Eesti Elu / Estonian Life No. 38 | September 24, 2021

This newspaper was mailed on Friday, September 24, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 38, 2021

Reedel, 24. septembril — Friday, September 24

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Suurpõgenemise mälestuspäev ja infotahvli avamine Puise rannal 19. septembril toimus paadi­ põgenike mälestusmärgi info­ tahvli avamise tseremoonia Puise rannal, Päeva heale kor­ daminekule aitasid igati kaasa Kaitseliidu Haapsalu malev­ kond ja Naiskodukaitse Haap­ salu jaoskond. Sõna võttis Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja esines ansambel Untsakad.

Pikema sõnavõtuga (mis on siinjuures ära toodud) esines Puises dr. Iivi Zajedova, ÜEKNi aseesimees, suurpõgenemise 1944 toimkonna juht.

Läänemaal on olnud tavaks pidada au sees Eesti eest elanud ja elu andnud inimeste mäles­ tust. Vabadussõjas võidelnute kõrval pole unustatud ka neid kümneid tuhandeid inimesi, keda okupatsioonivõimud siit küüditasid ja neid tuhandeid eestlasi, kes tormisel merel ­hukkusid, kuid ka neid kümneid tuhandeid, kes hoidsid võõrsil eestlust ning toetasid Eesti taa­s­ iseseisvumist.

Neil oli õnne, kes läbi kõigi raskuste pääsesid vabadusse, mistõttu oli neil ka tohutu suur kohustus. Põgenenud eestlased ja nende järgmised põlved toe­ tasid Eesti vabadusvõitlejaid ja kodumaa rahvast okupeeritud

Eestis, kasutades kõiki ole­ masolevaid vahendeid, kaits­ maks oma elu, rahvuslikke veendumusi ja töötades EV taas­ tamise nimel. Diplomaa­ tilise välisvõitluse kõrval, mis hoidis ülal Eesti riigi õiguslikku järjepidevust, tegutsesid eest­ laste poliitilised keskorganisat­ sioonid, sealhulgas katusena Ülemaailmne Eesti Kesknõu­ kogu.

See aitas rahvusvahelisel tasandil meeles pidada, et Eesti kuulub vabasse, demokraatlikku maailma ja et väljaspool Eestit asuvad eestlased seisavad en­ diselt Eesti eest. Nad ei väsinud ega tüdinenud võitlemast aasta­ kümneid relvaga, milleks oli tõde ja õigus. Vaenlane ei hooli meie väsimusest, ta tuleb meile järele, kuni on meid kõiki ­hävitanud.

Meie rahvusliku ärkamisaja juhtiv tegelane Jakob Hurt on öelnud: Salates minevikku sal­ gab rahvas iseennast. Eesti põ­ genike ajaloolist rolli pole meil piisavalt uuritud ega selgitatud.

Järelikult ei ole need tähendu­ sed võtnud sisse kindlat kohta meie ühisteadvuses. Sääraste teadmiste puudumine pagulaste kohta on muidugi tingitud oku­ (Järgneb lk. 13)

Puise mälestusmärgi juures asuv infotahvel. Vas.: 19. septembri programmi koostaja Heiki Magnus, Tunne kelam, Mari-Ann Kelam, ÜEKN asepresident Iivi Zajedova, Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste, Riigikogu liige Raivo E. Tamm, Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Foto: I. Zajedova erakogust

Keeleuksed avali: esimene kooliõhtu Toronto eesti täienduskoolides Ega koolitarkus kellelgi mööda külgi maha ei jookse, öeldi juba vanasti. Nii on ka keeleoskusega: mida õpid noorest peast, seisab eluaeg sul peas.

Uue õppeaasta Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide avaaktu­ sel 21. septembril ei kolisenud toolid ega kolksunud uksed, ise­

gi jutusuminat ei kuulnud.

Avaaktus toimus neljakümne viie pere kodus rahulikult arvutiekraani ees, kuigi lastel ­ oli ärevus ikka hinges. Kes saab minu klassikaaslaseks, kes on minu õpetaja?

Virtuaalsel avaaktusel tervi­ tas kooliperet, lapsevanemaid ja külalisi koolide juhataja Monika

Roose-Kolga. Avakõnes meenu­ tas juhataja kooli ajalugu: 24. oktoobril 1949. a. loodi Torontos algkool 32 õpilasega kolmes klassis. Seitsekümmend kaks aastat tagasi mõeldi vaim­ setele väärtustele – isamaa, eesti keele ja kultuuri edasi­ ­ kandmisele. Monika RooseKolga julgustas noori õppima eesti keelt ja abi paluma vana­ vanematelt, kes suure rõõmuga aitaksid lapselapsi eesti keele (Järgneb lk. 11)

Balti Ühtsuse Päeva tähistamine Ottawas Parlamendimäel Ülle Baum Kuus aastat tagasi alguse saanud Balti ühtsuse päeva tähistamise traditsioon Otta­ was elab edasi. Kolmapäeva, 22. septembri pärastlõunal kogunesid eestlased, lätlased, leedulased ja nende sõbrad, vihmasajust hoolimata, Parla­ mendimäele, et seda päeva koos tähistada. Üritus oli korraldatud Läti ja Leedu suursaatkondade initsia­ tiivil. Kohal olid Leedu Suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, tema abikaasa Inara Eihen­ bauma, Poola suursaadik Kana­ das Andrzej Kurnicki, Ukraina suursaatkonna vanemnõunik Andrii Bukvych, Läti Vabariigi kaitseatašee Kanadas Kolonel Igors Klavinš ning diplomaadid

Läti ja Leedu suursaatkon­ dadest. Kanada välisministee­ riu­ mit esindas üritusel Antoine Pouliot (Global Affairs Canada Desk Officer for Estonia, Latvia and Lithuania). Samuti võtsid üritusest osa Algonquini-rahva esindaja Hélène Cayer, Balti Liidu Kanadas, Läti Kesknõu­ kogu Kanadas ning Kesk- ja Ida-Euroopa nõukogu Kanadas esindaja Andris Kesteris ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) täiskogu liige Paul Läänemets.

Balti ühtsuse päev, mida tun­ takse ka Baltlaste ühtsuse päeva nime all, tähistatakse riiklikul tasemel Lätis ja Leedus juba 2000. a. alates ajaloolise Saule lahingu auks. Rahvusvahelisel tasemel on seda päeva tähis­ tatud 21 aasta jooksul maailma (Järgneb lk. 14)

Kuuendat Balti ühtsuse päeva tähistati Ottawas Parlamendimäel 22. septembril. Kanada parlamendi Läänetiiva hoone ees seisavad Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki, Ukraina suursaatkonna vanemnõunik Andrii Bukvych, Kanada välisministeeriumit esindas Global Affairs Canada Desk Officer for Estonia, Latvia and Lithuania Antoine Pouliot, EKNi täiskogu liige Paul Läänemets ja Algonquini-rahva esindaja Hélène Cayer.

Foto:© Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Nr. 38

Vastupanuvõit­luse­päeva kese oli sel aastal Jõelähtmes

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Poliitiline dialektika Esmaspäevaste valimiste tulemusi siin riigis jälgides meenus kreeka filosoof Zenon Eleast. Just Zenon, ka Zeno inglise keeles, oli tuntud kui apooriate (siin mõeldud liikumise ja paljuse võimatuste) käsitustega. Ta viis absurdini tõestamisviise. Headeks näi­ tedeks ta kaks kuulsamat lauset, et ühte jõkke ei saa kunagi uuesti astuda. Kuna vesi ju voolab. Endine varbamärg on edasi liikunud. Ka ta kuulus vastuväiteline tõestus, et vibust valla lastud nool ei kuku kunagi maapinnale. Kuna selleks peab ta poole teekonna esiteks võtma, siis sealt edasi veel poole. Ja nii edasi.

Temalt on sellisid mõistelisi probleeme veelgi, mida tunneme kui reductio ad absurdum.

Selline pilt on hetkel ka Vahtralehemaal. Killustatud riik, preerias ei usaldata Ottawat, riigi suuruselt teises provintsis, rahvastiku järgi, Québecis, on separatistid kanda kinnitanud, üksmeel puudub pea kõikjal. Vaid Ontario, see immigrantide, sisserändajate eelistatud provints, tagab liberaalidele valimisvõite.

Nagu on teada, on valitsuse juhiks inimene, kes kasutas just pandeemia aega ära, lootes saada enamusvalitsust. See nurjati, tänu just mõistlikkudele valijatele meie viljasalvest. Ka põhjapoolsetest riigi osadest. Olukord on sama, kui enne valimiste välja kuulutamist.

Kui oleks tugeva iseloomuga riigimees, siis ei oleks kanadalased nii pettunud. Et valija neelab landi, tagab jälle vähemus­ valitsuse Ottawas, vaatamata sellele, et neid valimisi polnud sugugi vaja korraldada.

Ja see on pikas perspektiivis suureks mureks. Hea küll, riigi suurim linn, majandusmootor Toronto, tagas peaministrile vali­ misvõidu. Ent miks? Lubadusi murtakse päeviti ja valijad, nagu lambakari, ei oska ise mõelda.

Osa sellest on kahtlemata seetõttu, et konservatiivid pole valinud tasemel parteijuhte. Erin O’Toole, erakonna juba kolmas juht viimase viie aasta jooksul, ei suutnud napsata võitu. Isegi kui ta erakond kogus üleriiklikult enim hääli, tuletaks meelde, et praegune peaminister lubas proportsionaalsuse poole liikuda.

Meenutab väga Eesti olukorda. Mitmete arust ei olnud Riigikogus kinnitatud uus kodumaa president kõige parem sellele kohale. Ei ole siin kriitiline – aga on ju teisigi, kes Kadriorus toi­ me tuleks. Kanada kompromissid meenutavad Zenonit, kelle jõgi oli alati muutuv ja tema vibust osavalt saadetud nool ei langenud maapinnale. Kahju, et niisuguseks on dialektika kujunenud.

TÕNU NAELAPEA

Eelmise nädala Eesti Elus avaldasime teate, et tänavu oli vastupanuvõitluse päeva tä­ ­ his­ tamise raskuspunkt Jõe­ lähtme kirikus, kus mälestati riigivanemaid. Mälestus­tee­ nistuse pidasid peapiiskop Urmas Viilma ja Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Päevakohase kõnega esines MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige Trivimi Velliste.

Samal päeval asetati Tallinna Metsakalmistul lilled ja küünlad Otto Tiefi ning Arnold Susi ja Heli Susi haudadele.

Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut korraldsid vas­ tupanuvõitluse päeva ja 1944. a suurpõgenemise aastapäeva pu­ hul 21. septembril Tallinnas Vabaduse väljakul arutelu ,,1944: raskete valikute aasta“.

Arutelul osalesid Eneken Laanes (Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse pro­

fessor), Aivar Jürgenson (Tal­ linna Ülikooli ajaloo, arheo­ loogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur) ning Jaak Valge (Tartu Ülikooli uusima aja kaas­ professor). Vestlust modereeris ajakirjanik Joonas Hellerma. ,,1944. aasta suvi-sügis oli murdeaeg, mis paljuski kujun­ das Eesti saatust 20. sajandi teise poole vältel. Iga sel saa­ tuslikul ajal langetatud valikuga – põgenemine, vastupanu, ko­ hanemine ja nii edasi – kaasne­ sid erinevad tagajärjed inimsaa­ tustele ja kogu ühiskonnale, aga ka erinevad vaatenurgad juhtu­ nule. Need tõlgendused vajavad lahti rääkimist ja teadvus­ tamist,“ ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev.

Samuti sai sel 21. septembril Vabaduse väljakul kogu päeva jooksul näha Inimõiguste Ins­ tituudi installatsiooni ,,Pisarate paat“, mis sümboliseerib põge­ nike saatust.

Karist toetab presidendina enamik Eesti elanikest Septembris läbi viidud Kan­ tar Emori veebiküsitlusest sel­ gub, et Eesti järgmiseks presi­ dendiks valitud Alar Karist toetab 68 protsenti Eesti elani­kest. Karise toetus rahva hulgas on lähedane Kersti Kaljulaidile presidendiks vali­ mise järel viis aastat tagasi.

Kantar Emori uuringute järgi ei osanud 21 % Eesti elanikest öelda, kas toetavad valitud presi­ denti või mitte. Kaljulaidi ja Ilvese puhul oli see 11 ning Rüütli puhul 8 protsendipunkti.

Samal ajal toetab Eesti elani­ kest 23 % Karise presidendiks saamist täielikult ning 45 pigem toetab seda.

Karise toetus on eristuvalt kõrgem Eesti elanike hulgas, kes toetavad kas Reformiera­ konda, Isamaad või Sotsiaal­

demokraatlikku Erakonda. Ini­ mesed, kes on Karise suhtes teistest oluliselt negatiivsemalt meelestatud, kuuluvad Eesti Konservatiivse Erakonna toeta­ jate hulka.

Karise toetus on väga kõrge 50+ vanuses elanike seas ning rahvuse võrdluses on Karise toetus kõrgem eestlaste hulgas ning madalam vene rahvusest elanike seas.

Augustis eelistasid Eesti elanikud presidendina näha Kersti Kaljulaidi (34%) või Marina Kaljuranda (28%).

Karist nägi järgmise presidendi­ na vaid 5% elanikest.

16.–21. septembrini toimu­ nud uuringus osales 1060 Eesti elanikku vanusevahemikus 15– 84. (ERR/EE)

Kaitseväe orkester jätkab tööd sõjamuuseumi all Juba varem on teatatud, et kaitseväe orkester jätkab alates 1. oktoobril tegevust sõjamuuseumi all. Orkestri juht ja peadirigent on endiselt kapten Simmu Vasar. Mõned orkestrandid on teatanud, et ei soovi uues koosseisus jät­ kata.

Sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul plaanitakse praegu 41-liikmelist orkestrit, vabad kohad on kavas edaspidi täita.

Orkester teeb koostööd kait­ seväe ja teiste riigiasutustega.

Esimene ülesastumine uues koosseisus on kavas presiden­ tide vahetamise tseremoonial 11. oktoobril.

Sõjamuuseumi eelarves on järgmisel aastal orkestri tege­

President Kaljulaid osales ÜRO peaassambleel Vabariigi President viibis sel nädalal visiidil Ameerika Ühendriikides, kus osales New Yorgis iga-aastasel ÜRO peaassambleel. Vabariigi Pre­ sident esines 76. pea­ assambleel riigikõnega, milles tõi esile viiruskriisi vastu võit­ lemisest ja konfliktidest kõ­neldes vajadust aidata var­ jatud tagajärgede tõttu enim haavatavamaid – naisi ja lapsi. President Kaljulaid väl­ jendas oma kõnes ka toetust Valgevene rahva tahtele kujundada ise oma riigi tule­ vikku ning Ukraina suverään­ susele ja territoriaalsele ter­ viklikkusele.

President kohtus ÜRO pea­ sekretäri Antonio Guterresega ning osales ÜRO julgeole­ ku­ nõukogu kõrgetasemelisel kohtumisel ning mitmel kõr­ valüritusel.

Eesti riigipea kohtus koos Balti kolleegidega – Leedu rii­ . gipea Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga ka ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega, asepeasekretäri Amina J. Mohammediga, pea­ assamblee presidendi Abdulla Shahidiga. Samuti osales ta ÜRO julgeolekunõukogu kõrge­ tasemelisel avalikul kohtumisel kliima ja julgeoleku teemadel, esines Afganistani-teemalisel ja naisi konfliktikolletes käsitleva­ tel kõrvalüritustel ning mitmetel teistel kohtumistel.

Tänavune ÜRO peaassamb­ lee oli Eesti jaoks juubelihõn­ guline – 17. septembril möödus 30 aastat Eesti saamisest ÜRO liikmeks ning aastatel 2020– 2021 on Eesti olnud ÜRO julge­olekunõukogu valitud liige.

(VPK/EE)

vuskuludeks ette nähtud 517 426 eurot. Kaitsevägi kulutas orkestri ülalpidamiseks 1,15 miljonit eurot aastas.

Lille sõnul moodustab ligi­ kaudu poole miljoni suurusest orkestri eelarvest suurima osa palgakulu. Lisaks katab kaitse­ investeeringute keskus orkestri ruumide rendiga seotud kulud.

Muutuste kohta märkis Lill, et eeskätt muutub töösuhe orkestrantidega: nad pole enam kaitseväelased, samuti töötavad orkestrandid edaspidi tööle­ pingu järgi poole koormusega, mis katab riiklikel tseremoonia­ tel esinemise.

Orkestrile jäävad senised vormid, kaitsevägi annab kol­ lektiivile üle instrumendid.

(ERR/EE

Venemaa Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhupiiri Kolmapäeva keskpäeval sise­ nes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa õhuväe lennuk A50.

Lennuk viibis Eesti õhuruu­ mis alla minuti.

Lennukil oli lennuplaan, kuid lennuki transponder oli välja lülitatud. Rikkumise hetkel puu­ dus lennukil ka kahepoolne raa­ dioside Eesti lennuliiklusteenin­ dusega.

Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu kuues Eesti õhupiiri rikkumine. (KVPST/EE)

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Soomepoiste mälestamine Pilkal Ajaloolise kuupäeva, 17. sep­ tembri reedene tuuline päev tõi rohkem kui ühe bussitäie rahvast Tartu lähedale Pilka väljadele mälestama soome­ poisse, kes seal pidid 77 aastat tagasi käsirelvadega vastu seisma Vene tankikolonnidele ja kahurväe turmtulele.

Puna­ sed lektorid ei väsinud omal ajal paralleelide tõmbami­ sest Tartu ja Pariisi vahel.

Nimelt just sel päeval vabastati Jumalaema kiriku linn ja üks okupant haaras teiselt Ema­ jõelinna. Et aga soomepoisid hambuni relvastatud Punaar­mee Tartust peagi välja kihutasid, jäi propagandistidel ütlemata.

Uljalt lehvinud lippuderivis oli ka Petserimaa ajalooline lipp, et mälestada ka sealtkandist pärit soomepoisse.

Kahjuks ei saanud ürituse peakõnelejaks kutsutud riigi­

kogulane Anti Poolamets kohal olla ja sellest oli suur puudus.

Siiski võttis sõna ja pärgasid asetas väärikas rivi Tartu ja kohalikke poliitikuid eesotsas ­ Luunja vallavanema Tõnu Muru ja Tartu vallavanema Jarno Lauri ning soomepoiste mitme koondise esindajatega. Jumala­ sõnaga õnnistas üritust Eesti kait­ s eväe kaplan Peeter Pae­ ­ nurm. Kõlas hümn ja soomepoiste laul „Teid tervi­ tame k­ odumaa metsad“.

Tervituse ütles ka allakirju­ tanu: „Kallid siinolijad! Lubage teid tervitada Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. 82 aastat tagasi otsustasid meie ­ riigijuhid, et mitmest halvast ­ valikust oli Eestile parim hääletu alistumine. Õnneks oli neid, kes arvasid teisiti. Eesti kaitseväe kapten Karl Talpak

viis ellu selle, et Soome armees sai moodustatud Eesti väeosa JR 200. See osales Jätkusõjas Soome kaitsmisel ja sellest pidi kujunema Tulevase Eesti riigi armee tuumik. Kahjuks läks nii, et kõik kavandatu ei teostunud.

Põhjuseks oli lääneriikide loo­ bumine oma põhimõtetest, mille nad ise olid sõnastanud Atlandi Hartas. Selle järgi pidi taastata­ ma kõikide riikide iseseisvus, kes olid oma vabaduse Teises maailmasõjas kaotanud.

Kallid siinolijad! Igavene austus kolmele ja poolele tuhandele soomepoisile, seal­ ­ hulgas neile, kes seotud Petseri­ maaga ja keda me paremini tunneme, kes täitsid auga oma sõdurivannet Soomes ja Eestis.

Suur tänu Raimond Viigile ja tema juhitud Soome Sõja­ veteranide Eesti Ühenduse Tartu piirkonnale, kes on juba aastaid siin Pilka väljadel väärikalt soomepoisse mälestanud, olles eeskujuks teistele samalaadsete ürituste korraldajatele Tartus.“ ALDO KALS

Reitingud: Isamaa toetus möödus sotside omast

Lippuderivis ka Petserimaa ajalooline lipp.

Foto: Edgar Saar

Erakondade toetusreitingutes oli kuu varasemaga võrreldes suurim muutus Isamaa toe­ tuse möödumine Sotsiaal­ demokraatliku Erakonna (SDE) omast, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i septembrikuisest üle-eestilisest 1003 vastajaga küsitlusest.

Kui pärast viimaseid valimisi (märts 2019) tehtud küsitlustes on SDE toetus olnud tavaliselt Isamaa omast kõrgem, siis sep­ tembris oli olukord teine. Isa­ maad toetas 8% (augustis 5%) ja SDE-d 7 % (augustis 9%) valimiseelistust omavatest koda­ nikest.

Soomepoiste riietuses lipukandjad.

