Turvalisusjaohutus
Külma talveilma trotsides Talvekuudel on oluline hoida keha soojas, riietuda kihiti. Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Ilm on meil kaval kui rebane, ühel hetkel võib olla päiksepaisteline, siis aga muutub näiliselt soe ilm metsikult tuuliseks ja jahedaks. Hea olekski siinkohal meelde tuletada ammutuntud tõdesid, et vältida külmumist, kui pakane veel täie jõuga tegutsemas. Matkasellid teavad, kui tähtis roll on looduses viibimisel soojadel riietel. Ega asjata öelda, et pole olemas halba ilma, on vale riietus. Riietuse valimisel tuleks lähtuda, et jope/mantel vms on tuulekindel, samas õhku läbilaskvast materjalist. Kihilisel riietumisel on oluline, et alusriided oleksid naturaalsest (puuvill, vill), mitte kunstmaterjalist, kuna kunstmaterjal ei anna lisasooja. Soojust kannab organismis edasi veri. Püsiva temperatuuri säilitamiseks peab organism suutma soojuse tootmist reguleerida. Külmetamisel väheneb vere juurdevool jalgadesse ja kätesse, mistõttu halveneb käte ja jalgade varustatus soojusega.
kui naha külmakahjustus täielikult kaob.
Külmumise tunnused on: •• nõeltega torkimine, •• nahk on kahvatu, •• nahk on tuim, •• nahk pakseneb ja jäigastub, •• nahale tekivad villid. Oluline soojahoidja –müts Mütsi kandmisest sõltub, kas inimene külmetub või mitte, isegi kui tal seljas on palju riideid. Kui inimene kaotab katmata pea kaudu palju soojust, väheneb vere juurdevool jalgadesse ja need hakkavad külmetama. Kuidas toimida, kui tunned endal külmumise märke: •• mine võimalusel kohe siseruumidesse soojenema, •• kui see ei ole võimalik, siis soojenda käega põske ja nina, et need üles sulaksid, •• kui külmunud on käsi, soojenda seda kaenlaaugus, •• ära kunagi hõõru ega nühi külmakahjustust käe või lumega. Külmunud nahk on õrn ja hõõrudes võid nahka vigastada, •• väldi külmast kahjustunud naha kokkupuudet tugeva kuumusega •• külmunud nahk on tundetu,
mistõttu kõrge temperatuur võib nahka tugevalt kahjustada, •• eemalda õrnalt sõrmused ja teised nahka tihedalt ümbritsevad asjad (nt.saapad), •• peale soojendamist tursuvad
külmunud kehaosad ja pigistavad esemed võivad põhjustada verevarustuse häiret, •• peale soojendamist hakkab nahk punetama ja muutub hellaks. See võib kesta tund, enne
Ära unusta ohutust Looduses viibides ei tohi kindlasti ära unustada ka ohutust! Veekogudel viibimisel on eriti oluline jälgida (kui lumikate on õhem), kuhu võib astuda ehk kus on piisavalt tugev jää, kus mitte. Mida aga teha, kui ühel hetkel jalge all olev jääpind murdub ja teie või teie kaaslane kukub vette? Või te ise kuulete kellegi appihüüdeid? Mis juhtub kehaga, kui ta puutub kokku külma veega? Allajahtumine tekib organismi sisemisetemperatuuri langemisel alla + 35 C. Organism reageerib külmale ühtmoodi nii õhus kui ka vees. Organism püüab vähendada soojuskadu naha ja veresoonte ahendamisega ning suurendada soojustootmist külmavärinate abil. Külmavärinad võivad suurendada soojatootmist ja hapniku tarbimist. Külmavärinate lakkamisel langeb organismi sisemine temperatuur + 32C. Aeglustub rakkude ainevahetus ja seetõttu taluvad koed hapniku puudust tavaliselt paremini. Tegutsemine: •• soojakao vähendamiseks kata kannatanu soojalt,
•• sunni kannatanut liikuma, •• jälgi, et kannatanu ei jääks puhkama ning ei uinuks. Kannatanu kaotab teadvuse, kui sisemine temperatuur langeb +30C •• hingamine ja pulss muutuvad pindmiseks, •• vererõhk langeb, •• südametalitlus muutub ebakorrapäraseks ja võib seiskuda. Tegutsemine •• teadvuseta ja alajahtunud kannatanu kaetakse hoolikalt tekiga ja transporditakse haiglasse meedikute valve alla, •• haiglas alustatakse kannatanu ülessoojendamist ja vajadusel elustamist. Abi andma minnes lähtume põhimõttest: kaitse end ja aita teist! Eluks olulistel teemadel räägime Eesti Punase Risti koolitustel. Koolitusi pakume lasteaialastest eakateni välja.
EESTI PUNANE RIST
Videovalve lihtsad lahendused! Jäädvustage külastaja koduukse või koduvärava taga. Paigaldusega saab hakkama igaüks! Uksesilm, millega jäädvustad iga külastaja (pildid salvestatakse Micro SD kaardile)
Kui Teid pole kodus, saate videoajaloost näha, kes Teid külastas.
Et näha, kes on koduvärava taga, pole vaja juhtmeid, paigalda juhtmevaba audio-video fonolukk! Video ja heli salvestatakse monitoris olevale SD kaardile!
Kerge vaevaga jäädvusta koduhoovis toimuv!
Nempe OÜ Tulika 10, 10613 Tallinn tel 6610610, 5106666 i@bvideovalveseadmed.ee www.videovalveseadmed.ee
5