisega – oma samasoolise kallimaga.

Filmi režissöör on Kaire Russ, stsenaristid Kaire Russ ja Eve Tisler, operaator Carolyn Niitla, kunstnik Kairi Mändla, muusika Toomas Lunge. Osades Tiina Mälberg, Riho Rosberg, Mait Joorits, Eliis Uudeküll ja teised. (D/EE)

i­nvesteeringutega kahese kasu­ tu­ sega süvatehnoloogiate idu­ ette­ võtteid, pakkudes selleks ­usaldusväärset kapitali ja luues täiendavaid kasvuvõimalusi.

Fondiga liituda otsustanud ­riigid allkirjastavad kokkuleppe juuni lõpus toimuval NATO ­tippkohtumisel.

Eesti jätkab ettevalmistusi, et olla valmis DIANA programmi käivitumiseks 2023. aastal.

(KMPT/EE)

Üleskutse Ukraina toetamiseks Washingtonis toimus 30. märtsil kontsert ja vastuvõtt välisesinduste tippkorpusele.

Kontserdi korraldas EV saat­ kond koostöös Prantsusmaa saatkonnaga.

Eesti koorimuusika pärle esitas Collegium Musicale, ­ mida juhatab Endrik Üksvärav.

Kavas oli kolm esiettekannet USAs: Erkki-Sven Tüüri äsja loodud Ukrainale ja Omnia Mutantur ning Pärt Uusbergi In Paradisum. Nii uudispalad kui ka Arvo Pärdi ja Veljo Tormise kompositsioonid võeti aplausiga saja viiekümne kuulaja poolt vastu püstiseistes.

Programm algas võimsa Marseljeesiga, mida esitas a ­capella Prantsuse saatkonna diplomaat. Järgnesid Ühend­ riikide, Eesti ja Ukraina hümnid Collegium Musicale poolt.

Koosviibijaid tervitasid Prant­ suse suursaadik Philippe Étienne, Eesti Vabariigi suursaadik Kristjan Prikk ja Ukraina suursaadik Oksana Markarova.

Sõnavõttude teemad olid katastrofaalsed tsiviilisikute kaotused, Venemaa sõjakuri­ teod, Ukraina kultuuri- ja tervis­hoiuobjektide hävitamine, Venemaa-poolne Ukraina vaenamine läbi aegade. Saadikud nentisid, et Putini Venemaa kujutab ennast ohvrina, kes ­ peab ründama enda kaitseks ja oma ajalooliste piiride taastamiseks. Üksmeelselt rõhutati, et Ukraina kangelaslik vastupanu on ka võitlus Euroopa eest, mida peab toetama relva- ja ­humanitaarabiga.

Kontserdi kaval oli juhis toetuste suunamiseks Caritas ­ Internationalis’ele. AGO AMBRE

www.eestielu.ca

Ukrainat toetati…

(Algus lk. 1)

oblasti linnast Butšast, mille rahulike elanike vastu toime­ pandud tapatalgutes hukkus mitusada kohalikku elanikku. ­ Piltidel, mida meedia surnu­ kehadest vahendas, on näha, et paljusid oli enne piinatud, samuti on teateid surnukehade põletamisest Vene vägede poolt.

Pühapäeval toimunud meeleavaldusel osalesid mitmed Vancou­ veri eestlased Butšas hukkunute eri-mälestamise aktsioonil, mil­leks heideti end vihmasajus 20 minutiks kunstigalerii treppi­dele, saateks pommitamisest hoiatavad häiresireenid ja ­uk­rainakeelsed laulud.

Tänaseks on teatatud, et Ukraina luure hankis ja avaldas Venemaa 64. üksiku motolas­ kurbrigaadi nimekirja. Just seda üksust süüdistatakse sõjakuri­ tegudes Ukraina rahva vastu Kiievi oblasti Butša linnas.

Ukraina sõjaväeluure kinnitusel võetakse kõik sõjakurjategijad Ukraina rahuliku elanikkonna vastu toime pandud kuritegude eest vastutusele.

Igaüks saab abistada Ukrai­ nat nende võitluses agressori vastu ja toetada koduriigist põgenema pidanud ukrainlasi. ­ Abistamisaktsioonidega tege­ levad Kanadas EERO (teeb koostööd MTÜ-ga Eesti Pagu­ lasabi, et toetada Eestisse jõudnud põgenikke Ukrainast) ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (teeb koostööd kohaliku Ukraina keskrganisatsiooniga, et abistada Kanadasse jõudnud põgenikke), samuti on Northern Birch Credit Unionis avatud ­eriarve.

Järgmine Ukrainat toetav meeleavaldus Torontos toimub pühapäeval, 10. aprillil kl 2 pl Nathan Phillips väljakul.

4

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Visad eestlannad väärivad kiitust Eesti üks paremaid naissportlasi maadleja Epp Mäe pani taas endast positiivses võtmes kõnelema. Ta oli küll peaaegu terve aasta vigastatud põlvedega hädas ja tema treeningutesse tekkis paus, ometi suutis Epp Budapestis Euroopa meistri­ võistlustel kuni finaalini kõik vastased alistada. Kullamatšigi juhtis, aga siis jäi nii maailmameistriks kui korduvalt kontinendigi meistriks tulnud türklanna Yaseman Adarile alla.

Epu kontos on nüüd koguni tosin tiitlivõistluste medalit ja ta valmistub järjekordseks MMiks..

Visaduse ja tippu pürgimise eest väärib kiitust ka 22aastane torontolanna, Eesti passiga ujuja Aleksa Gold. Märtsis uuendas ta kodulinnas kahel korral Eesti 200 meetri vaba- ja 400 meetri kompleksujumise lühirajarekordeid, Aleksa nimel on ka Eesti 100 ja 200 meetri seliliujumise tippmargid.

Väga tubli ja visa on Eesti viimatise taliolümpia ainus medalist freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Olümpiajärgsete kohtumiste melu jätkuks otsustas ta vaatamata pingelangusele siiski osaleda Šveitsis pargisõidu maailma karikavõistluste viimasel etapil. Võitis selle suure ülekaaluga ja teenis hooaja kokkuvõttes ihaldatud kristall­ ­ karika. Tähelepanuväärne on, et Kelly on suusaaladel läbi ajaloo alles teine eestlane, kes maailma karika võitnud. Eelmine oli enam kui kümme aastat tagasi murdmaasuusataja Kristina Šmigun (kes oli ka 2010 Vancouveris enne Kellyt Eesti eelmine olümpiamedalist).

Mis aga veel säravat ja kuulsat Kelly Sildaru puudutab, sellest on päris kahju. Nimelt ­ ilmus Kelly räägitud ning Kalle Muuli ja Valdo Randpere ­kirjutatud-kirjastatud raamat „Imelaps. Kelly Sildaru“. Ja sellest on praegu püsti skandaal, sest Kelly väidab, et talle on sõnu suhu pandud, tema parandusi-täiendusi ei ole arvestatud.

Näis, kas lapstähel õnnestub raamatu müük peatada.

Ning veel visadest naistest. Üle pika aja käis tiitlivõistluste hõngu nuusutamas Eesti jää­ hokinaiskond. Üle 40stest ja alla 20stest särasilmsetest hokihulludest seltskond võitis MMi kolmanda divisjoni turniiri väravate vahega 24:1, tõusis ­ järgmiseks aastaks astme jagu kõrgemale ja lubas sealgi ­kõigile tuupi teha.

Eesti jalgpall kukkus mudaliigasse Nagu kõikjal maailmas, on jalgpall kõigi näitajate osas ka Eestis harrastatavaim spordiala.

Tõsi, klimaatilised tingimused ei luba meil õues läbi aasta vutti taguda ja sisehalle pole ­ veel kaugeltki piisavalt, kahjuks jääb puudu ka treenereid ja nende oskusi. Ning tulemus on nüüd käes. Eesti rahvusmees­ kond mängis hiljuti tähtsaid valikmänge Küprosega, viigistas

kodus 0:0 ja kaotas Larnacas 0:2 ning kukkus Euroopas kõige alumisse, rahvasuus mudalii­ gaks kutsutavasse seltskonda.

Kust tõusmiseks tuleb madistada San Marino, Liechtensteini, Malta, Fääri saarte ja sarnaste kääbustega.

Võta või jäta, selle piinlikkuse kõrval on Eesti käsipallimees­ konna kaks kaotust tuge­ vale Austriale ja EM-finaal­ turniiri ukse sulgumine tühiasi.

Veel võistkonnaaladest, õige­ mini selle esindajatest, veel täpsemalt korvpalluritest. Eestis on tõusnud esile terve plejaad andekaid kossumehi, kes võik­ sid riigi reväärilt jalgpallurite häbipleki kustutada. Euroopa liigas Hispaania Baskonia klu­ bis mängib Sander Raieste, Saksamaal Hamburgis möllab Mark-Kalev Kotsar, USA üliõpilasliigas olid pildil Kerr Kriisa (Arizona Wildcats), Matthias Tass ja Leemet Böckler (St Mary’s Gaels), NBA tütarliiga Windy City Bullsi särgis kogub tuntust Henri Drell, kusagil laob korvi palle täis Kristian Kullamäe...

Nazarov ja Hausenberg üllatasid iseendidki Kergejõustiku maailmameist­ rivõistlused (MM) sisetingimustes peeti Serbia pealinnas Belgradis. Eesti saatis sinna viis sportlast. Medalit ei loodetud ega võidetud, aga ometi naasti positiivses meeleolus. Lausa kangelaseks tituleeriti kodu­ kamaral sprinter Karl-Erik Nazarov, kes püstitas 60 m eeljooksus 6,55 sekundiga Eesti rekordi ja tuli finaalis 6,58ga neljandaks. Seda olümpiavõitjast itaallase ja kahe tume­ danahalise ameeriklase järel.

Eestlane sprindis maailma paremikus, imeasi.

Teine üllataja oli mitme­ võistleja Hans Christian Hausenberg. Juba lapsena püstitas ta eri kergejõustiku­ aladel Eesti noorterekordeid.

Eriti sobivad talle kaugushüpe ja teivashüpe, samuti sprint, ent pikema jooksumaa ees tundis Hausenberg seni hirmu. Nüüd on ta oma vaimse poole paika saanud, mitmevõistlusele pü­ hen­ dunud ja sise-MMil teenis Hausenberg 6191 punktiga neljanda koha. Järgmine proovikivi on tal Götzise kümnevõistlus.

Talispordihooaja lõpetuseks tasub pöörata tähelepanu iluuisutajatele. Oma ema, 1984. aasta MM-hõbeda Anna Levandi käe all treeniv Arlet Levandi võitis kulla Soomes peetud noorte olümpiafestivalil. Ta on läbi ­aegade alles teine eestlane, kes talvisel noorteolümpial kulla teeninud. Täiskasvanud iluuisutajate MM-võistlustel Prant­ sus­maal said üksksõitjad Niina Petrõkina ja Mihhail Selevko igati tublid 16. ja 15. koha (siin­kohal tuleb siiski arvestada, et maailmas domineerivad Vene­ maa iluuisutajad olid Ukraina sõja tõttu eemaldatud).

Ja lõpetuseks tuleb kiita Eesti tublit kahevõistlejat Kristjan Ilvest, kes lõpetas

Nr. 14

Ujuja Aleksa Gold: ülikooliõpingud ja edukas sportlasetee käsikäes 5. aprilli Õhtulehes ilmus pikem kirjutis Torontos kas­ vanud noorest ujujast Aleksa Goldist, autor Deivil Tserp.

Alljärg­ nevalt refereering ar­ tiklist. „Kanadas ilmavalgust näinud tippujuja Aleksa Gold valmistub maailmamere taga suureks kannapöördeks: märtsis koguni ­ kuus Eesti rekordit püstitanud 22aastane sportlane sillutab teed vanavanemate sünniriiki ja tahab siin juured tugevalt pinnasesse ajada,“ seisab artiklis, mis räägib ka sellest, kuidas mullu kevadel Eestis harjutanud ja Tokyo olümpiamängudele pür­ ginud Aleksa pani end pärast pika raja hooaega proovile erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMOs (ingl. k. ER). Olles suure meditsiinihuviga, töötas ta abiõena ühes Tallinna suurhaiglas, leides, et sai seal väärtusliku kogemuse. Töötas ta seal täiskoormusega – 40 nädalatundi. Seetõttu tuli möödunud suvel ka ujumisse pikem paus ja taas tõsisemalt treenima hakkas

Esimene eestlane Forbesi miljardäride edetabelis Wise’i üks asutajatest Kristo Käärmann jõudis sel aastal majandusajakirja Forbes ­m il­j ardäride edetabelisse.

Eest­lase vara väärtuseks hin­ nati 1,2 miljardit dollarit.

Foto: Matthieau Belanger

ta septembris.

Suve lõpus jätkas Aleksa õpinguid ja treeninguid Kana­ das. Ta õpib Toronto Ülikoolis inimbioloogiat ja keskkonna­ õpet, treenib basseinis kaheksa korda nädalas, lisaks harjutab kolm korda jõusaalis. Ta elab koos sõpradega, kes on ka tema trennikaaslased, ning kelle ­päevakava on sama tihe.

Eelmisel kuul püstitas Aleksa lühikeses basseinis kuus Eesti rekordit. (Neist on olnud uudised Eesti Elu numbrites (EE # 11, 18.3.22 & EE # 13, 1.4.22) „Mu eesmärk ei ole kunagi rekord, tahan ujuda nii hästi,

nagu suudan. Kui sünnib rekord, siis see on kirss tordil.“ Selle kuu teises pooles kavat­ seb Aleksa sõita taas Eestisse, jätkates treener Henry Heina suunamisel. Ta valmistub nii ­ juunis Ungaris peetavaks pika ­ raja MMiks kui ka augustis Itaalias toimuvaks EMiks.

Samuti on tal plaanis suveks Tallinnas töö leida.

Tulevikuplaanide hulgas on pärast ülikooli lõpetamist Eestisse kolimine, kus nende perel on palju sugulasi. Ent sportlasetee lõpetamise eesmärk on Pariisi olümpiamängud, milleni on veel aega üle kahe aasta.

(Lüh. ref. ÕL)

Vene riigiduuma kehtestas trahvid N.Liidu ja NatsiSaksamaa samastamise eest

Jelena Jampolskaja. Seaduse­ muu­ datusega püütakse tema sõnul kaitsta Vene sõdurite au ning samuti nende punaarmee­ laste au, kes ennast ise enam kaitsta ei saa, kuna on surnud.

Vene riigiduuma keelas juba 2021. a juunis N. Liidu ,,otsustava rolli“ ja ,,humanitaarse missiooni“ eitamise, kuid nüüd kehtestas sellise tegevuse eest ka karistused. Sellekohase seaduse palus riigiduumal vastu võtta president Vladimir Putin.

Venemaa on ekspertide hinnangul teinud N. Liidu võidust natsi-Saksamaa üle oma mitteametliku riigi-ideoloogia ning ründab igaüht, kes toob esile Jossif Stalini juhitud NSV Liidu režiimi kuriteod, rolli Teise maailmasõja vallapäästmisel või punaarmeelaste vägivalla sakslastest vabastatud Euroopa riikides.

Venemaa praegune režiim on keelanud ka nimetada praegust agressiooni Ukrainas sõjaks ning ei luba seal toimuvast tõepärase info levitamist oma riigis. (D/ERR/EE)

Vene riigiduuma võttis sel nädalal kolmandal lugemisel vastu seaduse, mis näeb kodanikele ette trahvi kuni Forbes kirjutab, et Käärmann 5000 rubla (55 eurot) või ares­ on üks uutest miljardäridest, ti kuni 15 ööpäeva ning jurii­ kelle tõus on seotud fintech­ - dilistele isikutele trahvi kuni maailmaga. Käärmann asutas 100 000 rubla (1100 eurot) Transferwise’i nime kandnud Nõukogude Liidu ja Natsiettevõtte koos Taavet Hinriku­ Saksamaa samastamise eest. sega 2011. a ja sai Forbesi and,,Viimastel aastatel on metel miljardäriks juulis pärast Ukraina, Poola ja Balti riikide ettevõtte IPOt Londoni börsil. niinimetatud eksperdid ning koHinrikuse vara väärtus ületas halikud niinimetatud politolooForbesi info kohaselt pärast gid aktiivselt levitanud laimu IPOt korraks küll miljardi Teise maailmasõja ja Suure maagilise piiri, kuid langes Isamaasõja kohta ning nüüd jätedetabeli lukustamise hetkeks kub laim meie relvajõudude ­ ehk 11. märtsiks umbes 700 vastu, mis võitlevad Ukraina miljonini. denatsifitseerimise ja demilitariWise vahendab igal kuul pea seerimise eest,“ ütles seaduse8 miljardi dollari eest riikideva- muudatuse kaasautor ja riigiduhelisi makseid. Ettevõttel on 12 uma kultuurikomisjoni juht miljonit klienti 52 riigis. (ÄL/EE)

raske (meenutagem tema koroo­ navangistust Pekingi olümpial), kui eduka (kaks poodiumikohta MK-sarjas) hooaja maailma karikavõistluste üldkokkuvõtte viienda mehena. Järgmisel hoo­ ajal jätkab Ilves Norra koondise täieõigusliku treeningpartnerina.

Sama sihikindel on, muide, ka Eesti parim kiiruisutaja Marten Liiv, kes kavatseb järgmised kaks aastat tulemuste nimel liha suretada Hollandi Heerenveeni kiiruisuklubis. Müts maha niisuguste meeste ees!

ENN HALLIK

Piirivalvurid ei lubanud vaenulikku sümboolikat eksponeerinud veokijuhti Eestisse Ööl vastu neljapäeva saabus Koidula piiripunkti veoauto Mercedes, mida juhtis Vene­ maa kodakondsusega mees.