Foto: Edgar Saar

Samal ajal on Isamaa ja SDE toetus selgelt madalam Re­ formierakonna ja EKRE toetu­ sest. Populaarseim partei on jät­ kuvalt Reformierakond, mida toetas 24% valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest, Eesti Konservatiivset Rahva­ erakonda (EKRE) toetas sep­ tembris 22% valijatest, Kesk­ erakonna toetus oli 17% ja Eesti 200 16%. (ERR/EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Ontario provintsis hakkas kolmapäeval kehtima vakt­ sii­ nipasside süsteem, mille kohaselt nõutakse tõestust ­ vakt­ sineerimisest, et siseneda ­teatud ruumidesse nagu resto­ ranid, baarid, kinod, teatrid, kasiinod, spordiklubid jm., ning osaleda teatud tege­ vustes. Inimestel palutakse varuda kannatlikkust, kuna ärid ja töötajad kohanevad uue olukorraga.

Ontario kõrgeim terviseamet­ nik dr. Kieran Moore märkis, et ta loodab, et uus süsteem aitab vaktsineerimisnäitajaid üles­ poole viia, eriti 20-39-aastaste seas, kellel on praegu kõrgeimad infektsiooninäitajad pro­vint­sis.

Kolmapäevasel uudiskonverent­ sil ütles Ontario pea­ minister Doug Ford, et vaktsiinipassid (mille kehtestamise vastumeel­ sust ta ise tunnistas) on parim võimalus saada läbi järgnevate kuude, ilma et peaks liikuma tagasi; ja need on ajutised, ­ erandlikud meetmed, mida ka­ ­ sutatakse kuni vajalik ja mitte päevagi rohkem.

Vaktsiinipasside süsteemid levivad üle Kanada; samal päeval hakkas see kehtima ka New Brunswickis. Samas on toonud nimetatud süsteem kaasa kontroversiaalsust: kuigi sel on rohkelt pooldajaid, näevad mõned seda kui inimõiguste rikkumist, teiste meelest paneb see lisakoormuse äridele, kes on niigi kannatanud pandeemia­aegsete sulgemiste ja uute reeg­ lite tõttu.

Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud järg­ mised: neljapäeval, 16. sep­ temb­ ril 864, reedel 795, laupäeval 821, pühapäeval 715, esmaspäeval 610, teisipäeval 574, kolmapäeval 463 (viimase 5 nädala madalaim). Testide

positiivsusnäitaja oli sel päeval 1,8%, seitsme päeva keskmine uute juhtude arv 692 (nädal varem 722), reproduktiiv-num­ ­ ber (keskmine ühest nakatumi­ sest põhjustatud lisajuhtude arv) 0,97 (madalaim alates juuli lõpust). Aktiivsete juhtude arv ­ provintsis oli kolmapäeval 5851, haiglaravil oli 299 ja intensiivravil 187 patsienti. ­ Umbes 85% Ontario elanikest vanuses 12+ on saanud vähe­ malt ühe ja umbes 79% kaks vaktsiinidoosi.

Teisipäevasel uudisbriifingul ütles Ontario kõrgeim tervise­ ametnik dr. Kieran Moore, et oleme praegu heas positsioonis, kuid on tähtis jääda tagasihoid­ likuks; kuigi sügis- ja talvekuud võivad tulla väljakutsete rohked, on ta kindel, et saame jääda praegusele rajale.

Hetkel on Kanada provint­ sidest tähelepanu keskmes Alberta, kus suvel eemaldati pea kõik piirangud ning uute juhtude ja hospitaliseerimiste arvud on nüüd tõusnud kõrgele.

Provintsivalitsus on küsinud abi teistelt provintsidelt ning fö­ de­ raalvalitsuselt, aitamaks vä­ hen­ dada pinget Covidi-patsien­ti­dega ülekoormatud tervishoiu­süs­ teemis. Teisipäeval oli Albertas uute nakatumiste arv 1519, tes­ tide positiivsusnäitaja 11,1%, intensiivravil 222 patsienti ning aktiivseid juhte provintsis üle 20.900. Omapoolset abi kriisi lahendamiseks on pakkunud ka Ontario. Terviseminister Chris­ tine Elliott ütles eelmisel näda­ lal, et oli aeg, kus Ontario vajas abi ning teised provintsid tulid appi. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Nr. 38

Vabamus toimus teabeseminar suurpõgenemise teemal Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu toimus 20. septembril suurpõgene­ mise aastapäevale pühendatud veebipõhine teabeseminar, mis kandis pealkirja „30 aastat EV taasiseseisvumisest“ ning tutvustas pagulaseestlaste pa­ ­ nust Eesti Vabariigi iseseis­ vuse taastamisel.

Tänavu täitus 77 aastat neist päevist, mil kümned tuhanded eestlased alustasid teekonda ko­ dumaalt kaugele, teadmata,. kuhu nad jõuavad ja kui kauaks tuleb kodumaast eemale jääda.

Paljudele ei avanenudki iial võimalust oma kodumaad enam näha. Paljudel toimus taas­ kohtumine kodumaaga ja sinna jäänud lähedastega aastaküm­ neid hiljem. Need, kes jõudsid

Palvuse pidas varem Torontos Peetri kogudust teeninud ja nüüd Eestis elav Gustav Piir.

Foto: Iivi Zajedova

võõrale maale, elasid ja tegutse­ sid selle nimel, et Eesti saaks ühel päeval taas vabaks.

Vabamus toimunud teabese­ minar kuulus nüüdseks neljan­ dat aastat toimunud Üle­ maailmse Eesti Kesknõukogu suurpõgenemise toimkonna kor­ raldatud 1944. aasta suurpõge­ nemise mälestusürituste sarja „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ raames. „Sügistormid meenutavad meile tähelepanuta jäänud pagu­ laseestlaste panust Eesti Vaba­ riigi iseseisvuse taastamisel. Üle ilma on eesti kogukondades ja kogudustes suurpõgenemist alati märgitud ja tähistatud ning seda tehakse ka edaspidi,“ märkis Ülemaailmse Eesti Kesk­ nõukogu (ÜEKN) aseesi­ mees Iivi Zajedova. „Polnud muud võimalust.

Eestisse tagasi minna ka ei saanud. Aga minu vanemad ei tahtnud Ameerikasse minna, sest see on nii. Samal ajal sün­ dis ka Ülemaailmne Eesti Kesk­ nõu­ kogu ja Eesti Rahvus­ komi­ tee Ameerika Ühendriikides, mille esimeseks sihiks oli kodu­ maa eest üles astuda ja vabadust nõuda, rääkida rohkem vägi­ valdsest okupatsioonist Balti rii­ kides. Alustasime peagi de­ monst­ratsioonidega. Plakat, mil­ lega seal käisin, on mul praegu­ gi a­ lles. Ma pole raatsinud seda ära visata,“ vahendas Ülle Ederma öeldut Õhtuleht. „Algas ka kirjade kirjutamise kampaa­ nia. Mul neid kaks kaustatäit ­alles – meie kirjad ja vastused Ameerika valitsuseliikmetele.

Ise kirjutasin üle saja kirja.

Kokku oli neid aga tuhandeid.“ Ülle Ederma on veendunud, et pagulasseestlaste tegevus oli

Teist aastat järjest esitasid 32. keskkooli teatriõpilased Loone Otsa loodud ühevaatuselist lavastust. Seekordne tükk kandis pealkirja ,,Kutsumata külaline“ ja kirjeldas eestlaste elu Taani põgenikelaagris.

Fotol loetakse valjusti juba välis-Eestis ilmuda jõudnud ajalehte.

Foto: Riina Kindlam

Esinejad Vabamus toimunud teabeseminaril. Vasakult: Ilvi Jõe-Cannon (USA-Eesti), Riina Kindlam (KanadaEesti), Kymbali Williams (London-Mõisaküla), ürituse korraldaja Iivi Zajedova (Tallinn-Praha), Ülle Ederma (Põhja-Carolina), taustajõud Evelin Sennett (Tallinn-London), ees Harry Liivrand (TLÜ Akadeemiline raamatukogu), Mari-Ann (USA-Eesti) ja Tunne Kelam.

Foto: Irene Talvet

kindlasti üks suur mõjutegur, et Eesti sai lõpuks vabaks. Tal on siiani meeles harras hetk, mil koos teiste lippudega heisati ka äsja ÜROsse vastu võetud Eesti lipp. „Seisime teisel pool täna­ vat pisarad silmis ja laulsime Eesti hümni.“ Üheks esinejaks oli teabese­ minaril Torontos sündinud ja nüüdseks juba kakskümmend aastat Eestis elanud Riina Kindlam, keda meie lehe lugeja tunneb hästi tema sõnaosavate ja huvitavate iga-nädalaste kaas­ tööde järgi. Riina isa lahkus koos vanematega Eestist 12-aas­ tase poisikesena Noarootsi ran­ nast ja ema kolmeaastasena Haapsalust. Kohtusid ta vane­ mad Eestist kaugel – Kanadas. „Olin pagulaps ja jäin eestla­ seks. Minusuguseid on meele­ tult palju,“ sõnab Kindlam.

Mari-Ann Kelam sündis Sak­ samaal põgenikelaagris. Tema vanemad koos isaemaga põge­ nesid Eestist 1944. aastal ühega viimastest laevadest, mis lahkus Tallinna sadamast. Isal oli kaasa võtnud puidust kastis suure Philipsi raadio, mis tundub küll väga ebapraktiline, aga päästis nende elu – nad said teada, kus asusid parajasti punaväed, et õ igel ajal edasi liikuda. ­ Tallinnasse neile kaile nuttes leh­ vitama jäänud emaema pidi neile järele tulema laatsaretlae­ vaga Moero. Kui pere sai kuul­ da, et nõukogude lennukid on Moero põhja lasknud, olid nad murest murtud. Kuni kümme aastat hiljem saabus nende Ameerika kodu postkasti palju­ de postmarkide ja templitega üle maailma reisinud kiri. See oli kaile lehvitama jäänud vana­ emalt. Ta ei jõudnudki lae­vale. „Kuigi elu oli väga raske, jäi ta ellu. 1961. aastal saime ta Eestist välja ja oli meie pere­ konna taasühinemine,“ kõneles Mari-Ann Kelam, kes Ameeri­ kas elades andis ta nii nagu pal­ jud väliseestlased endast kõik, et võidelda Eesti vabaks. Olge see siis selgitustöö või kirjava­ hetus valitsuse ja kongressiga. „Ei ole nii, et oled ainult ­etniliselt ja keeleliselt eestlane.

Peab ka midagi tegema, et seda

Publik Vabamus. Ees vasakul Tunne Kelam.

väikest riiki päästa,“ lisas pr Kelam.

Teabeseminari raames esi­ etendus Tallinna 32. Keskkooli õpilaste esituses dokumentaalla­ vastus „Kutsumata külalised“, mis on kirjutatud Voldemar Mettuse memuaaride järgi ja kus elatakse kaasa eestlaste ­paguluspõlvele.

Samuti esines noor eesti juurtega Londonis sündinud muusik Kymbali Williams, kes esitas esmakordselt Eesti Suurbritannia saadikuna tööta­ nud August Torma heliloomin­ gut ja Eesti rahvalaulude ar­ ranžeeringuid.

Esinejateks teabeseminaril olid Ülle Ederma, Mari-Ann ja Tunne Kelam, Riina Kindlam ja Harry Liivrand. Pagulaseestlaste organisatsioonide poolt saatsid teabeseminarile videoläkitused Marju Rink-Abel (ERKÜ, USA), Juho Looveere (AESL, Austraalia) ja Karl Altau (JBANC, USA). Teabeseminari saab järele vaadata Facebooki lehelt https://tinyurl.com/h8yk­ butr Teabeseminari tõid osalejate­ ni ÜEKN ja Tammepuu Eesti Klubi MTÜ. Koostööpartneri­ teks olid Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Välisministeerium, EELK, Rii­ gikantselei, IREN, Tallinna 32.

Keskkool, Memento Eesti, Eesti Lipu Selts, Tallinna Vabatahtlik Merepääste MTÜ, TLÜ Aka­ dee­ miline Raamatukogu ja Tantsupeomuuseum.

Seminari toetasid Eesti Suur­ saatkond Londonis, Tallinna Linnavalitsus ja Riigikogu

Foto: Iivi Zajedova

Välis-Eesti toetusrühm.

Iivi Zajedova rõhutab, et on aeg väärtustada põgenikke, nende panust eestluse hoidmisel ja Eesti Vabariigi taasiseseis­ vumise saavutamisel. „Üle­ maailmne Eesti Kesknõukogu on pöördunud Eesti Vabariigi Riigikogu poole ettepanekuga märkida edaspidi suurpõgene­ mise mälestuspäeva 19. sep­ temb­ ril riikliku tähtpäevana.

Meie soov on ka püstitada 1944. a septembrikuu põgenikele mälestusmärk Tallinnasse,“ üt­ leb Zajedova.

Rohkem infot suurpõgene­ mise kohta facebookilehel 1944. aasta suurpõgenemine.

(Allikad: pressiteated, Õhtuleht, Facebook)

Kymbali Williams laulmas.

Foto: Irene Talvet

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Kevin Rex: Kanada-Eesti suhteid kroonib kaitsekoostöö 26. augustil tähistasid Kanada ja Eesti diplomaatiliste suhete taassõlmimise kolmekümnendat aastapäeva, millega seoses avaldame ka juuresoleva artikli Kanada suursaadikult Eestis hr Kevin Rexilt. Algselt ilmunud ,,Diplomaatias“.

Esimene eestlaste asula Kanadas rajati aastal 1899 Sylvani järve lähistel Albertas, mis asub Tallinnast 7049 kilo­ meetri kaugusel. Sellest ajast peale on kümned tuhanded eestlased saanud Kanadas sooja vastuvõtu osaliseks, moodusta­ des ühe suurima Eesti diasporaa maailmas.

Kanada oli suure riigina ava­ tud sisserändajatele ning riigi distantseeritus Teisest maail­ masõjast ja Nõukogude Liidu okupatsioonist tegi Kanadast turvalise sadama kõigile neile, kes tagakiusamise eest põgene­ sid.

Just see tugev, eluterve Eesti kogukond on meie suhete süda­ meks. Kanada eestlased elavad üle terve Kanada ning tunnevad uhkust oma juurte üle, samal ajal panustades jõudsalt Kanada ettevõtlusesse, sporti ja kultuuri.

Kanada on ametlikult omaks võtnud mitmekultuurilisuse ning teeb tihedat koostööd organi­ satsioonidega nagu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Üle­ maailmne Eesti Kesknõukogu ja Kanada Balti Föderatsioon.

Esimesed ,,Ülemaailmsed Eesti Päevad“ leidsid aset 1972. ­aastal just Torontos.

Eesti kogukonna lugu Kanadas kroonib 2022. aastal avatav KESKUS International Estonian Centre, mis rajatakse Toronto südalinna. Peagi valmiv hoone on dünaamiline paik, mis

Riigikantselei teemapäev pagulaseestlaste aja- ja kultuuriloost Mailis Sütiste-Gnannt 20. augustil 2021 möödus 30 aastat Eesti Vabariigi taasise­ seisvumisest. Toetamaks noorte teadlikkust Eesti riigi ajaloost ja kaasatust selle mõtestami­ sel, jätkab Riigikantselei ­kevadel alustatud teema­päe­ vade korraldamist noortele.

16. septembril oli võimalik osaleda teemapäeval pagulas­ eestlaste panuse kohta Eesti Vabariigi iseseisvuse taastami­ sel. Teemapäeva modereeris ajalooõpetaja Madis Somelar.

Esimese ettekande teemal ,,Pagulaseestlased ja nende panus Eesti Vabariigi iseseis­ vuse taastamisel“ pidas Praha Karli Ülikooli õppejõud Iivi Zajedova, kes alustas oma ettekannet küsimusega, kui palju teavad tänapäeva Eesti ­

Hoolimata Kanada ja Eesti geograafilisest vahemaast on kahe riigi side alati olnud tugev, sest selle aluseks on inimesed.

Kanada ei tunnustanud Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt pärast Teist maailmasõda ning oli üks esimesi riike, mis tunnustas Eesti iseseseisvumise taastamist 1991. aastal. Kanada oli ka üks esimesi riike, mis rati­ fitseeris Eesti NATO-ga liitumise 2004. aastal ning ­ Kanadal on Eestiga lähedased ja konstruktiivseid kaitsealaseid suhted NATO-s.

Kanada on toetanud Eesti sõjaväelasi nii inglise kui ka ­ prantsuse keele koolitustega, treeninud nende rahuvalva­ misos­ kusi ning toetanud ka muu erialalise abiga. Kanada saadab oma sõjaväelasi end täiendama Balti Kaitse­ kol­ ledžisse ning on alates 2001. aastast kolledžit toetanud ka ­õppejõududega ja õppeprogram­ mi koostamisel. Balti Kaitse­ kolledži hiljutine asejuht oli Kanada kolonel Jean Trudel.

2021. aasta juunis, olles lõ­ petanud nelja-aastase ametiaja Eestis, sõnas kolonel Trudel, et Tartust sai justkui tema kodu, sest kunagi varem ei olnud ta

nii pikka aega järjest ühes ­linnas elanud.

Kanada kohalolu Balti piir­ konnas on suurenenud NATO tugevdatud julgeolekupositsioo­ niga ning kaitse- ja heidutus­ meetmetega regioonis. Kõige silmapaistvam element selles kaitseliinis on NATO liitlaste suurendatud kohalolek (en­ hanced Forward Presence, eFP), mis koosneb lahingugruppidest Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.

Kanada on võtnud enda kanda juhirolli Läti lahingugrupis ning saatnud lahingugruppi 540 Kanada sõdurit, kes teenivad sõjaväelises operatsioonis ,,REASSURANCE“.

Kanada saadab ka relva­ jõudude personali Tallinnas asuva NATO staabielemendi ­ (NATO Force Integration Unit) ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus (CCD-COE) ridadesse.

Aastal 2014 panustas Kanada NATO Küberkaitsekoostöö Kes­ kusesse ühe miljoni dollariga, et osta uusi seadmeid küberkaitse harjutusteks. Kõik need panu­ sed on taganud, et Balti piir­ konnas asub suurim Kanada sõjaväelaste kohalolek väljas­ ­ pool Kanadat.

Selline suurendatud liitlaste kohalolek regioonis on olnud aluseks tihedamale Kanada ja Eesti esindajate suhtlusele.

2018. aasta mais võõrustas Kanada peaminister Justin Trudeau Ottawas tollast Eesti peaministrit Jüri Ratast.

Kohtumisel allkirjastati digi­ taalse koostöö memorandum, mis võimaldab meie kahel riigil töötada ühiselt mitmete projek­ tidega ning jagada teineteisega parimaid praktikaid inimeste abistamiseks, läbipaistvuse eden­ damiseks, riiklike teenuste arendamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks. Selle aasta juunis arutasid peaminister ­

Justin Trudeau ja peaminister Kaja Kallas NATO tippkohtu­ misel Alliansi tuleviku üle.

2019. aasta novembris külas­ tas Eestit esmakordselt Kanada riigipea, kindralkuberner Julie Payette. President Kersti Kalju­ laid võõrustas kindralkuberneri ja üheskoos külastati Tallinna Reaalkooli õpilasi, kes pro­ grammeerivad Micro:bit arvu­ teid.

Kindralkuberner Payette kü­ lastas ka e-Eesti esitluskeskust, et lähemalt tutvuda Eestis paku­ tavate e-teenustega ning riigipea osales aruteludes nii NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses kui ka Eesti Teaduste Aka­ dee­ mias. Suure muusikahuvilise ja koorilauljana oli eriti südamlik Kanada riigipea kohtumine Arvo Pärdiga, järgnes kontsert Eesti ja Kanada muusikutega tähelepanuväärses Arvo Pärdi Keskuses.

Need visiidid, meie ühine ajalugu ja sarnane mõtteviis avavad ukse suurepärasele Kanada ja Eesti koostööle. Nii Kanada kui ka Eesti toetavad reeglitel põhinevat rahvusvahe­ list korda. Üheskoos toetame Ukraina valitsust. Hiljuti istusid meie välisministrid Vilniuses ühise laua taga IV Ukraina reformikonverentsil, et leida ­ veelgi rohkem võimalusi koos­ tööks. Inimõiguste ja demokraa­ tia toetamine riikides nagu Valgevene ja Venezuela on samuti meie ühine huvi.

Head sõbrad ja liitlased on ka head kaubanduspartnerid.

Eesti oli üks esimesi riike Euroopa Liidus, mis ratifitseeris 2017. aasta septembris Euroopa Liidu ja Kanada vabakauban­ duslepingu, mis kaotas 99 prot­ senti tollimaksudest Euroopa Liidu ning Kanada vahel.

Alustades Kanada suursaadi­ kuna Eestis oma neljandat ja ühtlasi viimast aastat tunnen uhkust meie ühiste saavutuste üle 30 aasta jooksul, kuid ka saavutuste üle, mille juured ulatuvad sajandi taha. Olen olnud giidiks Eestit külasta­ ­ va­ tele Kanada delegatsioonidele ja vanadele sõpradele.

noored üldse pagulaseestlaste panusest Eesti iseseisvuse taas­ tamisel. Ta tõi näiteid, et levinud nõukogude kõnepruu­ gist pärit väljendid ‘emigreerus Saksamaale, põgenes sõja eest või põgenes sõja jalust’ ei ole juba oma sisult õiged, sest eestlased ei emigreerunud rahu­ likult, vaid põgenesid, olles meeleheitel oma kodusid maha jättes, nõukogude okupatsiooni eest.

1944. aasta septembris toi­ mus massiline suurpõgenemine, teadmata, millal ja kas üldse saab tagasi kodumaale pöördu­ da. Kokku põgenes 1944. aasta septembris Balti riikidest üle 300 000 inimese (Eestist üle 75 000), Venemaale küüditati 61 000 inimest. Kõige rohkem jäi eestlastest pagulasi elama Rootsi (umbes 20 000), hulk põgenikke leidis uue asupaiga Kanadas ja USA-s (20 000), väiksemad kogukonnad kodune­ sid Austraalias, Inglismaal ja Lääne-Saksamaal, mujal vähem.

Suhteliselt lühikese ajaga ­kujunes välja Eesti pagulasühis­ kond, kes ruumilisest hajutatu­ sest ja väikesearvulisusest hoo­

limata organiseerus ka poliitili­ selt ja kindlustas rahvuskultuuri kestmise ja arenemise välis­ maal, kuigi esimese pooleteise aastakümne jooksul puudusid neil täiesti sidemed KoduEestiga. Enamik pagulasi lootis, et tegemist on vaid ajutise ­pagulusega ja peagi on võimalik kodumaale naasta. Kahjuks jäi see paljudele vaid unistuseks.

Paguluses jätkasid eestlased Eesti Vabariigi eest võitlemist, luues Eesti kogukondi ja seltse, andes välja Eesti ajalehti ja raa­ matuid. Kõige suurem eestlaste põgenikelaager oli Saksamaal Geislingenis, kust viimased ­põgenikud lahkusid alles 1951. aastal.

Välismaal lõid eestlased eri­ nevaid organisatsioone, näiteks Eesti Komitee, mis tegi koha­ likele valitsustele selgitustööd olukorra kohta Eestis, samuti saadeti apellatsioone maailma suuremate riikide juhtidele ebaõiglase olukorra kohta Eestis ja nõuti sõjaeelse korra taas­ tamist. Korraldati EV aasta­ päevade tähistamist, kus anti rahvusliku repertuaariga kont­ serte, kanti rahvariideid, peeti

koosolekuid. Briti tsoonis loodi Balti Ülikool, mis oli 1946-49 ühine Balti pagulaste ülikool.

Annabergi lossis Saksamaal lõid eesti, läti ja leedu üliõpila­ sed koos Balti Kristliku Seltsi.

Seal käime praegugi paar korda aastas Euroopa Eestlaste Koori­ ga laululaagrites. Ferdinand Kool andis välja DP Kroonika ,,Eesti pagulased Saksamaal 1944-1951“. Loodi Eesti seltsid erinevates asukohariikides Ing­ lismaal, Austraalias, USA-s, Saksamaa LV-s, Kanadas, Root­ sis, Belgias, Hollandis, Johan­ nes­ burgis (LAV), kes kõik võitlesid Balti riikide mittetun­ nustamise vastu NL poolt.

liikmeks.

Kokkuvõtvalt saame öelda, et pagulaseestlaste panus Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmi­ sel ja iseseisvuse taastamisel oli väga oluline.

Teise väga sisutiheda ja in­ forikka ettekande tegi kirjan­ dusõpetaja Anu Kell teemal „Väliseesti kirjandus kui omalaadne nähtus maailma kultuuripärandis“.

Kogu nõukogude okupatsioo­ niaja lõid väliseestlased kultuu­ ripärandit väljaspool Eesti riigi piire ja kirjandusel oli selles tähtis roll.

Septembris 1944 tekkis uus kultuuriline mõiste väliseesti kirjandus ehk eksiilkirjandus (eksiil - ladina keeles ‘exilium’, pagendamine, inimese sunni­ viisiline asumine väljaspool oma riigi piire), mis kestis 1990. aastateni. Kahel esimesel sõjajärgsel kümnendil ületas ­pagulaskirjandus kvantiteedilt Kodu-Eesti ilukirjandust, rääki­ mata kvaliteedist, kuna eksiilis oli võimalus kirjutada vabalt, mis Nõukogude Liidus puudus.

Eestist põgeneti 1940ndatel

tutvustab Eesti rikast keele- ja kultuuripärandit ning edendab Eesti innovatsiooni. KESKUSest kujuneb elav kohtumispaik Kanada eestlastele igast põlv­ konnast, et hoida Eesti kultuuri ja tähistada oma saavutusi.

Tihe koostöö NATO-s

Ühised väärtused

Märgilise tähendusega oli Batuni asutamine 1965. aastal Balti pagulasnoorte poolt. Tehti Balti Apell ÜRO-le, 40 mär­ gukiri ÜRO peasekretärile ja Atlandi Hartale nõudega avali­ kustada MRP salaprokoll. Balti kett 23.08.1989 andis kogu maailmale teada, et nõutakse Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamist õigusliku järje­ pidevuse alusel. Batun andis oma panuse, et Eesti võeti 17.09.1991. aastal vastu ÜRO

Lepingu ratifitseerimisele järg­ neval aastal kasvas Eesti ja Kanada vaheline kaubandus lausa 84,3 protsenti.

Eesti ekspordib Kanadasse ligikaudu kümme korda rohkem kaupa, kui Kanada saadab Eestisse, mis on 100,4 protsen­ diline tõus võrreldes vabakau­ banduslepingu eelsele perioo­ dile. See näitab, kui kõrgelt kanadalased hindavad Eesti kvaliteeti.

Ka Kanada ettevõtetel läheb Eestis hästi. Kas võtsite tänase hommikukohvi ja tankisite autot Circle K tanklas? Kas teadsite, et Circle K on Quebecis basee­ ruv Kanada firma, mille nimi on Alimentation Couche-Tard?

Ettevõte pakub tööd 100 000 ini­ mesele maailmas ning opereerib Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias Circle K kaubamärgi alt.

Eesti suurima kütusemüüjana on Circle K riigis suur tööandja ning toetab Eesti majandust.

Külalistega mööda Tallinna ajaloolisi tänavaid jalutades, kas siis särava suvepäikese all või jõuluturu lumises atmosfääris, toob see alati nende näole naera­tuse. Töötamine saatkonna hoones, mis on ligi 300 aastat vanem kui minu enda riik, on olnud privileeg. Mind rõõmus­ tavad meie vestlused Kanada ja Eesti tugevast sidemest ja kasvavast koostööst. Eestlased on mulle avanud oma südame ning võin uhkusega paljusid teist kutsuda oma sõbraks.

(Järgneb lk. 12)

6

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Nr. 38

Konverents soomeugrilastest ja Põhja-Ameerika põlisrahvastest 2021 on Eesti jaoks oluline aasta: väike Abja-Paluoja Vil­ jandimaal on valitud soo­ meugri rahvaste kultuuripealin­ naks. Läbi kogu aasta toimub olulisi sündmusi, mis on pühendatud neile unikaalse keele ja kultuuriga väikerah­ vastele. Aasta tähtsündmus, 8. soomeugri rahvaste maailma­ kongress, peeti juuli alguses Tartus, Eesti Rahva Muuseu­ mis. (Maarja Pärl-Lõhmuse ülevaade kongressist EE # 30, 30.07.2021) Eestlaste suhe soome-ugri temaatikaga on eriline: Tartu ­ Ülikool on olnud pikka aega soome-ugri keelte ja kultuuri uurimise ja õpetamise kesku­ seks. Julius Mägiste, Paul Ariste, Tõnu Seilenthal, Ago Künnap, Paul Alvre, Tiit-Rein Viitso on vaid mõned nimed kuulsate Eesti fennougristide, keeleteadlaste reas. Aga sinna võime lisada ka Eesti Vabariigi presidendi ja ajaloolase Lennart Meri, kes on soome-ugri teema­ dega seotud oma dokumentaal­ filmiloomingu kaudu. Soomeugrilaste muusikatraditsioonist ammutas inspiratsiooni helilooja Veljo Tormis, kelle eesti regi­ laulude töötlused kooridele ja tsükkel „Unustatud rahvad“ on õnnestunud näide ühe igivana kultuuri jõulisest aktualiseeri­ misest kaasajas. Kindlasti ei saa märkimata jätta kunstnik Kaljo Põllut ja tema graafikasarja „Kodalased“. Tänaseks on peale kasvanud mitu põlvkonda soome-ugri keeleteadlasi, etno­ looge, kunstnikke. Fennougriste

leiab väliseestlastegi seast: Alo Raun, Ilse Lehiste. Kanada keeleteadlane Harri Mürk käis mitmel Siberi ekspeditsioonil, tegi elavat koostööd FennoUgria asutusega, aga ka nt V. Tormisega eelnimetatud koori­ muusika tsükli puhul.

Eestlaste, soomlaste ja un­ garlaste suhted teiste, Venemaal elavate väiksemate hõimurah­ vastega, on unikaalne näide koostööst, mida on tehtud nii akadeemilisel, kultuurilisel kui poliitilisel tasandil, mis toetub solidaarsusele ning soovile luua ja alal hoida ühist soomeugrilist omailma.

Koloniaalse surve all maail­ ma eri otstes elanud ja kannata­ nud põlisrahvaste kogemustes ja olukordades on mõndagi ühist, universaalset, aga muidugi ka palju erinevusi. Kuidas tulla ­toime ajaloolise taagaga, mis on neid (väike)rahvaid muser­ da­ nud? Kuidas hoida, keelt, kultuu­ri, tavasid, mis kadumas?

Kas on võimalik neid taas­ elustada? Millised tugistruktuu­ rid on vajalikud nende kultuu­ ride elujõu alalhoidmiseks või taastamiseks? Mida saavad põlisrahvad ise oma saatuse määramisel ära teha? Millised on olnud edukad ellujäämisstra­ teegiad või koostöömudelid?

Mis on põlisrahvaste tugevuse allikaks? Kas põlisrahvastele on tagatud inimõigused? Milline on põlisrahvaste suhe asukoha­ maa riikliku poliitikaga? Millist rolli mängivad ülikoolid ja hari­ dus väikerahvaste iseseisvuse püüdlustes, kultuuri ja keele

Muinsuskaitsepäevad Prantsusmaal Tekst ja fotod Mailis Sütiste-Gnannt Juba 38 aastat on septembri kolmandal nädalavahetusel aset leidnud Euroopa muin­ suskaitsepäevad, mis seekord toimusid 18.–19. septembril.

Nende päevade raames avasid

Pimedatekirja leiutaja Braille’ majamuuseum ­sünnilinnas Coupvray’s.

Louis tema

taas oma uksed paljud era­ muuseumid ning ajaloolised vaatamisväärsused, mis tavali­ selt laiemale publikule sule­ tuks jäävad. „Muinsuskatse­päevad on hea võimalus v­ äärtustada meie rah­ vusliku pärandi mitmekesisust,

Louis Braille’ hauakoht kodulinnas.

Fragment näituselt „Uurali kaja“ ERMi kodulehelt.

hoidmisel? Millised on globali­ seerumise ja tehnoloogilise pöörde mõjud põlisrahvastele?

Milline võiks olla põlisrahvaste roll tänases kliima- ja koroona­ kriisis vaevlevas maailmas?

Eesmärgiga käsitleda eespool mainitud teemasid ja leida soome-ugri rahvaste ning Põhja-Ameerika põlisrahvaste kogemuslikku ühisosa ja erisusi korraldab Väliseesti Muuseum (VEMU) koostöös MTÜ FennoUgria, Eesti Rahva Muuseumi, Toronto Ülikooli eesti õppetooli ja mitmete teiste partneritega 2021. a sügisel rea sündmusi, mis on pühendatud soome-ugri rahvastele ja Põhja-Ameerika põlisrahvastele. Septembrist det­­ sembrini toimuvad soome-ugri rahvastele pühendatud loen­ gud ja filmiõhtud. 25. septembril räägib MTÜ Fenno-Ugria juht Jaak Prozes sedakorda Zoomis toimuval V. Sootsi ­mä­lestusloengul teemal „Soo­me­ugri rahvad Venemaa Föde­ rat­sioonis 2010-2021“.

22.-23. oktoobril toimuva Estonian Music Weeki teine päev on samuti pühendatud põlisrahvastele, nende keeltele ja kultuurile.

Neljapäeval, 7. oktoobril ­algusega kell 13 leiab Zoomis

aset rahvusvaheline virtuaal­ konverents põlisrahvastest, kus peaesinejatena astuvad üles vepslane dr. Dmitri Haraka Zaitsev, kes on Peterburi Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli teadlane ja soomeug­ri­ laste esindaja ÜRO Põlis­ rah­ vaste Püsifoorumi juures ning krii (Cree) päritolu Manitoba Ülikooli kaasprofessor dr.

Laara Fitznor, väsimatu Kana­ da põlisrahvaste õiguste eest võitleja ja pühendunud uurija, kelle tegevus ulatub kaugemale akadeemia seinte vahelt. Kuu­ lata saab ka meie enda haridus­ teadlast dr. Merli Tamtikut, kelle praeguseks uurimistee­ maks Manitoba Ülikooli juures on Kanada kõrgharidussüsteem ja põlisrahvad. Lisaks esinevad ettekannetega VEMU Bloor St. Culture Corridori partneri, Native Canadian Centre of Toronto kultuuriprogrammi juht Eric Johnston, Toronto Üli­ kooli soome uuringute kaaspro­ fessor dr. Anu Muhonen ja teised põnevad esinejad.

Modereerib Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise eesti õppetooli professor dr. Andres Kasekamp. Konverentsi töö­ kee­ leks on inglise keel ja osavõtt sellest on tasuta. Kon­

verentsi korraldab VEMU koos­ töös MTÜga Fenno-Ugria ja Toronto Ülikooli eesti õppe­ tooliga. Jälgige reklaami VEMU vee­ bilehel vemu.ca ja Face­ bookis!

olgu ta siis materiaalne, mitte­ materiaalne, traditsiooniline või hoopiski ootamatu,“ nentis Prantsusmaa kultuuriminister Roselyne Bachelot-Narquin.

Prantsusmaal pöörati sel aastal erilist tähelepanu raud­tee­võr­ gus­tikule, kuna TGV (kiirrong) tähistab 40. aasta­päeva. Mitmel pool sai näha vanu vedureid, ronge ja muud raudteega seon­ duvat.

Oleme alati muinsuskaitse­ päevade raames püüdnud perega külastada kohti, kuhu tavaliselt ei pääse. Seekord oli õnn näha pimedate kirja leiutaja Louis Braille’ majamuuseumit tema sünnilinnas Coupvray’s.

Saabudes saime kõigepealt proovile panna oma erinevad meeled. Meile anti nuusutada erinevaid lõhnu ja pidime neid ära arvama. Katsudes erinevaid asju ilma neid nägemata, pidi ära tundma, millega tegu. Need ei olnudki nii lihtsad ülesanded.

Lõpuks anti maitsta erinevaid komme ja pidi aru saama, mil­ lise maitsega tegu. Viimane üles­ anne osutus neist kolmest kõige lihtsamaks.

Seejärel suundusime giidiga ekskursioonile maja ümber asuvasse „5 meele aeda“. ­ Sisenesime läbi tunneli, mis tähistas sümboolselt ööd ja

nägemise kaotust. Ringide või poolringidena selle ümber olid istutatud gruppidena erinevad taimed, mis kujutasid piltlikult Braille loodud punktikirja. Sai maitsta, nuusutada erinevate taimede lehti, mis olid kas ­ siidri, pähklite, austrite vms ­ maitsega. Väga huvitav oli Mimosa Pudica, mille lehed puudutuse tagajärjel kokku tõm­ busid. Nägemismeelt rõõmustas imeilus värvikirev aed väga hu­ vitavate taimedega. See tuletas igaühele meelde, milline õnn on olla nägija, et seda ilu kogeda!

toas, kus ühes nurgas oli vane­ mate abieluvoodi, selle kõrval leivaküpsetusahi ja kööginurk tolleaegsete esemetega, suur söögilaud toolidega ja pese­ misnurgake. Kõrvalruumis oli Braille isa sadulsepatöökoda, kus Louis 3-aastaselt isa tööriis­ tu kasutades õnnetuse tagajärjel oma silma vigastas.

Tekkinud vigastusest levis infektsioon ka teise silma ja 5-aastaselt jäi poiss täiesti pi­ medaks. Kümneaastaselt asus ta õppima Pariisi kuningliku pime­ date ühingu kooli, kus ta leiutas pimedate punktikirja, mis muu­ tis kõigi pimedate elu maailmas.

Maja teisel korrusel oli väljapa­ nek pimedate punktikirja tahv­ litest, vajalikest „kirjutusvahen­ ditest“, esimestest punktikirja trükimasinatest ja hiiglasuurtest sõnastikest. Pärast ekskursiooni lõppu sai soovi korral igaüks oma nime punktikirjas kirjutada.

Kirjutatakse paremalt vasakule ja siis pööratakse paber ümber ja loetakse kirjutatut peegel­ pildina.

Teisel päeval külastasime eravalduses olevaid Montceauxles Meaux lossivaremeid. Lossi peremehed olid avamisehetkel hädas kolme lahtipääsenud pe­ rutama kippuva hobusega, mis

Aiast suundusime Coupvray’ linnakesesse matkale „Louis Braille jälgedes“. Külastasime kalmistut, kuhu Braille on maetud ja kus hetkel on urnis veel vaid ta käte säilmed, sest 1952. aastal, 100 aastat pärast Braille surma, maeti ta säilmed ümber Prantsusmaa suurmeeste mausoleumi Panthéoni Pariisis, aga väärtuslikke käsi, millega ta pimedate punktikirja lõi, ei nõustunud kodulinn loovutama.

Käisime Coupvray’ kirikus, kus Braille ristiti, nägime ta kuna­ gist koolimaja ja Harmoonia pargis asuvat mälestussammast.

Braille sünnimaja, kus poiss 4. jaanuaril 1809. a ilmale tuli. oli sellise sisutusega nagu ta elua­ jal. Terve pere elas tillukeses

Läheneva soomeugri rahvaste maailmakongressi puhul Go Reisiajakirjale antud intervjuus lausus emeriitdotsent dr. Tõnu Seilenthal: ,,Koroonakriis on seadnud esikohale inimese enese ja oma koha tunnetamise maailmas. Loodetavasti vaba­ neme ka kongressil krambist, et peame kellekski „paremaks“ saama ja selle nimel pingutama.

Meil soomeugrilastel tasuks mõista, et me olemegi teistsu­ gused: näiteks on meie suhe loodusega teistsugune kui palju­ del suurtel rahvastel. Rohkem kui kultuurifestivalide sära vajab meie iseolemine üheskoos mõtisklemist selle üle, kuidas väärtuslikult elada oma elu.“ VEMU loodab oma 2021 sügisprogrammiga pakkuda just seda – võimalust mõtisklusteks ning aruteludeks ja miks mitte ka silla ehitamiseks ning koostöö käivitamiseks üksteisest geograafiliselt kaugete, kuid tunnetuslikult sarnaste põlisrah­ vaste vahel. PIRET NOORHANI

(Järgneb lk. 12)

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1072 1

2

3

4

12

7

8

21 28

23

29

30

32

33

36

43 51

11

24

25

26

47

48

35

38 41

50

10

31 34

37

40

9

20

22

39 42

44 52

45

46

53

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

1. Kellel?

4. Õunapuu (murd.).

8. R ootsi popgrupp, kes hiljuti teatas taasühinemisest.

12. M____, teat. uss.

13. _ ____r, Euroopa pikkuselt kolmas jõgi.

14. E esti kümne­ võistleja, Sydney 2000 kuldmedal.

15. E esti Elu toimetaja, (perek. nimi+eesn.täht).

17. V ärav (spordis); eesmärk (ingl.k.).

18. _ ____n, tuntud pudelivesi.

19. Vene naisenimi.

21. Athletic Truth Group.

23. ______um, keemiline element.

27. Lihataskuke.

31. _ ____i, karu PõhjaAmeerikas.

32. Poolahv.

33. P eterburi läbiv jõgi.

35. R iigi Infosüsteemi Amet.

36. M õis Piibe tee ääres.

38. T eat. Aafrikas elav ahv.

40. Monarhistliku riigi asevalitseja.

42. Ribunukleiinhape.

43. _____o, ruumiline, ruumi-.