Veokile lähenedes märkasid piirivalvurid kabiinis esiklaa­ sil rippumas Georgi linti, mistõttu viidi veokijuhiga läbi täiendav vestlus, teatas Lõuna prefektuur Facebookis. Sõja­ sümboolika eksponeerimise kõrval õigustas mees aga ka jutuajamises agressiooni Uk­ ­

raina vastu, vahendas Õhtu­ leht.

Veokijuht märkis, et on hästi kursis Butšas ja mujal Ukrainas toimuvaga, ent nii olevatki tema meelest ainuõige. Sellega lõppes jutuajamine kiirelt ning piirivalvurid saatsid Paldiskisse sõiduautodele järele minema pidanud veokijuhi tühja haagisega tagasi Venemaale.

Lähtuvalt Schengeni piiri­ eeskirjadest on piirivalvuritel õigus kolmanda riigi kodanikku mitte riiki lubada ning riigipiiri seaduse alusel lähteriiki tagasi saata, kui tema tegevusest on oht Eesti või Schengeni liikmesriigi avalikule korrale ja ­julgeolekule. (ÕL/EE)

Nr. 14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Kuhu kadusid roomlased ja kust tulid itaallased?

Madis Listak Inimesed on segaduses ja küsivad, mis on maailmas reaalsusega lahti ja miks?

Neuroteaduse vaatevinklist on reaalsuse definitsioon järgmine: fenomen, mida oma teadvuses kutsume reaalsuseks, on kollektiivselt jagatud ja indi­ viduaalselt kontrollitud hal­ lutsinatsioon tuleviku kohta.

Miks see nii peaks olema?

Inimene loomariigi esindajana on loomade hierarhia tippu suutnud tõusta ainult tänu oma aju võimele prognoosida ja ennustada järgmisel hetkel juhtuda võivaid sündmusi. Jookseme me ju aeglasemalt kui karu või lõvi, hambad ja küüned on viletsamad, kuuleme, näeme, ronime, ujume, hüppame kehvemini kui paljud teised loomad. Meie eeliseks on unikaalses ehitusega aju. Aju töötleb infot aga aeglaselt ja meie ratsionaalne mõistus saab juhtunust teada umbes pool sekundit pärast selle toimu­mist. See tähendab, et kas või ohutult tänava ületamiseks peame suutma ennustada tulevikku – kui seda teha ei suuda, jääksime auto alla.

Lisaks oleme ka karjaloomad ja suudame omavahel jagada neid prognoose tuleviku kohta ning nii suudame end indivi­ duaalselt kui ka kollektiivselt mõelda kas haigeks või terveks.

Seegi on loomariigis unikaalne nähtus.

Seda definitsiooni saab kasutada mudelina, mis kirjeldab minevikus toimunut ja aitab prognoosida tulevikku. Lähtu­ des sellest definitsioonist võime teha tähelepaneku, et inimesed, kes ei suuda oma hallutsinat­ sioone kontrollida, vajavad psühholoogide ja psühhiaatrite abi ja need, kes ei suuda oma hallutsinatsioone teistega rahumeelselt jagada, istuvad tõe­ näoliselt vangis. See definitsioon seletab ära ka V. Putini käitumise – tema ei suuda oma ­hallutsinatsioone kontrollida ­individuaalselt ega rahumeelselt jagada kollektiivselt.

Inimesele karjaloomana on eluliselt hädavajalik kuuluda mingisse gruppi, mis aitaks ellu jääda ja sellist karja kogu­ ne­ mist, kus jagatakse ühiseid hallutsinatsioone ehk tuleviku­ ­ mälestusi, kutsume identitee­ diks. Nii on arstidel ja juristidel omad identiteedid ja need moodustuvad muidugi ka rahvuste ja kõneldavate keelte järgi.

Identiteedi omamine pakub tea­ tavat kindlustunnet, selle omandamiseks ning gruppi vastu võtmiseks on tihti erinevad ­ riitused. Arstid ja sõjaväelased ­ annavad näiteks vande, täna­ va­ poiste bandesse kuuluda tahtja peab kõlblikkuse näitajaks kas kellelegi peksa andma või midagi varastama. Mõnes kul­ ­ tuuris tuuakse rituaalseid vereohvreid. Inimese jaoks on identiteet nagu kehaosa, mille kaotamine või muutumine on traumaatiline kogemus. Iden­ ti­ teedi kaotamine on võrdne

k­ arjast välja heitmisega ja võib surma tähendada.

Kuidas see mudel seletab juhtunut?

Ukrainas toimuvatest sündmustest aru saamiseks peame tagasi vaatama ajalukku. Minul tekkis juba kooli ajal ajaloo­ tundides kaks suurt küsimust.

Esimene oli, kuhu kadusid roomlased ja kust tulid itaallased? Samuti tundsin huvi miks puudub Vene Föde­ ratsiooni ­territooriumil venelaste rahvuspiirkond, kui teistel seal elavatel rahvastel see on.

Mis see rahvus on? See on seesama identiteet ja mingisse gruppi kuuluvuse tunne ja Rooma riigi kodanikel oli sel­ line tunne olemas. Nad panustasid midagi ja said vastu teatud privileegid, turva- ja ühtekuuluvustunde. Ühel hetkel kadus seda identiteeti toitnud majanduslik ja moraalne jõud. Rooma impeeriumi territooriumil asu­ nud elanikud võtsid kas oma vana identiteedi tagasi või kujundasid endale uue. Seepärast näeme endise impeeriumi aladel Portugali, Hispaaniat, Prant­sus­ maad, Saksamaad ning muidugi ka Itaaliat. Ladina keelt, mis oli Rooma impeeriumi eliidi keel, ei räägi enam igapäevaselt keegi.

Samamoodi läks Rooma im­ peeriumi järglaseks saanud Konstantinoopoli impeeriumiga, praegu tuleb sellest inimestele esimesena meelde Hagia Sophia mošee.

Mis puutuvad siia venelased?

Seegi oli impeerium, mille valit­sejatele meeldis end lugeda kolmandaks Roomaks ja Konstantinoopoli impeeriumi järglasteks. Ja imperaatoritele kohaselt kirjutati selle riigi ajalugu iga paarikümne aasta t agant sobivamalt ümber. ­ Praeguse konflikti olemuse lühike kokkuvõte on see, et vene rahvuse ajalugu kirjutati kokku ukrainlaste omaga ja osa ukrainlaste ajaloost kirjutati ümber Moskvasse. Praeguse Moskva aladel oli soome­ ugrilaste territoorium, kus küla­ des ning asulates räägiti vene keelest erinevaid keeli. Sel põhjusel polegi Vene Föderatsiooni territooriumil venelaste rahvuspiirkonda. Kuni impeerium laienes, polnud see suur probleem, sest Ukraina alad ja Kiiev olid enam-vähem kontrolli all ning ukrainlastele ei antud ka sõna oma seisukohtade ja ajaloo kaitseks.

Impeerium on lagunenud juba üle saja aasta. Esimese ­lagunemisel ajal 1917-1918 õnnestus Ukraina jätta impeeriu­ misse, pärast teist lagunemist 1991. a jäi vene identiteedi ja ajalookäsitluse jaoks oluline „rahvuskodu“ impeeriumi piiridest välja.

Putin tahab ajalukku minna kui Vene impeeriumi taastaja.

Paraku puuduvad tal võimed ­riiki juhtida, kuid ta tunnetab, et impeeriumi idee on käest libi­ semas ja saab aru, et unistus impeeriumi taastajana ajalukku

minna on luhtumas.

Siin on põhjus miks Putini hallutsinatsioonides on ukrainlased mingit veidrat dialekti kõnelevad ära eksinud ja eksitatud venelased. Ilma Ukrainata tuleb vene impeeriumi identiteet ringi defineerida ja see on ohtlik, sest paljud selles elavad rahvad võivad oma vanad ­identiteedid tagasi võtta! Üheks võimalikus lahkujaks on tatarlased, kelle Vene Föderatsiooni jäämiseks tegi Boris Jeltsin omal ajal hiiglaslikke pingutusi. Lahkuda võivad ka Kaug-Ida ja Siberi rahvad.

Neil on revolutsioonijärgne Kaug-Ida Vabariigi mälestus ja läbi impeeriumi kestmise on nende identiteet teistest eristu­ nud.

Mis saab, kui jakuudid otsustavad, et aitab Moskva toitmi­ sest? Miks peaksid nad tahtma anda ära oma loodusrikkused, saamata vastu mitte midagi?

Hetkel jääb neile üles songitud maa ja kõik sealt kaevandatud rikkused rändavad koloniaalimpeeriumi pealinna. Kasulikum oleks kaubelda Lõuna-Korea, Jaapani ja Hiinaga. Jakuudid ei ühinenud impeeriumiga vabatahtlikult ja Moskvast saadetud kolonisaatoritega peeti veriseid lahinguid 16. ja 17. sajandil pea sadakond aastat. Sarnased lood on rääkida teistelgi selle suure riigi territooriumil elavatel rahvastel.

Mida see mudel ennustaks tuleviku kohta?

Mis seis ukrainlastega täna on? Ukrainlaste ja venelaste ajalugu on tõesti tihedalt läbi põimunud, kuid Putin läheb ajalukku ukrainlaste identiteedi ­ taasloojana! Palju oli sega­ abielusid, suured ettevõtted omasid osakondi nii Ukrainas kui ka Venemaal, keeleliselt pole teineteisest arusaamine suur probleem.

Enne Krimmi sündmusi ei teinud paljud ukrainlased oma identiteedist erilist probleemi, kuid Putin suutis hakkama saada millegi enneolematuga – ta sundis ukrainlasi relva ähvardusel valima kas olla venelased või ukrainlased. 24. veebruaril 2022 ei jätnud ta enam ühelegi kahtlejale mingit võimalust poolt mitte valida! Ukrainlaste jaoks on sõda käinud alates 2014. a, kui Putin tungis Krimmi; alates sellest on ta aidanud luua Ukrainas tsivii­ l­ ühiskonda, kaasaaegset sõja­ väge, läände orienteeritud majandust, õigusriiki. Muidugi vastu oma tahtmist, sest tema hallutsinatsioonides on Ukraina Ameerika ja teiste lääneriikide poolt koloniseeritud riik, mille elanikud tuleb vabastada im­ perialistide orjusest, et nad saaksid naasta imperaatorliku Venemaa õitsvasse rüppe.

Rahvas ei saa ju aru, mida nad tegelikult tahavad ja vabu valimisi ei saa põhimõtteliselt olemas olla. Siin lööb välja Putini elukutse, on ta ju koolita­ tud rahvamasse erioperatsioo­

nidega suunama, mõistmata, et manipuleerimisel on piirid.

Näeme ajaloolist pöörde­ punkti, sest praegu võitlevad ukrainlased relvadega oma identiteedi ja ajaloo tagasi võtmise eest. Sellega saab otsa vähemalt 300 aasta pikkune Ukraina ajaloo ja identiteedi hävitamise katse. Väga kurb on, et selle eest makstakse väga verist ­hinda. Samas lõpetavad käima­s­ olevad sündmused Vene impeeriumi taastamise võimaluse, sest ukrainlased oma identiteeti ja ajalugu enam ära anda ei ka­ vatse. Kui nende president annaks korralduse relvad maha ­ panna ja alla anda, ei täidaks paljud kodanikud käsku, vaid võitleksid lõpuni. Taganeda pole kuhugi, selja taga on Moskva!

Et tegemist on väärtuste ja identiteedi põhise konfliktiga, läheb Putin ajalooraamatutesse teisegi märgilise pöördepunktiga ajaloos. Agressiooniga sunnib ta oma identiteeti ümber hindama ka ennast venelasteks pidavaid inimesi!

Venelased peavad selgeks mõtlema, kas nad jagavad samu väärtusi ühe psühhootilise Peteburi pätikamba pealikuga ja kas nad jagavad samu veriseid identiteedi riituseid oma juhiga või mitte. Kui nad seda piisavalt kiiresti ei tee, juhtub sama, mis esimese ja teise Rooma riigiga, sest inimesed, kes ei jaga samu väärtusi oma liidritega, vahe­ tavad oma identiteeti, et mitte surra häbisse. Nad vahetavad identiteedi, et elada edasi vähegi normaalsetes tingimustes või ka selleks, et välismaal puhku­ sereisil olles ei näidataks nende peale näpuga. See tähendaks peale kõige muu ka vene keele vaikset hääbumist paari põlv­ konna jooksul.

Olemasolevat identiteeti täielikult säilitada ei õnnestu enam kunagi. Kindlalt tuleb ümber hinnata see ajaloo osa, sest ukrainlaste käsitlus ühisest ajaloost on lootusetult risti jalus ja kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimise eelduseks on ka ukrainlaste ajaloo käsitlusega leppimine. See on valus, sest propaganda Venemaal töötab täistuuridel ja Putinil pole varuvarianti juhuks, kui tema sõda läbi kukub.

Ka seda saab seletada neuroteaduse abil. Nimelt lähevad meie otsused emotsioonide kasvades aina must-valgemaks ja nii jääb aina vähem võima­ lusi kellegagi milleski kokku leppida. See tähendab, et ta on ennast juba ammu veennud oma otsuste ainuvõimalikkuses ja -õigsuses ning aju kipub meie emotsionaalseid otsuseid ka ­õigustama.

See imperialistliku identiteedi ümberhindamine saab toimuda alles siis, kui valitsev verine sõjapartei on energiast tühjaks voolanud.

Kuna vene sõdurid peavad ukrainlasi ära eksitatud venelasTutvu • Loe • Kommenteeri

teks ja arvavad, et neil on ühine identiteet, on nendele šokk, et ukrainlased end venelasteks ei pea. Seda on näha nende moraalis – paljude vene sõdu­ rite jaoks on see sõda täiesti arusaamatu ja põhjendamatu ja nii minnakse ukraina poolele üle ja antakse ennast vangi.

Sündmused ei lähe mööda ka Valgevenest, Putini kadumisega kaob ka sealne diktaator. Üks küsimus vajab veel vastamist – kellele on toimuv ­ kasulik? Vastus on lihtne, hiinlased ja ka türklased naeravad vaikselt pihku ja näevad veel kord, kuidas realiseerub Sun Tzu sõjakunsti tarkus, mille ­järgi kõige edukamad lahingud on need, kus vastane ise ennast nurka mängib ja hävitab. Hetkel on Putini ainukeseks rahaalli­ kaks jäänud Hiina ja nemad esitavad nüüd ainult endale ­ kasulikke tingimusi. Hiinlased ­ pole unustanud, kuidas Vene impeerium pettis neilt välja Kaug-Ida ja Siberi alad. Võiks tõdeda, et Putin on edukaim Hiina luure agent läbi ajaloo!

On ta ju andnud hiinlastele rendile ülisuured territooriumid Siberis ja ehitanud gaasijuhtme Sila Sibiri (Siberi vägi), milles voolavale gaasile venelased paraku peale maksavad. Hiina ­ jaoks ei saaks olukord olla enam parem – Moskva annab vaidlusalused territooriumid ametlikult lepingutega üle ja maksab peale ka poole hinnaga antava gaasi kaudu!

Kremlis istuva luuraja intellekt aga ei võimalda hallutsinatsioonidest kõrvale vaadata, reaalsustunnel, mille see mees endale on loonud ja mida ta riigi elanikele peale surub, ­ matab kõik muud võimalused pimedusse. Põhimõtteliselt on olukord revolutsiooniline, kus Putin ei saa uutmoodi ja ülejäänud maailm ei taha vanamoodi edasi minna. Kas selle tunneli lõpus võiks näha valgust? Jah, kuid Putini jaoks on tegemist läheneva rongiga…

Kuhu kadusid roomlased ja kust tulid itaallased? Kas Rooma riigi ajalugu kordub kolmandat korda? Venemaa linnade tänavatele tulnud inimesed vähemalt proovivad oma reaalsust normaliseerida ja soovivad selle vabastamist antisotsiaalsest ja psühhootilisest imperialistlikust maailmavaatest. Venemaal elavad inimesed on lähiajaloos 1991. a tulnud tänavatele ja on edukalt lõpetanud N. Liidu. Siis oli neil liider. Kelle taha inimesed võiksid nüüd koguneda? Muidugi võib juhtuda, et võim vahetub paleepöörde tule­ musena.

Igal juhul seisab Venemaa elanikel ees möödapääsmatu vajadus oma identiteet ümber ­ hinnata. Me kõik saame sellele kaasa aidata, kui näitame oma suhtumist käesolevatesse sündmustesse. Loodetavalt teeb see paljudele seisukoha kujunda­ mise lihtsamaks.

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

Franz Lisztile pühendatud klaverigala Sirje Vihma-Normet Kui arhivaar Heli Vahingu õnnelik käsi tõi TÜ akadee­ milise raamatukogu Baltika osakonnas päevavalgele Franz Liszti Tartu kontserdi afiši, ei aimanud Vahing, et tegemist on pianistide jaoks sajandi leiuga. Selle unikaalsuses oli aga kindel Vahingu kolleeg, kunstiajaloolane Harry Liiv­ rand, kes teadis et Liszti 1842. aasta Tartu kontsertide ka­­vade kohta senini andmed puu­ dusid. Omaaegsed ajalehed ülistasid Liszti esinemisi, aga mida Ungari klaverivirtuoos Tartus mängis, sellest polnud lehtedes ridagi.

Kontserdiafiši leidmiseks poleks paremat ajastust osanud tahtagi – kahe kuu pärast oli eesti pianistidel kavas teha kontsert „180 aastat Franz Liszti esinemisest Tartu ülikooli aulas“. Siinkohal meenub teinegi haruldane leid, mis tuli päevavalgele paar kuud enne juubelilaulupidu 2019. aastal.

Muusikamuuseumi teadur Ene Kuljus leidis siis käsikirjade raudkapist Johnn Voldemar Jannseni käega kirjutatud laulupeolaulude kogumiku, mille oli muuseumile annetanud Edith Emilie Merila 1947. aastal.

Franz Lisztile pühendatud klaverigala tõi 30. märtsil Tartu ülikooli aulasse täismaja. Lava ees ilutses klaasvitriinis pianistide reliikvia – Liszti 30. märtsil 1842 toimunud kontserdi ainus säilinud afišš, kus kirjas ka ettekandele tulnud klaveriteoste nimetused. Sellest 180 aasta tagusest kavast mängis Sten Lassmann Liszti seade Schu­ berti laulust „Serenaad“ („Ständ­ chen“).

Piduliku kontserdi avasõnad ütles Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, kes tegi tea­ tavaks ka uue fondi loomise, mille rahadega toetatakse Ukraina tudengeid, kes õpivad Tartu ülikoolis. Sõna said ka Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist, muusikateadlane Kristel Pappel ja kunstiteadlane Harry

Liivrand. Tänu ajahetke tõsidusele tõusis eriliselt esile fakt, et Franz Liszt andis Tartu ja Peterburi kõrval kontserdi ka Kiievis. Oli ju Kiiev 19. sajandil üks olulisi Euroopa kultuurilinnu. Saalist kostus sõna Euroopa peale heatahtlik aplaus.

Kontserdil esinesid meie tipp-pianistid – Kristi Kapten, Johan Randvere, Marko Martin, Mantas Šernius, Sten Lass­ mann, Mati Mikalai ja Ivari Ilja.

Liszti suurt virtuoossust nõudvad klaveriteosed kõlasid suurepäraselt. Kontserdi lõpetas Muusikaakadeemia rektor Ivari Ilja, kelle esituses kõlas Liszti Ungari rapsoodia nr 13. Prof Ivari Ilja on rahvusvaheliselt tunnustatud pianist, kelle esinemisi oodatakse olulistes Euroo­ pa kontserdisaalides. Tema käte all kõlas ülikooli aula klaver (missugune piano!) tõesti jumalikult.

Praegu on aulas valge Steinway kontsertklaver, mille ostmine sai teoks endise rektori Alar Karise sünnipäevaanne­ tuste toel. Franz Liszt mängis 1842. aastal Tartu klaverimeistri Friedrich Wilhelm Hasse kontsertklaveril. Ülikooli aulas andis Liszt kaks kontserti, kolmas kontsert toimus literaat Faddei Bulgarinile kuulunud Karlova mõisas. Tollal 31 aastane Liszt musitseeris seal koos õigusteaduskonna üliõpilase Alexander Bernardiga. Geiu Rämmeri sõnul mängiti mõisas Hasse ­tahvelklaveril.

30. märtsi kontsert Tartu ülikooli auväärses aulas oli suur elamus – nii vaimustava atmosfääriga kontserti ei mäletagi.

Kõik seitse pianisti kutsuti mitmeid kordi tagasi ja aplausid ei tahtnud lõppeda. Filmikaamerad surisesid ja esireas istunud akadeemiline professuur säras ­ rahulolust. Liszti 180 aasta tagune kontsert oli Liivimaa kultuurielus samuti suursündmus. Ülikooli aula oli avalikeks kontsertideks avatud juba 1812. aastal, ometi olid Liszti kontserdid seal Eesti esimesed soolo­ klaveriõhtud.

Heli Vahing ja Harry Liivrand 30. märtsi kontserdil Tartu ülikooli aulas.

Nr. 14

Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäevaks Öö kartuse kuristik / variseb põrmu. / Põlvitan Suure Lihtsuse lävel./ Aganaleib on mu suus, / kuid mu luus / esiisade tarkuse säte. /Ja vaata: Hommikus läte / mu ees lööb lustakat keerdu! / Maailm avab end ärgates / nagu laps oma peo. / Valguse traavlid / galopeerivad mäele. „Hommik“ (Sinule) (Arved Viirlaiu avaluuletus kogust „Hõllalaulud“. Lund: EKK, 1967) Kohtuda Arved Viirlaiuga silmast silma ma ei jõudnud, küll aga kujunes uue aastatuhande algusest südamlik kirjaside temaga, ta abikaasa Hiljaga ja poja Antsuga. PEN-klubi taasasutati Eestis ametlikult küll alles 2010. a, kuid õige pea pärast Eesti iseseisvuse taastamist said kodu-Eesti (tollal ühtlaselt vaesel järjel) kirjanikud tunda pagulaskirjanike heldust.

Tean, et Arved Viirlaid, kes pikemat aega oli paguluses Eesti PEN-klubi esimees, toetas oma isiklikest vahenditest kodu­Eesti kirjanike suhtlemist rahvusvahelise PEN-klubiga, muuseas tasudes meie eest liikmemaksu.

Eesti Kirjanike Liidu endine esimees Mati Sirkel kirjutab (Loomingus peatselt ilmuvas) mälestusloos välisreisist koos Rein Rauaga PEN-klubi 56. kongressile Viinis novemb­ris 1991: „Tutvusime tõelise härrasmehe Arved Viirlaiu ja Ilmar Jaksiga.“ Uus iseseisvus tähendas murranguliselt laienenud isiklikku suhtlemist pagulaskirjanikega.

Nõustun aga selle valdkonnaga pikka aega tegelenud Anne Valmasega (1941-2017), kes Sirbis (12.04.2012) Arved Viir­ laiu 90. juubelisünnipäevale pühendatud artiklis „Sakilise eluteega kirjamees“ möönab, et kodumaine huvi pagulaskirjanduse vastu pole piisav.

Sel on oma põhjused. Tasub meenutada, et kui väliseesti kogukonnas sai Viirlaiu teostele osaks elav vastukaja, siis kodu­Eestis pani nõukogude võim tema raamatud rangeima keelu alla. Seega Mart Laari väide Viirlaiu „Ristideta hauad“ kodumaise väljaande (Eesti Päeva­ leht / Akadeemia, 2009) saate­ sõnas, nimelt, et see romaan „oli üks kõigi aegade mõjukamaid eesti kirjandusteoseid nii kodu- kui ka välismaal“, vajab täpsustust. Nõukogude Eestis ei saanud see olla mõjukas, sest eksemplare liikus vaid üksikuid.

Loomulikult ei tohtinud kodumaised kirjandusuurijad sellist tabu-teemat käsitleda. Viirlaiu loomingu vastuvõtus püsis äärmuslik kontrast pagulaskonna ja kodu-Eesti vahel ligemale neli­ kümmend sõjajärgset aastat.

Esimest korda ilmus „Ris­ tideta hauad“ Eestis taasiseseisvumise aastal 1991. Romaani „Märgitud“ (Lund, 1980) kor-

dustrükk tehti Tallinnas aasta varem. Esimene Eestis ilmunud Arved Viirlaiu algupärane raa­ mat oli pikemate jutustuste (lühiromaanide) mahukas köide „Ajal on mitu nägu“ (Tartu, Ilmamaa: 2005). Ühtki Arved Viirlaiu luuleraamatut pole Eestis tänini trükitud.

Mis toimus vahepeal kirjanduskriitikas? Kirjandusuurijate vanem põlvkond oli Eesti ­taasiseseisvumise alguseks oma vaimujõudu ammendamas.

Noored uurijad ja kriitikud kiirustasid lääne „keskustest“ sisse ahmima 1980ndatest levima hakanud postmodernistliku kriitika relativismi ja nihilismi.

Peagi kindlustus see uus trend institutsionaalselt. Arved Viir­ laid oli seevastu suure sõja järgse lääne eksistentsialismi ja neorealismi laps. Mida jõukamaks lääs muutus, seda kiiremini närtsis huvi sotsiaalselt tundliku, rahvuslikult orienteeritud ideaalidega kirjandusloome vastu.

Mis puutub välismaisesse retseptsiooni, siis ka siin vajab Mart Laari tsitaadi väide täpsustust. Arved Viirlaiu senine mõjukus jääb eredaimal viisil nii või teisiti Eesti pagulaskonda.

Uuenenud iseseisvuse kolmekümnel aastal on hoogsalt laie­ nenud eesti kirjanike võõrkeel­ tesse tõlkimine. Seda on tõhu­ salt toetanud Eesti Kultuur­ kapital. Järjest vähem saab ainuüksi tõlgete arvu põhjal otsustada ühe või teise kirjaniku tegeliku „mõjukuse“ üle.

Minu isiklik veendumus on, et andekas kirjandusloome käib oma rada – on piisavalt ise­ päine, et mitte välja teha institutsionaalsest kirjandusteadusest ja kriitika „keskuslikest“ trendidest. Seega tuleb olla kannatlik. Lihtsameelne oleks arvata, et kui mõnd eesti kirjanikku on esitatud Nobeli auhinna saami­ seks, siis kohe tekibki šanss kõrget au pälvida. Tõepoolest kutsub Nobeli komitee igal aastal lahkesti üle ilma ülikoolide kirjandusosakondi kandidaate esitama. Nobelisti „planeerimine“ üksnes oma rahvuse „seest“ ja „eest“ saaks aga vaevalt kuuluda hea tooni juurde.

Ise olen Arved Viirlaidu Nobeli kandidaadiks esitanud vähemalt kahel korral – 2008. a koos

Ernesto Sábatoga ja Carlos Fuentesega, 2011. a koos Ernesto Sábato ja Ernesto Cardenaliga. Paraku jäi neil kõigil Nobel saamata.

Märksa olulisemaks pean, et need vähesed tõeliselt suured anded, kes meil on olnud, ei kaoks rahvusliku kirjanduskrii­ tika orbiidilt ning et vähehaa­ valt sugeneks sügavamat huvi väljastpoolt – mis ei piirdu ainult tõlkimisega, vaid millele kaasneb välismaine kriitiline ja kirjandusuurimuslik vastukaja.

Kestvam rahvusvaheline krii­ tiline huvi eesti kirjanduse vastu on tegelikult olnud kasin.

Pigem õnneliku erandina nime­ tan luuletaja ja kirjandusteadlase R. W. Stedinghi (s. 1944) mahukat eessõna („Intro­ duction“, lk 11-33; Vancouver: Lyre Press, 2001) Taimi Ene Moksiga koostöös tõlgitud Viirlaiu luule tõlkevalimikus „Selected Poems“. (Valik R. W. Stedinghi luulest leidub „Ameerika luule antoloogias“, Tartu, 2008, nagu ka mu enda hiljutise ’Valitud tõlkeluulet“ 2. köites, Tartu, 2021).

Nüüd aga eeldustest, mis taasvabas Eestis kõigi hädade ­ kiuste võiksid tekkida silma­ paistvaima omakeelse kirjandusloome, sealhulgas esireas Arved Viirlaiu teoste kriitiliseks uusmõtestuseks. Tehkem internetis lahti veebikoda nimega „Estonian Writers Online Dictionary (EWOD). Eesti kirjanike e-leksikon (EKEL)“: https://sisu.ut.ee/ewod/avaleht.

See rahvuskultuuriline suurette­ võte sai alguse kümmekond aastat tagasi Tartu Ülikooli kirjandusosakonnast – ajendiks ­ asjaolu, et Oskar Kruusi (19292007) ja Heino Puhveli (19262001) koostatud monumen­ taalne EKBL – „Eesti kirjanike biograafiline leksikon“ (Tallinn: Eesti Raamat, 2000) ei saanud peegeldada meie kirjanduse uuenemise kulgu ja seisu.

Finantsiline toetus EWODile / EKELile on olnud nõrgapoolne. Ometi on selles tänaseks täislehekülgedega esindatud ligemale pool tuhat kirja­ nikku. Kirjanike profiilid on (esialgu üksnes) ingliskeelsed, kuid nendega koos saab sealsa(Järgneb lk. 13)

Nr. 14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1099 1

2

3

4

12

5

6

16

22

23

24

26 31

32

35

10

11

28

29

30

50

51

25

33

34

36

37

38 42

9

20

27

39

43

44

40 45

46

47

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Aeg sünni ja surma vahel.

4. Pitsitäis alkohoolset jooki.

8. Sadu.

12. Kellel?

13. Sõjalis-sportlik selts Eestis, korraldas samanimelist retke.

14. ______itsioon, tava, edasi antud komme.

15. Eesti saar.

17. Naisenimi.

18. Kodakondsus- ja migratsiooniamet (lüh.).

19. Kuumaveeallikas.

21. Karjumine, lärm.

24. _______silm, hunt.

26. Vorm sõnast ,,aed“.

27. (Äkiline) aje, tõuge; mõjuv põhjus.

31. Mõttesport.

33. Eesti Kunstiakadeemia (lüh.).

34. Suurendusklaas.

35. Osariik USAs. 37. Miami International Airport.

38. Viirusetõrje­ programm arvutile.

40. Ignoreeri!

41. Kandlemängija O. Lutsu ,,Kevades“.

48

49

44. Umbne, kinnine.

46. Lapseootel.

47. Maakera põhja- ja lõunapoolkeraks jagav joon.

52. Kummitus.

53. Omad.

54. Autoregistrikeskus (lüh.).

55. Alati, taas, jätkuvalt.

56. Kauba hoidla.

57. London International Academy.

ALLA:

1. Endine.

2. J. Smuuli näidend.

3. Omapead, järelevalveta.

4. Merre ulatuv maanina.

5. T______, Eesti end. kõrgushüppaja (snd 1946), OM kuldmedal 1972.a.

6. Polish National Alliance.

7. Teatud viisil puid töötlema.

8. Tegevust virgutav-ergutav mõju, tõukejõud.

9. American Roentgen Ray Society.

10. Ingl. k. naise

Naljanurk Juku pärib isalt: ,,Isa, mis on igavik ja mis on hetk?“ ,,Vaata, Juku, igavik on see, kui oled hommikust õhtuni tööl. Aga hetk on aasta neli puhkuse­ näda­ lat.“

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

T

Paremale: 1. Karu, 5. Vap(s), 8. Palk,

17 19

S

Ristsõna nr. 1098 LAHENDUS

14

18

41

8

13

15

21

7

I

tiitel, samaväärne rüütliga.

11. Lehma piimaorgan.

16. Riigi Kinnisvaraamet (lüh.).

20. Gr_____, apelsinitaoline mõrkjashapu puuvili.

21. Tuntud Eesti mitme­ viljajahu.

22. Eales. ei kunagi.

23. Nuhk.

25. Varakas.

28. Sajab talvel.

29. Õietolm.

30. Tervistavate protse­ duuridega puhkekoht.

32. Kõhklema, kahevahel olema.

33. Esimene keel.

36. H_____, haug.

39. Teat. linnud.

40. Mitte-.

41. Irevil.

42. Maapõuevara üld. nimetus.

43. Eeskoda.

45. Uss. 48. Kinnisvaraamet (lüh.).

49. Temal.

50. Õigusteta isik.

51. Riiklik keskkonna­ amet (lüh.).

Darwini kadunud märkmikud tagastati Kaks Briti loodusteadlase Charles Darwini märkmikku, mis sisaldavad tema ideid evo­ lutsiooni kohta ja kuulsat ,,Elupuu“ visandit, tagastati Cambridge’i ülikooli raama­ tukogule. Märkmikud olid kadunud olnud 21 aastat.

Hinnalised märkmikud jäeti raamatukogu põrandale roosas kingipakis, mille juures oli ka kaart, milles sooviti raamatu­ koguhoidjale häid lihavõtteid.

Märkmikud olid heas korras, kahjustustest märke polnud, teatas ülikool avalduses.Tead­ lane visandas oma ideid märkmikesse 1837. aastal, pärast naasmist kuulsalt reisilt HMS Beagle’i pardal. Raama­ tukogu teatel on märkmikud väärt mitu miljonit naela.

(CTV/EE)

12. Avis, 13. Eri-, 14. Agaa, 15. Sant, 16. ISR, 17. Ruie, 18. Aasta, 20. Alev, 21. (Hirvo) Surva, 24. Aps, 26. Are, 27. Saldo, 30. Set, 33. MiG, 34. Oliiv, 35. ATA, 36. Asi, 37. Vilde, 38. LEP, 39. Mis, 40. Rooma, 42. Eksa(m), 45.

Triiv, 48. Raad, 49. Uim, 50. Arve, 54.

(La)sila, 55. Mii(l), 56. Aaaa, 57. Alal, 58. Ask, 59. Laik.

Alla: 1. Kas, 2. Ava, 3. RIN, 4. Ustav, 5. Veis, 6. Arst, 7. Piraadid, 8. Paras, 9. Agul, 10. Laie(m), 11. Kaev, 19.

Aasovi, 21. Sama, 22. Uris, 23. Regi, 25. (Ricchi e) Poveri, 28. Alistuma, 29. Lil(l), 30. Salo, 31. Etem, 32. Tapa, 39. Madal, 41. Ovaal, 42. Ersa, 43.

Kail, 44. Sala, 46. Riis, 47. Imik, 51.

Raa, 52. Vai, 53. EAK.

Nädala retsept

Apelsinimarinaadis kanafilee aedviljadega Kaire Tensuda Valmistusained: 4 kondita ja nahata kanarinna­ fileed 2-3 spl oliiviõli 1 apelsini mahl maitsestamiseks kurkumipulbrit, sidrunipipart, küüslaugusoola ja kanamaitseainet lisanditeks beebiporgandeid ja tükeldatud maguskartulit (vii­ maseid saab kuubikuteks tükeldatuna osta toidupoodidest) Valmistusviis: Segada kausis oliiviõli ja apelsinimahl ning maitseained.

Lisada kanarinnad ja hoidada neid selles marinaadis, külmkapis, toidukilega kaetud kausis 4-6 tundi, aga kui on kiire, võib seda teha ka tunniga. Lõigata kanasse terava noaga sälgud, et marinaad pääseks ka sise­ kihtidesse, võimaluse korral pöörata kanatükke aeg-ajalt.