45. Kange alkohoolne jook, kärakas.

49. Purjelaeva osa.

52. Eesti Elu kaastööline.

54. H_____, suurriik.

55. Endisaegne Inglise kuldmünt.

56. Prince Edward Island.

57. Teat. tsitruselise vili.

58. Kõige enam.

59. Haige (ingl.k.).

ALLA:

1. Millegi pealmine, kattev kiht.

2. Alp. 3. Nuru, mangu.

4. Ilmastikunähtus.

5. ______n, põlis­ rahva nimetus.

6. Karu (ingl.k.).

7. Estonia teatri balletitantsija.

8. Lennukikuur.

9. Mahategev häälitsus (ingl.k.).

10. Teat. madu.

11. Peal ja ______ .

16. Laplane.

20. Teat. tulirelv.

22. Üüriline (ingl.k.).

24. Tõmba!

25. Rail Safety Improvement Act. 26. M_____o, Itaalia linn.

27. Kaks koos.

28. Kerge kehakinnitus.

29. ______e, poolsoe.

30. Venemaa majanduspoliitika.

34. ______k, väike keedupirukas.

37. Tänavu 70. sünni­ päeva tähistanud väliseesti ajakirjanik (eesn. täht+perek.nimi).

39. Eakas.

41. ______lpung, rahatasku.

44. Vihm (ingl.k.).

46. Hädasolija hüüd.

47. Koor, koorima (ingl.k.).

48. Purjetama, puri (ingl.k.).

49. Militaar- (lüh.).

50. Vorm sõnast ,,aed“.

51. _____p, tükel­dama, sälgutama (ingl.k.).

53. _______a, paks kleepuv aine loomja taimorganismis.

Filateelia. Uus postmark

12. Õdak, 13. Aval, 14. Ilu, 15. Tera, 16. Pentagon, 18. Armani, 20. Tai, 21.

Lakei, 23. Sala, 27. (I)israe(l), 30.

Mis, 32. (L)iir, 33. Sai, 34. Laama, 36.

Nii (ja naa), 37. Uri, 38. Arn(ika), 39.

Laava, 40. Rist, 43. Adida(s), 45. Oka, 47. Sompus, 51. Kannibal, 55. Usin, 56. Ula, 57. Siga, 58. (H)eina, 59. Sei, 60. Saan, 61. Liug.

Alla: 1. Võta, 2. Ader, 3. Karm, 4.

Skaala, 5. Lapik, 6. (I)ive, 7. Santiim, 8. Alta, 9. Pig, 10. Alo, 11. Nun, 17.

Ais, 19. Naela(pea), 22. Emand, 24.

Aina, 25. Liiv, 26. Aria, 27. Isur, 28.

Sari, 29. Riis, 31. Saldo, 35. Araabia, 40. (S)aamuel, 42. Ton, 44. Islan(d), 46. Kiss, 48. Psii, 49. Uinu, 50. Snag, 51. Kus, 52. Ale, 53. Nai, 54. Aga.

Nädala retsept

Salat krevettide, singi, muna ja apelsinimahlaga Kaire Tensuda Valmistusained (koguseid ei näita, kuna selles osas on varieerimisvõimalusi küllaga): lehtkapsas; tükeldada tomat; lõigata sektoriteks roheline vm. pipar; viilutada punane sibul; tükeldada värske kurk; tükeldada/viilutada rasvavaba sink; tükeldada kuu­ bikuteks (eelnevalt keedetud) sabadeta krevette keedetud muna; viilutada salatikastmeks värskelt pressi­ tud apelsinimahla ja pisut olii­ viõli maitsestamiseks sidrunipipart jm. soovikohaseid maitseaineid Valmistusviis:

Esimene filminäitamine 125 Omniva/Eesti Post lasi 16. septembril käibele uue sise­ riiklikuks kasutamiseks mõel­ dud postmargi, millega märgi­ takse 125 aasta möödumist esimeset filminäitamisest Ees­ tis.

Postmargid, nominaalväärtu­ sega 90 eurosenti, kujundas Indrek Ilves ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. 1896. aasta 4. oktoobri õhtul leidis Suurgildi hoones aset esi­ mene filminäitamine Eestis.

Tolleaegse Börsihoone väikeses saalis oli tallinlastel võimalus 50 kopika eest tutvuda uue tehnikaime – filmiga. Filmi­ ­ programm koosnes kümnest

T

Paremale: 1. Vaks, 5. Lisa, 9. Pan,

17 19

S

Ristsõna nr. 1071 LAHENDUS

14

16

18

49

6

13

15

27

5

I

umbes minutipikkusest palast.

Kuigi kriitikud tõid puudusena välja aparaadi liiga nõrga valgusjõu ja tugeva piltide ­ värisemise, näidati filmiprog­ rammi Börsihoones veel 13 päeva ja seda saatis suur publi­ kumenu. Seejärel siirdus prog­ ramm Tartusse. Esialgu hakka­ sid filmide esilinastused toimu­ ma üle Eestimaa rändkinodes, kuid esimene paikkino avati juba 1908. aastal Tartus.

Postmargil on kujutatud kaadrit lähitulevikus esilinastu­ vast filmist ,,Apteeker Mel­ chior“, mis on läbi aegade ma­ hukaim Eestis tehtud filmi­ projekt. (Allikas: Omniva)

Asetada suurele serveerimis­ vaagnale (või individuaalsetele taldrikutele) kõige alla tükelda­ tud lehtkapsas ning selle peale ja ümber teised koostisosad.

Niristada peale apelsinimahl ja oliiviõli ning maitsestada sidrunipipraga.

7

KARLA KALENDRISABA

Pikk näitemäng Ennevanaste olid näitemängud lühikesed. Vähemalt need, mis meie külateaateris mängiti. Lutsu Oskar, va libekala, tegi kapsapea ühe ainumase vaatusega nii kenasti ümmar­ guseks, et lase olla. Kõik sai ilma vaheajata jutti aetud: peremees saunanaise peale kuri, väimehekanditaat jõudis peretütre vanatüdrukuks jätta, väljanäitusele jäädi iljaks, kapsapeal laste ambajäljed sehes, publikumil rõemu ja lusti ülejäägiga.

Vata ega näitemängu ei tohtindki väga pikaks ajada, tant­ suks ja tapeluseks tuli kah aega jätta. Alevis küll, seal olid antvärgid koos, siis jah oli seltsimaja püüne peal mõni tükk kohe kolmes vaatuses. Ja mõni näitemäng oli nisuke, et nal­ ja ei saandki. Kui ikke oli traama, siis ei sobind lõpus ültse naerda. Kas just nuteti, ei tea öölda, aga pisaraid jusku pühiti küll ja mõni nuuskas nina.

Kui inime nii vanaks elab nigu mina, siis ta akkab aru saama, et elu on kah üks suur teaater. Aga tükid, mis seal mängitasse, on nisukesed, et vahel ei tea, kunas naerda ja kunas nutta. Keski tark inime on kuskil üteld, et suured lood ei saa kunagi otsa. Tegelased muutkui tulevad ja läh­ vad, kui nende osa on lõppend, aga mäng kestab. Vat nisu­ ke lõputa näitemäng, kus üks vaatus paneb naerma, teine toob pisarad silma, kolmas paneb kukalt kratsima ja neljan­ dat ootad irmuga, et ei tea, mis seal veel juhtuda võib.

Mina olen juba nii kaua selle püüne peal ringi ukerdand, et enam ei mäleta, mis osa mulle alguses anti. Mul on ni­ suke udune aimdus, et seda on vahepeal mitu korda muude­ tud ja tükki ennast on kah ümbre tehtud. Suhvlöör on sur­ nud ja asendatud, kardinatõmbaja on küiru jäänd, lavastajat on vist kah vahetatud, aga mina olen ikke laval ja vahel ei tea, millal ja mida ma lausuma pean. Ei tea ka kindlasti ütelda, kas mul on selles tükis peaosa vai kõrvalosa, vai on kogu see jant lihtsalt minu pärisosa.

Ma olen mitu korda proovind püüne pealt ära minna, aga kunagi pole kaugemale saand kui karderoopi. Seal tuleb jälle keski asjapulk, torkab mulle uue kargu kaenlaauku, kohendab krimmi ja lükkab mu kulisside vahelt rahva silme alla. Vahel sosistab, et kui muidu ei saa, siis impruviseeri, tükk pole veel läbi.

Paistab jah, et tükk pole veel läbi. Mina olen küll oma­ dega läbi, aga kes sellest oolib. Palun austet publikumi mitte liiga kõvaste plaksutada, kui mul mõni ütelus koge­ mata ästi välja kukub. Ma ei jaksa kummardada.

KARGU KARLA

Augustis sündis Eestis 1271 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti augustis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1271 sündi, neist 628 tütarlast ja 643 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 29 paari, neist kolmteist paari poisse, kümme paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Tallinnas registreeriti 424 sündi, Harju­ ­ maal 196, Hiiumaal 4, IdaVirumaal 80, Jõgevamaal 16, Järvamaal 30, Läänemaal 20, Lääne-Virumaal 65, Põlvamaal 18, Pärnumaal 75, Raplamaal 24, Saaremaal 28, Tartumaal 195, Valgamaal 25, Viljandi­ maal 45 ja Võrumaal 26 lapse sünd.

Tüdrukute nimedest olid au­ gustis populaarsemad Mia, Eva,

Alisa ja Emily ning poiste ni­ medest Henri, Sebastian, Robin, Johannes, Lennart, Oliver ja Stefan.

Augustis sõlmiti Eestis 920 abielu, neist 103 notarite ja 92 vaimulike poolt. Lahutati 256 abielu, neist 38 notarite poolt.

Augustis registreeriti 1338 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1116 sündi, 1255 surma, 1032 abielu ja 242 abi­ elulahutust. (SiMPT/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Naljanurk Neiu noormehele: ,,Kallis, kunagi kinnita­ sid mulle, et olen sulle terve maailm.“ ,,Jah, kullake, aga viima­ sel ajal on mu teadmised geograafiast märgatavalt laienenud.“

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Nr. 38

Professional Spotlight: Luke Dante, one of the sound effect wizards behind PAW Patrol Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian elections, so predictable With 98% of the ballots counted, the United Russia party had won nearly 50% of the vote, with its nearest rival, the Russian Communist Party garnering 20%, leaving all others far behind. For their consistent dominance in the Russian State Duma, this is a 4% decrease from the last elections for the party.

However United Russia will still have more than two thirds of the seats in the 450 lower house of parliament giving them the uncontested power of pushing through legislation without support from the other parties. Most important, United Russia has been and will be slavishly obedient to Vladimir Putin’s political agenda, even though he does not officially belong to the party.

Once again, Putin’s most strident critics were barred from running and monitors allege ­numerous cases of ballot stuff­ ing and forced voting. For the first time since 1993, election observers from the Organization for Security and Co-operation in Europe (OSCE) were shut out from observing the elec­ tions.

But the independent vote monitoring group Golos, which the Russian government has classified as “a foreign agent” tracked over 4,500 election violations. Golos claimed to ­ have received numerous reports from individuals who were be­ ing forced by employers to vote as well as allegations of elec­ toral fraud.

The State Duma has without hesitation approved any bill, budget or political item that Putin has proposed. Western governments, international ob­ servers and independent Rus­ sian observers have all main­ tained that the parliamentary vote has been rigged from the start. Putin accordingly dis­ tanced himself from any cam­ paigns and avoided any show of support for favourites.

Opposition candidates were barred. Aleksey Navalny sup­ porters and independents throughout Russia were subject to intimidation, arrest and smear campaigns.

In a spring survey the Levada Centre polling organiza­ tion concluded that United Russia only had a 27% popu­ larity rating among the public.

Why then did it once again win

a ‘supermajority’?

The electoral process ensures a pro-Putin win. Half of the Duma’s seats are filled by direct elections. But each voter makes a second choice picking one of 14 parties to send another ­can­didate to the Duma. This is known as picking from a ‘party list’. Ballots cast for parties that drew less than five percent of the vote – the minimum needed for winning any seats in the Duma – are redistributed and counted in favour of the largest faction which is the Kremlincozy United Russia party, ­despite its low polling recently.

But only four of these parties have any numerical relevancy and aren’t tiny, marginal group­ ings – United Russia and three others, all of whom have played a perfunctory role as an opposi­ tion, camouflaged as political plurality.

The second largest and oldest of all the parties is the ­ Communist Party, led by Gennady Zyuganov and sup­ ported mainly by elderly voters who are nostalgic about their Communist youth.

The next largest is the oddly named Liberal Party whose ideology espouses a far-right ­ nationalism. Its leader Vladimir Zhirinovsky, is anti-Semitic, has urged the Kremlin to use nuclear weapons in its fight against Chechen separatists, to re-pos­ sess Alaska and the Baltic states and annex Finland and Poland.

It’s said that his deranged suggestions are a deliberate ­ ­effort to make Putin appear as a thoughtful, stable leader.

The third party of the three that are to appear as an authen­ tic opposition is a nominally ­socialist A Just Russia party. It merged with Patriots for Truth, a nationalist grouping that was involved in fighting in Ukraine, claiming thereafter that they had killed “lots and lots” of people.

Although Putin’s popularity has dropped from a past high of over 80%, he still remains at a 61% approval rating among Russians who credit him with standing up to the West and restoring national pride. He is ­ able to tap into the resentment about the collapse of the Soviet Union, the Russian empire.

Russia, according to most in­ ternational observers, is steadily moving ­ towards an autocracy.

This seeming aversion to de­

If you have kids in your family or kids of your own, you will very likely be acquainted with the rescue operations of Ryder and the dogs of PAW Patrol. You will also certainly have seen these heroic animated characters on mer­ ­ chandise all over. Action ­figures, backpacks, lunchbox­ es, posters. But none of this would have the same magni­ tude if it weren’t for the hit animated TV show that it’s all sourced from.

And with all of the whoosh­ ing, running, engines, sirens, and more, the thrill factor of this show is dependent on its sound! Together with his studio colleagues, Luke Dante, an American-Canadian with Esto­ nian and Puerto Rican heritage, is on the case to add sounds like these.

How did he get involved?

Dante was born in the United States, on Staten Island, New York, to an Estonian-Canadian mother and an American father of Puerto Rican origin. After spending his first few years in the US, in 2002, his family moved to Oakville, Ontario, where family members of theirs were living. After finishing high school, he was inspired by his family to take a creative path and study Media Arts at Sheridan College.

Initially, Dante wanted to do video editing because that was his father’s career and the tools were there all around him.

However, due to the love of music his parents instilled in him, he combined his interests and gravitated towards sound post-production.

After graduation, he inter­ viewed for an internship at Spence-Thomas Audio Post, a studio in downtown Toronto. He says, “When I was just starting out, it all sort of fell into my lap... I’ve been lucky to be there for five years now. I was able to take the skills that I learned in school for live action [videos], and apply them to the cartoon world, which is something I had never thought of doing in my life.” From the get-go, he was working on PAW Patrol and it’s been a constant roll-out of mocracy currently may be more as a ­result of emerging from a Boris Yeltsin decade of democ­ racy felt by most as a decade of national humiliation and de­ ­ struction of living standards.

Putin is credited with reversing both.

With these elections, and constitutional changes that were passed this year, Putin’s long­ ­ evity as Russia’s ruler is guaranteed for an extended period. But analysts say the ­ election’s most important message is one of apathy and ­ inertia that simply hides the growing split between the ­public and the political elite.

LAAS LEIVAT

­episodes since.

The studio is active in the production at several different stages. The first is the recording of dialogue with voice actors, who range from kids to adults.

They come into the studio with the director, before the studio cuts up the dialogue audio and sends it to the animators. Using a Leica reel – what Dante calls “a moving storyboard” that gives an idea of timing – the animators can construct the ­episode. Once the animation is complete, it’s sent back to Spence-Thomas Audio Post, who create and refine a layer of sound effects and also clean up all of the dialogue. Music is created by the studio Voodoo Highway, which is then edited for the show by music editor Kyle Peters.

When he started his job, Dante’s primary work was add­ ing in the sound of footsteps. I asked about how difficult it was to realistically simulate the walking of characters seen in the show.

“When they’re running, it’s something different than when they’re creeping around on grass... All of these individual steps were treated like drum samples, and you put them into a sampler. Then I could use the keyboard and go through the show [to add the sounds]...”

Dante had worked with instru­ mental beats in high school and college, but it was a new challenge to use software like ­ Native Instruments to match character movements, showing how much an audio producer has to understand the nature of sounds. Replicating a series of animated shorts with dinosaur footsteps was also particularly difficult.

Over the years, Dante has added foley (i.e. naturally occurring) sounds and helping ­ with dialogue to his role, dis­ covering how sounds vary from show to show. For some pro­ grams, like PAW Patrol, sound effects can be comedic and “cartoony”, such as the classic slide whistle when a character falls, or the clatter of bowling pins when a collision happens.

Other projects, like Elinor Wonders Why, require more naturalistic sounds to convey ­ specific actions or emotions to viewers. The studio’s sound ef­ fects supervisor, Tim Muirhead, ensures that these worlds are kept separate. With the studio having reached season eight of PAW Patrol, they’ve hit their stride now.

Dante loves how he can make something of an “audio painting” in his job with each episode; and indeed, the audio really makes the story come alive.

It’s a studio environment with lots of fellowship and encouragement: he’s hung out ­ with voice actors like Ron Pardo, who voices Mayor Humdinger, ringleader of the Kitten Catastrophe Crew and

Photo used with permission from Luke Dante.

the villain of PAW Patrol. His work has also brought child­ hood memories full circle, get­ ting the chance to work with the creators of Zoboomafoo on their latest show Wild Kratts.

It’s an encouraging, driven studio team – led by owner and recording mixer Richard Spence-Thomas – which Dante is very grateful for.

The company was actually founded as a film mixing studio in 1967 by the sound engineer Patrick Spence-Thomas. It was in the 90s that the Canadian toy company Spin Master sought out the studio to record dubs for an English version of the anime show Bakugan Battle Brawlers.

This project is what led to PAW Patrol.

Dante’s favourite project be­ yond this show has been Alma’s Way, created by the Sesame Street actress Sonia Manzano.

Dante was thrilled to work on a show that connects to the Puerto Rican culture in New York City, which represents half of his own background.

Bolstering his work in sound is his love of music. Through music, he’s made strong con­ nections to his maternal Esto­ nian background, attending seven ETHNO music camps ­ and spending summers in Tartu in between semesters at Sheri­ dan College. All of this indi­ cates a broader passion for all things sound.

At the end of May 2020, for the sound production in PAW Patrol, Luke Dante was among seven of his colleagues to win awards at the Canadian Screen Awards in the category of Best Sound – Animation. In this way, he’s also carrying on a very Canadian tradition within animation, that studios like ­ Nelvana are also part of.

When he’s able to watch these shows and see the final product, he says “It fills me with joy to know that it’s going to make kids happy. There’s ­really no greater reward.”

••• Keep your eyes peeled for Alma’s Way, which will be premiering on PBS Kids on ­ October 4th; and of course, PAW Patrol, which can be seen on TVO Kids. And don’t forget to listen closely to the sound ­effects!

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

9

We’re hiring!

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity.

You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level.

You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Tom Napa nearing the end of the Northern Transcontinental 2021 PAC Tour.

Every Last Inch: Tom Napa’s transcontinental cycling tour Vincent Teetsov 17 days into a cycling tour across the United States, Tom Napa was pedalling through the longest, most hypnotizing sections of America’s interior.

He was only halfway to his final destination, but keeping him on track were daily and hourly mental landmarks.

3,848 miles (6,193 kilometres), chipped away a little bit at a time. He had started in Everett, Washington and was going all the way to the pocket of New Hampshire’s ­ Atlantic coast, in the town of Rye. He hadn’t always been a long-distance cyclist, though.

Napa was born in Toronto and grew up in an Estonian house­ hold that moved across Canada, until 1964, when his family emigrated to Seattle. After ­ studying at the University of Washington, he worked as a Senior Accountant for Deloitte and, at the end of his career, as CFO of Precor, the company that invented the elliptical ­trainer.

Though this invention cata­ pulted the company into around 160 million USD of revenue, Precor was eventually sold by their parent company, which led to Napa retiring 21 years ago.

At this time, he was already a fitness enthusiast. However, cycling hobbyists at work ­ convinced him that the sport ­ was something social and wellpaired with his love of travel­ ling.

After finding out about the Pacific-Atlantic Cycling Tour (PAC), Napa and his friend, Mike, signed up for their first Northern Transcontinental tour in 2010. 11 years later, they were on their third PAC Tour (and the organization’s “100th crossing”). It was arguably the most brutal one yet.

Napa recounts, “It was un­ believably hot, especially in the first part of the trip... Who knew that Washington state, which is known for rain and clouds, would be the hottest?”

On the third day, Napa and his fellow cyclists noted tempera­ ture readings of 110 degrees

Fahrenheit (43 Celsius). To Napa’s surprise, there wasn’t a single drop of rain during the entire tour.

Drinking lots of water was a remedy to this, as was a trick that Napa learned during a ­serious instance of heat exhaus­ tion four years prior: fill a tube sock with ice and wrap it around your neck. The combo of melted ice and salty sweat makes a ghastly mess of your clothes; but it kept riders cool while they grew accustomed to the heat through Montana, South Dakota, and Minnesota.