Laduda kanafileed suurde ja sügavasse küpsetusnõusse (näi­ teks fooliumist ühekordne tugev ahjunõu), kuhu lisada põhja natuke vett ja valada lihale peale ülejäänud marinaad.

Asetada kõrvale ka beebiporgandid ja maguskartuli-kuubikud, raputada peale samu maitseaineid, mis kanale. Küpsetada eelkuumutatud ahjus 400° F juures vähemalt 30 minutit, siis kontrollides ega kana ole seest roosa (suurematele kanafilee­ dele kulub rohkem aega).

Vajadusel alandada temperatuuri ja küpsetada veel madalamal kuumusel. Küpsetamise ajal võib keerata nii kanarindasid kui aedvilju, et need pruunistuks ühtlaselt.

7

KARLA KALENDRISABA

Tapatöö ja trahv Ma ei mäletagi enam, misukese tsaari aegu see vene kirjamees Tostujevski oma raamatu kirjutas. No igatahes olid sel ajal asjad veel sedamoodu, et tapmine oli kuritöö ja käis karistuse alla. Maha notiti selles raamatus küll ainult üks ihne liiakasuvõtja vanaeit, aga Raskolnikohv sai ikke kohtult oma kärna kätte ja asi nudi.

Uued ajad, uued kombed. Praegusel tsaaril Raskol­ nikohvi vaja ei lähe, tema teeb oma tapatöid ise ja trahvi ei saa. Tapab ilmasüita inimesi, naisi ja väetisi lapsi. Tapab uupi ja ulgaviisi, ikke massinatega kohe, kesse mootsal ajal enam kirvega päid otsast koksib. Tapab võerid, laseb tappa omi ja on veel õige mees pealegi. Kuda sa ausat inimest trahvid, kohtud ju kurjategijate jaoks.

Ega man’d kellegi Amlet ei ole, aga seda ma ütlen küll, et miski on mäda kogu läänemaailmas. Mida kaugemal Venemaast, seda ullemini rahva mõtlemine mädaneb. Kõik teavad, mis idas juhtub; kõik mõistavad selle ukka, aga keski midagi ette ei võta. Teevad jusku midagi küll, aga mitte midagi, millest abi oleks. Ega riigijuhid üksi süidi ei ole, süidi on rahvas, kes nad valis. Ameerika onu Joe unustas ennast ja tegi korraks suu laiemalt lahti kui lubatud. Ütles, et see tõbras ei tohi võimule jääda. Kus kohe läks kisa lah­ ti, et kuss, kurivaim, ära ärrita ärga. No mees lõi kartma ja vabandas kah. Irm nahas, et rahvas võtab tal kõrge koha käest ära ja mis sa ing siis teed? Akka ariliku inimese kombel leiba ja kallist penssu teenima.

Targad inimesed ohkavad, et ilmas on nii palju õelust.

Aga mina oma lolli peaga arvan, et õelust ei ole sugugi rohkem kui eadust, õelus on ainult ulka virgem. Ja peamine äda polegi selles, et õelus on nii virk, vaid selles, et eadus on nii laisk ja mugav. Ida tapab ja äävitab, lääs võtab seisukohti. Rahaga avitavad Vene vastaseid küll, aga see pole tapmise eest kellegi trahv. Tegelikult nad trahvivad rohkem ennast kui teisi. Venemaaga enam äri ei tehta, aga ise me kannatame selle all. Oigame kõrgete pensuindade pärast, aga Ivan Permi oblastis ütleb nitsevoo ja lükkab oma kurgikäru musklijõuga nigu ennegi. Toiduinnad on meil kah kõrgeks läind, aga rohkem suid on toita, ida poolt voorib miljuneid näljaseid juurde.

Vat nende juurdetulijategagi ongi nii, et nende ulgas on peris palju sellesama rahva liikmeid, kes idas pahandust tee­vad ja võera sildi all läände poevad. Kui nii edesi läheb, siis on neid Eestimaal nii palju, et teevad oma Tonetski ja kuulutavad vabariigi välja. Mis siis saab, seda arvake ise.

Minunimeline prohvet on rääkind. Jään parem vakka ja akkan kah seisukohti võtma.

KARGU KARLA

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Raamatukogu on avatud teisi­päeviti kell 12-3 ja neljapäeviti kell 11-1.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretulnud!

Lattik, Jaan. Teekond läbi öö III Ilmamaa, 2016.

Jaan Lattiku mäles­ tuste 3. köide (es­­ma­­ trükk Torontos 1955), milles jätab vahele Rootsi-perioodi (2. köide lõppes a. 1944) ja hüppab aastasse 1952, mil alustas rännakut P-Amee­ rikasse. Liikus oma lõputu uudishimu ja teadmistejanu kustutamiseks Kanadas ja Ameerika Ühend­riikides, külas­ tades suu­ remaid ja väiksemaid linnu, põikas ka Havaile. Igas peatuspaigas kohtus ta kohalike eestlastega, uuris nende äri- ja pidupäeva ning tunnistas, et

eestlane on töökas, ettevõtlik ja hätta ei jää. Erilise poolehoiu ja sõbra­ likkusega kirjeldab Lattik kohtumisi laste ja noortega.

Südamlik huumor ja mahlakas kõnepruuk paneb sageli unustama, et suurem osa neist inimes­ test ei rännanud ookeani taha vabatahtlikult. Nukrust ja kaotusvalu võib vaid aimata.

Raamatus ei puudu ka pagulaspoliitika peatükk, milles autor kirjeldab põgusalt eksiilis viibivate eesti poliitikute katseid koostööd teha ja organiseeruda.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia’s “popular” war The West has consistently insisted that the invasion of Ukraine was instigated by Vladimir Putin alone, without the consent of the Russian people. It seems that the ­people didn’t need any public debate about the morality or necessity of invading a non­threatening, neighbouring states. Putin expected that Russians would accept the “special military operation” because they wholeheartedly welcomed previous Russian incursions into foreign coun­ tries.

The Russians’ previous affirmations of his foreign offensives simply emboldened him once again. During the war with Georgia in 2008, when Putin was prime minister, his popu­ larity soared to 88%. They applauded Putin’s recognition ­ of the independence of South Ossetia and Abkhazia, the annexation of Crimea and ­ Sevasto­ pol, and the assault against Ukraine in 2014.

His approval rating remained high up until 2019, when the retirement age was raised.

Amendments to the Russian constitution in 2020, which guaranteed Putin’s grip on ­power gained 78% endorsement.

The rise in Putin’s popularity coincided with the massive deployment of military alongside Ukraine’s border last year.

The Kremlin controls the media and its content totally.

All independent TV channels have been kicked out of the country or closed down. The ­remaining TV outlets have suspended entertainment programming and have shifted full gear into propaganda mode.

And even the propaganda content on national TV has its bizarre moments: a Russian ­political scientist, often the star attraction on certain broadcasts, propagates a nuclear war with Europe and calls for a de-Nazification of Poland.

Russia’s media police, Roskomnadzor, has investigated news outlets who have been “disseminating unreliable publicly significant information” and forced them to delete it. It has also accused them of spreading “inaccurate infor­ mation about the shelling of Ukrainian cities”. With the ­enforcement of Russia’s draconian new laws prohibiting the

use of words such as “war”, this total control does eventually yield results.

The most recent Levada poll gave him 83% approval, fully four weeks after Russia attacked on February 24. While the Levada methods and results are not disputed by international analysts, it’s recognized that Russians are fearful of responding to surveys with answers that oppose the official government position and its lies. To what extent this distorts the results is unknown. But other polling agencies have had similar results, indicating support for ­ the war.

One must, even reluctantly, accept the reality that a significant part of the Russian public genuinely agrees with Putin as to his justification and the brutal conduct of the war, ­ including the suppression of ­ any opposition domestically. In other words, millions of Rus­ sians agree with the Kremlin’s grand lie that Russia had no other choice but to go on the offensive to protect itself and thus to rally around its leader, as reprehensible as he is. In fact, some surveys have shown that a majority of Russians are “proud” of the “special military operation”.

Some observers have sugges­ ted that numerous Putin opponents have admitted changing their sympathies and now openly support his despotic ­ behaviour because “Russia is ­ surrounded by Westerners who are targeting ordinary Russians as enemies. We have to stick together”. Putin’s warmonger­ ing rhetoric has both inspired and frightened Russians, making them deeply apprehensive of the West’s intentions.

Other surveys also reveal that Russians have accepted the Kremlin’s contorted reasoning for warranting the ‘special military operation’: To prevent NATO from establishing bases in Ukraine; to demilitarize Ukraine; to de-Nazify Ukraine; to change the regime in Kiev to a pro-Russian one; to secure Russian borders; to destroy Ukraine’s independence and have it joined with Russia; to protect Russians in the Donbas.

Undoubtedly the vast majority of the international community demands that Russian leadership be held accountable for the

Nr. 14

Prime Minister Kallas: Until Ukraine has won the war, bolder decisions are needed to curb Russian aggression Oslo – Prime Minister Kaja Kallas met today in Oslo with her Norwegian counterpart Jonas Gahr Støre, discussing relations between Estonia and Norway, Russian aggression against Ukraine, the changed security situation in Europe and energy security and co­ ­ operation.

The Estonian head of ­government says the most barbaric of war crimes have been committed by Russia against Ukrainian civilians in Bucha and Irpin. “There is no statute of limitations in regard to such atrocities,” she said. “Evidence must be gathered and prepared for trial. The perpetrators will be brought to justice. They include the Russian soldiers who are following orders and carrying out these barbarous acts.

Sadly, Russia’s war against Ukraine and its population continues, as are the Russian ­ authorities’ and state media’s appalling attempts to de­ humanise the Ukrainian people.”

Prime Minister Kallas cautioned that bolder decisions need to be made in order to curb Russian aggression. “Our top priority must be to provide Ukraine with additional weapons and supplies,” she advised.

“The country needs our military assistance if it is to win back its cities and liberate its people from Russian occupation and repressions.”

The Estonian head of govern­ ment remarked that the

invasion and the atrocities against Ukrainians. But the Kremlin insists that Western ‘Russophobia’ is the real cause of the current war. The term has been resurrected by Kremlin propagandists accusing anybody who criticizes Putin of being prejudiced against Russians.

Anyone mentioning violations of international agreements, human rights, the brutality ­ against Ukrainians, war crimes, etc., is a ‘Russophobe’.

Even though polls don’t a­ ccurately reflect the number of Russians who view the war in disgust and shame, who deeply oppose Putin’s suppression of the truth, who have heard about and are revulsed at the brutality of his troops, and don’t want to live in a world of disinformation, they deserve understanding and support. We must denounce the Kremlin’s ruthless conduct.

It’s normal, decent, and vitally necessary. This isn’t Russo­pho­ bia.

LAAS LEIVAT

On Sunday April 3rd at Vancouver’s Art Gallery, Vancouver Estonians took part in a lie down protest to commemorate all the people in Ukraine killed by the Russian Army. As protestors lay still, rain pounded on their faces as they listened to the sound of bombing and artillery fire. They continued to lie still for 20 minutes in the pouring rain, further listening to Ukrainian singing…

Enraged by the brutal and senseless killings of Ukrainians, their thoughts with those who didn’t have a chance to escape and were killed by shelling.

Photo: R. Ortiz

Maj.Gen. Rick Hillier at recent Ukraine support rally in Toronto.

Photo: Ü. Isberg

cost of Russia’s aggression must be raised even further in order to completely isolate the country and stop its war ­machine. “Ukraine will not win this war while sanctions con­ tinue to be inadequate,” she ­advised, adding that although a new package of EU sanctions is being prepared – among them proposals made by Estonia – progress must be made on hard-hitting energy sanctions.

“We know that the lion’s share of funding for Russia’s war ­machine comes from its sale of oil and gas, so that is what we must target with our sanctions,” she said.

The Estonian and Norwegian prime ministers also discussed the need for NATO to adapt to the changed security situation and to take steps for the longterm reinforcement of the al­ liance’s defence and deterrence position on its eastern flank.

Prime Minister Kallas thanked Norway for its contribution to the security of the Baltic region.

“Your forces are currently on the ground in Lithuania, and we would be very happy to see Norwegian fighter jets at our base in Ämari helping to secure Baltic airspace,” she remarked.

Opportunities for further energy cooperation between ­ Estonia and Norway were also discussed during the meeting by the heads of government. “We

want our environment to be cleaner and better cared for, and the adoption of green energy in place of fossil fuels is of key importance here,” said Prime Minister Kallas. “We have a lot to learn from Norway in terms of implementing the green transition and producing green energy. For that reason I am ­ very pleased that Prime Minis­ ter Støre has agreed to my proposal to establish a working group to chart two things: what we are already doing, and what more we can do. That will provide us with the ideas and ­ vision we need to take our cooperation in the fields of energy and the green transition to the next level.”

While in Oslo today, Prime Minister Kallas also met with President of the Storting Masud Gharahkhani, head of the Norwegian parliament’s Stand­ ing Committee on Foreign Affairs and Defence Ine Eriksen Søreide and other members of the committee before attending a round table at the Norwegian Institute for Defence Studies.

She is being accompanied on her visit to Norway by an Estonian business delegation.

This evening she will be attending the opening of an EstonianNorwegian energy cooperation seminar and visiting the local companies Aker, Equinor and Fortum Oslo Varme.

Nr. 14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

9

Louis Kahn’s most captivating buildings Vincent Teetsov When Itze-Leib Schmuilow­ sky was born on the island of Saaremaa in 1901, a future as one of the 20th century’s most famous architects would have seemed far off. As told by the Kimbell Art Museum in Fort Worth, Texas, his family didn’t have enough money for drawing implements, opting to give him “burnt twigs and matches” to develop his artis­ tic abilities.

Soon, they emigrated to the United States, and his name was changed to Louis Kahn. It was in the U.S. that his formal training began. Kahn studied at the University of Pennsylvania and gained experience working with the likes of Paul Philippe Cret, on early projects that ­include the Folger Shakespeare Library in Washington D.C. However, it was later, in his 50s, that travel to ruins in Egypt, Greece, and Italy catalyzed his individual style. It’s a style that’s frequently described as “monumental,” and is asso­ ciated with Brutalism. As ­i lluminated by Aesthetica Magazine, Kahn’s philosophy on “monumentalism” was based on “a spiritual quality inherent in a structure which conveys the feeling of its eternity, that it cannot be added to or changed.”

Pondering ways that a structure could engender a sense of ­security or continuity, here are three of Louis Kahn’s most capti­vating buildings.

1) Jatiya Sangsad Bhaban (National Parliament House) in Dhaka, Bangladesh: At first, the National Parliament House appears to be a castle with a protective moat. Really, though, it’s the nucleus of Bangladesh’s legislature, surrounded by a wing-like artificial lake.

Constructed over 21 years, from 1961 to 1982, the parliament complex is an arrangement of eight connected sections that surround a main chamber in the middle. This middle part – a “served space” as Kahn categorized spaces for habitation – seats just over 350 people and stands taller than the rest of the complex, becoming an intense focal point in the otherwise ­verdant surroundings.

The parliament was constructed in concrete, with thin

Salk Institute.

slabs of marble in between.

Encouraging the flow of air and giving a face to the building are many wide openings in the form of geometric shapes: triangles, segments of circles, ­ and whole circles, for instance.

Inside, these openings grace­ fully rake the walls with light.

The huge circular shapes, in particular, are reminiscent of the Phillips Exeter Academy Library that Kahn completed in 1971.

The Bangladesh War of Independence stopped construction for several months. Budget challenges could have compromised the entire project. Then there was the volatile professional relationship Kahn had with structural engineer August Komendant, a fellow EstonianAmerican, with whom Kahn collaborated on several other buildings.

But the final result became something that people in Bangladesh have celebrated. A new parliament building became a statement for the new nation’s future.

2) The First Unitarian Church of Rochester, United States: In this church’s interior, we’re reminded of Frank Lloyd Wright and his design for the Unity Temple in Chicago, which was completed in 1908.

Built over half a century later, Kahn created a less ornate spiritual hub than what Wright designed, but the square and rectangular silhouettes are somehow familiar.

Enriching pockets of light cut into the corners of the sanctuary space. Welcoming tones of light wood accent the organ pipes up top and the doors and pulpit below. The organ and choir are suspended above at the back of the sanctuary, which is home to over 1,000 Unitarian Universalist congregants. The sensation, then, is that sound and light are all around.

On the exterior, alcoves around the church’s red brick perimeter showcase tall shadows.

From here, it’s less clear what you will find inside. Kahn once said, “To make a column which grows out of the wall and which makes its own rhythm of no-light, light, no-light, light: that is the marvel of the artist.”

In this structure, he arranged multiple variants of light and

Photo: lajolla.com

Update on EERO support for Ukrainian refugees in Estonia Estonia has received between 25,000 to 30,000 Ukrainian war refugees to date, 40% of whom are children. About 20,000 of these refugees have decided to stay in Estonia for the foreseeable future. These refugees need safe, long-term housing, help in adjusting to life in Estonia and much more.

It is wonderful to see such overwhelming support for the EERO Ukrainian Refugee Fund from so many people and from the following organizations: • The Toronto Estonian Baptist Church • Ööbik, the Academic So­cieties’ Choir in Toronto • Northern Birch Credit Union (which waived banking fees for transfers to Estonia) Over 100,000 euros have been raised by EERO to date and delivered to the Estonian Refugee Council (Eesti pagu­ ­ lasabi) which is helping Ukrainian refugees in the ­following 5 areas:

shadow, just as there are mul­ tiple perspectives to the spiri­ tual ideas we contemplate.

3) The Salk Institute for Biological Studies in La Jolla, United States: This building, finished in 1965, was a living tribute to the inventor of the polio vaccine, Jonas Salk.

However, architecture critic Paul Goldberger notes that Salk “told Kahn that he wanted to build the sort of building he might bring Picasso to.” Maybe an imaginative building could galvanize further advances in biology and medicine.

Thus, amid the rocky coastal terrain of southern California, Kahn planned out a location where concrete, teak, and limestone are swallowed up by the infinity of the Pacific Ocean.

From the centre of the scene, the “River of Life” water ­feature runs out into the sunset, while nearby hang gliders and whales move by in the background. The side buildings are

• Financial aid for children’s education: provided to families with children – to enable them to start school – without cutting into their subsistence allowance • Mental health support: always part of their service and includes trauma therapy, is ­provided to both adult and child refugees, individually and in groups • Advice and counseling: via telephone and email, as well as in person, in Tallinn • Long-term housing: serving as intermediary for offers of housing to the war refugees • Support groups: Eesti pagulasabi developed information sessions on specific themes – work, children and school/daycare, adjustment, mental health and practical digital/e-skills (which they need in a digital society). These sessions are delivered across Estonia Funds from the EERO

like wooden drawers slotted into a concrete dresser.

Standing there, you’ll feel as though nobody else is there.

And when the sky is an un­ perturbed cerulean; when the light is touching at ideal morning and evening angles, we can hear the architect saying, “The sun never knew how great it was until it hit the side of a

Ukrainian Refugee Fund are currently directed primarily towards children and mental ­ health support, which includes trauma therapy. Your donation is tax deductible, greatly appreciated and goes to use within days, thanks to modern tech­ nology and dedicated staff.

None of the money donated to EERO or the EERO Ukrainian Refugee Fund is used for salaries, either in Canada or ­ Estonia.

We thank you for continuing to donate through our website www.EEROcanada.com, via e­-transfer eerolaekur@gmail. com or by cheque: to EERO Ukrainian Refugees, 17 Tufton Crescent, Toronto, Ont. M4A 2E2 Donations by credit card or PayPal can be made on the EERO donation page at Canada Helps. These donations receive a tax receipt from Canada Helps, who transfers the do­ nations to the EERO Ukrainian Refugee Fund weekly. Link: https://www.canadahelps.org/en/ dn/70820 Stay tuned for more news shortly.

EERO

building.”

Kahn showed how much you could create with fewer “ingredients.” It’s similar to those burnt twigs he drew with as a child. In each of these examples, Louis Kahn has articulated those building materials into magnetic destinations that assist decision-making, learning, and meditation.

First Unitarian Church of Rochester.

Photo: rochesterunitarian.org

10

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

Nr. 14

Sidecar motorcycles: a leisurely ride for two, or a sport for daredevils?

Vincent Teetsov When it comes to niche sports and small vehicles, the sidecar motorcycle, or külgkorviga mootorratas, is a vehicular combination that doesn’t get much attention.

When it does, it’s often for comic effect. In a 2013 video for Comedy Estonia, British ­comedian Bill Bailey delivered a satirical monologue about ­motorcycles with sidecars being the future of public transportation. Interspersed with vintage footage, he joked about the city of Tallinn inaugurating a new system where “motorcycles with sidecars will drive the streets instead of buses, trams, and trolleys,” proving to be a much more enjoyable, athletic commute.

With the old motorcycles shown requiring a push start and precarious leaning out of the sidecar to make turns, “active cooperation is further ­ needed, as otherwise, one could easily fall out of the sidecar,” he explained. Other safety precautions suggested were ­ “clothes suitable for the weather conditions and a helmet, or in the absence of a helmet, a saucepan.”

In this alternative reality, the first route opened was from Pirita to the centre of town.

Here, joyful riders and drivers received “flowers and souvenirs” in gratitude for trying out the new way of getting around.

It’s certainly the perfect commute for a gearhead couple or two co-workers in a rush for their 9:00 AM presentation.

As Harley-Davidson tells the tale, the sidecar was first conceived of in France in 1893, for bicycles. The Rogers Sidecar Company was the first to manufacture sidecars for motor­ cycles, and Harley-Davidson followed suit in 1914. Sidecars were used by combatants from numerous nations (including Canada and Estonia) during the First World War, the Estonian War of Independence, and the Second World War. But if a vehicle can move with speed, you can bet someone will race with it, too.

Through the archival vault, you’ll find plenty of daring, adrenaline-hungry drivers and sidecar riders who have competed in Estonia. Documen­ tation of early Estonian sidecar races started to crop up in the 1920s, with curious crowds circling around the likes of ­ Herbert Krasting. In the 30s, racetracks such as Tallinn Hippodrome and Pirita-KoseKloostrimetsa Circuit were frequented by champions like ­ Harald Perten and Helmut Sum­ berg. The latter venue was also popular for motorcycle races during the Soviet occupation.

In 1949, the sidecar motor­ cycle scene spread wider with the creation of the Sidecar World Championship. It’s a ­motorized sport with a riveting

Continuing in the Soviet way That Kargu Karla is a very wily, sly fellow. Two weeks ago he wrote about fake news in his humour column (Karla kalendrisaba EE #10) in a way that made a reader of a certain generation more than smile. For you had to know whom he was talking about.

And why Karla reacted the way he did. One of his best feuilletons, perhaps ever. I doff my chapeau in praise.

Karl Vaino, born in Siberia to Estonian parents – who went there for economic reasons, were not deported by anyone – was the quintessential Soviet, chosen to lead the Communist Party as First Secretary in Estonia. His spoken Estonian was so poor that he almost never spoke at the required ­ public appearances during the ­ occupation years in anything but Russian. Apparently, the one time that Karl Vaino attempted to speak in the language of his ancestors it was so risible that even the press, sworn to present the party/propaganda line, had a hard time keeping a straight face. This, by the way, has been corroborated by many who the undersigned met in the declining years of the Red Terror Empire, working in media. Vaino’s death in

Moscow was reported last month, no exact date provided.

Kargu Karla made it simple, actually. It has been long known that Vladimir Putin’s chief of staff is Karl’s grandson Anton Vaino. Hence boss of the presidential administration and thus Putin’s right-hand man.

Born in Tallinn, Estonia, 50 years ago in February, there is no readily available info about whether Anton even speaks Estonian or if so, at the level of his grandfather. It is disturbing that this family legacy is being continued. Anton Vaino, as a short internet search will prove, started out as, perhaps just like his forebear, ambitiously. As a sycophant, in other words. Now he holds an important position, and every Estonian should feel shame about his heritage, as what his boss is doing is Ukraine is beyond war crimes.

Unjustifiable murder of civilians, read: children and women, on the most spurious of excuses.

Deluding Russians. The absurdity of a demonstration in Moscow last week claiming support for regaining the former lands of both the tsarist era well as the Soviet one boggles the mind.

Let there be no doubt – desinformatsiya and propaganda

style of physicality. Like Formula One and a gymnast’s pommel horse joined together.

To be clear, leaning out of the sidecar isn’t for show. It’s essential to get around sharp ­ bends. Riders will hold onto a bar affixed to the sidecar. They hover close to the ground, sometimes with one leg planted and one leg out in the air.

Meanwhile, the driver leans forward and flat with their knees bent. The engine is behind them. They change gears and operate the brake with their feet and reach out to the ­handlebars at the front wheel.

Together in their streamlined motorcycle-sidecar combo, the driver and rider duo can travel up to 260 kilometres per hour.

Thus, there is a lot at stake here if a rider falls or the motorcycle crashes. Especially treacherous is the Sidecar Tourist Trophy race on the Snaefell Mountain Course of the Isle of Man. On this course, an alarming number of racers – over 250 – have died since the first TT Race in 1907.

It’s a serene location, yet, it’s peppered with hundreds of corners and potentially fatal ­ ­obstacles.

In addition to paved circuits, sidecars drive off-road, such as those in the FIM Sidecarcross World Championship, which started in 1980. Though, the races have a different feel.

Just as on paved circuits, the driver and rider must cooperate and line up their movements.

rule. The average Muscovite probably has no clue about what is taking place in Ukraine because of censorship and almost total control of the media

by Putin’s administration. It was scary to read that among the songs performed was Made in the U.S.S.R, an obvious take-off of the Beatles classic, ­ which, of course, was Back in the U.S.S.R. This song, performed Friday makes no bones about Putin’s delusional goals.

He not only wants Ukraine “back” – but also more. The lyrics of the rock song are ­explicit – “Ukraine and Crimea, Belarus and Moldova, that’s my country”! Chillingly, the first verse ends with the words “and the Baltic States too”. (The ­lyrics are available online. The song was first performed in 2005, 17 years ago, proving the entrenched mindset. And it is popular.) How long until he turns to the Caucasus? And, as the last weeks have proven, NATO, fearing the nuclear threat, can do nothing. So this ominous song may be a sign of things to come.

To add to this misinfor­ mation is the mind-boggling full-page article that appeared last week in the Toronto Star.

Allan Woods was in Riga, Latvia, a NATO member, thanks be to God. He reported on the

Sidecar motorcycle champions A. Petrov and L. Denisenko, racing in 1949.

Photo: the National Archives of Estonia

However, they tend to tear around more aggressively, go over jumps, and catch air.

Motors sputter and smoke.

Crashes happen frequently, causing gridlock and mayhem on the circuit.

And Estonia has provided quality circuits for these gutsy races. In 2021, Lange Moto­ keskus in Tartu County hosted the World Sidecarcross Cham­ pionship. This championship had its fair share of drama, like the others. Early on in race one, a crash caused big blockage on the course. There were a few close follows between competing sidecars; one of which resulted in a tumble into the ­ dirt. At the end of race one, the Estonian-Finnish duo consisting of Kert Varik and Lari Kunnas came in fourth place. In eighth place was the Estonian-Latvian duo Gert Gordejev and Kaspars Stupelis.

Race two’s start was more furious and drivers went around

the first corner with no problems. The risks caught up to drivers, though, such as when driver Ijen Kops and rider Paul Horton flipped, throwing Horton under their sidecar wheel. Somehow, they carried on regardless. In addition, drivers were apt to get their ­ wheels stuck deep in the tire tracks left in the dirt, meaning they would both have to get out and push to get back to racing.

In the end, the winners of the championship were Marvin Vanluchene from Belgium and Robbie Bax from the Nether­ lands.

Both types of sidecar motorcycle racing are alive and well to this day. It’s not likely to replace buses or streetcars, but it’s a type of motorsport with acrobatic movements and sticky situations that leave viewers hanging off the edge of their own seats, wondering what’s going to come around the next corner.

outcry and rubbish, nonsense ­interests at heart. The same can that ensued when the director of certainly be said about his the oldest and largest Russian grandson Anton Vaino. It is not theatre outside of Slavic coun- pleasant at all to acknowledge tries chose to publicly support that a very key figure at the Ukraine. This in a democratic, Kremlin is an ethnic Estonian. free country, just as Ukraine is.

A final point. At the time of The only difference in the Putin’s ascension to the ­belligerence (a word that has its ­ presidency of Russia in 2000, roots in the Latin word for war) The Economist correspondent was that words were the Edward Lucas, long a friend of weapons. Support for Putin the Balts, warned about Putin’s ­ ­expressed in Riga? Really? evil intentions. Lucas, who merits following on Twitter, Then again, Latvia has an ­ unfortunate red history. Many, wrote a very important book not merely Russian speakers, that should be read even after supported the Bolshevik “revo- the fact. “The New Cold War: lution” (orchestrated by Western Putin’s Russia and the Threat to bankers). Lenin and his hench- the West” appeared in 2014. men succeeded thanks in no The same year that Crimea was small part to the Latvian Red annexed. Will the West never Rifles. A military unit that learn?

As we nervously and empabrought fear and terror everywhere. A comparison with the thetically follow the outrage of SS and the Gestapo is appro­ military aggression – yes, these priate. Without the Red Rifles are war crimes –, not knowing the civil war, which is what it how these economic sanctions, was in fact, might have had a with which the Western leaderdif­ferent outcome. That pending ship seems only too willing to Western assistance, but vested continue, we must, as a cominterests lobbied for non-­ munity loudly speak out for involvement. A brutal empire Ukraine. emerged. Many key Soviet When the city of Richmond leaders, both political and mili- Hill, north of Toronto, with a tary were ethnic Latvians over large immigrant Russian the decades. ­population, sees every May 9th Which brings us back to the obscene demonstrations by two Vainos. Karl cannot be dis- young men (!) wearing Soviet missed from the history books paraphernalia, waving the but he never had Estonian (Continued on page 11)

Nr. 14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

11

Cross-pollination begins between KESKUS and Estonian Cultural Days in New York New York Estonians celebrated the 50th anniversary of the annual Estonian Cultural Days in New York, bringing Estonian theatre, music, design and art to the heart of New York April 1-3, 2022.

The event invited Ellen Valter, project lead with KESKUS International Estonian Centre, to participate in the event, including as a panelist to discuss the challenges and opportunities in bringing cul­ ­ tural initiatives from Estonia to North America.

In attendance was Estonia’s Minister of Culture, Tiit Terik, and his team, with whom Ellen met separately prior to the opening of the NY festival, to discuss KESKUS, the planning for the opening festivities in 2023 as well as for the ongoing programming at KESKUS. Estonian Cultural Days in New York is organised by Foundation for Estonian Arts and Letters, and the Estonian Consulate in NY, and was led by the indefatigable Merike Barborak. Cultural Days atten­ dees were delighted to learn of KESKUS project progress and enthusiastically donned KES­ KUS hard hats as a show of support.

New York’s longstanding ­festival returned after 2 years of pandemic hiatus and its 50th anniversary program featured three days of cultural events and activities including musical performances by Kristjan Randalu/Ain Anger/Martin Kuuskmann, Curly Strings, Collegium Musicale, and nublu/ DJ Madli/DJ QRX featuring gameboy tetris. All performan­

Estonian President condemns invasion of Ukraine in accepting credentials of new ambassador ERR, April 2022 Russia’s war against Ukraine is a blatant violation of inter­ national law, while the thou­ sands people who have already lost their lives in the conflict, the millions of people whose homes it has forced to flee and the dozens upon

ces were in the New York Estonian House and an additional Collegium Musical performance was held for the broader NY community including the diplomatic corps, at a nearby church as a benefit ­concert in support of the people of Ukraine.

In addition to music, were films, art exhibition, a theatre performance by Vanemuine Theatre pop-up design store by Tallinn Design House, including a visual story of Estonian design. To make sure energy ­ didn’t flag, delicious culinary delights were served up by Põhjaka restaurant, straight from the countryside of Estonia, including kama blinis for brunch – delicious!

Russians in Estonia protest against Russia’s war in Ukraine

Mark your calendar for KESKUS groundbreaking on Friday April 8th, on the KESKUS site, gathering at noon, event start at 1230h and come celebrate this historic event!

A small group of Russians living in Estonia on Sunday ­ protested against Russia’s war in Ukraine and the “atro­ cities” committed by the mili­ tary.

The gathering took place on Pikk tanäv opposite the Russian Embassy in Tallinn’s Old Town.

The group held placards and a blue and white flag.

Mikhail Tamm, who moved to Estonia from Moscow six months ago, told ERR News this is not the first protest Russians living in Estonia have held.

“We’ve come here, sometimes more or less people, every day for the last month ­ protesting the ongoing war in Ukraine, the atrocities of the Russian forces. Most of us who come here, we are Russian citi-

zens and we cannot accept that this sort of thing is being done in our name,” the Tallinn University physicist said.

Tamm said approximately 40 people attended a similar protest the night before and laid flowers and lit candles outside the embassy. Protests take place throughout the week and bigger events most weekends, he said.

“The main idea is that these atrocities should stop,” he explained.

Asked if people who attend the protest are usually Russians living in Estonia, Tamm said its a mixture of long-term citizens and new arrivals: “There are quite a lot of people who fled Russia in the last weeks who face persecution in Russia, [and] those who just couldn’t stand what is going on and left.”

Speaking about the blue and white flag, Tamm said it has become the symbol Russians ­ against the war are rallying around. The design is the Russian flag without the red stripe – “without the blood”. It

­ ozens of destroyed cities will d continue to weigh heavily on Russia’s conscience, President Alar Karis says.

The President made his ­remarks on the occasion of the new Russian ambassador to Estonia, Vladimir Lipajev, presenting his credentials to the Estonian head of state recently.

President Karis said: “Russia must immediately cease the hostilities; thousands of Ukrai­ nians, as well as Russians, have been killed in the course of the war. Russia must respect the sovereignty and territorial integrity of Ukraine.”

President Karis noted that the timing had been particularly poignant given that Tuesday marks the 18th anniversary of Estonia joining NATO, precisely in pursuit of strengthened security and protection from ­ ­aggression.

Other states ought to be able to join the NATO alliance if they wish to, President Karis noted, saying: “Every nation has the right to choose its own path, as does Ukraine.”

President Karis also told Ambassador Lipajev, who was appointed ambassador less than two weeks before the invasion

began on February 24, that Russia had initiated a war in Europe in the 21st century which would have unprecedented consequences for the Russian people for years to come.

“Aggression brings decades­ long consequences, affecting several generations,” he said.

The developments also meant that relations with Russia could not progress at this stage, President Karis added.

“It is not possible to co­ operate with the aggressor, and neither the EU nor NATO will do so. By attacking Ukraine, Russia found itself in inter­

No Estonian event would be complete without a business ­angle either, and so a pre-meet for connecting US business with Ukrainian services took place on the Thursday before the event itself.

An enthusiastic gathering and the groundwork was laid for increasing audiences for Estonian arts and culture, with cross-pollination between KES­ KUS in Toronto and the Estonian Cultural Days in New York for when KESKUS opens.

ERR, April 2022

Continuing…

(Continued from page 10)

h­am­ mer and sickle flag, no place is safe. And when a ­nationalist Ukrainian-Canadian bakery owner sees his business defaced with pro-Russian graffiti, attacking Ukrainians, one wonders what kind of a country we live in.