They also narrowly avoided being affected by forest fires, moving just ahead of the ­smokiest areas. On one section of the North Cascades Highway in Washington, the highway was completely closed off just four hours after they passed through. Tack on the headwinds and steep inclines and you have what Bicycling Magazine has declared to be “the toughest tour in the world.”

“How can anyone do this?” you might ask. One motivating factor is the friendly competi­ tion between cyclists. Then there is the hunger to exceed or maintain personal speed records.

Finally, there is the mutual commitment and physical strain experienced by everyone on the tour.

Tom and Mike have cycled together for a long time and, along with all of the other like-minded people cycling with them, could encourage each other to keep going. Despite an uncomfortable case of saddle sore. Despite eight riders being forced to drop out under dif­ ferent devastating circumstan­ ces. Despite one cyclist getting hit by a car in a roundabout. No matter what, Napa was deter­ mined to propel himself the ­entire way without rides on the crew trailer or days off. To ­cycle every last inch.

Fortunately, Napa is able to replicate the intensity of these rides when he trains around his home in Edmonds, WA. “I can’t go out into the mountains exactly, but I can [ascend] ­ 3,000 or 4,000 feet in a 50 mile

Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

The persistent threat of foreign interference in Canada’s democracy

panel of senior officials tasked with reviewing threats to the election – was announced three days before the election.

Another 2019 election measure, the Declaration on Election Integrity, was reanimated by the Marcus Kolga, government only in mid-August.

The Toronto Star Such half-measures de­ monstrate that the government’s (The following article has understanding of foreign inter­ content that transcends the ­ ference has not evolved since pre-election period.)

2016, when foreign interference Since the 2016 U.S. presiden­ operations were largely seen as tial elections, Canada’s intelli­ being limited to election periods. gence community and experts have repeatedly warned about Malign foreign actors will the threat of foreign inter­ ­exploit any divisive issue at any ference, disinformation, in­ ­ time, creating and amplifying fluence operations and cyber disinformation.

As early as March 2020, the attacks targeting Canada’s European Union warned that democracy and society.

Russia would use the pandemic Despite those warnings, the to advance its interests by in­ Canadian government has failed tensifying COVID-19’s effects. to produce a coherent set of Later that summer, evidence policies to address the threat, leaving Canadian democracy emerged that Russian state media and its proxies were ­ and society vulnerable. aggressively promoting wild Initial measures that were ­ taken by the government to de­ conspiracy theories, anti-mask fend the 2019 election were and antivaccination narratives largely abandoned after the last and movements. Canada was vote had been counted. Since not immune. then, promises to develop a Canadian anti-mask and anti­ whole-of-government approach vaccination movements have to foreign interference never transformed into aggressive materialized. ­anti-government movements An eleventh-hour decision to during the election. A violent reform the Critical Election situation in Canada, like the Incident Public Protocol – a Jan. 6 storming of the U.S.

Capitol, may seem remote, but it’s not entirely implausible, as evidenced by protestors who thew rocks at Justin Trudeau as he left a 2021 election rally.

The primary objective of these regimes is to maximize chaos, anger and hate in order to tear apart the fabric that binds our nation together. And their efforts to do so will not end after the votes in Monday’s election are counted. All three major federal parties have ­recognized the threat. Only the Conservative Party has so far offered a substantive strategy, which includes a permanent task force to monitor and defend against foreign inter­ ­ ference, and the introduction of a foreign agents registry act.

The threat can no longer be ignored. The new Canadian government must act imme­ diately and with resolve to­ develop a whole-of-society ­ approach to building national ­ resilience against foreign in­ terference and impose conse­ quences on those who seek to undermine and subvert our ­democracy and society.

(Marcus Kolga is the founder of DisinfoWatch.org and is a senior fellow at the MacdonaldLaurier Institute’s Centre for Advancing Canada’s Interests Abroad and CDA Institute.)

ride.” This would be difficult to practice if you lived somewhere flat like Illinois or Florida; but the bottom line for building ­endurance is getting six to ten hours of “saddle time” on a ­regular basis, regardless of rain, cloud cover, or the inertia of personal motivation.

Cycling has brought Napa to Australia, Chilean Patagonia, Slovenia, the Swiss Alps, the Dolomites, and through Estonia on a very rainy ride from Tallinn to Tartu in the summer of 2019. It’s also been a means to support causes he cares about. With Napa’s friends do­ nating for every mile cycled on his first PAC tour in 2010, Napa raised thousands of dollars for the Baltic Studies program at the University of Washington, his alma mater. Founded by Dr. Guntis Šmidchens, Napa has a fondness for the program’s array of courses on language, ­

Europe are more alluring now.

Tours where one can “start at nine o’clock, have a cappuccino whenever you feel like it, have a nice meal, enjoy the vistas, and take pictures.” Though, he wouldn’t have quite as many exciting stories to tell if it weren’t for all of that starting at 7:00 AM and eating sandwiches on the side of the road!

••• You can see Tom and Mike’s past blog entries at: http://2guy­ scactus.blogspot.com/ Here’s a montage of one day in the 2021 tour that’s among Tom’s top 10 rides in the last 23 years: https://www.relive.cc/ view/vXOd5ZEG946 And here’s the data from his Garmin bike computer for that same day, to give a numerical glimpse into a day on tour: https://connect.garmin.com/ modern/activity/7183362601

literature, folklore, and history.

Within the global Estonian community, Tom has also ­devoted his abilities in the past as Treasurer and President of the Lääneranniku Eesti Päevad in Seattle.

After 35 days in the saddle, the 2021 PAC Tour came to an end on the shores of the Atlantic Ocean. Friends, family, and the tour crew greeted the riders as bemused sunbathers looked on. Napa splashed into the frigid waves with his road bike above his head, victorious once again. And by the follow­ ing afternoon, all those cyclists who had endured and seen America up-close together, went their separate ways.

Back at home, he declares that this is the last time he’ll ever go on a transcontinental tour. He’s grateful for the en­ couragement from his friends to continue, but shorter tours in

10

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Investments Q&A with Northern Birch Credit Union Whether you’re just starting out at your first job, or you’re near­ ing retirement, understanding your investment options is important. The Wealth Team at Northern Birch Credit Union answers some popular questions to help you navigate your investment decisions.

What are the best ways to get started when you don’t have a lot of extra money to invest?

By building up your savings account with a small amount each time you make a deposit or a small portion of your paycheque, you can build up ­ enough to keep as an emer­ gency fund and eventually have extra to start investing. Setting up a small automatic transfer to your savings account is an easy and hassle-free way to start growing your savings.

Once you have some extra money to invest, you can start investing in things such as a robo-advisor option with as ­ little as $2,000. Ideally for ­ mutual funds or for online ­ trading, you have at least ­ $5,000 available to invest, be­ yond what is in your emergency account. If you are uncertain as to how much you need for your emergency account or how to get started, NBCU has some great resources to help deter­ mine which amount is best for you.

What’s the difference between a TFSA and an RRSP? And which do you recommend?

The key difference is whether you pay taxes now or later.

RRSP contributions are tax deductible, so they generate a ­ tax credit. But withdrawals are taxed as income.

TFSA contributions are made with after-tax dollars, so with­ drawals are not subject to taxation. This makes TFSAs ­ ideal for an emergency fund, as well as for saving for a vacation or other big-ticket item.

Almost everyone would ­benefit from having investments in a TFSA, other than US tax citizens. TFSAs are especially ideal for younger investors (18 and older) just getting started and for those over 71, where RRSPs are no longer appli­ cable. RRSPs were not de­ signed for the same purposes as a TFSA, and their inflexibility can be a drawback, however there are times where investing within a RRSP is a great option

spon­ sible Investing (SRI) mean? Where can I go to invest in this?

Socially Responsible In­ vest­ ing (SRI) most typically invests in mainstream, multinational companies based not only on their financial performance but also on Environmental, Social and Governance (ESG) factors.

– and these funds can be used This may include filtering out to purchase a home or go back unsuitable companies that do to school. Consulting with a not meet certain criteria, or by professional will help determine incorporating an “impact” which options are best suited approach and actively working ­ for you and your goals. with those companies to im­ What’s better – a shorter prove their standing. Often this term investment or a long- approach offers an additional term investment? For example, layer of risk management, while a 1-year GIC or a 5-year also helping the individual get GIC? closer to their own financial That depends on your needs, goals. According to NEI Invest­ however if there is no imme­ ments, a Canadian mutual fund diate need or plan for those pioneer in the SRI space, 9 out funds, a good idea to minimize of 10 SRI Investors say that it interest rate risk and maximize is important to make financial flexibility is to follow a ladder­ decisions that are consistent ing strategy. The laddering with their overall values. NBCU strategy involves dividing the has access to several SRI options investable amount into 5 (though to suit almost any member. We a shorter laddering strategy feel it is important for our could be as short as 3) and then members to feel connected to investing equal amounts into their investments by choosing each term length (1/5th into a 1 options that reflect their own yr GIC, 1/5th into a 2 yr, etc). personal values, whether that is As each term comes up for SRI Investing or something ­renewal, you have the flexibility ­ different like Health Care or to withdraw part or all, or to Innovation. Connect with our continue the strategy and team to learn more. ­reinvest the entire amount.

What investment options A laddering strategy gives does Northern Birch Credit you access to some funds, and Union offer? if the rates are rising, you are We have access to a full able to capitalize with the better range of investment options and rate, and if the rates are falling, our team is here to help walk you still have the other GICs you through the benefits of earning more money. Overall, each one. this is a very prudent while also We have access to: successful strategy to follow • Term deposits (GICs) of 1 to and investing in 5-year GICs 5 years versus continuously investing in • Registered products – vari­ 1 yr GICs has proven to be able or term options: more profitable in the long run. • Tax-free savings accounts Are my investments pro­ (TFSA) tected? Do investments at • Registered retirement savings NBCU have any insurance plans (RRSP) coverage?

• Registered retirement income At Northern Birch your in­ funds (RRIF) vestments are insured by FSRA • Registered education savings (Financial Services Regulatory plans (RESP) Authority of Ontario).

• Locked in Retirement Non-registered insurable de­ Accounts (LIRA, LRSP, LIF) posits, such as funds in your • Registered disability savings chequing or savings accounts, plans (RDSP) held at NBCU in Canadian • VirtualWealth® funds have a maximum cover­ • Mutual funds* age of $250,000, while deposits • Online trading & investing in registered accounts have with Qtrade Direct InvestingTM unlimited coverage. GICs in ­ Did you know that if you Canada of longer than 5 years hold over $100,000 in term are not insured by FSRA or ­ deposits at NBCU, that you’re CDIC. eligible for a bonus rate? Talk Did you know that Canadian to us for more information. big banks only offer insurance Ready to get started? Our coverage of $100,000 on non­- Wealth Team is here to help registered deposits? you understand your options What does Socially Re­ ­ and help you make decisions

The Society of Estonian Artists in Toronto (EKKT) invites you to the

66th ANNUAL ART EXHIBITION October 6th to 17th, 2021 Location: The Papermill Gallery at Todmorden Mills, 67 Pottery Rd, Toronto ON M4K 2B9 Gallery Hours: Wednesday to Sunday, 11 am to 4 pm.

All health protocols will be in place.

Virtual Show Access: https://www.estonianartiststoronto.com/

Nr. 38

Estonian Artist: Britta Benno Hamilton Arts Council’s European Artist Exchange Program 2021 TALLINN, ESTONIA – Sep­ tem­ ber 10 2021 – Inter­ national laureate and lecturer Britta Benno is a printmaker, visual artist, and all-round alchemist of layers, texture, and media. Britta will be hosted by Hamilton Arts Council at the Cotton Factory as part of the European Artist Exchange Program. Britta is a Tallinn-based artist whose creative voice has exhibited and lectured across the globe, in­­cluding Finland, Germany, Austria, Hungary, Iceland, and Australia.

Britta is interested in various hybrid techniques and materials that open up new perspectives.

“Conceptually, I work with and depict dystopic urban land­ scapes... As an artist, for me the most important question is not ‘Why?’ or ‘How?’ but imagin­ ing ‘What if ...?’ What if ­humankind is extinct and nature has reconquered urban land­ scapes?”

Her work often extends the ‘what if’ question into her drawing, “What happens if a drawing becomes a print, be­ comes an animation, becomes a three dimensional virtual rea­ lity?”

Britta graduated with bache­ lor and master’s degrees from the printmaking department at the Estonian Academy of Arts and has also studied at the Academy of Fine Arts Vienna and Tallinn University. Cur­ rently, she is studying for a doctorate at the Estonian Academy of Arts, her artistic research is about, ‘Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in Extended Drawings and Prints’.

Britta has established an in­ dependent art and printmaking studio, Grafodroom. She is a co-founder and organiser of Estonian international printmak­ ing workshop Muhu Print. She has been an art teacher for over

that you’re comfortable with.

Book a chat with them today!

Visit www.northernbirchcu. com for more information.

BAIBA REINFELDE Senior Member Service Representa­ tive & Wealth Services | Mutual Fund Investment Specialist Northern Birch Credit Union | Credential Asset Management Inc. Latvian Centre Branch and Virtual Appointments baiba.reinfelde@northernbirchcu.com HEILI ORAV Manager, Wealth & Estate Services | Mutual Fund Investment Specialist Northern Birch Credit Union | Credential Asset Management Inc. Estonian House Branch and Virtual Appointments heili.orav@northernbirchcu.com

The information provided is gener­ al in nature and is pro­ vided with the understanding that it may not be relied upon as, nor considered to be,

ten years in Tallinn Old Town Art School, while leading print­ making and drawing courses at the Estonian Academy of Arts.

An exciting addition to the 2021 European Artists Ex­ change program is the partner­ ship of Smokestack Studio, located at the Cotton Factory. ­ Smokestack specializes in col­ laborative analog printmaking & limited editions, working in etching, intaglio, silkscreen, re­ lief, monoprint, and experimen­ tal printmaking projects.

Estonian Artists’ Association The Estonian Artists’ Association’s main goals are to promote and enhance the visual arts in Estonia; to support its members; and to create good working and exhibition condi­ tions for them.

Hamilton Arts Council Hamilton Arts Council envi­ sions an arts community that is professionally sustainable, inno­ vative, diverse and impactful.

The Cotton Factory Built in 1900, the former site of the Imperial Cotton Company has been transformed into a creative industries com­ plex with space for studios, workshops and office space for artists, photographers and crea­ tive professionals.

the rendering of tax, legal, account­ ing or professional advice. *Mutual funds are offered through Credential Asset Management Inc. Online brokerage services are offered through Qtrade Direct Invest­ ing, a division of Credential Qtrade Securities. VirtualWealth is a trade name of Credential Qtrade Securities Inc. Unless otherwise stated, mutual fund securities and cash balances are not covered by the Canada Deposit Insurance Corporation or by any other government deposit insurer that insures deposits in credit unions.

Northwest & Ethical Invest­ments L.P (“NEI” or “NEI Investments”) is a subsidiary of Aviso Wealth; and NEI Funds are related issuers of Credential Asset Management Inc., Qtrade Direct Investing and Virtual­ Wealth. **Rates subject to change at any time. Visit our website for up-to-date information.

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

11

AMATÖÖR ARUTLEB… Berliin Marko Mäetamm, rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik Varem avaldatud väljaandes edasi.org Kolmenädalane kunstiresiden­ tuur kevadhõngulises Berliinis kõlab kahtlemata ahvatlevalt.

Tõenäoliset teeb lausa kade­ daks. Mõne paneb isegi mõtle­ ma, et mis neil kunstnikel­muidusööjatel viga, muudkui aga lehvivad ringi ja panevad pidu. Päriselust ega päristööst ei tea nad suure tõenäosusega maad ega ööd ja kogu nende vastutustundetu elustiili ple­ kivad kinni maksumaksjad.

Isegi katku ajal ei osata kodus istuda. Teised ei reisi keegi, on vastutustundlikud ja hoolivad üksteisest. Ei vea pisikuid vä­lismaalt Eestisse. Aga kunst­ nikel, näe, on millegipärast vaja ringi lehvida. Kas kodus ei tule inspiratisoon peale?

Ilmselt ei tule jah, mis nad muidu igale poole kipuvad.

Berliini!? Milleks? Hankigu endale normaalne töö ja püsigu kodus nagu kõik üle­ jäänud!

Sarnast ,,attituudi“ olen kunstnike ja nende tegemiste ­ kohta kohanud eluaeg ja ilmselt see nii jääb ka. Küllap on see isegi normaalne. Sest kui olek­ sin kõrvaltvaataja, siis ega ma ka ei saaks aru, miks kunstni­ kud tee­ vad kõiki neid asju, mida nad teevad ja resideeru­ mised on kindlasti üks nendest asjadest.

Võtame sellesama minu kolm nädalat Berliinis. Kõige­ pealt kogu see covidist tingitud ettevalmistav asjaajamine, mil­ lest oma eelmises kirjatükis juba rääkisin (vt EE # 31, 6.08.2021). Testid, tõendid, iga­ sugune jama. Kõik töövahendid – 15 kilo paberit ja suur kinga­ karbitäis akrüülvärve pluss pintslid-värgid võtsin kodust kaasa, sest väike hirm oli, et äkki on seal poed kinni või mis iganes. See väike hirm osutus halastamatuks tõeks. Poed olid­ ki kinni. Mõni oli kohe täitsa kinni, mõni aga funktsioneeris nii, et paned internetis aja, ­kirjeldad, mida tahad osta, teed ristikese kuupäevale, millal soovid minna ja mis kell ning saabud täpipealt õigel ajal ukse taha, mask ees ja käes veel samal päeval tehtud negatiivne covidi test. No ja mõni pood funkt­ sioneeris nii ka, et lepid tele­ fonitsi kokku, mida tahad osta ja millal tuled ning saabud kok­ ku lepitud ajal poe ukse taha, mask ees ning käes täpne sula­ raha. Koputamise peale uks avaneb, annad kitsast ukse­ praost raha ja saad oma kauba kätte. Sellised šoppamismeeto­ did siis. Tunnistan, et pidin korra seda viimast meetodit ­ ­isegi kasutama, sest mul sai ot­ sustaval hetkel otsa valge värv.

Muuseumid funkasid ka niimoodi, et paned internetis ­ külastusaja kinni, teed sama päeva hommikul testi ja kui see on negatiivne, siis palun –

külastage meie muuseumit! Be our guest! Kui aga test osutub positiivseks, siis… ma ei teagi, mis siis. Tuleks kohemaid ennast kogu ülejäänud elust ­ isoleerida.

Mina istusin Berliini kohale jõudes viis päeva kohusetundli­ kult karantiinis. Ei käinud kor­ dagi uksest väjas ja muudkui tegin oma töid. Residentuuri ­ korraldajad olid mu külmakapi kenasti toitu ja jooki täis pannud ning mulle kohe meeldis nii.

Kord nägi ette, et karantiini pikkuseks on kümme päeva, mida võib lühendada nii, et lähed viiendal päeval ja teed testi, mille vastus on negatiivne.

Läksingi siis ja tegin viiendal päeval testi. Külmkapp hakkas ka juba tühjaks saama ja tundus, et kümme päeva toas ummuksis istuda ei ole ka päris see, miks ma sinna Berliini läksin.

Testimiskohti oli iga jumala nurga peal ja juttude järgi olid need kõik selles mõttes ka eri­ nevad, et mõnes võtsid proovi tõelised keskaegsed inkvisiito­ rid, mõnes aga talitati see asi ära sulnilt ning igati humaan­ selt. Koht, kuhu mina täiesti juhuslikult sattusin, kuulus vii­ maste hulka. Kena valges kitlis noormees küsis viisakalt, kust­ kohast herr Mäetamm tahab, et tal testi võetakse. Ma ei osanud esmalt selle peale midagi kosta, sest Eestis võeti ikka ninast.

Pakkusingi, et no siiamaani on ninast võetud. Selgus aga, et Berliinis võib võtta ka kurgust.

Et kas ninast või kurgust siis? Ütlesin, et no proovime siis uue elamuse mõttes pealegi kurgust.

Kurgust covidi proovi võt­ mine oli nii tore, et minu pärast võiks seda teha kas või iga päev mitu korda. Hiljem, kui oli vaja jälle testi teha, läksin samasse kohta tagasi, kuigi selleks ajaks oli testimispunkt avatud ka mu kõrvalmajas. Seekord mul aga enam nii lihtsalt ei läinud, sest viisakas valges kitlis onkel teatas kurbusega, et vahepeal seadus muutus ja nüüd peab võtma proovi nii kurgust kui ka ninast.

Aga ka see protseduur tuli tal suurepäraselt välja, nii et kui ma enne kojusõitu kolmandat korda proovi tegema pidin, läk­ sin pikemalt mõtlemata sama onkli juurde tagasi.

Nagu ma vist oma eelmises kirjutiseski mainisin, on üks kunstiresidentuuri mõtetest see, et sa kohtud kohalike kunstni­ kega, lood tutvusi ja tööalaseid kontakte. Midagi niisugust sel korral paraku aset ei leidnud, välja arvatud see, et käisin Berliini Eesti saatkonna kultuu­ riatašee Merit Kopliga Leipzigis ja kohtusin oma hea kolleegi Kaido Ole ning meie ühise sak­ sa kunstnikust sõbra Benjamin Badockiga. Kohtumine leidis aset nende ühise näituse mit­ teametlikul, peaaegu et salajasel avamistseremoonial ühes kenas meie Telliskivi loomelinnakut meenutavas vana vabriku sise­ hoovis. Erinevalt Telliskivist oli see sisehoov aga paksult ga­ leriisid täis ja kõik nad olid ebaametlikult ka lahti. Sest ­ametlikult pidid nad olema kin­ ni. Imposantsed kõrgete lagede­

Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolides algas uus kooliaasta, esimesed koolitunnud peetakse 28. septembril.

Enne õppetöö algust said Eesti Majas kokku mõned õpetajad, et teha ettevalmistusi algavaks kooliaastaks.

Fotole jäid sel korral Kai Kiilaspea, Monika Roose-Kolga, Tiina Jenkins, Elli Kipper, Heli Vanaselja ja Eve Järve.

Foto: Eda Oja

Keeleuksed…

(Algus lk. 1)

õppel. Juhataja tuletas meelde õpilastele digietiketti, et distants­tundides osalemiseks kasutada nii video- kui ka ­audionuppu.

Koolikomitee esinaine Linda Soolepp tutvustas kooli juhatuse ja õpetajaskonna koosseisu 2021-2022 kooliaastal: koolide juhataja Monika Roose-Kolga, sekretär Eda Oja, raamatu­ koguhoidja Tiina Jenkins, abilae­kur Emma Soolepp, laste­ vanemate komitee esimees Linda Soolepp. Algkoo­liõpe­ta­ jateks on Heli Vanaselja, Elli Kipper, Eve Järve. Erika Kessa ja Emma Soolepp on algkooli/ keskkooli õpetajad, Kai

Veneetsia kanalil seilas hiiglaslik viiul Hiljuti seilas Veneetsia Suurel kanalil pea 12 meetri pikkune hiigelviiul, mille valmistasid kohalikud meistrid. Ujuval viiulil pidasid muusikud maha ka kontserdi, kirjutas The New York Times. Orkestri esi­ tuses kõlas Antonio Vivaldi kuulus teos ,,Neli aastaaega“.

Ujuv viiul on tõetruu koopia päris instrumendist. See valmis­

ga lihtsad galeriiruumid, seintel hea või lausa väga hea kunst, nurga tagant astub välja kuulus maalikunstnik Neo Rauch isik­ likult. Mis siin rääkida – Eestil on veel minna.

Berliinis oli aga nii, et päeva esimese poole veetsin oma uut seeriat tehes, päeva teises pooles tutvusin linnaga. Ehk ­ siis sooritasin tundidepikkusi jalutuskäike Berliini erineva­ tesse linnaosadesse. Linnaosad, tuleb tunnistada, erinesid üks­ teisest ikka radikaalselt. Teadsin seda enam-vähem varem ka, aga imestama ajas ikka. Imes­ tasin siis muudkui ja kõndisin.

Oma viis-kuuskümmend kilo­ meetrit vähemalt kõndisin maha kui mitte rohkem. Õhtuti aga, kui olin oma maratonmatkadelt tagasi ja jalad all suurest kõndimisest surise­ sid, süvenesin YouTube’i ning vaatasin kõikvõimalikke doku­ mentaalfilme, nii professionaal­ seid kui amatöörikaid, külma

Kiilaspea keskkooli/gümnaa­ siumi õpetaja. Loodusteadusi juhendab Elin Marley ja ajalugu Tiina Jenkins. Registreerimine on alanud kooli veebilehel ­(eestikool.ca) ja koolitunnid algavad 28. septembril. Vahe­ ­ peal saab juhataja õpilased jaotada klassidesse, et järgmisel teisipäeval oleks juba esimene kohtumine õpetajaga. Kool toi­ mub teisipäeva õhtuti kella 78.30.

Eesti koolis on kaks poolaas­ tat ja kooliaasta lõpeb plaanide kohaselt 3. mail 2022. a. Kui on võimalik, tullakse kord kokku terve kooliperega jõuludeks, lootuses jätkata uuel aastal juba klassiruumides õppetööd. Kool kasutab MicrosoftTeams plat­ vormi tundide läbiviimiseks. tati umbes tuhandest erinevast puiduliigist ning selle sisse mahtus ka mootor. Hiigelviiuli valmistajate sõnul oli instru­ mendi veekõlbulikuks tegemine väga keerukas ülesanne.

Viiuli põhiautoriks on Veneetsia kohalik artist Livio De Marchi, kes tuli ideele eelmise aasta lockdowni ajal. ,,Viiul tähistab Veneetsia taasa­ vanemist maailmale,“ sõnas De Marchi laeva avamise tsere­ moonial. (D/EE)

sõja aegsest Berliinist, mil linna poolitas veel see kurikuulus ja jube Berliini müür. Kuidagi ühekorraga nii masendav ja lummav tundus see kõik. Olid ikka ajad…

Kokkuvõtvalt võib nentida, et tegelikult läkski hästi, et kõik kohad seekord kinni olid ja suurt midagi ei toimunud.

Muidu oleks see kolm nädalat, mis ma Berliinis viibisin, ilm­ selgelt liiga vähe olnud. Praegu oli aga üsna paras. Eks siis järg­ mine kord toimetame rohkem siseruumides ja kohtume koha­ like kunstnike, galeristide, ku­ raatorite ja muidu huvitavate inimestega, kes seekord kõik vaikselt covidi eest toas varjul olid.

Järgmine kord siis jah, juhul muidugi kui lastakse. Aga no küllap ikka lasevad, kui keha­ temperatuur normaalne ja tas­ kus vaktsineerimist tõendav ­covidi pass.

Ka täiskasvanud on kutsutud eesti keelt omandama. Uudseks on 6-nädalane sissejuhatav eesti keele kursus algajatele Kristina Lepiku juhendamisel. Vestlus­ keele ja edasijõudnute kursusi juhendab Epp Aruja.

Avaaktusel soovis kooliperele head õppimist Elle Rosenberg Toronto Eesti Seltsist.

Loodetavasti ei olnud veel kellelgi avaaktusest keel vesti peal ega keel sõlmes. Hoopis päästa keelepaelad valla ja teata sõpradele, et eesti kooli aknad on arvutis valla. Muidu pipart sulle keele peale, sest eesti keele sõna ei tohi kurku kinni jääda. Ära unusta lauset, mis kajab kaugustes: kaob keel, kaob rah­ vas!

EDA OJA

Eesti on internetivabaduses teisel kohal maailmas Hiljutise Freedom House’i raporti järgi on juba kolman­ dat aastat maailmas interneti­ vabaduses esikohal Island ja teisel kohal Eesti.

Internetivabaduse indeks mõõdab riigiti inimeste õigusi ja vabadusi digiruumis, kaasa arvatud netisuhtluses ja meedia­ tarbimisel ning seda, kas need õigused ja vabadused on kaits­ tud. Samamoodi läheb indeksis arvesse turul tegutsevate ette­ võtete vabadus pakkuda oma teenuseid või tehnoloogiat digi­ taalsel viisil.

Indeksis võeti arvesse 70 rii­ ki, kus elab 88% maailma inter­ netikasutajatest. Uuringus ei vaadeldud näiteks ühtki Põh­ jamaad peale Islandi ega ühtki Balti riiki peale Eesti.

Eesti sai indeksis 94 ja Island 96 punkti sajast võimali­ kust. Kuna vabaks loeti vähe­ malt 70 punkti saanud riigid, osutus Hinsbergi sõnul valimis­ vabaks vaid 18 riiki. Eestile lähematest riikidest olid valimis esindatud Venemaa 30, Valgevene 31, Ukraina 62 ja Saksamaa 79 punktiga.

(ERRNovaator/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

12

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

Võrkpallipeo peremees jäi tordita Septembris ilmestas Eesti spordimaastikku kõige värvika­ malt võrkpall. Sai ju viimasel kümnendil oma rahva ootustele vastavalt mänginud (korduvalt pääseti Euroopa meistrivõist­ luste finaalturniiridele, võideti Euroopa Kuldliiga) Eesti rah­ vusmeeskond esineda koroona­ piirangute järel taas tribüünidele lubatud pöidlahoidjate ees.

Tallinn oli 2021 EMi ühe ala­ grupi korraldaja ja tegi seda efektselt ning perfektselt – valgusmängud saalis, president ­ oma meeskonna mängude ajal tribüünil, kogu nelja ja enama tuhande pealine publik sinistes fännisärkides jne.

Paraku selgus juba Eesti esi­ meses mängus, et meeskonda on tabanud vigastuste laine, vastased on oodatust tugevamad ja pääsu alagrupist edasi konti­ nendi 16 tugevama sekka see­ kord ei tule. Veidi üllatuslikult jäi Eesti 1:3 alla naaber Lätile, võitis küll 3:2 Slovakkiat, aga kaotas siis 2:3 Horvaatiale, 0:3 tugevale Saksamale ja 0:3 hilju­ tisele olümpiavõitjale Prantsus­ maale. Oli tore pidu, aga…

Kui võrkpalluritel jäi õn­­nes­ tumisest puudu, siis seevastu Eesti jalgpalli- ja korvpalli­ mehed on viimasel kuul pare­ mini esinenud. Riigi meister Tallinna Kalev/Cramo korvpal­ limees­ kond võitis hiljuti valik­ turniiril Portugali, Montenegro ja Leedu klubisid ning pääses esimest korda Euroopa Meist­ rite Liiga alagrupiturniirile. Seal ootavad eestlasi (ja meeskonna põhijõu moodustavaid peamiselt ameerik­ lastest leegionäre) Bel­ gia, Prantsusmaa ja Türgi tipp­ klubid. Suhteliselt hästi läks Eesti meestel ka hiljutisel 3x3 formaadi korvpalli MMil. Kao­ tati küll veerandfinaalis Vene­ maale, aga ainsate amatööride viies koht pole paha.

Jalgpallist. Aastakese tagasi, kui Eesti koondmeeskond oli pikas võiduta ja väravata kriisis, palgati peatreeneriks šveitslane Thomas Häberli. Vaevalt, et tal

Leokite spordidünastia sai uue Euroopa meistri Eelmisel nädalavahetusel tuli Leokite motodünastiasse kuuluv 9aastane Lucas Leok EMX65 võistlusklassis Euroo­ pa meist­ riks. 1999. aastal võitis 80 cm3 klassi EM-tiitli Lucase isa Aigar Leok. In­­terv­juus Kuku raadio ,,Piloo­ dile“ ütles Aigar, et üheksa­-aastane poeg on temast isegi arengust ees, sest ta ise oli 1999. a Euroopa meistriks tulles 14-aastane.

Aigar Leok tuli 1999. aastal 80cm3 klassi Euroopa meistriks ning oli ühtlasi esimene eestlane, kes nii prestiižse au­ hinna võitnud. Aigari poeg Lucas on nüüdseks motokrossi­ ga tegelenud seitse aastat ning esimesel suurvõistlustel kohe Euroopa meistriks tulemine oli

võluvits kotis oli, aga seis on paranenud küll. Suvel võideti Lätit ja Leedut ning saadi Balti karikas, karistati EMile sõitvat Soomet. Nüüd septembris näitas FIFA edetabeli teises sajas olev Eesti MM-valiksarjas visadust FIFA number ühe Belgia vastu (küll kaotas 2:5, aga lõi avavärava ja teisegi), teenis 0:0 viigi eest Walesiga tabelisse punkti ning pusis vapralt maa­ võistlusel Põhja-Iirimaaga (kes võitis vaid tänu ühele imelisele kauglöögile). Neis vutikoondise saavutustes oli kogu kollektiivi ja treener(te) kõrval suur roll vaid 19-aastasel väravavahil Karl Jakob Heinal, kes seejärel teenis Inglismaa Premium liigas mängivas Arsenali klubis pika lepingu.

Ja nagu koondisest veel vähe oleks, tegi ajalugu ka Eesti jalg­ pallimeister Tallinna Flora. Läbi eelringide jõuti esimese Eesti vutiklubina tugevuselt kolman­ da eurosarja konverentsiliiga põhiturniirile.

Tennisistid jätkavad heas hoos Eesti parim naistennisist Anett Kontaveit (WTA 30.) mängib praegu Tšehhis Ostra­ vas, kus alistas avaringis endast paar edetabelikohta tagapool oleva rumeenlanna ja kohtub järgmises ringis mõni koht eespool seisva bulgaarlannaga.

Hiljuti teatas Kontaveit, et USA turnee järel otsustas ta jätkata koostööd oma uue treeneri venelase Dmitri Tursunoviga.

Ameerikas läks Anetil hästi, sest esmalt võitis ta Clevelandis oma senise karjääri teise WTA turniiri ja seejärel jõudis kol­ mandasse ringi aasta neljandal Grand Slami turniiril US Openil. Kontaveit langes alles maratonmängus WTA 8. reketi Iga Swiateki vastu 3:6, 6:3, 3:6.

Iginoor Kaia Kanepi (WTA 70.) purustas US Openil ava­ ringis endast WTA tabelis 30 kohta kõrgemal seisnud vastase ja kaotas seejärel hilisemale finalistile, uuele tähele Laylah ­ Fernandezele 5:7, 5:7. Nüüd j ätkab Kanepi mängimist ­ suur üllatus kõigile. ,,See oli meil esimene välis­ maal võistlus. Kedagi polnud näinud, vastastest ei teadnud midagi. Ei osanud midagi ooda­ ta. Aga selline üllatus oli päris suur pauk,“ ütles Aigar Leok ­lisades, et eesmärk oli lõpetada esikolmikus ja mitte kukkuda.

Tiitlivõit oli kogu Leokite perekonnale vägev saavutus ning triumfi järel tuli tervitusi igast maailmanurgast.

Kuna EMX65 Euroopa meist­ rivõistlused toimusid sa­ mas ­ kohas suure motokrossi MM-sarja etapiga, siis tulid värsket meistrit õnnitlema mitmed ­ maailmaässad. ,,Anto­ nio Cairo­ li, Jorge Prado, Kay de Wolf ­ tulid kõik õnnitlema mind,“ ei teinud Leok saladust.

Isa Aigar lisas, et teda üllatas võistluse mastaap ning et esin­ datud olid ka mitmed tsiklifir­ mad, kes soovivad noortele tal­

Nr. 38

ENN HALLIK Ameerika väiksematel turniiri­ del, et tagada jaanuari alguses koht Austraalia Grand Slami turniiri põhitabelis.

Eesti meestennisistid Jürgen Zoppi loobumise järel nii kõr­ gele ei küüni. Hiljuti kaotati Davis Cupi sarjas Šveitsile 0:5.

Laiast spektrist vaatab vastu igasuguseid uudiseid Neid on tõesti seinast seina, olgu siin telegrammstiilis.

Laskur Peeter Olesk võitis Euroopa karikafinaalis täis­ ka­ liibrilise püstoli harjutuse. Ultra­ triatleet Rait Ratasepp valmis­ tub Fuenteventura saarel läbima 60 päevaga 60 täispikka triatlo­ ni, mis oleks maailma ­tippmark.

400 meetri tõkkejooksja, Tokyo olümpia seitsmes mees Rasmus Mägi lõpetas kergejõustiku Teemantliiga finaali neljanda kohaga. Euroopa meistrivõist­ lusteks neli aastat Läti võrkpalli­ meeskonda juhendanud Avo Keel paneb selle ameti maha.

Eesti rahvajook­sudel triumfeerib endiselt sageli poole aastast Eestis elav keenia­lane Ibrahim Mukunga Wahira, viimati või­ tis ta Tallinna maratoni.

Eesti sõudmise meistri­ võist­ lustel said kahepaatidel hõbeda 2008. aasta Pekingi olümpial sama karva medalid teeninud 42-aastane Tõnu Endrekson ja 55-aastane riigi­kogulane Jüri Jaanson. Ott Tänak ja Martin Järveoja said Kreeka MM-rallil teise koha, aga MM-kulla jaht on tänavu nende j­aoks lõppe­ nud. Dopingu­saa­ga­ga seotud suusakuulsus Andrus Veerpalu ei ilmunud Austria kohtusse, nüüd oodatakse sinna tema poe­ ga Andreast ja palutakse selleks Eesti võimude abi. Eesti sprinter Tanel Visnap võitis kurtide maailmameistrivõistlustel kaks kulda ja ühe pronksi. Eesti korv­ palliliit loobus kandideeri­ mast EM-alagrupi korraldajaks, sest selleks tulnuks erakapitali käes Saku Suurhall suuremaks ehitada, milleks aga Eesti riik ei soostunud õlga alla panema.

Kirev on see maailm, spor­ diilm kaasa arvatud.

ENN HALLIK

Peeter Olesk tuli kolme päeva jooksul kaks korda Euroopa karikavõitjaks Toronto Eesti Püssi- ja Püs­ toliklubi (TEPP) ridadesse kuu­ luv Peeter Olesk võitis Prant­ susmaal Chateauroux’s eelmisel nädalal peetud Euroo­pa karika­ võistluste finaali täiskaliibrilise püstoli harjutuses.

Eestlane lasi 581 silma, saades sealjuures 22 siseküm­ met. Teiseks tuli sloveen Jože Ceper (581; 21) ja kolmandaks sakslane Stephan Trippel (577).

Paar päeva varem oli Olesk võitnud samas harjutuses ka järelepeetud 2020. a Euroopa karikavõistluste finaali.

(ERR/EE) entidele juba varakult silma peale panna.

(PM/EE)

Montceaux-Les Meaux loss ehk Kolme Kuninganna lossi varemed.

Muinsuskaitse…

(Algus lk. 6)

lisas külastuskäigule põnevaid elamushetki.

Montceaux-Les Meaux loss ehk Kolme Kuninganna loss oli 1498. a vaid tagasihoidlik ­mõisahoone. 1555. aastal müüdi mõis Henri II-le, kes kinkis selle oma abikaasa Catherine de Médicis’le. Kuningas Henri IV kinkis lossi 1595. a oma favorii­ dile Gabrielle d’Estrées’le ja tema surma järel läks see

Riigikantselei…

(Algus lk. 5)

aastatel mitut moodi, peamiselt siiski legaalselt laevadega või omal käel salaja üle mere Rootsi või Saksamaale. Hin­ nanguliselt oli lahkujaid üle 75 000. Põhiliselt olid need inimesed intelligentsi hulgast, majanduslikult hästi kindlus­ tatud, keda nõukogude riigi poolt rakendatud vägivald oli 1940 – 41. aastal kõige valu­ samini puudutanud.

Eesti eksiilkirjandus jaguneb kolmeks põlvkonnaks: vanem, keskmine ja noorem põlvkond.

Vanema põlvkonna (August Gailit, August Mälk, Jaan Lattik, Marie Under, Henrik Visnapuu) põhiosa loomingust valmis veel Eesti Vabariigi ajal, nad lahkusid Eestist juba tuntud kirjanikena ja lõpetasid oma ­teosed välismaal.

Keskmine põlvkond (Arved Viirlaid, Raimond Kolk, Gert Helbemäe, Arvo Mägi, Ilmar Laaban, Kalju Lepik) kasvas ja omandas hariduse Eesti Vaba­ riigis, neil oli juba väljakuju­ nenud maailmavaade ja tugev rahvustunne, kuid nad polnud enne põgenemist veel kodumaal tuntud. Mõnel olid käsikirjaline debüütkogu juba olemas või ajakirjanduses ilmunud. Kesk­ mise põlvkonna kirjanikke oli kõige rohkem.

Noorem põlvkond (Ilona Laaman, Helga ja Enn Nõu), kes suurpõgenemise ajal olid alles lapsed, said hariduse ja ­ rahvustunde oma vanematelt välismaal, nad polnud ise Eestis kunagi elanud. Neid on üpris vähe.

1944.-1991.aastal andis vä­ lis­ eesti kirjandus väärtusliku panuse maailmakirjandusse.

1988. aastast sai väliseesti

k­uninganna Marie de Médicis’ valdusesse, kes lasi arhitekt Salomon de Brosse’i käe all lossis läbi viia ulatuslikud ­ümberehitustööd. Revolutsiooni ajal loss lammutati ja nüüdseks on peahoonest järel vaid vare­ med, mis oma võimsusega jäta­ vad tänapäevalgi sügava mulje.

Säilinud on lossikompleksist veel vaid kabel ja abihooned.

Oli sisutihe ja meeldejääv nädalavahetus. Oleme tänu­ likud, et saime üle pika aja taas kultuuri nautida. k­irjanike teoseid ka kodumaal tasapisi avaldama hakata.