Made in the U.S.S.R indeed, but no one in their right mind wants to go back to it. Putin does, but as is evident, he is ­beyond having lost his marbles but is following in the footsteps of too many evil despots to count.

TÕNU NAELAPEA

is also the flag of Veliky Novgorod, a town known as the “cradle of Russian democracy”, website Meduza wrote.

While the Russians were protesting outside the embassy, groups of volunteers made camouflage nets to send to Ukraine outside the handicraft (Käsitöö) shops close by.

national isolation,” he said, ­noting that Russia, as a permanent member of the UN Security Council, had a responsibility to ensure peace and not to start conflicts.

The EU, NATO and other western allies will remain both united and decisive in this ­security crisis, will continue to ­support Ukraine and to initiate additional sanctions and will strengthen NATO’s defensive capabilities, while those responsible for war crimes will ultimately be brought to justice, the resident went on.

12

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

Nr. 14

Jõekääru Suvekodu Seltsi aastapeakoosolek Jõekääru Suvekodu Seltsi (JSS) 2022 aastakoosolek toi­ mus virtuaalselt 23. märtsil Eerik Valteri juhatusel. Päe­va­­ korra vastuvõtmise järel peeti leinaseisak, mille ajal mälesta­ ti Ants Kütti, Mehis Vahtrat ja Tarmo Heyduckit.

Monika Roose-Kolga jagas eelmise koosoleku protokolli, mis võeti vastu ühel häälel.

Eerik jagas eelmise aasta tegevuse aruanded. Kuigi suvekodus ei peetud üleöö-laagrit eelmisel suvel pandeemia tõttu pakuti kolm nädalat virtuaalset tegevust eriala-õpetajate poolt ja laagrit juhatas Elli Kipper. JSS koosolekud peeti regulaarselt aasta jooksul ning laagri maaala ja hoonete korrastamisega tegeldi edasi. Laagri Päev peeti 21. augustil 2021, kus tulid kokku laagri sõbrad, endised ­ kasvandikud ja nende pered, et teha kunsti, sporti, koguneti ­välislõunasöögile Taevaskoja ranna ääres ja õhtupoolikul oli lõke Klemmeri rannas.

JSS on täies hoos laagri plaanitsemisega selle aasta suveks ja suvekodu 70. aasta ­ juubeliks! Suvekodu toimub kolm nädalat 2. -23. juunini (teemadeks: 1) eesti keele nädal 2) sport ja seiklused 3) kunst ja kultuur ja lõpunädal ning 4) Jõekääru Kalev Võrkpalli­laa­ ger toimub 23.-30. juunini.

Mudilaste päevalaager 2. – 16. juulini (lapsed sündinud 2018. või 2019. a.).

Registreerimislehed on laagri võrgulehel: (https://joekaaru.com/et/registreerimine) ja hinnaalandus eelregistreerimiseks on saadaval kuni 15. maini 2022. a.

Laagri juhatajaks tuleb Elli Kipper ja kauaaegne laagri

sõber Kadi Laaneots on laagri abi-juhataja. Mitmed noored laagri vilistased tulevad täitma kasvajate ja abi-kasvajate rolle.

Enne laagrit on vaja teha suuremad parandused, kaasa arvatud uus söögisaali lagi, ­ uued soojaveepaagid, traktori parandused, kanuudele kate ja mitmed teised uuendamised.

Ette nähtud kevadtalgute päevad on 7. mail, 4. juunil ja 24. juunil (detailid: https://joekaaru.com/et/talgud).

Kassaaruanded ja eelarved jagas Linda Karuks ja revideerijaid tänati (Siiri Valter, Tauno Mölder ja Marissa Karuks).

Kuigi laagri sissetulek on vähenenud möödunud kahel aastal registreerimismaksu­deta, kui üleöölaager on ära jäänud paneemia tõttu, ei ole ­olnud ka suuremaid kulusid sel ajal. Oli meeldetuletus Jõekääru Vilist­ lase Seltsilt, mis toetab laste osavõttu laagrist, kui puudub maksevõime osaleda, et osa­ võtumaks ei piiraks registreerimist (vilistlaste seltsi ­aastamaks $20 isikult), lisa­ informatsiooni saab Jõekääru ­juhatuselt.

Võrkpallilaagri nimel võttis sõna Kristiina Lillakas, et teatada võrkpallilaagri plaanitsemise käigust.

Jõekääru vilistlaste nimel teatas Anneliis Põldre, et plaa­ nid on täies hoos pidada teine JK Vilistlaste Laager 10. – 12. juuni nädalalõpul (lisainfo: jkalumnilaager@gmail.com).

Jõekääru juhatuse liikmed on tulevaks aastaks: Kersti-Li Fisher, Linda Karuks, Ilmar Kütt, Kristina Lillakas, Leiki Luud, Heikki Novek, Monika Roose-Kolga, Krista Spence, Inge Tamm, Eerik Valter ja Lia Zifkin.

Laagri peamaja saali lae uuendamine.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Võrkpallilaagrist osavõtjad 2019.a

New Yorgis peeti 50. korda Eesti kultuuripäevi Möödunud nädalal peeti New Yorgis 50. korda populaarseid Eesti kultuuripäevi. Pandee­ mia tõttu kaks aastat edasi lükatud üritusel oli võimalik nautida muusikat, lavastusi, näituseid ja filme. Korral­ da­ jate sõnul on äärmiselt oluline säilitada väliseestlaste side Eesti kultuuriga, sest nii kes­ tab ka ühendus kodumaaga.

Juba esimestel kultuuri­ päevadel osalenud Mari Teedla ütles ERRile, et kuigi külastajate hulk on aastate jooksul vähenenud, on kultuuripäe­ vade olulisus säilinud. ,,Ma saan Eesti kultuuri juurde, mida ma muidu Amee­ rikas ei saa. Kui ma käin Eestis, siis mul ei ole selleks aega. Ma käin sõprade ja sugulaste juures ja see on väga tähtis ja suviti niikuinii on teatrid kõik kinni, aga siin kultuuri­päevade ajal on meil teater, filmid ja muusika.

See on mulle väga tähtis. Ma

õpin alati midagi uut,“ selgitas Teedla. ,,Kuna meie kogukond ei ole nii suur, et me saaksime ise publikut valida, siis tuleb liht­ salt pakkuda selliseid asju, mis kõigile meeldiksid. Meil on ­sellel aastal väga palju erinevaid esinejaid, on midagi nii neile, kes räägivad eesti keelt ja ing­ lise keelt, kui ka neile, kes räägivad ainult inglise keelt,“ ütles New Yorgi Eesti kultuuripäe­ vade korraldusmeeskonna liige Merike Barborak.

Barboraki sõnul on oluline meelitada Eesti kultuuri juurde ka noori, kes on sündinud ja kasvanud USA-s, sest nii hoitakse sidet juurtega. Üks parimaid viise selle saavutamiseks on kutsuda New Yorki populaarseid Eesti muusikuid.

Samuti üritati kultuuripäevade ajal suunata tähelepanu muu­ dele teemadele, mis on eestlaste jaoks olulised. (ERR/EE)

Tallinna kino Kosmose sulges uksed

Soomlased on jätkuvalt kõige õnnelikumad

Märtsikuus toimusid Tallinna ajaloolises kinos Kosmos viimased seansid. Seni seal tegutsenud Cinamon lõpetas seal äritegevuse. Ligi 60-aas­ tase ajalooga kinohoone on tunnistatud arhitektuuri­ mälestiseks.

Aastal 1964 avati Tallinnas Baltikumi esimene, kõige suu­ rema saali ja istekohtade a­ rvuga panoraamkino.

Panoraamkino vaatemängu sõideti vaatama suurte bussidega üle terve Eesti.

Lisaks filmide näitamisele oli Kosmos koduks ka mitmetele ajaloolise tähtsusega sündmustele. 1968. a toimus seal Eesti esimene rokkfestival ning 20 aastat hiljem esimene sõltumatu noortefoorum.

Arhitektide Ilmar Laasi ja Udo Ivaski projekteeritud hoone on tunnistatud arhitektuuri­ mälestiseks. Tegemist on sõjajärgse modernistliku tüüp-projekteerimise ühe parima näitega.

Eraldiseisvaid kinosid pole palju alles jäänud. 2001. aastal valmis Eestis esimene kobarkino. Hiljem on filminäitamine kolinud kinosaalidega kaubanduskeskustesse. (ERR/EE)

Hiljuti avaldati järjekorras kümnes World Happiness Report. Raporti koostanud rahvusvaheline teadlaste rühm, kasutab üle maailma 150 riigi elanikkonna küsitluste tule­ musi selle kohta, kuidas inimesed enda elu hindavad, mille põhjal pannakse kokku nn. õnnereiting. Möödnud aastal osales sellistes uurin­ gutes üle üheksa miljoni Maa elaniku.

Küsitlustulemuste järgi on juba viiendat aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik ­ Soome. Saavutatud punktide poolest edestavad soomlased oluliselt teisi riike esikümnes.

Esikümnes on Soome järel: Taani, Island, Šveits, Holland, Luksemburg, Rootsi, Norra, Iis­ rael ja Uus-Mere­maa.

Kanada on tabelis 15. ja USA 16. kohal, nende järel Ühendkuningriik; esikahekümne lõpetab Prantsusmaa.

Eesti on tõusnud aastaga n­ elja koha võrra, olles nüüd 36. kohal. Naaberriigid Leedu ja Läti asuvad vastavalt 34. ja 42. kohal. (DForte/EE)

Ilmus uustrükk legendaarse metsavenna ellujäämisõpetusest Kirjastuselt SE&JS ilmus aprilli alguses legendaarse metsavenna Alfred Käär­ manni (1922–2010) ,,Metsa­ ven­ na käsiraamatu“ kolmas trükk, esimene oli 1999. a, teine 2010.a. ,,Selle raamatu väärtus on mineviku aus esiletoomine, aatelisus ja jätkuva vastupanu­ vaimu vajaduse rõhutamine,“ kirjutas Enn Tarto varasema väljaande eessõnas. ,,Alfred Käärmanni ,,Metsavenna käsi­ raamatus“ sisalduv teave on ­vajalik riigikaitsjatele, kaitseliitlastele, õpilastele, kõigile.“ Alfred Käärmanni ellujää­ misõpetus sisaldab lihtsat elutarkust, kuidas toime tulla ­ekstreemsetes olukordades, jääda alati iseendaks ja truuks Eestile.

Ta õpetab käsitsema relvi ja ehitama kodu metsas, kui agressor ründab kodumaad.

Käärmann teadis isiklikust kogemusest, et väikerahvana peavad eestlased kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist Sur­ ma­ vaenlase vastu. Ta võitles Teise maailmasõja rinnetel relvaga käes Eesti eest ja jätkas võitlust KGB operatiivvägede vastu metsavennana aastatel 1944–1952. ,,Metsavenna käsiraamatu“ järelsõnas kirjutab ajaloolane Martin Andreller: ,,Käärmanni juhiseid tuleb vaadata oma ajastu kontekstis, mida tänasesse üle kanda ei ole võimalik ega ka ­otstarbekas. Ometi jääb läbivalt kõlama mõte, millest juhinduda ja mida edasi kanda; idee, mis on jäänud ajas universaalseks ning on meid rahvuse ja riigina ka kõige raskematest aegadest läbi kandnud. Iga metsavenna viimane mõte ja sõna olgu järgmine: Vaba Eesti eest surmani!“

Nr. 14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

Arved Viirlaiu…

(Algus lk. 6)

mas tutvuda kirjaniku (raamatuna) ilmunud eestikeelsete algu­ päraste teoste täieliku andmestikuga. (Edaspidi on plaanis lisada eestikeelsed kirjaniku­ profiid ja põhiandmed teoste eestikeelse kriitilise retseptsioo­ ni kohta.)

E-leksikoni Arved Viirlaiu lehekülgedel tasub kõigepealt ­ tutvuda tema profiiliga, mille autoriks on noorema põlvkonna kirjandusdoktor Andrus Org. Kui Heino Puhvel EKBL-is peab Viirlaiu proosas keskseks pentaloogiat „Vaim ja ahelad“ (1961), „Kustuvad tuled“ ja „Sadu jõkke“ (mõlemad 1965), „Kes tappis Eerik Hormi?“ (1974) ja „Surnud ei loe“ (1975), siis Andrus Org, kinni­ tades nagu Puhvelgi Viirlaiu väljapaistvust poeedina, seab esiplaanile „Ristideta hauad“ (III, 1952) kui „heroilise paatosega realistliku romaani okupee­ ritud rahva vabadustahtest, eestlaste pettumusrohkest ja lootusetust võitlusest oma kodu ja elu eest“.

Viirlaiu loomingu võõrkeelse ja tõlkelise vastuvõtu kohta leiab sealtsamast lähemalt kinnitust. Kui eespool nimetatud pentaloogiast on võõrkeeltesse tõlgitud vaid paar-kolm romaani, siis „Ristideta hauad“ on tõlgitud tervelt üheksasse keelde, kusjuures soome ja rootsi keeles on sama teose tõlget välja antud korduvalt. „Ristideta hauad“ on koguni tõlgitud hiina keelde – teadaolevalt esimese ja (seni) ainsa eesti autori romaanina.

(Tõlkija Feng You Heng; Taipei, 1981.) „Ristideta hauad“ ei ole tõlkimiseks põrmugi lihtne teos.

Ei usu, et keeleteadlase Ilse Lehiste ingliskeelse tõlke abita (Toronto-Vancouver, 1972) see teos hiina keelde jõudnuks.

Hispaania tõlge on tehtud prantsuse tõlkest. „Ristideta haudade“ tõlkeist uusim on venekeelne (tlk. Jelena Pozdnjakova, Tallinn, 2005). Pole võimatu, et Venemaa vastne julm sõjaline sissetung Ukrainasse Viirlaiu teose rahvusvahelist lugejas­ ­ konda kasvatab. Ei kirjuta ju Viirlaid ainult Eestist, vaid jäädvustab sümboolselt kõigi muudegi rahvaste lakkamatut aja­ loolis-eksistentsiaalsest tungi ja püüdlust vabadusele ja iseole­ misele.

Tähtpäevaloo lõpetuseks kogusin kimbu lauseid ja lõike eesti kirjandusteadlaste artik­ litest, mis Eesti iseseisvuse järgselt olgu eesti või (mõnel puhul) ka inglise keeles on ilmu­nud. Püsigu lootus, et need uute põlvkondade kirjutisi ­innustavad, Arved Viirlaiu kui rahvusliku suurkirjaniku loome tähendust senisest täielikumalt nähtavale tuua aitavad.

Tiina Kirss: „Ristideta haudade“ ülelugemisel tajusin uue selguse ning teadlikuma silmaga Viirlaiu luuletaja sulega manatud lüürilisi eesti looduse ­ kirjeldusi, sealjuures kogedes, et mida ilusam ning intensiivsem on maastikukirjeldus, mis lugeja meeli ja tundeid köidab, seda masendavamalt

mõjub talle rahulikust hetkest läbimurdev julmus ja vägivald.

(---) Vägivalla ja lüürilisuse vahelduv, teineteisest sõltuv rütm on üks romaani õnnestunumaid võtteid, mis on osa autori poolt lugejale teadlikult määratud painest. (---) Üks tähtsaim aspekt Viirlaiu teose inimlikust suurusest seisneb kahtlemata ­tasakaalus Ilme ja Taavi läbielamiste, siseelu ja põhiimpulsside esitluse vahel. Tahes-tahtmata sõelus mu mõte edasi-tagasi Viirlaiu suurteose ja Homerose „Iliase“ vahel, kusjuures Taavil ja Achilleusel, Diomedesel ja Eerik Hormil on palju ühiseid jooni. (---) Sealjuures on Ilme paralleeliks Hektori naine Andromache. (---) Küll aga manitseb meid romaan „Risti­ deta hauad“ taastama terviklikku arusaamist kogukondlikust olemisest, nõudku see haavade puhastamist või vanade haavade (suletud tubade) avamist, et need põhjalikult ja mädanemata ravitud saaksid, kas vanadest tülidest ülesaamist või mööda­ vaatamist millegi suurema, õilsama, tähtsama nimel. Eesti rahvaluules ja lüürikas on selle visiooni kandjaks olnud mesi­ lastaru ja mesilaspere kujund. („Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis.“ – Sirp, 22.05.1998) Jüri Talvet: Ometi ei ole Stedingh neid nappe abimater­ jale kasutades ja oma vaistule tuginedes mitte ainult õiglaselt osutanud Viirlaiu mõjutatusele „Arbujate“ hilissümbolistlikust rühmitusest, vaid on läinud veel kaugemalegi, seostades „Arbu­ jad“ ise vene uusparnaslik-sümbolistliku luulevooluga (Gumil­ jov, Ahmatova, Mandelštam jt.), mis juba 1913. a sai tuntuks „akmeismina“ (kreeka sõnast akmē – kõrgpunkt, ülim täius).

Stedingh rõhutabki kunstitaidurlikkust Viirlaiu luules, mille filosoofilist peajoont ta samas määratleb kui „panteistlikku transtsendentalismi“. (---) Va­ hendades Viirlaiu „konkreet­ seid“ luuletusi kogust „Käsi­ käes“ on ta ülimalt õnnestunud lõpu leidnud luuletusele „…

Peculiar / beings“, kus „until Amen became no men“ peegeldab oivaliselt Viirlaiu luule kibestunud, tihti ka sarkastiliselt jämedakoelist, ent igal juhul läbinägevalt inimlikku vaadet maailmale. „Selected Poems“ kujutab endast väärtuslikku täiendust eesti kirjanduse nö. teisele kaanonile – sellele, mis tasapisi, hoolimata möödapääsmatutestki seisakutest ja juhuslikkustest ehitab üles kujundit eesti kirjanduskultuurist suurema maailma silmis. („Teises kaanonis: Viirlaiu luule inglise keeles“. – Postimees, 12.04.2002) Viirlaiu raamatut [„Ajal on mitu nägu“, Tartu: Ilmamaa, 2005] võiks lugeda sümboolses võtmes kui Eesti või ka laiemalt Inimese tõusu alginstinktide pimedusest läbi poliitikasünd­ muste keerise – üheaegselt materiaalsete ja kultuuriliste ­ püüdluste varal – tasakaaluka kooseluni Loodusega ning kristlike väärtuste omaksvõtuni.