Näiteks kirjutas Arved Viirlaid: ,,Ma ei tule enne Eestisse, kui kodumaal on ilmunud minu ro­ maanid ,,Ristideta hauad“ ning ,,Vaim ja ahelad“.“ Nooremalt lahkunud väliseesti kirjanikud (keskmine ja noorem põlv­ kond), kes jõudsid ära oodata Eesti Vabariigi taasiseseisvu­ mise 1991. aastal, said võima­ luse koju tagasi tulla ja siin oma loomingut jätkata (nt Ilmar Laaban, Kalju Lepik, Helga ja Enn Nõu). Väga paljud seda ­siiski ära oodata ei jõudnud.

Eesti kirjanike saatus, kes jäid okupatsiooniajaks Eestisse, oli raske. Nad kas heideti Kirjanike Liidust välja, valisid loomingulise vaikimise (Betti Alver, August Sang, Kersti Merilaas, Friedebert Tuglas), ar­ reteeriti ja saadeti asumisele, kus nad surid (Heiti Talvik, Hugo Raudsepp), küüditati Siberisse (Arvo Valton, Lennart Meri, Jaan Kross). Anton Hansen Tammsaare suri nö õigel ajal 1940. aastal, tänu ­ millele tema teoseid aktsep­ ­ teeriti ja ta pere ei kannatanud nõukogude repressioonide all.

Kokkuvõtteks saab öelda, et väliseesti kirjanikud on andnud väga suure panuse Eesti kirjan­ duse ja kultuuri säilimisele ning iseseisvuse taastamisele, sest nemad said vabalt oma mõtteid avaldada, mida Eestisse jäänud kirjanikud nõukogude tsensuuri tõttu teha ei saanud.

Oli väga huvitav teemapäev, kus koolinoored said teada palju huvitavat pagulaseestlaste koh­ta.

Suur aitäh Riigikantseleile sisu­ ka teemapäeva korraldamise eest! Jääme ootama järgmist teemapäeva 23. septembril, kus samal teemal räägivad Tunne ja Mari-Ann Kelam.

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Ärge laske heal toidul raisku minna! Janek Jõgisaar innustab ehitama toidujagamiskappe Juhtub, et täiesti korralik toit lõpetab oma teekonna prügikas­ tis. Samas on inimesi, kes seda heameelega sööksid. Selline raiskamine on halb nii ühiskon­ nale kui keskkonnale. Filmi­ tegija Anna Hints tegi hiljuti lühidokumentaalfilmi „Homme saabub paradiis“ (järelvaada­ tav err.ee veebilehel; näidati ka VEMU kultuuriprogrammi raa­ mes 5. mail). Selles filmis ­näitab Hints, kuidas suurte kau­ banduskettide prügikastidest toitu päästetakse ja soovijaile laiali jagatakse. Selles filmis näeb ka ühte toidujagamis­ kappi.

Toidujagamise kappe on viimase ajal püsti pandud mit­ mel pool Eestis. „Eesti Elule“ andis intervjuu keskkonnaakti­ vist ja Bioneer.ee toimetaja Janek Jõgisaar, kes ehitas ­sellise kapi hiljuti Viljandisse.

Mis on toidujagamine?

Toidujagamine (foodsharing) on levinud kogu arenenud ­maailmas. Liikumine sai alguse Saksamaalt 2012. a ja on levi­ mas üle maailma. Liikumise eesmärgiks on juhtida tähele­ panu toiduraiskamisele. Praegu oleme olukorras, kus suur osa toodetud toitu läheb raisku, eri­ nevatel hinnangutel on raisku minev osa ühest kolmandikust kuni pooleni. Maailmas on pea­ gi elamas 7,9 miljardit inimest, hinnanguliselt toodetakse toitu umbes 10 miljardi inimese jaoks. Sellest hoolimata on ­ ­ikkagi suured piirkonnad maail­ mas nälgimas.

Eestlased vist ei viska eriti toitu ära?

Kõlbliku toidu ,,hukkumise“ põhjuseks võib olla näiteks puu­ viljade tavapärasest erinev kuju

või poodide valearvestused (liigne toidu lattu varumine). ­ Võib ka juhtuda, et üritusele ei tule kohale arvestatud hulka ini­ mesi. Põhjuseid on igasuguseid.

Kõige kurvem on olukord, kus toiduvalmistaja valmistab toidu, kuid näiteks liigse punase pipra sisalduse tõttu inimene seda süüa ei suuda. Viljandi folgifes­ tivalil nägin kahjuks korduvalt, kui inimesed viskasid ära küllaltki kallihinnalisi söömata ­ portse, kuna need olid liiga ­piprased.

Eestlane on traditsiooniliselt olnud alalhoidlik ja toidu äraviskamine pole meil üldiselt kombeks.

Toidujagamise idee on tegeli­ kult vanem kui ülemaailmne Foodsharing liikumine. Elasin noorena ühiselamus, kus lahku­ jatel oli kombeks panna järele jäänud toitu trepikotta akna peale. Aasta oli siis 1999.

Sama­ m oodi olla toimitud ülikooli ühiselamutes juba 1960. aastatel. Meie Tallinna kodumaja koridoriski oli laud, kuhu elanikud jätsid teiste jaoks asju ja toite. Sellist praktikat viljeldakse üle Eesti ja see on levinum, kui arvame. Mitmed korterimajad Mustamäel ja Raadikul jagavad sama prakti­ kat, olles pannud trepikodadesse laudu, kappe ja riiuleid. Teised panevad ülejäänud toitu näri­ listele ja lindudele kättesaama­ tuisse kohtadesse prügimajades.

Käiakse ju ka suurte poodide prügikastidest toi­ ­ duaineid päästmas?

Toidukappidesse jõudnud ja laiali jagatud toitu nimetatakse ,,päästetud toiduks“. Selle on kokku kogunud vabatahtlikud, kes nimetavad endid ,,toidu­ päästjateks“. Loomulikult söö­ vad nad ka ise päästetud toitu.

Toidupäästmise idee on võima­ lus oma vaba aega kasutada ­toidu päästmiseks raisku mine­ misest. Seda tehes jääb ka ­rahakopikas kukrusse alles.

Missugune peab olema üks toidujagamise kapp? Sa käi­ sid Viljandis just ühte sellist ehitamas.

Toidujagamise kapp on sel­ leks ette valmistatud koht, kuhu inimesed, kes ei pruugi olla ­üksteisele tuttavad, toovad oma ülejäänud toitu. See on nagu igas kodus olev toidukapp, kuid selle vahega, et see kapp on

kõigile alati avatud – toidu võtmiseks ja juurde toomiseks. ­ See kapp asub avalikus kohas ning selle kasutamisel järgitakse kokkulepitud reegleid. Kogu süsteem põhineb vastastikusel usaldusel.

Toidujagamise kappe ehk toidujagamispunkte võib-olla väga erinevaid. See võib olla ­lihtsalt väike kapike majaseinal, nagu on Tartus Barlova baari nurga taga, see võib olla külm­ kapiga varustatud kapp, nagu on Tartu Aparaaditehase või Genklubi toidujagamispunkt.

See võib olla ka legeeritud terasest laevakülmkappide süs­ ­ teem, nagu Helsinkis Pasila raudteejaama juures. See võib olla jalgratta järelkäru, mida pargitakse teatud kellaajal kok­ kulepitud kohta – nagu Aacheni linnas Saksamaal.

Kust tuli idee teha toidu­ jagamise kapp Viljandisse?

Idee tekkis kuidagi spontaan­ selt. Sattusin taimetoidumessil kokku Farištamo Elleriga (pia­ nist ja säästliku eluviisi propageerija, L.K. märkus). Ma teda varem ei tundnud, aga teadsin, et ta on olemas. Andsin talle selle mõtte. See mõte ko­ gus hoogu, juba kevadeks oli Viljandis tekkinud toidupääst­ jate seltskond. Kuid toidujaga­ miskapi ehitus jäi seal ikka ­millegi taha pidama.

Viljandi Pärimusmuusika­ festivalil on mul tavaliselt kombeks ikka stiilseid tegusid teha. Mõtlesin, et seekord teeks midagi uutmoodi. Kirjutasin festivali korraldajale Anu Rannule ja küsisin, mida ta arvab ideest panna Pärimus­ ­ muuska festivalile püsti toidu­ jagamise kapp, kas või ajutiselt.

Tulemuseks oli see, et 10 päeva enne folki kogunesime opera­ tiivgrupiga Viljandisse ja tegime selle kapi paari päevaga valmis.

Ma polnud varem midagi sellist ehitanud, kuid tulemus tuli välja täiesti ilus.

Kes on kapi kasutajad ja kuidas see idee viljandlaste poolt vastu võeti?

Kapi kasutajad on Viljandi linna rahvas ja ehk ka need kes sinna külla satuvad. See kapp on kõigi inimeste jaoks.

Kindlasti ka mina, kui tulevikus näljasena Viljandisse satun, lähen kõigepealt ikka kapi manu ja alles siis vaatan ­poodide poole.

Tundub, et idee võeti ka viljandlaste poolt positiivselt ­ vastu. Üks kohalik mees rääkis, kuidas festivalikülalised olid kokku ostnud kogu Viljandis pakutava musta leiva. Käis siis mees õhtul kogu linna poed läbi, mitte kuskilt musta leiba saada pole. Abikaasa oli kodus kurjalt ootamas ning arvas, et mees ajab jama. Mees ei jul­ genud koju minnagi, kuid siis nägi toidujagamise kappi. Ja kapi sees oli ilusti ootamas pakk musta leiba. Oligi prob­ leem lahendatud!

Viljandi toidujagamiskapp on seni ainult positiivset tagasisidet saanud. Viljandi on mõnus puust linn ja selline kapp sobib sinna.

Kes rahastas selle kapi tegemist?

Antud juhul rahastas kapi ehitust Viljandi linn 800 euroga,

13

Puise rannal 2019. a avatud suurpõgenemist meenutav mälestusmärk.

Vasakul ÜEKNi asepresident Iivi Zajedova, paremal Riigikogu liige Raivo E. Tamm (Isamaa).

Foto: I. Zajedova erakogust

Suurpõgenemise… patsiooniaegsetest poliitilistest tingimustest. ENSV võimud vaikisid nn. pagulaseestlased ja nende saatused kas maha või laimati neid järjekindlalt, aasta­ kümneid. Kahjuks on siiani suurpõgenemist ja vabadusvõit­ lust üldiselt käsitletud kui mida­ gi väljaspool Eesti ajalookulgu seisvat! See ongi põhjuseks, miks pole teave suurpõgenemi­ sest ja sellele järgnenud tege­ vusest jõudnud suure osa eesti ja (Euroopa inimeste) teadvu­ sesse. Sõjajärgset aega tuleks vaadelda nii ENSV kui ka ­paguluse perspektiivides, paral­ leelselt. Nii leiaks meie üle­ maailmne ja aktiivne pagulus oma õige koha ühises ajaloos.

2019. aastal pöördus Üle­ maailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) EV Riigikogu poole toonitades vajadust kinnitada suurpõgenemise mälestuspäev riiklikuks tähtpäevaks.

Harjumaa Memento jõudis vahepeal püstitada suurpõgene­ mise mälestusmärgi, mille avatseremoonia toimus sep­ tembris 2019 ning aasta hiljem, 2020. a valmis skulptuur ema ja lapsega. Veelgi enam – tänu Memento, Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Endiste Metsaven­ dade Liidu ja paljude teiste Eestis asuvate organisatsioonide toel on suurpõgenemise mäles­ tuspäev saanud Eesti kaitsela­ hingute mälestusürituste osaks.

Täna (19.09.) annab Puise

ranna mäletsumärgi juures oma panuse ÜEKNi suur­ põgenemise toimkond 1944, avades oma infotahvli. See aitab põgusalt selgitada mäles­ ­ tusmärgi püstitamise põhjuseid ja on kahtlemata suureks toeks Eesti põgenike ajaloo selgita­ misel. Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu suurpõgenemise toimkond tänab Eesti Mement Liidu esi­ meest Arnold Aljastet. Õnnis­ tuse mälestusmärgi infotahvlile andis Eesti Evangeelse Kiriku Lääne abipraost Küllike Valk, mälestuspäeva juhtis Heiki Magnus. Avatud infotahvel on kahes k­eeles: eestikeelne tekst Iivi Zajedovalt, inglise keelde tõlkis Marju Rink-Abel.

••• Puise rannas avatud mäles­ tusmärgi skulptuuri suurpõge­ nemise meenutuseks lõi Aivar Simson. Selle idee autor on Heidi Ivask, kes ema süles koos sadade teiste põgenikega Puise rannas paati ootas. Mälestus­ märk pandi püsti Memento Liidu eestvedamisel.

Suurpõgenemine oli massi­ line põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel.

Eestist põgenes üle 75 000 inimese, kellest teel hukkus rohkem kui 5’000 inimest.

Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.

läbi ühe noorteprojekti. Selle raha eest osteti kapi valmi­ miseks vajalikud materjalid.

Ehkki kapp on praegu valmis, vajaks ta veel puidukaitsevahen­ diga lakkimist, et edukamalt vastu pidada talveperioodidele.

Millised on plaanid toidu­ jagamiskappide ehitamisel Eesti teistesse linnadesse?

Mul on mõned läbirääkimi­

sed pooleli. Võib-olla hakkab veel üks rannikul asuv linn ­endale toidujagamissüsteemi looma. Praegu on toidujagajate kogukonnad tegutsemas Tartus ja Viljandis. Ka Laulasmaal on toidujagamise kapp, samuti pandi üks külmkapp hiljuti ­ Tallinnasse Kalamajja, kuid sellel teol on küljes poliitiline ­ värving.

LEA KREININ

(Algus lk. 1)

14

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Sügis 2021 EELK Toronto Peetri koguduses

pole pandeemia tõttu õnnes­ tunud pidada kirikus Jõuluõhtu jumalateenistust. Loodame ja palume et tänavused Jõulud saame pühitseda traditsioonili­ sel viisil ühise jõulukirikuga.

Pikk pandeemiaaeg on vajuta­ nud oma pitseri meie kõigi elule. Tänu Jumalale võime asuda taas tegema natuke pike­ maid plaane ning järkjärgult normaalsema olukorra poole tagasi pöörduma.

28. novembril alustame koos uue kirikuaastaga ka uut leeri­ gruppi. Esimene leerilaste ko­ gunemine on sellel pühapäeval pärast jumalateenistust. Õppe­ töös plaanime osa tunde kirikus ja osa programmist Zoomi va­ hendusel. See võimaldab leeri­ lastel, peredel ja ka tunni läbiviijatel programmi paremini planeerida ja läbida.

Leeri saab tulla alates 15. eluaastast, vanuse ülempiiri ei ­ ole. Kui on näiteks täiskas­ va­ nuid, kellel omal ajal on jäänud mingil põhjusel leeris käimata, võib julgelt pöörduda koguduse õpetaja poole ning läbida leerikool kas individuaalselt või koos noorte grupiga.

Jumalateenistused 12. septembrist alates toi­ muvad EELK Toronto Peetri kirikus taas igapühapäevased armulauaga jumalateenistu­ sed algusega kell 11.30.

Kirikutesse võib lubada nii ­palju inimesi, et oleks võimalik hoida 2-meetrist füüsilist distant­ si. Peetri kiriku saali on võimalik niimoodi mahutada umbes 60 inimest.

Sügisel toimub ka suuremaid jumalateenistusi. Osa neist on traditsioonilised, osa erakorra­ lise tähendusega. Näiteks: 26. septembri. kell 11.30 al­ gaval jumalateenistusel meenu­ tame 1944.a. suurpõgenemist ning loeme mälestuspalve neile, kes põgenedes tormisel Lääne­ merel hukkusid.

10. oktoobril kell 11.30 on Lõikustänupüha jumalateenis­ tus.

24. oktoobril kell 11.30 on meie koguduses eriline tänu­ jumalateenistus. Kuna selle aasta 24. juunil võeti meid ametlikult vastu Evangelical ­ Lutheran Church in Canada osadusse, siis tuleb tervitama ELCIC piiskop Michael Pryse.

Samuti on sel päeval meiega EELK peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe.

Jumalateenistusel laulab EELK Haapsalu koguduse toomkoor, kelle kontsertreis Torontosse oli algselt planeeri­ tud 2020. a kevadeks. Reisi ettevalmistused said aegsasti tehtud, kuid pandeemia lükkas ­ reisi toimumise edasi. Nüüd on lootus, et oktoobris pääsevad nad siia ning saame koguduse pidulikul jumalateenistusel ­kau­ni koorimuusika osaliseks.

21. novembril kell 11.30 pühitseme Surnu­temälestus­ püha. Traditsiooni­liselt mäles­ tame sel mälestusjumalateenis­ tusel kõiki, kes aasta jooksul koguduse hulgast on igavikku läinud.

28. novembril kell 11.30 pühitseme Esimest Advendiaja pühapäeva ning alustame selle­ ga uut kirikuaastat.

24. detsembril on Jõulu­lau­ päeva jumalateenistus ning 25. detsembril Esimene Jõulupüha.

Eestpalveks on meil palju põhjust. Juba kahel aastal järjest

Leerikool algab

Pühapäevakool Juba üle kümne aasta pole koguduses toimunud laste püha­ päevakooli. Enne pandeemiat toimusid viimastel aastatel Jõuluõhtu jumalateenistuste ajal lastetunnid, millest osavõtt oli rõõmustavalt aktiivne. Sügise jooksul saadame peredele, kust on viimase 10 aasta jooksul lapsi ristimisele toodud, kirja, ­ milles palume infot valmisoleku kohta oma lapsi pühapäevakooli tuua. Kui õnnestub kokku saada kas või väike grupp peresid, kes on huvitatud oma lastele kristli­ ku algteadmise andmisest, siis püüame leida võimaluse püha­ päevakooli taaskäivitamiseks.

See näeks ideaalis välja nii, et vanemad tulevad koos lastega kirikusse pühapäevasele jumala­ teenistusele ning enne jutlust kogunevad lapsed juhendajaga koos lastetundi, mis kestab jumalateenistuse lõpuni. Kui ­ saame peredelt tagasisidet, siis saame konkreetsemad plaanid lastetöö taaskäivitamise osas teha.

Videopalvused Koguduse Facebook’i grupis St.Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto on üleval suvel 2021 salvestatud 10 videopalvust ja jutlust, mis on filmitud erinevates Eesti kiri­ kutes. Võimalik, et seda sarja saab jätkata tulevikus. Samuti on koguduse FB grupis leitavad kõik varem salvestatud jumala­ teenistused ja palvused Toronto Peetri kirikust. Toimetamist ja monteerimist ootavad kaks su­ vel tehtud salvestust Tallinna Toomkirikust ning Põltsamaa kirikust.

Sügisel, kui juba saame kiri­ kusse tulla, pole igapühapäeva­ seid jutlusi enam salvestada

Nr. 38

vaja. Küll on plaanis suuremate pühade ja erilisemate sünd­ muste kajastamine ka video­ salvestuste kaudu.

Koguduse uus veebileht on varsti valmimas. Loodame selle üles panna ja avalikuks teha septembri lõpuks ning lisada sinna seni salvestatud video­ materjalid.

Piiblitunnid Sinu kodus Pole halba ilma heata.

Pandeemias toimetulek on ka kirikut sundinud õppima kasuta­ ma elektroonilisi kommunikat­ sioonivahendeid paremini ja tõhusamalt. Kogudus on pi­ danud juhatuse koosolekute ja leeritundide pidamiseks looma Zoomi kasutusvõimaluse. Tao­ lises virtuaalses keskkonnas saab pidada ka muid kokku­ saamisi.

13. oktoobril kell 19.00 (7 p.m.) on esimene piiblitund Zoomis, millest igaüks, kel on arvuti või nutitelefon, mis on ühendatud internetti, saab osa võtta kodust lahkumata. Selleks on vaid vaja end hiljemalt 13. oktoobri ennelõunaks registree­ rida koguduse emeili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com ja paluda emeilile saata link, mille kaudu saate siseneda Zoomis toimuvasse piiblitundi.

Esimestes piiblitundides tule­ tame meelde luterliku kiriku üht olulisemat usutunnistuskirja – Martin Lutheri „Väike katekis­ mus“ ning otsime üles selle ­seosed Pühakirjaga.

Tere tulemast kirikusse! Õnnistust soovides: PRAOST MART SALUMÄE

Tallinna lauluväljakul avati külastuskeskus Hiljuti avati Tallinna lauluväl­ jakul uus külastuskeskus, kus 350 ruutmeetrisel näitusepin­ nal on omavahel põimunud lähiajaloo märgi­ lised sünd­ mused laulva revolutsiooni ajal ning 150-aastane laulupi­ dude traditsioon.