Seda võib küllap aga nautida ka teispool kontseptuaalseid skeeme kui (olgu fiktsionaalses, pool­ fiktsionaalses või tunnistuslikus

laadis) mõtisklusi-peegeldusi ühe rahvuse eluloost sajandi jooksul tema üksikute liikmete elusaatuste prismas. („Neorea­ listlik ja tunnistuslik mees Arved Viirlaid“. – Eesti Päevaleht / Arkaadia, 2.09.2006) Viirlaid on lihtsõdur, ta annab edasi varjatumat ajalugu, mis ei jõua teatmeteostesse ja mida parimadki ajaloolased ei suudaks eales kätkeda oma (mõis­ tagi samuti hädavajalikesse) ülevaatenarratiividesse. [---] Miguel de Unamuno nimetas seda „intra-ajalooks“ – see on lihtsate inimeste igapäevane armastuse otsing, üleelamise ­ iha, hinge valukarjatus olemise kõrbes. „All“, nagu Viirlaiu narratiivis, ei samastu rahvus ja selle vabadus võimulähedase mõistuse konstruktsiooniga, vaid on tunne, äratundmine hingele kõige lähedasemast valikust. See on ebamäärasem kui mõte, seda enam kinnismõte, ent küllap ausam, avatum erinevatele vastustele. Armastust ei saa koolitada-koolutada mõistuse käskude järgi, siis ka isamaa-armastust. Kui see aga kelleski on, nagu oli suuremalt jaolt soomepoistes, sealhulgas Arvedi südames, siis on see seal sügavamalt kui mõistuse istutatud, ülaltpoolt projitseeritud – ja tihti paraku mehevõimu poolt käänutatud ( manipuleeritud) – patriotism. („Kurbmäng Euroo­ pa ajalooteatri väikelaval: Arved Viirlaiu lugu soomepoistest“. [„Põhjatähe pojad“, Tartu: Ilmamaa, 2009]. – Sirp, 5.

06.2009.)

Rein Veidemann: Siin ühtib Taavi Raudoja otsus kirjanik Arved Viirlaiu missiooniga: olles pääsemise eest võlgu oma saatusele, on tema kohuseks kirjutada maailmale, missugust võitlust on pidanud üks väike rahvas oma vabaduse eest.

Viirlaiu missioonile lisab kaalu see, et ta on seda suutnud teha põnevalt ja kaasatundlikult. („Arved Viirlaiu „Ristideta hauad““. – Rmt-s R. Veide­ mann, „101 eesti kirjandus­ teost“. Tallinn: Varrak, 2011) Arne Merilai: Viirlaid sai eeskätt kuulsaks oma vastupa­ nueepikaga, milles kujutab eestlaste ennastsalgavat võitlust kommunistliku anastuse vastu Teises maailmasõjas ja pärast seda. Kui kodumaise esikirjaniku Jaan Krossi võtmeküsimus oli vältimatu kompromiss, siis tema põlvkonnakaaslase Arved Viirlaiu eesõiguste seas vabas maailmas olid ideoloogilised nõudmised ja kõigutamatud põhimõtted, mis aga samas ei välistanud inimlikku empaatiat. („Kompromissitu võitleja Arved Viirlaid – 90“. – Postimees, 7.04. 2012; sama inglise keeles Estonian Literary Magazine, Spring, 2012) Jüri Talvet: Rahvus, kes endale kindlamat vaimset alust ­ soovib, ei saa elada vaid legendidest. Arved Viirlaid on kindlasti suurimaid eesti kirjanikke üldse — ent ta loomepärand jääb ootama lähemat käsitlemist. Vähesed autorid on suutnud Viirlaiu kombel oma isiklikku lugu sedavõrd maha salata, et kodumaa raskeimat katsumust ilmutaksid tema teostes arvukad vaatepunktid ja hääled

13

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Eelmisel reedel ütles Kanada kõrgeim terviseametnik dr.

Theresa Tam, et alates 31. märtsist on päevaste keskmine nakatumiste arv kasvanud üle riigi 28%, mis annab märku, et viiruse taaslevimisest.

Terviseametnike sõnul võib ka hospitaliseerimiste trend lähi­ nädalatel ülespoole liikuda, kuid selle mõju tervishoiusüs­ teemile peaks olema kontolli all, ilma vajaduseta piiravate rahvatervise meetmete järele.

Ametnike soovituste hulgas on maskide kandmine ning tõ­ ­ hustus(booster)süstide tege­ mine, kes pole seda veel ­tei­nud.

Kuigi osades provintsides on loobutud maskide kandmise nõudest, pole see nii kõikjal.

Näiteks Prince Edward Islandil, kus on viirusenumbrid kasva­ nud, otsustati jätkata maskikohustust vähemalt 28. aprillini, ja kõrge riskiga kohtades ka sealt edasi.

Quebecis teatati kolmapäeval hospitaliseerimiste arvu kasvust; haiglaravil oli sel päeval 1540 patsienti; uute viirusjuhtude arv oli 3761 (testimine on limiteeritud ainult teatud kõrge riskiga gruppidele); testide

positiivsusnäitaja oli 16,8%.

Maskikohustust on provintsis pikendatud selle kuu lõpuni.

Briti Kolumbias on plaanis reedest lõpetada vaktsineeri­ miskaardi nõue restoranides, kinodes, spordiüritustel jm. kohtades. Teised provintsid lõpetasid vastava sertifikaadiprogrammi nõude märksa varem – Alberta veebruaris, Ontario ja Quebec märtsis.

Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised (limiteeritud testimise tingimustes): neljapäeval, 31. märtsil 3139, reedel 3519, laupäeval 3233, pühapäeval 3077, esmaspäeval 2248, teisi­ päeval 1991, kolmapäeval 3444.

Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 18% (nädal varem 15,1%), haiglaravil 1074 pat­ sienti (nädal varem 778), neist intensiivravil 168 (nädal varem 165).

Toronto kõrgeim terviseametnik dr. Eileen de Villa andis nädala algul soovituse jätkata maski kandmist, kuna viirus le­vib kogukonnas. Sama nõuande on edastanud mitmed teised ­kohalikud terviseametnikud.

Eesti kultuuri…

Ettekandele järgnenud arut­ elus tõstatati küsimus, mida meil on omapärast, mida maailmale pakkuda. Lektori arvates on selleks tööle orienteeritud tea­dus, milles paljus teised rahvad jäävad varju. Ta rõhutas taas eesti muusikuid, kes ses osas on palju saavutanud.

Kommenteeriti veel, et ka Eesti ise muutub ja üleilmastub.

Kõneleja arvates toimub see muutumine siiski eestilikult: muutub küll rahvusvahelisemaks, kuid jääb eestlaseks.

Arutleti küsimuse ümber, kas uuele rõhumine ongi nii tähtis, kas ei peaks hoopis rõhutama traditsioonide hoidmist. Jõuti tõdemuseni, et just järjepidevuse kaudu on võimalik areneda, uut luua.

Küsimärgi alla seati riiklik toetus talentide koju meelitamiseks. Leiti, et sel on kindlasti mõtet, kuigi see on kallis lõbu.

Teadlasi näiteks Ameerikast ­tagasi tuua tundub peaaegu võimatuna.

Tulemas on veel kaks samalaadset loengut nädalase vahemaaga. Huvilistel on võimalik nendega tutvuda veebiadressil www. uttv.ee.

EERIK PURJE

(Algus lk. 1)

Teaduses ja kultuuris on vastastikune potentsiaalide vahendus ideaal, mille poole peaks pürgima. Teadlasi on Eestist lahkunud ja tulnud tagasi uute ideedega, neid on aga ka välismaale jäänud. Kes on jäänud, need eesti kultuuri ei arenda.

Lahkujad muutuvad uue maa näoliseks. Nende peaeesmärgiks peaks olema mitte uuel maal kohaneda, vaid teise maa oma­ dusi Eesti huvides kasutada.

Kõneleja tõi näiteks ja seadis eeskujuks Gruusia teadlased, kes välismaal tegutsedes jäävad grusiinideks, säilitavad seose oma sünnimaaga.

Meie omalt poolt peaksime andma maailmale, mida neil ei ole. Heaks näiteks on Neeme Järvi, kes propageeris eesti heliloomingut välismaal, viis meie muusika teadlikult maailma. Ülikoolid nii Eestis kui väljaspool peaksid võtma enda üles­ andeks soosida kultuurivahendust. Meil on probleemiks, et tagasitulnuid blokeeritakse.

Investeering nendesse on seega kadunud. rahva seast, looduse lähedusest, võimu peibutustest kallutamata.

Arved Viirlaid on Eesti Mo Yan. „Ristideta hauad“ sarnaneb hiina hiljutise Nobeli-laureaadi ­ menuromaaniga „Punane sorgo“ oma karmis ja halastamatus, ent siiski lüürilistele iluvõpatustele avatud eepilises (neo)realismis.

(Arved Viirlaid 11.IV 1922 – 21.VI 2015 [Eesti Kirjanike Liidu nekroloog], Looming, september, 2015).

JÜRI TALVET, Tartu Ülikooli emeriitprofesor, kirjanik Tartus, 28. 03. 2022

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal 10 Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 22. märtsil Zoomis eestlastele üle ilma koostöös EV Haridus- ja Teadusministeeriumiga 10. koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välis­ maal“.

Koolituse avas Eesti Insti­ tuudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo, andes sõnajärje Vanalinna Haridus­ kolleegiumi Kunstikooli kuns­ti­ õpetajale Külliki Tõnissonile.

Külliki rääkis väga huvitavalt teemal „Kunst ja keeletund“, tuues kunsti ja keeleõppe seo­ ­ seid puude näitel. Kuidas kunsti kaudu eesti keeles erinevaid puuliike ja nende lehti tundma õppida, samuti tõi ta näiteid mitmesugustest putukatest. Ju­ tuks oli ka värviõpetus ja erinevad võimalused, kuidas puid ning putukaid maalida või värvilistest paberitest meisterdada.

Eestlased on seotud metsaga, oleme ju metsa- ja veerahvas.

Puud on mütoloogilise tähendusega. Metsa algne tähendus oli kunagi hoopis ‘äär’ või ‘serv’, s.o piir, mis eraldas meie eluala muust maailmast. Näi­ teks hiis on mütoloogiline sõna, mis tähendas algselt nii ‘paika’ kui ‘isikut’.

Külliki rääkis pikemalt mehelikkuse sümbolist kuusest, millel ka muid nimetusi: nõg­la­ puu, nõelapuu, jõulupuu, mille abil saab laste eesti keele sõnavara rikastada. Samuti saab leida kuusele omadussõnu nagu igihaljas, rohelise erinevad varjundid heledast tumedani. On ka palju väljendeid: sirge nagu kuusk, kahar nagu kuusk jne.

Saab vaadelda kuuse tüve, käbisid (kuusel on muide emasja isaskäbid!), oksi, okkaid jne.

Vaatluseks saab valida erinevaid

Erinevaid keeli maailmas on ligi 6500, neist kolmandikku räägib vähem kui 1000 kõnelejat.

Kõige rohkem on hiina ehk mandariini keele kõnelejaid, kelle arv ulatub 1,2 miljardini. maale või fotosid.

Naiselikkuse näitena tõi Järgnevad hispaania keel 329 Külliki esile kase, millel samuti miljoni ja inglise keel 328 milteisi nimetusi: kõiv, mahlakask, joni kõnelejaga. Keel on nagu mahlakõiv. Kase-võrdlused on inimene: ta sünnib, kasvab, sobilikud iseloomustama noort areneb ja muutub ning kaob naist või tüdrukut: pruudid nagu kunagi igavikku. Tehnoloogiakased sirgumas (Setu), kahvatu­- alane sõnavara keeltes on üpris valge kui kasetoht, näost valge hiljutine, samas tänapäeva ini­ kui kõevu tohik (Ranna). Kaske mesed ei saa sageli aru vanade saab igal aastaajal hästi nii eesti põlluharimisriistade või riie­ keele kui kunstiõpetuse tunnis tusesemete nimetustest.

On normaalne, et keel muukasutada. Kevadel köidavad pilku ta erkrohelised lõhnavad tub ja areneb. Inimese keelt lehed, sügisel kuldsed. Kasel on ­arendab kõige rohkem lugemine nõtked oksad, nendest tehakse ja suhtlemine. Lasteraamatute saunavihtu, palju kasutatakse puhul peab Heli tekstiga sama kasepungi ja -urbi. Tuntud on oluliseks või olulisemakski ka väljendid urvaplaaster või pilte. Ta on võitnud mitmeid kaseurvaplaaster, vähem kõo­ - auhindu oma raamatutega. p­ laaster ja kaserosinad. Kase­ - Näiteks „Kiisu raamat“ valiti ro­ sinad on teada sõnakuulma­ 2010. a parimaks väikelaste­ tutele lastele Märjamaal, raamtuks. Selle kunstnikuks oli Katrin Ehrlich. Ka „Kiisu rei­ Kullamaal, Tormas.

Putukatest rääkides saab las- sib“, „Kiisu aias lehti riisub“ ta end lastel kujutada sibama olid koostöös Katrin Ehrlichiga puudel, lehtedel, rohukõrtel või ning need olid samuti väga menukad. Heli tegi kaastööd maapinnal. Neid saab lasta kir- ­ jeldada sõnavara rikastamiseks ajakirjale „Mesimumm“, kahja hiljem joonistada, maalida juks seda enam välja ei anta. kas akvarellide, guaššide või Tema raamat „Saada õps kuu värvipliiatsitega. Häid ideid peale!“ (kunstnik Urmas Nem­ joonistamiseks saab erinevatest velts) sai Nukitsa konkursil 2018. a neljanda koha. Koos­ lasteraamatutest. projektis Maximaga valmis Julia Faizullova rääkis tee- töö­ keskkonnateemaline raamat mal „NinaZavrik – minu kaks­ „Mina hoolin Eestist“, millel oli keelne laps – Käsikäes – mäng ka töövihik, selle kunstnikuks ja keel“. Ta tutvustas hulgaliselt huvitavaid arendavaid laua- oli Elina Sildre. Kõiki neid ja mänge väikelastele ja koolieeli- ka teisi Heli raamatuid saab tellida kirjastusest „Raudham­ kutele, mida on lihtne ka ise ­ valmistada värvilistest paberi­test, mas“. Samuti saab sealt soovi papist, nööpidest, üllatusmuna­ korral Indrek Hargla raamatuid.

Koolituspäeva lõpuks esit­ le­ dest ja kodus olemasoleva­ test pisikestest mänguasjadest. Tema sid Tommy Tiisler & Ellen loodud mängud on leitavad ka Valter Toronto Keskust ja vahvat videomängu ,,mis­ ­ tema NinaZavriku FBi lehel.

Lastekirjanik ja bioloogia­ KESKUS“, mis juba lõpusirgel. õpetaja Audentese Spordigüm­ Oli taas väga huvitav ja sisunaasiumist Heli Illipe-Sootak tihe koolitus. Suur aitäh korralrääkis teemal „Keel ja keel“. dajatele Eesti Instituudist!

Piimalehmade arv Eestis aegade madalaim Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põl­ lumajanduslikes majapida­ mistes peetavate loomade arv.

Piima toodeti 2021. aastal 839 400 tonni ehk protsendi võrra vähem kui aasta varem, samas suurenes munatoodang viis protsenti.

Veiseid peeti möödunud aasta lõpu seisuga 250 700, piima­ lehmi 83 600, sigu 308 100,

lambaid-kitsi 68 800 tuhat ja kodulinde 2,1 miljonit. Veiste arv vähenes varasema aastaga võrreldes ühe protsendi, sigade arv 3, lammaste-kitsede arv 5 ja lindude arv kahe protsendi võrra. Piimalehmi oli samuti ­ umbes 700 looma võrra vähem ja nende arv langes Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele – 83 600 piimalehmani. Võrd­ luseks – 1939. aastal oli Eestis 480 300 piimalehma, 1965.

­aastal 305 800 piimalehma.

Statistikaameti analüütiku Anton Kardakovi sõnul on Eesti piimatoodang lehma kohta varasematel aastatel pidevalt suurenenud ja jõudnud Euroopa tipptasemele. ,,Eelmisel aastal oli piimatoodang lehma kohta 9970 kg, mis oli 2020. aastaga võrreldes peaaegu sama suur.

Piima toodeti 839 400 tonni ja liha 80 000 tonni,“ Lihatoodangust moodustas üle poole – 55% sealiha, 29% linnuliha, 15% veiseliha ja ülejäänud lamba- ja kitseliha. ­ Sealihatoodang vähenes 2%, samas suurenes linnulihatoodang 4 ja veiselihatoodang 3 prot­ senti. Kõiki liha liike kokku arvestades jäi lihatoodang Eestis eelmisel aastal 2020. aastaga samale tasemele.

Mune toodeti 168 miljonit tükki, mis on 5 protsenti rohkem kui aasta varem. Samas kompenseerib see kasv ainult väikese osa 2019. aasta haiguspuhangute tõttu toimunud järsust langusest, kui muna­ toodang langes aastaga 206 miljonilt 154 miljonile tükile.

Piimajõefarmis Pärnumaal.