Väljapaneku seob ühte n-ö tegevuspaik ehk laululava ja lauluväljaku lugu, mida jutus­ta­ takse intervjuude, video ja foto­ materjali, ajalooliste ürikute, suveniiride, isiklike esemete ja ­ mälestuste kaudu. ,,Oleme mõelnud oma kont­ septsioonis, et siin oleks peredel midagi teha ja aus vastus – oleme mõelnud väikestele lastele, et tekitada väikestes põnnides huvi laulupeo liikumise vastu ja anda neile ülevaade ka sellest, millised olid sündmused, mis 1987. aastal öölaulupidudega ­alguse sai ja teha see võimali­ kult huvitavaks läbi mänguli­ suse,“ sõnas lauluväljaku juha­ taja Urmo Saareoja. ,,On ka väljapanek asjadest, mis inimesi on kõnetamas.“ (ERR/EE)

Foto: Ken Mürk ERR

Balti ühtsuse päeval Ottawas Parlamendimäel Global Affairs Canada Desk Officer for Estonia, Latvia and Lithuania Antoine Pouliot koos EKNi täiskogu liikme Paul Läänemetsaga.

Balti Ühtsuse…

(Algus lk. 1)

erinevates riikides, nende seas ka Rootsis ning Kanadas, kus lätlased, leedulased ja eestlased on kasutanud seda võimalust, et Balti riikide ja rahvaste soli­ daarsust, koostööd ning sõprust tähistada.

Sel päeval on korraldatud kunstinäitusi, filmifestivale ja spordiüritusi, tutvustamaks Balti riikide kultuuri laiemale publi­ kule.

Hiinlased aretasid vägeva riisitaime Hiina teadlased aretasid kaks korda kõrgemaks kasvava riisitaime. Uus taim annab kaks korda rohkem saaki kui tavalised sordid.

Teadlaste sõnul kasvatati ­esimene saak Changhongis, mis asub Chongqingi linna lähedal.

Chongqingi linnastus elab umbes 31 miljonit inimest. ,,See oli esimene aasta, kui seda sorti kasvatasime. Siia­

Suri kahekordne olümpiapronks ja eksmaailmarekordi­ mees Jüri Tamm 22. septembril suri legen­ daarne Eesti kergejõustiklane Jüri Tamm (64 a), kes püstitas 1980. a vasaraheites maailma­ rekordi (80.40) ning võitis nii 1980. kui ka 1988. a suve­ olümpial pronksmedali.

Pärnus 2.02.1957 sündinud Jüri Tamm jätkas pärast kesk­ kooli lõpetamist õpinguid Kiievi kehakultuuri instituudis. Sporti­ mist alustas ta kodulinnas Ando Palginõmme innustusel, vasara­ heitetreeninguid alustas Tõnis Luku juhendamisel. Kiievis oli ta treener Anatoli Bondartšuk.

Tamm osales olümpiamängu­ del neli korda: 1980 Moskvas ja 1988 Sŏulis võitis ta pronks­ medali, 1992 Barcelonas oli viies ja 1996 Atlantas 26..

Tamme saavutuste hulka kuulu­ vad ka MMi hõbe (1987), medalid maailma- ja ka ­ Euroopa karikavõistlustelt ja universiaadilt ning NSV Liidu ja Eesti meistritiitlid.

Jüri Tamm on olnud Riigi­ kogu liige ning kavatses kan­

Tuleb märkida, et 6. Balti ühtsuse päeval Parlamendimäel osales entusiastlikult palju Leedu ja Läti diasporaa noore­ ma põlvkonna esindajaid. Tore oli kokku saada pärast pikka COVID-19 pandeemiast tingi­ tud ürituste ja kogunemiste keeldu. See üritus omandas ka erilise tähenduse praegusel aas­ tal, mil tähistati Balti riikides taasiseseisvumise 30. aastapäeva.

Veel kord tänu Läti suursaadiku abikaasale Inara Eihen­baumale, kelle initsiatiivil see traditsioon sai Kanada pealinnas alguse.

maani on projekt olnud edukas.

Saime ligi kaks korda rohkem saaki, kui tavalisest riisitai­ mest,“ ütles Hiina riiklik põllu­ majandusteadlane Chen Yang Piao. ,,Uutel riisipõldudel saame aretada veel kalu, krevette ja krabisid. See on hea projekt maapiirkondade taaselustami­ seks,“ ütles Chen.

Hiinas on stabiilne toiduga varustus riigi jaoks esmatähtis.

Hiinas oli 70 aastat tagasi karm näljahäda, suri umbes 30 mil­ jonit inimest. (ERR/EE)

dideerida oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel Tallinna linnavolikogusse. Tamm oli ka Euroopa Olümpiakomiteede Euroopa Liidu komisjoni esi­ mees.

Jüri Tamme on autasustatud Hispaania teenetemärgiga Cruz de Oficial, Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) tee­ ne­ te­ märgiga. Ta oli tegev ka Monaco prints Albert II fondi töös, mille eesmärk on kaitsta ookeane ja võidelda kliima­ muutustega. Ta on olnud EOK asepresident ning Monaco Vürsti­riigi aukonsul Eestis.

(ÕL/PM/EE)

Jüri Tamm.

Foto: Kultuuriministeerium

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 26. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LA­H­K U­M ISE MÄLESTUS­ PÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. oktoobril kell 1.30 p.l. LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. oktoobril kell 4 p.l. HARDUSHETK SOOME KODUS. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 10.30 h LÕIKUS­ TÄNU­ PÜHA jumalateenistus EHA­ TARES. NB! Pühapäeval, 10. ok­­ toob­ril (pikal nädalavahetusel) AGRICOLA KIRIKUS eesti keelset JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 17. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 24. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 31. oktoobril kell 1.30 p.l. USUPUHAS­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS. EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00 Pühapäeval, 26. septembril kell 11.30 Kodumaalt lahkumise mälestuspäeva JUMALA­TEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Kirikusse kogunedes kanname maske ning hoiame 2 m füüsilist distantsi.

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 26. septembril VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Kodumaalt lahkumise aastapäev. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Usalda nagu Jeesus’’. Muusika Joshua Bou­tilier ja virtuaalkoor.

Pühapäeval, 3. oktoobril VIRTUAAL JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Vihasta nagu Jeesus.’’ Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 10. oktoobril ÜLISTUS- JA PALVEHETK koos Timo Ligega.

Pühapäeval, 17. oktoobril TÄNUPÜHA VIRTUAAL-JU­ MALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Täna nagu Jeesus’’.

Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Eestlased said Montreali filmifestivalilt auhinna Jonas Tauli debüütfilm ,,Üks imeline mees“ (,,A Most Exquisite Man“) võitis 10.-19. septembrini Montrealis toi­ munud rahvusvahelisel 13.

StopMotionMontreal festivalil võistlusprogrammis auhinna Best Professional Film.

Võistlusprogrammis oli kokku 50 filmi 23 riigist. See oli maailmas esimene festival, mis on pühendatud ainult nukufilmidele. ,,Üks imeline mees“ on film eksistentsialistlikust vastusest Suurele Küsimusele inimkonna egost ja vajadusest elada koos­ kõlas loodusega. Žürii sõnul sai film võitjaks valitud väljapaistva tehnika ja visuaali kontrolli­ mise, äärmiselt loomingulise valguse ja kaamera kasutamise ning lihtsa, kuid siiski väga lihvitud sõnademängu eest loo ­ jutustamisel.

Järgmisena reisib film rah­ vusvahelisele Fredrikstadi ani­ matsioonifestivalile 21.-24. ok­ toobril ja rahvusvahelisele lühi­ filmide festivalile Interfilm Berlin 16.-21. novembril.

(ERR/EE)

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Taas sõjasügises 1944 ,,Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?

Ma teen kõrbesse tee, tühjale maale jõed“ ,,But forget all – it is nothing compared to what I am going to do. For I am going to do a new brand thing. See, I am already begun! I will make a road through the wilderness of the world for my people to go home, and create rivers for them in the desert!“ Js.43;18,19 Septembri lõpul tähistavad kümned tuhanded välismaal ­elavad eestlased ja nende järel­ tulijad kodumaalt põgenemise aastapäeva. Tänavu saab sellest juba 77 aastat. Üks minu juba lahkunud sõpradest võrdles kodumaalt põgenemist talle ­ osaks saanuga ,,Tšehhi põrgus“.

Kaht vahepeal osaks saanud okupatsiooni võibki võrrelda ­ põrguga maapeal. Tänu Juma­ lale, ei ole Eesti enam okupeeri­ tud ja on viimase 30 aastaga saanud imelise uuenemise osa­ liseks. Sellega seoses õppigem vanalt juuda provetilt oskust käitumiseks Jumala poolt kingi­ tud uutes oludes. Jumal on teinud hoopis uut ja lausa usku­ matut! Ärgu mineviku meenuta­ mine sulgegu silmi uue kingitu ees!

Eesti kalendreis on 22. sep­ tembril kaks nime: sügise algus ja vastupanuvõitluse päev. Vastu­ panuvõitluse päeva nimetatakse ka Otto Tiefi valitsuse päevaks.

Tähistamist alustati 2007. aastal, meenutamaks inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal inter­ regnumit ära kasutades püüdsid taastada Eesti riikliku iseseisvust ehk teha lõpp põrgu­ likele okupatsioonidele. Põrgu mõttega seostub maailmakuulsa Dante Alighieri nimi ja tema kirjutatud ,,Jumalik komöödia“ ehk originaalis ,,Divina Com­ media“.

Paavo Järvi võitis Gramophone’i klassikalise muusika auhinna Klassikalise muusika ajakirja Gramophone 11 auhinnast võitis dirigent Paavo Järvi koos Frankfurdi raadio süm­ fooniaorkestriga parima or­ ­ kestriteose kategoorias.

Parimaks orkestriteoseks tun­ nistati Paavo Järvi ja Frankfurti raadio sümfooniaorkestri album ,,Franz Schmidt Complete Symphonies“.

Ajakiri rõhutas, et salvestise­ ga pööratakse Franz Schmidtile (1874–1939) ja tema neljale sümfooniale väärilist tähelepanu ning tegemist on suure tunnus­ tusega Austria heliloojale, kelle tööd on nüüd taas suurema huvi all. (ERR/EE)

Meenutan seda seoses 700 aasta möödumisega autori sur­ mast 14. septembril 1321. Teost lugenud teavad, et ,,Jumaliku komöödia“ põhisisuks on autori arusaamad põrgust ja sellest pääsemisest. Ajalehe National Post kommentaator R.J. de Souza on pealkirjastanud Dante tähtpäevale pühendatud päeva­ kohase artikli ,,Dantes good news for mankind“. ,,Jumalikus komöödias“ on 100 peatükki ja kolm peateemat: Põrgu ehk Inferno, Puhastustuli ehk Pur­ga­ torio ja Taevas ehk Paradiso.

Artikli autori kohaselt käsitleb Dante kolme tänaseni olulist teemaderingi.

Esiteks, kuhu inimene suun­ dub. Teiseks, kui tähtis Jumalale on inimene ja tema elatud elu.

Kolmandaks, Dante on üdini realistlik Piibli põhiteema patu ­ suhtes. Ta näitab selgelt, kuidas patt ehk Jumala märgist mööda­ laskmine, ei võimalda meil reali­ seerida oma täieliku ole­ must ei siin ega igavikuliselt.

Kõik oleme patused ja sellest väljapääsuks on lunastus. Ilma lunastuseta ei ole lootust. Klas­ sikaliseks on saanud Inferno

väravas olev loosung: ,,Loobu lootusest siia sisenemisel“.

Dante andis esialgselt oma allegoorilis-filosoofilisele pea­ teosele nimeks ,,Komöödia“.

Hiljem nimetas ,,Jumalikuks komöödiaks“. Kreeklastele tä­ hendas komöödia hea lõppla­ hendusega, tragöödia aga kurva lõpplahendusega näidendit.

Minevikus toimunud halb tragöödia on jumalikus lõpp­ lahendis muudetud uueks, seni­ tundmatuks ,,jumalikuks ko­ meediaks“ Piibli prohvet ütleb: ,,Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut; see juba tärkab, kas te ei märka?“ Jumala suurim uuendus on Paradisosse jõudmine ilma eba­ määrast Dante Purgatooriumi läbimata. Piibel kirjutab nii: ,,Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainu­ sündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks iga­ vene elu“ Jh.3;16. Ja igavene elu kindlasti mitte Dante infer­ nos vaid paradisos! Ikka vaade jumalikule uuele!

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Nr. 38

Tellige EESTI ELU!

Filateelia. Uus postmark

Eesti tsiviillennundus 100

Eesti osaleb Ottawa rahvusvahelisel animafestivalil Kanada pealinn on jällegi maailma animatsiooni tähele­ panu keskpunktis 22. sep­ temb­ rist kuni 3. oktoobrini, kuna siin toimub 1975. a. alguse saanud Ottawa rahvus­ vaheline animatsioonifestival.

Juba teist aastat peetakse see virtuaalselt: https://www.ani­ mation-festivals.com/festivals/ ottawa-international-anima­ tion-festival/ Eelmisel aastal võttis vir­ tuaalsest filmifestivalist osa 90,000 inimest.

Ottawa animafestival (OIAF) on Põhja-Ameerika üks tähtsa­ maid. Sel aastal näidatakse ka kaht filmi Eestist.

In Competition 5 raames on võistlustules ,,Toonekurg“ (,,The Stork“), Lucija Mrzljak, Morten Tšinakov, produtsent Kalev Tamm. Film valmis Eesti Joonisfilmis 2020. a. ,,Toonekurg“ võitis tänavu 1972. a asutatud Zagrebi anima­ festivalil 2 auhinda. ,,Toone­ kurg“ räägib mehest, keda tabab selgushetk ning ta saab aru, et ta ei olegi inimene, vaid lind.

Filmi keskseteks teemadeks on inimestevahelised suhted, ar­ mastus ja igatsus. Filmi saab vaadata Ottawa Animafestivali Gala Screening raames 26. sep­ tembril kell 7 õ kohaliku aja järgi: https://watch.animation­ festival.ca/oiaf2021/play/6127f­ cd37fd77f0037e80b3 Teise filmina osaleb Eesti Kunstiakadeemia animaosakon­ na magistrandi Maria Saveleva tundengifilm ,,You Are Not a Kiwi“, mis võitis sel aastal Palm Springsi Rahvusvahelisel Animafestivalil parima animat­ siooni preemia. Maria Saveleva magistritöö juhendajadeks on Priit ja Olga Pärn. Vaadata saab seda filmi: https://watch.anima­ tionfestival.ca/oiaf2021/play/­ 6127fcd37fd77f0037e80b3c Film räägib läbi Uus-Meremaal elavate lennuvõimetute linnu­ keste kiivide kogukonna võõ­ raste aksepteerimisest ja ühis­ konda sulandumisest.

Head animafilmi vaatamist ja Eesti võistlusfilmidele kaa­sa­ elamist! ÜLLE BAUM, Ottawa

Kaader filmist ,,Toonekurg“ (The Stork), Lucija Mrzljak, Morten Tšinakov.

Produtsent: Kalev Tamm. Eesti Joonisfilm 2020.

Märkimaks esimese Eesti len­ nukompanii asutamist sajand tagasi, lasi Omniva/Eesti Post 20. septembril käibele post­ margi ,,Eesti tsiviillennundus 100“. Rahvusvahelise kirja saatmiseks (1.90 eurot) mõel­ dud postmargi kujundas Indrek Ilves ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Eesti esimene lennukompanii Aeronaut asutati 22. märtsil 1921, reise alustati renditud lennukiga Sablatnig P III ­ postilennuga Soome. Järgmise ­ aasta augustis valmis esimene kuuest Dvigateli tehastes lit­ sentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. Aeronaut rajas Lasnamäe lennuväljale 1922. aastal ka raudbetoonan­ gaari.

Tallinna Lennujaama ametli­ kuks sünnikuupäevaks on 20. september 1936, siis avati Ülemiste järve kaldal kolm­ nurkne betoonkattega lennu­ rada, mis võimaldas lennukitel maanduda iga tuulesuunaga ning igal aastaajal.

Maailma tuntuimate lennu­ jaamade eeskujul sai ka Tallinna Lennujaam kui Eesti esindusvärav endale nime Eesti ajaloo ühe tähelepanuväärseima poliitiku Lennart Meri järgi.

Lennujaam sai väärika nime 29. märtsil 2009, mil möödus 80 aastat Lennart Meri sünnist.

(Allikas: Omniva)

Sündmuste kalender • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Laup., 25. sept. kl 3 p.l. DR. V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – JAAK PROZES ,,SOOME-UGRI RAHVAD VENEMAA FÖDE­ RATSIOONIS 2010–2021“ Zoomis Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel.

• Kolmap., 29. sept. kl 7 õ DR PEETER PÕLDRE LOENG ,,COVID-19: NOW! AND NEXT?“ Zoomis, Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel.

• Neljap., 30. sept. kl 9-1 SUUR GARAAŽIMÜÜK Ehatares, 40 Old Kingston Rd. • Kolmap., 6.- pühap., 17. okt. kl 11 h – 4 p.l. EKKT 66. AAS­ TANÄITUS Todmorden Mills’is.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­­TU­­TUBA tele­ foniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Jaan Valsiner.

Väliseesti külalisprofessor Jaan Valsiner alustab Tartu Ülikoolis kursusega semioosist pöördumatus ajas 2021/2022. õppeaastal asub Tartu Ülikooli väliseesti küla­ lisprofessori kohale Aalborgi Ülikooli kultuuripsühholoogia professor Jaan Valsiner. Ta on maailma üks juhtivamaid kultuuripsühholooge, kes on ­ oma uurimistöös sidunud psühholoogia ja semiootika ning aidanud tutvustada Eesti teadust maailmas.

Maailmakoristus­päe­val osales tänavu üle 145 riigi Eelmisel laupäeval toimunud maailmakoristuspäeval osales üle 145 riigi. Eestist alguse saanud koristuspäeval osales Eestis ligikaudu 37 800 ini­ mest ning nende seas oli palju õpilasi.

Esimest korda toimus ,,Teeme ära“ koristuspäev 2008. a ja kümme aastat hiljem oli

Trudeau jätkab vähemusvalitsusega Kanadas toimusid esmas­ päeval, 20. septembril arvult 44. üldvalimised, kus saavutas taas võidu liberaalide partei, saades 158 parlamendikohta ning seega taas vähemusvalit­ suse (enamusvalitsuse jaoks oleks vaja 170 kohta 338-st).

Liberaalide juht Justin Trudeau jätkab kolmanda mandaadiga Kanada pea­ ministrina.

Konservatiivide partei (juht Erin O’Toole) sai 119 kohta, Bloc Québécois (juht YvesFrançois Blanchet) 34 kohta, Uus-demokraatide partei (NDP) (juht Jagmeet Singh) 25 kohta, Roheliste partei (juht Annamie Paul) kaks kohta. Rahvapartei (PPC) (juht Maxime Bernier) jäi kohtadeta.

Oma võidukõnes esmaspäeva õhtul Montrealis ütles Trudeau, et tulemuste kohaselt „saadavad kanadalased meid tagasi tööle selge mandaadiga viia Kanada läbi selle pandeemia helgemate

Foto: Andres Tennus

Professor Jaan Valsiner peab 2021/2022. õppeaastal ainekur­ suse semioosist pöördumatus ajas. Ingliskeelsel kursusel keskendub ta tähendusloome ­ dünaamikale pöördumatus ajas, märgisüsteemides, looduses, kultuuris ja ühiskonnas.

Värskelt eesti keelde tõlgitud teose ,,Teejuht kultuuripsühho­ loogiasse“ ilmumise puhul ­andis Valsiner intervjuu ka Eesti Rahvusringhäälingu portaalile Novaator, mida saab lugeda https://novaator.err.ee/160­8 33­ 6­9 44/kultuuripsuhholoog-uud­ sus-sunnib-kriitilisest-suht­ est-olemasoleva-korraga Väliseesti külalisprofessuuri veebileht https://www.ut.ee/et/ valiseesti-kulalisprofessuur ­esimene maailmakoristuspäev.

Do It Worldi president Heidi Solba ütles, et aastatega on saavutatud seda, et prügi on hakatud vähem maha viskama. ,,Kui mõelda selle peale, et meil on COVID siis olime ülla­ tunud, et nii palju riike välja tuleb. Meie võrgustikus 145 ­ ­riiki suisa. Siis ilmselt veel palju riike ja inimesi, kes pole meie võrgustikus ja selle mõte ei ole mitte ainult puhastus ja koristus vaid see mõtteviisi muutus,“ rääkis Solba. (ERR/EE) päevade poole“.

Need olid kolmandad vali­ mis­ ed, kus Trudeau juhitud ­liberaalid järjest võitsid. Kriiti­ kute sõnul oli valimiste näol tegu aja ja raha raiskamisega, sest tulemused on peaaegu võrdväärsed eelmiste valimiste­ ga. Analüütikute sõnul läksid valimised maksma vähemalt 600 miljonit kanada dollarit, mis tegi neist riigi ajaloo kõige kallimad valimised. Valimisak­ tiivsus oli ligikaudu 58 protsenti, mis on Kanada ajaloo madalaim tulemus. (Ref. CBC)

(Vt ka juhtkiri samal teemal lk 2)

Justin Trudeau. Foto: ©Ülle Baum