Foto: EE arhiiv

(PM/EE)

Nr. 14

Mälestame kurbuses

Helen Kuusemäe’d Südamlik kaastunne ÕIELE ja poegadele INGA EICHENBAUM PAUL EICHENBAUM

Suri Venemaa skandaalne poliitik Vladimir Žirinovski Vene riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin kinnitas 6. aprillil erakonna LDPR juhi Vladimir Žirinovski (snd 25.4.1946) surma.

Venemaa tervishoiuministeerium teatas, et Žirinovski viidi veebruari alguses koroonaviirusega Moskva kliinilisse kesk­ haiglasse. Tema lahkumisest teatati juba 25. märtsil, kuid Volodin lükkas selle ümber.

1980. aastatel asutas Žiri­ novski liberaaldemokraatliku partei.

Venemaa esimestel presidendivalimistel 1991. a juunis sai Žirinovski üle 6,2 miljoni hääle ja jäi kolmandaks Boriss Jeltsini ja Nikolai Rõžkovi järel.

Ta toetas 1991.a augustis putšiste ja detsembris avaldas meelt N. Liidu likvideerimise vastu. Žirinovski oli riigiduuma asespiiker ja juhtis pikalt LDPR-i fraktsiooni. (D/EE)

Foto: internetist

Ave Alavainu 1942–2022 3. aprillil lahkus 79-aastasena luuletaja Ave Alavainu.

Tartus 1942. aastal sündinud ja pikalt Hiiumaal elanud särav ja vaimukas Ave Alavainu oli eelkõige tuntud luuletajana.

Alavainu, kes luule kõrval kirjutas ka proosat, teoste hulka kuuluvad ,,Väga väike värsi­ raamat: ühe aasta luulet“ (1973), ,,Mul on vaid sõnad“ (1977), ,,Veel üks võimalus“ (1982), ,,Kes meist on Napoleon?: autopatoloogiline romaan kirjades“ (1987), ,,Kohtumisest käevõruni: kummardus Betti Alverile“ (2006), ,,Joonlaualaulud“ (2012) jpt.

Ave Alavainut on muuhulgas tunnustatud 2006. a Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2014. a Hiiu valla aukodaniku tiitliga.

Ungari ei soovi karmistada sanktsioone Venemaa vastu Pühapäeval võitis Ungaris parlamendivalimised pikalt võimul olnud Fidesz ja pea­ ministrina jätkab Viktor Orbán, kes teataus sel näda­ lal, et ei soovi ühineda Euroo­ pa Liidu sanktsioonidega Venemaa vastu.

Lisakse sellele, et Ungari ei soovi toetada Euroopa Komis­ joni kavandatud sanktsioonide karmistamist Venemaa vastu seoses kivisöe, nafta ja gaasi ­ impordiga väljendas Orbán valmisolekut maksta gaasi tarnete eest rublades, nagu Vene­ maa nõuab. Teised ELi riigid soovivad jätkuvalt maksta arveid eurodes või dollarites.

(ERR/EE)

Viie aasta eest avaldas Ala­ vainu elulooraamatu ,,50:50 elueklektika“. See on raamat, mida Alavainu üritas kirjutada nii, et pool sellest on temast endast ja pool teistest huvitavatest inimestest, kellega ta on aastate jooksul kokku puutunud.

(ERR/EE)

Nr. 14

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 10. aprillil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­­­ GA. Kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHATARES. Reedel, 15. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 ARMULAUAGA PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 17. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 20. aprillil kell 11.00 Piiblitund EHATARES. Neljapäeval, 21. aprillil kell 19.00 ARMULAUAGA PALVUS JA KOHTUMINE ELCIC IDAPIIRKONNA PIISKOPI MICHAEL PRYSE’GA. Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.30 JUMALA­T EENIS­T US ARMULAUAGA.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige 647-703-7760 epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 10. aprillil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA JU­MALA­TEENISTUS ki­­rikus.

Pastor Timo Lige jutlus: ,,Kui kivid kisendavad”. Muusika TEBK Ansambel. Pärast jumalateenistust koguneme ühisele lõunale.

Reedel, 15. aprillil kell 11.00 SUUR REEDE JUMALATEE­ NISTUS kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: „Ta on seal olnud”.

Muusika meesansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS kirikus.

Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesust ei ole seal”. Muusika segakoor.

Kell 3 pl ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jut-

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 10. aprillil kell 1.30 pl PALMIPUUDEPÜHA JUMALATEENISTUS. Reedel, 15. aprillil kell 10.30 h SUURE REEDE JUMA­ LA­ TEE­N ISTUS ARMULAUAGA EHATARES. Orel ja laul: Heli Tenno.

Reedel, 15. aprillil kell 1.30 pl SUURE REEDE JUMA­ LATEE­NISTUS ARMULAUAGA. Laulab Heli Tenno, klaveril Piret Osso.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 1.30 pl ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. aprillil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

Esilinastus uus Kadri Kõusaare mängufilm ,,Kõrb“ Märtsikuus esilinastus Tallin­ nas kinos Cinamon Kosmos režissöör Kadri Kõusaare uus mängufilm ,,Kõrb“.

Film on lugu Rootsi fotoajakirjanikust Ingridist (Frida Westerdahl), kes olles töölähe­ tusel võetakse rühma Palestiina meeste poolt pantvangi ja peidetakse kõrbesse. Üks kurja­ tegijast jõugu liige Ali (Ali Suliman) hakkab Ingridile aina enam tähelepanu pöörama ja peagi areneb nende lähedusest välja armulugu. Riskantne suhe ei jää märkamata jõugu juhil, kes kahtlustab, et armumine võib tuua kaasa reetmise. Juhi paranoiline käitumine muudab olukorra aina keerulisemaks ja järjest küsitavamaks muutub, kas Ingridil üldse õnnestub pantvangistusest eluga pääseda.

Meespeaosa kehastab LähisIda tuntud näitleja Ali Suliman (,,200 meetrit“). Teistes peao­sa­ des mängivad Magnus Krepper (,,Ärtuemand“, ,,Lohetätovee­ ringuga tüdruk“) ja Jessica

lus: “Aita mul uskuda”. Muusika Marika Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Palmipuudepüha Seda rääkis Jeesus. Ja tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: ,,Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind.“ Johan­ nese 17.1 Palmipuudepüha. Kuldse päi­ kese säras haljendavad palmioksad sillutamas kõhna eeslisälu seljas kappavale Taaveti pojale teed kuninglikku Jeruusalemma.

Ja rahvas, lehvitamas kuning­ likke palmioksi, hõiskamas oma tõotatud kuningale hosiannat: „Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! ­ Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu sel­ jas!“ (Sakaria 9.1).

Juubeldav Jeruusalemma rahvas ei tee ennastunustavas vaimustuses sellest väljagi, et nad on oma kuningaks tunnistanud tulija viletsast Naatsareti külakesest. Veel hetk tagasi olid paljud neist tunnistanud, et Naatsaretist polevat ealeski ­loota midagi head. (Joh. 1.46a) Kuid minevikus mõeldu ja öeldu ei lugenud enam. Just ­ Naatsareti külamees andis välja Messia mõõdu.

Rahvas oli võidujoovastuses.

Ometi polnud see võit päris, mille üle nemad juubeldasid.

Veel nad ei taibanud, et see mees seal tõotatud emaeesli sälu seljas ratsutav mees, polnud pelgalt nende maine, vaid ka Taevane kuningas. See võit, mille poole Elava Jumala Poja tee läbi alanduste kulges, polnud Jeruusalemma valitseja ­ troon, vaid Kolgata rist. Mitte hetkeline võidujoovastus, maine hüveolu, vaid lõplik – pattude andeksandmine ja igavene elu.

Palmioksi lehvitav ja hosiannat juubeldav rahvas veel ei teadnud, et tegelikult olid nad ühe müsteeriumi avanemise tunnistajaiks. Veel nad ei taibanud, et sama vaimustunult kui hosianna hüüavad, sajatavad ­ nad sama innustunult „Löödagu

Grabowsky (,,Tom of Finland“, ,,Kus kõndisime kunagi“). ,,Kõrb“ on Eesti-RootsiSoome koostöösfilm. Filmi maailma esilinastus toimus Lõuna-Koreas Busani rahvusvahelisel filmifestivalil möödunud aasta oktoobris. (ERR/EE)

ta risti!“. (Matt. 27.22) Just see palmipuudepüha sündmus saab naatsaretlasele süüks. INRI – Jeesus Naatsaretlane Juutide Kuningas (Joh.19.19) on nende kohtuotsus, mille roomasõdurid naelutavad ristile. Inimese meelemuutlikkusest, pimedast vaimustusest ja selle silmapilksest mööduvusest, Kristuse tundmisest ja mitte tundmisest, Jeesuse taevaliku tee alguses kõneleb palmipuudepüha sõnum.

Kui lahkumiskõned jüngri­ tele peetud, pöördub Jumala Poeg oma taevase Isa poole. Ta tõstab palves oma silmad taeva poole. Kuid see palve erineb palmipuudepüha rahva maistest ihadest. Kui me oma usule nõuame üksnes kinnistust siinse elu ja ilmakorra muutuses, kui näeme Jeesuses Jeruusalemma rahva kombel üksnes maist kuningat, siis jääb meie usk ­ poolikuks. Peame oskama selles sälu seljas kappavas mehes näha Taevalikku Kirkust. Kui me seda suuda, murdub meie usk iga kannatuse, iga haiguse, iga kurjuse rünnaku all. Nii võime meiegi end leida ühel päeval rahvana, kelle esimene vaimustus on möödunud ja kes kõiges pettununa kibestumuses nuriseb: ,,Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, siis me usume temasse.“ (Matt. 27:42).

Jeesus ju palub: ,,Ja nüüd, kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist!“ (Joh. 17.5) See pole palve ise­e­ nese, vaid jüngrite eest. Sest nii kaua, kui Jeesus oli nende juures, uskusid nad, et ta on Jumala Poeg, Messias.

Edasi pidid jüngrid asuma i­ seseisvale usuteele. Jumala ­tunnetus ja Jumala au nägemine käivad käsikäes. On kätte jõudnud kirgastumisaeg. Jumala kirkus – uus jumalik olemisviis, mis erineb kaduvast olemisest: Lihaks saades Poeg loobus Jumalikust aust. Oma kanna­ tuses, surmas, ülestõusmises saab ta selle jälle tagasi. Ei, mitte juubeldavad inimesed, vaid Taevane Isa võib anda kirkuse. Just nüüd on kätte jõudnud aeg, et saaks ilmsiks Jumala Poja tõeline au. Jeesus Kristuse kannatus pole traagi­ line sündmus, vaid Jeesuses Kristuses teostunud Jumala ilmutuse täitumine. Ristiteo­loo­ gia on ka au teoloogia. Apostel Paulus ütleb: ,,Sest see, kes ütles.“ Pimedusest paistku valgus!“, on Jumal, kes on haka­ nud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. See aare on meil saviastjates, et võrratult suur ­ vägi oleks Jumala oma ja ei ­midagi meist.“ (2Kor 4.6-7) Naatsareti Jeesuse saviastja murti vaiksel nädalal selleks, et see maailm näeks ja mõistaks Jumala suurt väge ja igavese elu tõotust. Igavene elu seisneb meie osaduses Jumala Poja ja Isaga. Isa ise on meid Jeesusele andnud. Seepärast võime meiegi olla kindlad, vaatamata meid siinses maailmas külastavale ­ hingeahastusele, valule ja kannatustele, meeleheitele, vaatamata surmale See on meie vaikne nädal.

Me pole üksi. Jeesus palvetab ka meie eest, et me jääksime püsima ja kasvaksime taevase auhiilguse tunnetamises! Aamen!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022

Nr. 14

Tellige EESTI ELU!

Alates 24. veebruarist k.a., mil Vene väed tungisid kallale Ukrainale, on selle sõja vastu avaldanud meelt miljonid inimesed maailma eri paigus. Ka Kanadas elavad eestlased on pidevalt Ukrainat toe­ tanud erineval moel, kaasa arvatud osalemised meeleavaldustel. Juuresoleval pildil grupp Vancouvereestlasi ja sõpru 3. aprilli meeleavaldusel, mis toimus Vancouveri Art Gallery juures.

Foto: R.Ortiz/A. Jaugelis

Sündmuste kalender • Pühap., 10. apr. kl 12.30– 3.30 pl LIHAVÕTTEPÜHADEBRUNCH Läti Majas.

• Esmasp., 11. apr. kl 7-9 õ EKK ja The Cotton Factory esitlevad: ARTISTS TALK: KÄRT OJAVEE ja JOHANNA ULFSAK. Artscape Daniels Launchpad, 130 Queens Quay E, 4. korrus.

• Teisip., 12. apr. kl 8 õ Helicon klubis KRISTJAN RANDALU KONTSERT “ABSENCE”, küla­ line Mike Murley. EMW-VEMU korraldusel.

• Kolmap., 13. apr. kl 4-6 õ JAAN VALSINERI LOENG “KUS ME OLEME? ÜLI-kool VÕI üliKOOL... VÕI ÜLDSE MITTE KOOL? (www.uttv.ee) • Kolmap., 13. apr. kl 7 õ LOENG. ANDRES KASEKAMP

SÕDA UKRAINAS JA EESTI” VEMU korraldusel Tartu Col­ lege’is.

Algas ,,Teeme Ära“ talgukevad

• Neljapäeviti kuni 21. aprillini kl 6-9 õ “SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORKSHOP” koos ERIK LAARIGA.

Kolmapäeval algasid Teeme Ära egiidi all toimuvad tal­ gud. Eestimaal juba 15. korda peetavad igakevadised talgud kulmineeruvad laupäeval, 7. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga.

Sarnaselt varasematele aasta­ tele võib Teeme Ära talgu­päeval igaüks talguid eest vedada ja teisi kaasa kutsuda, et aidata oma kodukandi elu edendada ning üheskoos ära teha kõige pakilisemad tööd. Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev sai tõuke 2008. a suu­ rest prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. a mõttetalgu­ test. Alates 2010. a on talgute korraldamine iga aktiivse kodaniku, kogukonna ja ühenduse võimalus midagi oma elukeskkonna heaks ise ära teha. Info: www.teemeara.ee

• T.E.S. Täienduskooli VIRTU­ AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA neljapäevaõhtuti aprilli lõpuni. eestikool.ca.

• Laup., 14. – pühap., 15. mai Seedrioru TALGUD ja laupäeval LAAGRIPÄEV LASTELE. • Neljapäeviti kl 3–4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­­ TU­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Laup., 2. – laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALL.

Kalad taas rändel

Ühendkuningriik kehtestas sanktsioonid Vene pankadele ja energiale

Kevad on looduse tärkamise ja ärkamise aeg. Huvitav on jälgida, kuidas taimed, linnud-loomad talveunest virguvad ja end uueks aastaringiks valmis seavad. Olen vähemalt paaril aastal proo­ vinud näha kevadist teraspea- ning vikerforellide (steelhead & rainbow trout) kudemise aega ning rännakut, nüüd lõpuks – möö­ dunud nädalavahetusel – see õnnestus! Kalad lausa ,,lendasid“ kõrgel õhus oma raskel teekonnal ülesvoolu mööda jõge kude­ mispaikadesse. Seda oli sama huvitav vaadata nagu autode või­ dusõitu – kes kellest mööda pääseb ja kellel õnnestub astmesti­ ku järgmisele tasemele hüpata või kavalalt vingerdada. Juuresolev pilt on võetud Ganaraska jõe kärestikul Port Hope’i külas.

Tekst & foto Kati Kiilaspea

Ühendkuningriigi välisminis­ ter on teatanud sel nädalal uuest sanktsioonide lainest Venemaa eliidi ja institut­ sioonide vastu, lubades ühtlasi keelata aasta lõpuks kivisöe ja nafta impordi.

Välisminister Liz Truss ­teatas ka Sberbanki ja Moskva Krediidipanga varade külmutamisest ning Venemaale tehtavate investeeringute otsesest keelus­ tamisest, mille väärtus oli 2020. aastal rohkem kui 11 miljardit naelsterlingit. Ühendkuningriigi valitsus on võtnud sihikule kaheksa jõukat oligarhi, sealhulgas maailma

Teade Eesti Elu järgmine number ilmub neljapäeval, 14. ap­­ rillil. Kontor on ülestõus­ mis­pühade ajal suletud ree­ del, 15. ja esmaspäeval, 18. aprillil. suurima teemantide tootja Alrosa presidendi Sergei Serge­ jevitš Ivanovi ja Venemaa suurima gaasijuhtmete tootja SGM kaasomaniku poja Boriss Borissovitš Rotenbergi.

Samuti on sanktsioonide alla pandud väetisefirma Acroni suurim aktsionär Viatšeslav Kantor, Putini koostööpartner Andrei Gurjev, veoautode tootja Sergei Kogogin, Gaxprombanki tegevjuht Andrei Akimov, gaasitootja Leonid Mihelson ja r iigile kuuluva naftafirma ­ GazpromNefti juht Aleksander Djukov. (PM/EE)

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Provints teatas kolmapäeval Ukrainast põgenenutele toetusest, mille heaks on tehtud mitmeid rahaeraldusi.

Peaminister Doug Ford ütles, et provints võib oodata umbes 40.000 ukrainlase saabumist uue erakorralise reisiloa alusel, lisades, et paljud, kellel on sugulasi provintsis, on juba saabunud. Provintsivalitsuse teatel hakkavad Ukrainast põge­ nenud saama provintsi tervisekindlustust, erakorralist majutust ning nõustamist, samuti abi töö leidmisel. (Lüh. CP24) • ONTARIO. Provintsi tööminister Monte McNaughton teatas teisipäeval, et tunnipalga miinimum tõuseb oktoobris 50 sendi võrra, hakates olema $15.50.

(Lüh. CP24)